__MAIN_TEXT__
feature-image

Page 1

Tere, Eesti! Kohanemisprogrammi laste ja noorte mooduli metoodiline materjal tegevusteks 9-12-aastaste lastega


Koordineerija: Expat Relocation Estonia OÜ Toetajad: Airi Kukk, Kirsti Lepp, Elyna Nevski, Katrin Sõstar ja Tiia Õun

Kujundus ja küljendus Flip OÜ, www.flip.ee Trükk Librixprint OÜ, www.omaraamat.ee Väljaandja Siseministeerium, Pikk 61, 15065 Tallinn Kohanemisprogrammi koduleht http://www.settleinestonia.ee

Varjupaiga-, rändeja integratsioonifond

Kohanemisprogrammi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ja riigieelarvest


Sisukord Eesti ajalugu, geograafia ja loodus......................................................7 Tutvumine....................................................................................................... 7 Eesti ajalugu ja tänapäev............................................................................. 8 Eesti sümbolid............................................................................................... 9 Eesti loodus.................................................................................................. 10

Eestlaste traditsioonid ja kombed ..................................................... 11 Eesti tähtpäevad ja traditsioonid.............................................................. 11 Eesti Vabariigi aastapäev........................................................................... 11

Eesti kultuurilised eripärad ............................................................... 12 Laulu- ja tantsupidu................................................................................... 12 Eesti rahvariided ja mustrid....................................................................... 13 Eestlaste eripära.......................................................................................... 13

Õpikultuur ....................................................................................... 14 Eesti kool....................................................................................................... 14

Eesti laste ja noorte vaba aja veetmise harjumused ning võimalused, noorsootöö võimalused, kaasatus ühiskonnas ja otsustusprotsessides ning avatud noortekeskused............................................................. 15 Laste huvialad ja vaba aeg........................................................................ 15

Lapse õigused ja kohustused, võimalused saada abi.......................... 16 Lapse õigused ja kohustused................................................................... 16

Seadusest tulenevad keelud ja piirangud alkoholi, narkootikumide, tubaka, öösel väljas viibimise ja avaliku korra rikkumise kohta........... 17 Keelud ja piirangud..................................................................................... 17 Hädaabinumbri kasutamine..................................................................... 18

Tagasiside koolitusprogrammi kohta................................................. 19 Tagasiside koolituse kohta........................................................................ 19


SISSEJUHATUS Käesolev õppematerjal on koostatud Kohanemisprogrammi laste ja noorte teemamooduli pakkumiseks. Metoodiline materjal on koostatud nelja vanusegrupi jaoks. Käesolev materjal on mõeldud kasutamiseks 9-12-aastaste laste ja noortega. Tegevuste kestus lastega kokku on 8 tundi. Õpetaja käsiraamatus on esitatud struktuur seitsme peamise teema lõikes, kus õpetaja võib valida sobivaid tegevusi ja ajalist jaotust teemade käsitlemisel. Iga teema puhul on nimetatud teema eesmärk, tegevuste sisu ja vahendid. Lisaks õpetaja käsiraamatule on koostatud ka koolitusmaterjal lastele, mida osalejad saavad teemade raames õppematerjalina kasutada. Õppematerjali koostamisel on lähtutud järgnevatest põhimõtetest.

»»Tegevused toimuvad aktiivse õppimise kaudu, kus programmis osalevad lapsed saavad

õppida oma kogemuse kaudu, neil on võimalik teha valikuid ja avaldada oma arvamust ning end erinevates tegevustes proovile panna.

»»Õppepäeva

tegevused võimaldavad lastel uurida, avastada, katsetada, koostegemise raames saavad lapsed võrrelda enda päritolumaa ja Eesti keskkonna erinevusi ja sarnasusi.

»»Kõikide tegevuste läbiviimisel toimib koostöine õppimine, lapsed saavad õppida koostöös kaaslastega.

9-12-aastate laste puhul pööratakse tähelepanu teemade läbimisel osalejate varasemate kogemuste seostamisel ja võrdlemisel Eesti kontekstiga. Lapsi suunatakse teemade läbimisel võimalikult palju omavahel suhtlema, oma varasemate kogemuste tutvustamise läbi looma seoseid Eesti kultuuri ja elukeskkonnaga. Võimalusel kasutatakse teemade läbimisel ka digitehnoloogiat, mis aitaks tutvustada Eesti kui e-riigi võimalusi ja annaks infot lastele ja noortele loodud võimaluste ja teenuste kohta Eestis. Õppemeetoditena kasutatakse arutelusid enda ja oma kogemuse tutvustamiseks, seostamiseks Eestiga, rühma- ja paaristööd, enamik tegevusi viiakse läbi väikestes gruppides, mis toetab laste omavahelist tutvumist ja suhtlemist ning üksteise erinevuste aktsepteerimist. Lastele antakse probleemülesandeid, mida nad lahendavad oma õpioskusi kasutades. Teemadevaheliste seoste kujunemiseks kasutatakse mõistekaartide koostamist. Info otsimisel ja erinevate Eestit tutvustavate valdkondadega kirjeldamisel kasutatakse võimalusel digitehnoloogia abi. Osalejate aktiviseerimiseks ja õppimist toetava keskkonna loomiseks kasutakse aktiviseerivaid mänge ja tegevusi, Eestiga seotud laua- ja rollimänge. Selline õppimisviis toetab teiskeelsete noorte kohanemist ja teadlikuks saamist uuest kultuurikeskkonnast. Lõimiv teadmiste omandamine ja tegevuspõhine õppimine muudab noorte õppimise tulemuslikuks ja põnevaks. Koolituspäeva läbiviimisel on suur roll audio ja visuaalsetel ning interaktiivsetel lisamaterjalidel. Laste ja noorte moodulis osalenu:

