Page 1

Nr 5 (227)

SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT

Akadeemia üleviimist pole veel otsustatud

15. aprillil saatis akadeemia üliõpilasesindus peaminister Andrus Ansipile mureliku pöördumise seoses SKA üleviimisega Ida-Virumaale. Verbis aut Re avaldas selle kirja oma aprillinumbri (nr 4, 2013) tudengileheküljel. Pöördumisele alla kirjutanud eelmine ÜE esimees Maarja-Liisa Maasik leidis Riigikantselei dokumendiregistrist 20. mai 2013 kuupäevaga dateeritud peaministri nõuniku Mihkel Leesi vastuse sellele pöördumisele, mille siinkohal avaldame. Sisekaitseakadeemia Üliõpilasesindus

Pöördumine

Lugupeetud Maarja-Liisa Maasik Tänan Teid peaministrile saadetud kirja eest, milles väljendasite Sisekaitseakadeemia Üliõpilasesinduse muret seoses Sisekaitse-

akadeemia võimaliku kolimisega Ida-Virumaale. Eelmisel aastal andis Vabariigi Valitsus Siseministeeriumile ülesandeks analüüsida põhjalikumalt Sisekaitseakadeemia üleviimist Ida-Virumaale ning koostada Sisekaitseakadeemia rajamise tegevus- ja finantskava.

Finants- ja tegevuskava koostamiseks ning Sisekaitseakadeemia või selle osa Ida-Virumaale üleviimise analüüsi jätkamiseks kutsus Siseministeerium kokku töörühma, kuhu kuulusid esindajad Sisekaitseakadeemiast, Rahandusministeeriumist, Riigi Kin-

nisvara ASist ja Siseministeeriumist. Töörühm hindas Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale üleviimise võimalusi, kasutades selleks Sisekaitseakadeemiaga seotud sisejulgeolekuasutuste ja nende struktuuriüksuste (Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitikaosakond, Politseija Piirivalveamet, Justiitsministeerium (vanglateenistus), Maksu-ja Tolliamet) ning Riigi Kinnisvara AS hinnanguid. Samuti on Riigi Kinnisvara AS viinud läbi avaliku päringu, et leida Sise-

Intervjuu värske politseipeadirektori ELMAR VAHERIGA Lõpetasite SKA kaugõppes 2002. aastal. Millised on teie muljed toonasest akadeemiast? Kuivõrd olete rahul SKAst saadud teadmiste ja praktiliste kogemustega? Väga positiivselt. Eks aega on palju mööda läinud ja nii politsei, akadeemia kui haridusmaastik on vahepeal muutunud. Täna on Politsei- ja Piirivalveameti näol kindlasti tegemist hoopis teistsuguse partneriga. Samal ajal töötades oli mul võib-olla sellevõrra lihtsam õppida, et kõike, mida praktikas nägin ja tegin, sain kohe viia teooriasse ning vastupidi. Samas olukorras olen täna oma magistriõpingutega – praktika ja teooria käivad käsikäes. Kui rahul on PPA ja olete isiklikult teie SKA lõpetanud politseiametnikega? Akadeemia annab PPA-le meie kõige paremat ja vajalikumat kaadrit. See tähendab aga seda, et õppeasutus ei saa elada eraldi elu, vaid peab igal sammul arvestama PPA sisendiga – mida politseinik tänaval oma töös peab teadma ja oskama. Meie organisatsioon peab samas tegema kõik endast oleneva,

et SKAd toetada ja mõista, et kõik, mis me akadeemiale anname, saame hiljem läbi professionaalse politseiniku tagasi. Mida oleks SKA-l vaja paremini teha politseiametnike koolitamisel? Millele rohkem õppurite tähelepanu pöörata, mida rohkem rõhutada? Ma ei usu, et õppeasutuse võimuses on inimest muuta, aga kindlasti saab ta anda suhtlemisoskust. Tugev on politseinik, kes on tugev nii vaimselt kui sõnades. Oskused kasutada enda kehtestamiseks muid vahendeid on siin boonuseks, aga esmane peab olema võime kehtestada end läbi suhtluse, väljendusoskuse ja psühholoogia. Kas tuleks anda süvendatumalt teadmisi või enam praktikat? Või...? Mina usun õppesse, mis neid kahte seob. Õpikutarkus tuleb kohe viia praktikasse, kinnistada ja siis liikuda plokk-plokilt edasi. Päästeameti uus peadirektor Kuno Tammearu oma intervjuus allakirjutanule andis teada, et ta igati pooldab luua Väike-Maarja päästekooli harjutusväljakul või-

kaitseakadeemia uuele hoonetekompleksile võimalikke asukohti Ida-Virumaal. Olenemata sellest, kus akadeemia uus hoone paiknema hakkab, on oluliseks kriteeriumiks kvaliteetse ja innovaatilise rahvusvaheliselt tunnustatud sisejulgeolekualase õpi-, teadus- ja arenduskeskuse toimimise tagamine. Valitsus ei ole otsustanud, et Sisekaitseakadeemia viiakse üle Ida-Virumaale. Austusega Mihkel Lees Peaministri nõunik

malusi päästjate ja politseinike koostöö ühisharjutamiseks. Kuidas teie sellesse suhtute? Kõiki neid kohti, kus saame ühiselt läbi viia erinevaid treeninguid, kus vastav keskkond on loodud, tuleb maksimaalselt kasutada. Olgu see siis Väike-Maarjas, Murastes, Paikusel või Kase tänaval. Väike-Maarja kooli hoonete ja võimaluste kasutamine on juba täna päris aktiivne, alles üle-eelmisel nädalal lõppesid seal näiteks märuliüksuse treeningud. Peagi astub ellu järjekordne lend koolitatud politseiametnikke. Milliseid soovitusi ja nõuandeid te politseipeadirektori tavakohases lõpuaktusekõnes noortele politseispetsialistidele ellu kaasa annate? Eesti suurima julgeolekuasutusena me kutsume kõiki neid inimesi oma rüppe ja kindlasti soovitame neil varuda kannatust ja aega, sest politseinikuks ei saa akadeemia lõpetamisel, vaid see tee jätkub tööl, vahetus suhtluses inimestega, kes meie abi vajavad. Rein Vaheri küsimustele vastas politseipeadirektor meili teel

II rahvusvaheline keelekonverents

Akadeemia rahvusvaheline keelekonverents peeti esmakordselt mullu, mil arutasime keeleõppe innovaatilisi meetodeid. Tänavu 10. mail korraldas keelekeskus II rahvusvahelise keelekonverentsi „Applying CLIL: Pros and cons“ – „Lõimitud aine- ja keeleõpe: poolt ja vastu“. Konverentsi teema kasvas välja 2012./2013. õppeaasta pilootprojektist „Keeleõppe integreerimine erialaainetega“. Projekti raames on sel õppeaastal akadeemias 11 õppeainet, milles keeleõpe on erialaaine õpetamisega integreeritud ehk lõimitud. Seekord kutsusime konverentsile välisesinejaid nii Lätist kui Leedust. Ettekannetega esinesid ka keeleõpetajad Eestist. Jagasime kogemusi ja arutasime keeleõppe integreerimise peamiselt positiivseid külgi. Konverentsi avanud akadeemia rektor Lauri Tabur ütles, et kui ürituselt saab kasvõi ühe hea mõtte, on asi korda läinud. Tuleb rõõmuga tunnistada, et häid mõtteid kogunes mitmeid. Roma Valiukiėne rääkis Vil-

Keelekeskuse õpetajad

niuse Ülikooli projektist, kus õpetati välja LAK-õppega tegelevaid õpetajaid ja õppejõude – tema märksõnadeks olid pidev koostöö, jagatud vastutus, empaatia ja konstruktiivne tagasiside. Vita Valdmane (Läti kaitseväe keeltekool, Riia) teemaks oli reflektiivne praktika ning tema äärmiselt köitva ja konverentsiosalejaid kaasa mõtlema pannud ettekande kokkuvõtteks võiks kasutada lõpulauset - Experience is not what happens to you but what you do with what happens to you. Nellija Eglite (Läti kaitseväe keeltekool, Liepaja) andis ülevaate oma kogemustest õppemeetodi „Reading Circles“ (st rühmatööna loetud ilukirjanduse üle arutlemine) rakendamisest. Seda meetodit võib tõhusalt kasutada ka erialakeelealaste artiklite lugemiseks ja läbitöötamiseks. Eestist esinesid keeleõppejõud Tartu Ülikooli Pärnu kolledžist, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžist, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist ja meie akadeemiast. Väga sisuka ettekande tegid

Keelekonverentsi moderaator Kai Veispak-Rawlings on andnud sõna Roma Valiukiėnele Vilniuse Ülikoolist.

