Page 17

15

ti, väites, et isa hukkus sõjas, võideldes kangelaslikult tšetnikute vastu. Koolis korraldatakse tseremoonia kangelaste lastele. Kui tüdruk avastab, et teda kut‑ sutute seas ei ole, tekib identiteedikriis, mis kasvab pereprobleemideks. Lõpuks leiab tüdruk hingerahu, kui vabaneb teadmatusest oma juurte kohta, vaatama‑ ta sellele, et tema isaks osutub serblasest sõdur. Film aitas kaasa paljude inimeste allasurutud valu vallapääsemisele. Ta‑ buteemast on saanud probleem, millele Bosnias on hakatud abi otsima. Nimelt on Bosnia koolid karmilt rahvusrühma‑ de vahel jaotatud ja eri rahvusrühmade õppekavad käsitlevad lähiajalugu erine‑ valt, seades oma rahva ohvristaatusesse ja halvustades teisi. Nüüdseks üritatak‑ se riiklikke õppekavasid kooskõlastada, et saada üle riigisisesest lõhestatusest (Saunders 2006–2009).

Kokkuvõte Jugoslaavia sõjad, eriti Bosnia ja Hertse‑ goviina sõjasündmused on kommunis‑ mist vabanenud rahvaste lahendamata küsimuste halva stsenaariumi ilmekaks näiteks. Sotsialismiperioodil tabuteemaks muudetud rahvusküsimused on prob‑ leemiks muudeski endistes Euroopa sotsialismimaades, sealhulgas Eestis, Lätis, Slovakkias, Ungaris, Rumeenias, Ukrainas ja Moldovas. Purunenud Jugoslaavia uutes riikides toimunu erineb rahumeelsetest rahvus‑ lõhedega Ida-Euroopa maadest selle poolest, et piirkonnas aset leidnud sõja‑ tegevust võib pidada aastasadu kestnud võimuvahetuste ja verevalamiste kulmi‑ natsiooniks. Sõtta astuti lootuses teha ajalugu, haarata ajalooliselt mitu korda käest kätte käinud piirkondi oma või‑ mu alla ja laiendada oma rahva asuala. Sõtta mindi mentaliteediga «kas nüüd või mitte kunagi» ja «kas kõik või mit‑ te midagi». Miski muu ei suudaks põh‑ jendada võikaid ebainimlikke tegusid rahvaste vastu, kes eri usutunnistusest hoolimata on keeleliselt vennasrahvad ja olnud naabriteks aastasadu. Jugoslaavia probleemiks ongi see, et ajalooliselt on rahvaste paiknemised ja piirkonnad alatasa muutunud, mistõttu mõneti ei olegi ajaloolist põlisrahvast. Sõtta astunud pooli oldi viimastel kom‑ munismi lagunemise aastatel rikkalikult toidetud äärmiselt marurahvusliku pro‑ pagandaga, mille alged ulatuvad Tei‑ se maailmasõja aegsesse vaenu ja sealt kaugemalegi. Ka sõja lõppedes on ühiskond lõhes‑ tunud, seda näitab kas või koolide õppe‑

kavade süsteem. Riigis, kus identiteet on A ja O, pole tõrjututel kohta. Sõda võiks olla õppetunniks nii rahvusvahelisele kogukonnale vihkamise tallermaadel resoluutsemalt käitumiseks kui ka maru‑ rahvuslikult meelestatud etniliselt puhta suurriigi ihalejatele, sest midagi kange‑ laslikku ega puhast teiste inimeste piina‑ mises, vägistamises ja mõrvamises ei ole. Kellel on huvi tollastest sündmustest ülevaadet saada, võib otsida YouTube’ist üles BBC dokumentaalfilmi «The Death of Yugoslavia». Kasutatud kirjandus „„Abuse of Civilians in Detention Centers. Seventh Report on War Crimes in the Former Yugoslavia, part II. 1992, juuli-august. Reports on War Crimes in the Former Yugoslavia. Resources on the Conflict in the Former Yugoslavia. Web Genocide Documentation Centre. URL (kasutatud novembris 2012) http://ess.uwe.ac.uk/documents/sdrpt7b.htm. „„Andreas, Peter. What We Learned ... from the Siege of Sarajevo. Military History, 2010, Vol. 26, No. 6, p. 15. „„Burg, Steven L. & Shoup, Paul S. 1999. The War in Bosnia-Herzegovina: Ethnic Conflict and International Intervention. Armouk (NY) & London: M. E. Sharpe. „„Kidder, Tim & Terney, Elizabeth & Whittaker, Rachel & Young, Hilary 1997. A War Torn Region: Bosnia-Herzegovina, Croatia, and Yugoslavia. ÜRO aruanne. URL (kasutatud novembris 2012) http://www.earlham.edu/~pols/ ps17971/terneel/rape.html. „„Mooney, Erin & Hussain, Naveed 2009. Unfinished business: IDPs in Bosnia and Herzegovina. Forced Migration Review, No. 33, p. 22−24. „„Nation, R. Craig 2003. War in the Balkans, 1991−2002. URL (kasutatud novembris 2012) http://www.strategicstudiesinstitute.army.mil/pubs/ display.cfm?pubID=123. „„Obradovic-Wochnik, Jelena 2009. Knowledge, Acknowledgement and Denial in Serbia’s Responses to the Srebrenica Massacre. Journal of Contemporary European Studies, Vol. 17, No. 1, pp. 61–74. „„Saunders, Doug 2006–2009. Children Born of Rape Come of Age in Bosnia. The Globe and Mail. URL (kasutatud novembris 2012) http://www. theglobeandmail.com/incoming/ children-born-of-rape-come-of-agein-bosnia/article1096015/.

