__MAIN_TEXT__

Page 1

Perekonna mooduli metoodiline materjal


2

SISSEJUHATUS Käesolev metoodiline materjal toetab kohanemiskoolituse baasmooduli läbiviimist, pakkudes koolitajale ideid ja meetodeid koolituspäeva struktureerimiseks ja teemade tõhusaks käsitlemiseks. Materjal algab üldiste soovitustega koolituse ettevalmistamise, koolitusruumi valiku ja vahendite kohta ning sisaldab koolituspäeva soovituslikku ajakava. Pakutud ajakava ja meetodid lähtuvad koolituse eesmärkidest ja koostajate kogemusest, kuid metoodika valik, sh lisametoodikate kasutamine, sõltub eelkõige igast koolitusgrupist eraldi. Kõigi õpiväljundite saavutamisele on pühendatud aega. Kohustuslike ja soovituslike teemade käsitlemiseks ning väljundite saavutamiseks kasutatav aeg sõltub koolitusgrupi iseloomust. Head koolitamist!


3

KOHANEMISPROGRAMMI PEREKONNA MOODULI ÕPIVÄLJUNDID Perekonna mooduli läbinud isik: • teab selle rändeliigiga seotud elamisloanõudeid ning seda, kust leida vajaduse korral lisateavet; • omab ülevaadet erinevatest toetustest ning teab, kust leida nende kohta lisateavet; • omab ülevaadet lastega seotud teemadest, sh lapse õigused, abivajavast lapsest teavitamine, lasteabitelefon 116111, lapsehoiuteenused, lastele laienevad soodustused, huviringid, sotsiaalsed võrgustikud, noorsootöö teenused; • omab ülevaadet vanemahüvitisest ning lapsehoolduspuhkusest; • omab ülevaadet, millised on levinumad võimalused vaba aja veetmiseks lastega; • omab ülevaadet, milliseid lisateenuseid pakutakse pererändega saabunud uussisserändajatele ning kust leida nende kohta lisateavet. Vt kohanemisprogrammi lisa 5 „Perekond“, https://www.riigiteataja.ee/ aktilisa/1310/5201/7004/Lisa%205_perekond.pdf#


4

ÜLDISI METOODILISI SOOVITUSI • Kohanemise toetamine on oluline seetõttu, et paljud on inimesed satuvad Eestisse elama asudes kodumaaga võrreldes väga erinevatesse elutingimustesse (elu-olu, asjaajamiskorraldus, inimeste suhtlusstiil, keeletaust, kliima). Koolituse toimumise ajaks võivad nad nii oma asjaajamise kui emotsionaalse seisundi poolest olla väga erinevas olukorras, st koolitusel võib osaleda nii inimene, kes on Eestis viibinud kuu aega kui ka isik, kes on riigis viibinud 3-4 aastat. Lisaks info puudumisele on kohanemise puhul sageli probleemiks ka emotsionaalse toe ja reflektsiooni puudus. Õppija jaoks olulise elulistel näidetel põhineva info edastamine kombineerituna interaktiivsete meetodite kasutamisega aitab grupidünaamikas luua õppimise jaoks vajalikku turvatunnet ning kinnistada omandatavaid teadmisi assotsiatsiooniliselt. • Koolituste ettevalmistamisel tuleb kõigepealt läbi töötada õppematerjal. Samuti tutvuda õppematerjalis toodud linkidega, katsetada viidatud portaale ja e-teenuseid, sh tuvastada nende võimalikud kasutamisega seotud takistused ning piirangud (nt inglise- või venekeelse info puudulikkus). Saate muuta koolitust tõhusamaks ja huvitavamaks, kui täiendate materjali oma kogemuste põhjal faktilise info, eluliste näidete või praktiliste nõuannetega ning annate ka õppijatele võimaluse oma kogemusi jagada. • Õppematerjalide uus jaotus lähtub modulaarsuse loogikast, mille kohaselt iga käsiraamat kajastab ühte taolist valdkonda, mis väärib eraldi käsiraamatut. Taoline loogika aitab vältida sisu dubleerimist. See tähendab, et kui üks teema on kaetud mitmes käsiraamatus, siis ühes on viidatud edasi teisele käsiraamatule, kus see teema on põhjalikumalt ära kirjeldatud. Modulaarsuse loogikast tulenevalt ei saa moodulis osaleja endale moodulis mitte ühte käsiraamatut, vaid mitu. Ehk just need, mida ta endale parasjagu soovib. Koolitaja ülesanne on iga käsitletava teemaploki juures juhtida osalejate tähelepanu sellele, missuguses käsiraamatus ja kus täpsemalt on võimalik selle teema kohta põhjalikumalt lugeda ning soovi korral ka märkmeid teha. • Soovitatud meetodid lähtuvad koolituse eesmärkidest ja õpiväljunditest. Koolituse rõhuasetus on kohanemise toetamisel ja teadmiste omandamist toetava grupidünaamika loomisel. Kogu vajaliku info kohanemisprogrammi baasmooduli teemadel peab koolitatav saama koolituspäevalt ning kirjalikest õppematerjalidest.