»»teab, kust leida lisateavet Eesti ajaloo, geograafia ja looduse kohta; »»teab, millised on eestlaste traditsioonid ja kombed; »»oskab vanusele sobivalt võrrelda enda päritolumaa ja Eesti kultuurilisi eripärasid; »»omab ülevaadet, kuskohast leida lisainfot Eesti laste ja noorte vaba aja veetmise harjumuste ning võimaluste kohta, noorsootöö võimaluste ja huvitegevuste kohta;

»»omab ülevaadet, millised on laste õigused ning teab, kuhu tuleks pöörduda abi saamiseks; »»teab kust leida lisainfot seadusest tulenevate keeldude ja piirangute kohta.

5


Koolitus koosneb seitsmest teemast: 1) Eesti ajalugu, geograafia ja loodus, 2) eestlaste traditsioonid ja kombed, 3) Eesti kultuurilised eripärad, 4) õpikultuur, 5) Eesti laste ja noorte vaba aja veetmise harjumused ja võimalused, 6) laste õigused ja võimalused saada abi 7) seadusest tulenevad keelud ja piirangud. Iga teema algab sissejuhatusega, kus õpetaja põhjendab teema vajalikkust ja selgitab Eesti konteksti. Tegevuste läbiviimisel on õpetaja paindlik ja lähtub laste erinevast keele mõistmise ja eneseväljenduse oskustest ja valmidusest tegevustes osaleda. Laps võib jääda tegevuste läbiviimisel ka kõrvaltvaatajaks ja täita ülesandeid individuaalselt. Individuaalseid ülesandeid saab laps teha samal ajal grupitegevustega.

6


Teema 1 Eesti ajalugu, geograafia ja loodus Eesmärk: Laps teab vanusele sobivalt, kust leida lisateavet Eesti ajaloo, geograafia ja looduse kohta. Alateema 1.1

Tutvumine

Eesmärk

Laps tunneb oma grupikaaslasi, laps teab kaaslaste nimesid ja päritoluriike.

Aeg

30 min

Koolitusmaterjal Vahendid

Pall, õppemängu kaardid „Pildipillerkaar“, gloobus/ maakaart, A1 paberid, markerid, stick või kleeplint

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Koolitus algab üksteisega tutvumisega. Selleks, et lapsed saaksid enda päritolu näidata, kasutab õpetaja vahendina kas maailma kaarti või gloobust. Esmalt tutvustab õpetaja ennast. Seejärel tutvustab õpetaja lastele päeva eesmärki, milleks on üksteisega tutvumine ja Eesti kohta teadmiste saamine. Õpetaja selgitab, et Eestis elab erinevastest rahvustest inimesi ja seetõttu on hea kui üksteist hästi tuntakse. Õpetaja jagab lastele koolitusmaterjali.

TUTVUMISMÄNG - LEIA PAARILINE Õpetaja võtab kaardid, kus iga kaarti on kaks samasugust (kasutab õppemängu kaarte „Pildipillerkaar“). Õpetaja segab paarides olevad pildid ära ja iga laps tõmbab endale ühe kaardi (nii et teised pilti ei näe). Laste ülesandeks on leida omale vastavalt kaardile sama kaart ehk paariline ja saada temaga tuttavaks (Mis on Sinu nimi? Kui vana Sa oled? Kus riigis Sa elad? Mis on Sinu huvialad?). Igal paaril aega 2 minutit tutvumiseks ja paarid vahetuvad 3-4 korda, et kõik omavahel tuttavaks saaksid. Kui lapsi on paaritu arv, teeb õpetaja ise ka kaasa, et ükski laps ei jääks üksi.

TUTVUMISMÄNG PALLIGA – KUST SA TULED? Õpetaja võtab lapsed ringi ja viskab palli lapsele, öeldes lapse nime ja küsides “Millisest riigist sina Markus tuled?” See laps, kes palli saab ütleb, kus riigist ta tuleb. Õpetaja palub, et laps tuleks ja näitaks seda riiki gloobuse või kaardi pealt. Seejärel viskavad lapsed üksteisele palli, öeldes lapse nime ja küsides, et millisest riigist ta tuleb. Seejärel palub õpetaja, et iga laps näitab gloobuse või kaardi pealt, et millisest riigist ta tuleb, vajadusel aitavad teised lapsed riiki leida.

MÕISTEKAART – KES ME OLEME? Õpetaja teeb A1 paberile mõistekaardi (keskel kiri – Kes me oleme?), iga laps kirjutab kiire tippu oma nime ja päritolumaa. Mõistekaart jääb terveks päevaks seinale. Kui mõni laps ei osale tutvumisringis, siis õpetaja nimetab ja kirjutab üles ka tema nime ja päritoluriigi mõistekaardile.

