Page 1

Nr. 2 (203)

Hoiame üksteist!

SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT

Veebruarr 2011

• Rektori veerg •

Eesti Vabariigi 93. sünnipäev tuli meie kodudesse meeleolus, millist taasiseseisvunud Eestis pole tulnud veel kogeda. Kuigi oleme kõrgkool, mille liikmeskonnast suure osa moodustavad parima võimaliku ettevalmistuse saanud siseturvalisuse eksperdid, pole Lauri Tabur, rektor ükski ettevalmistus piisav selleks, et rahus kogeda seda, mida kogesid meie päästjad, meedikud ja politseinikud Haapsalus, üritades tulutult elule aidata tuleõnnetusse jäänud kümmet noort inimest. Õpime seal juhtunust üheskoos. Kasvõi hoolivust üksteisest, sest vahel võib õhkõrn jää siin- ja sealpoolsuse vahel puruneda kõige ootamatumal hetkel. Isegi kui hoolivus pole meie kirjutatud põhiväärtuste nimistus, on see kindlasti üks inimlikumaid baasväärtusi, mida igal ajal ja kohas endas kanda. Samas oleme me teiega ühiselt ka kõrgkool. Iga kõrgkooli väärtuste kõige esinduslikumaks kandjaks on lisaks tema liikmeile ka sümbolid, mida selle kooli liikmed uhkusega kannavad. Ka aastaid pärast seda, kui elutee on neid meie akadeemiast eemale viinud. Sisekaitseakadeemia loomise esimestel aastatel võeti kasutusele terve rida elemente, mis selliseid väärtusi kandsid. Alates pühalikult sisseõnnistatud lipust kuni akadeemia rinnamärgi ja kuldse sõrmuseni, mille järgi võib kuskil teiselpool maakera akadeemilist venda ja õde ära tunda. Seepärast on mul hea meel, et meie üliõpilasesindus võttis mõni aeg tagasi vedada akadeemia tekli konkursi, mis veebruaris leidis akadeemia nõukogu kõigi liikmete üksmeelse toetuse ja Sisekaitseakadeemia sai ligi 20aastase ajaloo järel päris oma tekli. Kanname seda teklit uhkusega! Lisaks teklile arutasime ja jõudsime akadeemia viimases nõukogus kokkuleppele ka ühe vana traditsiooni taastamise üle. Nimelt leidis toetuse ettepanek annetada igale meie kõrgharidusõppe lõpetanule akadeemia ametlik rinnamärk. Olete tõenäoliselt isegi märganud vormikandjail rinnas uhket akadeemia mustjashõbedat risti, mis märgib nende kuulumist klubisse – Sisekaitseakadeemia Verbis aut Re klubisse, mille liikmed saavad uhkusega kanda endas akadeemia vaimu. Kahjuks läks see traditsioon ajaloo keerdkäikude labürindis kunagi kaduma, mis meie vilistlaskonnale ja kindlasti ka meile endale meelehärmi on valmistanud. Akadeemia risti kandjad on ju meie inimesed, kus iganes nad riiki teenivad ja meie väärtusi kannavad. Hoiame neid enda lähedal ja toetame läbi ühiste traditsioonide! Nagu me hoiame üksteist.

Sündmusi märtsis 1. märtsil ä l kl 10–15 viibib meie delegatsioon Orissaare kultuurimajas sisejulgeoleku j g päeval, p kus saaremaalastele tutvustatakse eelkutseõpet ja õpitingimusi meie akadeemia 4s kolledžis. 1. märtsil ä l kl 11–13 referentide koosolek. 2. märtsil ä l allkirjastab rektor Lauri Tabur Saksamaal Lübekis koost kokkuleppe töö ppe Sisekaitseakadeemia ja Euroopa Piirivalveagentuuri FRONTEX vahel. Koostöökokkuleppe tulemusena hakkab Sisekaitseakadeemia osalema Euroopa vä välispiiri valvavate ametnike koolitamises. 2. märtsil ä l kl 10–15 institutsionaalse akrediteerimise koolitus E. Raska nimelises auditooriumis. Seletatakse lahti akrediteerimise hindamisvaldkonnad, aspektid ja nõuded. 3. märtsil ä l kl 15–17 rühmavanemate koosolek rektoraadisaalis. 6. märtsil ä l kl 11–16 naistepäeva üritus “Naistelt naistele” Kase tänaä va kompleksis. Eesti Naiskodukaitsjate Liidu eestvedamisel naistele pühendatud heategevuslik kogupereüritus, kus saab osaleda töötubades ja meelelahutuslikes ettevõ v tmistes. 1eurone piletitulu koos loteriist saadava tuluga annetatakse Eesti Naiste Varjupaikade Liidule. 9. märtsil ä l kl 13–16 viibib meie delegatsioon Tabasalu ühisggümnaasiumis,, kus õpilastele tutvustatakse Sisekaitseakadeemiat. 10. märtsil ä l kl 15–16.30 SKA suusavõ v istluss Pirita suusarajal (start velotreki juures). Naistele ring ca 3,5, meestele 7 km. 11. märtsil ä l kl 11–23.59 SKA talvep päev Vä Väike-Maarjas. 12. märtsil ä l kl 10–12 magistri g õppe pp eelkaitsmiste seminar. 15. märtsil ä l tuleb esimest korda kokku Sisekaitseakadeemia aukohus. Istungil valitakse aukohtu esimees ja kinnitatakse tööprotseduurid. 16. märtsil ä l kl 15–16.30 justiitskolledži juhitud vestlusringg Kase tänaä val vanglate õppekambris (spordisaali taga). 17. märtsil ä tähistatakse ä akadeemias emakeelep päeva. 18. jaa 19. märtsil ä l on Narva spordikeskuses infomesss “Orientiir”. 21.–25. märtsini ä i tutvub rektor Lauri Tabur koos rakenduskkõrgkoolide rektorite nõukoguga projekti PRIMUS rahastatud projekti raames Šveitsi kvaliteedijuhtimise Š j süsteemidega g . 23. jaa 24. märtsil ä l on akadeemias tudengivarju g j p päevad. 23. märtsil ä l kl 11–13.30 peab nõu finantskolledži nõukogu g . 24. märtsil ä l on akadeemias avatud uste päev.

Akadeeemia paraadüksus aastapäevaparaadil Eesti Vabariigi 93. aastapäeva paraadil sammus akadeemia paraadüksuse ees üle Vabaduse väljaku üksuse ülem, politsei- ja piirivalvekolledži (PPK) direktor politseikolonel Aivar Toomperee ja tema järel üksuse vanem PPK üliõpilane Ken Vaher. Liputoimkonnas marssisid lippurina PPK 1. kursuse politseiteenistu-

• Autasustamisi • Eesti Vabariigi aastapäeva puhul autasustas siseminister Marko Pomerants 18. veebruari kä k skkirjaga silmapaistvate töö t alaste saavutuste eest suurt hulka teenistujaid tänukirja ä ja hinnaliste kingitustega. Meie akadeemiast avaldati tänu ning tunnustati tänukirja ä ja Siseministeeriumi logoga kä k ekellaga politsei- ja piirivalvekolledži lektorit Urmas Krügeritt ning päästekolledži inseneriainete ja matemaatika õppetooli juhatajat-professorit Helmo Kä K erdit. Samuti avaldati tänu ä ja anti tänukiri sisejulgeoleku instituudi magistriprogrammi juhile Tiina Maripuule, politsei- ja piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskuse juhatajale Jü J ri Pajusoolee ning personaliarendusosakonna osakonnajuhataja asetäitjale ä Katrin Valterile.

