Issuu on Google+

TUDENGITEATMIK 2013/2014

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D


LAURI TABUR rektor

KRISTA HAAK õppeprorektor

RAMON LOIK teadus- ja arendusprorektor

AIVO VIILOL haldusdirektor

TIINA KARU õppeosakonna juhataja

UNO SILBERG finantskolledži direktor

ERKKI OSOLAINEN justiitskolledži direktor

AIVAR TOOMPERE politsei- ja piirivalvekolledži direktor

AIN KARAFIN päästekolledži direktor

HARRY LAHTEIN sisejulgeoleku instituudi juhataja

ELEN LAANEMAA keelekeskuse juhataja

EPP JALAKAS spordikeskuse juhataja

ANNE VALK õiguse ja sotsiaalteaduste keskuse juhataja

RAILE REIGO raamatukogu juhataja

KAISA ELLANDI välissuhete vanemspetsialist


nimi

kolledž

telefon

e-post

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

2013/2014

KALENDER

ELUOLU AKADEEMIAS

TUDENGITEATMIK

õpperühm

MINU AKADEEMIA


MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS ÕPPIMINE AKADEEMIAS TUDENGIELU KALENDER 2

SISUKORD REKTORI TERVITUS....................................................................................

4

ÜLIÕPILASESINDUSE TERVITUS.................................................................

5

MINU AKADEEMIA ................................................................................... KOLLEDŽID........................................................................................... Finantskolledž............................................................................. Justiitskolledž.............................................................................. Politsei- ja piirivalvekolledž....................................................... Sisejulgeoleku instituut..............................................................

6 11 11 11 13 15

ELUOLU AKADEEMIAS ..............................................................................

17

Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleks............................ Kuidas Tallinna õppekompleksis orienteeruda?........................ Sissepääs ja parkimine............................................................... Majutus....................................................................................... Toitlustamine.............................................................................. Posti tellimine............................................................................

18 18 19 19 20 20

Politsei- ja piirivalvekolledž Murastes......................................... Kuidas Murastes orienteeruda?................................................. Sissepääs ja parkimine............................................................... Majutus....................................................................................... Toitlustamine..............................................................................

20 20 21 21 21

Kuidas Paikusel orienteeruda?................................................... Sissepääs ja parkimine............................................................... Majutus....................................................................................... Toitlustamine..............................................................................

21 21 22 22 23

Päästekolledži päästekool Väike-Maarjas................................... Kuidas Väike-Maarja päästekoolis orienteeruda?..................... Sissepääs ja parkimine............................................................... Majutus ...................................................................................... Toitlustamine..............................................................................

23 23 24 24 24

Politsei- ja piirivalvekolledž Paikusel.........................................

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


47

Gaudeamus .............................................................................................

48

2013/2014. õppeaasta akadeemiline kalender ..............................

49

MINU AKADEEMIA

Eesti Vabariigi hümn . ............................................................................

ELUOLU AKADEEMIAS

39 40 41 41 42 42 43 43 43 43 45 45 45 46 46 46

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

TUDENGIELU............................................................................................... Üliõpilasesindus................................................................................. Aktiiv................................................................................................... Kuidas tõendada oma üliõpilasstaatust?.......................................... Kuidas üliõpilaspiletit saada?............................................................ Sisekaitseakadeemia tekkel.............................................................. Sisekaitseakadeemia maskott........................................................... Tudengipost........................................................................................ Tudengileht........................................................................................ Üritused.............................................................................................. VABA AEG........................................................................................... Sport .......................................................................................... Keeleõpe..................................................................................... Ajaleht......................................................................................... Laulukoor.................................................................................... Tudengikorpus............................................................................

TUDENGIELU

25 26 28 28 29 30 30 30 31 32 32 33 35 37 37 38 38

KALENDER

ÕPPIMINE SISEKAITSEAKADEEMIAS......................................................... Kuidas toimub õppetöö.................................................................. Õpperühma kood........................................................................ Õppetöö vormid......................................................................... Hindamissüsteem....................................................................... Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine (VÕTA) . Õppimine ja praktika välismaal.................................................... ERASMUS’e programm................................................................ DoRa programm......................................................................... Nõustamine...................................................................................... Stipendiumid.................................................................................... Raamatukogu................................................................................... Kasulik teada.................................................................................... Tudengi õigused ja kohustused..................................................... Õigused....................................................................................... Kohustused................................................................................. IT-alane tugi................................................................................

3


MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS ÕPPIMINE AKADEEMIAS TUDENGIELU KALENDER 4

REKTORI TERVITUS Hea kadett! Oled saanud Eesti ühe silmapaistvaima kõrgkooli, Sisekaitseakadeemia osaks. Enam kui 20 tegevusaasta jooksul, kui akadeemia seinte vahelt on Eesti inimeste turvalisust kindlustama asunud tuhandeid noori ohvitsere ja eksperte, on Sisekaitseakadeemiast välja arenenud mitte ainult Eesti haridusmaastiku, vaid ka Euroopas suuri tegusid tegev lipulaev. Mõni aeg tagasi saime au osaliseks olla Eesti esimene kõrgkool, mis vääris rahvusvahelist institutsionaalset akrediteeringut. Sellele eelnesid mitmed kõrged tunnustused Eesti hariduskvaliteedi mõõduvõtmistel. Täna oleme oma teadmisi ja oskusi jagamas mitte ainult teile, noored tegijad, vaid ka uutele tegijatele muuhulgas Gruusias, Moldovas, Afganistanis ja meie suurimas välisprojektis – Kosovos, kus koos Soome partneritega oleme välja arendamas Eestile sarnast Sisekaitseakadeemiat. Ehk siis oled ka Sina alates akadeemiasse asumisest alates osa palju suuremast süsteemist, kui seda on meie armsa väikese Eesti sisejulgeolek. Juba täna on sisejulgeolek palju rahvusvahelisem, kui seda kümmekond aastat tagasi ettegi oskasime kujutada ning järjest rahvusvahelisemaks meid ümbritsev keskkond ka tulevikus läheb. Seepärast oleme ka Sisekaitseakadeemias üha enam õppekavadesse toomas rahvusvahelist kogemust ja teadmisi. Paljudele teie hulgast avaneb võimalus omandada kogemust mõnes meie partnerriigis. Paljud saavad uusi teadmisi ammutada meie välisõppejõudude kogemustest. Kuid kõik teie, kes te olete läbinud akadeemiasse pääsemise karmi valiku-. sõela, saate siin õppimise ajal võimaluse omandada palju põnevaid uusi teadmisi ja oskusi, mis pole teile vajalikud mitte ainult töiste väljakutsete vastuvõtmiseks, vaid kindlasti ka igapäevaelu korraldades. Lai silmaring ja oskus erinevaid elulisi olukordi lahendada on just see, mis kaasaegset sisejulgeolekuohvitseri iseloomustab. Usun ja loodan, et akadeemia suudab teile selleks pingeliseks õppeperioodiks kindlustada silmaringi laiendava kogemuse. Aja, kus jääb ka aega leida uusi sõpru, kellega tulevikus keerukates olukordades õlg õla kõrval ennast kindlana tunda, sest sisejulgeoleku tagamine on meeskonnatöö. Edukat õpiaega akadeemias! Lauri Tabur rektor S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