ARUTELU – MIS SIND EESTIST HUVITAB? Õpetaja näitab lastele videot „Welcome to Estonia! HD“ https://www.youtube.com/watch?v=v_s6PVoexvE Seejärel palub igal lapsel rääkida, mida ta tänasel koolitusel Eesti kohta teada tahaks saada, mis küsimused Eesti kohta on tekkinud. Õpetaja kirjutab laste küsimused üles A1 paberile ja paneb selle seinale.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps saab individuaalse paberi, kuhu võib kirjutada oma soovid koolituse osas ja küsimused Eesti kohta.

7


Alateema 1.2

Eesti ajalugu ja tänapäev

Eesmärk

Laps teab peamisi fakte Eesti kohta, laps teab kust leida lisainfot Eest ajaloo kohta

Aeg

30 min

Koolitusmaterjal

Lk 5-8

Vahendid

Slaidid Eesti kohta, tahvelarvutid

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja küsib lastelt, mida nad juba Eesti kohta teavad? Lapsed jagavad oma kogemusi. Õpetaja tutvustab lastele Eestit (ajalugu, asukoht, naaberriigid, pealinn, maakonnad, rahvaarv, raha) ning näitab seejuures slaidiesitlust arvutiga ja juhib laste tähelepanu, et neil on võimalik koolitusmaterjalist võimalik lisaks uurida.

VARIANT 1 – RÜHMATÖÖNA TEST- „TUNNEN EESTIT!“ Õpetaja jagab lapsed 4-liikmelistesse rühmadesse ja lapsed teevad koos oma rühmaga testi Eesti kohta (materjal lk 8).

VARIANT 2 – TAHVELARVUTITEGA INDIVIDUAALNE TEST Õpetaja jagab lapsed rühmadesse, iga rühm saab tahvelarvuti. Lapsed vastavad testile kasutades Kahoot keskkonda. Kahoot - http://koolielu.ee/tools/read/349995 Kahooti kasutamise juhend http://www2.vkg.werro.ee/metoodika2014/kahoot.pdf Mis riigis Sa praegu elad?

Mitu maakonda on Eestis?

a)

Soome

a)

5

b)

Eesti

b)

10

c)

Venemaa

c)

15

Õige vastus b

Eestis elab ….. inimest.

Mis keel on Eesti riigikeel?

a)

8 miljonit

a)

eesti keel

b)

5 miljonit

b)

inglise keel

c)

1,3 miljonit

c)

saksa keel

Õige vastus c

Õige vastus a

Kes on Eesti riigipea?

Mis raha Eestis kasutatakse?

Kuningas

a)

Dollar

President

b)

Nael

Tsaar

c)

Euro

Õige vastus b

Õige vastus c Mis on Eesti pealinn? a)

Tallinn

b)

Helsingi

c)

London

Õige vastus a

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps teeb testi individuaalselt oma vihikusse.

8


Alateema 1.3

Eesti sümbolid

Eesmärk

Laps tunneb Eesti põhisümboleid

Aeg

45 min

Koolitusmaterjal

Lk 9-12

Vahendid

Slaidid sümbolitega, tahvelarvutid, A1 paberid, markerid

Tegevuse kirjeldus TEEMA TUTVUSTUS Õpetaja tutvustab lühidalt Eesti peamisi sümboleid. 1. Eesti lipp - Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. 2. Eesti vapp - Eesti vapil on kolm lõvi ja kuldsed tammeoksad. 3. Eesti rahvuslill – rukkilill. 4. Eesti rahvuslind – suitsupääsuke. 5. Eesti rahvuskala – räim. 6. Eesti rahvuspuu – tamm. 7. Hümn - Eesti Vabariigi riigihümn on “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Õpetaja paneb lastele kuulamiseks hümni mängima https://www.youtube.com/watch?v=0wwQFsyqym0 Õpetaja selgitab hümni tähendust ja sisu lastele ning näitab hümni sõnu koolitusmaterjalis.

RÜHMATÖÖNA SÜMBOLITE VÕRDLUS Õpetaja jagab noored rühmadesse (4 last rühmas). Lastel on ülesanne võrrelda oma riigi peamisi sümboleid Eestiga ja tutvustada neid üksteisele oma rühmas. Oma riigi võrdluse kohta täidavad lapsed vihikus tabeli lk 11-12. Info otsimisel saab iga rühm kasutamiseks tahvelarvuti. Võrreldakse: lipp, rahvuslill, rahvuslind, rahvusloom/kala, rahvuspuu.

RÜHMATÖÖNA EESTI PILDI JOONISTAMINE Seejärel joonistab iga rühm A1 paberile Eesti pildi, kus kasutab õpitud Eesti sümboleid, mida võib täiendada ka muude elementidega.

