Page 34

32

Tutvustus mistamine ongi kaitseringkonna pea‑ mine töö. Samas peab kaitseringkond ka arvestust ja ladustab mitte ainult oma sõjaaja ressursse, vaid ka talle formee‑ rimiseks antud allüksuste, näiteks osa jalaväebrigaadi allüksuste, varustust. Nende üksuste väljaõpe toimub Ku‑ perjanovi jalaväepataljoni ajateenijate väljaõppe baasil ja õppekogunemistel, millest võtavad osa ka kaitseringkonda kuuluvad Kaitseliidu malevad. Seega kaitseringkonnad vastutavad ka reservväelaste õppekogunemiste korraldamise eest? Eesti riigikaitse põhineb reservväel ja ajateenija väljaõpe on sõjalise väljaõppe esimene osa. Pärast selle läbimist saa‑ detakse nad reservüksustena reservi ja kaitseringkond peab nende üle arves‑ tust. Iga nelja-viie aasta järel kutsume me reservväelased väljaõppele, mida nimetatakse õppekogunemiseks. Õppe‑ kogunemist korraldab algusest lõpuni kaitseringkond, mis planeerib seda, viib selle läbi ja teeb kokkuvõtted. Otseselt harjutusväljal õpetab reservväelast mõne kaitseringkonna allüksuse – näiteks Ku‑ perjanovi jalaväepataljoni – instruktor. Milline on kaitseringkonna igapäevatöö staabis? Igapäevaselt toimub staabis planeeri‑ mine, ettevalmistamine või väljaõppe kontrollimine ja koostöö korraldami‑ ne tsiviilstruktuuridega, mis on samuti kaitseringkonna ülesanne. Kõik kaitse‑ ringkondade ülemad kuuluvad kohali‑ kesse kriisireguleerimiskomisjonidesse koos teiste jõustruktuuride, kohaliku võimu ja elutähtsate valdkondade esin‑ dajatega. Kriisireguleerimise töösse on kaasatud kaitseringkonna ülem, teavi‑ tusohvitser ja militaar-tsiviilkoostöö (CIMIC) ohvitser. Lisaks tegutseb Kuperjanovi patal‑ joni ülem Võru maakonna kriisire‑ guleerimiskomisjonis ja pataljonil on tihe koostöö kohalike omavalitsustega seoses õppealadega, mida meil on vaja kasutada.

Sõdur NR 1 (69) DETSEMBER 2012

Kuidas sündis Lõuna Kaitseringkonna sümboolika? Lõuna Kaitseringkond oma praegustes piirides ei ole ajalooliselt ühegi Eesti sõjaväe struktuuriüksuse õigusjärglane. Sõjaeelne 2. diviis, mis paiknes LõunaEestis, pole päris see, mida täna nimeta‑ me kaitseringkonnaks. Seega ei saanud Lõuna Kaitseringkond oma tunnusena kasutada ühegi varasema üksuse süm‑ boolikat. Seetõttu oli vaja leida kaitse‑

Lõuna Kaitseringkonna sümboolika Lõuna Kaitseringkonna (LõKRK) sümboolika on kasutusel 19. oktoobrist 2011. LõKRK embleem on põhikujult punane kilp, mille keskosas on hõbedane sammuv greif, kes hoiab esijala küünistes hõbedast püstasendis mõõka. Greif (gryps) oli antiikmütoloogias kotka pea ja (tiivulise) lõvi kehaga loom, teda peetakse elajate valitsejaks. Greif on peidetud varandusi ja väärtusi valvav vahiloom ning valvsuse ja tarkuse sümbol. Greife kujutati skulptuuridena assüüriababüloonia kultuuris 15. saj eKr. Hiljem, 8. sajandil eKr levis sümbol Kreekasse ja Rooma, kust see keskajal võeti kasutusele ornamentilise kujundina. Greif on ajaloolise Liivimaa ja Liivimaa rüütelkonna heraldiline sümbol. 1566. aastast kinnitas kuningas Sigismund II Au-

ringkonnale uus sümbol. See oli põnev otsing, kuhu kaasasime ka sõjaajaloola‑ si. Võimalikke variante leidsime palju, n-ö kontidest huntideni. Lõpuks jõud‑ sime sinna, kuhu sõjaajaloolased meid suunasid ehk vana Liivimaa sümbooli‑ kani, milleks on hõbedane greif punasel

gust Liivimaa vapiks Poola asehalduri Jan Hieronim Chodkiewiczi vapilooma gryf’i – punasel kilbil hõbedast mõõka hoidva greifi. Punane ja hõbedane on Liivimaa, Liivimaa rüütelkonna ja Lõuna-Eesti keskuse Tartu heraldilised värvid. Mõõk tähistab kaitseväge ja kaitsetahet. Mõõk (lad gladius) tähendab õiglase valitsemise ja valvsa kaitse aktiivset tahet, sümboliseerib vapraid juhte, füüsilist hävitamist ja karskust. Seepärast on mõõgast kujunenud sõjapidamise ja riigivõimu sümbol. Euroopa kultuuriruumis algas teadlik mõõgakultuur Vana-Kreekas. Vana-Kreeka mõttemaailmas tähendas mõõk külma mõistuse distsipliini ja korrastatud elu mõõdukat kooskõla, võitu instinktide, emotsioonide ja spontaanse elu üle.

taustal. Huvitav fakt on seegi, et Eesti omaaegse riigivapikonkursi võistlustöö‑ de seas on eskiis, kus vapp koosneb ka‑ hest osast: ülemine sümboliseerib Põh‑ ja-Eestit ja sellel on kolm lõvi, alumisel on Lõuna-Eestit sümboliseeriv Liivimaa greif, meie tänane sümbol.

Detsember 2012  
Detsember 2012  

Eesti sõjandusajakiri

Advertisement