x x x 21. veebruaril andsid siseminister Marko Pomerants ja päästeameti peadirektor Kalev Timberg üle elupäästja medaleid ja päästeteenistuse aumärke. ä Päästeteenistuse Elupäästja medali said 26 elupäästjat. Elupäästja III klassi medali said teiste seas ka akadeemia päästekolledži 3 kaugõppijat: Andrus Karu u (RK090), Semjon Murašovv (RK100) ja Sergei Prudnikovv (RK080). Andrus Karu oli osaline 4liikmelises Vä Väike-Maarja komando päästjate meeskonnas, kes 9. jaanuari südapäeval said vä väljakutse Ebavere kü k lla, kus 3aastane laps oli jäänud ä kaupluse katuselt langenud lumevaringu alla. Päästjad jõudsid sündmuskohale ühe minutiga. Meestele avanes vaatepilt, kus naisterahvas üritas täielikult ä lumehunniku alla mattunud last kä k sit-

• Akadeemia noorte infomessidel •

„Intellektika“ 11. ja 12. veebruaril peeti Tartu näituste ä messikeskuses haridusmess Intellektika. Tartumaa ja Lõuna-Eesti noortele õppe- ja karjääriv ä võimalusi tutvustaval messil oli kohal ka meie akadeemia. Kahel

päeval

tutvustasime

Kairi Sarapuu noortele õppimisvõ v imalusi akadeemia neljas kolledžis ning andsime vvõimaluse heita pilk masinaja tehnikapargile, mida akadeemia kadetid oma (õppe)töös kasutavad. K lastajatel oli võ Kü v imalus osaleda ka SKA maskoti konkursil. Seekordne Intellektika-mess

se kadettt Kunnar Püvi ningg tema saatjatena Rauno Pajulehtt ja Andrei Škubell samuti 1. kursuselt. Paraadüksuse ees sammus rühmavanem kadett Mauno Kõivisto. Kokku osales paraadil 36 politseikadetti. K

si vväälja kaevata. Päästjad Margus Salla, Tiit Riispere, Heino Raidla ja Andrus Karu alustasid kohe vvääikese poisi lume alt vabastamist ning viie minutiga oligi vä väikelaps päästetud ja kiirabile tervisekontrolliks üle antud. Tänu ä päästjate kiirele tegutsemisele päästeti 3aastane laps lämbumisä ja alajahtumisohust. Semjon Murašov ja Sergei Prudnikov osalesid põlengu likvideerimises Narvas. 11. septembri südaööl teatati hädaabinumbrile, et Narvas Puškini tänaval ä tuleb 5korruselise maja aknast suitsu. Kohale jõudnud Narva komando päästjad märkasid põlengut ühes 2. korruse korteris. Rü R hmapealik Sergei Prudnikov läks ä majja korterinumbrit täpsustama. ä Sisenedes põlevasse korterisse leidis ta sealt keskealise meesterahva, kes oli vingumürgituse tõttu teadvuse kaotanud. Sergei kandis kannatanu majast vä välja ja andis meedikute hoole alla. Kuna ta oli põlevast ruumist

avastanud veel ühe inimese, andis ta päästjatele Igor Koževnikovile ja Semjon Murašovile korralduse moodustada suitsusukeldumispaar. Mehed leidsidki suitsu täis ä põlevast korterist akna juurest meelemärkuseta keskealise naisterahva. Pärast evakuatsioonitee tulest vabastamist viisid päästjad kannatanu kiiresti majast vä välja ja andsid üle kiirabile. Tänu ä päästjate operatiivsele ja osavale tegutsemisele päästeti põlevast korterist kahe inimese elu. Missioonimedalid d anti neljale Eesti päästemeeskonna liikmele, kes möödunud aasta sügisel kä käisid vväälismissioonil Pakistani üleujutuspiirkonnas. Meie akadeemiast said missioonimedali 2 õppejõudu: päästekolledži päästekooli päästetööde õppetooli kutseõpetaja Rainer Asukü k laa ja haldustalituse peaspetsialist Avo Kiik.

oli järjekordne näide ä suurepärasest koostööst, mis akadeemial on oma partnerasutustega. Politsei- ja Piirivalveamet tõi kkülalistele uudistamiseks kohale piirivalve mootorpaadi, Justiitsministeeriumi vanglate osakond vanglateenistusbussi ning Maksu- ja Tolliamet pakkus ülevaadet konfiskeeritud ja intellektuaalset omandit rikkuvatest kaupadest. Päästevaldkonna masinapargi ja tehnika eest hoolitses Väike-Maarja päästekool, kust vuVä ras kohale päästeauto koos nööri-

päästesüsteemi ja päästetöödel kasutatavate masinatega. Lisaks koostööpartnerite panusele olid erialasid tutvustava põneva vä väljapaneku eest hoolitsenud kõ k ik meie kolledžid: fotorobot, kriminalistikakohver, vanglate rahustusvoodi jpm. Noori kkääis akadeemia messiboksi uudistamas rohkelt. Kuna messile pääses tasuta, oli kü k lastajate seas ka põhikoolilapsi ja peresid pisipõnnidega. Huvilisi tervitasid meie kolledžite tublid kadetid, kes tutvustasid nii õpitavaid erialasid kui ka kaasas olevat tehnikat ja töövahendeid. ö Elavat sagimist oli päästekolledži boksis, kus kadetid tõmbasid nööripäästesüsteemi abil lae alla kõ k ik, kes kõ k rgust ei kartnud. Nii mõnigi fotograaf kasutas võ v imalust teha messihallist pilti ootamatu vaatenurga alt. Õhku tõsteti ka maskotid: Maaü a likooli maskott Esimumm, päästekoer Nublu ja PPA maskott ilves Illimar. Suurt huvi tunti ka politsei- ja piirivalvekolledži vä väljapaneku vastu – kasutati võ v imalust teha fotorobotiga pilte, tutvuda kriminalistikakohvri sisuga, vaadata vvõltsitud dokumente ning vestelda juba töötavate ametnike ja kadettidega. K Külmaks ei jätnud ä piirivalve mootorpaat, kuhu sai sisse istuda ja (Järg 4. lk)


Institutsionaalne akrediteerimine Juba pikemat aega on kuulda olnud meie akadeemia institutsionaalsest akrediteerimisest. Püüan lühidalt selgitada, millega on tegemist ning kuidas k kõik akadeemia töö t tajad ja õppurid protsessi panustada saavad. Institutsionaalne akrediteerimine on oma olemuselt kõrgkooli välishindamine. Meie akadeemia osalemisega selles protsessis 2010.– 2011. õppeaastal (vt rektori 17. septembri 2010 käskkiri nr 1.1-2/35) on hea võimalus saada objektiivne hinnang akadeemia tegevuse kvaliteedile. Akrediteerimine toetab ennekõike akadeemia arengut strateegilise juhtimise, õppetegevuse ning teadus- ja arendustegevuse sisemise kvaliteedi osas. Toimuvatest protsessidest selgema ülevaate saamiseks ja statistiliste andmete kogumiseks on juba sügisest akadeemias käivitunud mitmed parendusprojektid ning peatselt algab põhiprotsesside hindamine struktuuriüksustes. Hinnatakse tegevuste vastavust õigusaktidele, püstitatud eesmärkidele ja arengukavale. Institutsionaalset akrediteerimist korraldab Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur (EKKA). 28. jaanuaril pidasime akadeemias institutsionaalse akrediteerimise infotunni, kus rektor Lauri Tabur kuulutas akrediteerimisprotsessi täie hooga alanuks. Lisaks andsime teavet akrediteerimise läbiviimise korra, eesmärkide ja hinnatavate aspektide kohta ning ülevaate andmete kogumiseks käivitatud pro-