Olles sportlik! Leiad kindlasti üles oma kolledžis kaasvõitlejad, kes meelsasti treeniksid koos sinuga. Sport on elustiil, ela selle järgi ja sa ei pane tähelegi, kui Sind ümbritsevad juba uued tuttavad ja sõbrad, kellega jagada ühiselt samu tegevusi ja huve. Olles seltskondlik! Kogud samuti enda ümber uusi tuttavaid ja sõpru, kes ehitavad oma elu just samade eesmärkide peale üles. Võttes osa Sisekaitseakadeemia üliõpilasesinduse poolt korraldavatest üritustest, leiad endale tuttavaid erinevatest kolledžitest, kelle kõrvalt võid leida ennast tulevikus töökohustusi täites. Olles haarav! Loengus veeda aega otstarbekalt, ära istu oma nutitelefonis vaid tegele õppimisega. Samuti ära sulge oma meeli, kui ületad klassi lävepaku, sest igalt inimeselt on midagi õppida ning enda pidev täiendamine lugemise, vaatamise ja kuulamise kaudu on samuti kiiduväärt elustiil. Olles SKA põhiväärtuste järgija! Järgides Sisekaitseakadeemia viite põhiväärtust, saadavad need sind nii kooliajal kui ka elus edaspidi. Põhiväärtuste järgi toimides võid kindel olla, et sa ei jää võõraks ning sind hinnatakse vääriliselt. Ole aus enda ja teiste vastu, siis teenid ka austuse. Akadeemias saab sinust asjatundlik ja avatud sisejulgeoleku ametnik nii tööl kui ka vabal ajal. Oluline on aga areng ja selle teekond, mis algab sinu jaoks nüüd, hea uus kolleeg. Soovin, et su teekond oleks piisavalt pikk ja huvitavalt käänuline ning edu sulle kõikides ettevõtmistes! Taavi Teder Sisekaitseakadeemia üliõpilasesinduse juhatuse esimees

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS

Olles aktiivne! Leiad kindlasti endale hulganisti väljakutseid mille kaudu saad ennast proovile panna. Sisekaitseakadeemia erinevates kolledžites on palju erinevaid üritusi. Õppides Väike-Maarjas, Murastes või Paikusel, ei jää sa ilma ühestki suuremast üliõpilaskonna üritusest.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Mul on suur au tervitada sind, tulevast riigi sisekaitse alal töötavat ametnikku, Sisekaitseakadeemia üliõpilasesinduse nimel. Kindlasti on Sisekaitse-. akadeemia üliõpilaskonnal hea meel teada, et nüüd kuulud ka just sina. sellesse ühtlaselt hingavasse perre. Samuti on põhjust rõõmustada selle üle ka järgmistel põhjustel.

TUDENGIELU

Kallis esmakursuslane!

KALENDER

ÜLIÕPILASESINDUSE TERVITUS

5


MINU AKADEEMIA SISEKAITSEAKADEEMIA – KOOL , KUS ÕPIVAD PARIMAD


Lisaks korraldatakse akadeemias avaliku teenistuse täiendõpet ning tehakse teadus- ja arendustegevust meie riigi arenguks. Akadeemia missioon on sisejulgeoleku õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning ausate ja pädevate riigiametnike koolitamise kaudu riigi stabiilsuse ning turvalisuse suurendamine. Meie visioon aastaks 2020 on olla innovaatiline ning rahvusvaheliselt tunnustatud sisejulgeoleku õpi-, teadus- ja arenduskeskus. Põhiväärtused Meie missiooni täitmist ja visiooni teostamist toetavad järgnevad põhiväärtused – meie viis A’d:

• Ausus • Austus • Asjatundlikkus • Avatus • Areng

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS

Heatasemelise õppe kindlustavad kogemustega professorid, välismaal ja Eestis teaduskraadi omandanud noored õppejõud ning praktiseerivad tippametnikud. Mitmed õppejõud osalevad seaduste ettevalmistamisel ja teiste Eesti ühiskonda oluliselt mõjutavate otsuste langetamisel. Samuti õpetavad akadeemias õppejõud välismaa partnerõppeasutustest.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Ainsa kõrgkoolina kuulub Sisekaitseakadeemia Siseministeeriumi haldusalasse, täites sealjuures haridus- ja teadusministeeriumi poolt õppetööle ja -kvaliteedile kehtestatud norme. Kõik õppekavad, mida akadeemias õpetatakse, on saanud Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuurilt ka kõrgema riikliku kvaliteedikinnituse.

TUDENGIELU

Sisekaitseakadeemia on ainus õppeasutus Eestis, kust sirguvad sisejulgeoleku valdkonna spetsialistid. Erialase ettevalmistuse saavad akadeemiast nii politsei- ja piirivalve-, pääste-, maksu- ja tolli- kui ka vanglaametnikud. Sõltuvalt erialadest toimub õpe kutse-, kõrgharidus- ja magistriõppe tasemel.

KALENDER

MINU AKADEEMIA

7


MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS

OLULISTE SÜNDMUSTE AJALUGU

• 1992. aasta 15. aprillil asutas Eesti Vabariigi valitsus Eesti Sisekaitse Akadeemia. Õppetöö algas 12. oktoobril ning politsei, uurimise, tolli, korrektsiooni, kaitseväe ja piirivalve erialale võeti vastu 180 üliõpilast

• 1993. aastal nimetati akadeemia ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks • 1993. aastal avati päästeteenistuse eriala • 1998. aastal lõpetati sõjaväeliste erialade õpetamine ja kool sai nimeks Sisekaitseakadeemia

2001. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased avaliku juhtimise eriala magistriõppesse. Õpe toimus koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga

• 2003. aasta sügisel loodi finantskolledž, kus õpetatakse maksunduse ja tolli eriala

• • 2004. aastal liitus akadeemia päästekolledžiga Väike-Maarja Päästekool • 2005. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased ärijuhtimise magistri-. õppesse. Õpe toimub koostöös Tartu Ülikooliga

2005. aastal alustas akadeemias tegevust Avaliku Teenistuse Arendus ja Koolituskeskus (ATAK)

• 2005. aastal alustas akadeemia koosseisus tööd piirivalvekolledž • 2006. aastal ühendati akadeemiaga Muraste Piirivalvekool • 2009. aasta sügisel avati uue erialana sisejulgeoleku magistriõpe • 2010. aasta 1. veebruaril ühendati piirivalvekolledž ja politseikolledž

politsei- ja piirivalvekolledži nime all. Seoses ühendamisega muutusid ka Paikusel asuva politseikooli ja Murastes asuva piirivalvekolledži nimed. Politseikooli nimeks sai politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool, piiri-. valvekolledži nimeks politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kool

• 2011. aastal lõpetas esimene sisejulgeoleku magistriõppe lend

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

2004. aastal liitus akadeemia politseikolledžiga Paikuse Politseikool

8

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


Akadeemia deviis ehk juhtlause “Verbis aut Re” (sõna või teoga ldk) tähistab mõtet, et akadeemia ja sellega seotud isikute peamiseks tegevuseks on Eesti riigi hoidmine ja kaitsmine sõna või teoga. Deviisi pakkus välja akadeemia esimene rektor – õigusteaduste doktor professor Eduard Raska ning see leidis üldise heakskiidu. “Verbis aut Re” nime kannab ka iga kuu väljaantav akadeemia ajaleht. Mida on kujutatud Sisekaitseakadeemia logol? Logol on kujutatud must sildrist kolme kuldse kiirega igal risti harul. Must värv sümboliseerib teadmisi, kolm kuldset kiirt valgust, haridust ja haritust. Risti keskel on kujutatud Eesti väike riigivapp. Risti taga on kaks ristuvat hõbedast mõõka, mis sümboliseerivad nii riigi kui ka ristil kujutatud aadete kaitset. Seega tähendab deviis embleemil kujutatud aadete – Eesti riigi, valguse, teadmiste, hariduse ja harituse – kaitsmist sõna või teoga. Akadeemia logo kinnitati Riigikantselei riigisümboolika osakonnas 20. juulil 1992. Kes on Siim? Skulptor Jaak Soans tegi säilinud fotode järgi kuju Vabadussõja ausamba taastamiseks Põltsamaale. Oma algse, patenteeritud kipskuju kinkis ta 1993.  aastal akadeemiale. Kadetid võtsid kuju kohe omaks ja andsid talle hellitava hüüdnime “Siim”. Siim asub Tallinnas A-korpuse I korruse fuajees ning tema juures viiakse läbi mitmeid akadeemiale olulisi üritusi. 2012.  aasta kevadel sai Siim endale ka Sisekaitseakadeemia tekli.