LAUAMÄNG – „MINA TEAN“ Mängu alustaja loositakse veeretamise teel. Mängualusel on Eesti kaart, millel kulgeb rõngaste jada läbi Eesti. Vahepeatusteks on suuremad rõngad, mille juures on mõni Eesti sümbolitest (lipp, vapp, rukkilill, suitsupääsuke, räim, tamm). Kui laps satub suuremale rõngale, siis peab ta lugema, mida selle sümbolile sattumine tähendab. Mängu saavad mängida 4-6 mängijat korraga. Sümbolite tähendus: - Lipp – valvad lippu, jääd ühe korra vahele - Vapp- seisad valvel, jääd ühe korra vahele - Rukkilill – lähed tagasi lili lisaks otsima, käid 5 sammu tagasi - Suitsupääsuke – lendad 5 sammu edasi - Räim – ujud kiiresti 3 sammu edasi -Tamm – oksad kiigutavad sind 2 sammu edasi.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps loob Eesti sümbolitega pildi kasutades Padlet keskkonda. Padlet on interaktiivne sein/tahvel, kuhu on võimalik lisada tekste ja pilte, mida reaalajas teised kasutajad kohe näevad. Selleks on vaja õpetajal luua Padlet keskkonnas interaktiivne sein, millele saavad ligi kõik kasutajad, kes saavad seina lingi. Juhend: http:// koolielu.ee/tools/read/29174. Laps peab ise internetist otsima märksõna järgi pildi või tegema nutiseadmega pilti ja sinna juurde võib lisada teksti.

9


Alateema 1.4

Eesti loodus

Eesmärk

Laps teab Eesti kliima ja asukoha eripära, laps tunneb mõningaid Eesti loomi ja taimi, laps teab, kust leida lisateavet Eesti geograafia ja looduse kohta

Aeg

45 min

Koolitusmaterjal

Lk 13-19

Vahendid

Slaidid Eesti loodusest, tahvelarvutid, mängukaardid „Pildipillerkaar. Hoogsad mängud pildikaartidega“

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja näitab sissejuhatuseks videot Eesti loodusest - „Nature in Estonia - visitestonia.com“ https://www.youtube.com/watch?v=wm5Rc6QhY0o. Video on inglise keeles. Õpetaja kommenteerib lühidalt, mida videos näidatakse. Õpetaja tutvustab (slaididena) Eesti loodust, näitab Eestist fotosid, mis näitavad geograafilist ja klimaatilist ning asukoha omapära, taimestikku ja loomastikku, tutvustab huvitavaid põnevaid looduslikke vaatamisväärsusi (nt Kaali kraater jm) ning juhib laste tähelepanu, et vihikust ja teistest materjalidest saab lisaks lugeda. Õpetaja küsib lastelt, millised võiks olla metsas käimise reeglid? Õpetaja tutvustab metsas käimise reegleid (koolitusmaterjalis lk 19) ning söödavad ja mürgiseid taimi ning seeni (koolitusmaterjalis lk 16-17).

VIKTORIIN Variant 1 – VIKTORIIN RÜHMATÖÖNA – SÖÖDAV VÕI MITTESÖÖDAV Õpetaja jagab lapsed rühmadesse ja annab igale rühmale taimede/seente piltidega lehed, kus lapsed peavad märkima, kas see on söödav või mittesöödav. Lapsed võivad otsida abi tahvelarvutist.

Variant 2 – VIKTORIIN TAHVELARVUTITEGA – SÖÖDAV VÕI MITTESÖÖDAV Küsimustik Kahooti keskkonnas, on taimede/seente pildid ja nimetused, iga rühma saab tahvaelarvuti ja peab vastama, kas see on söödav või mittesöödav. Kahoot - http://koolielu.ee/tools/read/349995 Kahooti kasutamise juhend http://www2.vkg.werro.ee/metoodika2014/kahoot.pdf Rühmad tutvustavad oma tulemusi, õpetaja juhib laste tähelepanu vihikus olevatele piltidele söödavatest ja mürgistest taimedest ja seentest.

MÄNG PILDIKAARTIDEGA Õpetaja kasutab pildikaarte mängust „Pildipillerkaar. Hoogsad mängud pildikaartidega“ Koolibri. Koost. E. Külmallik, E. Sepper. Mängijad jaotatakse kahte võistkonda. Õpetaja paneb pildikaardid tagurpidi maha ühte ruumi serva, võistkonnad on teises servas. Õpetaja paneb sinna nii metsloomade kui ka koduloomade ja lindude pilte. Ülesanne on mõlemal rühmal leida 7 metslooma pilti. Korraga jookseb pilti otsima 1 mängija, ta keerab kaardi teistpidi, kui see ei ole metsloom, peab ta kaardi tagurpidi tagasi panema. Kui ta on sobiva looma pildi leidnud, jookseb oma grupi juurde tagasi ja siis tuleb järgmine otsija. Mängitakse seni kui võistkond on 7 metslooma leidnud. Sama mängu võib mängida ka koduloomade, lindude või selgrootute kaartidega. Võib anda ka ülesande, et üks võistkond peab koguma metsloomi, aga teine nt koduloomi, linde või selgrootuid.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps täidab töölehte või Kahootis tehtud testi individuaalselt.

10


Teema 2 Eestlaste traditsioonid ja kombed Eesmärk: Laps teab vanusele sobivalt, millised on eestlaste traditsioonid ja kombed Alateema 2.1

Eesti tähtpäevad ja traditsioonid

Eesmärk

Laps on tutvunud peamiste Eesti tähtpäevade ja nende traditsioonidega

Aeg

30 min

Koolitusmaterjal

Lk 20-22

Vahendid

Slaidid tähtpäevade fotodega, tähtpäevade kirjeldused A4 lehtedel, stick

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja tutvustab lühidalt peamisi tähtpäevi, mida Eestis tähistatakse ja näitab iga tähtpäeva kohta pilti. Rahvakalendri tähtpäevade selgitamiseks paneb mängima „Kadrilaulu“ https://www.youtube.com/ watch?v=yA04drUaR1w. Õpetaja juhib laste tähelepanu kadride heledatele riietele.

