Page 1

Nr 7 (229)

SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT

Uus algus

REKTORI VEERG

Uue õppeaasta alguse pidulik rivistus peeti tänavu 2. septembril, mil lipuväljakule marssisid uued politsei- ja piirivalve, finants-, justiits- ning päästekolledži kadetid. Kui paraadijuht, PPK karistus- ja menetlusõiguse õppetooli lektor Tanel Järvet oli raporteerinud siseminister Ken-Marti Vaherile ja kõlanud riigihümn, andis aktust juhtinud justiitskolledži tasemeõppe juhtivspetsialist Hannes Liivak avakõneks sõna rektor Lauri Taburile. Ta tõdes, et tänavune vastuvõtt oli meie akadeemias järjekordselt rekordiline – viimaste aastate suurim arv, rohkem kui 1100 noort kandideeris veidi enam kui 300 õppekohale. „Seega need, kes tänavu alustasid, on ennast katsetel juba tõestanud kui väga tublid tulevased sisejulgeolekuametnikud,” tunnustas rektor meie uuskadette. Uusi õppureid tervitasid siseminister Ken-Marti Vaher, justiitsminister Hanno Pevkur, Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, Justiitsministeeriumi vanglateenistuse juht asekantsler Priit Kama, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ning Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm. Üliõpilashümni „Gaudeamus“ lõppedes andis rektor Lauri Tabur tavakohaselt esmakursuslastele Eesti Vabariigi põhiseaduse. Muide, hümne lauldi tänavu esmakordselt solisti, akadeemia naisansamblitki meeshäälega toetava Margus Kägu eeslaulmisel. Sel sügisel alustas meie akadeemias sisekaitselisi erialasid omandama 426 õppurit: 36 neist magistrantuuris, 191 kõrgharidus- ja 199 kutseõppes. (VaR)

Lauri Tabur, rektor

Siseministri vastuvõtt

25. septembriks olid meie akadeemia õppejõud, töötajad ja paremate õpitulemustega kadetid kutsutud Siseministeeriumisse siseministri Ken-Marti Vaheri vastuvõtule. Selle iga-aastase tavakohase üritusega soovis siseminister aka-

deemia esindajaile edu ja kordaminekuid uuel õppeaastal ning tunnustas akadeemiat tehtu eest. Siseminister Ken-Marti Vaher rõhutas oma tervituskõnes, et Eesti suurima töötajaskonnaga Siseministeeriumi valitsemisala ootab

Janek Lass pälvis missioonimedali Siseminister Ken-Marti Vaher ja Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu andsid 18. septembril üle päästeteenistuse aumärgid, mille pälvis ka päästekolledži direktori asetäitja Janek Lass. Janek Lass tegeles tänavu jaanuarist märtsini ÜRO humanitaarmissiooni koosseisus Etioopias tehnika hoolduse ja remondi korraldamisega näljahädast tingitud põgenike laagris. SÜNDMUSI OKTOOBRIS 2.10 – meediakoolitus, mille viib läbi ajakirjanik Ainar Ruussaar. Teemaks on, kuidas sisejulgeolekuvaldkonnast lähtuvalt meediaga suhelda. Vabakuulajad on oodatud. 2.10 – uute töötajate pildistamine. 4.10 – õpetajate päeva tähistamine. 7.10 – algab 4nädalane SKA kalorikulutamise “võistlus” www. endomondo.com keskkonnas. 11.10 – Ida-Virumaa stipendiumile kandideerimise tähtaeg. 12.10 – peetakse Murastes Siseministeeriumi haldusala võrkpalliturniir. 16.10 – finantskolledži nõukogu koosolek. 21.–25.10 – Kohtla-Järve ja Narva gümnaasiumite eelkutseõpilastel on Väike-Maarjas ja Paikusel kokku 4 keelelaagrit. 23.10 – õppekavade ühisseminar. 25.10 – peetakse Murastes politsei maleturniir ja SKA korvpalli MV. 30.10 – tähistame üleriigilist raamatukogupäeva. Külla tuleb kirjanik Indrek Hargla. 30.–31.10 – praktikajuhendajate jätkukoolitus Valklas.

SEPTEMBER 2013

oma ridadesse heade oskuste ja teadmistega spetsialiste, kelle kätte usaldatakse meie inimeste elu ja turvatunne ning kelle sisemised hoiakud on kõigile eeskujuks. Ta toonitas just meeskonnatööd, mis tähendab ka, et tuleb märgata inimesi oma kõrval ja aidata neid,

kes on nõrgemad, kes jäävad maha nii õpinguis kui elus. Tuleb näidata eeskuju, mis nakatab, et saavutada edu meeskonnana. Rektor Lauri Tabur osutas, et meil tuleks rohkem vaadata enda ümber, mis toimub mitte ainult koolis, vaid ka kaugemal. „Võin kinnitada, et meid on märgatud, mis paneb meile vastutuse, et me jätkuvalt oleksime parimatest parimad. /…/ Iga päev teevad meie inimesed tänuväärset tööd nii meie akadeemia kui meie ühiskonna paremaks muutmiseks,“ nentis L. Tabur. Kadettide nimel võttis sõna PPK 3. kursuse kadett, üliõpilasesinduse esimees Taavi Teder: „/…/ Sisekaitseakadeemia ei anna meie riigile ainult professionaalseid ametnikke, vaid ka kõige õigemate väärtustega kodanikke. /…/ Õigeid väärtusi aitavad kadettidel luua akadeemia põhiväärtused – need 5 A-d on tulevastele sisejulgeoleku töötajatele just need hoiakud, mis aitavad meid elus edasi ning jõuda silmapaistvate tulemusteni. /…/ Kuid kahjuks peab tunnistama, et paljud kadetid, kes soovivad oma professionaalset haridust vastavates

riigiinstitutsioonides rakendada, ei saa seda teha. Mõne aasta töötamise või kohustusliku tööaja lõppemise järel on paljud praegused kadetid olukorra ees, kus nad kvaliteetse elu nimel on sunnitud leidma töökoha erasektoris, hoolimata sellest, et tulevastel päästjatel, politseinikel, vangla- või maksu ja tolliametnikel on sisemine tung, soov ja eesmärk teenida eesti rahvast. Peab tõdema, et kadettidel puudub praeguses ajas ja ruumis kindlustunne, et tulevase riigiametnikuna valitseb nende elus stabiilsus ning et nad ei pea selle saavutamiseks loobuma oma elukutsest. Akadeemiasse on iga aastaga suurenenud kandideerijate hulk, see tähendab, et riigi sisejulgeolek pakub üha enam noortele huvi. Ning nende ametite väärtustamine muutub ühiskonnas aina tugevamaks ja seeläbi muutuvad need ametid üha enam auasjaks. Lõpetuseks tahaksin /…/ kõigi tudengite nimel tänada tunnustamast akadeemia parimaid õppureid. Jätkame oma panuse andmist sisejulgeoleku valdkonda samasuguse või veel suurema püüdlikkusega.“ (VaR)

Krista Haak, õppeprorektor Akadeemia rektor Lauri Tabur kirjutas augustis alla koostöölepingule Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga ühiseks välistudengite õpetamiseks. Laiemalt on lepingu eesmärk osapoolte rahvusvahelistumise koostöö arendamine.