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS

Mida väljendab akadeemia deviis?

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

1992. aastal kinnitas Eesti Sisekaitse Akadeemia nõukogu akadeemia sümboolika ja selle statuudi. Sümboolika hulka kuuluvad akadeemia lipp, embleem, deviis, rektori ametiraha, kolledžite lipud ja embleemid. Akadeemia sümboolika on loodud heraldikakunstniku Priit Herodese juhtimisel.

TUDENGIELU

Mis on akadeemia sümboolika?

KALENDER

HUVITAVAID FAKTE

9


•  Akadeemia

KALENDER

TUDENGIELU

ELUOLU AKADEEMIAS

Igas asutuses kujunevad välja omad traditsioonid ja sündmused, mida lisaks ametlikele riigipühadele pidulikult tähistatakse. Akadeemias kui õppeasutuses on nendeks kindlasti ka õppeaasta algus ja lõpp. Traditsiooniliselt algab õppeaasta piduliku rivistuse ehk avaaktusega akadeemia lipuväljakul ning lõpeb tamme istutamise tseremoonia ning lõpuaktusega.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

MINU AKADEEMIA

TRADITSIOONID

10

avaaktus. Vaatamata sellele, et esimene avaaktus peeti halva ilma tõttu Siimu juures, on kadetid traditsiooniliselt rivistatud üles akadeemia Kase tänava lipuväljakule. Uusi akadeemia õppureid tervitavad siseminister, justiitsminister ja ametite peadirektorid. Pidulikkust lisab aktusele politsei- ja piirivalveorkestri esinemine.   Akadeemia sünnipäev. Iga aasta 15. aprillil tähistame akadeemia sünnipäeva, milleks on asutamisdokumendi, Vabariigi Valitsuse määruse allakirjutamise kuupäev. Asutamis-aastapäeva tähistatakse tavakohaselt mitut laadi üritustega: aktuste, spordivõistluste, ballide ja konverentsidega. 2012.  aastal asetasime akadeemia sünnipäeval pärja meie esimese rektori professor Eduard Raska hauale ning loodetavasti saab ka sellest uus traditsioon.   Eesti Vabariigi aastapäev. Igal aastal tähistame piduliku aktusega Eesti Vabariigi aastapäeva, millest võtavad osa ka siseminister, justiitsminister ja ametite peadirektorid. Aktusel antakse ametite poolt üle eristipendiumid kõigi erialade parimatele tudengitele, kaalukaim neist on siseministeeriumi poolt määratav Kaarel Eenpalu nimeline stipendium.   Tammede istutamine. Esimene tammepuu istutati akadeemia õppehoone ette 12. oktoobril 1992 akadeemia õppetöö alguse puhul. Igaaastane tamme istutamise traditsioon sai alguse aga 1996.  aastal, kui akadeemia lõpetas selle esimene lend. Sellest ajast alates on oma puu istutanud Kase tänava pikale tammealleele iga lõpetav lend. Samal päeval tunnustatakse Siimu juures ka akadeemia parimaid sportlastudengeid.   Doonorlus. Tavakohaselt on akadeemia üliõpilased ja töötajad olnud tublid doonorid. 1993.  aastal, akadeemia esimesel tegutsemisaastal, pälvisime Eesti Verekeskuse tänukirja edukalt korraldatud doonoripäeva eest. Akadeemiast käis tol korral verd loovutamas 102 tudengit. Tihe koostöö verekeskusega jätkub ka tänapäeval. Mitu korda aastas korraldab verekeskus akadeemias doonoripäevi ning loovutatud vere kogust võib mõõta sadades liitrites.   Eduard Raska haua külastamine. Iga aasta 15. aprillil, akadeemia sünnipäeval, külastab Üliõpilasesindus koos kooli juhtkonna ja tudengitega kooli asutaja ning esimese rektori härra Eduard Raska hauda Metsakalmistul, et mälestada lahkunut ja meenutada akadeemia ajalugu. Traditsioon sai alguse 2012.  aasta kevadel.

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


Maksunduse ja tolli eriala õppeprogramm on koostatud koostöös Maksu- ja Tolliametiga, et tagada lõpetajate eduks ja arenguks vajalikud teoreetilised teadmised ning praktilised oskused nii avaliku kui ka erasektori finantsvaldkonnas. Maksunduse ja tolli eriala lõpetanu saab finantskolledžist kaasa universaalsed ja laialdased teadmised asumaks tööle ametnikuna finantsvaldkonnas nii avalikus kui ka erasektoris, kus leiavad rakendust omandatud teadmised ning on abiks õppetöö jooksul sooritatud praktika. Eriala lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemia magistrantuuris sisejulgeoleku magistriõppes. ERIALA

Maksunduse- ja tolli eriala täiskoormusega õppe vormis (kõrgharidusõpe) Direktor: majandusteaduse doktor Uno Silberg. Asukoht ja õppetegevus: õppekompleks Tallinnas, B-korpuse IV korrus. Õppereferendid: Ulvi Lahe Ruum: B-401 Telefon: 696 5470 E-post: ulvi.lahe@sisekaitse.ee

Pille Morševitski Ruum: B-406 Telefon: 696 5531 E-post: pille.morsevitski@sisekaitse.ee

JUSTIITSKOLLEDŽ Justiitskolledž (kuni 2004. aastani korrektsioonikolledž) kuulub akadeemia koosseisu 1992.  aastast. Kolledž korraldab justiitshaldussüsteemi kuuluvatele vanglatele erialase haridusega ametnike koolitamist taseme- ja täiendusõppe vormis. Justiitskolledži lõpetaja leiab töö vanglateenistuses Tartu, Viru, Tallinna, Harku ja Murru vanglas. Eduka teenistuskäiguga on kolledži lõpetanute seast sirgunud palju hinnatud erialaspetsialiste, mitmeid tippjuhte, sealhulgas mitu vangladirektorit. Kolledži peamiseks kootööpartneriks on Justiits-.

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS

Tolli eriala on Sisekaitseakadeemias õpetatud asutamisest peale. Finants-. kolledži nime all on akadeemias tegutsetud alates 2003.  aastast.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

FINANTSKOLLEDŽ

TUDENGIELU

Sisekaitseakadeemia koosseisu kuulub neli kolledžit: finantskolledž, justiitskolledž, päästekolledž ning politsei- ja piirivalvekolledž. Viiendaks kolledžiks võib lugeda sisejulgeoleku instituuti, kus toimub sisejulgeoleku magistriõppe.

