Page 46

KONFLIKT

MIHHAIL SOKOLOV / SCANPIX

46

TAKTIKAST

SÕDUR NR 2 (83) 2015

Vabatahtlike üksuste ülesanne oli läbi viia autonoomseid ATO erioperatsioone, võtta üle kontrollposte ja sooritada lööke vastase tagalasse. Üksuste tegutsemist raskendas kõrgema juhtimisstruktuuri puudumine, mis ei võimaldanud tegevust koordineerida ja pikemalt planeerida. Palju tuli ette isetegevust, ka lahinguvõime, tehnika, relvastus ja noorsõdurite väljaõpe olid puudulikud. Puudus isegi ühtne vorm, sest kogu vaba­tahtlike varustamine oli pandud nende endi õlule. Kuulivestid, optika ja muu varustus osteti annetuste või oma raha eest. Algul osutus keeruliseks isegi relvastuse ja laskemoona hankimine, aga need mured on nüüdseks lahendatud. Vabatahtlike üksuste kaootiline tegevus kestis 2014. aasta juunikuuni. Siis hakkasid Kremli-meelsed terrorijõugud suurematesse üksustesse koonduma ja võtsid kasutusele soomustehnika, raketisüsteemid GRAD, tankid, miinipildujad ja suurtükid. Raskelt relvastatud vastasele tõhusate vastulöökide andmiseks tuli ka vabatahtlikel pataljonidel oma taktikat kardinaalselt muuta. Hoolimata ebaühtlasest tasemest oli vastloodud vabatahtlikel Ukraina väeosadel palju plusse. Kuna vabatahtlike hulgas oli palju kohalikke, tundsid nad hästi piirkonda, kus nad operatsioone läbi viisid. Üksustel oli kõrge moraal, sest teati, mille eest võideldi. Terroristid kasutasid väga ebastandardset võitlustaktikat, kuid Ukraina vabatahtlikud pataljonid suutsid vastata samaga, sest tänu eraautodele olid nad piisavalt mobiilsed. Tänu heale kontaktile kohalikega oli neil ka hea luureinfo. Vabatahtlike kõrge võitlusmoraal võimaldas neid kasutada erinevate objektide vallutamisel ja kontrolli alla võtmisel. Terroristidest puhastamise järel anti objektid üle teistele üksustele. Vabatahtlike pataljonid valvasid tähtsaid ühiskondlikke ja riiklikke punkte, valimisjaoskondi, konvoeerisid vange, turvasid teid ja kogusid luureandmeid. Kui esmase uudisevoo järgi jäi mulje, nagu võitlekski terroristide ja Vene üksuste vastu vaid vabatahtlikud, siis nii see siiski polnud. Vabatahtlikel oli Ukraina regulaarvägesid abistav roll. Suur abi oli vabatahtlikest pataljonidest terroristidele tiibadelt löökide andmisel, mis aitas varjata ATO pealöökide suundi. Vabatahtlikud olid edukad vastase soomustehnika hävitamisel või hõiva-

Venemaa käsutäitja ja DNR-i juht Aleksandr Zahhartšenko liigub ihukaitsjate keskel tutvuma olukorraga Donetski külje all asuval rindel.

misel, samuti võtsid nad palju vange ja tekitasid vastase elavjõule suuri kaotusi. Kui ATO algusperioodil oli üksuste koordineerimisel ja juhtimisel palju probleeme, siis praegu on suurem osa neist lahendatud. Lahinguülesanded suudetakse kogenud juhtivkoosseisu poolt detailselt läbi mõelda, isetegevust välditakse ja operatsioonid kooskõlastatakse kõrgema sõjaväelise juhtkonnaga.

REORGANISEERIMINE 2014. aasta jaanuaris-veebruaris vabatahtlikud pataljonid reorganiseeriti ja viidi üle soomusüksuste koosseisu, mida nad turvama asusid. Selline ümberkorraldus lahendas vabatahtlike pataljonide rasketehnikaga varustamise probleemid. Pidevalt paraneb vabatahtlike koostöö suurtükiväega, kuid senimaani on puudus korraliku väljaõppega komandöridest. Vabatahtlike üksuste komandöre ei määrata Ukraina sõjaväelise juhtkonna poolt, vaid üksuste juhid on kasvanud välja autoriteetsetest võitlejatest. Tihti ongi kogu üksus alguse saanud ühest autoriteedist, kelle ümber on koondunud teised vabatahtlikud. Aasta jooksul on vabatahtlikud üksused ennast õigustanud ja saanud Ukraina kaitsejõudude ametliku tunnustuse, mis aitas lahendada suurema

osa nn lastehaigustest, näiteks varustada vabatahtlikud korralike kaartidega, mis asendasid seniseid arvutist välja prinditud internetikaarte või sobimatu mõõtkavaga teedeatlasi. Pataljonidele anti juurdepääs luureinfole, paranes side­võimekus, relvastus ja varustamine, hangitud on eraldusmärgid ja vormid. Aidari ja teistesse vabatahtlikesse pataljonidesse oli planeeritud algselt vaid 420 võitlejat, aga soovijaid tuli kaugelt üle tuhande, mis teeb pataljonide täiendamise ja võitlejate roteerumise lihtsaks. Sel ajal, kui pool üksuste isikkoosseisust viib läbi lahinguülesandeid, viiakse teise poolega Ukraina armee spetsialistide käe all läbi täiendavat väljaõpet. Kuna vabatahtlike üksuste isikkoosseis on järjekindlalt suurenenud, näiteks endisest pataljonist Azov on saanud enam kui 2000-meheline üksus, siis on tekkinud küsimus, mis saab sellistest väeosadest pärast ATO lõppu. Praeguse otsuse kohaselt jäävad väeosad alles seni, kuni Ukraina armee on läbinud kõik riigi kaitsmiseks vajalikud ümberkorraldused. Artikli teises osas annavad Ukraina kõrgemad ohvitserid ülevaate ATO arengutest soomusvägede, luure, suurtükiväe ja meditsiinitoetuse vallas.

Profile for Sõdur

Nr 2, 2015  

Eesti sõjandusajakiri

Nr 2, 2015  

Eesti sõjandusajakiri

Profile for sodur