Pildil (vasakult): SKA rektor Lauri Tabur, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits ja Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend.

Rahvusvahelistumise alane koostöö Välistudengite õpetamise ühisidee sai alguse enam kui aasta tagasi õppeprorektorite kohtumisel ja sellest arenes kiiresti praktiliselt toimiv koostöö. Eelmisel õppeaastal prooviti ainete ristkasutamist rakendada pilootprojektina ja see osutus üle ootuste edukaks. Meie akadeemias õppivast 28st Erasmuse üliõpilasest võttis teistes kõrgkoolides erinevaid ained

kokku 18 õppurit, samas kui teistest koolidest omandas meie juures teadmisi 8 tudengit. Koostöölepingu kohaselt tunnustavad rakenduskõrgkoolid läbitud õppeaineid vastastikku ja ühisõppes osalev välisüliõpilane võib partnerkõrgkoolis sooritada aineid kuni 6 EAP ulatuses. Uuel õppeaastal jätkub kolme kooli koostöö ühise rahvusvahelise

õppemooduli koostamiseks, mille põhjal alustatakse õpinguid 2014. a sügisel. Rahvusvahelise mooduli arendamine eeldab ühtlasi ingliskeelsete ainete suuremat osakaalu meie õppekavades, samuti on oodatud kõik õppejõudude huvitavad pakkumised meie akadeemia poolse sisendi lisamiseks kolme kooli koostöösse.

HEA AKADEEMIARAHVAS! Uus, järjekorranumbriga 22. kooliaasta on alanud. Üle mitme aasta olid meie avaaktusel kõik õppetööd alustavad kadetid ametkondlikus vormiriides, märkides jälle ühte ajajärku akadeemia ajaloos. Meie partneritega samas märgisüsteemis, muuhulgas ka vormiriides, tegutsemine liidab meid ametkondadega veelgi enam ühiseks sisejulgeolekusüsteemiks. Seeläbi kasvab ka usaldus meie ja selle vastu, mida me igapäevaselt teeme. Üsna selgelt tähendavad muudatused keskkonnas ka meie jaoks pidevat muutumist, et eluga kaasas käia. Olles üheskoos teinud ära ülisuure töö meie organisatsiooni ja tööpõllu arendamisel Eesti parimate tasemele, on meie ees veelgi suurem väljakutse seda taset vähemalt sellisena ka hoida. See aga tähendab pidevat valmisolekut muutusteks. Seepärast kutsun kõiki akadeemiainimesi üles ikka ja jälle mõtlema – kuhu ja kuidas edasi? Kui iga päev sellisteks mõtisklusteks ka aega ei jää, siis tasub 21. novembril lüüa kaasa meie sisekonverentsil, kus deviisi „Ühendav Akadeemia“ all umbes-täpselt neil teemadel ka mõtiskleme. Kindlasti on meie eelseisev aasta mõjutatud ka tegevuskeskkonna muutuvast arengurütmist. Nagu teate, mahuvad sellesse õppeaastasse kahed valimised – oktoobris kohalike omavalitsuste volikogude ja 2014. aasta juunis Euroopa Parlamendi valimised. Neist põnevaim on kindlasti esimene, sest ka Sisekaitseakadeemiat on lisaks meie põhiülesannetele nähtud mitmel pool kohalikku elu edendava institutsioonina. Meie kutsealase eelõppe programmide kaudu gümnaasiumites Viru-, Põlva-, Pärnu-, Saareja Harjumaal me seda kindlasti ka oleme. See on meie kaalukas panus, et kasvavad noored teaksid ja tunnetaksid, mis on Eesti riik ja kuidas see toimib. Loodame, et kolmeaastase programmi läbinuist jõuavad parimad ka meie akadeemiasse õppima, et juba oma käega Eesti riiki paremaks luua. Edasi peame minema ka õppekava arenduse teemadega. Muutuv keskkond tähendab akadeemia kõigi tasemete õppekavade jaoks pidevat arengutsüklis püsimist. Uus kutsehariduse seadus sätestab täiesti uued tingimused selle hariduse andmisele ja selle õppekavadele, kõrgharidusreformist tulenevate muutuste paikaloksumine võtab veel kindlasti paar aastat ning magistriõppekavad peavad üha enam pakkuma meie partneritele sisulist lisaväärtust, mida ükski teine kõrgkool ei täna ega tulevikus pakkuda suuda.


2

Verbis aut Re

SEPTEMBER 2013

2013.–2014. õppeaastal õppetööd alustanud Magistriõppes Sisejulgeoleku eriala täiskoormusega õppekohtadel

Anna Agu Veikko Allik Aivo Asuküla Indrek Ints Vadim Ivanov Jevgenia Jakobson Kadri Kadak Kaisa Kajo Veronika Kivilaid Kristiina Kivirand Katerina Koreškova Martin Kukk Roger Kumm Kaido Kõplas Siiri Leskov Indrek Link Jaak Luksepp Max-Sander Mikli Andres Mumma Kristi Nero Pille Otsatalo Margus Piik Vitali Platonov Jaanika Porn Kairi Pruul Kaspar Raudla Hannes Rookäär Martin Sepp Merje Tamm Steffen Tamm Ivo Utsar Tamur Vaher Erki Vään

Sisejulgeoleku eriala osakoormusega õppekohtadel Mart Maasikrand Kaarin Plaan Imre Tiidemann

Rakenduskõrghariduses Maksunduse ja tolli eriala täiskoormusega õppekohtadel

Anny-Gret Anderson Cärol Elias Silver Hansaar Liisa Hansar Merili Kamenik Kiiljan Kanarbik Mati Kikkas Elina Kinko Marliis Koljal Valeria Koljuhhina Lii Konts Kristjan Kosemäe Ekaterina Kouru Juta Kukkur Liset Kuusik Teele Laidsalu Caroli Lanno Aleksandra Lapšina Eliisa Malm Anastasija Mironova Kerli-Getter Mägi Merilin Möller Mirell Mühlberg Anita Näppi Olavi Ottenson Aneli Peterson Bernd Rannamägi Gerli Reesna Natalja Silina Kristiina Stokkeby Mariann Sööt Anneli Tamla Liis Vaalmäe Gerli Õunmaa