Erika Jeret Pärnu kolledžist (Inglise keel maaturismi edendajatele) ning Ursula Erik ja Ülle Sihver Maaülikoolist (LAK-õppe kursus doktorantidele ja erialaõppejõududele ehk eelkõige erialaõppejõudude ettevalmistamine loengute pidamiseks inglise keeles). Meie akadeemia kogemusi jagasid nii eriala- kui keeleõppejõud. Eriti suure aplausi pälvis Silvia Luige ettekanne erialase vene keele õpetamisest justiitskolledžis – nii sisu, suurepärase keeleoskuse, esinemisoskuse kui ka uudse prezi esitlustehnika oskusliku kasutamise tõttu. Teised meie õppejõud Merle Tammela, Krislin Pärt, Külli Saluste, Kadi Luht, Epp Leibur, Elen Laanemaa, Inga Karton ja

Piret Teppan tegid 10minutilised lühiettekanded oma kogemustest LAK-õppe rakendamisel eri kolledžites. Kõlama jäi peamiselt positiivne kogemus ning soov jätkata keele- ja erialaõppe integreerimist. Konverentsile lisas sära innovaatiliste haridustehnoloogiate keskuse juhataja Marek Link, kes andis ülevaate oma keskuse tegevusest, andes sisendi eriala ja keele lõimimise võimalusteks. Kokkuvõtteks tuleb lisada, et konverents kulges Kai VeispakRawlingsi suurepärasel modereerimisel üheks mõnusaks mõttevahetus- ja kokkusaamiskohaks, oli informatiivne ja inspireeriv. Üritusega rahulolu jäi kõlama nii külalistega vesteldes kui ka tagasisideküsitlusest. Mõned mõt-

ted tagasisidelehtedelt: rakendame ka meie kolledžis, LAK-õpe on parim viis erialakeele õppimiseks, teha koostööd teiste (õppe)asutustega, oli mitmeid ahhaa-hetki, mõtleme ühel lainel – suurepärane!, LAK-õppe erinevad rakendamisvõimalused – sarnased probleemid, uued mõtted, olen teinud samasuguseid asju, nüüd uued mõtted lisaks, väga hea võimalus kogemuste ja murede jagamiseks, jne. Lõpetuseks tänusõnad kõigile neile, tänu kellele meie selleaastane konverents toimuda sai. AITÄH! Huvilised saavad konverentsiettekannete slaide vaadata aadressil: http://www.sisekaitse.ee/eass/ the-academy/language-center/ conference-2013/

MAI 2013 REKTORI VEERG

Lauri Tabur, rektor HEA AKADEEMIARAHVAS! Nädalapäevad tagasi külastasin Soome rakenduskõrgkoolide aastakonverentsi raames mitmeid meie naabrite õppeasutusi. Kuigi geograafiliselt nii lähedal, kipume üsna sageli unustama, et siinsamas üle kitsukese lahe on aastakümnetega välja arendatud maailmas palju tuntust kogunud haridussüsteem, mida paljud eeskujuks toovad. Seepärast on Eesti hariduselu ja suundumusi hinnates hea teada, milline on meie põhjanaabrite kogemus ja arusaamad. On ju meie probleemid ja väljakutsed üsna sarnased – vähenev rahvastik ja üha piiratumad rahalised võimalused. Kuigi häid lahendusi pole ka sealsetel kolleegidel palju pakkuda, on tegevused, mida oma koolides antava hariduse kvaliteedi kindlustamiseks tehakse, paljuski samad, mida ka meie oleme oma akadeemias viimastel aastatel ellu rakendanud. Mõtlen siin eelkõige kõiki neid samme, mida oleme teinud meie personali kvaliteedi kindlustamiseks. Juba mitme kuu vältel toimunud atesteerimised kulmineeruvad neil päevil õppejõudude valimisega, kus avame oma uksed järjekordselt kõigile neile, kes tunnevad endas soovi ja valmisolekut kanda õppejõu vastutusrikast nime. Tänane õppejõud ei ole enam ammu vaid klassi ees monoloogi pidav üksiküritaja, vaid väga mitmeid sotsiaalseid kompetentse eviv tippekspert, kes soovib ja julgeb ennast pidevalt ümbritseva eluga kursis hoida. Seepärast oleme juba teist aastat akadeemiasiseselt kutsunud meie akadeemilist personali mõõtu võtma teadus-, arendus- ja loometegevuse (TALi) konkursil. Eks ole ju ka teaduse tegemine ja oma valdkonna arendamine osa enesearendamisest, kui õppejõud võtab endale aega uurida ja analüüsida oma tegevusvaldkonda ning pakkuda välja uusi lähenemisi või lahendusi, kuidas seda valdkonda edasi viia. Pidev areng ja sinna juurde kuuluv kriitiline maailmavaade on osa sellest kuldvõtmete hulgast, mis aitavad meil segastel aegadel jääda edumeelseks akadeemiaks, kuhu tahetakse tulla õppima ja kus tahetakse teha tööd. Kui noored inimesed, kes tahavad õppida kandma sisejulgeolekuala vastutust, usaldavad meid kui kõrgkooli, oleme töötajatena teinud õigeid valikuid ja väärime endas kandma Sisekaitseakadeemia parimate uhket nime. Loodan ka, et lähinädalail akadeemiat lõpetav järjekordne lend leiab lähikuudel ja -aastatel tagasitee akadeemia katuse alla, kas siis õpinguid jätkama või juba õpetama. Kõik maailma tipud on kunagi kuskilt alustanud ja miks mitte alustada parimaks saamist just akadeemiast?


2

Verbis aut Re

Tiina Karu, õppeosakonna juhataja Akadeemia on läbi aastate olnud aktiivne ja kindlasti ka edukas välishindamistes osaleja. Eelmisel sügistalvel andsime nõusoleku osaleda ka VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) välishindamise protsessis, mida koordineeris VÕTA alateema juht programmist Primus ja kus hindajateks olid vastava koolituse saanud eri kõrgkoolide VÕTA spetsialistid ja õppekorraldusega seotud inimesed. Olgu kohe öeldud, et selles hindamises punkte kokku ei loetud ja esikohti ei jagatud, vaid eesmärk oli saada väline vaade sellele, mis on antud valdkonnas hästi ja mis vajaks parendamist. Muus osas oli hindamise protsess teiste välishindamistega sarnane – assessormeeskond hindab ja kirjutab tagasisideraporti kooli eneseanalüüsi, tõendusmaterjali, dokumentide, külastuse ja eri osapoolte intervjueerimise põhjal. Eneseanalüüsi koostamise raamiks olid VÕTA üle-euroopalised põhimõtted. Toon põhimõtted siinkohal lugemiseks ja kaasamõtlemiseks välja: VÕTA on eesmärgipärane; VÕTA lähtub taotleja vajadustest ja on taotlejale vabatahtlik; VÕTA korraldus ja meetodid on usaldusväärsed, toetuvad haridus- ja kutsestandarditele ning headele tavadele; hindajad ja nõustajad on kompetentsed, sõltumatud ning erapooletud; VÕTA hindamisel järgitakse

