Page 1

Tere, Eesti! Kohanemisprogrammi laste ja noorte mooduli metoodiline materjal tegevusteks 3-5-aastaste lastega


Koordineerija: Expat Relocation Estonia OÜ Toetajad: Airi Kukk, Kirsti Lepp, Elyna Nevski, Katrin Sõstar ja Tiia Õun

Kujundus ja küljendus Flip OÜ, www.flip.ee Trükk Librixprint OÜ, www.omaraamat.ee Väljaandja Siseministeerium, Pikk 61, 15065 Tallinn Kohanemisprogrammi koduleht http://www.settleinestonia.ee

Varjupaiga-, rändeja integratsioonifond

Kohanemisprogrammi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ja riigieelarvest


Sisukord Eesti ajalugu, geograafia ja loodus......................................................7 Tutvumine....................................................................................................... 7 Eesti Vabariik.................................................................................................. 8 Eesti sümbolid............................................................................................... 9 Eesti loodus.................................................................................................. 10

Eestlaste traditsioonid ja kombed ..................................................... 11 Eesti tähtpäevad ja traditsioonid.............................................................. 11 Eesti Vabariigi aastapäev........................................................................... 12

Eesti kultuurilised eripärad ............................................................... 13 Laulu- ja tantsupidu................................................................................... 13 Eesti rahvariided ja mustrid....................................................................... 14

Õpikultuur ....................................................................................... 15 Eesti lasteaed............................................................................................... 15

Eesti laste ja noorte vaba aja veetmise harjumused ning võimalused, noorsootöö võimalused, kaasatus ühiskonnas ja otsustusprotsessides ning avatud noortekeskused............................................................. 16 Laste vaba aja tegevused.......................................................................... 16

Lapse õigused ja kohustused, võimalused saada abi.......................... 17 Lapse õigused ja kohustused................................................................... 17 Hädaabinumbri kasutamine..................................................................... 18

Tagasiside koolitusprogrammi kohta................................................. 19 Tagasiside koolituse kohta........................................................................ 19


SISSEJUHATUS Käesolev õppematerjal on koostatud Kohanemisprogrammi laste ja noorte teemamooduli pakkumiseks. Metoodiline materjal on koostatud nelja vanusegrupi jaoks. Käesolev materjal on mõeldud kasutamiseks 3-5-aastaste lastega. Tegevuste kestus kokku on 5 tundi. Materjalis on esitatud struktuur kuue peamise teema lõikes, kus õpetaja võib valida sobivaid tegevusi ja ajalist jaotust teemade käsitlemisel. Iga alajaotuse puhul on nimetatud teema eesmärk, tegevuse sisu ja vahendid. Lisaks metoodilisele materjalile on koostatud koolitusmaterjal lastele. Õppematerjali koostamisel on lähtutud järgnevatest põhimõtetest:

»»Tegevused toimuvad aktiivse õppimise kaudu, kus programmis osalevad lapsed saavad

õppida läbi oma kogemuse, lastel on võimalik teha valikuid ja avaldada oma arvamust ning uurida ja katsetada.

»»Õppepäeva tegevused võimaldavad lastel uurida ja avastada ning koostegemise raames saavad lapsed võrrelda enda päritolumaa ja Eesti keskkonna erinevusi ja sarnasusi.

»»Kõikide tegevuste läbiviimisel toimib koostöine õppimine, lapsed saavad õppida koostöös kaaslastega.

3-5-aastaste laste puhul on tegevuste korraldamisel oluline mänguline õppimine ja laste sotsialiseerumisprotsesside toetamine. Tegevuste läbiviimiseks luuakse vaimselt ja füüsiliselt turvaline keskkond, mis toetab lapse suhtlemist kaaslastega ja uute teemade läbimist. Lapse õppimise toetamiseks rakendatakse üldõpetuslikku printsiipi, integreeritakse erinevaid valdkondi ja aktiviseerivaid tegevusi. Lapse east ning verbaliseerimisoskusest lähtuvalt kasutatakse lapse varasema päritolumaa kogemuse võrdlemist Eesti elukeskkonnaga. Sarnane õppimisviis toetab teiskeelsete laste kohanemist ja teadlikuks saamist uuest kultuuri- ja ühiskondlikust keskkonnast. Lõimiv teadmiste omandamine ja tegevuspõhine õppimine muudab õppimise tulemuslikuks ja põnevaks. Õppemeetoditena kasutatakse teemakohaseid õppemänge, liikumismänge, lauamänge, integreeritakse erinevaid mänguliike, kasutatakse erinevaid mängulisi elemente nagu näiteks jutu/situatsiooni lavastamine. Teiseks on kasutusel juhendatud rollimängud – juhendaja suunamisel mängitakse läbi kindlaid rolle eluliste situatsioonide tundmaõppimiseks, millega lapsed Eestis kokku puutuvad. Oluline on erinevate ainevaldkondade ja omandatavate teemade lõimimine – tegevuste läbiviimisel integreeritakse erinevaid valdkondi nagu keelt, matemaatikat, loodusõpetust, muusikat, liikumist, käelisi tegevusi, mille läbi saab tutvustada Eesti kultuuri, loodust, sümboleid, ajalugu, geograafiat, rahvapärimust. Tegevusi viiakse läbi nii kogu grupis koos kui ka alarühmades, mis toetaks laste omavahelist suhtlemist ja koostöist õppimist. Koolituspäeva läbiviimisel on suur roll audio ja visuaalsetel ning interaktiivsetel lisamaterjalidel. Samuti kasutatakse laste eale sobivaid infotehnoloogiliste vahendite võimalusi tegevuste näitlikustamisel. Koolituspäeval osalenud laps:

