57
Leedu delegatsioon Kilingi-Nõmmel.
haldusteenistus); (4) varustusklasside I–V olemasolu tagamine ning remondi teenus (LLV depooteenistus).
EESTI JA LEEDU SÕJAVÄELOGISTIKUTE KOOSTÖÖST
Meie TVJ-il on kindlasti õppida LLV märksa rikkalikumast kogemusest liitlasriikide erinevate varustuse andmebaaside kasutamisel.
pida LLV märksa rikkalikumast koge musest liitlasriikide erinevate varustuse andmebaaside kasutamisel. Näiteks on NATO laovarude vahetusprogrammi (NSPA – NATO Logistics Stock Exc hange) vahendusel võimalik saada tea da, mis varustus on liitlastel laos või milliseid hankelepingud on liitlased sõl minud. Neile andmetele tuginedes on võimalik kiiresti osta varustuselemente, mis on üldkasutatavad, nagu näiteks põlvekaitsed, telgid, välivoodid, kiiv rid, saapad jne. Analoogne andmebaas eksisteerib ka laskemoona ostmiseks. Kuna Leedu kasutab Ameerika Ühend riikide tehnikat, siis on LLV liitunud üksnes Ühendriikide päritolu varuosa sid pakkuva andmebaasiga (CLSSA – Cooperative Logistics Supply Arran gement). Eraldi andmebaas on tehnika varuosadele, mida Ühendriigid enam ise ei kasuta. TVJ ja LLV ülemad on kokku lep pinud iga-aastased kohtumised, mille käigus vahetatakse kogemusi, tutvusta takse üksteisele väejuhatuste struktuuri üksuste uusi ülemaid ning hakatakse korraldama ühisõppuseid. Juba sel aastal on plaanis regulaarsetele kohtu mistele kaasata ka Läti sõjaväelogistika juhtkond.
SÕDUR NR 1 (82) 2015
Tundub, et nii mõneski valdkonnas on Eesti sõjaväelogistikas tehtud nutika maid otsuseid kui Leedu ametivenda de juures. Eelkõige torkab see silma rahandusküsimustes: näiteks kui 2002. aastal taasloodi TVJ, siis anti paralleel selt logistikafunktsioonide tsentralisee rimisega väejuhatusele ka eelarvelised vahendid talle püstitatud ülesannete täitmiseks (22.05.2002 kaitseväe logis tikakeskuse nime all taasloodud TVJ on 21.11.1918 asutatud varustusvalitsu se õigusjärglane). Leedu kaitseväes on aga igal väeliigil oma eelarve. Selleks, et LLV saaks toetada väeliiki, peab ta raha taotlema väeliigilt endalt. Seda võrd keerulisem ja kohmakam on ka LLV-l toetada Leedus paiknevaid liit lasvägesid. Meie kaitseväes on liitlaste toetamine lahendatud jällegi väga prak tiliselt. Näiteks Ameerika Ühendriigi üksustega suhtleb kontaktohvitser, kes edastab TVJ-ile ameeriklaste taotlused (toitlustus, kütus, majutus jne). TVJ ta
gab oma allüksustega ja eelarveliste va henditega Ühendriigi üksuse vajaduste rahuldamise ning saadab arved USA Euroopa vägede staapi. TVJ-i kulutused kompenseeritakse omakorda vastava test reservidest. Selline lahendus tagab, et meie liitlaste logistiline toetamine on kiire ja paindlik. Erinevalt Eestist näib Leedus olevat ka laiapõhjalise riigikaitse kontseptsiooni käsitlus ja ellurakendamine veel prakti liselt olematu. Leedu peab oma kaitse jõudude probleemiks tõsiasja, et LLV-d eelistatakse õppustel kasutada kui õppu se logistilist toetajat, aga mitte kui võrd väärset partnerit erinevate operatsioo nide planeerimisel ja harjutamisel. Siin peitub enesepettuse oht: õppustel küll lo gistika toimib, kuid tegeliku relvastatud konflikti korral võivad ilmneda fataal sed tagajärjed transpordi-, meditsiini- ja järelveovõimekuste jms osas. Kuid ka meie TVJ-il on kindlasti õp