5 • Meetodite hulgas on ülekaalus suhtluspõhine interaktiivne loeng, mida on mitmekesistatud info omandamist ja teadmiste kinnistamist soodustavate iseseisva töö ja rühmatöö ülesannetega. Koolituse mitmekesistamiseks soovitame valida meetodeid, mis lähtuvad õppijate huvidest ja võimaldavad neil endil arutleda ja probleeme lahendada. Vajadusel võite anda osalejatele ka individuaalse töö ülesandeid. • Uue teema alustuseks on hea äratada õppijate tähelepanu küsimuse, väikese loo, videomaterjali vms abil ning luua seos nende enda kogemusega. Eriti vajalik on selline „äratamine“ loenguosaga algavate teemade puhul. Kui mingi teema kohta on ka eraldi koolitusmoodul, kus sellest teemast räägitakse pikemalt, juhib koolitaja sellele osalejate tähelepanu. • Tähelepanu hoidmiseks, info meeldejätmise hõlbustamiseks, teadmiste seostamiseks ja kinnistamiseks tasub esitada näiteid, isiklikke kogemusi, lugusid, näidata pilte või videoid, kutsuda külalisi. • Lisaks ettevalmistatud õppematerjalile soovitame teil koolitajana kasutada visuaalseid abivahendeid (näiteks pabertahvlit, Powerpointi või mõnda muud tehnoloogilist lahendust kasutades loodud slaide), et toetada õppimist nägemismeele abil. Slaidide kasutamise korral tasub sinna kirja panna tähtsaimad faktid, veebiaadressid, skeemid, pildid jm näitlikud materjalid ning iseseisva- või rühmatöö juhised. Slaide ei tasu tekstiga üle koormata, kasutada pigem seriifideta kirjastiili (nt Arial, Calibri, Trebuchet vms) ja vähemalt 24 pt kirjasuurust. Koolitusslaidide põhja saate teenusepakkujalt. • Koolitus on inforikas. Päeva jooksul võite teha peatusi („peatu ja mõtle“) ja suunata õppijaid käsitletud materjali üle mõtlema (meetod võimaldab alustada kohe info töötlemist, seostada materjali eelneva ja järgneva ning oma kogemusega ning jätta seda paremini meelde). Iga peatuse juurde võib anda küsimusi, millele tuleb vastata, nt Mis oli minu jaoks selle teema puhul kõige olulisem uus teadmine? Mida saadud info valguses teen? Mille kohta tahaksin rohkem teada? • Õppijatele tasub meelde tuletada, et õppematerjal jääb neile ning nad saavad edaspidi vajaminevaid viiteid sealt alati järele vaadata.

Koolitusruum ja -vahendid Soovitame kasutada koolituseks avaramat ruumi, kus oleks võimalik ringi liikuda ja rühmi moodustada. Koolitusruumis peaks olema arvuti, dataprojektor ja ekraan.


6 Oluliste mõistete vm info (nt skeem, joonis) ülesmärkimiseks on hea, kui saate kasutada valget tahvlit või pabertahvlit ja markereid. Koolitusele tuleks kaasa võtta: • koolitatavate koolitusmaterjal • väljaprinditud ajakavad • kleebitavad sildid õppijate nimesiltideks (nimesildid võimaldavad osalejatel omavahel paremini tutvuda ja sotsiaalseid kontakte luua, samuti on koolitajal nii lihtsam osalejaid kõnetada) • kirjutusvahendid vastavalt koolitatavate arvule • valgeid pabereid osalejatele märkmete tegemiseks

Koolituspäeva kava 10.00–10.30

Tutvumine ja sissejuhatus

10.30–11.30

I Teemaplokk: Rändeliigiga seotud õigusalane teave

11.30–11.45

Paus

11.45–13.15

II Teemaplokk: Peretoetused, Vanemahüvitis ning lapsehoolduspuhkus, Lastega seotud teave