»»teab vanusele sobivalt, kust leida lisateavet Eesti ajaloo, geograafia ja looduse kohta; »»teab vanusele sobivalt, millised on eestlaste traditsioonid ja kombed; »»oskab vanusele sobivalt võrrelda enda päritolumaa ja Eesti kultuurilisi eripärasid; »»omab ülevaadet, kuskohast leida lisainfot Eesti laste ja noorte vaba aja veetmise harjumuste ning võimaluste kohta, noorsootöö võimaluste ja huvitegevuste kohta;

»»omab ülevaadet, millised on laste õigused ning teab, kuhu tuleks pöörduda abi saamiseks; »»teab vanusele sobivalt, kust leida lisainfot seadusest tulenevate keeldude ja piirangute kohta.

5


Koolitus koosneb kuuest teemast: 1) Eesti ajalugu, geograafia ja loodus, 2) eestlaste traditsioonid ja kombed, 3) Eesti kultuurilised eripärad, 4) õpikultuur, 5) Eesti laste ja noorte vaba aja veetmise harjumused ja võimalused, 6) laste õigused ja võimalused saada abi. Iga teema algab sissejuhatusega, kus õpetaja põhjendab teema vajalikkust. Tegevuste läbiviimisel on õpetaja paindlik ja lähtub laste erinevast verbaliseerimisoskusest ja valmidusest tegevustes osaleda. Kõikide tegevuste puhul on kavandatud tegevus kogu grupile ja lisatud individuaalse töö võimalused kui laps ei soovi kogu grupiga tegevuses osaleda. Kui grupis on lapsi, kelle keeleoskus on vähene võib kasutada nende lastega enam individuaalseid tegevusi nagu näiteks koolitusmaterjalis esitatud piltide värvimine, meisterdamine (lõikamine, voolimine, kleepimine), ehitusmäng (klotsidega), puzzle kokkupanek, lauamängu mängimine, tahvelarvutis teemakohaste õppemängude mängimine. Iga uue tegevuse juures võiks püüda individuaalselt tegutsevat last grupi töösse kaasata. Tegevustesse võib kaasata last ka koos vanemaga. Individuaalseid ülesandeid saab laps teha samal ajal grupitegevustega. Kõikide individuaalse töö ülesannete puhul on arvestatud, et neid võib laps teha üksi või koos vanemaga kui vanem jääb temaga koos koolitusele osalema.

6


Teema 1 Eesti ajalugu, geograafia ja loodus Eesmärk: Anda lapsele eakohasel viisil edasi baasteadmised Eesti ajaloo, geograafia ja looduse kohta. Samuti teab laps koolituse tulemusena vanusele sobivalt, kust leida lisateavet antud teemade kohta. Alateema 1.1

Tutvumine

Eesmärk

Laps tunneb oma grupikaaslasi, laps teab kaaslaste nimesid, laps tutvub kaaslaste päritoluriikidega.

Aeg

20 min

Koolitusmaterjal

Lk 4

Vahendid

maakaart, A1 paberid ja markerid, pesulõksud, kotike, pliiats, kleeplint või stick seinale paberite kinnitamiseks, pildid, kast või kott

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Päev algab üksteisega tutvumisega. Esmalt tutvustab õpetaja ennast. Seejärel tutvustab õpetaja lastele päeva eesmärki, milleks on üksteisega tutvumine ja Eesti kohta teadmiste saamine.

TUTVUMISMÄNG – MIS SU NIMI ON? Õpetaja moodustab lastega ringi ja ulatab lastele kotikese, kust iga laps saab endale sildiga pesulõksu. Sildile saab laps kas iseseisvalt või õpetaja abiga oma nime kirjutada. Seejärel saab iga laps öelda oma nime ja näidata, kuhu ta enda lõksu oma riietele kinnitab. Teised lapsed kinnitavad nime öelnud lapse eeskujul enda lõksu oma riietel samasse kohta. Mäng lõppeb, kui kõik on saanud end tutvustada.

