Page 36

34

Ülevaade Akustilised relvad Akustilise relva tööpõhimõte seisneb võimsate suunatud helisignaalide teki‑ tamises. Eristatakse infrahelirelvi, akus‑ tilisi kaugseadmeid (long range acoustic hailing device = LRAD) ja helikahureid. Enamik neist on olemuselt biofüüsikali‑ sed relvad.

Infrahelirelv

Sõdur NR 1 (69) DETSEMBER 2012

Infrahelile on iseloomulik vähene neel‑ duvus, mistõttu ta levib pikkade vahe‑ maade taha õhus, maakoores ja vees, läbides kergelt betoon-, raud- ja muid tõkkeid. Infraheli mõju ulatus sõltub kiirguse võimsusest, heli sagedusest, ha‑ jutatusest ja keskkonnast. Infraheli võib tekitada õhu liikumine ehk tuule puhu‑ mine üle ja ümber suuremõõtmeliste takistuste – hoonete, elektri- ja telefo‑ nipostide –, samuti merelainete kohal. Infraheli võivad tekitada ka plahvatu‑ sed, vulkaanipursked, maavärin, äike, lindude ja transpordivahendite kiire lii‑ kumine, mitmesuguste mehhanismide töötamine jne.4 Madalsagedusliku heli biofüüsikalise mõju üheks põhjuseks on see, et mõne‑ de eluliselt tähtsate organite biorütmid jäävad infraheli piirkonda: südamerütm 1–2 Hz, aju δ-rütm (uneseisund) 0,5– 3,5 Hz, aju α-rütm (puhkeseisund) 7–12 Hz ja aju β-rütm (mõttetegevus) 14–35 Hz. Eriti ohtlikuks peetakse sagedusva‑ hemikku 6–9 Hz. Infraheli sagedusega 7 Hz teeb võimatuks igasuguse mõtte‑ tegevuse: inimesel tekkib tunne, et pea on lõhkemas. Teiseks infraheli toime põhjuseks on see, et mitmete inimese siseorgani‑ te (süda, magu, kopsud, sisekõrv jne) omavõnkesagedused jäävad sagedusva‑ hemikku 3–12 Hz. Madalamatel sage‑ dustel võib infraheli tekitada krampe, halvatust ja valuaistinguid. Suurendades helisagedust, võib põhjustada peapööri‑ tust, iiveldust, teadvuse kaotust ja isegi surma. Sagedused ligi 10 Hz mõjuvad kesk‑ kõrvale, tekitades merehaigusele sarna‑ seid sümptoome. Inimestel võib tekkida paaniline hirm ja soov põgeneda. Üks seletusi Bermuda kolmnurgas avastatud hüljatud laevade kohta on lainete tekita‑ tava infraheli mõju meeskonnale. Teise maailmasõja ajal üritati Sak‑ samaal valmistada grammofoniplaate, mis genereeriksid populaarsete laulu‑ de taustal infraheli. Eesmärk oli saata

Inglismaale partii õudusttekitavaid he‑ likandjaid. Füüsik Robert Wood (1868– 1955)5 katsetas eelmise sajandi alguses infraheli mõju teatrietenduse käigus. Ta lisas orelile suure resonaatoriga vile. Sel‑ le tulemusena sattusid resonantsi akna‑ klaasid, kõlisesid kroonlühtrid ja teat‑ ripublik sattus paanikasse. Tõenäoliselt oli tegemist 10,74 meetri pikkuse pealt suletud puitvilega, mis tekitab 20 °C juures heli sagedusega 8 Hz. Avatud vile peaks sellisel puhul olema pikem – 21,49 meetrit.6 Oluliseks mõjufaktoriks on helitu‑ gevus. Vaiksem heli (85–110 dB) põh‑ justab iiveldust, kergemaid kuulmis- ja nägemishäireid ning hirmutunnet. Heli tugevusega 110–130 dB tekitab problee‑ me seedeorganites ning häirib aju talit‑ lust, mis võib põhjustada üldist nõrkust, halvatust ja isegi nägemise kaotust. Või‑ mas infraheliimpulss tugevusega 130 dB või enam võib kahjustada südant või põhjustada selle seiskumise. Infrahelirelva töötavad mudelid on juba loodud. USAs tegeleb nende valmistamisega Californias Hunting‑ ton Beachil asuv firma Scientific App‑ lications & Research Associates Inc. (SARA).7 Enamjaolt on seadmed suure‑ mõõtmelised ja mõeldud peamiselt tea‑ tud territooriumide valveks ja kaitseks, kuid on ka portatiivsemaid mudeleid. Teadaolevalt viidi esimesed infrahelirel‑ va sõjalised katsetused läbi USA vägede rünnakute käigus Jugoslaaviale. Infrahe‑ li kasutamist relvana raskendab asjaolu, et teda on raske kitsalt suunata. Seetõttu on ühtmoodi ohustatud nii rünnatav kui ka ründaja.