jektidest, tutvustasime protsessis osalemise tegevuskava ning struktuuriüksuste rolli andmete kogumisel ja kvaliteedi hindamisel. Hindamisele tuleb neli valdkonda: organisatsiooni juhtimine ja toimimine, õppetegevus, teadusja arendustegevus (TA) ning ühiskonna teenimine. Valdkondade lõikes hinnatakse omakorda mitmeid aspekte: jälgitakse, kas institutsioon vastab akrediteerimise korras püstitatud nõuetele ja millised kriteeriumid on täidetud. Organisatsiooni juhtimise osas vaadatakse, kuidas toimib strateegiline, personali- ning finantsressursside ja infrastruktuuri juhtimine. Õppetegevust hinnatakse üliõpilaskonna kujunemise, õppekavaarenduse, üliõpilaste akadeemilise edasijõudmise ja hindamise põhjal. Vaadeldakse ka õppimise tugiprotsesse ning õppetegevuse orienteeritust ühiskonna ja tööturu vajadustele. Teadus- ja arendustegevuses hinnatakse selle tulemuslikkust eri näitajate lõikes, teadus- ja arendustegevust toetavate tugiprotsesside toimimist ning uurimistööde juhendamise kvaliteeti. Ühiskonna teenimise valdkonnas vaadeldakse, kas akadeemia teadus- ja arendustegevust on populariseeritud ning sellega antud panus ühiskondlikku arendusse, samuti täienduskoolituste ja muu õppetegevuse pakkumist laiemale avalikkusele. Arvesse võetakse ka kõiki teisi avalikkusele suunatud tegevusi ja nende toimimist.

• Päevade kaja • Krista Haak, õppeprorektor

Akrediteerimise edukasse läbiviimisse on kõigil soovijail võimalik anda oma panus ja osaleda akrediteerimisega seotud tegevustes. Kaasa saab aidata erinevates uuringutes osalemisega, täiendavate andmete kogumisel või lõpparuande kokkukirjutamisel. 2. märtsil korraldame Raska auditooriumis ettevalmistava seminari, kus EKKA juhataja Heli Mattisen n ja arendusjuht Maiki Udam m seletavad lahti akrediteerimise hindamisvaldkonnad, aspektid ja nõuded ning muuhulgas viivad läbi praktilise välishindamise. Kvaliteedijuht Sigrit Lillestee räägib konkreetsemalt, kuidas hakkab toimuma hindamine struktuuriüksustes ja millised tegevusi selleks on vaja teha. Huvilistel, kes pole veel endast märku andnud, aga sooviksid akrediteerimiseks valmistumisel vabatahtlikuna osaleda, palun ühendust võtta Sigrit Lilleste või Maret Kõrega. Septembriks valmib akrediteerimise eneseanalüüsi aruanne ja arendusprojektide lõppraport. Eneseanalüüsi aruanne on ingliskeelne ning hõlmab akadeemia tugevuste ja parendusvaldkondade tõenduspõhist analüüsi hindamisvaldkondade ja aspektide lõikes. Novembris külastab akadeemiat rahvusvaheline valideerijate komisjon, kes 3-4 päeva jooksul tutvub kohapeal meie tegevustega ja kohtub inimestega. Edasi jääb ainult pöidlad pihku suruda ja parimat võimalikku tulemust oodata.

Tagasisideküsitluse korraldusuuendused Selle õppeaasta institutsionaalse akrediteerimise üks parendusprojekte on „„Õppija rahulolu uurimine õppekvaliteediga“. Projekti käigus uuendatakse ka tagasisideküsitluse korraldust. Seni kasutusel olnud küsitlusvorm vanas ÕISis ei andnud usaldusväärseid tulemusi, kuid akadeemiale on tähtis tagada kvaliteetne õpe ning seetõttu on õppijate hinnangud õppeainetele ja nende õpetamisele olulised. Tagasisideküsitluse korralduse ja ankeedi uuendamise eesmärk on lihtsustada õppijatele oma arvamuse avaldamist. Kuna õppurid on kahes erinevas keskkonnas (vana ja uus ÕIS), viiakse ka küsitlus läbi kahes eri küsitluskeskkonnas. Vana ÕISi kasutavate õpperühmade (alates 2009. a vastuvõtust) küsitlemiseks on kasutusel keskkond LimeSurvey, uue ÕISi kasutajaid küsitletakse uues ÕISis. Küsitlusega soovib akadeemia saada õppijailt tagasisidet, et õppetöö kvaliteeti parandada ja seeläbi teadvustada küsitluses osale-

Kätlin Vanari, õppeosakonna juhataja Maret Kõre, õppeosakonna arendusprojektide assistent mise vajalikkust. Iga õppija arvamus loeb! Kuigi küsitlusele vastamine, arvamuse avaldamine ja ettepanekute tegemine tuleb vastaja heast tahtest, annavad küsitlustulemused hea ülevaate õppekvaliteedi hetkeseisust ja sisendi parendustegevusteks, et tulevaste õppurite rahulolu oleks kõrgem ja ootused akadeemias õppimiseks täidetud. See muudab nende jaoks küll vähe tagasiulatuvalt, kuid aitab sisse viia muudatusi tulevikus. Mida suurem osa õppijaist on muudatuste vajadust välja toonud, seda suurem on tõenäosus midagi ka reaalselt muuta. Akadeemia jaoks on vajalik välja selgitada, mis tasemega on õppejõud ja saada seeläbi nende tegevusele objektiivne hinnang. Õppurid ootavad õppejõult tagasisidet oma õppimisele, kuid samamoodi ootavad viimased tagasisidet oma tööle. Alates sellest õppeaastast hakatakse

Kadettidele tekkel pähe! Eelmisel sügisel korraldas akadeemia üliõpilasesindus suure teklikavandi konkursi, mille tulemusena on Sisekaitseakadeemial nüüd päris oma tekkel. Tekleid saab uudistada ja endale sobivat suurust valida nii akadeemia raamatukogus Kase tänaval kui ka kõikide koolide raamatukogudes. Tekli tellimiseks tuleb täi-

Veebruarr 2011

• VERBIS AUT RE •

2

ta tellimisankeet, mille leiab akadeemia kodulehelt → Õppurile → Õpilasesindused → Sisekaitseakadeemia teklid. Tekleid hakatakse väljastama aprillist alates üliõpilasesinduse ruumis B-314 kord kvartalis tasutud tšeki põhjal. Tekli eest saab maksta Kase tn raamatukogus ja ka koolides sularahas, kaar-

õppejõude atesteerima, millega antakse hinnang nende tööle ja selles on oluliseks teguriks õppurite hinnangud. Vähetähtis pole ka õpiväljundite saavutamise hindamine. Tagasisideküsitluse tulemusi saab kasutada õppeaine sisu ja meetodite arendamisel, õppetooli või -keskuse ning struktuuriüksuste töö planeerimisel ja tegevuskavade koostamisel. Küsitluste tulemustest teeb õppeosakond koondaruande, analüüsi tulemusi kajastatakse kodulehel www.sisekaitse.ee/ ska/akadeemiast/oppetegevus, tulemuste koond edastatakse ka õpperühmadele ja õppejõududele. K sitluses osalemine on vabaKü tahtlik. Hea õppija! Osale tagasisidekü k sitluses, see on Sinu vvõimalus esitada oma arvamus õppeainete õnnestumiste ja arengute kohta ning anda oma panus kogu akadeemia arengusse!

diga või pangaülekandega. Tekkel maksab kadettidele 7 ning töötajatele ja vilistlastele 10 eurot.

