Page 7

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Mereala planeeringus samm edasi

Hiiumaal on valmis saanud mereala planeering, mis loob eeldused maakonnaga piirneva mereala kasutamiseks ning saab aluseks ülejäänud Eesti mereala planeeringute koostamiseks vajaliku metoodika väljatöötamisel.

S

iseministeeriumi planeeringute osakonna nõuniku Anni Konsapi sõnul on üheks tähtsamaks teemaks Hiiu mereala planeeringu puhul meretuulepargid. Ent kuigi planeering määrab tuulepargi rajamiseks sobivad alad, ei pruugi see tähendada, et nendele aladele kindlasti ka tuulepark rajatakse. “Planeeringuga määratletakse alad, kuhu näiteks looduslikest tingimustest – tuuleoludest, mere sügavusest – või teisi merealal toimuvaid tegevusi arvesse võttes on potentsiaalselt võimalik tuuleparke rajada,” selgitas Konsap. Samuti seab planeering tema sõnul rea tingimusi, ka täiendavaid uuringuid, mida on vaja täita enne seda, kui tuulepargi rajamiseks on võimalik luba saada. Näiteks ka tuulikute paigutus või nende kõrgus tuleb välja selgitada täpsustavate uuringute ja projektide koostamisel. Planeeringu konsultandi, Artes Terrae OÜ maastikuarhitekt-planeerija Heiki Kalbergi sõnul on kohalikel elanikel tuuleparkidega seoses palju hirme ning seetõttu on tulnud teha selgitustööd. Näiteks kardetakse, et inimesed lähevad hulluks ja surevad vähki; et pole enam kala, mida püüda; et eksperdid on ära ostetud. Samuti on hiidlased tema sõnul küsinud, mis kasu nad tuuleparkidest saavad. “Kardetakse, et nende vaade merele rikutakse, lisaks on hirmudena üleval madalsagedusliku müra oht. Praegune Eesti õigussüsteem ei võimalda planeeringuga kompensatsioonimehhanisme määrata. Ka ei tule merealalt ressursimaksuga sarnast maksu kohalikule omavalitsusele,” selgitas konsultant.

TEKST:

MARINA LOHK

Lisaks tuulikutele on Hiiu planeeringus Konsapi sõnul olulisel kohal sadamate areng ja muu meretransport üldisemalt, samuti puhke- ja turismiotstarbelised tegevused, näiteks surfialad. “Mereala planeering ei tohi kujuneda vaid tuuleparkide planeeringuks. Planeeringu eesmärk on tagada mereala jätkusuutlik kasutamine. See tähendab, et tasakaalustatult on läbi mõeldud kõigi praeguste ja tulevaste kasutusviiside paigutus ja elluviimise võimalikkus merealal,” märkis ta. Samas on Konsapi sõnul oluline meeles pidada, et kõiki nüansse ei saa maakonnaplaneeringu koostamise juures arvesse võtta. “Tegu on 15 aastat ette kavandatavaid tegevusi suunava dokumendiga, kus ei ole võimalik detailselt kõike määrata, pigem on oluline kirjeldada põhimõtted,” tõdes ka Kalberg.

Millega tegu? ● Kogu Eesti mereala, sh majandusvöönd, peab olema planeeritud 2020. aastaks. Esimestena alustasid mereala planeeringu koostamist Pärnu- ja Hiiumaa. Nende kogemuse põhjal valmib metoodika ülejäänud Eesti mereala planeerimiseks. ● Hiiumaa planeering on valmis, ees ootab kooskõlastamine erinevates ametiasutustes, seejärel vastuvõtmine ja järelevalve. Planeering kehtestatakse loodetavasti 2015. aasta esimeses pooles. ● Pärnumaa mereala planeering kehtestatakse 2016. aastal, seejärel alustatakse ülejäänud Eesti mereala planeerimisega. FOTO: PRIIT PULLERITS, SCANPIX

Kaleste rand Hiiumaal.

SUVI 2014 I 7

Profile for Siseministeerium

Regionaalvaldkonna infoleht REGI  

Regionaalvaldkonna infoleht REGI  

Advertisement