Maksunduse ja tolli eriala osakoormusega õppekohal Diane Sirelpuu

Korrektsiooni eriala täiskoormusega õppekohtadel

Siim Asperk Emma Bachmann Berit Hromenkov Rene Jaanus Peeter Järvelaht Gert Kelder Gerald Kivirand Kuido Kogermann Vitali Krehhov Kevin Kröönström Kristjan Kukk Avely Kuldsalu Kelli Kuusk Andree Lilleorg Aivar Lutsep Mairo Ots Rauno Palk Karl Parve Elvis Prits Martin Raudsepp Madis Raus Kristo Roots Meelis Ross Toivo Salla Getter Sondberg Hendrik Tamp Jelena Tselištševa Ardo Õiglane Keijo Õunapu Martin Õunapuu

Politseiteenistuse eriala täiskoormusega õppekohtadel korrakaitse süvaõppes

Oleg Baranov Karl-Johan Kaarepere Keijo Kaasik Eduard Kamenski Karl-Anders Kandroo Eleri Kontkar Stefani Korman Kristjan Koskinen Kaspar Kruusalu Risto Känd Karit Kängsepp Alan Leesalu Joosep Markson Kelly Nevolihhin Allan Ploom Maria Semjonova Simre Soon Peeter Talvik Aili Tambi Silver Tiisler Hans Univer Olivia Valdmaa Alina Vassiljeva Kalev Õiger

Politseiteenistuse eriala ametkondliku konkursiga täidetavatel täiskoormusega õppekohtadel korrakaitse süvaõppes Eduard Blaško Elari Haugas Jaanus Helm Mauno Jalonen Silver Kaasik Ivan Kamenski Sander Karu Natalja Kreivald Dmitri Kulaga Marek Käis Rene Lipping Jevgeni Malahhov Karin Meier Enri Mets Kätlin Murre

Ilmar Koppel Julia Krotova Aksel Kunda Eiko Laurimaa Indrek Likk Ivar Lupp Hengo Metsaru Toomas Mäeküngas Kristjan Mägi Politseiteenistuse eriala Priit Palusalu ametkondliku konkursiga Villu Pihlakas Pille Pluumo täidetavatel täiskoormusega õppekohtadel kriminaalpolitsei Marko Raap süvaõppes Anastasia Raud Sven Raud Rando Alu Natalja Reek Toomas Are Maria Ringenberg Raido Galjaev Sven Selge Margus Gross Aimar Sikka Sergei Ivanov Kaido Taberland Maksim Jaksman Mairika Vaher Sven Janson Aivo Kalgan Airika-Helle Kriisa Aleksander Mark Kristel Otstavel Piirivalvuri eriala Kristjan Paesalu riigieelarvelistel Mailis Palm täiskoormusega Kunnar Püvi päevaõppekohtadel Mirell Reinson Antti Adoson Rainer Viira Aleksei Aksalu Sergo Berggrünfeldt Politseiteenistuse eriala Mark Gavrilov ametkondliku konkursiga German Gožev täidetavatel täiskoormusega Rainis Kokla õppekohtadel piirivalve Allan Lauri süvaõppes Tarvo Leesik Joosep Liht Ardi Hints Mariliis Mets Albert Kolk Maris Mets Ermo Laane Eero Mango Märt Männik Peter Maran Siret Purga Riina Otlot Piret Raud Rene Pajula Priit Riis Kerli Pilv Kalev Sorgin Tea Prikk Vladislav Šibalov Eve Rand Rasmus Špitsmeister Kert Vahter Mart Tigas Janika Valge Kalev Toom Anti Vendel Urmas Viigisalu Politseiametniku eriala Mati Voogla riigieelarvelistel

Kristiina Oissar Baldur Pilden Irina Ponjakina Erko Sillandi Maksim Smirnov Vallo Tõnuvere Vaima Valk Marek Vähi

Kutseõppes

Päästeteenistuse eriala täiskoormusega õppekohtadel

Denis Duškin Simo Jaanipere Gert Kautlenbach Aleksandr Korosteljov Pavel Kulikov Sten Kullerkupp Signe Kõva Reigo Laev Romet Lastik Miko Malk Maksim Menšikov Renne Merilo Mariann Mäeots Mikk Palover Aleksandr Skoromnõh Kaspar Tannenberg Mattias Tiganik Kuldar Tonka Sven Veek

Päästeteenistuse eriala ametkondliku konkursiga täidetavatel täiskoormusega õppekohtadel

Helen Arukaev Raido Haas Aleksandr Iljin Tauno Kais Lii Kaljuvee Jüri Kari Hele-Mai Karm Alvar Lai

täiskoormusega päevaõppekohtadel

Kredi Aim Kairi Alavere Eduard Andronov Maarika Buht Taavi Hüva Michel Ivanov Kristjan Jaaska Silver Joa Janno Jõudna Gert Kaasik Herdo Kala Kevin Keerov Marko Kislenko Stanislav Kokorin Dmitri Kolhonen Karin Kuus Arno Kärg Mihkel Laansalu Lauri Lammertson Jaan Lea Märten Liivik Kadri Mitt Kotolin Oliškevitš Edgard Parts Sandra Prez Priit Purka Ragnar Rebane Maria Riimast Anti Roosileht Edgar Salumets Sigrid Sihver Sten Suimets Robert Tiisler

Margus Toots Alari Uudla Karl-Ants Vares Mirjam Volmre

Päästekorraldaja eriala riigieelarvelistel täiskoormusega päevaõppekohtadel Meelika Ehte-Suve Sandra Kask Hedwika Kell Anu Kuill Helena Käst Mare Käärik Olga Morozova Katerina Mudarissova Mare Paas Sirje Peiker Piret Petersell Jekaterina Puskarjova Kristel Pärnpuu Margarita Sangel Anastassia Semjonova Aleksandra Zavjalova Riina Tallo-Pärn Margit Treier Kristina Vedrinskaja Olga Vorošnina

Päästja eriala riigieelarvelistel täiskoormusega päevaõppekohtadel

Grigori Davõdov Herkki Golov Andrei Iotšis Kristen Kaevats Andres Kampus Andres Kerbe Alvin Kobin Juhani Kottalainen Arthur Kušanov Maksim Kuznetsov Mati Kõiv Allan Käo Alar Leetberg Martin Niilus Rajar Riispere Joel Sarik Siim Säde Rene Šimko Rauno Talisoo Roman Tallerma Jürgo Tamsalu Allan Tartu Tanel Tomingas Märt Tomp Tarvi Vihula