Vannuti ametile truudust “Tä T ita ausalt ja kohusetundlikult teenistuskohustusi, juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest ning olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale,” lubasid üheskoos 72 noormeest ja 10 neidu 9. veebruari lõuna paiku politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse koolis. Uute kadettide politseiametniku vannet oli tunnistama tulnud rohkesti tähtsaid isikuid, sealhulgas politseikolonel Raivo

Küüt, käheda häälega siseminisK ter Marko Pomerants, nelja prefektuuri prefektid ja paljud teised. Hoolimata poolhaigest siseministrist osutus tseremoonia igati õnnestunuks. Pidulik kombetalitus algas hümni laulmisega, mille järel lugesid õppurid ette vandeteksti ja iga kadett andis allkirja, millega kinnitati oma veendumust politseitööle. Lõpetuseks ütlesid ülemad verivärsketele ametnikele

Sõbrapäeva luulelõuna Sõbrap õ äeval, 14. veebruaril peeti spordikeskuse juhatajaõpetaja Epp Jalaka algatusel esmakordselt üks meeldiv ettevõ v tmine – sõbrap õ äeva luulelõuna.

Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. V Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib.

Epp ise alustas Doris Kareva mõtlemapaneva lembeluuletusega “Üle kuristiku”:

Siimu juurde kogunenud kuulajaile lugesid eesti luuletajate talve- ja lembelüürikat veel Annika Talmar, Tiina Maripuu, Marek Link, Aivo Viilol ja allakirjutanu. Ramon Loik üllatas prantsuskeelse etteastega.

Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule llähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi.

Valter Põlts, õpperühma PT 103 kadett omalt poolt motiveerivaid sõnu ja sisendasid positiivseid mõtteid edaspidiseks. “Tä T nane päev on kindlasti üks t htsamaid minu jaoks selle kootä liaja jooksul. N Nüüd on asi ametlikuks saanud ning vastutus ja samas ka võimalused tunduvad olevat palju suuremad kui varem. Üks suur samm on astutud ja üks Ü suur samm veel ees – kooli lõpeõ tamine,” arvas üks äsja ametisse vannutatud kadett pärast tseremoonia lõppu. Et luulelõuna nimetust õigustada, siis etlemise järel pakuti osalejaile Epu küpsetet pähklileiba ja Tiina plaadipirukat. Nii etlejad kui kuulajad tõdesid üksmeelselt, et see oli tore ja hingeläinud sõbrapäeva ettevõtmine, mida võiks edaspidigi korrata. Omalt poolt tahaks üliõpilasesindusele soovitada midagi sarnast ka kadettide seas korraldada. Kui noored ise kõigega toime ei tule, siis Epp Jalakas kui luulehuviline ja kes ka ise luulet paberile pannud, on kindlasti nõus noortele appi tulema. Rein Vaher

Leedu kolleegid Murastes Leedu piirivalvekooli 3 kadetti k lastasid politsei- ja piirivalvekü kolledžit Murastes. Kuna kooli külastuse aeg oli neil piiratud, siis üritasime anda neile

kiirülevaadet nii kogu akadeemiast kui Muraste koolist. Alustasime lühikese esitlusega inglise keeles, mille peale nad võisid meile küsimusi esitada. Küsimustest puudust ei tul-

Pildil (vasakult): Priit Paakspuu ja Triinu Bons PPKst, siis 2 leedulast, taas 2 meie kadetti Raul Kabur ja Vivian Tammearu ning viimasena jälle leedulane.

Kultuuriline iseseisvuspäev Mõni päev enne vabariigi aastapäeva toidupoes kassajärjekorras seistes ja üle kaupluse kõ k lavat Tõ T nis Mäe südamesse kirjutatud “Koitu” kuulates mõtlesin, kas selline ongi iseseisvuse argipäev? Lihtsalt lähed ä poodi ja anonüümse taustamuusika asemel mängitakse ä sulle “Koitu” – ja sündmusest sai meeleolu. Sedasama piiri meeleolu ja sündmuse vahel püüdsid murda

MSI100 magistrandid 19. veebruaril, tähistades ä Eesti Vabariigi läheä nevat aastapäeva akadeemia laupäevaselt ttühjas koridoris südamest, pidulikult ja sündmusena. Lillede, lippude, küü k nalde, tordi ja (alkoholivaba) vahuveini näol v iks justkui tegemist olla omavõ moodi iseseisvusromantikaga, kuid siiski mitte. Ü Üks meeskond, ühised ideed ja vajadus kaitsta põhivää v rtusi on samad märksõnad, mis ühendasid ka Eesti Vabariigi sünni juures viibinud inimesi. Ka nendel oli omal ajal kiire, palju tegemist, pere, hobid ja ohud, et ilusad ideed muudetakse rakendamise asemel pelgalt emotsiooniks. Seda enam on oluline tähistada ä igat sündmust, mis märgib mõtte elluviimist. Eesti iseseisvus on mõte, mis viidi ellu ja mis on ka praegu elus. Iseseisvus ei ole meeleolu vvõi emotsioon. Sünd-

nud, kuna neid huvitas väga meie õppesüsteem. Seejärel tutvustasime külalistele kooli territooriumit, spordihoonet ja ühiselamut. Viimases meie toad külalistele erilist muljet ei avaldanud, kuna neil on Leedus mõni aasta tagasi värskelt valminud korralik õppekompleks ja igas ühiselamutoas koguni oma telekas. Pärast tutvumiskäiku jõime kohvi ja andsime neile omalt poolt väikse meenekotikese. Tutvustamisel oli allakirjutanutel abiks Vivian. Murastest sõitsid leedulased Tallinna vanalinna imetlema. Külalised viibisid Eestis üle kahe nädala, et uurida, kuidas meie piirivalvurid Narvas töötavad. Raul Kabur Priit Paakspuu

Karmen Kirs, magistrant muse pidulikkus märgib siinjuures oskust mõista aastapäeva tähistaä mise kultuurilist tähendust. ä Iseseisvuspäev on oma pidulikkusega iga kord uus, me ei meenuta, mälesta ä ega mäleta ä iseseisvust, vaid me elame samas vaimus, mis 93 aastat tagasi. Elavat ja inspireerivat iseseisvust sisejulgeoleku magistrandid tähistasidki ä ning me loodame, et järgmisel aastal leiame läheneva ä iseseisvuspäeva eel rohkem akadeemia koridori nurkadesse kogunevaid rühmi koos oma tortide ja vahuveiniga Eesti Vabariigi terviseks! Lõpetuseks! Armsad koolikaaslased ja kolleegid, teil ei jää lihtsalt muud üle kui liituda magistrantide ambitsioonika ideega tähistada ä sisemisi vää v rtusi kultuuriliselt vastuv etaval moel! võ


Veebruar 2011 Raile Reigo, raamatukogu juhataja

Eveliis Jeedas, vanemraamatukoguhoidja

Koos akadeemia uue kodulehekü k lje loomise ja arendamisega alustasime läinud ä aasta jaanuaris ka raamatukogu oma kodulehe loomist, mille algset ideed katsetasime jaanuaris-veebruaris. Järk-j ä äärgult oleme kodulehekü k lge täiendanud ä ja muutnud ning lisanud sinna uut teavet, et luua platvorm virtuaalsele raamatukogule. Kodulehe loomise kkääigus panime erilist rõhku e-raamatukogu arendamisele. Koondasime selle alla võ v imalikult palju e-infot: e-raamatud, e-andme-