Sõdur NR 1 (69) DETSEMBER 2012

1995. aasta salastamata andmed hindasid tsiviilisikutest hukkunute üldarvuks 156 500. Sama raport hindab hukkunud sõ‑ durite arvuks 81 500, neist 45 000 Bosnia valitsuse sõdurid, 6500 Bosnia horvaa‑ did ja 30 000 Bosnia serblased (Burg & Shoup 1999: 169–170). Alternatiivsed andmed väidavad lahingutes hukkunute arvuks 25 000– 60 000 (George Kenney) või 25 000– 55 000 (Stockholmi rahvusvaheline rahu-uuringute instituut). Need arvud ei hõlma Bosnia serblaste ja Bosnia hor‑ vaatide vahelises võitluses hukkunuid. Bosnia serblased on avaldanud omad numbrid, mille kohaselt hukkus 18 392 ning vigastada sai 36 543 sõdurit (Burg & Shoup 1999: 170). Konflikti tõttu oli Bosnias ja Hert‑ segoviinas miljon inimest registreeri‑ nud end siseriiklikult ümberpaiguta‑ tuks. Praeguseks on see arv kahanenud 117 000ni. Kõige enam põgenikke pöör‑ dus koju tagasi kahel sõjajärgsel aas‑ tal, mil naasid need, kelle kodukohas moodustas nende etniline rühm ena‑ muse. Neljal esimesel sõjajärgsel aastal oli aga selliste inimeste kojunaasmine, kes moodustasid oma kodukohas rah‑ vusvähemuse, võrdlemisi vähene, kuid kasvas aastatel 2000−2002. Peamisteks probleemideks vähemusrühmade taga‑ sipöördumisel on etniline diskriminee‑ rimine, võimaluste vähesus, juriidilised ja administratiivsed barjäärid sotsiaalja tervishoiuteenuste tarbimisel, julge‑ olekuriskid ja etniliste rühmade omava‑ heline leppimatus (Mooney & Hussian 2009). Üheks psühholoogiliseks problee‑ miks on vägistatud naiste soovimatud lapsed, kes nüüdseks on jõudnud teis‑ meikka. Võimatu on teada saada vägis‑ tatute ja nende sünnitatud laste täpset hulka. Bosnias on identiteediprobleem oluline, sest ilma määratud etnilise identiteedita ei saa olla Bosnia ja Hert‑ segoviina kodanik. Terminit «bosniala‑ ne» ei ole olemas. Inimene võib Bosnias ja Hertsegoviinas olla kas Bosnia serb‑ lane, Bosnia horvaat või bosniakk ehk Bosnia moslem. Identiteedita inimesed on Bosnias põlualused ja vägistatute lapsed seisavad identiteedikriisi ees. Seda probleemi on sõjajärgsetel aastatel eiratud ja maha vai‑ kitud, kuid viimastel aastatel on hakatud identiteediküsimuste teemal arutlema. Oma osa on sellel ka Berliini filmifes‑ tivalil Kuldkaru võitnud Jasmila Zbanici filmil «Grbavica», mis räägib sõja ajal vägistatud üksikemast, kes hoiab oma tütre ees saladuses tema isa identitee‑

Detsember 2012  

Eesti sõjandusajakiri

Detsember 2012  

Eesti sõjandusajakiri

Advertisement