13.15–14.00

Lõuna

14.00–15.30

III Teemaplokk: Tugiteenuste ülevaade pererändega tulijatele, Vaba aja veetmise võimalused, Huviharidus täiskasvanutele

15.30–15.45

Paus

15.45–17.00

IV Teemaplokk: Soovituslikud teemad

17.00–17.15

Tagasiside küsimustiku täitmine, koolituse kokkuvõte

Enne koolituse algust Paluge õppijal kirjutada ise endale rinnasilt (soovitavalt kleepuvale paberile), märkides sinna oma eesnime ja riigi, kust ta pärit on. Üheks alternatiiviks on lahendada see nii, et osalejale teeb nimesildi keegi teine (nt tema kõrval istuv osaleja) – sellisel juhul saab seda kasutada jäämurdja-harjutusena.


7 Koolitusel osalejal tuleb koolituspäeva alguses, või koolitaja juhiste kohaselt mõnel teisel koolituspäeva hetkel, registreerida end koolitusele osalejate nimekirja täitmisega. Nimekirjas tuleb täita isikul oma isikukood või sünniaeg ning anda allkiri. Koolitusel osalejal tuleb koolituspäeva jooksul täita ESF andmekorjevorm ja tagasisidevorm. Vormis tuleb täita isikul isiku-, kontakt-, haridus- ja hõivestaatuse andmed. Koolitaja selgitab osalejatele, miks nende vormide täitmine on oluline ja milleks neid andmeid kasutatakse.

Koolituse läbiviimine veebikoolitusena Juhul, kui koolitus viiakse läbi veebikoolitusena, on võimalik käsitleda kõiki teemasid sarnaselt kontaktkoolitusega, kuid tulenevalt veebikoolituste keskkonna iseärasustest tasub arvestada selle spetsiifika ja täiendavate võimalustega, mida veebikoolituste keskkond pakub. Koolituse veebis läbiviimiseks sobib väga hästi näiteks Zoom keskkond. Veebikoolituste spetsiifikast tulenevalt on võimalik edukalt kasutada näiteks järgmisi võimalusi. Virtuaalne „jutupall“ Koolituse alguses tutvustusringi läbi viies sobib veebikoolituste puhul praktikas hästi selline lähenemine, et see osaleja, kes on ennast tutvustanud, nimetab järgmise osaleja, kes ennast tutvustab jne. Seda harjutust on võimalik muuta huvitavamaks ja mängulisemaks, paludes osalejatel visata järgmisele enda tutvustajale enda veebikaamerasse näidates ka „jutupalli“. Chat funktsiooni kasutamine Veebikoolitustel pakub tavakoolitusega võrreldes täiendava võimaluse kirjalik vestlus („CHAT“), mis sisuliselt asendab kontaktkoolitustel kasutatavat tahvlit. Koolitajal on võimalik sinna paralleelselt info edastamisega lisada linke ja märksõnu. Koolitaja julgustab osalejaid ka kirjalikus vestluses küsimusi küsima ning teisi osalejaid neile proaktiivselt vastama, kui kellelgi on vastavas valdkonnas kogemusi. See võimaldab osalejatel saada vastuseid enda küsimustele teistelt osalejatelt samaaegselt koolitaja poolt teema käsitlemisega, mis tõstab koolituse efektiivsust. Samas jälgib koolitaja pidevalt ka ise kirjalikus vestluses toimuvat ning koolitajal on vajadusel alati võimalik kirjalikku vestlust ka suuliselt kommenteerida ning vajadusel sinna ise vastuseid kirjutada või neid täpsustada.


8 Virtuaalsed välk-küsimustikud Veebikoolitustel on võimalik kasutada ka tavakoolitusega võrreldes täiendavat küsitluse läbi viimise võimalust („POLL“). Näiteks saab koolitaja viia koolituse alguses läbi küsitluse, kus palub osalejatel valida koha, kus nad koolituse hetkel viibivad (A: Tallinn, B: Tartu, C: Narva, D: Muu koht). Seejärel saab koolitaja kuvada ekraanil küsitluse tulemused – kui palju osalejaid kust kohast on ning huvi korral ka täpsustada näiteks seda, mis kohad veel esindatud on. See soodustab osalejate sotsialiseerimist ja interaktiivsust. Väiksemad töögrupid (Breakout Rooms) Veelgi interaktiivsemaks on veebikoolitused võimalik muuta, kasutades väikeste gruppide funktsiooni („BREAKOUT ROOMS“). See võimaldab osalejatega läbi viia paarisarutelusid või ka arutelusid pisut suuremates jagatud rühmades – täpselt nagu tavakoolitustegi puhul. Koolitaja võib anda osalejatele ülesande sellistes väiksemates rühmades mõnda veebiplatvormi kasutades ka mõni ühisdokument / esitlus / joonistus koostada ning seda hiljem suurde gruppi tagasi tulles kõigile esitleda – täpselt nagu tavakoolitustegi puhul. Veebikoolituste puhul on väga oluline teha osalejatele regulaarselt pause ja sirutusharjutusi, sest arvuti taga olles inimesed liiguvad tavakoolitusega võrreldes vähem ning energia hoidmisele tuleb ekstra tähelepanu pöörata.