MAI 2013

VÕTA välis- Innnovatsioonipäeva järelkaja hindamisest Marek Link, InHTK juht

Juba kolmandat aastat järjest teenust ühiskonnale.“ Ilmselt just korraldas akadeemia innovaa- selline mõtteviis on teinud temast tiliste haridustehnoloogiate miljonäri, kuid samas sobib tema keskus (InHTK) mõtteseminari väljaöeldu ideaalselt meie akadeemia innovatsiooni alustalaks, mõ„Innovatsioonipäev“. Me elame eksponentsiaalses testamaks lahti, milleks me tegelimaailmas. Ärkame hommikul üles kult ressursse vajame. Selleaastase innovatsioonipäeva ja maailm meie ümber on juba muutunud. On teada, et sel aastal idee oli näidata võimalust, et igaüks toodab inimkond rohkem unikaal- meist võib olla innovaator, ehitaset informatsiooni kui eelnevatel des sildu eri distsipliinide vahel, et 5000 aastal kokku. Paralleelselt in- hakata nägema seni varjatud seofovälja ruutmeetrite kasvuga kahe- seid. Tänavusel üritusel esimesekordistub iga 18 kuu järel (Moore´i na ettekande teinud Mart Moora teooria, 1965) ka tehnoloogiline (AS Advisio) tõi Inseci-projekti tutvõimekus. See kõik põhjustab suuri vustuse käigus välja huvitava paralväljakutseid, eriti seni konservatiiv- leeli, kuidas avalik sektor on oma setes valdkondades nagu haridus olemuselt väga loov – eriti vabanvõi sisejulgeolek, seega ei ole in- duste suhtes. Igas naljas peitub alanovatsiooniteemal mõtlemine või ti ka natuke tõde ja selle üle väitlearutlemine meie akadeemias või sid meie akadeemia magistrandid, sisejulgeolekus laiemalt enam pel- kes vahetasid mõtteid teemade ümgalt meelelahutus, vaid pigem ellu- ber, kas ja kuidas on sisejulgeolekus jäämise ja jätkusuutlikkuse alustala. lood innovatsiooniga – on see võiIlmselt on see ka põhjus, miks sel- malus või unistus. Ürituse teises plokis avas neuroline üritus on kogumas järjest rohpsühholoog Kadi Epler täiesti uue kem huvilisi ja järelkaja. Mingil hetkel saabub aeg, kui vaatenurga, kuidas ka akadeemias vaatad oma seni tehtule tagasi, kasutada kognitiivset virtuaaltehmõeldes, kas minu panus muu- noloogiale tuginevat õpikeskkontis midagi? Projektid muudavad da, sest selle oskuslik metoodiline organisatsioone, inimesi ja isegi kasutamine on seni tuntud metoomaailma. Need on edulood, mis dikatest üks tõhusaim. Mida uut on loonud tõelist väärtust – ilm- suudavad robotid, mis võiks olla selt vajame kõik sellist mõtet oma nende seos sisejulgeolekuga ja miellu (M. Clayton: Brilliant Project da märkimisväärset on eestlased Leader, 2012). Alles hiljaaegu õn- selles valdkonnas saavutanud, selnestus mul ühe konverentsi kohvi- lest rääkis TTÜ robootika eestveMerike Lees, pausil vestelda tuntud juhtimisgu- daja Raivo Sell. Aivo Vard ja Nils kirjastaja ru ja -konsultandi Robin Woodiga, Nitov ettevõttest AlphaGIS deÕigusteaduste doktor Gaabriel kes andis mulle kaasa väga hea monstreerisid asukohapõhiseid laTavits naerutas teraste ja vaimõtte: “Me kipume alati mõtlema, hendusi ning geoanalüütikat ja pilmukate näidetega kuulajaid, et vajame rohkem raha, et olla ri- veteenuseid, mis peaksid peagi kes olid 8. mail kogunenud raa- huviliste hulk, kes olid esitlusele tul- Ka temale avaldasid muljet autori kas, aga tegelikult vajame rohkem rikastama ka meie haridustehnomatukogusse tema värskeima nud väljastpoolt akadeemiat. Kohal hea ja muhe esinemine. raha selleks, et pakkuda paremat loogilist võimekust. A. Lalli üllatas uues ATSis see, et raamatu „Avaliku teenistuse õi- olid Kultuuri-, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ning Põllumajan- ametnik töövälisel ajal palliplatsilgi guslikud alused“ esitlusele. Tavits tõestas, et ka miski nii dusministeeriumi, õiguskantsleri ei tohi lasta emotsioonidel vabalt kuiv ja igav kui seda on uus avali- ja Tallinna linnavolikogu kantselei, lennata. Ta meenutas aega, kui kolku teenistuse seadus (ATS), võib PPA, Harju ja Hiiu maa- ning Kose lektiiv mängis koos asutuse juhiga palli ja polnud mingit probleemi, olla huvitav, intrigeeriv ja kaasakis- vallavalitsuse esindajad. Need, kes tulid, ei pidanud pet- kui keegi end mahlakamalt väljenkuv, kui seda osata õigesti esitada. Olgu seadus kui kuiv ja tuim tahes, tuma. G. Tavits polnud seotud uue das. Pigem tekkis tugevam meeson seda vaja teada, kui see regulee- ATSi koostamisega, mistõttu tema konnatunne. „Nüüd julgen arvata, rib sinu enda isiklikku tööelu. Selles vaatenurk võib olla teine kui seadu- et inimesel tekib kramp ja ta peab mõttes tegid kindlasti targasti need se autoreil ja ta võib lubada endale end kontrollima 24/7. Ma ei tahaks tudengid, kes olid esitlusele kogu- ka kriitikat. Seda mõlemat pakku- öelda, et seda varem ei pidanud tenenud, et varakult end eesootavaga sid nii raamat kui ka esitlus, nen- gema, aga seadus oli inimlikum. Täkurssi viia. Üks asi on lugeda sea- tis täiendusõppe keskuse juht Ta- na on ju neid „heatahtlikke“ päris palju, kes mõnuga...,“ jättis Lall lauduseridu, teine asi on kuulda, mis nel Oppi. Esitlusel leidis kinnitust Tavitsa se lõpetamata. jääb ridade vahele ja saada selle hea esinemisoskus, veidi ülepakuATAKi juht Tanel Oppi: „See kohta tõlgendusi. Uus ATS hakkas kehtima 1. ap- tud teatraalsus ja pisikesed liialdu- raamat on oluline. Autor ise tõi esit- Innovatsioonipäeva ettekandjad olid rõõmsad, et üritus õnnestus igati. rillist, muutes suure, kui mitte suu- sed näidete toomisel. „Aga vande- luse alguses hästi välja oma vaaterema osa elupõliseid ametnikke advokaadi puhul võib selle vist juba nurga erinevuse seaduse seletuskirja tavalisteks töölepingulisteks töö- professiooni osaks lugeda,“ arvas põhjal koostatud käsiraamatust: lühike, lihtne ja inimese keeles. tajateks, kelle töösuhet reguleerib Oppi. Ingrid Raag KultuuriministeeSelliselt need mõlemad raamatöölepinguseadus. G. Tavitsa hinnangul ei ole kõigile veel kohale riumist märkis, et loeng oli huvitav tud täiendavad teineteist, aitavad jõudnud, mis nendega täpselt on ja hariv, kiirelt käidi üle peamistest kaasa uue ATSi rakendumisele ja Silva Kirsimägi, seeläbi Eesti avaliku teenistuse muujuhtunud ja olukord on rahulik. muudatustest seaduses. PPK dotsent Annika Lall, kes tumisele. Loodetavasti paindliku- õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse „Aprillis-mais on inimesed veel šolektor kis, siis lähevad nad suvepuhkusele on ka ise aastaid avalikus teenis- maks, kaasaegsemaks ja kvaliteetseja kui nad sügisel taas tööle tulevad, tuses töötanud ja tunneb teemaga maks, mida uus seadus taotlebki.“ 24. ja 25. aprillil aset leidnud na sain viibida Pärnu muuseumi Infoks: Gaabriel Tavitsa raamasiis võib hakata midagi toimuma,“ isiklikku sidet, tuli esitlusele soovipraktikal oli hea meel kohtu- üle teostatava tuleohutusnõuete ga saada uusi teadmisi. „Tulles ma ei tut „Avaliku teenistuse õiguslikud prognoosis Tavits. da oma tööd südamega võtva- täitmise kontrollimisel. Järelevalalused“ saab osta akadeemia raamõelnud niivõrd raamatule, kui selSeda, et asutustes on huvi uue te päästeametnikega, kes oma ve teostamisel kontrollis juhtivATSi vastu ja teadvustatakse en- lele, et lihtsustatud moel saada ATSi matukogust hinnaga 10 eurot (raa- igapäevatöös peavad lisaks en- inspektor tuleohutuspaigaldiste muudatustest matupoodides ülevaade,“ ütles Lall. üle 17 euro). da teadmistes vajakajäämisi, näitas netustööle ja kriisireguleerimi- olemasolu ja nende korrashoisele kontrollima tuleohutuse du, töötajate tulekahjuks valmisseaduses ja ehitusseaduses tu- olekut, sealhulgas ka seda, kas leohutuse tagamiseks ettenäh- on nõuetekohaselt peetud õptud nõuete täitmist. pusi evakuatsiooni ja tulekahju Kes meist ei teaks end rah- korral tegutsemise kohta. Kontva südamesse kirjutanud O. Lut- rolli käigus suunas juhtivinspeksu teose „Suvi“ alusel valminud tor muuseumi esindajate tähemängufilmist ststeeni, kus Toots lepanu probleemile, mis seisnes püüdlikule Kiirele selgitab teooria automaatse tulekahjusignalisatja praktika tagamaid. Nagu sure- sioonisüsteemi keskseadme kasumatus klassikas, nii ka elus tuleb tamisel. Nimelt tekkis valveperrinda pista mõlemaga. 24. aprillil sonalil kontrolli käigus probleem tutvustas tuleohutuskontrolli bü- häire tühistamiskoodi sisestamiroo juhataja Jaak Jaanso büroo sel. Järelevalve teostamisel vastas tegemisi järelevalvemenetluse lä- juhtivinspektor abivalmilt muubiviimisel ja sama büroo juhtiv- seumi töötajate küsimustele tuGaabriel Tavitsa raamatu esitlusele oli kogunenud enam kui 30 inimest nii akadeemiast kui väljastpoolt. leohutusnõuete täitmise osas ja Veiko Ristissaare foto inspektor Georg Kalde töövarjutäpseid ja üheselt mõistetavaid hindamise põhimõtteid; VÕTA kvaliteedi kindlustamine on süsteemne pideva parendamise põhimõttest lähtuv protsess. Välishindamise tulemusena tõi assessormeeskond meie VÕTAprotsessi tugevustena välja VÕTA kvaliteedi tagamise ja selle, et VÕTA teema on integreeritud üldisesse kvaliteedisüsteemi. Positiivsena nähti meie toimivat ja ajakohast regulatiivset raamistikku ning lihtsustatud VÕTA võimalust. Kuna assessormeeskond kohtus nii VÕTA taotlejate (õppurid), nõustajate (õppereferendid) ja ka hindajatega (kolledžite VÕTA komisjonide liikmed), siis tõid nad välja, et läbivalt kõikide osapoolte jaoks on VÕTA protsess ja põhimõtted selged ja nad on VÕTA osas positiivselt meelestatud. Lisaks kiideti meie süsteemset tööd VÕTAga seotud osapoolte koolitamisel ja infoürituste läbiviimisel ning VÕTA nägemist elukestva õppe osana. Nõrgemate külgedena toodi välja, et rollid ja piirid nõustamise ja hindamise vahel on kohati ebaselged, kuna taotlejat nõustab lisaks referendile õppejõud, kes nõustamisprotsessi käigus annab taotlusele ka hinnangu, mistõttu on hindamiskomisjonil kohati formaalne

