Page 25

23

iga kaitseväelane sõjaväelise auastmega ametikohale, millele vastab antud isiku haridus ja sõjaväeline väljaõpe. Sõjaväe‑ lise auastmega ametikohad on kaitse‑ väes ja Kaitseliidus. Sõjaväelise auastmega ametikohale ettenähtud erialase hariduse nõuded kehtestab kaitseväe ju‑ hataja, kui seadus ei kehtesta teisiti. Nagu eespool öeldud, kohaldatakse tegevväelase teenistusele paljus avaliku teenistuse seadust, mida täpsustavad KVTSis sätestatud erisused: töö- ja puh‑ keaja, asendamise, lähetamise ja teenis‑ tusalaste piirangute erandid. Ka praegu reguleerivad tegevväelase teenistust avaliku teenistuse seaduses ja KVTS.

Täna Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis õppivad kadetid alustasid tegevteenistust veel vana kaitseväeteenistuse seaduse kehtimise ajal

reserv- ja asendusteenistuse temaatikat ega distsiplinaarvõimuga seonduvat.

Mõistetes on muutunud kaadrikaitseväelase nimetus: seadus sisustab tegev‑ teenistuse mõiste, mille kohaselt on tegu avaliku teenistuse eriliigiga, kus kaitse‑

Sõjaväelise auastme osas räägitakse au‑ astme andmisest ja alandamisest ning selle äravõtmisest. Auastme äravõtmisel kaotab isik kõik talle antud sõjaväelised auastmed. Auaste võetakse ära, kui kait‑ seväelast on karistatud näiteks inimsu‑ se- või riigivastaste süütegude eest. Endiselt on seaduses sätestatud au‑ astme vanus ja tingimused, mis peavad olema täidetud uue auastme saamiseks. Nendeks on tegevväelase vastavus rahu‑ aja ametikoha nõuetele, auastme vanuse täitumine ja rahuaja ametikohale vasta‑ vust hinnanud ülema sellekohane soo‑ vitus. Sarnaselt praegusega määratakse

Uus seadus ei tunne praegu kasutusel olevaid tegevteenistuse lepinguid, sest neil ei ole juba pikka aega õiguslikku sisu ning kõik teenistusega seotud põhitingimused määratakse ülema käskkirja ja ametijuhendiga.

Teenistussuhte tähtajalisus Tegevteenistusse võetavad tegevväe‑ lased alustavad oma teenistust kaitse‑ väes tähtajalises teenistussuhtes, mille kestuseks on kuni viis aastat. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõ‑ jakooli kadett võetakse tegevteenistusse õppekava kahekordse nominaalkestuse ajaks. Tegevteenistusse võib võtta korduvalt. Ehk teisisõnu: kui viieaastane teenistus‑ periood on läbi ja nii tegevväelane kui ka kaitsevägi soovivad koostööd jätka‑ ta, võetakse isik teenistusse uueks, kuni viieaastaseks perioodiks. Tegevväelane, kes on olnud katkematult tegevteenis‑ tuses vähemalt kümme aastat, võetakse tegevteenistusse määramata ajaks. Seaduse jõustumisel tähtajatus tee‑ nistussuhtes olevad tegevväelased jät‑ kavad teenistust senistel tingimustel; tegevväelased, kellega on seaduse jõus‑ tumise hetkel tähtajaline teenistussuhe, teenivad kokkulepitud tähtaja lõpuni ja jätkavad siis seaduses toodud alustel sõltuvalt teenitud perioodist kas täht‑ ajalises või tähtajatus teenistuses. Rõhutan, et siin ja edaspidi peavad praegu teenistuses olevad kaadrikait‑ seväelased jälgima lisaks KVTSile ka KVTSi rakendamise seadust, mis loob

Sõdur NR 1 (69) DETSEMBER 2012

Mis on KVTSi mõte? Seadus sätestab kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse subjektid, nende õigusliku seisundi, kaitseväekohustuse täitmise korralduse ning kaitsevälease suhtes rakendatavad ergutused, distsip‑ linaarvastutuse alused, distsiplinaarka‑ ristused ja distsiplinaarmenetluse korra. Tegevteenistusele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust KVTSis sätestatud eristustega. Seadus defineerib kõik teenistuse korraldamiseks olulised mõisted. Sea‑ duse keskseks määratluseks on kaitseväeteenistuse mõiste, milleks on kaitseväeteenistuskohustuse täitmine ja tegevteenistus. Varasemalt on reguleeri‑ tud asendusteenistusega seotu. Jõustuv KVTS annab kaitseväele se‑ nisest suurema tegevusvabaduse teenis‑ tuse vormiliseks korraldamiseks ja seega peame senisest enam hakkama esitama ühe või teise ametikohaga seotud nõud‑ misi, samuti ootusi nende ametikohtade täitjatele. Sellega seoses on oluline koht väljaõppel. Võrreldes kehtivas seaduses sätestatuga võib sõjaväelist väljaõpet anda lisaks kaitseväele ka Kaitseliit, kuid see peab vastama kaitseväe juhataja keh‑ testatud nõuetele ja korrale.

väekohustuslane töötab sõjaväelise au‑ astmega ametikohal. Tegevteenistuses olev isik on tegevväelane. Nagu täna, kaasneb ka 1. aprillist teenistusse võtmisega tõotuse andmine. Kehtiva tõotuse tekst jääb samaks ja see eristub oma sisu tõsiduselt ka edaspidi kõikide teiste vannet andvate teenistuja‑ te vande olemusest.

Uus seadus ei tunne praegu kasutusel olevaid tegevteenistuse lepinguid, sest neil ei ole juba pikka aega õiguslikku sisu ning kõik teenistusega seotud põhi‑ tingimused määratakse ülema käskkirja ja ametijuhendiga. Olen sageli koolitus‑ tel ja loengutel kaadrikaitseväelastelt küsinud, millal nendega sõlmitud tegev‑ teenistuse lepingut viimati muudeti. Ta‑ valiselt ei osata sellele küsimusele täpselt vastata. Samas on kõik vajalik käskkir‑ jade ja ametijuhenditega paika pandud ning just seetõttu on leping kaotanud mõistliku sisu ja mõtte.

Detsember 2012  

Eesti sõjandusajakiri

Detsember 2012  

Eesti sõjandusajakiri

Advertisement