Vanglaametniku eriala riigieelarvelistel täiskoormusega päevaõppekohtadel Juhan Aasorg Hans-Gustav Kiipus Kaido Kilk Martin Klimenko Kert Preeden Martin Põdersalu Kätlyn Siniallik

Vanglaametniku eriala ametkondliku konkursiga täidetavatel riigieelarvelistel täiskoormusega päevaõppekohtadel

Artjom Bušmanov Marite Hannes Maarika Haidak Daisy Jürgens Jüri Kalda Klemet Kivisild Artur Kobursepa Maksim Kubinets Kalju Kuldner Taavi Kuuse

Sylvia Lember Kerti Liiva Alar Liivik Rait Mikk Rey Mõim Allar Mölder Roland Niine Kristjan Osvet Rait Otstavel Kristiina Pais Silver Pauk Irina Pedak Matis Pedak Tanel Pihelgas Aigo Pikk Talis Põllu Diana Põri Marilis Pärg Janar Pärn Ain Pärnala Cathy Pärnamets Raili Roomets Uku-Joonas Salumaa Keijo Salakka Egle Sapas Üllar Saul Veiko Smolin Reelika Täheste Allan Vanatoa Anri Varemäe

Vanglaametniku eriala ametkondliku konkursiga täidetavatel riigieelarvelistel täiskoormusega kaugõppekohtadel

Anna-Liisa Antov Erich Antson Risto Asusaar Raivo Erman Alo Haav Janar Heering Alla Järv Kevo Jürmann Diana Bronzova Andres Kaljusaar Keio Kallas Greete Karras Mareka Koor Tiina Kuiva Raimo Kupp Kristo Käi Ardi Külm Ragnar Lauga Mirjam Leht Mihkel Lipp Rünno Maalinn Paul Matthiessen Tauri Molok Kerttu Mänd Vambola Nano Jaanika Oja Helen Ojala Lauri Ojala Kardo Pardel Eero Parvei Kaur Peri Leif Pikorainen Anu Purgats Taavi Purgats Jürgen Raiend Ingrid Rajaste Piret Randmaa Sander Roberts Aleksei Romanov Viive Saar Gerda-Ulla Saul Ingel Saveljev Margit Tammiku Eve Tamre Raiko Tasa Ervin Toots Eduard Verev Irina Veiken Silver Võidula Kaarel Väli


3

T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g

SEPTEMBER 2013

Meie üliõpilasesindus Kuidas esindus meeskonnavaimu otsis

Kevadel alustasid üliõpilasesinduses tööd 10 rõõmsameelset ja teotahtelist kadetti, et esindada enda ja kaasõpilaste huve. Nüüd saame ÜE liikmetega lähemalt tuttavaks: Taavi Teder Ingemar Palmsaar

Mu salajane pahe (MSP) on adrenaliin. Elu moto (EM): “Ma olen see, kes ma olen, tänu sellele, kes ma arvan end olevat!” Üliõpilasesindus tähendab minu jaoks (ÜTMJ) väljakutseid ja mõnusat meeskonda.

MSP: Reeglite eiramine. EM: „Edu algab väljaspool oma mugavuse tsooni!“ ÜTMJ: Väärt kogemusi ja uusi tuttavaid. Sandra Kougja

Kairi Schmidt

Jane Mölder, FS110 Meie tark esimees teadis, et meeskonnavaim on nagu mõistlikud inimesed üldse suveks Tallinnast lahkunud. Nii asus esindus pealinnast vapralt teele, et minna seda vaimu otsima Pärnumaale Paikusele, kus teatavasti tulevad pähe head mõtted, mis on sama kuumad nagu päike ja finantsitüdrukud. Kohapeal tegi esindus otsingute tarvis esmalt kondid soojaks küll traditsioonilise, aga see-eest suurepärase mänguga, mis seisnes kogu seltskonna koondamises käterätile ning seejärel jõu- ja ilunumbritest, et see kõigile ümber keerata. Hea oli, et kindla juhtimise all töötas meeskond nagu õlitatult ja nii pöördus käterätt inimeste all ümber nagu võluväel. Seejärel harutati inimpusa-

sid, kui piduliku kätlemise käigus olid kõigil käed sassi läinud ja see suur segapundar tuli lahti harutada. Pärast seda selgitasime, kes seltskonnast on kõige tasakaalukam mängus, mis seisnes teise jala puudutamises. Selle vooru võitsid poisid. Pärast mänge tuli appi võtta mõistus ja hea fantaasia, sest viidi läbi ajurünnak tutvumispäevade ja -peo tarvis. Kirja sai nii värvikaid ideid, et igaüks kohalviibinutest jäi tutvumispidu suure õhinaga ootama. Koosoleku protokolli saad lugeda tudengiveebist. Päeva lõpus oli nii hea tõdeda, et isegi söögitegemine käis ühtses meeleolus meeskonnana – igaühel oli oma töö ja see tuli teha hästi. Pärast nii pikka päeva maitses ühiselt tehtud toit ülihästi ja esindus võis end lõdvaks lasta saunas.

Tundub, et meeskonnavaim oligi leitud ja esindus oli valmis uueks aastaks!

Tahad teada, mida esindus välja mõtles? Vaata tudengiveebist www. sisekaitse.ee/tudengid.

Pildil: tiimitöö.

Tutvumispäevad Tallinnas… Cärol Elias, FS130

MSP: Mind on kerge ehmatada. EM: „Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse!“ ÜTMJ: Huvitavat ja arendavat tegevust, mis on saanud suureks ja tähtsaks osaks minu igapäevaelus ning mida ma ka väga naudin.

MSP: Foobiate rohkus. EM: „Mugavustsoonist lahkumata ei saa midagi tehtud!“ ÜTMJ: Koolis oleva õhkkonna vabamaks ja rõõmsamaks muutmist. Hannes Lember

Jane Mölder

MSP: Tume šokolaad! EM: “Takistused seisavad meie teel põhjusega. Need pole meie peatamiseks, vaid annavad meile võimaluse näidata, kui väga me midagi tahame.” (Randy Pausch) ÜTMJ: Head seltskonda, kus ühiselt tegutsedes saavad ka võimatud asjad võimalikuks.

MSP: Elu on lahe. EM: „Don’t be a cloud on a sunny day.“ ÜTMJ: Väljakutseid, kohustusi, nalja ja palju uusi tutvusi. Karel Soosaar

Kätlin Teedla

MSP: Meeletu magusaarmastus. EM: „On vaja ebaõnne, et mõista, mis on õnn!“ ÜTMJ: Palju uusi kogemusi, väljakutseid ja naerusuiselt toredaid kaaslasi.