roll. Eelneva teemaga haakuvalt ka see, et hinnang taotlusele võib olla erapoolik, kuna erialapädevusega õppejõudude ring on piiratud. Protsessi parandamiseks ja arendamiseks soovitati kaasata rohkem VÕTA taotlejaid ehk õppureid. Lisaks anti näpunäiteid, et õppuritele võiks veel konkreetsemalt SKA VÕTA eripärad välja tuua. Selleks olemegi juba õppurite jaoks kokku pannud meie VÕTA korduma kippuvad küsimused ja ka enesekontrolli testi, mis on leitavad meie kodulehelt. Eneseanalüüsi kirjutamise käigus ja teiste koolidega suheldes saime häid mõtteid, mida edasi arendada ja sobivusel ka SKAs rakendada (taotlemisperioodi muutmine, taotlemine tasuta jne). Ees ootab VÕTA regulatsiooni muutmine seoses kõrgharidusreformiga ning taotlemise ja hindamise viimisega ÕISi. Lõpetuseks tsitaat assessormeeskonna tagasisideraportist: „Kokkuvõttes jäi üldmulje, et akadeemias on VÕTA õppeprotsessi loomulik osa. Akadeemias tegeletakse VÕTA arendustega ja kvaliteedi tagamisega pidevalt ning akadeemia töötajatel on tegevuste sisendi andmisel oluline roll“.

Gaabriel Tavits naerutas publikut

Päeva naelaks oli kindlasti akadeemias esmakordselt aset leidnud innovatsiooniideede lahing, kus ligi 15 uudset ideed võtsid üksteiselt 3minutiliste ettekannetega mõõtu. Olen uhke ja ääretult rõõmus osalejate rohkuse ja ideede kvaliteedi üle. Kõik need ideed on märk sellest, et suur osa meie akadeemia potentsiaalist on veel avastamata ja realiseerimata. Võistluse žürii (kuhu kuulusid ka erasektori esindajad) esimehe Ramon Loiki tunnustavate sõnade saatel läks innovatsioonipäeva peavõit ideele töötada välja hädaabiteate telefonirakendus kuulmispuudega või asjatundlikele inimestele. Selle idee esitas päästekolledži kadett Maarja-Liisa Kesküla. Antud telefonirakendus võimaldab kuvada pilti sündmuskohal ja esitada kirjalikke küsimusi. 2. ja 3. kohta jäid jagama finantskolledži ja päästekolledži ideed. Finantskolledži kadett Kadri Toming esitas mobiilirakenduse idee “Maksud sinu taskus”, mis aitab illustreerida kontseptsiooni – kust tekib ja kuhu liigub maksumaksja raha. Päästekolledži kadett Indrek Agar esitas päästetöid lihtsustavaid aplikatsioone. Tegelikkuses on aga kõik esitatud ideed võitjad ja järgmine auhind ootab neid, kes esimesena jõuavad teostuseni. Tunnustan kindlasti ka teisi autoreid: Priit Männikut, Kristi Kulu, Kaisa Ellandit, Veiko Ristissaart, Andres Põdrat, Heiki Soodlat, Enn Kooskorat ja Vaiko Mäed (viimane esitas konkursile 5 ideed). Tänan omalt poolt ka kõiki abilisi, ilma kelleta poleks see suurepärane üritus võimalik olnud.

Õppejõupraktikast Lääne päästekeskuses mul oli rõõm olla efektiivse haldusmenetluse tunnistajaks. 25. aprillil tutvustas Insenertehnilise büroo juhataja Alari Tõnissoo oma büroo ülesandeid ja võimaldas osaleda kohtumisel Tahkuranna valla esindajatega. Teemaks oli tuletõrje veevõtukoha rajamine ja sellega seotud probleemid. Büroojuhataja selgitas veevõtukohale esitatavaid nõudeid ja pakkus omapoolseid lahendusi, millega esindajad igati rahule jäid. Mul lubati ka osaleda heakskiidu andmise menetluse juures ja omalt poolt sain aidata teoreetiliste teadmiste jagamisega haldusõiguse valdkonnas. Mõlemad päevad möödusid sõbralikus ja töises õhkkonnas. Seega võin rõõmuga tõdeda, et Lääne päästekeskuses kogetu aitab haldusmenetluse ainet paremini õppuritele arusaadavaks teha.