KALENDER

KOLLEDŽID

11


MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS ÕPPIMINE AKADEEMIAS TUDENGIELU KALENDER 12

ministeerium ja selle haldusalasse kuuluvad vanglad. Lõpetajal on võimalik jätkata teenistust ka kriminaalhooldusametnikuna. Kutseõpe ehk vanglaametniku eriala. Õpingute jooksul saab õpilane ülevaate vangistusseadusest, psühholoogiast, kriminoloogiast, tulirelvade ja erivahendite kasutamisest, enesekaitsest ning muudest vanglatöös vajalikest oskustest ja teadmistest. Õppeaeg on üks aasta. Rakenduskõrgharidusõpe ehk korrektsiooni eriala. Õpingute jooksul saab üliõpilane põhjalikud teadmised õigusest, kinnipeetava taasühiskonnastamisega seonduvast (riskihindamine, karistusaja planeerimine), korrektsioonilisest sotsiaaltööst, psühholoogiast, vanglatöö taktikast ja paljudest teistest erialastest valdkondadest. Praktiliste oskustena harjutatakse ka enesekaitset, erivahendite kasutamist ja esmaabi andmist. Korrektsiooni eriala lõpetanu on hea ettevalmistusega professionaalne vanemametnik. Õppeaeg on kolm aastat. Korrektsiooni erialal õppides toetab Justiitsministeerium kadetti motiveeriva stipendiumiga, mis koos riikliku stipendiumiga on 300 eurot kuus. Vangla-. ametniku eriala päevaõppe vormi väljastpoolt vanglateenistust õppima. asujale makstakse stipendiumit 250 eurot kuus ning kindlustatakse tasuta toitlustamine ja majutus. Korrektsiooni eriala läbinul on võimalik töö kõrvalt jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes. Vanglaametnik on osa korrakaitsesüsteemist. Vanglaametniku ülesandeks on tagada riigi sisejulgeolek. ERIALAD

korrektsiooni eriala päevaõppe vormis (kõrgharidusõpe) vanglaametniku eriala päeva- või kaugõppe vormis (kutseõpe) Direktor: Erkki Osolainen Asukoht ja õppetegevus: Õppekompleks Tallinnas, B-korpuse IV korrus. Õppereferendid: Tiina Kuljus Pille Riin Pettai Ruum: B-417 Ruum: B-417 Telefon: 696 5417 Telefon: 696 5417 E-post: tiina.kuljus@sisekaitse.ee E-post: pille.pettai@sisekaitse.ee

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


Õppides politseiametniku või piirivalvuri kutseõppe õppekaval, on politsei- ja piirivalvekolledžis võimalik omandada kutseharidus. Õppeaeg on 45 nädalat. ERIALAD

politseiteenistuse eriala päeva- või kaugõppe vormis (kõrgharidusõpe) politseiametniku eriala (kutseõpe) piirivalvuri eriala (kutseõpe) Direktor: politseikolonel Aivar Toompere Asukoht ja õppetegevus: Kolledž asub Murastes ja õppetegevus toimub nii Murastes kui ka kolledži Paikuse koolis. Õppereferendid: Maarja Bachmann Asukoht: Muraste PPK õppekompleks Telefon: 670 7430 E-post: maarja.bachmann@sisekaitse.ee Marika Laan Asukoht: Muraste PPK õppekompleks Telefon: 670 7434 E-post: marika.laan@sisekaitse.ee

Heli Enns Asukoht: Paikuse kool Telefon: 447 6752 E-post: heli.enns@sisekaitse.ee

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS

Kõrghariduse omandanutel on võimalik õpinguid jätkata Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Kolledžis on võimalik omandada nii kõrgharidust (politseiteenistuse eriala õppekava) kui ka kutseharidust (politseiametniku ja piirivalvuri õppekavad). Politseiteenistuse eriala õppekavas on spetsialiseerumiseks kolm süva-. õppesuunda korrakaitsepolitsei, kriminaalpolitsei ja piirivalve. Suuna valik tehakse Sisekaitseakadeemia võimalusi, kadeti soove, õppeedukust ja tööandja vajadusi arvestades. 2013/2014. õppeaastal toimub vastuvõtt ainult korrakaitsepolitsei suunale.

TUDENGIELU

1. jaanuaril 2010 alustas tööd Politsei- ja Piirivalveamet ning sellega seoses ühendati sama aasta veebruaris politseikolledž ja piirivalvekolledž. Politseija piirivalvekolledž on akadeemia suurim õppeüksus.

KALENDER

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ

13


MINU AKADEEMIA

Päästekolledži esimene lend üliõpilasi alustas oma kooliteed 1. septembril 1993. Päästekolledž ja Väike-Maarjas tegutsenud päästekool ühendati akadeemia ühtseks kolledžiks 1. septembril 2004.  aastal. Päästekolledž pakub ainulaadset võimalust saada mitmekülgseid teadmisi ja huvitavat tööd Päästeameti kiirelt arenevas organisatsioonis. Heade kutse-. oskustega lõpetajad on ühiskonna turvatunde tagajateks ja hinnatud abikäed nii ennetustöös kui ka päästesündmuste lahendamisel. Sisekaitseakadeemia päästekolledž koos Väike-Maarjas asuva päästekooliga annab tulevastele päästeteenistujatele põhjaliku ettevalmistuse nii kutsekui kõrghariduse õppesuundadel. Kolledžis omandatud erialad annavad võimaluse olla abistajaks ja päästjaks nii Eestis kui ka rahvusvahelistel päästeoperatsioonidel.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Kolledži lõpetajail on võimalus edasi õppida näiteks Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes.

TUDENGIELU

Päästekolledži koostööpartneriteks on lisaks Päästeametile ja Häirekeskusele ka kiirabi teenuse pakkujad, päästega seotud koolitusasutused välisriikides ning eraettevõtted.

Praktikad: Päästekolledži õppetöös on praktika olulisel kohal. Et harjuda kasutama kaitsevarustust ja päästma kiirelt ja turvaliselt inimesi päästesündmustel, lahendatakse õnnetusjuhtumeid juba koolis Õppeaasta kõrghetkeks on rahvusvaheline lõpuharjutus “Sireen”, kus õppijad saavad iseseisvalt näidata oma kutseoskusi. Kõrgharidusõppe kolmandal kursusel saavad kadetid valida spetsialiseerumise ennetus- või operatiivsuunale.

KALENDER

ELUOLU AKADEEMIAS

PÄÄSTEKOLLEDŽ

Praktikate kuraator: Kairi Pruul Asukoht: Tallinn, Kase tn. 61 Ruum: B-119 Telefon: 696 544 E-post: kairi.pruuli@sisekaitse.ee

14

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D

ERIALAD

Päästeteenistuse eriala päeva- ja kaugõppe vormis (kõrgharidusõpe) Päästekorraldaja eriala (kutseõpe) Päästja eriala (kutseõpe) Direktor: Ain Karafin Asukoht ja õppetegevus: Kolledž asub Tallinna õppekompleksis, B-korpuse. I korrusel. Õppetegevus toimub nii Tallinnas kui ka Väike-Maarja päästekoolis.