MSP: Magusa mugimine. EM: “Elu on lühike, võta sellest viimast.” ÜTMJ: Uusi sõpru kogu eluks. Martin Kreek

Ivar Mai

MSP: Liigne sportimine. EM: „Tee ise ja tee hästi!“ ÜTMJ: Võimalust midagi muuta.

MSP: Üritada tegeleda kõikvõimalike asjadega, mis välja mõeldud on! EM: “Olla julge!” ÜTMJ: Kohta, kus SKA üliõpilaselu üleval hoida.

28. augustil algasid meil, esmakursuslastel, tutvumispäevad nii akadeemia kui valitud erialaga. Kolme tutvumispäeva sisse mahtus palju uusi teadmisi – nii erialaseid kui akadeemiat puudutavat infot. Päevad algasid rektori tervitusega akadeemia ühes auditooriumis. Samal päeval saime palju teada ka SKA ajaloost, traditsioonidest, õppe- ja olmekorraldusest, sportimisest ning tudengite võimalustest. Päev oli meeldivalt positiivne. SKA-l on palju traditsioonilisi üritusi, mis on õpilaste silmis teretulnud, sealhulgas on märkimisväärseid võimalusi teha sporti, käia erinevates trennides ja ka rühmatreeningutes. Neist, kes meile kõike tutvustasid, kiirgas optimismi ja head meeleolu. Kindlasti tuleks siinjuures tunnustada ka SKA üliõpilasesindust, kelle presentatsioonist võis välja lugeda sõbralikkust, teotahet, abivalmidust ja rõõmsameelsust. Mitte kõigis koolides õpilasesinduse tegevus ei suju, seega olen meeldivalt üllatunud, et siin see toimib nagu kellavärk ja et esinduses on nii rõõmsameelsed, sõbralikud ja teotahtelised tudengid. Seda näitas ka nende korraldatud orienteerumismäng SKA territooriumil – see oli väga vinge, saime

ka juurde palju teadmisi. Ülipositiivne! Neljapäeval räägiti meile IT korraldusest, tutvustati raamatukogu, anti näpunäiteid, kuidas ülikoolis paremini toime tulla, tutvustati välismaal õppimise ja keeleõppe võimalusi. Rääkimas käisid „Erasmus“ programmiga äsja Hispaanias käinud tudengid, keda oli põnev kuulata. Usun, et paljudel tudengitel tekkis tahtmine see väljakutse vastu võtta ja samuti välismaale, kas siis õppima või miks ka mitte praktikale minna. Suur osa meie kooli tegevustest ja infost põhineb võrguteenustel. Saime ka selle kohta selgitusi, miks on vaja igal sammul IDkaarti kasutada, kuidas raamatukogus asjad toimivad jne. Õppisime ka üliõpilashümni Gaudeamuse selgeks. Siinjuures peab kiitma koorijuhti, kellest kiirgas suurel hulgal energiat, aktiivsust ja sõbralikkust. Reedet alustasime Maksu- ja Tolliameti külastusega, kus meile tutvustati kõikide osakondade tööd ja olemust. Sealt sai nii üht kui teist kõrva taha pandud. Sellele järgnes kolledžis erialaga tutvumine, mis oli ühest küljest inspireeriv ja huvitav, kuid teisest küljest ka veidi hirmutav. Päeva lõpus oli pildistamine, selleks puhuks, kui keegi ei peaks oma pilti õppeinfosüsteemi lisama. Kokkuvõttes. Infot tuli nende

päevadega piltlikult öeldes aknast ja uksest. Kindlasti kõik ei jäänud kohe korraga meelde, kuid midagi ikka kahe kõrva vahele jäi. Mainimata ei saa jätta ka stipendiumeid, mis on päris suured ja tudengite lemmikud. Esmakursuslastel soovitati ka palju pidutseda, olla ak-

tiivsed, kõigest osa võtta ja nautida ning ära kasutada kõiki SKA võimalusi, alustades kasvõi koorilauluga ja lõpetades kickboxiga. Õhkkond SKAs oli neil päevil sõbralik, inimesed toredad, abivalmid ja positiivsed. Loodetavasti see energia ja sõbralikkus säilivad.

… ja Paikusel Kredi Aim, PaS131 25. augustil peetud tutvumispäeval alustasin koos teiste särasilmsete ja teotahteliste kadettidega uut õppeaastat politsei- ja piirivalvekolledžis Paikusel. Saabusime ühiselamusse pühapäeval, et end oma uues kodus – ühiselamus – sisse seada. Meid jagati ühikatubadesse, kus tutvusime oma uute toanaabritega. Esmaspäeval tervitas meid politsei- ja piirivalvekolledži direktor Aivar Toompere. Seejärel tutvusime õppekorralduse ja õppekavaga, kodukorraga ning Paikuse kooli hoonete ja territooriumiga. Pärast lõunasööki alustasimegi õppetööga ning päeva eredamateks sündmusteks olid riviharjutused, mis esmapilgul tundusid kergetena, kuid hiljem osutusid üpriski keerulisteks. Teisipäeva hommikul alustasi-

me päeva kella seitsmese hommikujooksuga. Esimesel nädalal saime endale ka vormiriietuse, mida nüüdseks oleme uhkusega kandnud juba kolm nädalat. Kuigi alustasime oma kooliteed juba 25. augustil, oli pidulik avaaktus 2. septembril akadeemias Kase tänaval. Kolme nädala jooksul oleme saanud üle korrata liikluseeskirjad, õppida relva lahtivõtmist ja kokkupanemist ning harjutada selle õiget käeshoidmist. Et me kõik omavahel tuttavaks saaksime, korraldasid PPK 2 õppejõudu meile tutvumisõhtu. See andis hea võimaluse teisi kadette tundma õppida, kuna kõik pidid endast kordamööda veidi rääkima. Pärast seda õhtut said kõik kadetid juurde julgust suhelda ja meist, kadettidest, on saanud ühtehoidev sõpruskond. Soovin kõigile uutele kadettidele edukat alanud kooliaastat!