9

TUTVUMINE JA SISSEJUHATUS Aeg: 15 min • Koolitaja enesetutvustus (oma kogemus ja ootused) ning koolituspäeva (s.h meetodite) ja ajakava tutvustamine, kokkulepete sõlmimine (nt kas võib küsimusi küsida jooksvalt või iga teema lõpus, kas sinatame või teietame, kellaaegadest kinnipidamine, elektroonika (arvutid, telefonid) kasutamine vmt. • Tutvustage kohanemisprogrammi eesmärke, andke ülevaade, mis mooduleid kohanemisprogramm lisaks perekonna moodulile veel sisaldab, kuidas saada kohanemisprogrammi kohta rohkem infot, kes rahastab kohanemisprogrammi tegevusi ning miks on vajalik ja kuidas kasutatakse koolituspäeval kogutavaid andmeid. • Selleks, et koolitusgrupp kohe koolituspäeva alguses aktiviseerida, viige läbi mõni jäämurdmise-harjutus, mis võimaldab osalejatel ruumis liikuda. Üheks võimaluseks on näiteks kujutleda koolitusruumi maailmakaardina (näidake tinglikult, kus on põhi/lõuna, Euroopa, Ameerika, Aafrika, Austraalia jne), ja paluge õppijatel paikneda oma päritoluriigi (piirkonna) järgi. • Koolituskava tutvustades võite pakkuda õppijatele võimalust kirjutada iga teemaploki jooksul tekkivad küsimused või ettepanekud värvilisele kleepsule ning kleepida pausi algul kleeps tahvlile. Pausi ajal küsimused üle vaadata ja järgmise sessiooni algul või kõige lõpus vastata. Nii saavad vastuse ka küsimused/ettepanekud, mida ei jõutud kohe õppeprotsessi käigus küsida või mida õppija ei jõudnud või soovinud valjusti esitada. Juhtige osalejate tähelepanu sellele, missugustes käsiraamatutes on neil võimalik perekonna moodulis käsitletavate teemadega nii koolituspäeva jooksul kui ka edaspidi põhjalikumalt tutvuda.


10

TEEMAPLOKK: RÄNDELIIGIGA SEOTUD ÕIGUSALANE TEAVE Aeg: 1 h 15 min Enne iga teema käsitlemise alustamist selgitab koolitaja osalejatele, miks see teema on oluline. Teemade käsitlemisel arvestab koolitaja osalejate huvidega – sellest tulenevalt võib erinevate teemade käsitlemise põhjalikkus olla eri gruppide puhul erinev. Alljärgnevalt on toodud peamised rõhuasetused – millele tuleks erinevate teemade raames tähelepanu pöörata. • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik uussisserändajate poolt perekondlikel põhjustel Eestise asumisega seotud õiguste ja kohustuste kohta põhjalikult lugeda II käsiraamatust „Family and children“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. Samuti võite viidata, et uussisserändajate õigusliku staatusega seotud teemasid käsitletakse laiemalt ka X käsiraamatus „Residence and citizenship“. • Üldreeglina on Eestis viibivatele välismaalastele tagatud Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused. Piirangute osas selgitage, miks need on kehtestatud, võite viidata ka tavapärasele rahvusvahelisele praktikale. Tasub välja tuua, et Eestis välismaalaste õigusi siiski eriti palju ei piirata. • Välismaalaste jagunemine 6 rühma selle järgi, kas tegemist on EL-i kodanikega või mitte ja kui kaua nad Eestis elanud on: Alalise elamisõigusega Euroopa Liidu kodanikud; Tähtajalise elamisõigusega Euroopa Liidu kodanikud; Pikaajalise elamisloaga kolmandate riikide kodanikud; Tähtajalise elamisloaga kolmandate riikide kodanikud; Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmete tähtajalised elamisõigused; Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmete alalised elamisõigused. Võite näidata vastavat skeemi. Võite paluda osalejatel käega märku anda, kui palju igasse rühma kuuluvaid välismaalasi kohapeal on. • Sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi silmas pidades välismaalaste seisundis olulisi erinevusi ei esine. Õigused tööturuteenustele, sotsiaalabile jm toetustele on üsnagi võrdselt tagatud kõikidele Eestis elavatele välismaalastele, nii Euroopa Liidu kui ka kolmandate riikide kodanikele, sõltumata sellest, kas nad viibivad Eestis tähtajaliselt või alaliselt. • Peamine erisus puudutab poliitiliste õiguste andmist. Siin on selgelt tugevam positsioon Euroopa Liidu kodanikel, kellel on õigus nii hääleta-