PAARITÖÖNA TÄHTPÄEVADE ARUTELU Õpetaja on seinale pannud A4 paberile lühidalt tähtpäevade kirjeldused iga kirjelduse kõrval on valge paber. Lapsed võtavad paaridesse. Lapsed liiguvad ühe tähtpäeva juurest teise juurde ning arutavad, kas nende riigis ka sellist tähtpäeva tähistatakse. Kui tähistatakse, siis kirjutavad nad selle kuupäeva ja riigi ning tähtpäeva nimetuse seinale valgele paberile.

KOGU GRUPIGA TÄHTPÄEVADE VÕRDLUS Kui kõik paarid on tähtpäevad läbi käinud, minnakse kogu grupiga koos ja vaadatakse üle kui palju on sarnaseid tähtpäevi teistes riikides. Laps, kes on kirjutanud, saab kommenteerida oma riigi tähtpäeva.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps täidab ülesannet individuaalselt ja võib kirjutada oma riigi kohta ka ainult oma vihikusse.

Alateema 2.2

Eesti Vabariigi aastapäev

Eesmärk

Laps teab, millal on Eesti iseseisvuspäev ja mis sündmused siis toimuvad

Aeg

20 minutit

Koolitusmaterjal

-

Vahendid

-

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja kirjeldab lastele lühidalt vabariigi aastapäeva olulisemaid tegevusi (lipu heiskamine, paraad, presidendi vastuvõtt). Arutatakse, kas laste päritoluriigis on sarnaseid traditsioone. Vaadatakse videot presidendi vastuvõtust, õpetaja näitab lõiku, kuidas kätlemistseremoonia toimub: https://www.youtube.com/ watch?v=mp_hbyhENTc Õpetaja tutvustab, et eestlastel on sageli tavaks, et kui teist inimest tervitatakse, või inimesi omavahel tutvustatakse, siis öeldakse „tere“ ja surutakse paremat kätt.

ROLLIMÄNG Valitakse presidendi paar ja paarid ehk külalised välisriikidest. Iga laste paar saab kätelda presidendi paariga ja öelda, millisest riigist nad tulevad. 11


Teema 3 Eesti kultuurilised eripärad Eesmärk: Laps oskab vanusele sobivalt võrrelda enda päritolumaa ja Eesti kultuurilisi eripärasid Alateema 3.1

Laulu- ja tantsupidu

Eesmärk

Laps teab laulu- ja tantsupeo traditsiooni

Aeg

20 minutit

Koolitusmaterjal

Lk 23-24

Vahendid

-

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja küsib lastelt, kas nende päritoluriigis on kindlaid traditsioone või pidustusi või tegevusi, mis on kogu riigi rahvale tähtsad. Lapsed jagavad oma kogemusi oma riigi traditsioonide kohta. Õpetaja tutvustab lühidalt üht eestlastele tähtsamat traditsiooni – laulu- ja tantsupidu (mitme aasta tagant need toimuvad, kes seal osalevad ja miks laulu - ja tantsupidu on oluline traditsioon eestlaste jaoks).

VIDEO VAATAMINE Õpetaja näitab videolõike laulupeost (The 26th Estonian Song Celebration (XXVI laulupidu) 06.07.2014 LIVE) https://www.youtube.com/watch?v=4ox72IFFxF4 Õpetaja näitab videlõike tantsupeost (Estonian Dance Celebration (XXVI laulu- ja XIX tantsupidu) 04.07.2014 https://www.youtube.com/watch?v=THV9Fo99BHs Õpetaja arutab lastega, mida nad videolt nägid ja kas nende päritolumaal on sarnaseid traditsioone. Õpetaja kirjeldab, et kuna eestlastele meeldib koos laulda, siis on lisaks üldlaulupeole peetud eraldi noortele mõeldud laulupidusid. 1956. aastal peeti esmakordselt Baltimaade üliõpilaslaulupidu Gaudeamus. 1962. aastast alates peetakse iga viie aasta tagant noorte laulupidusid. Kolm korda on peetud Rakvere linnas punklaulupidu, kus koor esitab punklaule. Õpetaja näitab näitena 2011. aasta punklaulupeo videot - Anarchy in the UK - Üllar Saaremäe @ Punk Laulupidu 2011 - https://www.youtube.com/watch?v=kgkCk-6Yjlg

RAHVATANTSUGA TUTVUMINE JA TANTSIMINE Õpetaja tutvustab lastele rahvatantsu „Kaera-Jaan“. https://www.youtube.com/watch?v=5BKoS9CfQPA. Õpetaja kirjeldab, kuidas eestlastele meeldib koos rahvatantsu tantsida ja seda peavad ka noored väga vahvaks tegevuseks. Õpetaja kutsub lapsi proovima, et koos kaera-jaani tantsida. Lapsed võtavad ringi ja tantsivad ringis koos õpetajaga kaera-jaani.