TUTVUMISMÄNG – LEIA SÕBER Kõik nimelõksud asetatakse tagasi kotti ja aetakse sassi. Seejärel võtab iga laps uue lõksu ning otsib lapse, kellele lõks kuulub ja annab lõksu selle lapse kätte.

TUTVUMISMÄNG – KUI VANA SA OLED? 3 pilti sünnipäevatortidest (3 küünlaga tort, 4 küünlaga tort, 5 küünlaga tort). Tegevus jätkub ringis. Õpetaja asetab ringi keskele sünnipäevatortide pildid. Seejärel küsib õpetaja järjest igalt lapselt kui vana ta on. Pärast vanuse ütlemist paneb laps oma lõksu vastavalt vanusele õige küünalde arvuga tordi pildi külge.

TUTVUMISMÄNG – KUST SA PÄRIT OLED? Tegevus jätkub ringis. Õpetaja asetab põrandale suure maailmakaardi. Seejärel küsib õpetaja igalt lapselt, kus ta pärit on ja õpetaja abiga otsitakse lapse päritoluriik ja pannakse lõks sinna peale. Ühtlasi saab iga laps soovi korral rääkida, mis talle oma riigis kõige rohkem teha meeldib. Kui kõik lapsed on saanud oma kodumaa ära märkida, küsib õpetaja, et kus riigis lapsed nüüd on. Pärast õige vastuse kõlamist otsitakse kaardilt Eesti riik.

TUTVUMINE - TERE JÄNKU-JUSS! Kõlab uksele koputus ning koos lastega minnakse vaatama, kes on ukse taga. Leitakse kast (või kott), mis ruumi toomise järel koos avatakse. Esmalt loeb õpetaja ette kirja, milles seisab, et Eesti lastel on nii hea meel, et neil on uued sõbrad kaugetelt maadelt, kellega koos mängida. Selleks, et uutel lastel oleks Eestis ikka hea elada, saadavad nad neile Jänku-Jussi, kes teab Eesti kohta kõike ning aitab lastel Eestit paremini tundma õppida. Seejärel saab iga laps enda materjali, kuhu kirjutab sisse oma nime ja vanuse.

ARUTELU – MIS SIND EESTIST HUVITAB? Õpetaja küsib lastelt (Jänku-Jussi abiga), mida nad tahaksid Eesti kohta teada saada? Laste vastused kirjutab õpetaja A1 paberile ja paneb seinale.

7


Alateema 1.2

Eesti Vabariik

Eesmärk

Laps teab peamisi fakte Eesti kohta, laps teab, kust leida lisainfot Eesti ajaloo kohta

Aeg

20 min

Koolitusmaterjal

Lk 5-8

Vahendid

Pildid Eesti kohta, slaidiesitlus

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja tutvustab lastele Eestit (ajalugu, asukoht, naaberriigid, pealinn, maakonnad, rahvaarv, raha) ning näitab seejuures pilte/sõnu fotodena/sõnakaartidena kiletatult ja kasutab slaidiesitlust arvutiga. Õpetaja juhib laste tähelepanu õppematerjalis Jänku-Jussi antud viidetele, et milliseid muuseume võiks külastada, et Eesti ajalooga tutvuda. Õpetaja palub lastel nende materjalist lk 6 värvida ära see maakond, kus laps elab. Õpetaja abistab lapsi, koos arutatakse läbi, milline on õige maakond. Õpetaja nimetab, et Eesti kuulub Euroopa Liitu. Õpetaja palub lastel koolitusmaterjalis lk 8 vaadata, kas nad leiavad üles Euroopa kaardil Eesti.

VIKTORIIN - OTSIMISMÄNG RÜHMATÖÖNA Seejärel paneb õpetaja peamiste faktide kohta käivad pildid/sõnakaardid ruumi erinevatesse kohtadesse ja jagab lapsed 3-4 osalejaga rühmadesse. Õpetaja küsib küsimuse ja lapsed otsivad rühmatööna üles sobiva pildi. 1.Mis riigis sa praegu elad? a)

Soome

b)

Eesti

c)

Venemaa

Õige vastus b 2. Mis raha Eestis kasutatakse? a)

Dollar

b)

Nael

c)

Euro

Õige vastus c 3.Mis on Eesti pealinn? a)

Tallinn

b)

Helsingi

c)

Riia

Õige vastus a Lapsed täidavad koolitusmaterjalist küsimused, tõmmates sobivale vastusele ringi ümber.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps täidab koolitusmaterjalist viktoriini küsimused samal ajal otsimismänguga. Samal ajal kui lapsed leiavad üles pildi, näitab õpetaja seda ka lapsele, kes ei osale mängus ja küsib, kas ta leidis üles sama pildi.