Õppisime merel hakkama saama Eeva Õun, õpperühma PtS-113 kadett 26. augustist kuni 6. septembrini läbisid PPK Muraste kooli 13 politseikadetti õpperühmadest PtS-111, PtS-112 ja PtS-113 merepääste ja reostustõrje valikaine. Kursuse viisid läbi kolledži õppejõud Jevgeni Kljujev ja Leho Tummeleht. Kaks nädalat möödusid üsna kiiresti, kuna kadetid olid pidevas tegevuses. Esimesel nädalal õpiti tundma merepäästet ja reostustõrjet puudutavat seadusandlust. Käidi Tabasalu ujulas harjutamas tegevusi, mida tuleb teha, kui inimene on uppumas ja teadvuse kaotanud, kuidas teda kaldale toimetada ning esmaabi anda. Samuti harjutati GPS seadme kasutamist ja saadi võimalus tutvuda reostustõrje laevadega Kopli sadamas. Teisel nädalal saadi kõike õpitut

merevees praktiseerida. Nimelt sai iga kadett omale päästeülikonna ja -vesti. Kopli sadamas tehti vettehüppeid kailt. Kui kõik olid vette jõudnud, õpiti sellises olukorras tegutsema – kuidas saada sooja jne. Eelviimane päev algas suurte ootustega, sest hommikul anti teada, et võib-olla tuleb helikopter meid merest päästma. Sadamasse jõudes harjutati kõigepealt, kuidas madalas vees hakkama saada, kui päästepaat ümber läheb. Pärast seda viidi kõik sadamast kaugemale. Kuna samal ajal oli ka Politseija Piirivalveameti töötajatel sama koolitus, siis päästis kopter nemad esimesena. Kui kopter oli esimesed 7 inimest kaldale toimetanud, oli päästepaadis veel 3 PPA töötajat. Saadi needki päästetud ja siis võisid kadetidki visata oma hädaabisuitsu vette. Kadettide meeleolu oli endiselt hea, sest kopter liikus nen-

de poole. Kuid siis, justkui saatuse kiuste, tuli kopterimeeskonnale väljakutse ja nii nad lendasidki Kärdlasse, kust oli vaja inimene Mustamäe haiglasse lennutada. Kuigi õppurid olid üsna nördinud, et neil ei õnnestunud kopteriga oma tegevusi proovida, oli siiski hea meel, et kopteri abiga sai krii-

tilises seisus haige haiglasse toimetatud. Loodame, et edaspidi õnnestub neil õpitut ka koostöös päästekopteriga praktiseerida. Viimasel päeval esitasid kadetid rühmatöid ja tegid arvestuse, mille kõik valikaines osalenud positiivselt läbisid.

Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314


Verbis aut Re

4

Lõpetamine Paikusel Kalmer Krimses, PPK korrakaitse õppetooli assistent PPK kutseõpperühmade PaS120 ja PvS120 lõpuaktus peeti 30. augustil Paikusel. Lõputunnistuse said 32 uut politseiametnikku. Lõpetanutest asusid 19 noort eri Eesti maakondades tööle patrull- või konvoipolitseinikuna ja 12 riigipiiri valvurina, üks jätkab õpinguid õpperühmas PtS130. Lõpetajaid oli lisaks akadeemia rektorile Lauri Taburile tulnud tervitama ka siseminister Ken-Marti Vaher, PPA peadirektori asetäitja

Teele Saarestik.

Indrek Tibar ja teised politseiasutuste juhid. Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf andis üle Edgar Savisaare nimelise stipendiumi kiitusega lõpetanud kadetile Teele Saarestikule ja süüteomenetluse õppetooli lektorile Urmas Krügerile. Samuti kuulutati välja Rootsi Kuningriigi endiste politseiametnike Stig ja Kerstin Hägströmi ühekordse stipendiumi saajad, kellena tunnustati samuti kiitusega lõpetanud Lennart Kamsi ja Teele Saarestikku. PPK direktor Aivar Toompere avaldas tänu Lennart Kamsile ja Teele Saarestikule, rühmavanema kohustuste eduka täitmise eest Eero-Erkki Jõumehele ja Robert Vahterile ning sportlike saavutuste eest Martin Adamsonile, Artur Bõstrovile, Sandra Järvele, Teele Saarestikule ja Siiri Univerile. Lõpetajate nimel pidas liigutava tänukõne Teele Saarestik. Seejärel andsid õpperühma PaS120 esindajad koolile üle klaasist valmistatud kauni meene graveeritud tekstiga PARIM ÕPPEASUTUS Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledž ning ühe tsitaadiga EV presidendilt. Enne kui lõpetajad lubati minna vastu võtma õnnitlusi oma lähikondlastelt, tehti koos külalistega lennu ühispilt. (Täispikka artiklit lugege kodulehelt)

PPK kutseõppe lõpetanud Piirivalvuri eriala

Karl Arutee Artjom Fedjajev Eero-Erkki Jõumees Ilmar Jääger Karl-Johan Kaarepere Danver Kaseorg

Vadim Lebezov Georg Metsmaker Stanislav Nikitenko Ott Ootsing Anastasia Randoshkina Geito Reek

Politseiametniku eriala

Martin Adamson Artur Bõstrov Raimo Esop Sandra Järv Lennart Kams Timo Kingsepp Kristel Koemets Risto Kotkas Ever Lauk Martin Nuut

Reimo Nõmme Aleksandr Polkovnikov Madis Pool Teele Saarestik Karl-Ragnar Salu Anastasija Serdjuk Roman Zahharov Siiri Univer Robert Vahter Natalja Vassiljeva

Koostööprojektid ELAga Sigrit Lilleste, kvaliteedijuht 4. septembril peeti Eesti Lennuakadeemias (ELA) kolmepoolne koostöökohtumine, kuhu lisaks võõrustajaile ja meile olid kaasatud Lennuliiklusteeninduse AS esindajad. Meie akadeemiast osalesid Margus Mölder, Janek Lass, Stella Polikarpus, Andres Mumma, Kairi Pruul ja Ülle Jõessar päästekolledžist ning Liisa Laid Innovaatiliste Haridustehnoloogiate Keskusest ja allakirjutanu. Esimese probleemina tõid Lennuliiklusteeninduse (LLT) esindajad välja, et Euroopa Komisjoni määrus näeb ette lennujuhtidele julgestamise ja kriisi ohjamise koolituse nõude, samas selle sisu määratletud ei ole. Koolitusasutusena näevad nad ELAt ning koos arutleti selle üle, millised on meie akadeemia kriisijuhtimise õpetamise kogemuse rakendamise võimalused lennujuhtide taseme- ja täienduskoolituses.