Kodulehekülg kui virtuaalne raamatukogu kogud, e-tellimisvormid, e-lingid, e-kursused, ka ETIS, õpiobjektid ja lõputööd. Hea on tõdeda, et akadeemia e-raamatud on vväga populaarsed teisteski kkõrgkoolides, mida tõestab meie akadeemia e-raamatute esitamine TÜ raamatukogu andmebaasis. Läinud ä aasta lõpuks oli elektrooniliselt vvõimalik lugeda 108t e-raamatut. Etellimisvormi täites ä on võimalik tellida uusi raamatuid, aga meie raamatukogus puuduvat kirjandust raamatukogudevahelise laenutusena ka mujalt Eestist ja vväälismaalt. E-andmekogud hõlmavad endas nii litsent-

si- kui ka vaba juurdepääsuga andmebaase, samuti erinevate e-ajakirjade andmekogusid. Loomulikult on kodulehek ljel lugejatele mitmesugust kü olulist teavet – kuidas saada lugejaks, viiviste summad, dokumendid/regulatsioonid, raamatukogude lahtiolekuajad ning uudiseid ja teateid raamatukogu tegevustest. Kasutajakoolituse alla oleme koondanud eri infotsingu juhendeid ja materjale, mis annavad kasutajale vabaduse iseseisvalt hakkama saada. Jätkuvalt ä hoiame oma eesmärki teha e-kataloogis nähtaä

vaks kõ k ik Sisekaitseakadeemias kaitstud lõputööd ja seeläbi ä tagada info parem kkäättesaadavus. Et saada parematt ülevaadet politsei valdkonnas tehtud lõputöödest, alustasime mullu ka politseikolledži lõputööde sisestamist e-kataloogi. Lisaks on ekataloogis täistekstina ä kättesaadavad aastatel 2008–2010 kaitstud paremad lõputööd. Kodulehe täiendamine ä ja arendamine ei ole nö ühekordne projekt, töö sellega edeneb pidevalt. Koostöös turundusja kommunikatsiooniosakonnaga soovime leida meie kodulehekü k ljele testijaid ka vä väljastpoolt akadeemiat, nii tudengeid kui erialainimesi. Loomulikult on kkõik ettepanekud ja märkused meile teretulnud, sest ainult üheskoos loome parima ja kasutajasõbraliku kodulehekü k lje!

Uut akadeemia raamatukogudes • Akadeemia meened on müügil nii SKA kui ka PPK raamatukogus. • SKA raamatukogus Kase tn-l saab maksta pangakaardiga. • SKA Wifit saab kasutada IDkaardiga. • Printimise, paljundamise ja skaneerimise ühtne süsteem IDkaardiga SKA ja PPK raamatukogudes. • Koostööpartnerite töötajad saavad lugejaks ilma garantiikirjata, vajalik vaid töötõend. • Teeme koostööd ajakirjadega Radar ja Häire. • Politsei- ja piirivalvekolledži eriraamatukogu ja lõputööd 1996– 2010 on PPK raamatukogus. • Kaugligipääs SKA e-andmekogudele aadressil https://uks.smit.ee/ ska k.

Nii nagu akadeemia kõikide koolide raamatukogudesse tulevad kadetid ka Kase tänava raamatukogusse koolitükke tegema või lihtsalt värskeid ajalehti lugema.

Infoteadlikkuse tõstmine Raamatukogu põhiülesanne on toetada akadeemia teadus- ja arendustegevust ning õppetööd. Kuna uuemad uurimused on kõige operatiivsemalt kättesaadavad just teadusandmebaaside kaudu, siis pakume kõigile akadeemia töötajatele ja kadettidele võimalust kasutada infootsinguks erinevaid täistekstandmebaase. Elektrooniliste andmebaaside eeliseks on nende kättesaadavus kõigile, samas kui üht raamatut või ajakirja on raamatukogus piiratud kogus. Seega otsib raamatukogu pidevalt uusi võimalusi anda kasvõi ajutine juurdepääs ka teistele teadusandmebaasidele. Nii näiteks pakkusime eelmisel aastal oma lugejatele testperioodiks lausa 3 andmebaasi: Heinonline, Sage ja Emerald. Lisaks suunas ja juhendas raamatukogu akadeemia kadette ja töötajaid kasutama Eesti Rahvusraamatukogu uut otsinguportaali. Alates 2011. aastast on meil juurdepääs SAGE Journals Online täistekst andmebaasile, kust saab kerge vaevaga hankida värskeimat teadusinfot rohkem kui 550st teadusajakirjast. Lisaks on võimalik kasutada EBSCOhost Web andmebaase ja AS Andmevara hallatavat õigusinfosüstee-

3

• VERBIS AUT RE •

E Jaana Kulbin, raamatukoguhoidja

mi ESTLEX. On-line versioonis on kõigil kasutajatel võimalik lugeda ajakirju Juridica ja Director, kasutada Keelevara ja suurt eesti-inglise-eesti majandussõnaraamatut ning tutvuda Digestaa kohtulahenditega. Samuti on võimalus kasutada uut TEA e-entsüklopeediat ning TEA laste- ja noorte e-entsüklopeediat. Info parema kättesaamise ä nimel korraldab raamatukogu hulgaliselt koolitusi. Jooksvalt peame igal aastal esmakursuslaste infopäevi ja kasutajakoolitusi raamatukogu kodulehekü k lje ja e-raamatukogu võimaluste tutvustamiseks. Korraldame ka andmebaaside infootsingu intensiivkoolitusi ja vajadusel pakume võimalust koolituse teemad ise tellida. Ei saa jätta ä mainimata ka meie enda e-kataloogi võimalusi. Kogu raamatukogu fond on täies mahus kättesaadav ä e-kataloogis Riksweb, mille vahendusel saab teostada infootsingut raamatukogus leiduva kirjanduse kohta märksõnade, autorite ja teavikute pealkirjade järgi, saada lühiülevaadet raamatukogus leiduvates teavikutest, eksemplaridest ja nende staatusest ning infot ajakirjade, ajalehtede, auviste ja muude üksuste kohta. E-kataloogi vahendusel võivad kõik akadeemia

õppurid, töötajad ja teised siseturvalisuse valdkonna töötajad (koostööpartnerite töötajad) kasutada akadeemia kirjastuses välja antud õppematerjale elektroonilisel kujul, millega aitame tagadaa õpinguteks vajamineva kirjanduse. Sisekaitseakadeemia väljaanded e-raamatutena on populaarsed ka teistes kõrg- ja ülikoolides, mida tõestab meie e-raamatute kättesaadavus ä ka TÜ raamatukogu andmebaasis. Käesolevaks hetkeks on raamatukoguprogrammiga Riks ühinenud politsei- ja piirivalvekolledži nii Muraste kui Paikuse kooli raamatukogu, kevadest alates ka päästekolledži päästekooli raamatukogu Vä V ike-Maarjas, samuti politsei- ja piirivalveameti raamatukogu ning Lääne Politseiprefektuuri 4 raamatukogu. Tänu ühtsele e-kataloogile on lugejal võimalik teostada otsingut korraga kõigis sisejulgeoleku valdkonna raamatukogude fondides leiduvate trükiste kohta. V ib julgelt öelda, et SisekaitVõ seakadeemia raamatukogu teeb kõik, et olla hästi komplekteeritud nüüdisaegne sisejulgeolekualane õpi- ja arenduskeskus ning varustada akadeemia kadette ja töötajaid rahvusvahelisel tasemel teadusinfoga.