8


Alateema 1.3

Eesti sümbolid

Eesmärk

Laps tunneb Eesti põhisümboleid

Aeg

20 min

Koolitusmaterjal

Lk 9-12

Vahendid

Fotod või pildid Eesti sümbolitega, värvilised pliiatsid, liim, leht sümbolitega, laste käärid

Tegevuse kirjeldus LIIKUMISMÄNG – MIS PEATUS ON? Õpetaja on ruumi paigutanud erinevad Eesti sümbolid (pildid) ja sõnad nendega, mis sümboliseerivad peatusi. Lapsed teevad rongi, õpetaja koos Jänku-Jussiga on vedur. Iga peatuse (sümboli) juures teeb õpetaja peatuse ja räägib lühidalt, mida see sümbol Eestis tähendab.

Sümbolid (peatused) 1. Eesti lipp - Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. 2. Eesti vapp - Eesti vapil on kolm lõvi ja kuldsed tammeoksad. 3. Eesti rahvuslill - rukkilill. 4. Eesti rahvuslind - suitsupääsuke. 6. Eesti rahvuskala - räim. 7. Hümn - Eesti Vabariigi riigihümn on “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Õpetaja paneb selles peatuses hümni mängima https://www.youtube.com/watch?v=0wwQFsyqym0 Õpetaja selgitab, mida hümni sõnad tähendavad ja nimetab, et hümni sõnad on ka laste materjalis.

VÄRVIMINE JA JOONISTAMINE Õpetaja palub lastel võtta koolitusmaterjalist lk 9 ja joonistada Eesti lipp ning lk 11 värvida ära Eesti sümbolid. Seejärel palub õpetaja lapse vihikusse lk 12 joonistada Eesti sümbolitega pilt. Laps võib ise ka lisada sümboleid oma päritoluriigi kohta või muud, mida ta soovib (nt taevas, päike, lilled, autod jm).

VOOLIMINE Õpetaja näitab lastele Eesti lipu pilti ja annab lastele sinise, musta ja valge plastiliini, millest nad voolivad kolm lapikut ristkülikut. Õpetaja abiga kinnitatakse need tugevalt paberile. Kui laste tööd on valmis, küsib õpetaja, mis värvidega on nende päritoluriigi lipud ja arutatakse, kas need on samad värvid, mis Eesti lipul.

LAUAMÄNG – MINA TEAN! Mängu saab korraga mängida 4-6 last. Kui on rohkem lapsi, võiks otsitavad pildid paigutada ruumis erinevatesse kohtadesse. Lapsed peavad mängualusele asetama õiged pildid Eesti sümbolite kohta. Mängualusel on Eesti kaart (A4 või A3), kus on väikesed pildid erinevate sümbolitega, ühte sümbolit võib olla mitu tükki). Sümbolid: rukkilill, suitsupääsuke, Eesti lipp, Eesti vapp, räim. Lapsed peavad leidma suuremad pildid, mis laiali laotatud ümber suure mängualuse (või ka ruumis) ning asetama need mängualusel õigesse kohtadesse väikeste piltide peale. Õpetaja palub lapsel ka nimetada sümboleid ja objekte. Õpetaja suunab lapsi koos mängima ja üksteist abistama. Mängu võib anda lapsele mängimiseks ka individuaalselt või paaritööna.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Õpetaja annab lapsele liimi ja lehe, kus on joonistatud sümbolid, laps saab need välja lõigata või rebida ja kleepida sümbolid lk 10 pildile. Laps saab paigutada neid vastavalt oma soovile ja joonistada ka midagi lisaks kui soovib.

9


Alateema 1.4

Eesti loodus

Eesmärk

Laps teab Eesti kliima eripära, laps tunneb peamisi Eesti loomi, laps teab, kuidas leida lisateavet Eesti geograafia ja looduse kohta

Aeg

25 min

Koolitusmaterjal

Lk 13-18

Vahendid

Slaidid Eesti loodusest, fotod või pildid söödavatest ja mürgistest marjadest ja seentest, pildid aastaaegadest, laste tegevused pildikaartidena, pildikaardid komplektist „Pildipillerkaar“

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja räägib sissejuhatuseks, et eestlastele meeldib loodudes matkamas käia ja metsas marju ning seeni korjata. Õpetaja tutvustab lühidalt (slaididena) Eesti loodust, näitab fotosid Eestist, mis tutvustavad geograafilist, kliima ning asukoha omapära, taimestikku ja loomastikku. Õpetaja juhib laste tähelepanu koolitusmaterjalis Jänku-Jussi antud viidetele, milliseid kohti võiks külastada, et Eesti looduse ja vaatamisväärsustega tutvuda.

VIDEO VAATAMINE Marjade ja seentega (söödavad ja mürgised) tutvumiseks näitab õpetaja Jänku-Jussi multikat „Jussiga looduses, teine osa, marjad ja seened“ - https://www.youtube.com/watch?v=2rA0fDy_62k Video on eesti keeles. Õpetaja kommenteerib videos toimuvat lastele. Õpetaja küsib lastelt, mida nad videost teada said.