KÜSIVAD kadetid, VASTAB

Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm Miks valisite oma õpinguteks Sisekaitseakadeemia? Valiku tegin selle kooli uudsuse ajendil. Kool alustas samal aastal tegutsemist, mil lõpetasin keskkooli. Eesti oli just saanud iseseisvaks riigiks ja mulle tundus just tolli eriala see, mis näis põnevana ja millest varem polnud kuulnud. Eelmise riigikorra ajal oli toll osa KGB süsteemist. Meenutage mõnda vahvat juhtumit tudengipõlvest akadeemias. See tudengielu oli esimesel paaril aastal üsna rutiinne, aga kolmandal õppeaastal tekkis meil grupis küsimus, kas Tolliamet ikka ootab meid tööle (suhtlus ameti ja SKA vahel oli tollal väga kesine). Otsustasin siis asja lahendada. Läksin Katleri mäest üles Lasnamäele ja helistasin telefoniautomaadist peadirektori sekretärile, palusin ametijuhiga kokkusaamist. Oma üllatuseks teatati mulle kohe ka aeg, millal saan jutule. Peadirektor oli üsna üllatunud minu ilmumisest. Rääkisime nagu mees mehega ja sealt sai alguse minu tollikarjäär Ikla tollipunktis, siis peatselt järelevalveosakonna juhina, siis regioonijuht, mõned ametid veel vahepeal ja sedasi kuni tippu välja. Kuidas on MTA rahul meie akadeemia lõpetajatega? Olen üldiselt rahul, kuid muret teeb vähene huvi tolli eriala vastu. Selles on meil arenguruumi koostöös SKAga. Mida arvate akadeemia kolimisest Ida-Virumaale? Missugust tulevikku näete finantskolledžile, kui asuksime Ida-Virumaal? Olen oma seisukoha varem Siseministeeriumile öelnud, kordan selle siin üle. Minu arvates argument, et õppurite huvi tulla SKAsse raugeks, kui kool asuks Ida-Virumaal, ei ole veenev. Mina ei tulnud kooli Tallinnasse, vaid tulin Sisekaitseakadeemiasse. Kooliastuja peab valima elukutset, mitte kooli asukohta. Ülejäänud argumendid õppejõudude saadavuse või majandusliku ratsionaalsuse kontekstis on kõnekamad. Kuna ma pole nendega aga detailides kursis, siis ma rohkem ei oska seda teemat hinnata. Mida peate avaliku teenistuja palkamisel kõige olulisemaks? Head töötajat saab iseloomustada mitmeti. Minu arvates on oluline soov teenida riiki ja rahvast, olla positiivse ellusuhtumisega, hea suhtleja ja ühiskondliku tajuga. Konkreetsed erialased teadmised on võimalik alati juurde omandada ja neid pidevalt täiendada. Mis on teie peamine eesmärk MTA peadirektorina ja mida kavatsete konkreetselt teha selle elluviimiseks? Eesmärgid on kirjas meie uues strateegias, mille äsja oleme koos paljude kolleegidega kokku pannud. Lühidalt – maksutulud kokku hea teenindusega, vähendada varimajanduse osakaalu ja arendada MTAd edasi nii heaks tööandjaks, et meil töötavad inimesed seda asutust ise hindavad ja hoiavad ning kui nad millalgi edasi liiguvad, siis on, mida CVsse kirjutada.

3

T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g

MAI 2013

Maarja-Liisa Maasik, ÜE juhatuse esimees 2012.–2013. õppeaastal Juba märtsi keskpaigast on akadeemia üliõpilasesindusel uus koosseis. Maikuu alguses sai paika ka uue juhatuse koosseis. Kuna endise koosseisu liikmed on kas lõpetamas oma õpingu akadeemias või loobusid liikmelisusest, on uue esinduse koosseis pea täielikult uus. Jane Mölder FKst võttis vastutusrikka aseesimehe koha turunduse ja kommunikatsioonivaldkonnas oma õlule. Jane peamisteks ülesanneteks saavad olema pressiteadete kirjutamine

KADETINÄDAL

Kuhu võiks MTA areneda järgmise 10 aasta jooksul? Mul puudub ennustajavõime. Kindel on see, et 10 aasta pärast on toimunud tohutu muutus. Kuigi meie roll maksuhaldurina ja tolli teemal jääb samaks, teeme me palju asju siis teisiti – meie tehnoloogiline tase on siis võrreldamatult parem, kontrollitegevus on selleks ajaks täisautomaatne, info liigub veelgi kiiremini, koostöö ja integreeritus naaberriikide ja Euroopaga on praegusest oluliselt suurem. Oma esinemisel Sisekaitseakadeemias ütlesite, et soovite teenistujate arvu stabiilsena hoida ja töötajate arvu suurendada pole plaanis. Mida tähendab see finantskolledži õpilastele, kelle eesmärk on MTAsse tööle tulla? Igas asutuses on liikumisi. Inimesed arenevad ja tahavad teha elus ka midagi muud, kui nad teevad meil. Seetõttu on alati ruumi uutele inimestele. Ja uutele ideedele. Missugused on need põhimõtted, mille alusel juhite MTA tööd? Usaldus ja toetumine oma meeskonnale. Minu meeskonnas peavad olema inimesed targemad, kui mina seda eri teemadel olen. Minu ülesanne on see tervikuks kujundada, luua oma eestvedamisega vaimsus, enesekindlus, tahe {midagi} saavutada, samuti tasakaalukus ja kriitikameelsus, ka seda {viimast} on vaja. Olete finantskolledži ja ka akadeemia õpilastele üldiselt silmapaistev eeskuju. Missuguse soovituse (isiklikust kogemusest) annaksite akadeemia lõpetanule jõudmaks karjääriredelil soovitusse kohta? Igaühel on erinevad ambitsioonid ja soovid. Aga peamine on need endale selgeks teha, sest tegutsemine ilma soovita midagi ära teha või kuhugi jõuda, on aja raiskamine. Kõigist ei saa juhte, igaüks pole sündinud heaks spetsialistiks. Oluline on realistlikult hinnata oma võimeid ja seada endale sihid. Tuleb varuda kannatust, sest iga areng võtab oma aja ja liigkiiresti karjääri tegemine võib mõjuda tervisele. Seda olenemata vanusest. Peab olema õnne, et noore inimesena tööle asudes kohtad vanemaid ja kogenumaid kolleege, kes omakasupüüdmatult sind toetavad. See õnn on kindlasti ka enda teha. Küsimusi esitasid FK õpperühmade FS120 ja FS110 üliõpilased

Harjumaal Murastes asub Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži kool, kus hetkel õpib politseiteenistuse 3 kõrgharidusrühma ja 1 piirivalvuri kutseõpperühm. Hommikud algavad kella 7 ajal nii mõnelegi kadetile hommikujooksuga. Need, kes füüsilistes katsetes on saanud kokku 40 punkti, võivad rahumeeli kas kodus või ühikatoas veidi kauem magada. Edasi tuleb hommikusöök ja siis hakkavadki õppetunnid peale. Politseisotsioloogia, erialane inglise keel, väärtegude menetlemine,

ÜE uus koosseis ja tudengiinfo levitamine, tudengiveebi haldamine ning Tudengiposti koostamine. Jane vastutada jääb ka Verbis aut Re tudengilehekülje komplekteerimise juhtimine. Teise aseesimehena spordi- ja kultuurivaldkonnas alustab oma ametiaega FK kadett ja akadeemia parimaks naisportlaseks nimetatud Kairi Schmidt. Kairi ülesanneteks on SKA spordi- ja kultuurielu arendamine, spordiaktiivis üliõpilasesinduse esindamine ning erinevate spordi- ja kultuuriürituste eestvedamine.