11 da kui ka kandideerida kohaliku omavalitsuse üksuse esinduskogu ning Europarlamendi valimistel. Kõige tugevam positsioon on alalisel Euroopa Liidu kodanikul. Piiratumad, st vaid hääletamisõigus kohalikel valimistel, on Eesti pikaajalisel elanikul. Tähtajaliselt riigis viibival kolmanda riigi kodanikul poliitilised õigused Eestis puuduvad. Hääletamis- ja kandideerimisõigus Riigikogu valimistel on aga seni kehtiva korra järgi eksklusiivselt Eesti kodanikul. • Tasub rõhutada, et mis tahes elamislubasid ning -õigusi puudutavate küsimuste puhul on väga soovitav konsulteerida Politsei- ja Piirivalveametiga. • Osalejate tähelepanu tuleks juhtida sellele, et Eestis olev elukoht ja ka selle muutumine tuleb Eesti rahvastikuregistris registreerida ning selgitada, kuidas seda teha saab. • Osalejatele tuleks tutvustada, missugustel tingimustel on Euroopa Liidu kodanike pereliikmetel õigus Eestis elada. • Osalejatele tuleks tutvustada seda, missugustel perekondlikel põhjustel on võimalik kolmandate riikide kodanikel elamisluba taotleda. Lisaks tasub selgitada, mida kujutavad endast sellised täiendavad tingimused nagu Legaalne sissetulek ja Kindlustusleping.


12

TEEMAPLOKK: PEREHÜVITISED, VANEMAHÜVITIS NING LAPSEHOOLDUSPUHKUS, LASTEGA SEOTUD TEAVE Aeg: 1 h 30 min Enne iga teema käsitlemise alustamist selgitab koolitaja osalejatele, miks see teema on oluline. Teemade käsitlemisel arvestab koolitaja osalejate huvidega – sellest tulenevalt võib erinevate teemade käsitlemise põhjalikkus olla eri gruppide puhul erinev. Alljärgnevalt on toodud peamised rõhuasetused – millele tuleks erinevate teemade raames tähelepanu pöörata.

Perehüvitised • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik perehüvitiste, vanemahüvitise ja lapsehoolduspuhkuse kohta põhjalikult lugeda II käsiraamatust „Family and children“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Koolitaja kuvab slaidi, kus on toodud enamik võimalikest perehüvitiste liikidest koos koolituse hetkel kehtivate summadega, et osalejad saaksid ülevaate sellest, missugused perehüvitised Eestis üldse olemas on. Koolitaja tutvustab slaidil toodud perehüvitiste liike lühidalt ning viitab, et järgnevalt käsitleb ta olulisemaid perehüvitisi ka põhjalikumalt. Sünnitoetuse osas tuleks tähelepanu juhtida selle suurusele, kust seda taotleda saab ning viidata ka sellele, et kohalikud omavalitsused võivad maksta täiendavaid sünnitoetusi veel lisaks. • Lapsetoetuse osas tuleks esile tuua, mis perioodil seda makstakse, kui suur see on ning kust seda taotleda saab. • Võite küsida osalejatelt, kuidas erinevad Eesti perehüvitised nende koduriigi omadest. Võite näidata osalejatele, kuidas mõne peretoetuse taotlemise protseduur praktikas käib – kuhu tuleb pöörduda, millised dokumendid tuleb esitada, millele tuleks tähelepanu pöörata, millal makstakse jne.