ÕPPEMÄNG – SÖÖDAV VÕI MÜRGINE? Õpetaja mängib mängu „Söödav – mürgine“. Õpetajal on fotod või pildid söödavatest ja mürgistest marjadest ja seentest. Õpetaja laotab pildid põrandale. Õpetaja paneb muusika mängima ja lapsed lähevad metsa marju ja seeni korjama. Kui õpetaja paneb muusika kinni, siis lapsed korjavad marju või seeni, mida peavad söödavateks. Õpetaja kutsub lapsed ringi. Korjatud pildid pannakse ringi keskele ja vaadatakse õpetaja juhendamisel läbi, et kas kõik mis lapsed on korjanud, on söödav ja ei ole mürgine. Mängu võib korrata.

ÕPPEMÄNG – AASTAAJAD Õpetaja laotab põrandale pildid kõikidest aastaaegadest. Üheskoos nimetatakse piltidel olevad aastaajad. Seejärel võetakse pildikaartide pakk, kust iga laps saab kaardi tõmmata. Pildikaartidel on kujutatud lapsi harrastamas igale aastaajale kohaseid tegevusi (suusatamine, kelgutamine, ujumine, lombis mängimine, rattasõit, sulanud lume alt lillede korjamine, ka joonistamine, pillimäng ja muud tegevused, mis ei sõltu aastaajast), mis paigutatakse õige aastaaja pildi peale.

LIIKUMISMÄNG – KUS LOOM ON? Loomastikuga tutvumiseks näitab õpetaja metsloomadega pildikaarte komplektist „Pildipillerkaar“. Seejärel laotab õpetaja pildid maha ja paneb muusika mängima, lapsed jalutavad piltide vahel ringi. Kui muusika katkeb, ütleb õpetaja ühe looma nimetuse ja lapsed peavad minema selle looma pildi juurde. Mängu korratakse järgmise looma nimetusega.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps saab tahvelarvutis lahendada Eesti looduse teemalist memoriinii – leia paariline. Memoriin –Aastaring - http://learningapps.org/1081113 Memoriin - Taimed - http://learningapps.org/1334947 Memoriin – Puud - http://learningapps.org/1565373

10


Teema 2 Eestlaste traditsioonid ja kombed Eesmärk: Laps teab vanusele sobivalt, millised on eestlaste traditsioonid ja kombed Alateema 2.1

Eesti tähtpäevad ja traditsioonid

Eesmärk

Laps on tutvunud peamiste Eesti tähtpäevadega

Aeg

20 min

Koolitusmaterjal

Lk 19-21

Vahendid

Pildid tähtpäevade kohta, värvipliiatsid

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja tutvustab lühidalt peamisi tähtpäevi, mida Eestis tähistatakse ja näitab iga tähtpäeva kohta pilti slaididel. Õpetaja küsib, kas lastel on kogemusi selliste tähtpäevade tähistamisega oma päritoluriigis.

VIDEO VAATAMINE Õpetaja näitab Jänku-Jussi multikat „Mardipäev“ https://www.youtube.com/watch?v=S7yhiEgXFAA ja selgitab video saatel mardipäeva kombestikku.

RAHVALAULUGA LIIKUMINE Seejärel teeb õpetaja koos lastega ringi ja paneb mängima „Kadrilaulu“ https://www.youtube.com/ watch?v=yA04drUaR1w. Õpetaja juhib laste tähelepanu kadride heledatele riietele. Laulu rütmis liigutakse ringis kaasa.

PILDIGA SEOSE LEIDMINE Seejärel täidab õpetaja koos lastega töövihikust lk 19, kus on vaja tõmmata joon tähtpäeva kirjelduse ja vastava pildi vahele. Õpetaja palub lastel värvida koolitusmaterjalist lk 20 pildid tähtpäevade kohta.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps värvib vihikust lk 20 pildid tähtpäevade kohta.

11


Alateema 2.2

Eesti Vabariigi aastapäev

Eesmärk

Laps tunneb lipu heiskamise traditsiooni, laps mängib ehitusmängu

Aeg

15 minutit

Koolitusmaterjal

-

Vahendid

Puuklotsid (täheklotsid)

Tegevuse kirjeldus VIDEO VAATAMINE Õpetaja räägib, et Eestis on traditsiooniks oluliste sündmuse puhul heisata lipud. Õpetaja näitab lastele Jänku-Jussi multikat – 24. veebruar on Eesti vabariigi aastapäev, kus on näha traditsiooniline lipuheiskamine Pika Hermanni torni ja õpetaja selgitab, et lipu heiskamisega tähistatakse vabariigi aastapäeva. Video - „24. veebruar on iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev“ http://www.lastekas.ee/index.php?go=web&id=2708 Õpetaja kommenteerib videot.

