Page 20

18

Intervjuu See keskus on mõeldud kõigile Eesti inimestele, kes sellist abi vajavad. Ka oleme välja töötanud meetmed, kuidas vigastatud sõjameeste igapäevaelu kergendada. Näiteks plaanime juurde koolitada vigastatute toetusisikuid. Kavas on kohendada vigastatud kaitseväelase elamispind vastavalt erivajadustele, vajadusel tagame vigastatu hooldamine hoolekandeasutuses. Teiseks põhimõtteks on, et vigastatud kaitseväelase pension peab olema vigastada saamise hetkest alates suurem ja talle peab olema jätkuvalt tagatud teatud sissetulek. Tahame siinkohal teha ka enam koostööd sotsiaalministeeriumi ja kohalike omavalitsustega. Oluline on ka see, et kaitsevägi võimaldab kõigil missioonil vigastada saanud kaitseväelastel jätkata teenistust vastavalt sobivusele ja oskustele, et anda neile inimestele rakendust ning kasutada parimal viisil ära nende kogemusi.

Sõdur NR 1 (69) DETSEMBER 2012

Osalemine välismissioonidel on toonud Eestile lisaks vigastatud sõjameestele kaasa ka ohvreid. Kuidas käsitleb veteranipoliitika missioonidel langenuid? Äärmiselt tähtis on hoida langenud kait‑ seväelaste mälestust. Missioonidel Afga‑ nistanis, Iraagis ja Kosovos on saanud surma 12 Eesti kaitseväelast. Kuid me ei tohi unustada, et iseseisvuse taasta‑ mise järel on Eesti kaitseväeteenistuses erinevates õnnetustes saanud surma 21 inimest. Veteranipoliitika hõlmab kõiki, kes on kaitseväe lipu all surma saanud. Teenistuses hukkumine on samamoo‑ di kaotus omastele, mistõttu on oluline langenute perede, eriti nende laste eest hoolitsemine. Suurepärast tööd on tei‑ nud Carolin Illenzeeri Fond, mis on aastaid kogunud raha langenud kait‑ seväelaste laste toetamiseks. Kuid riigi veteranipoliitika ei saa tugineda üksnes vabatahtlikele annetustele. Kavatseme suurendada langenute lähedaste toit‑ jakaotuspensioni ning pakkuda tuge ja abi nende jätkuvaks toimetulekuks. Me ei jäta langenud kaitseväelaste lapsi hät‑ ta. Nemad on tähtis sihtrühm. Eesti veteranipoliitikal on ka tugev ajaline telg. Pärast Vabadussõda oli Eesti Vabariigil selge poliitika nende suhtes, kes naasid meile vabaduse toonud sõjast. See puudutas tasuta haridust ja maa andmist. Kaitseväe juhataja on öelnud, et Eesti sõdur on maailma parim sõdur. Tänased Eesti kaitseväe veteranid on väärilised järglased Vabadussõjas ja okupatsioonide ajal Eesti riikluse eest seisnud meestele ja naistele. Selletõttu on tähtis, et taasava-

Uus tähtpäev – veteranipäev Veteranide ühiskondlikuks tunnustamiseks näeb veteranipoliitika ette veteranide päeva tähistamist 23. aprillil, st jüripäeval, sõjameeste kaitsepühaku päeval. Järgmisel aastal on kavas esimest korda kaasata sellele seni kitsas ringis korraldatud veteranide tunnustamisele ka ettevõtjad, omavalitsused, organisatsioonid. See töö, mida missioonil olevad mehed ja naised teevad Eestis riigist küll ruumiliselt kaugel, aga tegelikult kaitstes Eesti julgeolekut ja iseseisvust, vajab rahva pidevat tähelepanu ja lugupidamist. Rahva vaba olemise aluseks on kaitsetahe ning kaitsetahte aluseks see, et toetame ja tunnustame neid, kes on valmis vajadusel vabaduse eest elu andma.