13

Vanemahüvitis ning lapsehoolduspuhkus • Selgitage, kellel on õigus vanemahüvitisele. • Selgitage, mis on vanemahüvitise eesmärk – võimaldada pärast lapse sündi ühel vanemal lapsega töölt eemale jääda. • Tutvustage osalejatele vanemahüvitise põhilisi aspekte – selle suurust, maksmise perioodi, tulumaksuga maksustatust ning kuhu selle taotlemiseks tuleb pöörduda. Tuleks rõhutada, et ka tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavatel välismaalastel on õigus vanemahüvitisele. • Selgitage, kellel on õigus lapsehoolduspuhkust saada, kuidas seda on võimalik kasutada ning kui pikaks ajaks on võimalik lapsehoolduspuhkust saada. • Võite küsida osalejatelt, kuidas erinevad Eesti lapsehoolduspuhkus ja vanemahüvitis nende koduriigi vastavatest analoogidest.

Lastega seotud teave • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik lastega seotud teemade kohta põhjalikult lugeda II käsiraamatust „Family and children“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. Samuti võite viidata, et lastega seotud teemasid, mis puudutavad lasteaedu ja koole, käsitletakse põhjalikult VIII käsiraamatus „Kindergarten and schools“. • Osalejate tähelepanu juhitakse sellele, et kuna Eesti on õigusriik, on ka lastel õigused ning need on inimõigused. Koolitaja toob näiteid laste õigustest ning viitab õiguse allikatele, kust laste õigused tulenevad. Lastel on lisaks õigustele ka kohustused, mis tulenevad muuhulgas vastastikuse austuse põhimõttest. • Võite osalejatele näidata videoklippi „Protection of children“ ning huvi korral tutvustada neile Eesti huvi pakkuvaid lastega seonduvaid teemasid põhjalikumalt. • Osalejatele tutvustatakse, millistel juhtudel on tegemist abivajava lapsega ning millal hädaohus oleva lapsega. Seejärel palub koolitajal osalejatel tuua kummagi kohta näiteid. Tuleks rõhutada, et hädaohus oleva lapse puhul tuleb helistada kohe politseile. • Koolitaja tutvustab osalejatele tasuta lasteabi telefoni ning selle võimalusi. • Osalejatele räägitakse, mis on lasteombudsmani ülesanne ning palutakse osalejatel endal tuua näiteid, missugustel juhtudel võiks lasteombudsmani poole pöörduda.


14 • Osalejatele tutvustatakse lasteaia ja lastehoiu erisusi ning nende tähelepanu juhitakse sellele, et Eestis ei ole lasteaed kohustuslik. Osalejatele selgitatakse, kuidas lasteaiakoha taotlemise protsess praktikas käib ning millised on alternatiivid. • Koolitaja tutvustab osalejatele võimalikke soodustusi, mis lastele laienevad. • Osalejatele tutvustatakse Eesti noorsootöö põhimõtteid ning tuuakse näiteid populaarsetest noorsootöö projektidest. • Koolitaja tutvustab osalejatele, mis valdkondades Eestis huvikoolid tegutsevad ning kuidas neid leida, samuti sotsiaalseid võrgustikke.


15

TEEMAPLOKK: TUGITEENUSTE ÜLEVAADE PERERÄNDEGA TULIJATELE, VABA AJA VEETMISE VÕIMALUSED, HUVIHARIDUS TÄISKASVANUTELE Aeg: 1 h 30 min Enne iga teema käsitlemise alustamist selgitab koolitaja osalejatele, miks see teema on oluline. Teemade käsitlemisel arvestab koolitaja osalejate huvidega – sellest tulenevalt võib erinevate teemade käsitlemise põhjalikkus olla eri gruppide puhul erinev. Alljärgnevalt on toodud peamised rõhuasetused – millele tuleks erinevate teemade raames tähelepanu pöörata.

Tugiteenuste ülevaade pererändega tulijatele • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik pererändega tulijate tugiteenuste kohta põhjalikult lugeda II käsiraamatust „Family and children“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. Samuti võite viidata, et uussisserändajate tugiteenustega seotud teemasid käsitletakse laiemalt ka III käsiraamatus „Public and private services“ ning eesti keele ja selle õppimise võimalustega seotud teemasid käsitletakse põhjalikult I käsiraamatus „Estonia – State, Society and Language“. • Võite paluda osalejatel käega märku anda, kui paljud neist osalevad juba kohanemisprogrammi raames pakutaval A1 taseme eesti keele koolitusel. Juhul, kui keegi juba osaleb, võite paluda tal rääkida, mida nad seal teinud on ja kuidas talle seal meeldib. Juhul, kui keegi ei osale, võite ise neid kursusi tutvustada ja soovitada kõigil kindlasti osaleda. Võite rääkida ka kõrgemate eesti keele taseme kursustel osalemise võimalustest. • Osalejate tähelepanu juhitakse mitmesugustele eesti keele õppimise võimalustele, mida neil on võimalik kasutada ning julgustatakse eesti keelt õppima. • Võite uurida, kas keegi neist on kokku puutunud INSA-ga. Kui jah, võite paluda osalejal enda kogemustest seoses INSA-ga lähemalt rääkida. Koolitaja tutvustab osalejatele Integratsiooni Sihtasutust ning selle tee-


