Page 22

20

Sõnavõtt

Ajutine Valitsus kutsus 94 aastat tagasi kokku rahvaväe Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase sõnavõtt Eesti kaitseväe 94. aastapäeva pidulikul tähistamisel Estonia kontserdisaalis 15. novembril 2012.

O

Sõdur NR 1 (69) DETSEMBER 2012

leks keeruline leida so‑ bivamat kohta Eesti kaitseväe 94. aastapäe‑ va tähistamiseks kui Estonia maja. Nimelt just täna 101 aastat ta‑ gasi peeti siin, eesti rahvale nii olulises paigas, sarikapidu. Peo käigus tõmmati katuse kõrgeimasse tippu kahe Vene lipu kõrvale sinimustvalge trikoloor. Et tsaarivõim pidas sellist käitumist luba‑ matuks, määrati linnajao pristavile lo‑ hakuse eest seitse päeva aresti. Üks aasta pärast Estonia valmimist asus siin, selles saalis kirik ning kõrval‑ tiivas tegutses sõjaväehospidal. Oli ala‑ nud Esimene maailmasõda. Vaatamata sellele, et tegu oli ulatuselt ja kurjuselt ennenägematu sõjaga, avas see sõda ka lootusi ja võimalusi. Selle sõja tuultes tekkinud ajalooliste võimaluste pinnalt asutati Eesti riik. Eesti kaitseväe asutamise päevaks peetakse 16. novembrit 1918, mil Aju‑ tine Valitsus otsustas riigi kaitseks kok‑ ku kutsuda vabatahtlikest koosneva rahvaväe. Päevale, mida me täna teiega koos tähistame, eelnes suurte segadus‑ te aasta. Enamlaste võimuvõtt ja nii‑ gi hapra majanduselu põhjalaskmine. Ka eesti sõjaväelased olid ajale iseloo‑ mulikult mitmesse leeri jagunenud ja politiseerunud. 1918. aasta jaanuaris korraldati siin samas majas eesti sõjaväelaste II kong‑ ress, mis lagunes koost, sest ligi pooled sajast osalejast tundsid, et nende süda tuksub ühes rütmis Viktor Kingissepa ja tema seltsimeestega. Nende segaduste taustal uskusid vaid vähesed võimalusse panna alus oma riigile. Selle meelsuseni, mille sütitasid koolipoisid ja üliõpilased ning mis päädis Vabadussõja võiduga, oli veel pikk tee minna. Oktoobrikuus 20 aastat tagasi andis esimene Nõukogude okupatsiooni järg‑ ne kaitseminister Ülo Uluots minist‑ riportfelli üle oma järeltulijale. Ta tegi seda viisil, mis täna tundub ehk pisut dramaatiline, kuid kahtlemata väga aus

Riho Terras brigaadikindral, Kaitseväe juhataja

ja riigimehelik. Ta koondas oma mõtted riigikaitsest mõnele leheküljele ja nime‑ tas selle oma poliitiliseks testamendiks. Täna seda testamenti lugedes saame aimu olukorrast, milles Eesti riigikaitse oli. «Käesoleva aja põhiline kaitsedokt‑ riin on elu võimalikkuse loomine Ees‑ ti kaitseväes,» kõlas minister Uluotsa hinnang. Kaitseväelaste elamistingimusi ise‑ loomustas kasarmute, sööklate, toasoo‑ ja, aga ka vee ja kanalisatsiooni puudu‑ mine. Riigikaitse rahastamise seis oli nõnda kehv, et ministri hinnangul tuli raha hankimiseks asuda kommertste‑ gevusele – näiteks koguda ja müüa va‑ narauda. Riietuse ja varustuse seis oli samuti nigel. Positiivse arenguna toob minister Uluots ära kokkuleppe Eesti Naisliiduga 800 kampsuni, soki- ja kin‑ dapaari kudumiseks. Lõnga muretses loomulikult kaitseministeerium. Need on vaid mõned värvikamad näi‑ ted. Sokid, kampsunid, vanaraud ja ka‑ nalisatsioon on tuttavad teemad nii mul‑ le isiklikult kui ka mitmetele teie hulgast. Miks ma seda kõike räägin? Esiteks seetõttu, et hinnata seda arengut, mille Eesti kaitsevägi on läbi teinud. Oleme kasvanud ja küpsenud koos Eesti riigiga. On selge, et elame ka täna piiratud va‑ hendite ja võimaluste tingimustes. Rii‑ gikaitse vastutustundlik kavandamine ja rahastamine on siin võtmetähtsusega. Eestit on selles vallas teistele riikidele

Eesti kaitseväe asutamise päevaks peetakse 16. novembrit 1918, mil Ajutine Valitsus otsustas riigi kaitseks kokku kutsuda vabatahtlikest koosneva rahvaväe.

eeskujuks seatud. Teiseks sellepärast, et tunnustada neid inimesi, kes viima‑ se kahe kümnendi jooksul on Eesti rii‑ gi kaitsesse oma panuse andnud. Neid inimesi on palju ja see teeb rõõmu. See lubab mul kinnitada, et Eesti kaitsevägi on rahvavägi, oma rahva vägi. Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanne on kaitsta Eesti riiki koos liitlastega. Liit‑ lassuhted on meile olulised. Viimasel ajal on rohkesti olnud juttu NATO tu‑ levikust pärast 2014. aastat, mil lõppeb alliansi ja partnerriikide sõjaline mis‑ sioon Afganistanis. Arutelusid NATO rollist ja kohast maailmas on peetud ka varem. Külma sõja järel on NATO korduvalt tegelnud eneseotsingutega, oma olemusega. Meile pole see just ala‑ ti meeldiv. Mul on hea meel tõdeda, et täna ei ole Eestil ega meie Ida-Euroopa liitlastel tarvis pikalt seletada, milleks NATO on ellu kutsutud. Alliansi põhiülesandeks on ja peab jääma kollektiivne kaitse. Sel‑ lest on pärast Venemaa 2008. aasta kal‑ laletungi Gruusiale selgelt aru saadud. Viimase kahe kümnendi jooksul on NATO liitlased aktiivselt osalenud mit‑ mete konfliktide lahendamisel. NATO pole mitte kunagi nii hästi koos tegut‑ senud kui täna. Seda unikaalset olukor‑ da tuleb hoida ja arendada. Teame ju, et kriisid, mured ja sõjad pole maailmast kadunud. Ootamatusteks tuleb valmis olla. Parimaks sõjaliseks valmisolekuks on oluline kõrgel tasemel väljaõpe. Mul on hea meel, et tänavune aasta oli Eesti kait‑ seväelastele tõeline õppuste aasta. Lisaks kaitseväe enda õppustele korraldati Ees‑ tis mitmed rahvusvahelised ettevõtmi‑ sed. Keeruliste ja võõrapäraste nimedega suurõppuste taga peitub lihtne ja arusaa‑ dav tõde: Eesti riigi kaitseks tuleb valmis olla nüüd ja praegu. Aga ka homme ja kaugemas tulevikus. Selleks tuleb liitlas‑ tega koostööd teha ja vaim värske hoida. Eesti on oma liitlaskohustusi täitnud ausalt ja eeskujulikult. Ma ei väsi kor‑ damast: Eesti sõdur on maailma parim

Detsember 2012  
Detsember 2012  

Eesti sõjandusajakiri

Advertisement