esti oma päästekool loodi 1993. aastal peaaegu tühjale kohale – polnud õppevahendeid, õppematerjale ega õpetajaid. Abikäe ulatasid Soome ja Rootsi riik, kust saabus abikorras hulgaliselt suuremal võ v i vä v hemal määral kasutuskõ k lblikke õppevahendeid ning soome- ja rootsikeelset õppekirjandust. Mingit selget ülevaadet õppekirjandusest toona polnud – põhjuseks keeleoskamatus, mis raskendas õppematerjalide sisu mõistmist, aga ka päästealaste oskusterminite puudumine eesti keeles. Paljudel abikorras saabunud töövahenditel puudus eestikeelne nimi. Nii tuligi alustada ka päästealase oskuskeele loomisest. Kuna meeskond oli väike ja eesmärk ühine, ei tekkinud olemasoleva süstematiseerimata õppekirjanduse kasutamisega probleeme. Aeg tõi kaasa arengu ja kasvu. Laienes kool, soetati uut õppematerjali, ilmusid esimesed eestikeelsed päästealale mõeldud õpikud. Et kasvavas õppekirjanduse hulgas orienteeruda, tuli hakata mõtlema olemasoleva materjali süstematiseerimisele ehk kooli raamatukogu loomisele. 2002. a kevadel tehtigi otsus – vastremonditud ühiselamu 1. korrusele sai kahest hubasest ruumist päästekooli õppekirjandushoidla. Raamatukoguks oli seda mõnd riiulitäit võõrkeelseid õppematerjale, õpilastele laenutamiseks hangitud päästeala õpikuid, sõnaraa-

Raamatukogude koostöö Edna-Helen Verev, raamatukoguhoidja

Rikswebi usin kasutaja on kindlasti märganud, et sealt vajalikke raamatuid otsides leiab ta mitte ainult Sisekaitseakadeemias, vaid ka teistes sisejulgeoleku valdkonna raamatukogudes leiduvate teavikute andmeid. Seepärast on oluline, et kõikides mainitud raamatukogudes oleksid raamatute kirjeldamise reeglid ühesugused. Tänapäeval saab suhtlemiseks kasutada eri infotehnoloogilisi vahendeid, aga aeg-ajalt on kõige tõhusam ikkagi inimestega silmast silma kohtuda. Seetõttu korraldab akadeemia raamatukogu alates 2007. aastast sisejulgeoleku valdkonna raamatukogude aastakoosolekuid. Esimestel aastatel arutasime omavahelisi suhtluskanaleid, märksõnade ühtset kasutamist ja saime e-kataloogi koolitust. Viimati pidasime aastakoosoleku jaanuaris Paikuse raamatukogus. Üks peamine arutelu oli perioodikas ilmunud sisejulgeolekuteemasid ja akadeemiat kajastavad artiklid, mille koopiaid on raamatukogud aastate kaupa kaustadesse kogunud. Meie akadeemia raamatukogus asuvad kaustad sisaldavad peamiselt Eesti trükiajakirjanduses ja erialastes kogumikes ilmunud akadeemia tegevust või akadeemiaga seotud isikute tegevusi kajastavate artiklite koopiaid. Kõikide artiklite kohta on

e-kataloogis Riksweb ka bibliograafilised kirjed. Akadeemiasse tellitud perioodilisi väljaandeid monitoorime iga päev. E-kataloogis ei sisaldu BNSi ja ETA uudised akadeemia kohta, kuid väljatrükke artiklite kaustadesse on siiski ka internetist tehtud. Aeg-ajalt on neid koopiate kaustu päris huvitav sirvida. Akadeemias asuvas kaustas on esimene artikkel 1993. a 26. märtsi Kaubalehest pealkirjaga „Riigikontroll peab Eesti Sisekaitse Akadeemia liigsete kulude vältimise praktikat küsitavaks“. Kuna piirivalvest on raamatuid vähe, siis on PPK vanemraamatukoguhoidja Eveliis Jeedas kogunud ka piirivalvet puudutavaid artikleid. Huviliste jaoks oleme elektroonilisse andmebaasi tehtud kirjesse märkinud ka, millises raamatukogus artikli koopia asub. Artikleid bibliografeerivad ja koopiate kaustu koostavad ju kõik akadeemia raamatukogud ja nii on koopia kõige lihtsamini kättesaadav. Pakiliste probleemide arutamisega ei oodata järgmise aastakoosolekuni, vaid neid arutatakse jooksvalt ja vastavalt vajadusele. Kuigi raamatukogude vaheline koostöö eeldabki praktiliselt igapäevast omavahelist suhtlemist, on ühised koosolekud ikka oodatud.

Päästekooli raamatukogu

Päästekooli raamatukoguhoidja Maire Udeküll. matuid ja paari tellitud ajalehte vast natuke suurustav nimetada. Päästekooli õppekirjanduskogu avas oma uksed lugejatele 12. detsembril 2002. aastal. Suuremast ruumist sai lugemissaal 25kohalise suure ovaalse lauaga ja viie arvutilauaga. Nüüd saab lugemissaalis lugeda ajalehti, ajakirju ja teha koduseid töid. Arvuteid saab kasutada õppetööks ja ka internetis surfamiseks, õppematerjale saab paljundada ja printida. Väiksem ruum on raamatukoguhoidja tööruum. Mullune oli päästekooli raamatukogule suurte muutuste aasta. Õppekirjanduskogu muudeti raamatukoguks, teisenesid ka raamatukoguhoidja tööülesan-

ded ning juurutati raamatukogutarkvara RIKS. Elektroonilist kataloogimist alustasime läinud aasta mais ja septembri alguseks oli põhikogu teavikud sisestatud. 1. septembril alustasime elektroonilist laenutamist, mis toimub nüüd IDkaardi alusel. Mullu viimastel kuudel sai raamatukogu täiendatud 240 uue raamatuga, nendest 20 on ingliskeelne erialakirjandus, lisaks palju metoodilist ja õppekirjandust. Rõõm on tõdeda, et lugejad hakkavad juba harjuma raamatukogu kasutamise uue korraga. Pakume oma lugejaile parimat võimalikku teenindust ja loodame sõbralikule koostööle.


Veebruarr 2011

• VERBIS AUT RE •

4

„Intellektika“ uurida selle põhilisi funktsioone. Finantskolledži boksis sai mõistust teritada ning osaleda Maksu- ja Tolliameti viktoriinis. Õpetlikuks ülevaateks, mis tollipunktides on kinni peetud, olid klaasi alla seatud konfiskeeritud kaubad, nagu püütoninahast ü suss, elevandiluust ehted, piraat-CDd ja -DVDd, parfüü f mid ja kellad. Justiitskolledži boksis püüdis pilke vanglarahutuste õppevideo

(Algus 1. lk) ja rahustusvoodi, samuti kadettide lühike näidisesinemine. Õpetliku u ülevaate õppetööst, praktikast ja õppustest andsid kadetid igale huvitundvale kkülalisele. Reedel oli kohal ka vanglateenistuse buss, kuhu noortel oli võ v imalik sisse istuda. Nii nagu Teeviidalgi korraldasime ka seekord akadeemia messiboksi kkülastajaile vväikese vvõistluse. Kui Teeviidal said kü k lastajad proo-

vile panna oma luuleande, siis sel korral andsime võ v imaluse joonistada SKA maskoti kavand. Iga osaleja sai joonistuse eest endale SKA helkuri ning kolm paremat vvõitsid v imaluse veeta kevadvaheajal tuvõ dengivarjuna kaks päeva akadeemias. Kes sel korral ei jõudnud meie messiboksist läbi ä astuda, saavad uue võ v imaluse 18. ja 19. märtsil, kui akadeemia osaleb Narva infomessil Orientiir. Tulge ja kü k lastage meie messiboksi Narvas!