Lisaks kahele aseesimehele on ÜE juhatuses veel juhatuse esimees. Teatepulga võtab minult üle ning ÜE töö juhtimist ja eestvedamist jätkab PPK kadett ja eelmise esinduse koosseisu liige Taavi Teder. Taavi ülesanneteks saavad olema muuhulgas esinduse igapäevatöö juhtimine ja koordineerimine, koosolekute planeerimine, koostöö akadeemia juhtkonna ja eri osakondadega ning ka teiste Eesti kõrgkoolide ja tudengiorganisatsioonidega. Taavile, Kairile ja Janele on nii

Muraste koolis

relvastus, dokumentide kontroll, enesekaitse ja palju muud, millele tuleb päevast-päeva keskenduda. Enamasti kestavad tunnid kella 16.30ni. Selle aja sees on tihtipeale ka mitmeid „iseseisva õppetöö tunde“. Pärast õhtusööki on kadettidel vaba aeg. Enamasti käiakse siis trennis, õpitakse, käiakse linnas, istutakse arvutis või kes elab lähemal, sõidab koju. Kadettidele on võimaldatud käia Tabasalu ujulas ka ujumas, kus ujumisrajalt väljudes saab minna kas mullivanni, auru- või infrapunasauna.

Peale õppetöö on kadettidel siiski veel üks kohustus – osaleda korrapidamises. Tuleb jälgida kaameraid ja vaadata, et koolis oleks kõik korras ning et pärast öörahu oleks majas rahu ja vaikus. Selline ongi elu Murastes. Päevad on küll ülesehituselt sarnased,

nõu kui jõuga abiks 7 ÜE liiget: Ivar Mai ja Ingemar Palmsaar JKst, Hannes Lember ja Sandra Kougija PPKst, Martin Kreek ja Karel Soosaar PÄKist ning Kätlin Teedla FKst. Soovin omalt poolt uuele ÜEle jõudu ja jaksu esinduse tegevuse elluviimisel. Loodan, et teil ei tule uutest ideedest puudu ja te ei karda neid ka teostada! Ärge unustage, et ükski idee ei ole nii rumal, et seda arutada ei võiks, sest kes teab, mis esialgsest ideest võib välja kujuneda! Õpperühma PtS113 kadeti Kaidi Pressi tekst ja fotod kuid ükski päev ei ole samasugune nagu eelmine või järgmine. Elu Murastes on mitmekülgne ja huvitav, kuid seda sõnadesse pannes kaob kogu asja võlu. Et lähemalt teada saada, mis elu Murastes käib, tuleb ise siin elada või külas käia. Kõik on oodatud!

Eeskujulik ühikatuba.

Kadett harjutamas relvastuse eksamiks – makarov-püstoli lahtivõtmine ja kokkupanemine.

Kadettide peamine vaba aja sisustamine.

Kadett korrapidajakohustust täitmas.

Paikuse kooli õppedistsipliini vanemspetsialist, vanemkonstaabel Triinu Laos 21. mail külastasid PPK Paikuse kooli Pärnu vanalinna põhikooli õpilased Jarkko Voolaid 9.a ja Kerda Saagim 9.b klassist, kes on huvitatud tulevikus Paikuse koolis õppimisest ja kes tutvusid kooliga töövarjudena. Hommikuse matemaatika proovieksami tõttu algas töövarjudel päev kl 12 lõunasöögi ja väikese ekskursiooniga koolimaja territooriumil, mille viis läbi õpperühma PtS122 kadett Tanel Paavel. Ringkäigul meeldisid külalistele enim lasketiirud, sest laskmine on neile väga atraktiivne. Lisaks said külalisõpilased pooltega õpperühmast PtS121 osa enesekaitse treeningust, mille põhiteemaks oli haaretest vabanemised ja valmistumine arvestuseks. PtS121 rühmavanem Jagnar Jakobson rääkis: „Tund algas soojendusega nagu ikka enne füüsilist tegevust. Kooliga tutvunud noormees ja tütarlaps said kõigega hästi hakkama ning omandasid kiirelt ette näidatud võtted. Nad olid julged küsima abi, kui midagi jäi arusaamatuks. Tund lõppes tavapäraselt ehk siis jõuharjutustega, kus õppejõud nõuab alati maksimaalset pingutust. Harjutused ei olnud kerged, aga sellele vaatamata and-

Töövarjud Paikuse koolis sid kõik endast parima ja olid lõpuni motiveeritud. Külaliste nägudelt oli küll näha väsimust, aga ka rahulolu.“ Jarkko arvamus: “Heited olid lihtsad, aga lõpus sooritatud harjutused nõudsid pingutust. Samas olid vastase pikali panemise võtted küllalt keerulised, et kuidas täpselt ja millises asendis see käsi peab olema.“ Kerda arvas nii: „Minu arust midagi keerulist ei olnud. Kõik on õpitav ja harjutamise asi. Mulle meeldis, kuidas need tüdrukud, kellega ma harjutusi koos tegin, näitasid, kuidas kõike teha ja aitasid igati.“ Kerdat aidanud kadetid olid Karina Haldma ja Sandra Kougija. Küsimusele, kas pärast sellist kogetud päeva on neil säilinud soov ikkagi Paikuse kooli õppima tulla, vastasid mõlemad noored, et soov isegi suurenes. Kerda: „Kahju oli vaid sellest, et kõigist selle päeva tundidest ei saanud osa võtta.“ Jarkko: „Lasta oleks tõesti väga tahtnud.“ Samal päeval pidas kadett Tanel Paavel Paikuse põhikooli 8.b klassile loengu, kus tutvustas õpilastele politseinikuks õppimise võimalu-

si ja koolielu. Õpilased olid üllatunud, kui kuulsid, et kooli pääsemine polegi eriti raske: soovijail peab vaid olema piisavalt motivatsiooni ja tahtmist. Samuti meeldis neile, et kogu elamine koolis on põhiliselt tasuta ja lisaks makstakse igakuiselt stipendiumi. Peale kooliga seotuid küsimusi tõstatati ka igapäevaseid

politseiteemasid: millal peab kutsuma politsei, kui kiiresti politsei reageerib, kas ise peab sekkuma õigusrikkumise takistamisse jm? Tund möödus kiirelt ja tagasiside andmisel jäid nii õpilased kui ka ühiskonnaõpetaja Mait Lind loenguga rahule. Avaldati soovi, et selliseid loenguid peetaks ka edaspidi.

Töövarjude Jarkko Voolaidi ja Kerda Saagimi eest hoolitses kadett Tanel Paavel.

Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314


Verbis aut Re

4

SÜNDMUSI JUUNIS

Epp Jalaka usutlus

4.–5.06

Paikusel PAO koolituspäevad personalistrateegia uuendamise eesmärgil. 5.06 Valgas avatakse SA Valga isamaalise kasvatuse ekspositsiooni muuseumis näitus meie akadeemiast. 5.–6.06 finantskolledži lõputööde kaitsmised. 6.–7.06 Technology Roadmap seminar Paikusel. Projekti InSec käigus läbiviidava seminari eesmärk on pühendada oma intellektuaalsed võimed olevikus ja tulevikus pakutavate teenuste arendamiseks uute kasutusele võetavate tehnoloogiate kaudu akadeemias. 10.–13.06 magistritööde kaitsmised Eduard Raska nimelises auditooriumis. Kaitsmiste ajakavaga saab tutvuda magistriõppe kodulehel. 12.06 Eesti Kutseõppe Kvaliteediauhinna 2013 assessorite meeskond külastab Väike-Maarja päästekooli. 12.–13.06 lõpuharjutus „Sireen 2013“ Väike-Maarjas. 19.06 kl 10 algab Väike-Maarja päästekooli lõpuaktus. Lõpetavad päästespetsialisti eriala SP15 õpperühm, päästekorraldaja PK7 õpperühm ja päästja eriala TP32 õpperühm. 20.06 kl 10 algab justiitskolledži kutseõppe lõpuaktus tudengikorpuses. 20.06 kl 15.30 algab sportlaste autasustamine, meie töötajatekoolilõpetanute tunnustamine ja tamme istutamine. 21.06 kl 11 algab kõrgharidus- ja magistriõppe lõpuaktus Tallinna Kontserdimajas (Nokias), kus antakse üle ka finantskolledži lipp.

