Page 13

11

Poiss 1996. aasta 22. aprillil Sarajevo linnaosas Grbavicas põlenud tanki Foto: AFP/Scanpix peal mängimas

Bosnia ja Hertsegoviina

Allikas: Wikipeedia

Sõdur NR 1 (69) DETSEMBER 2012

„„Pealinn: Sarajevo „„Pindala: 51 129 km² „„Riigikeeled: bosnia, serbia ja horvaadi „„Rahvaarv: 3 900 000 (2006) „„Rahvastiku tihedus: 85 inimest/km² „„Iseseisvus 5. aprillil 1992 „„SKT elaniku kohta: 4278 USA dollarit (2009) „„Rahaühik: mark (BAM)

leemiks nii USA sisepoliitikas kui ka transatlantilistes suhetes. Lähenevate presidendivalimiste valguses otsustas vabariiklaste kontrolli all olnud Kong‑ ress tühistada Bosnia ja Hertsegoviina valitsusvägedele määratud relvaembar‑ go. Samal ajal hakkasid USA Euroopa liitlased väljendama soovimatust jää‑ da UNPROFORi koosseisu, kui ühele konflikti pooltest antakse võimalus relvi hankida. Vahepeal hakkas serblastest vallutajate ülbus tuure koguma. Seda iseloomustas näiteks 1995. aasta veeb‑ ruari etnilise puhastuse arhitekti gängs‑ ter Arkani (Željko Ražnatovići) avalik pulmatseremoonia Belgradis. Slobodan Miloševići režiimi organiseeritud krimi‑ naalne element läks üha jultunumaks ja see sundis rahvusvahelist üldsust oma te‑ gevust hoogustama (Nation 2003: 186). Keskseks strateegiliseks mureks jäi metoodika, kuidas sundida serblasi val‑ lutatud aladelt taganema, et luua riigis territoriaalne tasakaal. NATO õhujõud ei saanud ilma maavägedeta alasid enda kätte haarata ning horvaatide-moslemi‑ te väed suutsid korraldada vaid kohali‑ kus mastaabis rünnakuid. Siiski leidus üks vägi, millel oli valmisolek ja võime Bosnia serblastelt alasid tagasi vallu‑ tada. Selleks oli Horvaatia armee, mis oli motiveeritud seda tegema nii Hor‑ vaatias kui vajadusel ka Bosnias. Ehkki lääneriigid olid Horvaatia juhi suhtes skeptilised tema kommunistliku tausta, äärmusliku rahvusluse ja autoritaarsu‑ se tõttu, mis meenutas neile Miloševići Horvaatia versiooni, olid Horvaatia ja lääneliitlaste head suhted konflikti edu‑ kaks lõpetamiseks möödapääsmatud (Nation 2003: 188). 1995. aasta mai esimestel päevadel Horvaatias Krajina Serblaste Vabariigi vastu suunatud suuremahuline operat‑ sioon Välk tõestas, et serblaste armee võib horvaatidega kokku puutudes kok‑ ku variseda nagu kaardimajake. Ehkki horvaatide järsk tegutsemine Krajinas sattus rahvusvahelise kriitika alla, oli see esimeseks tõsiseks tagasilöögiks serblas‑ tele, mis võis mõjutada ka Bosnias toi‑ muvat (Nation 2003: 188). Maikuu lõpupäevil algatas NATO õhurünnakud Bosnia serblaste vägede vastu relvarahu saavutamiseks Sarajevo keelutsoonis. Vastukaaluks võtsid Bos‑ nia serblaste Pale linnas asuva valitsuse üksused pantvangi nelisada ÜRO rahu‑ valvajat, kellest osa rakendati inimkilbi

Detsember 2012  
Detsember 2012  

Eesti sõjandusajakiri

Advertisement