12


Alateema 3.2

Eesti rahvariided ja mustrid

Eesmärk

Laps eristab Eesti rahvariideid kaunistavaid mustreid, laps loob mustri koos kaaslastega

Aeg

30 min

Koolitusmaterjal

Lk 25-26

Vahendid

paber, pliiatsid, rasvakriidid

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja küsib, kas lapsed märkasid, milliseid riideid inimesed laulu- ja tantsupeol kandsid? Õpetaja näitab videot Eesti rahvarõivastest (algusest kuni 1:18 minutit) „Eesti rahvarõivad II“ https://www.youtube.com/ watch?v=5SLIIJSdKxA Õpetaja tutvustab, millised on Eesti rahvariided, mida eestlased traditsioonilistel pidudel kannavad. Õpetaja juhib laste tähelepanu ka fotodele nende koolitusmaterjalis. Õpetaja tutvustab lastele lühidalt erinevaid Eesti rahvariiete mustreid.

ÜHISTÖÖ – MUSTRI JOONISTAMINE Põrandale on pandud pikk paber maha ja lapsed kaunistavad seda vastavalt oma soovile, millist mustrit ja mis värvidega teha soovivad.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps teeb mustri oma vihikusse.

Alateema 3.3

Eestlaste eripära

Eesmärk

Laps oskab võrrelda eestlaste eripära oma rahvuse eripäraga

Aeg

30 min

Koolitusmaterjal

-

Vahendid

-

Tegevuse kirjeldus ARUTELU Õpetaja küsib lastelt, mis nende arvates on Eestis huvitavat ja erinevat võrreldes nende päritolumaaga. Mille poolest eestlased rahvusena on huvitavad? Lapsed jagavad oma kogemusi. Õpetaja küsib, kas lapsed oskavad nimetada humoorikaid eripärasid ka oma rahvuse kohta.

VIDEO VAATAMINE Õpetaja näitab videot huvitavatest faktidest Eesti kohta „Top 10 Interesting Facts About Estonia“ - https:// www.youtube.com/watch?v=78w5dkrIQMU. Video on inglisekeelne, õpetaja kommenteerib ja selgitab vajadusel videot ja fakte, mida tutvustatakse. Peale video vaatamist arutatakse, mida lapsed uut Eesti kohta teada said, mida nad enne ei teadnud. Õpetaja küsib, kas lapsed teavad veel mõnda fakti Eesti kohta, mida videos ei olnud nimetatud. Õpetaja palub lastel tutvustada, milliseid huvitavaid fakte nad teavad oma päritoluriigi kohta.

ARUTELU Õpetaja küsib lastelt, kas nad teavad mõnda kuulsat eestlast? Lapsed nimetavad, keda nad teavad. Õpetaja tutvustab, keda eestlased ise on rahvusvaheliselt oulisteks inimesteks nimetanud: näiteks president Toomas Hendrik Ilves, helilooja Arvo Pärt, modell Karmen Pedaru, laulja Kerli Kõiv. Noorte jaoks on populaarsed ka lauljad ja ansamblid nagu näiteks Tanel Padar & the Sun, Ewert and the Two Dragons, Ines, Maarja-Liis Ilus. Õpetaja näitab videot - Ewert and The Two Dragons - “Good Man Down” (official video) - https://www.youtube.com/watch?v=ddCsOTWz7gI 13


Teema 4 Õpikultuur Eesmärk: Laps oskab vanusele sobivalt võrrelda enda päritolumaa ja Eesti õpikultuuri eripärasid Alateema 4.1

Eesti kool

Eesmärk

Laps tunneb Eesti kooli eripära

Aeg

30 min

Koolitusmaterjal

Lk 27

Vahendid

Küsimustik

Tegevuse kirjeldus RÜHMATÖÖ Õpetaja jagab lapsed rühmadesse ja annab igale rühmale küsimused kooli kohta. Lapsed peavad rühmaga arutades leidma vastuse ja tooma võrdlusi oma riigi koolikorraldusega. Küsimused:

»»Mis vanuses lähevad Eestis lapsed kooli? »»Kas koolis käimine on kohustuslik? Mis vanuses lastele? »»Mis kell algab Eestis tavaliselt koolipäev? (8.00) »»Kui pikk on Eesti kooli õppetund? (45 min) »»Kui sageli on koolivaheajad? (4 x aastas) »»Kas poisid ja tüdrukud õpivad koos? »»Millisel aastaajal on kõige pikem koolivaheaeg? (suvel) »»Milliseid hindeid pannakse? »»Millised õigused on lapsel koolis? »»Millised kohustused on lapsel koolis käies?

Peale rühmaarutelusid saab iga rühm esitada enda arvamust ja võrdlusi oma päritoluriikidega.

ARUTELU Õpetaja teeb kokkuvõtte, mis on Eesti kooli eripära ja toob vastavaid näiteid.