Teisena arutati SKA simulatsiooniklassi võimaluste rakendamist nt lennujuhtide või LLT kriisimeeskonna jätkukoolitusel või ühisõppustel. Andres Mumma tutvustas, millist tehnilist ja metoodilist platvormi on meie akadeemial võimalik pakkuda. Kolmandana jõuti kokkuleppele, et ELA eksperte kaasatakse päästekolledži lõpuharjutuse „Sireen 2014“ lennuõnnetuse stsenaariumi koostamisse, et õppus vastaks rohkem reaalsele olukorrale, sh on võimalik ära kasutada juhtunud õnnetuste legende. Neljandaks arutati võimalust ELA teoreetilise õppe ja meie akadeemia praktilise poole seostamist. Ühe võimalusena nähakse praktilise õppe korraldamist Väike-Maarja harjutusväljakul, kus teoorias õpitut on võimalik praktiliselt läbi teha. Osapooled jäid koostöökohtumisega väga rahule, kokku lepiti reaalsed ühistegevused. (Täispikka artiklit lugege kodulehelt)

MEIE JUUBILARE 21. oktoobril saab PPK haldustalituse köögitööline Tiina Kriisman 50aastaseks ja 25. oktoobril peab MRO ehitus- ja remonditööline Arnold Järvelaht 65. sünnipäeva. Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee

SEPTEMBER 2013

Veel 18 välisnoort said eesti keele suhu Elina Udekjul ja Katrin Vassar, finantskolledži 2. kursus Sel suvel avas meie akadeemia taas uksed välistudengeile, et neile õpetada eesti keelt ja tutvustada meie kultuuri. Väljakutse õppida keelt, kus on 14 käänet, võttis vastu 18 üliõpilast üle Euroopa. Seekordne kursus polnud uus kogemus ainult neile, vaid ka uuele eesti keele õppejõule Triin Kibarile, kes sai oma tööga imeliselt hakkama. Kõik algas piduliku vastuvõtuga akadeemias, kus esimest korda saadi omavahel tuttavaks ja vahetati esmamuljeid Eesti kohta. Samal õhtul saime kõik uuesti kokku, kus mängude kaudu sai kinnitust ka tõde, et naer toob inimesed üksteisele lähemale. Kui kõhud täis ja jutud räägitud, otsustasime minna õhtusesse vanalinna jalutama, millest kõik olid vaimustuses. Kuigi vanalinna tuur sai omapäi tehtud, ei vähendanud see kellegi entusiasmi tutvuda linnaga uuesti teadja giidi abil. Nii saadi lähemalt tuttavaks Vana Toomase ja Ülemiste Vanakesega, kellega seotud legendid ei jätnud kedagi külmaks. Et näidata Eesti maaelu, sõitsi-

me kaheks päevaks Tallinnast välja Mustjõe farmi, mis oli nii mõnelegi kultuurišokiks – farmini tuli kõndida 4 kilomeetrit, milleks valmis ei oldud, toad olid üliväikesed, WC ja kraanikauss asusid otse voodi vastas, akna ees oli plastikkile sildiga “Tulekahju korral lõhkuda kile ja väljuda siit”, toaust valvasid sõjakas hani ja keskmise mehe kaalu siga, pealegi polnud keegi varem näinud suitsusauna. Üks tähtsaid hetki oli Riigikogu külastamine, kus kuulati kõrvad kikkis meie parlamendihoone ajalugu. Hiljem jaguneti kolmeks rühmaks, millest iga grupp võttis ette kindla suuna: esimene grupp suundus Meremuuseumisse, teine seadis sammud loomaaeda ja kolmas Kumusse. Kõik jäid oma retkega rahule ja väsitava päeva järel peeti siestat. Rahvusvahelisel õhtusöögil nauditi rahvusroogasid ning tutvustati oma riigi hümni ja tavasid. Meeldejäävaim oli kindlasti flamenco-tants, mida kõik suudaksid veel praegugi algajatasemel taasesitada. Peale Kase tänava akadeemiahoone tutvustati neile ka PPK Muraste kooli, kus oldi lausa 2 päe-

va. Seal said soovijad proovida lasketiirus silmateravust ja jälgida politseikoerte treeningut. Peale tiheda EILCi kultuuriprogrammi võeti üheskoos ette reis Tartusse öölaulupeole “Ärkamisaeg”, kus nii mõnelegi tulid külmavärinad peale, kui eestlased üheskoos laulsid. Iga vaba hetke veetsid aga tudengid Pirita rannas, et nii palju kui veel võimalik Eesti suve nautida. Enne augusti lõppu otsustati avastada ka Saaremaad, mille võrratu loodus ja sõbralikud inimesed jäid kõigile südamesse. Kursuse üks tippsündmusi oli kindlasti 25. augustil Murastes täissaalis publiku ees esietendunud

EILCi kursuse etteaste “Kullakesed”. Kogu etendus oli sulaselges eesti keeles, sealt ei puudunud ka “Kaerajaan” ja muidugi jagus nalja nabani. Pärast üheskoos veedetuid nädalaid tuli aga kõigil minna edasi õppima enda valitud kõrgkooli üle Eesti – TÜsse, Tartu Kõrgemasse Kunstikooli, TLÜsse, TTÜsse, Kunstiakadeemiasse ning Muusika- ja Teatriakadeemiasse. EILCi kursusel omandatud teadmised eesti keelest ja kultuurist on neile siinsetel õpingutel kindlasti abiks. (Täispikka artiklit lugege kodulehelt)

Siseakadeemia – mis tehtud, kuidas edasi? Sigrit Lilleste, kvaliteedijuht 21.–23. augustil pidasime Murastes nii suveakadeemia kui suvepäeva teemal „Film“. Loenguplokid olid seekord juhtimise ja teadus-arendustegevuse fookusega. Kolmel päeval osales koolitustel kokku 114 töötajat. Juhtimisploki esimese päeva koolitusteemad olid seotud enesejuhtimisega. Koolitusel „Võib olla viimane koolitus, mida sa vajad“ mõtiskleti Toomas Roolaiu eestvedamisel, kas koolitus on kõige efektiivsem vorm õppimiseks, kuidas jagada vastutust koolitaja ja koolitatavate vahel ning mida teha olukorras, kui õppida on vaja, aga huvi on madal? Ott Ojamets aitas osalejail teha esimese sammu innovatiivse SPORT

SKA naiskonnale trepijooksus esikoht

24. septembril peeti Swissôtelis tavaks kujunenud kõrghoone kuninga võistlus, kus päästjad ja päästjaks õppivad kadetid panevad end proovile trepijooksus. SKA päästekolledži naiskond saavutas omas arvestuses esikoha. Individuaalselt sai Ülle Jõessar 3. ja Epp Jalakas 4. koha. Akadeemia naiskonda esindasid edukalt PÄKi õppereferent Karin Liivaleht, tasemeõppe juhtivspetsialist Kairi Pruul, päästekorralduse õppetooli juhataja-õppejõud Ülle Jõessar, kadett Kristina Vennikas ja spordikeskuse juhataja Epp Jalakas. Kõrghoone kuninga trepijooks korraldati tänavu 14. korda. Esimene trepijooks peeti 2000. aastal Sokos Hotel Virus.