Mentorlusest

Kes on mentor? Mis on tema kreedo? Kas pigem toetada kui õpetada? Või mis seal vahet on? Neile ja sarnastele küsimustele otsiti koos kogenud mentorkoolitajatega mai keskpaigas Murastes vastuseid. Akadeemias käivitus tänavu 16. mail programmi Primus toel mentorluse õppekava, mis sisaldab nelja moodulit. Õppekava maht on 80 tundi. Koolitus on suunatud ennekõike SKA õppejõududele, aga osalevad esindajad ka teistest partnerkõrgkoolidest – Eesti Lennuakadeemiast ja IT Kolledžist. See on hea võimalus koos mõelda selle üle, kuidas mentorlusega rakenduskõrghariduses edasi liikuda. Õppekava koordineerivad sisulise poole pealt õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse õppejõud Inga Karton ning korralduslikult Merle Tammela ja Sirje Kullerkupp. Koolitajatena aitavad õppekava läbi viia lisaks Inga Kartonile veel Piret Einpaul ettevõtluskõrgkoolist Mainor, kes mõlemad on läbinud ka Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse täiendusõppe Mentorõppe-

Merle Tammela,

Akadeemia nõunik PRIIT MÄNNIK kuulus aastail 2009–2013 Eesti Akadeemilise Spordiliidu (EASL) juhatusse. Tänavu kandideeris akadeemiast ja osutus ka EASLi juhatusse valituks spordikeskuse juhataja Epp Jalakas. Teatepulga üleandmise ajal on sobilik Priidult küsida, kuidas ta hindab Eesti üliõpilasspordi taset ja millisena on akadeemia selles kontekstis välja paistnud? Kui alustasin akadeemias rektorina, siis õppis meil mitmeid spordikuulsusi, keda tunti-teati nii Eestis kui ka väljaspool, näiteks Irina Embrich, Heiki Nabi, Allar Raja jt. Nii rektoril kui akadeemial oli võimalus seda sära ka enda peale lasta paista. Siis aga nood lõpetasid õpingu ja uusi sama silmapaistvaid tippe pole seni veel lisandunud. Üliõpilaste eelmistel olümpiamängudel ehk universiaadil Hiinas Shen-Sheni linnas puudus meie akadeemia esindus kahjuks täielikult. Samas olid Eesti teised kõrgkoolid seal tugevasti esindatud ja

Primus-programmi koordinaator

jõudude koolitajate arendusprogrammi (Mentors trainers training) – koolitajaks Angela Malderez ning Kadri Ugur ja Mari Karm Tartu Ülikoolist. Tänaseks on koolituse I moodul edukalt lõppenud. Esimesed kaks koolituspäeva olid meie jaoks aeg, et lektoritega koos mõtiskleda, arutleda, mõisteid lahti seletada, kogemusi jagada ja hea praktika näiteid tuua, reflekteerida seda, mis meis igaühes peidus on. Koolitusel oli rõhuasetus grupiprotsessidel ning oma kogemuse reflekteerimisel, mentorluse ja õppimise mõtestamisel laiemalt, et planeerida oma järgmisi samme tulevaste mentoritena. Hea kolleeg, kui sul on usku ja huvi, siis oled oodatud selle mõnusa protsessiga liituma andes endast teada meiliaadressil sirje. kullerkupp@sisekaitse.ee. (Täispikka artiklit saate lugeda akadeemia kodulehelt rubriigist „Uudised“)

Nii nagu kahe aasta eest Kaunases ja enne seda Tartus, olid ka selle aasta SELLi mängudel edukad meie jõutõstjad. Seekord said pronksmedali Elerin Vunder kehakaalus –63 kg ja Jaano Saar kehakaalus –83 kg. Mõlemad pidid tunnistama nappi allajäämist hõbemedaliomanikele, seejuures oli Elerin kõigi naiste seas ka absoluutarvestuses teine, paraku aga Wilksi punktide järgi auhindu ei jagatud. Olgu lugejaile antud võimalus võrrelda enda jõunäitajaid võistlustulemustega – 49,3 kg kaalunud Elerin tegi kükki 85kilose kangiga, surus lamades nõuetekohaselt üles 55 kg ja jõutõmbes sai korrektselt maast lahti 120 kg raskuse. Lauatennises oli edukas Kert Räis, kes jäi meeste üksikmängus parima eestlasena jagama 5.–

on jätkuvalt suur huvi sisejulgeoleku valdkonna vastu. Seda oli näha noorte aktiivsest osavõtust ja küsimustest, mis võistluse jooksul tekkisid. Kokkuvõttes läks päev igati korda ja jääme ootama veel suuremat osavõttu järgmisel aastal.

MEIE JUUBILARE

TÖÖJUUBILARE

2. juunil tähistab PPK Paikuse kooli haldustalituse kokk Elle Kuut 55. ja rahandusosakonna raamatupidaja Maarika Sotnik 60. sünnipäeva ning 25. juunil PPK teenistuskoerte koolituskeskuse juht, piirivalvekapten Jüri Pajusoo 50. hällipäeva.

5

Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher Toimetaja Epp Jalakas

tagasi tuldi ka medalitega. Universiaadi sportlik tase on tegelikult väga kõrge ja seepärast ei minda sinna ainult teiste riikide üliõpilastega meeldivas keskkonnas kokku saama, vaid pingutatakse päris kõvasti ja tulemuste tase on võrreldav päris olümpiamängudega. Seepärast teeb heameelt, et sel aastal on akadeemia Kaasanis peetaval universiaadil siiski esindatud ja soovin seal nii meie võistlejale kui ka teistele eestlastele kaasa elada. Meie probleem pole hetkel ainult suurte ja säravate tippude puudumine, vaid ka see, et on käputäis spordiga tegelejaid ja siis tuleb tükk tühja maad. Kunagi pakkusin välja, et meie akadeemia spordi edendamiseks oleks vaja, et mitte ainult Epp Jalakas ei käiks ühiselamus tudengilt tekki pealt tõmbamas ja võistlema kutsumas, vaid seda teeks iga veidigi aktiivsem üliõpilane. Kuulutaksime välja näiteks liikumise üliõpilaste seas: „Kutsun sportima vähemalt ühe“. Ega me teiste kõrgkoolide seas ju halvasti välja paista. Kõigil on

probleeme. Meie üliõpilastel on võimalused sageli isegi paremad kui teistes kõrgkoolides. Meil on eraldi stipendiumid, õppekavades on spordi osa eraldi sees jne. Rektor Lauri Tabur on leidnud võimaluse spordistipendiumi sisseseadmiseks, millest osades koolides alles mõeldakse. Mis oli sinu jaoks EASLi juhatuse liikme töös kõige keerulisem? Algul oli keeruline sellesse problemaatikasse sisse elamine. Arusaamine ja mõistmine, et eri koolide ja võimaluste koondamine on ka väikeses riigis üsna keeruline. EASL on ju suures osas siiski ühistegevuseline struktuur. EASLil puudub stabiilsust tagav finantsperspektiiv, sest rahastamine toimub üsna ebakindlatest eraldistest. Samas on aga üliõpilassportlastel vaja tuge nii treeninguteks kui ka võistlustel osalemiseks. Häid lahendusi on sellises olukorras raske leida, aga EASLi palgalised liikmed on toetusraha alati välja võidelnud ja kõrgkoolid omalt poolt ka panustanud. Epp Jalakas, spordikeskuse juhataja

Riiast SELLi mängudelt meile 2 medalit

Veiko Ristissaar, TKO peaspetsialist

punktilise eduga teiste ees Orissaare gümnaasiumi õpilased. Kohale oli tulnud noori nii Orissaare gümnaasiumist kui ka kaugematest koolidest, kokku umbes 35 ringis. Meie akadeemia esindajaile tegi eriti head meelt see, et saarenoortel

Eesti üliõpilassport ja SKA

SPORT

Sisejulgeolekupäev Orissaares 10. mail korraldas meie akadeemia Orissaare gümnaasiumiõpilastele juba kolmandat korda sisejulgeolekupäeva. Päev algas Orissaare gümnaasiumi direktori Peeter Hansbergi innustava kõnega, rõhutades sisejulgeoleku tähtsust kogu Saaremaale. Edasi jätkus üritus põneva kompleksvõistlusega, kus õpilased said oma teadmisi ja osavust proovile panna valekauba tundmises, vormiriiete tundmises, näpujälgede tegemises, interaktiivses veebipõhises mängus ja fotorobotil päästeõpetaja nägu tehes. Võistlusel oli väga tihe rebimine, kuna Orissaare noortel on teadmised sisejulgeolekust juba päris head. 8 võistkonna seas võitsid lõpuks võistluse 5

MAI 2013

tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee tel 696 5481 / epp.jalakas@sisekaitse.ee

tööaastat SKAs saab haridustehnoloogil Vaiko Mäel täis 17. juunil.