14


Teema 5 Eesti laste ja noorte vaba aja veetmise harjumused ning võimalused, noorsootöö võimalused, kaasatus ühiskonnas ja otsustusprotsessides ning avatud noortekeskused Eesmärk: Laps omab ülevaadet vanusele sobivalt, kust leida lisainfot Eesti laste ja noorte vaba aja veetmise harjumuste ning võimaluste kohta, sh kohalike omavalitsuste veebilehtedel olev info, noorsootöö võimalused, noorte kaasatus ning avatud noortekeskused. Alateema 5.1

Laste huvialad ja vaba aeg

Eesmärk

Laps tutvustab oma huvialasid kaaslastele, laps teab kuidas leida huviringe

Aeg

30 min

Koolitusmaterjal

Lk 28-29

Vahendid

A1 paber, markerid

Tegevuse kirjeldus RÜHMATÖÖ Õpetaja jagab noored 3-4 liikmelistesse rühmadesse ning rühmatöö tulemusel iga rühm kaardistab mõistekaardina oma rühma liikmete vaba aja tegevused ja tutvustab neid teistele rühmadele. Õpetaja tutvustab, millised on noorte harjumused Eestis. Õpetaja selgitab, et noored tegelevad vabal ajal palju spordiga, koorilauluga, rahvatantsuga, muusikaga, kunstiga, näitlemisega, käivad teadus- ja loodusringides. Samuti tutvustab õpetaja avatud noortekeskuste tööd, et lapsed saavad seal alates 7. eluaastast osaleda ja selgitab, kuidas noor leiab oma huvidele sobivad kohad hobidega tegelemiseks.

VESTLUS Õpetaja näitab lastele koolitusmaterjali lehekülge, kus on info vaba aja veetmise võimaluste kohta ja räägib, et lapsed saavad seda koos vanematega uurida, et kus milliseid tegevusi teha saab. Õpetaja tutvustab lühidalt noortele ka noorte vabaajakeskuste tegevuse põhimõtteid Eestis ja annab infot noortekeskuste leidmise võimaluste kohta. Samuti tutvustab noorte kaasatuse võimalusi (nt kooli omavalitsused, noortekogud).

15


Teema 6 Lapse õigused ja kohustused, võimalused saada abi Eesmärk: Laps omab ülevaadet vanusele sobivalt, millised on laste õigused ning teab, kuhu tuleks pöörduda abi saamiseks. Alateema 6.1

Lapse õigused ja kohustused

Eesmärk

Laps teab oma õigusi ja kohustusi, laps teab, kust saada abi

Aeg

30 min

Koolitusmaterjal

Lk 30-31

Vahendid

A1 paber, markerid

Tegevuse kirjeldus RÜHMATÖÖ Õpetaja jagab noored kahte rühma. Esimene rühm arutab ja kirjutab A1 paberile üles, millised on nende õigused. Teine rühm arutab ja kirjutab üles olukorrad, kus rikutakse nende arvates laste õigusi. Seejärel esitavad rühmad oma tulemusi ja vaadatakse, kas mõlema rühma tööd on omavahel seotud. Õpetaja kordab üle, et laps on alla 18. aasta vanune isik ning nimetab, millised on laste õigused. Kui eelnevalt lapsed ei toonud näidet mõne õiguse rikkumise kohta, siis õpetaja palub tuua lastel näiteid, kuidas aru saada, et nimetatud õigust on rikutud. Lapsel on õigus: 1. Õigus elule ja arengule 2. Õigus kaitsele 3. Õigus tervise kaitsele 4. Õigus privaatsusele 5. Õigus mõlema vanema hoolitsusele 6. Õigus nimele ja kodakondsusele 7. Õigus emakeelele ja kultuurile 8. Õigus haridusele 9. Õigus vabalt väljendada oma arvamust 10. Õigus mängu- ja puhkeajale

ARUTELU Õpetaja arutab lastega, kas lastel on ka kohustusi? Arutletakse kohustuste üle, mis lastel on. Laste kohustused on nimetatud Eesti Lastekaitse seaduses:

»»Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi. »»Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. »»Laps peab lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse. »»Laps peab hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda. »»Laps peab kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid. »»Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma. »»Oma õiguste kasutamisel ei tohi laps kahjustada teiste laste ega täiskasvanute õigusi. »»Laps peab hoidma oma tervist ja seda mitte rikkuma, et olla kord ise täisväärtuslik elujätkaja.

Õpetaja arutab lastega, kust saab abi, kui lapsel on mure ja kui laps tunneb, et tema õigusi on rikutud. Õpetaja tutvustab võimalusi, kuhu pöörduda abi saamiseks. 16


Teema 7 Seadusest tulenevad keelud ja piirangud alkoholi, narkootikumide, tubaka, öösel väljas viibimise ja avaliku korra rikkumise kohta Eesmärk: Laps teab vanusele sobivalt, kust leida lisainfot seadusest tulenevate keeldude ja piirangute kohta alkoholi, narkootikumide, tubaka, öösel väljas viibimise ja avaliku korra rikkumise osas. Alateema 7.1

Keelud ja piirangud

Eesmärk

Laps oskab abi kutsuda

Aeg

20 min

Koolitusmaterjal

Lk 32

Vahendid

-

Tegevuse kirjeldus ARUTELU Õpetaja arutab lastega, et milliseid õnnetusi võib juhtuda ja kuidas neid vältida (nt liikluses, vee ääres). Ohuolukordade vältimiseks kordab õpetaja lastega üle peamised reeglid:

»»Ütle oma vanematele, kuhu sa lähed ja kuidas nad saavad sinuga ühendust võtta. »»Õhtul (pimedas) liigu soovitavalt alati koos sõpradega! »»Ära mine juhututtava või võõra autosse. »»Kui sind keegi kiusab, siis anna sellest teada oma vanemale või õpetajale.