EHITUSMÄNG RÜHMATÖÖNA Õpetaja jagab lapsed rühmadesse või paaridesse. Lastel on puuklotsid (puidust täheklotsid) ja pilt Pika Hermanni tornist ning lapsed ehitavad klotsidest torni kas paarides või rühmatööna. Õpetaja juhendab lapsi torni ehitamisel. Torni tippu võib panna väikese plastiliinist valmistatud lipu.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps ehitab individuaalselt Pika Hermanni torni.

12


Teema 3 Eesti kultuurilised eripärad Eesmärk: Laps oskab vanusele sobivalt võrrelda enda päritolumaa ja Eesti kultuurilisi eripärasid Alateema 3.1 Eesmärk Aeg Koolitusmaterjal Vahendid Tegevuse kirjeldus

Laulu- ja tantsupidu Laps teab laulu- ja tantsupeo traditsiooni, laulab lastelaulu, tutvub rahvatantsuga 20 minutit Lk 22-23 -

VESTLUS Õpetaja küsib lastelt, kas nende päritolumaal on tähtsaid sündmusi või traditsioone, mida kogu rahvas tähistab. Õpetaja tutvustab lühidalt, et laulu- ja tantsupidu on Eestis oluline sündmus.

VIDEO VAATAMINE Õpetaja näitab videolõike laulupeost - (The 26th Estonian Song Celebration (XXVI laulupidu) 06.07.2014 LIVE) https://www.youtube.com/watch?v=4ox72IFFxF4 Õpetaja näitab videolõike tantsupeost - (Estonian Dance Celebration (XXVI laulu- ja XIX tantsupidu) 04.07.2014 https://www.youtube.com/watch?v=THV9Fo99BHs Õpetaja küsib lastelt, mida nad videolt näevad ja arutab lastega, kas nende päritolumaal on sarnaseid traditsioone.

LAULU TUTVUSTAMINE JA LAULMINE Õpetaja räägib, et mängime koos laulupidu. Õpetaja seletab lastele lahti laulu sisu ja põhimõtte, näitab kuidas teha sõnade saatel liigutusi, selgitab ka, et Eesti suurim loom on põder. Sisu mõistmiseks näitab õpetaja lastele laulu animeeritud versiooni: https://www.youtube.com/watch?v=BgLHlkK6kms Õpetaja ütleb lastele, et nende materjalis on ka „Põdra maja“ laulu sõnad. Lapsed laulavad video abil Põdra maja laulu. Kui laps ei oska /soovi kaasa laulda, siis teeb kaasa ainult liigutusi koos õpetajaga. Laulmiseks laul koos sõnadega: http://www.lastekas.ee/index.php?go=web&id=407

RAHVATANTSUGA TUTVUMINE JA TANTSIMINE Õpetaja selgitab, et nüüd proovime mängida koos tantsupidu ja lapsed saavad ise koos rahvatantsu tantsida nagu tantsupeol. Õpetaja tutvustab lastele rahvatantsu „Kaera-Jaan“, näidates lastele videot: https://www.youtube.com/watch?v=5BKoS9CfQPA. Õpetaja näitab aeglaselt lastele liigutused ette. Lapsed võtavad ringi ja tantsivad õpetaja juhendamisel kaera-jaani.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps saab mängida memoriini – Loendamine - http://learningapps.org/display?v=pfxj33rwt01

13


Alateema 3.2

Eesti rahvariided ja mustrid

Eesmärk

Laps eristab eesti rahvarõivaid kaunistavaid mustreid, laps loob mustri koos kaaslastega

Aeg

20 min

Koolitusmaterjal

Lk 24-24

Vahendid

Pildid rahvarõivaste kohta, pildid erinevate rahvariiete mustrite kohta, pikem paber (A3 liimitud), pliiatsid

Tegevuse kirjeldus PILTIDE VAATAMINE Õpetaja näitab lastele pilte (slaididena erinevate rahvarõivaste kohta) ja samuti näitab õpetaja lastele pilte nende koolitusmaterjalis. Õpetaja selgitab, et rahvarõivad olid eestlaste ajalooline riietus. Tänapäeval kantakse rahvarõivaid rahvuslikel pidudel nagu näiteks laulu- ja tantsupidu. Õpetaja tutvustab lastele lühidalt erinevaid Eesti rahvariiete mustreid slaididelt.

MUSTRITE VÄRVIMINE Õpetaja palub lastel värvida mustrid koolitusmaterjalist lk 23.

MUSTRI LOOMINE RÜHMATÖÖNA Seejärel kutsub õpetaja lapsed tegema ühist mustrit vööle – pikale paberile, mis on maha pandud.

LIIKUMISMÄNG – SILLAL KÕNDIMINE Õpetaja näitab lastele erinevate mustritega paberist rahvariide vöösid ja suunab lapsi neid võrdlema (Milliseid värve on kasutatud mustris? Mis on erinevat?) Seejärel paneb õpetaja vööd põrandale üksteise järele ja seletab, et see on mängult sild üle jõe. Lapsed peavad kõndima täpselt mööda silda, kes kõrvale astub, läheb algusesse. Seejärel saab mõni lastest paigutada uue silla teise kohta ruumis ja kõik lapsed lähevad üle silla.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps teeb eraldi individuaalsel paberil maas vööle mustreid, võib teha ka paaritööna.