16 nuseid, julgustades neid küsimuste korral nende nõustamiskeskustesse pöörduma. • Eelneval kokkuleppel INSA esindajatega võite teha Skype-kõne INSA-sse, kuvada see ekraanil ja kasutada kõlareid ning selle käigus saab INSA esindaja ise INSA võimalusi tutvustada / INSA esindaja võib tulla koolitusele kohale ja ise INSA-t tutvustada ning vastata osalejate küsimustele. • Võite osalejatele näidata videoklippi „Support services for spouses“ ning huvi korral tutvustada neile sellega seonduvaid huvi pakkuvaid teemasid põhjalikumalt. • Võite küsida osalejatelt, kas keegi neist on huvitatud tasuta õigusabist? Seejärel võite tutvustada erinevaid võimalusi tasuta õigusabi saamiseks. • Võite tutvustada, mida kujutab endast ohvriabi ning millistel juhtudel tasub sinna pöörduda. • Võite viidata, et on olemas ka erasektori poolt pakutavad tasulised ümberasumist toetavad teenused, mis võivad aidata end kiiremini ja mugavamalt Eestis sisse seada. • Võite viidata veel täiendavatele teenustele, mida uussisserändajatel on võimalik kasutada ning juhul, kui osalejad tunnevad mõne teenuse vastu huvi, rääkida nendest põhjalikumalt.

Vaba aja veetmise võimalused • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik vaba aja veetmise võimaluste kohta põhjalikult lugeda VII käsiraamatust „Networking, volunteering and leisure time“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Võite paluda osalejatel rääkida, missuguste hobidega on nad varasemalt tegelenud ning missuguseid neile huvi pakkuvaid vaba aja veetmise võimalusi nad on Eestis oldud aja jooksul juba avastanud. • Võite viia osalejatele läbi mõne praktilise harjutuse, mille käigus neil on võimalik teineteisega suhelda ning üksteise hobisid tundma õppida. • Võite julgustada osalejaid, kes avastavad, et ka mitmele teisele grupi liikmele meeldib sarnase hobiga tegeleda, omavahel kontakte vahetama ning huvi ja võimaluse korral kaaluda ka üheskoos selle hobiga tegelemise võimalusi. • Võite küsida osalejatelt, missuguste vaba aja veetmise võimalustest nad oleksid veel huvitatud. Võite osalejatele jagada infot selle kohta, kus on Eestis võimalik nende jaoks huvi pakkuvate vaba aja veetmise võimalustega tegeleda.


17 • Võite tutvustada osalejatele vaba aja veetmisega seonduvaid veebilehti – näiteks www.loodusegakoos.ee, www.culture.ee, www.visitestonia. com jne. • Võite tutvustada osalejatele mõningaid lähiajal ees ootavaid suuremaid kultuurisündmusi (näiteks laulu- ja tantsupidu). • Võite viidata, et enamikule üritustele on võimalik pileteid osta läbi interneti näiteks veebilehel www.piletilevi.ee ning näidata, kuidas pileti ostmine internetis praktikas käib. • Võite näidata osalejatele, kuidas otsida infot ürituste kohta mitmete organisatsioonide veebilehtedelt, mis korraldavad uussisserändajatele mõeldud üritusi, kus on võimalik kohata ka Eesti kohalikke inimesi nagu näiteks Integratsiooni Sihtasutus, Tallinna ja Tartu Rahvusvahelised Majad ning Estonishing Evenings. • Võite osalejatele näidata videoklippi „Nature trails of Estonia“ ning huvi korral tutvustada neile Eesti matkaradadega seonduvaid huvi pakkuvaid teemasid põhjalikumalt. • Võite tutvustada osalejatele veebilehti, mis võimaldavad neil avastada põnevaid kohti Eestis ja sportimisvõimalusi ning näidata, kuidas neid praktikas kasutada. Näiteks loodusegakoos.ee, terviserajad.ee, puhkaeestis.ee.