8. kohta. Ujujate parima tulemuse eest hoolitses Anastassia Kurenkova, kes oli 50 m vabaltujumises kuues. Korvpallimeeskonnal ei õnnestunud jagu saada alagrupivastastest, teiste alagruppide neljandate võistkondadega peetud kahe mängu ülekaaluka võiduga saadi turniiritabelis kokkuvõttes 13. koht. Riia üliõpilasvõistlused olid meeleolukad, võistlustel oli tunda tugevat konkurentsi. Mitmed eestlased, kes mängudel osalesid, püüdsid täita norme universiaadikoondisesse saamiseks. Meie suuremate kõrgkoolide võistlejaid saatis akadeemia võistlejatest sagedamini ka edu. TTÜst võistlustel osalenud 9 kergejõustiklast võitsid näiteks kokku 9 medalit. Kindlasti said kõik osalenud uute võistluskogemuste võrra rik-

kamaks ja loodetavasti motiveerib rahvusvahelise taseme tundmaõppimine tudengeid ka senisest rohkem treeningutele pühenduma. Seekordsetel mängudel osales ca 1500 üliõpilast kokku 11 riigist. Esimesel võistluspäeval peeti ka rahvusvaheline teaduskonverents, kus räägiti üliõpilastest tippsportlaste kõrvuti kulgeva sportlaskarjääri ja akadeemilise karjääri ühendamise probleemidest, üliõpilaste sportimisharjumustest ja eelistustest ning teistest kehalise kasvatuse valdkonna teemadest. SKA kadettide kehalist aktiivsust ja elustiili harjumusi käsitleva ettekande tegi konverentsil ka allakirjutanu. SELLi mängude korraldamisjärg liigub järgmisel aastal Eestisse – võistlused on kavas 16.–18. maini 2014 Tartus.

Võitluslik jüriöö jooks PPK Paikuse koolil on läbi aastate olnud hea koostöö kohaliku valla ja ka põhikooliga. Ühiselt oleme korraldanud võistlusi ja abistanud vastastikku nii nõu kui vahest ka jõuga. 23. aprillil korraldasime järjekordse ühise jüriöö teatejooksu, kus oli osalejaid nii Paikuse põhikoolist kui PPKst ja ka kohalikke elanikke. Võistkondi oli kokku 20, PPK oli esindatud 8 rühmaga, igaühest 1 tüdrukute ja 2 meestetiimi. Võistkonda kuulus 6 liiget, seega saame kiire rehkendusega tulemuseks 120 osalejat, lisaks veel kaasaelajad, korraldajad ja rajaturvajad, nii oli üritusega seotud kokku peaaegu 150 inimest. Peab mainima, et tänavu ilmataat meid kahjuks ei soosinud, sest tibutas külma vihma ja õhutemperatuur polnud just kõige suvisem. Sellegipoolest oli kõigil tuju hea ja vaim võistluseks valmis. Raja kogupikkus oli pea 1,5 km, rada oli jaotatud 6 etapiks, pikim neist üle 400 meetri, mis tähendab, et võimalust rihma lõdvemaks lasta polnud kellelgi ja iga osavõtja pidi endast kõik andma. Stardipaugu kõlades algas kohe esimeses vahetuses kõva rebimine, suuremat edumaad ei õnnestunud Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012

saada kellelgi. Esimese koha saatus üldarvestuses otsustati 2. ja 3. vahetuse ajal, kus politsei kõrgharidusõppe 1. aasta kadettide PTS121 rühma esindusvõistkond “Kiired” (koosseisus Kalle-Priit Peebo, Aleksandr Listov, Martin Meeksa, Raino Rõõm, Andres Tamm ja Oliver Õunap) saavutas ohutu edumaa. Nende kannul käis aga tihe rebimine lõpuni välja, kus 2. koha võttis lõpuheitluses politsei kutseõppe PaS120 esivõistkond “Kiirreageerijad”, jättes kõrghariduse PTS122 esindusvõistkonna “Kilpkonnad” kolmandaks. Mainimist väärib asjaolu, et „kilpkonnadele“ oli appi tulnud politseikapten Enn Kooskora, kes teeb oma spordivõimekusega nii mõnelegi kadetile silmad ette. Naiste arvestuses oli võidukas PTS121 naiskond “Võidukad” koosseisus Laura Lillepuu, Svea Pohla, Eliise Niin, Karina Haldma, Agnes Kaasik ja Jana Gukova. Kiidusõnu väärivad kindlasti ka

Mis on selle aja jooksul üliõpilasspordist kõige eredamalt meelde jäänud? Ilmselt eelmine universiaad, mis oli tegelikult minu jaoks ka esimene. Meenutan, kuidas Eesti naisjalgpallurid mängisid Brasiiliaga. Tribüünid olid hiinlasi täis. Meie võistkonna toetajatele eraldatud tribüünil aga istusime kahekesi ja üritasime häälekalt omadele kaasa elada. Hea, et ka läbi raskete aegade on suudetud säilitada selliseid üliõpilasspordi lipulaevu nagu SELLi mängud ja suvemängud, kus akadeemia on mõned aastad tagasi väga edukalt esinenud ja loodan, et nii juhtub jälle sel suvel. Hea on ka see, et meie oma akadeemia sisevõistlused eri spordialadel siiski jätkuvad. Loodan siiralt, et kui me kõik koondume lõpuks Eesti eri paikadest Kase tänava õppekompleksi kokku, siis tugevneb ka üliõpilassport ja tudengid ei vaheta sporti netis surfamise vastu. L Ü H I D A LT

18. mail peetud noorte, juunioride ja veteranide Eesti meistrivõistlustel lamades surumises saavutas PPK kadett Eli Viielo kaalukategoorias –57 kg naisjuunioride ja naiste üldarvestuses absoluutvõidu tulemusega 75.00 kg. *** Politsei teenistuspüstolist laskmise võistlusel sai PPK esindajatest Triinu Laos 3. koha ja naiskond (Triinule lisaks veel Karina Haldma ja Teele Saarestik) oli võistkondlikus arvestuses teine. Meestest saavutas Kristen Madisson samuti tubli 3. koha. *** Akadeemia PPK kadettidest koosnev võistkond võitis 15. mail Toompea 18.45 teatejooksu. Sellega võideti akadeemiale teist aastat järjest meeskondlik teatejooksu karikas. Võistkonnas osalesid Martin Meeksa, Aleksandr Listov, Aleksandr Malkov ja Kalle-Priit Peebo. Martin Meeksa, PTS121 õpperühma kadett

kõik osavõtjad Paikuse põhikoolist, kus kõige nooremad olid 1. klasside koolijütsid, kellest tõenäoliselt enamikule oli selline raske võitlus elus esmakordne. Kokkuvõtteks on hea tõdeda, et Paikuse kooli tihe läbikäimine kohalike elanikega hoiab suhted soojas ja aitab ennetada mistahes probleeme. Korralduse poolelt väärivad eriliselt tunnustamist kolledži kehalise kasvatuse õppejõud Rein Mõnnakmäe ja õppedistsipliini vanemspetsialist Tarmo Orav, aga au on ära teeninud kõik osavõtjad, kaasaelajad, abikohtunikud (Sten Lõhmus ja Sandra Kougija PTS121st, Valmar Viitak, Tanel Paavel ja Martin Põder PTS122st ning Tõnis Lille ja Natalja Vassiljeva PaS120st) ning ka tulihingelised kaasaelajad. Järgmise meeleoluka korrani! Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1 www.spinpress.ee


Verbis aut Re, mai 2013  

SKA ajalehe mainumber

Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you