Hädaolukorra puhul tuleb Eestis helistada 112. Õpetaja palub lastel võtta materjalist lk 31 ja kirjutada sinna hädaabi number 112. Õpetaja selgitab, kuidas tuleb hädaabisse helistada:

»»tuleb selgelt teatada, mis on juhtunud, kus see juhtus ning kes helistab; »»jääda rahulikuks ja vastata küsimustele; »»mitte lõpetada enne, kui operaator annab loa.

ROLLIMÄNG – ABI KUTSUMINE

Mängitakse läbi rollimänguna mõni õnnetusest teatamine, kus osad lapsed mängivad õnnetust, üks laps on pealtnägija, kes helistab 112 ja teine laps (või õpetaja) võtab kõne vastu ja küsib, mis juhtus.

17


Alateema 7.2

Hädaabinumbri kasutamine

Eesmärk

Laps oskab õnnetusjuhtumi puhul abi leida, laps teab peamisi ohutusnõuandeid

Aeg

30 min

Koolitusmaterjal

Lk 33-34

Vahendid

-

Tegevuse kirjeldus ARUTELU Arutelu, milliseid peamisi õnnetusi võib juhtuda tänaval, veekogu ääres, kodus, metsas. Õpetaja tutvustab ohutusnõuanded, millest kinni pidada:

»»Ütle oma vanematele, kuhu sa lähed ja kuidas nad saavad sinuga ühendust võtta. »»Õhtul (pimedas) liigu soovitavalt alati koos sõpradega! Kui pead siiski üksinda välja minema või koju tulema, mõtle enne, kuidas sa seda turvaliselt teha saaksid. Palu, et vanemad sõidutaks sind koju.

»»Ära mine juhututtava või võõra autosse. »»Ära mine kokkusaamisele internetis kohatud juhututtavaga. Kui otsustad minna, siis ära mine üksi, räägi sellest kohtumisest kindlasti emale-isale, õele, vennale, sõbrale.

»»Kui sulle pakutakse uimasteid või sinule tundmatuid aineid/vedelikke, keeldu pakutust. »»Kui oled langenud ükskõik millise kiusamise, ähvardamise või kuriteo ohvriks (koolivägivalla, küberkiusamise vms) või tead, et kedagi kiusatakse, siis anna sellest kindlasti teada mõnele usaldusväärsele isikule (emale-isale, õele, vennale, sõbrale, klassijuhatajale, psühholoogile vms). Seda ka juhul, kui kiusajaks oli sulle lähedane või hea tuttav.

Õpetaja tutvustab hädaabinumbrile helistamise korda.

»»Hädaabinumbrile 112 helistatakse ainult siis, kui vajatakse politseilt, kiirabilt või päästeteenistuselt kiiret abi ja on vaja teatada korrarikkumistest, kuriteost, liiklus- või muust õnnetusest, tulekahjust.

»»Hädaabinumbrile helistades: »»teata võimalikult kiiresti ja selgelt, mis on juhtunud, kus see juhtus ning kes helistab; »»jää rahulikuks ja vasta esitatud lisaküsimustele; »»jäta meelde ja anna operaatorile edasi sündmusega seotud isikute (mees/naine, eeldatav vanus, kasv, riietuse kirjeldus), sõidukite (reg number, mark, värvus) ja muude asjaolude võimalikult täpne kirjeldus;

»»ära lõpetage kõnet enne, kui operaator annab selleks loa. »»Hädaabinumber 112 valitakse ühtemoodi nii mobiil- kui ka tavaliselt telefonilt ja sellele helistamine on tasuta.

ROLLIMÄNG Mängitakse läbi rollimänguna mõni õnnetusest teatamine, kus üks noor mängib operaatorit ja teine teatab õnnetusest.

18


Tagasiside koolitusprogrammi kohta Alateema

Tagasiside koolituse kohta

Eesmärk

Laps annab hinnangu, kas õpitu aitab tal paremini Eestit mõista

Aeg

30 min

Koolitusmaterjal

Lk 35

Vahendid

Päeva alguses koostatud küsimused

Tegevuse kirjeldus ARUTELU Mida laps teada sai? Õpetaja palub lastel kirjutada koolitusmaterjali viimasele lehele, mida osalejad teada said. Seejärel teeb õpetaja lastega vestlusringi, kus palub igal lapsel rääkida, mida ta täna huvitavat teada sai ja mida ta kirjutas. Õpetaja kirjutab kõik laste vastused üles. Vajadusel küsib õpetaja täpsustavaid küsimusi teemade osas, mida lapsed ei nimeta. Õpetaja võtab A1 paberi, kuhu on päeva alguses koondatud küsimused, millele osalejad tahtsid vastust saada. Koos vaadatakse üle, kas kõikidele küsimustele on vastused saadud. Vajadusel õpetaja vastab laste küsimustele. Mis sulle koolitusel meeldis? Õpetaja küsib lastelt, mis neile koolitusel meeldis. Õpetaja kirjutab kõik laste vastused üles.

19


Profile for Siseministeerium

Laste ja noorte mooduli (9-12-aastased) metoodiline materjal  

Laste ja noorte mooduli (9-12-aastased) metoodiline materjal  

Advertisement