SISEJULGEOLEKU INSTITUUT Esimene lend sisejulgeoleku magistrante alustas rahvusvahelise õppekava järgi õppetööd 2009.  aasta septembris. Sisejulgeoleku magistriõppe programm pakub unikaalset võimalust omandada magistrikraad sisejulgeoleku valdkonnas. Magistriõpe annab globaal-. se ülevaate sisejulgeoleku süsteemist, kuidas see on korraldatud Eestis ja Euroopas ning kuidas toimib erinevate valdkondade koostöö. Õppekava on üles ehitatud nii, et see pakub nii valdkonnaüleseid juhtimis- ja sisekaitselisi üldaineid kui ka teadustööd kirjutamist toetavaid ained. Lisaks on vastavalt magistrandi soovile võimalik oma õppekava kujundada, valides endale meelepäraseid aineid valik- ja vabaainete hulgast vastavalt sellele, kas magistrant soovib end arendada erialaspetsiifiliselt või valdkondadeüleselt. Magistriõppe arendusprojektis “Teadmistemahukas turvalisus” kaasatakse magistriõpingutesse nii välisõppejõude partnerülikoolidest kui ka Eesti tippspetsialiste. Õppetöö toimub nii eesti kui inglise keeles. Pärast sisejulgeoleku magistriõppe lõpetamist on lõpetajail võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes. ERIALA

Sisejulgeoleku magistriõpe

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS

Päästekooli õppereferent: Siret Hobolainen Asukoht: Väike-Maarja õppekompleks Telefon: 322 8455 E-post: siret.hobolainen@sisekaitse.ee

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Epp Näpp Asukoht: Tallinn, Kase tn. 61 Ruum: B-126 Telefon: 696 5418 e-post: epp.napp@sisekaitse.ee

TUDENGIELU

Päästekolledži õppereferendid: Karin Liivaleht Asukoht: Tallinn, Kase tn. 61 Ruum: B-126 Telefon: 696 5459 E-post: karin.liivaleht@sisekaitse.ee

Magistriõppe programmijuht: Külli Saluste Ruum: B-201 Telefon: 696 5493 E-post: kylli.saluste@sisekaitse.ee

Õppereferent: Diana Lüütsepp Ruum: B-201 Telefon: 696 5493 E-post: diana.lyytsepp@sisekaitse.ee

KALENDER

Asukoht ja õppetegevus: Tallinna õppekompleks, B-korpuse I korrus.

15


MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS ÕPPIMINE AKADEEMIAS

ÜLDOSAKOND Tallinna õppekompleks ÜLDTELEFON 696 5644 E-post: info@sisekaitse.ee ÜLIÕPILASESINDUS Tallinna õppekompleks Ruum: B-314 E-post: esindus@sisekaitse.ee ÕPPEOSAKOND Tallinna õppekompleks Ruum: A-218 Telefon: 696 5487 E-post: tiina.karu@sisekaitse.ee HARIDUSTEHNOLOOG (ÕIS) Tallinna õppekompleks Ruum: A-214 telefon: 696 5437 E-post: vaiko.mae@sisekaitse.ee RAAMATUKOGU Telefon: Tallinnas Murastes Paikusel Väike-Maarjas

696 670 447 322

E-post:

riksweb@sisekaitse.ee ppraamatukogu@sisekaitse.ee ylle.loopre@sisekaitse.ee maire.udekyll@sisekaitse.ee

ERASMUS Ruum: Telefon: E-post:

Tallinnas Murastes Paikusel Väike-Maarjas

5324 7438 6753 8469

Tallinna õppekompleks A-211 696 5402 kaisa.ellandi@sisekaitse.ee

JURIST Tallinna õppekompleks Ruum: A-221 Telefon: 696 5407 E-post: sirje.asu@sisekaitse.ee

KALENDER

TUDENGIELU

VEEL OLULISI KONTAKTE

PEARAAMATUPIDAJA Tallinna õppekompleks Ruum: A-109 Telefon: 696 5313 E-post: helen.mottus@sisekaitse.ee

16

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ MURASTES

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ PAIKUSEL

PÄÄSTEKOLLEŽ VÄIKE-MAARJAS

ELUOLU AKADEEMIAS

PEAHOONE TALLINNAS


ELUOLU AKADEEMIAS

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

ELUOLU AKADEEMIAS

SISEKAITSEAKADEEMIA TALLINNA ÕPPEKOMPLEKS

18

KUIDAS TALLINNA ÕPPEKOMPLEKSIS ORIENTEERUDA? Suurem osa õppetegevusest on koondunud akadeemia peahoone (Kase 61, Tallinn) B-korpusesse. Juhtkond ja tugipersonal asuvad Kase tänava A-korpuses. Neid kahte hoonet ühendab galerii, mis tähise osas kuulub A-korpuse alla. Galeriis asuvad täienduskoolitusi korraldava Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse (ATAK-i), akadeemia nõuniku ja teadus- ja arendusprorektori ruumid. Akadeemia ruumide tähistamise süsteem on lihtne – ruumid on tähistatud korpuse tähise ning korruse ja toa numbriga, kus kolmekohalise arvu esimene number näitab ära korruse numbri. Näiteks: päästekolledži direktor asub ruumis B-127 ehk õppehoone (B-korpuse) esimesel korrusel. Õppeosakond asub ruumides A-216 ja A-217, ehk administratiivhoone (A-korpuse) teisel korrusel. A ja B korpus Uuel kadetil on orienteerumine Kase tänava õppekompleksis alati natuke aega võtnud. Peaasi on säilitada rahu, sest pärast mõningaid eksirännakuid jõuad ikka õigesse kohta. Kui jääd hätta, aitavad akadeemia töötajad ja kadetid rõõmuga sul õige ruumi üles leida. A-korpusest (administratiivhoones) on: Juhtkond Õppeosakond Üldosakond Personaliarendusosakond Rahandusosakond Turundus- ja kommunikatsiooniosakond ERASMUS ja DORA programmi koordinaatorid Majandus- ja remondiosakond Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus

• • • • • • • • •

B-korpusest (õppehoones) on: Raamatukogu Söökla Keelekeskus Loenguruumid Sisejulgeoleku instituudi, sh magistriprogrammi meeskond Innovaatiliste Haridustehnoloogiate Keskus Migratsiooniuuringute Keskus

• • • • • • •

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


Kontaktid: I ühiselamu Majutusadministraator Elna Saarniit Telefon: 696 5329 E-post: elna.saarniit@sisekaitse.ee III ühiselamu Majutusadministraator Katrin Salumets Telefon: 696 5339 E-post: katrin.salumets@sisekaitse.ee II ühiselamu Majutusadministraator Helve Sirge Telefon: 696 5330 E-post: helve.sirge@sisekaitse.ee Majutusadministraatori tööruum on igas ühiselamus esimesel korrusel, tööaeg 8.30 – 17.00.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

MAJUTUS Kadettidel on võimalus elada ühiselamus. Kase tänaval on ühiselamuid kolm ning kõigis neis on kahe- ja kolmekohalised toad. Ühiselamutes on võimalik nii süüa teha kui ka pesu pesta. Igas toas on tasuta internetiühendus. Arvuti või soovi korral WIFI tugijaama muretseb iga kadett endale ise.

TUDENGIELU

Õppehoone (B-korpuse) välisuks, galerii vaheuks ja arvutiklassid (B-372, B-328) suletakse üldjuhul kell 19.00. Pühapäevadel ja riiklikel pühadel on need uksed ning A-korpuse välisuks suletud. Õppuri põhjendatud soovil avavad valvurid hoonesse sisenemiseks välisukse või arvutiklassi selle iseseisvaks kasutamiseks muul õppetöövälisel ajal tööpäevadel kuni 21ni. Spordikeskuste välisuksed lukustatakse tööpäeviti kell 22.00. Nädalavahetustel ja riigipühadel tuleb arvutiklassi ja spordikeskustesse pääsemiseks pöörduda peapääsla valvuri poole.