Ülivõimsad valjuhääldid Akustiliste kaugseadmete tööstuslikku tootmist alustati 2000. aastal. Seadmete otstarve oli teadete edastamine kaugete vahemaade taha (eriti merel), samuti rahvamasside laialiajamine ja lindude

peletamine lennuväljade ümbrusest tu‑ gevate heliimpulsside abil. Sellised seadmed said eriti tuntuks pärast ristluslaeva Seabourn Spirit õn‑ nelikku pääsemist Somaalia mererööv‑ lite käest 2005. aasta sügisel.8 Piraadid olid juba ronimas laeva pardale, kui nad ootamatult, visates käest automaadid ja granaadiheitjad, paaniliselt põgenema hakkasid. Nimelt oli laev varustatud et‑ tevõttes LRAD Corporation9 toodetud võimsa valjuhääldiga LRAD 1000X, mis on võimeline tekitama heli valjusega 152 dB. Selline heliimpulss ületab inimese valuläve ja tekitab kirjeldamatut hirmu. Arusaadavalt mõjus juhtum tootja‑ firma käekäigule ülisoodsalt. Erinevalt traditsioonilistest elektromagnetvalju‑ häälditest muudetakse American Tech‑ nology valjuhääldites elektriline signaal heliks piesoelektriliste kristallide abil. Anisotroopsete omadustega kristallid muudavad elektripotentsiaali kasvami‑ sel ja kahanemisel oma lineaarseid pa‑ rameetreid ning elektriimpulss muutub helivõnkeks. Piesoelektriliste muundu‑ rite kasutuselevõtt võimaldas oluliselt kokku hoida seadme energiatarvet. Näi‑ teks kulutab LRAD maksimumsignaal kõigest 900 W elektrienergiat. Sellise tehnoloogia puuduseks on see, et teki‑ tatava heli sageduse alampiir on 2 kHz, mis ei haara inimese kõne madalamaid sagedusi ja tekitab mõningaid problee‑ me sõnumite edastamisel. Teine tuntud võimsate valjuhääldite tootja Wattre Inc. kasutab HyperSpike’i tehnoloogiat, kus pieso­kristallide ase‑ mel kasutatakse liikuvate peadega elektromagnetmuundureid. Selline la‑ hendus võimaldab haarata helisagedus‑ te vahemikku 375–19 000 Hz ja edukalt edastada suulisi sõnumeid 3 kilomeetri kaugusele.10 2007. aastal registreeriti Guinnessi raamatus elektromagnetilise seadme abil tekitatud helivaljuse rekord. Ni‑ melt suutis Wattre’i valjuhääldi HS-60 genereerida ühe meetri kaugusel sead‑ mest heli valjusega 182 dB. Erinevalt infraheligeneraatoritest on LRAD-tüüpi seadmed kasutajale oluliselt ohutumad,

4 Vanatoa, Alo 2010. Loengukursuse «Loomade ökofüsioloogia» ajakava. Loengute materjale pdf-formaadis. URL (kasutatud oktoobris 2012) http://www.zbi.ee/alo/loengud/. 5 Tema kohta vt nt Robert W. Wood. Wikipedia: The Free Encyclpedia. URL (kasutatud oktoobris 2012) http://en.wikipedia.org/wiki/Robert_W._Wood. 6 Levoll, Rene 2006. Oreli ehituse ja restaureerimise põhimõtted. Tallinn: Estorel OÜ. 7 Vt lähemalt ettevõtte kodulehelt. URL (kasutatud oktoobris 2012) http://www.sara.com/. 8 ‘I beat pirates with a hose and sonic cannon’. BBC News, 17 May 2007. URL (kasutatud oktoobris 2012). http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/6664677.stm. 9 Vt ettevõtte kodulehte URL (kasutatud oktoobris 2012) http://www.lradx.com/site/. 10 Vt lähemalt URL (kasutatud oktoobris 2012) http://ultra-hyperspike.com.

Detsember 2012  
Detsember 2012  

Eesti sõjandusajakiri

Advertisement