Page 24

22

Teenistus

Uue kaitseväeteenistuse seaduse jõustumine on ukse ees Senine kaitseväeteenistuse seadus on oma olemasolu tosina aasta jooksul teinud läbi hul‑ galiselt muudatusi ja saanud täpsustusi, kuid sellele vaatamata on see ennast ammenda‑ nud. Järgmise aasta 1. aprillist kehtima hakkav uus kaitseväeteenistuse seadus toob kaasa rida põhimõttelisi muudatusi nii ammustele teenistuses olijatele kui teenistusse astujaile.

E

Sõdur NR 1 (69) DETSEMBER 2012

rinevaid teenistuses olemi‑ sega seotud aspekte on sea‑ duste abil reguleeritud juba riikide tekkimise algusae‑ gadest. Valitsejatele on alati oluliseks küsimuseks olnud riigi eduka toimimise põhimõtted, va‑ litsemiskorra ja riigikaitse toimemeh‑ hanismid ning sellest tulenevalt riigitee‑ nistujate lojaalsus ja pädevus. Seega on erinevatel aegadel kehtestatud nõudeid, mis tagavad täitevvõimu eduka toimimi‑ se ja määratlevad ootused ametnikele. Kaitsevägi on osa täitevvõimust ja kaitseväelased moodustavad olulise osa riigiteenistujatest. Eristamaks kaitseväe erinevust muust avalikust teenistusest on nii Eesti riigi esimesel iseseisvuspe‑ rioodil kui ka viimase kahekümne aasta jooksul reguleeritud kaitseväeteenistu‑ sega seonduvat eriseadusega, mis küll arvestab avaliku teenistuse põhimõtteid, kuid loob sellega võrreldes mitmeid olu‑ lisi erisusi. Iseseisvuse taastanud Eesti ajaloos oli kaitseväeteenistuse reguleerimise oluliseks etapiks 1999. aasta, mil valmis varasematest eelnõudest oluliselt erinev kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu, mil‑ les pöörati senisest märkimisväärselt enam tähelepanu kaitseväe keskmes olevale isikule, kaadrikaitseväelasele. (Vt ka Karl Laas. Uus kaitseväeteenistu‑ se seadus on vanast mahukam ja põh‑ jalikum. Sõdur 4 (23) 1999 kuni 4 (27) 2000 / 1 (28) 2001 – toim.) 12 aastat on olnud seadusele üsna paras iga: siia mahub rida parandusi ja kaks uut redaktsiooni. Et kogu avaliku teenistuse olemus on selle aja jooksul pika sammu edasi astunud, oligi aeg välja töötada ja vastu võtta uus kaitse‑ väeteenistuse seadus. Põhieesmärgiks seati kvaliteetse ja tänastele nõuetele vastavalt teenistust korraldava õigusakti koostamine, mis arvestaks ühiskonna ja kaitseväe arenguid, säilitades sealjuures

Maire Kurvits kaitseväe peastaabi üldosakonna juhataja

teenistuse eripära ja olemuse ning kait‑ seväelaste õigused. Paralleelselt kaitseväeteenistuse sea‑ dusega menetleti ka uut avaliku teenis‑ tuse seadust, mis seadis kõne all olevale õigusaktile oma nõuded. Kokkuvõttes võib öelda, et mõlema – avalikku teenis‑ tust ja selle eriliiki korraldava – seaduse menetlus on olnud aja- ja töömahukas ning jätkub igapäevases töös rakendus‑ aktide väljatöötamise ja elluviimisega. Lisaks kaitseväeteenistuse seadusele reguleerivad teenistust ka kaitseväetee‑ nistuse seaduse rakendamise seadus, mis on pigem suunatud täna teenistuses olevatele isikutele, ja kaitseväeteenistuse seadusega seotud Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetud seadus‑ te muutmise seadus. Viimane muudab ühtlasi ka kaitseväeteenistuse seaduse rakendamiseks vajalikke õigusakte. Lisaks kolmele kaitseväeteenistust

Eristamaks kaitseväe erinevust muust avalikust teenistusest on nii Eesti riigi esimesel iseseisvusperioodil kui ka viimase kahekümne aasta jooksul reguleeritud kaitseväeteenistusega seonduvat eriseadusega.

korraldavale seadusele on ette valmista‑ tud 47 vabariigi valitsuse määruse ning kaitseministri määruse ja käskkirja pro‑ jekti, mille kooskõlastamine on artikli ilmumise ajal alles tööfaasis. Pärast kõr‑ gemalseisvate rakendusaktide menetluse lõppu ootab ees paljude kaitseväe juha‑ taja käskkirjade kohendamine või uute käskkirjade kehtestamine. Kogu raken‑ dusprotsess peab lõppema järgmise aas‑ ta märtsis, et 1. aprillist saaks alustada juba uue seaduse ja rakendusaktidega. Nii avaliku teenistuse seadus (ATS) kui ka kaitseväeteenistuse seadus (KVTS) jõustuvad 2013. aasta 1. aprillil ning praegu on juristide ja personalitöötaja‑ te prioriteediks seaduste tutvustamine ning eduka rakendumise tagamine. Kui seadused jõustuvad, on tähtis teada ja mõista, et need on küll uued ja paljus varasemast erinevad, kuid inimese põ‑ hiõiguste kaitse on endiselt tagatud ning senised töö- ja teenistustingimused ka uues regulatsioonis kaitstud. Kaitseväeteenistuse seadus kesken‑ dub järgmistele kategooriatele: „„ kutsealune, „„ ajateenija, „„ asendusteenistuja, „„ reservväelane, „„ tegevväelane. Ajalises mõõtmes haarab seadus iseseis‑ valt rahuaega ja erakorralist seisukorda. Juhul, kui tuleb tõsta valmisolekuastet, lisanduvad kaitseväeteenistuse seadu‑ sele ka rahuaja riigikaitse seadusest tulenevad lisasätted. Riigi eriõigusliku seisundi muutumine ehk sõjaaeg on hõlmatud KVTSi ning rahuaja riigikait‑ se seaduse ja sõjaaja riigikaitse seaduse sätetega. Käesoleva artikli eesmärgiks on anda ülevaade tegevteenistuses oleva kait‑ seväelase teenistuse korraldamisest ja siin ei vaadelda kuigi põhjalikult aja-,

Detsember 2012  
Detsember 2012  

Eesti sõjandusajakiri

Advertisement