KALENDER

Autoga territooriumile sõitmise ja seal parkimise õiguse saamiseks tuleb pärast SKA ID-kaardi omandamist täita peapääsla valvuri juures vormikohane avaldus. Akadeemia territoorium on tähistatud liiklusmärgiga “Õueala”, mis lubab parkida vaid selleks ette nähtud kohtades. Kadetid võivad oma autot parkida ainult suurel platsil. Hoonete ümbrused ja neile lähemad sõiduteed on tähistatud parkimise keelualana.

ELUOLU AKADEEMIAS

SISSEPÄÄS JA PARKIMINE Iga kadett pääseb Kase tänava territooriumile jalgsi või autoga, kasutades SKA ID-kaarti. Ühiselamu kasutajatele väljastavad kaarte majutusadministraatorid, teistele vastava kolledži õppereferent. Kõik kaardid avavad tagumise pääsla ukse (sissepääs Pähkli tänavalt), spordisaalide uksed ning ühiselamu kaardid lisaks veel oma ühiselamu välisukse.

19


KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

ELUOLU AKADEEMIAS

Ühiselamu tuba on võimalik saada nii üheks ööks kui ka pikemaks perioodiks. Pikemaks perioodiks toa üürimisel tuleb sõlmida vastav üürileping. Täiendava informatsiooni saamiseks ja lepingu sõlmimiseks pöördu majutus-. administraatori poole.

20

TOITLUSTAMINE Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksis on võimalik süüa sööklas või valmistada ise toitu ühiselamu köögis. Sööklas saab tasuda nii sularahas kui pangakaardiga. Lähim toidupood on Pirita Selver, mis asub akadeemiast läbi männisalu mere suunas jalutuskäigu kaugusel. POSTI TELLIMINE Kadettidele saabuv isiklik post võetakse vastu üldosakonnas ja jagatakse kolledžite kaupa peapääslas olevatesse sahtlitesse. Tähitult saabunud saadetised edastatakse õppereferentidele, kes need kadettidele edastavad. Ajalehtede või ajakirjade tellimisel SKA aadressile tuleb sellest üldosakonnale ette teatada. Vastasel juhul ei pruugi tellimus kohale jõuda. Üldosakond: Telefon: 696 5347 E-post: info@sisekaitse.ee Sisekaitseakadeemia (Tallinna õppekompleksi) kontaktid: Kase 61, 12012 Tallinn Telefon: 696 5644 E-post: info@sisekaitse.ee

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ MURASTES KUIDAS MURASTES ORIENTEERUDA? Murastes õppekompleks koosneb peahoonest, mis sisaldab õppekorpust, aulat ja sööklat. Lisaks on hoone jaotatud nelja korpusesse:

• administratiivkorpus (A) • majutuskorpus • bassein ja meditsiiniline teenindus (B) • raamatukogu (C) • majutuskorpus (D) Koolis orienteerumisel abistavad suunaviidad. Eraldi hoonetena on Muraste territooriumil veel teenistuskoerte koolituskeskus ning õppetreeningbaas, kus asuvad täismõõtmeis spordisaal, matisaal, jõusaal ja õppelaboratoorium. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


Korrapidaja telefon on 670 7400, mobiil 5343 5735 ning lühinumber 79400. Politsei- ja piirivalvekolledži kontaktid: Tilgu tee 55C, Muraste 76905 Harjumaa Telefon: 670 7402 E-post: info_muraste@list.sisekaitse.ee

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ PAIKUSEL KUIDAS PAIKUSEL ORIENTEERUDA? Paikuse kool koosneb eraldi asuvatest hoonetest. Territooriumile sisenedes jääb silma kolmekorruseline hoone, kus paiknevad kooli juhtkond, tugipersonal ja IT spetsialist. Vasakut kätt jääb kolmekorruseline koolihoone. Koolihoones toimub peamine õppetöö ning seal paiknevad: Esimesel korrusel korrapidamine, relvastuse klass, raamatukogu, suur auditoorium, spordisaalid, jõusaal, pääs ühiselamusse

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

TOITLUSTAMINE Toitlustamine toimub kooli sööklas eelneva registreerimise alusel (registreerida tuleb vähemalt 24h enne söömist). Tasumine toimub vastavalt hinnakirjale nii sularahas, kui kaardimakseterminali abil. Lähim toidupood ja toitlustusettevõte asub Tabasalus, 6 kilomeetri kaugusel. Ühiselamutes asub igal korrusel kööginurk, kus on võimalus toitu valmistada.

TUDENGIELU

Ühiselamu kontakt: Majutusadministraator Tiina Lendre Telefon: 670 7414

KALENDER

MAJUTUS Majutusega tegeleb majutusadministraator. Toad on enamuses kahe- ja kolmekohalised. Igal korrusel asub kööginurk ja puhkeruum, kus on võimalik toitu valmistada ja telerit vaadata.

ELUOLU AKADEEMIAS

SISSEPÄÄS JA PARKIMINE Kooli territooriumile pääseb läbi auto- või jalgvärava. Juhul kui värav on suletud, saab tõkkepuu- ja jalgvärava juures asuvate fono-lukkude abil korrapidajaga ühendust võtta. Autodele on parkimisvõimalus ühiselamu kõrval asuvas parklas. Kõik pikema perioodi jooksul territooriumil asuvad transpordivahendid peavad olema korrapidaja juures fikseeritud.

21


Teisel korrusel õppeklassid, arvutiklass, nõupidamiste ruum, kooli muuseum, õppedistsipliini vanemspetsialistide tööruum, õppepolügoon. Läbi klaasist fuajee pääseb söögisaali

Koolimajaga on kokku ehitatud kahekorruseline söökla, kuhu pääseb koolimaja ja ühiselamu teiselt korruselt. Esimesel korrusel on köök ja söökla juhataja kabinet, teisel korrusel söögisaal. Koolimajaga on ühendatud ka kahekorruseline ühiselamu, mille esimesel korrusel asuvad komandandi tuba ja pesuvahetuse ruum. Administratiivhoone taga asub kahekorruseline õppehoone, kus paiknevad: Esimesel korrusel Kriminalistika labor, õppeklassid, meditsiinipunkt, duširuumid

Eraldi hoonetena on õppetööks veel välilasketiir ja auto-moto õppeväljak koos õppeklassiga.

SISSEPÄÄS JA PARKIMINE Iga kadett pääseb kooli territooriumile jalgsi või autoga. Parklana kasutavad kadetid ainult ühiselamu kõrval asuvat parkimisplatsi. Kõigile väljastatakse plastikust uksekaardid, mille abil pääseb ühiselamusse, õppehoonetesse ja saab avada tõkkepuud. Arvutiklassi ja jõusaali saab kadett vabalt kasutada. Selleks saab ta korrapidaja käest ruumi võtme, registreerib ennast kasutajaks ja tagastab hiljem võtme korrapidamisse. Öörahu algab kell 23.00 ja pärast seda viibivad kõik oma tubades.

KALENDER

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Teisel korrusel Siselasketiir ja ühiselamu toad

TUDENGIELU

ELUOLU AKADEEMIAS

Kolmandal korrusel arvutiklass, õppeklassid, ühiselamu toad

22

Kadettidele mõeldud parkla kõrval asub kahekorruseline ühiselamu. Türgi oja ääres paiknevad abihoonetena veel kooli saun, puhkemaja, töökojad ja garaažid. Kõikide töötajate telefoninumbrid ja e-posti aadressid on Sisekaitseakadeemia kodulehel ja Paikuse kooli korrapidajal. Küsimuste või probleemide korral pöördu esmajärjekorras õppedistsipliini vanemspetsialistide poole, kes vajadusel suunavad sind edasi. Jooksvate küsimuste lahendamisel saad kindlasti abi ka korrapidamisest telefonil 447 6710 või 447 6711.

