Page 38

36

Ülevaade Elektromagnetrelvad Elektromagnetrelvad on sisuliselt elektromagnetkiirgusrelvad. Kitsalt elektromagnetrelva puhul peetakse ena‑ masti silmas nn Gaussi relvi, kus kuuli või mürsu väljalennutamiseks kasuta‑ takse elektromagneteid. Need on või‑ melised andma püssirohulaengust olu‑ liselt suurema algkiiruse. Tegemist on konventsionaalse relva edasiarendusega ja Gaussi relvad ei kuulu nn humaansete relvade kategooriasse ning neid me pi‑ kemalt ei käsitle. Esimesi eksperimente elektromag‑ netenergia rakendamiseks viis läbi kuulus serbia päritolu Ameerika füüsik Nikola Tesla (1856–1943).14 Katsed vii‑ di läbi Tesla laboratooriumis Colorado Springsis. Peamiselt olid uuringud seo‑ tud suunatud välgulöökide tekitamise ja juhtmevaba elektrienergia ülekande võimaluste uurimisega. Esmakordselt täheldati võimsa elektromagnetimpulssi (EMI) kahjus‑ tavat toimet elektriseadmetele esimesel tuumarelvakatsetusel 16. juulil 1945. Hiljem, 1958. aastal, kui lõhati tuuma‑ pomm 43 kilomeetri kõrgusel Vaikse

ookeani kohal, tekkisid tõsiseid häired Hawaii saarte tele- ja raadiosidesead‑ metes ning elektrivarustussüsteemides. 18 tunniks läksid rivist välja Austraalia raadionavigatsiooniseadmed. Veel tõsi‑ semad tagajärjed olid 1,9-megatonnise termotuumalaengu õhkimisel 400 km kõrgusel 1962. aastal. Lisaks sellele, et ulatuslikul territooriumil halvati raa‑ dioside- ja -navigatsiooniseadmed, lõ‑ petas töö üheksa Maa orbiidil tiirlevat satelliiti. Tuumaplahvatusega kaasneb väga intensiivne, samas ülimalt lühiajaline (sajad nanosekundid) elektromagnet­ impulss. Tekkiv elektromagnetväli on piisavalt võimas, tekitamaks elektrijuh‑ tides lühiajalist ülekoormust. Efekt sar‑ naneb paljuski äikesetabamusega, kuid on hoopis võimsam. Elektromagneti‑ lisest vastupidavusest sõltuvalt võivad

väga paljud elektrilised ja elektroonili‑ sed seadmed saada tõsiselt kahjustatud või hävitatud. Eriti kergesti halvatavad on vastuvõtuseadmed (tele- ja raadio‑ vastuvõtjad, radarid jne). Seadmete var‑ jestamine tagab vaid osalise kaitse, sest nii sissetulevad kui ka väljuvad juhtmed käituvad EMI vastuvõtuantennidena. Praeguse seisuga on võimsate elektromagnetimpulsside genereerimise tehnoloogia jõudnud tasemeni, mis või‑ maldab luua üsna töökindlaid elektro‑ magnetrelvi.15 Esmakordselt katsetasid elektromagnetrelva sõjalisel eesmärgil Ameerika Ühendriigid 1991. aastal Iraagis. Rünnaku tulemusena viidi paa‑ riks tunniks rivist välja Bagdadi raadio‑ jaam. Järgnevad katsetused rünnakutel Jugoslaaviale 1999. aastal ja Iraagile 2003. aastal viisid mõlemal juhul rivist välja tele- ja raadiosideseadmeid ja kah‑ justasid tsiviilobjektide elektrisüsteeme. Sõjaliste struktuuride kahjustused ei ol‑ nud märkimisväärsed. Elektromagnet‑ relvade kasutamine on efektiivne eelkõi‑ ge industriaalselt ja tehniliselt arenenud

14 Tema kohta vt nt Nikola Tesla. Wikipedia: The Free Encyclopedia. URL (kasutatud oktoobris 2012) http://en.wikipedia.org/wiki/Nikola_Tesla. 15 Kopp, Carlo 1996. The Electromagnetic Bomb – a Weapon of Electrical Mass Destruction. GlobalSecurity.org. URL (kasutatud oktoobris 2012) http://www.globalsecurity.org/military/library/report/1996/ apjemp.htm.

Elektromagnetkiirguse spekter Kas läbib Maa atmosfääri?

Kiirguse tüüp Lainepikkus (m)

Jah

Ei

Raadiolained 103

Mikrolained 10-2

Jah

Infrapunakiirgus 10-5

Ei

Nähtav valgus 0,5x10-6

Ultraviolettkiirgus 10-8

Röntgenikiired 10-10

Gammakiirgus 10-12

Lainepikkuse ulatus Ehitised

Inimesed

Liblikad

Nõelaots

Ainuraksed

Molekulid

Aatomid

1016

1018

Aatomituumad

Sagedus Sõdur NR 1 (69) DETSEMBER 2012

104

Objektide temperatuur, mille juures kiirguse lainepikkus saavutab haripunkti

108

1012

1K -272 °C

100 K -173 °C

1015

10 000 K -9 727 °C

1020

10 000 000 K -10 000 000 °C

Allikas: Wikipeedia

Detsember 2012  
Detsember 2012  

Eesti sõjandusajakiri

Advertisement