Aukohtu liikmed on valitud Rektoraadi 14. veebruari istungil valiti viimased akadeemia aukohtu liikmed, kelleks said akadeemia nõunik Priit Männik ja rahandusosakonna juhataja Ly Sillaots. Kolledžite direktorid olid varem oma üksustest esitanud aukohtu liikmeteks Urmas Krügeri (PPK), Tõnis Ellingu (finantskolledž), Feliks Angelstoki (päästekolledž) ja Tiina Kuljuse (justiitskolledž). Seitsmes liige on üliõpilasesinduse esimees Laura Nõmmsalu. Aukohtu esimesel töökorraldust arutaval istungil valivad liikmed enda hulgast ka aukohtu esimehe.

Aukohus hakkab arutama akadeemia liikme või liikmete olulisi avalikke eksimusi akadeemia põhiväärtuste või avaliku teenistuse eetikakoodeksi vastu või üldisi negatiivseid suundumusi neis küsimustes, samuti akadeemia liikmete omavahelisi võimalikke konflikte, mis riivavad SKA põhiväärtusi. Akadeemia rektori Lauri Taburii sõnul ei tähenda aukohtu moodustamine, et akadeemias oleks vaja kellegi üle kohut mõista. “Pigem vastupidi, oleme üks väheseid väärtuspõhistest organisatsioonidest Eesti avalikus halduses oma

väärtuste – viie “A” turundamisega – kõvasti tööd teinud. Senisest veelgi enam soovin aga hakata tähelepanu pöörama meie ühistele väärtustele koha leidmisele meie igapäevastes tegevustes ja plaanides, moodustades aukohtu, kui täiendava arutelufoorumi, kus selline oluline teema, nagu AU, saaks autoriteetse sisu,” lisas rektor. Aukohtu poole võib kirjaliku avaldusega pöörduda iga isik, kes leiab, et akadeemia liige – kadett või töötaja – võib olla olulisel määral eksinud akadeemia põhiväärtuste või avaliku teenistuse eetika-

Tutvumispraktikal

Benno Aava, VS100 kadett julgeoleku-, meditsiini- ja sotsiaalosakonnaga. Järgneval neljal nädalal töötasime 12tunnistes vahetustes kõ k igis osakondades. K Kõrvalepõikeks pean Harku vangla kasuks ü ütlema, et seal käib valvurite töö 24tunnistes vahetustes, mis annab hea eelise oma tööv övälise elu planeerimisel järgneval kolmel vabal päeval. Ennast 24ks tunniks tööle häälestamine ä tundub lihtsam olevat kui n.ö neli tööl ja neli vaba süsteemiga töörütmis ü olemine. Eriti problemaatiliseks osutus päevase magamisega enda öisteks vahetusteks vormi ajamine, aga eks inimene harjub kkõigega. Ilmselgelt võ v ib Tallinna vanglat praegu pidada peaaegu amortiseerunuks ning sealsed töötajad ja vast isegi mõned kinnipeetavad ootavad pikisilmi uue Tallinna vangla reaalsuseks saamist. See aga sõltub mitmest asjaolust ja praegu pingutavad ametnikud selle nimel, et vangla ja selle ametnikud oleksid oma tööülesannete kkõrgusel. On positiivne, et sellised n.ö laagert üpi vanglad Eestis varsti ajalooks tüü saavad. Uut tüü t üpi kambervanglad annavad ametnikele paremaid võ v imalusi oma seaduslikke kohustusi tööülesannete täitmisel ä ellu viia ja

Püüan a selles artiklis lühidalt edasi anda muljeid justiitskolledži VS100 õppurite tutvumispraktikalt Tallinna vanglas mullu detsembris ja leida mõningaid erinevusi minu „koduvanglaga” a Harkus. Tutvumispraktikal olime ajavahemikul 15. novembrist–17. detsembrini. Suhtusin Tallinna vanglasse mõningase eelarvamusega, sest tööülesannete tõttu olin sinna aastate eest paariks tunniks sattunud ja tollest ajast pidasin seda vanglat tõeliselt masendavaks paigaks. Samas tundus see igati loomulik, et vanglaelu ei peagi vangi jaoks olema meelakkumine, prof laktika mõttes vvõiks vabadele fü inimestele sellisesse kohta ekskursioone korraldada rohkemgi, kui seda praegu tehakse. Praktika ajal päevade kaupa sealsete ametnikega koos töötades hakkasin üha rohkem aru saama, et vangla näo moodustavad eelkõ k ige seal töötavad ametnikud, mitte karistust kandvad süüdimõistetud vvõi eelvangistuses viibivad seaduse silmis tegelikult veel süütud ü kahtlusalused. Sellegipoolest on suurim erinevus Harku ja Tallinna vangla vahel nende asukad, ar-

hitektuur ja asukoht, ametnikud on minu hinnangul mõlemas vanglas head professionaalid. Kui imeilusa metsa serval asuv Harku vangla asukoht on rohkem nagu lastelaagrile paslik, siis tänane ä Tallinna vangla sobiks nõukaajast rääkiva ä õuduka filmimiseks. Mõeldes sellele, kummas vanglas peaks Vangistusseaduse § 6 kohaselt kinnipeetavate õiguskuulekale teele juhatamine olema edukam, ei teki minul kahtlust, et Harku taolises vä väikeses vanglas on nii ametnike kui kinnipeetavate šansid selle eesmärgi täitä miseks paremad. Meie praktika Tallinna vanglas hõlmas pea kkõiki osakondi: esimese nädala olime 8tunniste tööpäevadega järelevalveosakonna saatemeeskonna hoole all, saime häid ä kogemusi nii saatmiste, läbiotsiä miste kui ka vastavasisuliste dokumentide vormistamise kohta. Tol esimesel nädalal tegi peaspetsialist vä väljaõppe alal Margarita Meri meile põhjaliku ekskursiooni kogu vanglas. Meid tutvustati vä välisvalve töö ja relvastusega ning läbiä sime jalgsi vangla vväälisperimeetri, nägime autolüüsi tööd, vvõtsime osa enesekaitsetreeningust, tutvusime arvestus-, finants- ja majandus-,

SPORT

Tartu suusamaratonil osales ka akadeemia õppureid ja töötajaid. Protokollis on esimese 2000 seas näiteks 95. kohal politseikadett Vladimir Latin (aeg 2.43,41), 133. oli Magnus K nnapas (FS09, 2.44,04), 904. Kü oli magistrant Alar Ridamäe (3.27,54) ja 1949. samuti magistrant Steven Rehelem (4.01,09). T tajatest sai justiitskolledži diTöö rektor Hannes Liivak k 1305. koha ajaga 3.41,46. Kokku lõpetas 63 km sõidu 4646 osalejat.