MAJUTUS Kõigile õppijatele tagatakse võimalus elada ühiselamus. Ühiselamuid on kolm ning kõigis neis on kahe- ja kolmekohalised toad. Igal korrusel on puhke-. tuba, arvuti, TV, külmkapp. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


PÄÄSTEKOLLEDŽI PÄÄSTEKOOL VÄIKE-MAARJAS KUIDAS VÄIKE-MAARJA PÄÄSTEKOOLIS ORIENTEERUDA? Päästekooli õppetegevus toimub õppekompleksis Väike-Maarjas, aadressil Jakob Liivi 4 ja 6 ning õppeväljakul, mis asub Vao külas, mõne kilomeetri kaugusel Väike-Maarjast. Õppekompleks koosneb: Õppehoonest; A õppedepoost; B õppedepoost; Ühiselamust; Söökla-aulast

• • • • •

Õppehoone on eraldiseisev kahekorruseline hoone, kust leiad õppeklassid, õppereferendi ja õppejõudude tööruumid. A õppedepoos asub päästeautode garaaž, hingamisaparaatide hooldus- ja hoiuruum, kustutusriiete hoiuruum, kadettide riietusruum ning saun. B õppedepoos asub päästeautode garaaž, päästevarustuse hooldus- ja hoiuruum ning kadettide riietusruum. Ühiselamu on neljakorruseline hoone, milles lisaks ühiselamu tubadele asub esimesel korrusel ka raamatukogu.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli kontaktid: Kooli tee 12, Paikuse 86602 Pärnumaa Telefon: 447 6700 E-post: info_paikuse@list.sisekaitse.ee

TUDENGIELU

TOITLUSTAMINE Toitlustus on kooli sööklas viis korda nädalas ja kolm korda päevas vastavalt kooli sisekorras ettenähtud aegadel. Tasuda saab sularahas ja pangakaardiga.

KALENDER

Kontakt: Ühiselamu komandant Maimu Soosalu Asukoht: ühiselamu esimesel korrusel Tööaeg: 8.00 – 16.30 Telefon: 4476716 või 5346 2716 E-post: maimu.soosalu@sisekaitse.ee

ELUOLU AKADEEMIAS

Ühiselamutes on võimalik pesu pesta. Söögitegemise võimalus on ainult IV ühiselamu keldrikorruse söögitoas. Igas toas on tasuta internetiühendus.

23


MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS ÕPPIMINE AKADEEMIAS TUDENGIELU KALENDER 24

Söökla-aula hoonest leiad fuajee, kus asub päästekooli valvur, administratiivruumid, söökla ning aula koos jõusaaliga. Päästekooli õppeväljak on 26,8 ha suurusel territooriumil ja seal toimuvad praktilised õppetunnid. SISSEPÄÄS JA PARKIMINE Päästekooli territooriumile jalgsi või autoga pääsemiseks ID-kaarti vaja ei ole. Kadettide autode parkimine on võimalik päästekooli peaukse ees asuvatel parkimiskohtadel ning õppehoone kõrval asuvatel parkimiskohtadel. Õppehoone välisuks suletakse üldjuhul kell 18.00. Õppeklassidesse pääsemiseks hilisemal ajal tuleb pöörduda valvuri poole. Päästekooli peauks ning pääs ühiselamusse on avatud ööpäevaringselt. MAJUTUS Päästekoolis on kõigil kadettidel võimalik elada ühiselamus. Ühiselamus on renoveeritud kolmekohalised toad, kus kahe toa peale on ka üks duši- ja tualettruum ning esik. Ühiselamus on võimalik nii süüa teha kui ka pesu pesta. Igas toas on tasuta internetiühendus. Kutseõppe kadettidele on majutamine tasuta. Kontakt: Infot majutuse kohta päästekooli ühiselamus annab päästekooli haldustalituse juhataja asetäitja Maila Vink. Asukoht: ühiselamu esimesel korrusel Tööaeg: 8.00–12.00 ja 13.00–17.00 Telefon: 322 8462 E-post: maila.vink@sisekaitse.ee TOITLUSTAMINE Kadettide toitlustamine toimub päästekooli sööklas kolm korda päevas. Sööklas saab tasuda nii sularahas kui pangakaardiga. Kutseõppe kadettidele on toitlustamine tasuta. Ühiselamu köökides on võimalik süüa teha. Päästekolledži päästekooli kontaktid: Jakob Liivi 6, Väike-Maarja 46202 Lääne-Virumaa Telefon: 322 8450 E-post: paastekool@sisekaitse.ee

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


ÕPPIMINE AKADEEMIAS


ÕPPIMINE AKADEEMIAS Kuidas toimub õppetöö

Kõiki Sisekaitseakadeemia üliõpilasi ja õpilasi nimetatakse kadettideks. Õppetöö toimub õppeplaani järgselt tunniplaani alusel, mis tähendab, et täiskoormusõppes õppiv kadett peab alustama kõikide ainete õppimist selleks ettenähtud ajal. Kõrgharidusõppes tuleb kadetil tasuta õppe jaoks sooritada positiivselt 100% semestris ette nähtud ainetest ehk 30 EAP semestris. Sisejulgeoleku magistriõppes ning maksunduse ja tolli erialal on võimalik õppida ka osakoormusõppes. Osakoormusõpe on tasuline ning semestris tuleb aineid sooritada vähemalt 15 EAP ulatuses. Kutseõppes õppimine on tasuta.

Õppeaine mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides. Ühele Euroopa ainepunktile (EAP) vastab 26 tundi kontaktõppes või iseseisvalt tehtud tööd. Õppekava maht ühe nominaalse õppeaasta kohta on 60 EAP. Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks. Kohustuslik aine on õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata omandada Valikaine on kadeti poolt õppekava täitmiseks õppekavaga määratud õppeainete hulgast või ülekooliliselt pakutavate valikainete hulgast iseseisvalt valitud õppeaine Vabaaine on kadeti poolt õppekava täitmiseks iseseisvalt valitud õppeaine akadeemiast või mõnest muust kõrgkoolist

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Kui kõrgharidusõppes täiskoormusega õppival kadetil on järgmise semestri alguses eelmistest semestritest võlgnevusi ja ette nähtud ained ei ole 100% läbitud, tuleb sooritamata ainepunktide eest tasuda. Ühe EAP hind on 30 eurot. Tasu maksmata jätmisel kadett eksmatrikuleeritakse.

Vaba- ja valikaineid on lubatud õppida õppekava ületavas mahus õppeteenustasu maksmata kuni 6 EAP ulatuses. Õppekava ületamise eest üle 6 EAP tuleb tasuda õppeteenustasu akadeemia nõukogu poolt kinnitatud tasumäärade järgi. Registreerumine üleakadeemialistesse vaba- ja valikainetesse toimub septembris ja jaanuaris õppeinfosüsteemis. Registreerumist korraldab õppeosakond.

26

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


Valik- ja vabaainesse registreerumine tähendab kohustust sooritada selles aines eksam või arvestus. Ainetes osalemisest pärast registreerumist enam loobuda ei saa. Üks osa õppetöö kvaliteedisüsteemist on kadettide arvamusküsitlused õppetöö korralduse, läbitud ainete, õppejõudude õpetamisoskuse jms kohta. Selleks, et kadettide õpi- ja olmetingimusi paremaks muuta, avalda alati oma arvamust küsitlustele vastates!