sime 28. novembril, Vabadussõja alguse aastapäeval, Edgar-Johann Kuusiku kavandatud Vabadussõjas langenute mälestusehise Kaitseväe kalmistul. Toonased Vabadussõja ohvrid ja läbi aegade Eesti vabaduse eest langenud kaitseväelased on meie rahva kangelased, kes andsid oma elu selle nimel, et Eesti vabadus säiliks ja eesti rahvas püsiks. Camp Bastionis, Eesti Afganistani missiooni tugikohas, on mälestusmärk kaitseväelastele, kes andsid oma elu Afganistani missioonil. See mälestusmärk on kavas tulevikus Eestisse tuua ja sellest saab sümbol, mis aitab langenute mälestust elavana hoida. Selle lõpliku asukoha suhtes on kõige kaalukam sõna öelda veteranidel. Kuivõrd kasutati veteranipoliitika väljatöötamisel partnerriikide kogemusi? Me ei alusta tühjalt kohalt. Kaitsevägi ja Kaitseministeerium on otsinud aastaid parimaid viise, kuidas veterane aidata. tuleb. Riigid, nagu Taani, USA, Norra ja Rootsi, on oma veteranipoliitikas viimas‑ tel aastatel rakendanud samalaadseid põ‑ himõtteid, nagu meiegi tahame ellu viia.

Iseseisvuse taastamise järel on Eesti kaitseväeteenistuses erinevates õnnetustes saanud surma kokku 21 inimest. Veteranipoliitika hõlmab kõiki, kes on kaitseväe lipu all surma saanud.

Veteranipoliitikaga kaasnevate meetmete puhul on esmatähtis see, et kaitseväelastele oleks tagatud võimalikult hea väljaõpe juba enne missioonile minekut. See on oluline missiooniülesannete täitmiseks ning enda ja kaaslaste julgeoleku tagamiseks. Teiseks on oluline nii enne missiooni, missiooni ajal kui ka pärast seda, et oleks tagatud sõduri ja tema pere psühholoogiline toetus, sest hea sõduri tagala moodustab tugev perekond. Avaldan eraldi lugupidamist kõigi meie missioonisõdurite meestelenaistele, isadele-emadele, vanaisadelevanaemadele ja loomulikult lastele, kes kogu aeg elavad kaasa seda pinget ja kannavad muret oma lähedaste pärast. Kolmandaks on oluline, et suudaksime alal hoida veteranide huvi jätkata teenistust kaitseväes pikka aega ka pärast missioonilt naasmist. On igati Eesti riigikaitse huvides, et lahingukogemustega sõdur annaks oma teadmisi edasi, olgu kaitseväes või Kaitseliidus. Aga kui inimesel peaks olema siiski huvi pöörduda tsiviilellu, on enesestmõistetav, et veteranipoliitika neid ka selles toetab. Tahame, et tal oleks võimalik saada ettevõtlusnõustamist ning ümberõpet individuaalse nõustamiskava alusel. Kaitseväe spetsialistid koostavad veteranile individuaalse koolituskava. Vigastatud veteranide täiend- ja ümberõppekulud kataks riik, ülejäänute puhul võetakse õppekulude katmise arvestusel arvesse nende teenistusstaaži. Ühtlasi kaotatakse seni kehtinud ajaline piirang veteranide täiend- ja ümberõppele, et teenistusest lahkunud kaitseväelased saaksid sujuvamalt naasta tsiviilellu ja tööjõuturule. Järgmine meede, mille pakkusid välja kaitseväelased, kui ma septembris Afganistanis käisin, on see, et sarnaselt noorte perede eluasemelaenu omaosaluse riiklikule garanteerimisele hakkaksime käendama veteranide eluasemelaenu omaosalust kuni 19 000 euro ulatuses. See on üks võimalus perega kaitseväelastel oma kodu soetada, sest kui sõjameestel-naistel on ka väikesed lapsed, on neil kindlasti raske esimesi sissemakseid koguda. Ettevõtlusnõustamine, ümberõpe, eluasemelaenu käendamine – need võiksid olla üsna ahvatlevad võimalused. Millal saavad veteranid neid kasutama hakata? Hakkame veteranipoliitikat rakendama järk-järgult alates 2013. aastast. Mitme‑ te meetmete elluviimine eeldab kaitse‑ väeteenistuse seaduse ja teiste seaduste

Detsember 2012  
Detsember 2012  

Eesti sõjandusajakiri

Advertisement