14


Teema 4 Õpikultuur Eesmärk: Laps oskab vanusele sobivalt võrrelda enda päritolumaa ja Eesti õpikultuuri eripärasid Alateema 4.1

Eesti lasteaed

Eesmärk

Laps õpib tundma Eesti lasteaia eripära

Aeg

20 min

Koolitusmaterjal

Lk 26

Vahendid

Mänguasi

Tegevuse kirjeldus ROLLIMÄNG Õpetaja tutvustab, et enamus lapsi enne 7-eluaastat käivad Eestis lasteaias ja Eesti lastele meeldib lasteaias käia. Õpetaja küsib lastelt, kas ka nende päritolumaal käivad lapsed lasteaias ja mida nad seal teevad? Kui iga laps on saanud oma arvamuse öelda, räägib õpetaja, et täna mängib õpetaja koos laste ja mänguasjaga Eesti lasteaeda. Õpetaja juhendamisel mängitakse läbi üks lasteaiapäeva tegevuste osa. Õpetaja võib ise alustada ja siis lasta lastel edasi pakkuda tegevusi, mida nende arvates Eesti lasteaias tehakse. Erinevaid tegevusi nimetades kasutatakse mänguasja, kellega lapsed vastavaid tegevusi imiteerivad. Tegevusi tehes võiksid lapsed ruumis liikuda ja liigutusi kaasa teha. Lapsed tulevad hommikul lasteaeda (lehvitavad emale-isale) Lapsed söövad Lapsed mängivad (nukkudega, autodega, loomadega, jt mänguasjadega, lauamänge jm) Lapsed õpivad (joonistavad, kirjutavad, loevad, uurivad, teevad katseid, arvutavad jm) Lapsed lähevad õue (jooksevad, hüppavad, ronivad, kiiguvad, mängivad palli jms) Lapsed lähevad lõunast uinakut tegema Lapsed mängivad Lapsed lähevad koju

RAHVAMÄNGUDE MÄNGIMINE Õpetaja räägib, et lasteaias mängitake palju mänge. Õpetaja valib mängimiseks üldtuntud rahvamängu (võib mängida ka mitut mängu ja ka teiste tegevuste vahel) Tibu, tibu ära näita Heeringas, heeringas 1, 2, 3 Keerukuju Haned, luiged, tulge koju

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps vaatab vihikust lk 26 pilte ja tõmbab ringi ümber tegevustele, mis talle meeldivad.

15


Teema 5 Eesti laste ja noorte vaba aja veetmise harjumused ning võimalused, noorsootöö võimalused, kaasatus ühiskonnas ja otsustusprotsessides ning avatud noortekeskused Eesmärk: Laps omab ülevaadet vanusele sobivalt, kust leida lisainfot Eesti laste ja noorte vaba aja veetmise harjumuste ning võimaluste kohta, sh kohalike omavalitsuste veebilehtedel olev info, noorsootöö võimalused, noorte kaasatus ning avatud noortekeskused. Alateema 5.1

Laste vaba aja tegevused

Eesmärk

Laps oskab nimetada oma huvialasid

Aeg

15 min

Koolitusmaterjal

Lk 27-28

Vahendid

Pliiatsid

Tegevuse kirjeldus MATKIMISMÄNG Õpetaja teeb lastega ringi, kus palub igal lapsel nimetada ja kui laps oskab siis ka näidata teistele, milline on tema vaba aja lemmiktegevus. Teised lapsed püüavad neid liigutusi matkida. Vajadusel saab kasutada ka tegevuses 1.5 kasutatud pildikaarte erinevate tegevustega, et lapsi toetada. Õpetaja räägib, et Eesti lastele meeldib vabal ajal sportida, tegeleda muusikaga ja kunstiga. Õpetaja vaatab koos lastega pilte vihikust lk 27 ja palub teha lapsel rist nende piltide juurde, mis tegevused lapsele meeldivad. Õpetaja näitab lastele, et nende vihikus lk 28 on nimetatud noortekeskusi ja huvitegevuste võimalusi, mida lapsed saavad koos vanematega huvi korral edasi uurida.

16


Teema 6 Lapse õigused ja kohustused, võimalused saada abi Eesmärk: Laps omab ülevaadet vanusele sobivalt, millised on laste õigused ja kohustused ning teab, kuhu tuleks pöörduda abi saamiseks. Alateema 6.1 Eesmärk Aeg Koolitusmaterjal Vahendid Tegevuse kirjeldus

Lapse õigused ja kohustused Laps teab oma õigusi ja kohustusi, laps teab, kust saada abi 15 min Lk 29 Pildid laste õiguste kohta

VESTLUS Õpetaja selgitab, et laps on kuni 18a inimene. Eestis on kõigil lastel võrdsed õigused, hoolimata nende päritolust, nahavärvist, vanematest, religioonist.

