Page 27

25

Kuna palgasüsteemi lõplik väljatöö‑ tamine on alles käimas, on veel liiga vara anda täpseid selgitusi palgajuhen‑ di toimepõhimõtete ja muu selletaolise kohta. Kuid olgu öeldud, et teenistuses olijate teenistustasu ei tohi uue seaduse jõustumisel langeda, kui isik teenib sa‑ mal ametikohal ja teeb sama tööd.

Tegevteenistusest vabastamine Tuleb teha vahet ametikohalt vabasta‑ misel ja tegevteenistusest vabastamisel. Ametikohalt vabastamine eeldab reeg‑ lina jätkamist kaitseväes teisel rahuaja ametikohal, kuid tegevteenistusest va‑ bastamine toob kaasa organisatsioonist väljumise. Kaitseväest lahkumisel omal soovil on etteteatamistähtaeg ka uues seaduses vähemalt 60 päeva enne soovitud va‑ bastamise kuupäeva ja kehtima jääb see tähtajatu teenistussuhte korral. Tähtaja‑ lisest teenistusest omal soovil vabasta‑ mist üldjuhul taotleda ei saa, v.a erakor‑ raliste asjaolude ilmnemisel.

Seaduste rakendamine Seaduste rakendamisel tuleb paljudes küsimustes järgida täna kehtiva seaduse sätteid. Mitmete küsimuste puhul ko‑ haldub otsuste tegemisel ning hüvitiste määramisel 1. aprillini kehtiv seadus. Õiguse üldpõhimõtte kohaselt raken‑ datakse konkreetsele pooleliolevale

protsessile õigusakti, mille alusel vastav toiming või protsess alguse sai. Tegevväelaste teenistussuhe vormista‑ takse uuele faktilisele alusele ja siin peab kaitseväelane, kes ei soovi uue seaduse alusel teenistust jätkata, organisatsioo‑ ni teavitama 30 päeva jooksul seaduse jõustumisest. Sellisel juhul vabastatakse isik seitsme päeva jooksul teenistusest hüvitist maksmata. Määramata tähtaja‑ ga teenistuses olev kaitseväelane jätkab määramata tähtajaga teenistust, määra‑ tud tähtajaga tegevteenistuse lepinguga teenistuses oleva isiku teenistus jätkub tegevteenistuse lepingus märgitud täht‑ ajani, pärast mida teenistussuhet kas jät‑ katakse või see lõpetatakse. Seaduse jõustumisel teenistuses ole‑ vatele tegevväelastele säilivad nende praegused teenistustingimused. Palga‑ arvestus viiakse küll uuele alusele, kuid väljamakstav summa ei tohi väheneda, kui teenistustingimused ei muutu. KVTS jõustumisel jääb väljateeni‑ tud kaitseväeteenistuse staaž kehtima ja seni kehtinud seaduse alusel väljatee‑ nitud kaitseväeteenistuse staaž arvesta‑ takse tegevteenistuse staaži hulka päeva täpsusega. Varasem distsiplinaarkaristus kehtib ka pärast uue KVTSi jõustumist. Nii‑ sugune karistus täidetakse ja see kus‑ tub selle seaduse järgi, mille alusel see määrati. Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist teenistusülesannete täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud isikule arstiabi ja tervishoiuteenuste osutamine ning meditsiiniseadmete, ra‑ vimite ja sotsiaalteenuste tagamine toi‑ mub seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud ulatuses ja korras, kui vastavasisuline otsus tehti enne uue kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist. Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõus‑ tumist teenistusülesannete täitmise tõt‑ tu hukkunud või töövõimetuks jäänud isikule hüvitise maksmine toimub seni

kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras. Enne kaitseväeteenis‑ tuse seaduse jõustumist perekonnaliik‑ me või lähedase esitatud taotlus tagada sõidukulu raviasutuse asukohta ja tagasi ning majutuskulu raviasutuse asukohas vaadatakse läbi seni kehtinud kaitseväe‑ teenistuse seaduses sätestatud korras. Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist määratud väljateenitud aas‑ tate pension loetakse kaitseväeteenis‑ tuse seaduse jõustumisel tegevteenis‑ tuspensioniks ja edaspidi kohaldatakse sellele uut kaitseväeteenistuse seadust. Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõus‑ tumist määratud toitjakaotus- ja töö‑ võimetuspensionile kohaldatakse uut kaitseväeteenistuse seadust. Isikul, kelle tegevteenistuse leping sõlmiti enne 2008. aasta 1. jaanuari, on 13-aastase tegevteenistusstaaži täitumi‑ sel pensioni suurus 30% tema pensioni arvestamise summast, mida suurenda‑ takse kuni 20-aastase kaitseväeteenistu‑ se staaži täitumiseni 3% võrra iga tegev‑ teenistusstaažile lisanduva aasta eest. Iga 20-aastasele tegevteenistusstaažile lisanduv tegevteenistusaasta suurendab pensioni arvestamise summast pensio‑ niks arvutatavat protsenti 2,5% võrra. Tegevväelasel, kelle teenistusaega seni kehtinud kaitseväeteenistuse sea‑ duse alusel pikendati üle sätestatud piirvanuse enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist, on 13-aastase kait‑ seväeteenistuse staaži korral tegevtee‑ nistuse pensioni suuruseks 50% tegev‑ väelase pensioni arvestamise summast. Iga 13-aastasele tegevteenistusstaažile lisanduv tegevteenistusstaaži aasta suu‑ rendab pensioni arvestamise summast pensioniks arvutatavat protsenti 2,5% võrra. Enne kaitseväeteenistuse seadu‑ se jõustumist esitatud pensioni saamise taotlus vaadatakse läbi ja pension mää‑ ratakse seni kehtinud kaitseväeteenistu‑ se seaduses sätestatud korras ning edas‑ pidi kohaldatakse määratud pensionile uut kaitseväeteenistuse seadust. Kui pensioni saaja soovib määratud pensioni lasta ümber arvutada uue kait‑ seväeteenistuse seaduse alusel, peab ta esitama taotluse sotsiaalkindlustusame‑ tile kuue kuu jooksul arvates seaduse jõustumisest, ning pension arvutatakse ümber alates kaitseväeteenistuse seadu‑ se jõustumisest. Edaspidi kohaldatakse määratud pensionile uut kaitseväetee‑ nistuse seadust. Kaitseväeteenistuse seaduse rakenda‑ mine on pikaajaline ja ressursimahukas, see hõlmab kõiki valdkonnaga seotud inimesi, ülesandeid ja protsesse.

Sõdur NR 1 (69) DETSEMBER 2012

Teenistusalased tagatised moodusta‑ vad olulise osa seadusest ja sarnanevad paljus praegu kehtivatele. Kaitseväe‑ lasele tagatakse vajadusel riigi kulul piirmäära ulatuses tervishoiuteenuseid, meditsiiniseadmeid ja ravimeid. Hüvi‑ tamisele kuuluvad sõltuvalt vigastuse astmest ka kaitseväelase ja asendustee‑ nistuja või tema saatja sõidukulud ja saatja majutuskulud. Reguleeritud on tervisekahjustuse saanud kaitseväelas‑ te õppekulude hüvitamine ja eluruumi kasutamine pärast tegevteenistusest vabastamist. KVTSi eelnõu väljatöötamisel dis‑ kuteeriti erinevate ministeeriumidega pensionikindlustuse teemal ja ka prae‑ gu on päevakorras n-ö eripensionidega seonduv. KVTS sätestab sõnaselgelt, et isikul, kellel on vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž, tekib 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile, mille suurus on 50% tema pensioni suuruse arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest. Pensioni ülemmäär on endiselt 75% ametikoha palgaastmestiku keskmisest.

Tegevväelaste teenistussuhe vormistatakse uuele faktilisele alusele ja siin peab kaitseväelane, kes ei soovi uue seaduse alusel teenistust jätkata, organisatsiooni teavitama 30 päeva jooksul seaduse jõustumisest.

Detsember 2012  

Eesti sõjandusajakiri

Detsember 2012  

Eesti sõjandusajakiri

Advertisement