Huviharidus täiskasvanutele • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik täiskasvanute huvihariduse võimaluste kohta põhjalikult lugeda VII käsiraamatust „Networking, volunteering and leisure time“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Osalejatele tutvustatakse mitmesuguseid õppimisvõimalusi, mis täiskasvanutel on. • Koolitaja räägib osalejatele, et juhul, kui töölesaamiseks on vaja omandada konkreetseid teadmisi ja oskusi, on võimalik Töötukassa kaudu osaleda tasuta tööturukoolitustel. • Koolitaja tutvustab osalejatele ka tööalase koolitusega seonduvaid teemasid. • Osalejate tähelepanu juhitakse vabahariduslike koolituste võimalustele ning kuidas huvipakkuvaid koolitusi otsida.


18

TEEMAPLOKK: SOOVITUSLIKUD TEEMAD Aeg: 1 h 30 min

Soovituslikud teemad Koolitaja kuvab ekraanil slaidi, kus on toodud perekonna mooduli soovituslikud teemad: • Erinevad kultuuri-, spordi- jms võimalused piirkonnas • Pensionisüsteem • Haridussüsteem: lasteaed, alg-, põhi-, kesk- ja kutse-haridus, kõrgharidus, elukestev õpe ja täienduskoolitus, kuidas panna oma laps kooli või lasteaeda • Lapse õigused: perekonnaseadusest ja lastekaitse-seadusest tulenevad lapsevanema õigused ja kohustused • Sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavad teenused ja toetused • Tööturuteenused ja töövahendusportaalid • Täienduskoolituse võimalused • Raamatukogud • Muuseumid • Linna tutvustav ekskursioon, osalemine mõne sotsiaalse võrgustiku üritusel vms interaktiivne tegevus Seejärel viib koolitaja läbi arutelu, mille käigus selguvad koolitusel osalejate eelteadmised, huvid ja vajadused soovituslike teemade osas. Koolitaja käsitleb järgnevalt põhjalikumalt üksnes neid soovituslikke teemasid, mille käsitlemise vajadus antud arutelu käigus esile tuleb. Samuti viitab koolitaja, et kirjalikes õppematerjalides on kajastatud info kõigi soovituslike teemade kohta ning kõigil osalejatel on võimalik selle infoga pärast koolitust iseseisvalt tutvuda. Juhul, kui aeg võimaldab, võite veel näiteks läbi viia arutelu selle kohta, kuidas erineb (või sarnaneb) nende seniste kogemuste põhjal Eesti perekond perekonnast nende koduriigis.


19

Tagasiside küsimustiku täitmine Õppijad täidavad tagasiside küsimustiku, mis sisaldab ka ESF andmekorjevormi isiku-, kontakt-, haridus- ja hõivestaatuse andmetega.

Koolituse kokkuvõte Koolituse lõpus annab koolitaja osalejatele pisut aega üle vaadata kõik koolituspäeva jooksul käsiraamatutesse tehtud märkmed ning neid veel olulisemate tähelepanekutega täiendada. • Pika koolituspäeva lõpuks ei jaksa õppijad ilmselt kohapeal põhjalikumat sisulist tagasisidet anda. Koolitaja saab tänada õppijaid ja meenutada neile, et nad leiavad ka edaspidi vastuseid oma küsimustele õppematerjalist ja selles esitatud veebilinkidelt. • Samuti tasub õppijaid lõpetuseks julgustada toetama üksteist, aga õppima ka eesti keelt ja leidma eesti tuttavaid. Tuleks korrata üle ka võimalus osaleda teistes kohanemisprogrammi moodulites. • Koolituse lõpetuseks võib paluda, et iga õppija ütleks (või kirjutaks kleepsule ja kinnitaks seinale) ühe märksõna, mis tema jaoks jäi koolituspäeval kõlama, iseloomustab koolituspäeva või kaasõppijaid. Võite koolitajana välja mõelda teid huvitava tagasisideküsimuse, mis aitab teil järgmisi koolitusi paremini läbi viia. Koolitaja julgustab osalejaid koolitusel saadud käsiraamatuid aktiivselt kasutama ka pärast koolitust ning juhib osalejate tähelepanu sellele, et kõik käsiraamatud on kättesaadavad ka veebis, kus neid regulaarselt kaasajastatakse.


Profile for Siseministeerium

Kohanemisprogrammi perekonna mooduli metoodiline materjal  

Kohanemisprogrammi perekonna mooduli metoodiline materjal  

Advertisement