Page 26

24

Teenistus teenistuses olijatele erisused võrreldes organisatsiooni sisenejatega. Katseaega tegevväelasele ei kohalda, sest teenistu‑ sele eelnevad õpingud peaksid olema piisavaks kinnituseks tema sobivusele. Rahuaja ametikohale nimetab kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. Seadus määratleb nõuded, millele tegevväelane peab vastama ning nendeks on ametiko‑ hale ettenähtud hariduse, sõjaväelise au‑ astme, sõjaväelise väljaõppe ja riigisala‑ dusele juurdepääsu loa omamine, lisaks peab isik vastama tervise- ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele. Tegevväelase viimine teenistuse huvi‑ des madalamale ametikohale eeldab isi‑ ku kirjalikku nõusolekut. Uuele rahuaja ametikohale nimetamisest teavitatakse tegevväelast kirjalikus vormis vähemalt seitse päeva enne uuele ametikohale asumise kuupäeva. Uuest KVTSist on välja jäetud atesteeri‑ mine, mis on asendatud rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamisega. Vastavust nõuetele hindab tegevväelase vahetu ülem vähemalt üks kord aastas ning hindamise käigus hinnatakse te‑ gevväelase senist teenistusalast arengut, teenistusülesannete täitmist ja koolitus‑ vajadust ning arutatakse järgmise pe‑ rioodi teenistusülesandeid. Oluline on, et hindamise käigus annab tegevväelane ülemale tagasisidet juhtimise kohta. Igal kolmandal aastal toimub tegev‑ väelase kohustuslik arstlik läbivaatus ja tervisenõuetele vastavuse hindamine. Tegevväelane on kohustatud vä‑ hemalt kord aastas osalema füüsilise ettevalmistuse hindamisel.

Sõdur NR 1 (69) DETSEMBER 2012

Tegevväelastel säilib 35 kalendripäeva pikkune puhkus. Ka väljateenitud lisa‑ päevad staaži eest säilivad säilivad, kuid neid enam ei lisandu. Tegevväelaste li‑ sapuhkepäevad kehtivad nende teenis‑ tuses oleku lõpuni. Neile, kes liituvad organisatsiooniga pärast seaduse jõus‑ tumist, nähakse ette põhipuhkus kestu‑ sega 35 kalendripäeva, kuid staažipäevi juurde ei arvestata. Ka siin tehakse vahet seaduse ja rakendusseaduse osas, kus seaduse jõustumisel teenistuses olijad on staažipäevade osas eelisseisundis.

Lähetamine ja suunamine Tegevväelased viibivad tihti lähetustes, mistõttu on sellekohane regulatsioon seaduses selgelt paika pandud: lähetuse ajal ei kohaldata seaduses sätestatud tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd

Lähetuse ajal ei kohaldata seaduses sätestatud tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid. ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid. Lähetuses antakse tegevväelasele iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puh‑ keaega, millest neli tundi peab olema katkematu. Lähetus võib olla riigisisene või lähe‑ tus välisriiki. Riigisiseselt võib tegevväe‑ last lähetada ajutise ülesande täitmiseks kuni 30 päevaks või teenistusülesannete täitmiseks teise struktuuriüksusse või koolitusele. Välisriiki lähetatakse kas kuni kuueks kuuks või koolitusele kuni viieks aastaks või rahvusvahelisele sõja‑ lisele operatsioonile või pikaajalisse vä‑ lislähetusse kestusega üle kuue kuu. Lähetusest erineb tegevväelase suunamine, milleks on tema saatmine kind‑ laksmääratud ajavahemikuks sõjaväelise auastmeta ameti- või töökohale (näiteks ametikohale kaitseministeeriumi, kait‑ seressursside ametisse vms). Suunami‑ ne kestab kuni 3 aastat ja tähtaega võib pikendada ühe korra kuni kolme aasta võrra. Tegevväelast teavitatakse suuna‑ misest ette vähemalt 30 päeva enne suu‑ namise esimest päeva. Rotatsioon toob sageli kaasa vajadu‑ se kolida ja vahetada elukohta. KVTSi kohaselt võib tegevväelasele anda ka‑ sutada tööandja eluruumi kohaliku omavalitsuse üksuses, mille territoo‑ riumil asuvas üksuses ta ametikohale määratakse. Kolimisel võib tegevväelasele maksta ümberasumise hüvitist, kui uuele rahu‑ aja ametikohale määramisega kaasneb siirdumine teise kohaliku omavalitsu‑ se territooriumile koos püsiva elukoha vahetusega. Hüvitise maksmise ja üm‑ berasumisega seotud kulu hüvitamise ulatuse, tingimused ja korra kehtestab vabariigi valitsus. Puhkused, lähetused ja töövõimetus on vaid osa nimekirjast, mille puhul tuleb alati läbi mõelda ka asendamise korraldus. Parim abimees selleks on ametijuhend või struktuuriüksuse põhi‑ määrus, kus on üheselt kajastatud asen‑ damise kord. Kuid ka need dokumendid tuleb kriitiliselt üle vaadata järgmisest põhimõttest lähtuvalt:

„„ tegevväelast asendab tegevväelane; „„ ametnik asendab ametnikku; „„ ametnik asendab töötajat; „„ töötaja saab ametnikku asendada vaid mahus, mis on kaetud tema töölepinguga; üheski avaliku võimu teostamise küsimuses ei saa töötaja ametnikku asendada. Tihti on küsitud, kas ja millised on uute seadustega kehtestatud teenistusalased piirangud ja vastutus (eeskätt tööta‑ mine väljaspool teenistusülesannete täitmist). Tegevväelane võib tasu eest töötada väljaspool teenistusülesanne‑ te täitmist haridusasutuses teaduslikul ja pedagoogilisel tööl, tervishoiu- ja teadustööl, treenerina spordiseaduse tähenduses, füüsilisest isikust ettevõt‑ jana ja arstliku komisjoni koosseisus. Kõiki nimetatud töid võib teha ainult struktuuriüksuse ülema või tema otsese ülema kirjalikul loal, kui töötamine ei takista teenistusülesannete täitmist ega kahjusta avaliku võimu mainet. Seega tuleb igasuguste lisategevuste osas üle‑ maga aegsasti kokku leppida viisil, mis võimaldab kirjalikku taasesitamist.

Varalise kahju põhjustamine Tegevväelase varalisele vastutusele ja kahju hüvitamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatut. Seega tu‑ leb siin pöörduda ka tegevväelaste osas ATSi poole, mis ütleb, et kui ametnik on teenistuskohustust rikkunud tahtlikult, vastutab ta tekkinud kahju eest täies ulatuses. Kui ametnik on teenistusko‑ hustust rikkunud hooletuse või raske hooletuse tõttu, vastutab ta ulatuses, mille tuvastab ülem või selleks volitatud isik kaalutlusotsuse alusel. Kui kahju pole tekitatud tahtlikult, ei tohi nõutav hüvitis ületada ametniku kuuekordset põhipalka.

Palgakorraldus Seoses uue avaliku teenistuse seadu‑ se vastuvõtmisega muutuvad oluliselt kogu avaliku sektori palgapõhimõtted. Seaduseloojad on seadnud eesmärgiks korrastada läbipaistmatu palgasüsteem ning luua lihtsalt jälgitav ja mõistlikest elementidest koosnev tasustamismeh‑ hanism. Palk hakkab koosnema kahest komponendist: põhipalgast ja muutuv‑ palgast. Põhipalga hulka liiguvad kõik praegused palgakomponendid, v.a li‑ satasud täiendavate tööülesannete täit‑ mise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest. Muutuvpalk tohib summaarselt moodustada 20% põhipalgast ning siia kuuluvad preemiad ja lisatasud.

Detsember 2012  
Detsember 2012  

Eesti sõjandusajakiri

Advertisement