Page 45

KONSTANTIN SAZONCHIK / SCANPIX

45

Tapetud terroristide surnukehad Donetski kohalikus morgis, paljud neist jäidki tuvastamata ja maeti nimetuisse haudadesse.

halvanud täielikult Ukraina sõjaväe operatsioonid, ja valmistavad liikuvaid tulepunkte, paigutades raskekuulipilduja või seniitkahuri mõne veoki kasti. Sellise külgedelt varjatud ja ülalt katmata relvaga sõidetakse operatsioonipaika, avatakse tuli ja lahkutakse kohe. Massiliselt on Venemaalt terroristide kasutusse jõudnud raketisüsteeme GRAD, mida on väga raske kahjutuks teha, sest pärast iga tulelööki liiguvad need kohe järgmisele positsioonile. Ka kasutatakse GRAD-e elumajade vahel, mis muudab vastutule võimatuks. Sageli kasutavad terroristid inimkilpe. On tulnud ette juhuseid, kus terroristide konvoisse lisatakse mõni koolilapsi vedav buss. Taktikalise võttena üritavad terroristid imbuda kahe Ukraina üksuse vahele ja avada mõlemas suunas tuli, et provotseerida ukrainlasi üksteist tulistama. Ukraina jõustruktuurid on kinni püüdnud diversante, kes LifeNewsi ajakirjanike nime all piirkonda pääsevad, et seal diversiooniakt läbi viia. Kaks sellist võtet kasutanud FSB töötajat tabati hetkel, kui nad olid seadnud kasutusvalmis Poola päritolu õhutõrjeraketiseadeldise Grom, mis oli pärit 2008. aastal Georgia sõjast saadud Venemaa sõjasaagi hulgast, et hakata Ukraina helikoptereid tulistama. Terroristide relvastusse kuuluvad peaaegu kõik Vene armees kasutatavad käsitulirelvad: raskekuulipildujad Kord, suurekaliibrilised ASVK snaipripüssid, vaid FSB-s kasutatavad summutiga ründe­ automaadid, kõikvõimalikud õhutõrjeraketid ja tankitõrjerelvad. Kasutusele on võetud isegi 1941. aastast

pärinevad 14,5 mm kaliibriga Simonovi tankitõrjepüssid, mille volframkarbiidist südamikuga moon on osutunud tõhusaks BMP-de ja teiste soomukite vastu. Kogu terroristide luure, rahaline ja relvatoetus pärineb Venemaalt. Suurepäraselt ollakse kursis kohaliku mentaliteedi ja oludega, omatakse kõrgtasemel sidesüsteeme ja autonoomset mobiilisidet. Terroristide luuretegevus katab kogu Ukrainat, kõige paremini on see korraldatud Odessa, Luganski ja Donetski rajoonis. Terroristide nõrkus on sõltuvus kohalike toetusest ja moona juurdeveost. Järjest tõhusamalt tegutsevad terroristide vastu partisanid ja senimaani pole venelased suutnud tuua välja ühtegi fakti mõne partisani kinnivõtmisest või hävitamisest. Veebruari lõpuks 2015 oli Venemaa teinud suuri jõupingutusi, et ebaseaduslike relvagrupeeringute juhtimine koondada Venemaa kõrgema väejuhatuse ja sellele lojaalsete inimeste kätte, likvideerides sellised terroristide väeülemad, kes liiga suurt iseseisvust ilmutavad. Seni pole sellise kontrolli saavutamine täielikult õnnestunud.

VABATAHTLIKUD UKRAINA PATALJONID Ukrainas moodustati nelja tüüpi vabatahtlikke pataljone: 1. kergelt relvastatud territoriaalkaitsepataljonid, mis alluvad kaitseministeeriumile ja mida kasutatakse strateegiliste objektide kaitseks. Pataljonid koosnevad mobiliseerituist, kuid vastu

võetakse ka vabatahtlikke ja mõni neist, näiteks Aidar, ongi komplekteeritud vaid vabatahtlikest. 2. Oblastite sisekaitsejõududena tegutsevad MVD sisekaitsepataljonid, tuntumad näiteks Azov ja Dnepr, mis olid ette nähtud sisejulgeoleku tagamiseks ja olid varustatud kergerelvastusega. Algselt tankitõrjerelvastust polnud, kuid nüüdseks on üksustele üle antud ka raskerelvastust ja soomustehnikat. Initsiatiiv uue relvastuse soetamiseks tuleb tihti pataljoni enda poolt. 3. Ainult vabatahtlikest komplekteeritud rahvuskaardi reservpataljonid. Algselt kuulusid 460 võitlejat ühendava rahvuskaardi relvastuse hulka vaid käsi­ relvad, kuid pidevalt täiendatakse relvastust raskerelvastusega, näiteks õhutõrjekuulipildujate ja miinipildujatega. 4. Vabatahtlikud kodanikuühenduse Paremsektor (Правий сектор) pataljonid, kuhu algselt koondus umbes 400 meest. Neisse astusid isikud, kes ei kuulu kutsealuste hulka. Lisaks eelnimetatuile eksisteerivad veel vabatahtlike pataljonide koosseisus tegutsevad rahvuslikud omakaitseüksused. Üksustesse kuulub palju üle 50-aastaseid mehi, kes samuti ei kuulu enam kutsealuste hulka, kuid soovivad Venemaa agressioonile vastu astuda. Vabatahtlikel pataljonidel on olnud palju abi ka sõjaväelise väljaõppe ja missioonikogemustega välismaalastest, keda meelsasti vastu võetakse ja kelle abisse ka Ukraina armee soosivalt suhtub, sest välismaalased suudavad täita keerulisi ülesandeid, näiteks tegutseda snaipripaaridena.

Profile for Sõdur

Nr 2, 2015  

Eesti sõjandusajakiri

Nr 2, 2015  

Eesti sõjandusajakiri

Profile for sodur