Spordistipendium

Sel õppeaastal akadeemias kõrgharidust omandama asunud kadettidest kolmele määrati kogu õppeaja spordistipendium suurusega 700 eurot semestris. Stipendiaat Valeria Koljuhhina, kes

keeleõppe maailma koos selle tehnikate, praktikatega ja metoodiliste materjalidega. Teine koolituspäev keskendus organisatsiooni vaatele: Riho Kuppart andis näpunäiteid, kuidas olla hea eelarvejuht – mis on eduka eelarve- ja projektijuhi põhitõed, kuidas kulusid planeerida, kuidas süsteemselt eelarvet juhtida ning millist kasu toob läbimõeldud juhtimisarvestus? Mart Sooniku ja Veiko Ristissaarega koos arutleti maine teemadel. Teadus- ja arendustegevuse plokis oli kaht päeva läbiv koolitusteema “Praktikale orienteeritud uuringudisainid”, mida vedasid TLÜ lektorid Katrin Niglas ja Esta Kaal. Koolitusel anti raamistik aitamaks mõista arendus- ja tegevusuuringute metodoloogilist ülesehitust ning räägiti eri andmekogumise viiside ja -analüüsi tehnikate kasutamisest arendus- ja tegevus-

uuringutes. Paralleelselt juhtimisja teadusplokiga tehti Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kokaeriala õpetaja Sergei Tšekmarjovi juhendamisel sööklapersonalile koolitus „Tervislike toitude valmistamine“, mille suurepäraseid tulemusi oli suveakadeemia osalistel võimalik nautida. Kolmandal päeval peeti uue õppeaasta alguse infotund, kus sissejuhatuse õppeaastasse tegid rektor ja prorektorid, seejärel tutvustati uusi töötajaid ja tehti kokkuvõte siseakadeemia senisest toimimisest. Infotunni lõpetas meie välistudengite meeleolukas näidend teemal „Filmitähtede kiirkohting“. Siseakadeemia toimimise kokkuvõttes toodi positiivsena välja, et tehtud on palju huvitavaid sisekoolitusi ja põnevaid töötubasid, sh akadeemia töötajate eestvedamisel, suve- ja talveakadeemia said väga

hea tagasiside, käivitunud on õppejõult-õppejõule kogemusõpe, kinni on peetud sisekoolituste ühtsetest põhimõtetest, kasvanud on MEIE tunne ja kaardistatud sisekoolitajate kompetents. Arendustegevustena toodi välja koolitusele registreerimise edasiarendus (nt kuidas on võimalik registreerida mitmele koolitusele korraga), elektrooniline tagasiside, aastase koolituskalendri valmimine, sisekoolitajate andmebaasi täiendamine ja töötajate julgustamine, õppejõult-õppejõule kogemusõppe edasiarendamine koostöös õppejõududega, kohtadel koolituste korraldamise põhimõtete täpsustamine ja siseakadeemiale pesa tekitamine Intranetis. Oodatud kohtumiseni talveakadeemias 27.–28.02.2014! (Täispikka artiklit lugege kodulehelt)

alustas õpinguid finantskolledžis, tegeleb edukalt laskespordiga ja on õhupüssis eelmise hooaja Eesti naiste edetabelijuht. Kaasani suveuniversiaadil sai ta õhupüssiharjutuses 15. koha. Teiseks stipendiumisaajaks on PPK kadett Eduard Kamenski, kes on aastaid tegelenud võitluskunstidega ja osaleb taipoksis nii Eesti kui rahvusvahelistel võistlustel. Stipendiaat Kristjan Koskinen on samuti PPKst ja kuulub laskesuusatamises Eesti juunioride koondisesse. Sügissemestri spordistipendiumile kandideerimiseks dokumentide esitamise tähtaeg on 18. oktoober. Sellele oma õpingute 2. semestrist alates määratavale stipendiumile saavad kandideerida kõik heade sporditulemustega kadetid, kes ei saa kogu õppeaja stipendiumit.

*** 29. augustil Tartus peetud Eesti politsei MVel võitis PPK esmakursuslane Kelly Nevolihhin esikoha 100 ja 800 m jooksus ning kaugushüppes. Shvea Pohla võitis kuulitõuke ja oli teine 100 m jooksus ja kaugushüppes. Killu Kaasik oli 800 m jooksus kolmas. Meeskadettidest said 2. koha Martin Meeksa 1500 m jooksus, Aleksandr Listov kõrgushüppes ja Andres Tamm kaugushüppes. 3. koha said Andres Kutser kõrgushüppes ja Raino Rõõm 100 m jooksus. Epp Jalakas sai oma vanuserühmas esikoha kõrgushüppes ja kettaheites, 2. koha odaviskes ning koos Kelly Nevolihhini, Shvea Pohla ja Killu Kaasikuga võideti naiste 4x100 m teatejooks. *** Alutagusel 12. septembril toimunud Eesti politsei krossijooksu MVel võitsid teatejooksus meistritiitli PPK kadetid Kelly Nevolihhin, Eduard Kamenski, Kristjan Koskinen ja Andres Tamm. Individuaalselt võitis naiste 3000 m jooksu Kelly Nevolihhin ajaga 10.49 ja Martin Meeksa sai meeste 3000 m jooksus 3. koha ajaga 10.37. ***

Akadeemia orienteerumismeistriteks tulid 17. septembril Murastes peetud võistlustel meestest Meelis Välk ja Egon Roosimägi ning naistest Elerin Vunder. *** 24. septembril selgitati Nõmmel paremad vanglateenistuse krossijooksjad. Justiitskolledžist võitis Hannes Liivak meeste +36 vanuseklassis 6 km distantsil esikoha ajaga 25.33, Keijo Õunapu oli –36 a meeste seas kolmas (25.18). Naiste 3 km distantsil oli Eveliine Erm +36 vanusegrupis teine (15.43) ja Krislin Pärt –36 vanusegrupis kolmas. Parima naise ja kolme parema mehe aegade summaga sai justiitskolledži võistkond Tartu vangla järel 2. koha. *** 19. septembril Pärnumaal Potsepa karjääris peetud PPC ja PAP laskmise politsei MVel tuli PPK korrakaitse õppetooli lektor Andres Kutser Eesti politsei meistriks PAP radadel. PPK võistkond, kuhu lisaks kuulusid veel Dmitri Gorelov, Kristen Madissoo ja Marge Tamme, sai kokkuvõttes 3. koha.

L Ü H I D A LT Üliõpilaste suvemängudel sai akadeemia 60-liikmeline esindus nii sportlikus kui ka osalemiskordade arvestuses kolme suurema kõrgkooli järel 4. koha. Spordikeskus tänab kõiki selleks oma panuse andnud kadette ja töötajaid!

Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012

Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1 www.spinpress.ee

Var nr 7, 2013  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you