OTSIMISMÄNG Õpetajal on pildid laste õiguste kohta. Ühel pool pilt ja teisel pool number. Õpetaja laotab need põrandale nii, et näha jääb number. Seejärel paneb õpetaja muusika mängima ja kui muusika katkeb, ütleb õpetaja ühe numbri, lapsed peavad selle üles leidma. Seejärel vaadatakse pilti ja õpetaja juhib arutelu, küsides lastelt, mis nad arvavad, millist laste õigust võiks pilt tähistada. Mängu mängitakse kuni kõik pildid on üles leitud ja läbi arutatud. Igal lapsel on õigus:

»»olla rõõmus, »»tunda end hästi ja turvaliselt, »»öelda oma arvamust, »»elada toredas peres, »»käia lasteaias ja koolis, »»keegi ei tohi last kiusata, solvata ega lüüa. »»laps peab saama vaba aega, mängida ja puhata, »»saama hästi läbi oma vanematega ja kaaslastega.

ARUTELU

Õpetaja võtab lapsed ringi ja küsib lastelt, et kas neil on lisaks õigustele ka kohustusi, mida nad peavad tegema. Arutletakse kohustuste üle, mis lastel on:

»»olla sõbralik »»aidata vanemaid ja teisi lapsi »»olla teiste inimestega sõbralik »»hästi õppida »»hoida oma tervist

Õpetaja arutab lastega, kust saab abi, kui on lapsel mure ja ta tunneb, et tema õigusi on rikutud. Õpetaja näitab lastele, et nende vihikus on viited, kust saab laps mure korral abi.

17


Alateema 6.2 Eesmärk Aeg Koolitusmaterjal Vahendid Tegevuse kirjeldus

Hädaabinumbri kasutamine Laps teab, mis tegevused on ohtlikud, laps oskab abi kutsuda 20 min Lk 30 -

ARUTELU Õpetaja arutab lastega, et milliseid hädaolukordi võib juhtuda ja kuidas neid vältida (liikluses, vee ääres, kodus elekter, tikud). Ohtlike olukordade vältimiseks kordab õpetaja lastega üle peamised reeglid:

»»ra mine üksi tänavale. »»Ära mine üksi ujuma. »»Ära mine võõra autosse. »»Kui sind keegi kiusab, siis anna sellest teada oma vanemale või õpetajale.

Hädaolukorra puhul tuleb Eestis helistada 112. Õpetaja palub lastel võtta koolitusmaterjalist lk 28 ja kirjutada sinna hädaabi number 112. Õpetaja selgitab, kuidas tuleb hädaabisse helistada:

»»tuleb selgelt teatada, mis on juhtunud, kus see juhtus ning kes helistab; »»jääda rahulikuks ja vastata küsimustele; »»mitte lõpetada enne, kui operaator annab loa.

ROLLIMÄNG – ABI KUTSUMINE

Mängitakse läbi rollimänguna mõni õnnetusest teatamine, kus osad lapsed mängivad õnnetust (või juhtus Jänku Jussiga õnnetus), üks laps on pealtnägija, kes helistab 112 ja teine laps (või õpetaja või Jänku Juss) võtab kõne vastu ja küsib, mis juhtus.

18


Tagasiside koolitusprogrammi kohta Alateema

Tagasiside koolituse kohta

Eesmärk

Laps annab hinnangu, kas õpitu aitab tal paremini Eestit mõista

Aeg

30 min

Koolitusmaterjal

-

Vahendid

Päeva alguses täidetud laste küsimustega paber

Tegevuse kirjeldus ARUTELU 1) Hinnang saadud teadmistele Õpetaja palub lastel rääkida, mis nad päeva jooksul teada said. Õpetaja märgib laste vastused üles. Vajadusel küsib õpetaja täpsustavaid küsimusi teemade osas, mida lapsed ei nimeta. Seejärel võtab õpetaja päeva algul koostatud A1 paberi, kus on kirjas laste küsimused Eesti kohta. Koos arutatakse läbi, kas lapsed on oma küsimustele vastused saanud ja kas lisaks paberil kirjas olevatele küsimustele on veel midagi, mida nad tahaksid teada. Õpetaja vastab laste küsimustele. 2) Hinnang koolitusele Õpetaja küsib lastelt, mis neile koolitusel meeldis, millised tegevused ja mängud meeldisid kõige rohkem? Õpetaja märgib laste vastused üles.

19


Profile for Siseministeerium

Laste ja noorte mooduli (3-5-aastased) metoodiline materjal  

Laste ja noorte mooduli (3-5-aastased) metoodiline materjal  

Advertisement