18. veebruaril peetud Eesti ja Rootsi politsei sõprusturniiril jõutõstmises kuulusid Eesti 6liikmelisse võistkonda ka 2 meie akadeemia õppurit: Aivar Krupp võitis -82,5 kg kehakaalus (kogusumma 645,0 kg; 447,18 Wilksi punkti) ja Priit Paakspuu kehakaalus -100 kg (750 kg; 473,85 punkti). Kõigi kehakaalude kokkuvõttes Eesti siiski kaotas Rootsile 47,58 punktiga. ***

Meie juubilare j

18. märtsil tähistab majandus- ja remondiosakonna hooldustööline T nu Sisask Tõ k 55. sünnipäeva, 19. märtsil majandus- ja remondiosakonna koristaja Leondiina Ruuss 70. juubelit, 21. märtsil spordikeskuse õppereferent Marje Laarr 60. juubelit ja 31. märtsil päästekolledži päästekooli haldustalituse peaspetsialist Avo Kiik k 55. sünnipäeva. Toimetus:

peatoimetaja Rein Vaher toimetaja Epp Jalakas

Asutati akadeemia spordistipendium Akadeemia nõukogu veebruariistungil kinnitati spordistipendiumi statuut. Stipendiumi asutamise eesmärk on silmapaistvate tulemustega sportlaste motiveerimine eneseteostusele sisejulgeoleku erialadel ja nende aktiivse sportlaskarjääri ühendamine õpingutega meie akadeemias. Järgmisest õppeaastast alates on tippsportlastest sisseastujail võimalus kandideerida kogu õppeaja stipendiumile, mille suurus on 700 eurot semestris. Ühel aastal võidakse vääriliste kandidaatide olemasolul määrata kuni 3 sellist stipendiumit. Teine spordistipendiumiliik on mõeldud neile õppureile, kes eelnimetatud stipendiumit ei saa, aga on saavutanud väga häid sportlikke tulemusi ning

tel 696 5519, rein.vaher@sisekaitse.ee tel 696 5481, epp.jalakas@sisekaitse.ee

Keidi Köster, PT-102

“Suunaja” 18. veebruaril Pärnu ä kontserdimajas peetud infomessil “Suunaja 2011” sai tutvuda nii üli-, k rg- ja kutsekoolide kui ka ggümkõ naasiumite ja eri organisatsioonidega. Meie akadeemiat esindasid messil Paikuse kooli kadetid Sven Janson n (P-157), Mihkel Vahii (PT-101) ja allakirjutanu koos koodeksi põhimõtete vastu. Samuti juhul, kui keegi täheldab üldisemat laadi suundumusi akadeemia arengus, mis ei ole kooskõlas põhiväärtuste või avaliku teenistuse eetikakoodeksiga. Ka siis, kui avaldaja leiab, et säärased suundumused võivad tulevikus aset leida. Kõik aukohtu üldisemat laadi käitumisjuhised ja seisukohad teeb akadeemia liikmetele teatavaks aukohtu esimees ajalehes Verbis aut Re. Aukohtu jõustunud otsusele võib esitada kaebuse akadeemia rektorile 30 päeva jooksul alates otsuse teadasaamisest.

tasemeõppe vanemspetsialisti Eva Alliksooga. Messi atmosfäär oli sõbralik, soe ja pidulik. Oli mitmeid konkursse ja meelelahutusüritusi. Kõik eksponendid meelitasid külastajaid bokside vormistuse, huvitavate kostüümide ja erinevate meenetega. Meie pakkusime külastajaile kalendreid, joonlaudu ja infovoldikuid, lisaks jagasime lõvi Leo komme, mida saime Lääne Prefektuurilt.

Kõige enam tekitas külastajais elevust politseimootorratas. Teine tähelepanuköitja oli kadett Mihkel Vahi, kes jalutas sirge seljaga mööda messisaali ringi, sinine politseivorm seljas ja jagas SKA voldikuid. Messil osalemine oli meile huvitav kogemus ja hea reklaam akadeemiale. Rõõm oli jagada noortele teavet meie koolist ja erialadest, mida on võimalik siin õppida.

• Kadetikirjutis • on rohkem tõenäoline, et ka kinnipeetavad seaduskuulekamateks muutuvad. Praktikaks olid nii vangla kui akadeemia laitmatult valmistunud. Kui kellelgi midagi arusaamatuks või vajaka jäi, selles tuleb vaid iseennast süüdistada. Oli tunda, et mõlemad asutused on just väljaõppeametnike kaudu lausa sümbioosis. Abivahendeid nii programmide, juhendite, õppematerjalide, dokumentatsiooni kui ka õigusaktide näol tundus esmapilgul olevat rohkemgi kui vaja. Samuti oli tunda, et meile korraldatud koosolekutel osalenud Justiitsministeeriumi, akadeemia ja vangla ametnikele läks siiralt korda meie praktika kulg. Tallinna vanglast jäi tänu seal töötavatele INIMESTELE väga hea mulje, eriti tahaks ära märkida Margarita Meri, Vadim Ventmanni, Sergei Mülleri, Venjamin Judini, Ulvi Maipuu, Marta Puju ja Margo Veskimeistri panust praktika kordaminekusse. Neile, kes soovivad põhjalikumat ülevaadet meie praktikast, soovitan tutvuda praktika aruannetega. saavad nende alusel alates enda 2. õppesemestrist kandideerida ühekordsele spordistipendiumile suurusega kuni 700 eurot semestris. Sellele ühekordsele spordistipendiumile võib kandideerida korduvalt ja ühes semestris antakse välja kuni 3 sellist stipendiumit. Mõlema stipendiumi määramise või väljamaksete eelduseks on, et kandideerijail või stipendiumi saajail ei ole akadeemias õppe- ega õppeteenuste võlgnevusi. Stipendiumitele kandideerimise ajad ja protseduur kuulutatakse välja akadeemia kodulehel ja õppurite e-postilistides. Spordikeskus soovib kõigile treeningujaksu, häid sporditulemusi ja palub levitada spordistipendiumi asutamise infot kõigi sportlike noorte seas, kes võiksid olla huvitatud akadeemia erialadel õppimisest.

IN MEMORIAM

Eve Tammekand 9.05.1959–15.02.2011 Eve oli päästekooli hing, tema jaoks ei olnud võõras aidata kolleege ka nendes küsimustes, millega ta otseselt ei pidanudki tegelema. Eve ei olnud ainult Kolleeg ja Töökaaslane suure algustähega, vaid hea sõber, pereliige, tuttav... Iga-aastaste päästekooli ühisürituste vedamine oli see, kus ta suutis innustada kõiki kaasa tulema ja osa võtma. Viimanegi kooli jõulupidu oli see, mille just tema korraldas ja kus ta oli õhtu särav täht – alati naermas, alati valmis tantsu keerutama. Sel viimasel jõulupeol, mis talle jäi ka viimseks, sai Evele üle antud päästekooli 2010. aasta kolleegi tiitel, mis näitabki tema suurt südant, heatahtlikkust, abivalmidust ja mõistmist. Aga nagu ikka, inimesest tunneme puudust kõige rohkem siis, kui teda enam ei ole, sest ta oli ju alati olemas. Eve jääb meie mõtetesse ikka naeratavana ja positiivsena. Päästekolledži päästekool

Rein Mäekallas 8.10.1941–22.02.2011 Ootamatult lahkus meie seast Kase tänava peapääslas töötanud Rein Mäekallas. Akadeemia teenistusse astus ta 27. mail 2003, töötades kuni korrapidamisteenistuse reorganiseerimiseni 2008. aastal akadeemia korrapidaja vastutaval ametikohal, edasi juba valvurina. Tundsime teda kohusetundliku ja sõbraliku inimesena, kelle abistavat kätt said tunda nii akadeemia külalised kui hättajäänud kolleegid. Rein Mäekallas lõpetas 1968. aastal TPI keemiatehnoloogia insenerina ja töötas seejärel Tallinna Paberivabrikus keskastme tootmisjuhina. 1971–1992 oli ta vabariigi suurima – Ajakirjandustrükikoja – teenistuses, sealhulgas direktori asetäitjana kvaliteedi alal. Koos abikaasa Mallega kasvatasid nad üles kaks poega.

Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012

Trükk: AS Spin Press Regati pst. 1

Verbis aut Re, nr 2, 2011  

Sisekaitseakadeemia ajalehe "Verbis aut Re" 2011. aasta veebruarikuu väljaanne

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you