ÕIS-i aadress: https:// sisekaitse.ois.ee/ ÕIS sisaldab avalikke ja personaalseid andmeid, millele ligipääsuks on vaja kasutaja eelnevalt autentida ID-kaardiga. Õppeinfosüsteem sisaldab õppuri tunniplaani, hindeid, õppekava täidetust ning õppematerjale, samuti on võimalik leida õppejõudude konsultatsiooniajad. Õppejõud võib õppetöö läbiviimisel kasutada ka e-õppekeskkonda Moodle, kus õppetöö toimub osaliselt veebipõhiselt (e-kursus). Veebikeskkonnas saab esitada kodutöid, rühmatöid, osaleda foorumites, sooritada enesekontrolli ja hindelisi teste või harjutusi. E-õppe keskkonna kasutamisel lisab õppejõud sinna ka õppematerjalid ning korralduslikud dokumendid. Õppematerjalidena on kasutusel õpiobjektid, mis on iseseisvalt läbitavad veebipõhised õppematerjalid. Sisekaitseakadeemias loodud õppematerjalidega saab tutvuda kodulehel: www.sisekaitse.ee/opiobjektid Küsimuste ja probleemide korral saab ÕIS-i ja e-õppe keskkondade alast abi haridustehnoloog Vaiko Mäelt aadressil vaiko.mae@sisekaitse.ee

TUDENGIELU

Õppematerjali levitamine on keelatud.

KALENDER

E-õpe ja õppeinfosüsteem (ÕIS) Õppeaine sooritamiseks vajaliku informatsiooni leiab kadett veebipõhisest õppeinfosüsteemist (ÕIS). ÕISi esitab õppejõud aine läbimiseks vajalikud materjalid (esitlused, juhendid, konspektid, lisalugemine jms) ja kalenderplaani, kus on esitatud õppeaine toimumise kava, teemad, kohustuslik ja soovituslikud allikad ning hindamise kirjeldus. Lisaks ÕISile on võimalus kasutada SKA e-raamatukogu, mille kasutajal on võimalik õppematerjalide faile õppimise eesmärgil salvestada või välja printida.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Palju vajalikku infot jõuab õppurini ka e-posti vahendusel, mistõttu on oluline järjepidevalt lugeda akadeemia e-posti. E-posti aadress on eesnimi. perekonnanimi@kad.sisekaitse.ee, meiliaadressi ja parooli saab õppur oma õppereferendilt.

27


Õpperühma kood Ühel kursusel õppivad kadetid moodustavad õpperühma, iga õpperühm tähistatakse koodiga. Kood koosneb eriala tähisest, õppevormi tähisest ja kolmekohalisest numbrist. Erialade tähised: F – maksundus ja toll K – korrektsioon MSI – sisejulgeoleku magistriõpe Pa – politseiametnik PK – päästekorraldaja

Pt – politseiteenistus Pv – piirivalvur R – päästeteenistus TP – päästja V – vanglaametnik

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Õppevormi tähised: S – avaliku konkursi kaudu vastu võetud kadetid K – ametkonna poolt suunatud kadetid

28

Kolmekohalised numbrid: kaks esimest numbrikohta tähistavad kadettide akadeemiasse astumise aasta kahte viimast numbrit. Kolmas numbrikoht on “0”. Kui ühel aastal erialale vastuvõetud kadetid jaotatakse rohkem kui üheks õpperühmaks, siis on kolmandaks numbriks õpperühma järjekorranumber. Näiteks: KS120 – korrektsiooni eriala 2012. aastal avaliku konkursi kaudu komplekteeritud kursus. PtK112 – politseiteenistuse eriala 2011. aastal ametkondliku suunamise kaudu komplekteeritud kursus piirivalve süvaõppe suunal. Õppetöö vormid Õppetöö eesmärgiks on õppekava täitmine. Õppetöö toimub kontakttundidena, iseseisva töö ja praktikana. Kontakttund on õppe eesmärgi saavutamine loengu, seminari, kollokviumi, praktilise töö, e-õppe või muus aineprogrammis määratud vormis. Kontakttundide maht on üldjuhul 12–14 akadeemilist tundi ühe EAP kohta, magistriõppes 6–8 akadeemilist tundi ühe EAP kohta. Praktika on töökeskkonnas juhendaja suunamisel toimuv õppimine praktilise tegevuse kaudu. Iseseisev töö hõlmab kadeti iseseisvat teadmiste omandamist ning rakendamist, probleemide käsitlemist, ettekannete ettevalmistamist, erialase kirjanduse lugemist, kirjalike tööde (referaat, essee, ainetöö, kursusetöö, uurimistöö) koostamist ja eksamiks/arvestuseks ettevalmistamist. Olulisemad iseseisvad tööd on kursusetöö ja lõputöö. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


Kõikides õppeainetes toimub õppetöö kontakttunni või iseseisva tööna, mis ühe ainepunkti kohta kokku moodustavad 26 tundi. Erinevalt gümnaasiumist toimub suur osa õppetööst iseseisvalt, moodustades üldjuhul 50% kogu õppeaine mahust, ametkondliku suunamisega täidetud õppekohtadel ja magistriõppes on see veelgi suurem. See nõuab enesedistsipliini ja õpioskusi, et kõikide ülesannetega tähtaegselt ja nõutaval tasemel toime tulla. Hindamissüsteem Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumite alusel hinnang õppija teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Väljundipõhiste õppekavades on õpiväljundid kirjeldatud miinimumtasemel, mis tähendab, et positiivse hinde saamiseks peab kadett olema omandanud kõik õpiväljundid. Hindamine on kas eristav (õppeaine lõpeb eksamiga) või mitteeristav (õppeaine lõpeb arvestusega).

Mitteeristava hindamise puhul rakendatakse kaheastmelist skaalat. Sellel sätestatakse tase, millele vastavalt või mida ületaval õpiväljundite saavutamisel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga “arvestatud“ ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga “mittearvestatud“.

TUDENGIELU KALENDER

“A” – “suurepärane” – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine; “B“ – “väga hea“ – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused; „C“ – “hea” – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus; „D“ – “rahuldav” – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine harjumuspärases olukorras, kuid erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus. Rahuldav hinne on piisav õppeprotsessi jätkamiseks; „E“ – “kasin” – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, kuid erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Kasin hinne on õpingute jätkamiseks või õppe lõpetamiseks piisav, kui nii on õppekavas sätestatud; „F“ – “puudulik” – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Eristava hindamise puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel:

29


Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine (VÕTA) Akadeemia võib arvestada teistes kõrgkoolides ning muudes õppe- ja koolitusasutustes läbitud taseme- ning täiendusõpet vastuvõtutingimuste ja õppekava täitmise osana. Samuti on võimalik arvestada töökogemuse ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames toimunud iseseisvat õpet. Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamisel ei võeta arvesse juba kaitstud lõputööd ega lõpueksamit. VÕTA rakendamisel ei nõuta õppurilt aines uut hindamist (eksamit või arvestust) teiste õppuritega samadel tingimustel. VÕTA rakendamisel on kadetil võimalik arvestatud õppeainete asemel valida vabaaineid kõigi akadeemias pakutavate õppeainete hulgast. VÕTA avalduse täitmisel saab nõu vastava kolledži õppereferendilt, erialaspetsiifiliste õpingute ja töökogemuse arvestamisega seotud küsimustes nõustab vastava kolledži direktor või tema poolt nimetatud isik. Üldise info saamiseks või probleemide korral aitab kadetti õppeosakond.

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

VÕTA avaldus tuleb esitada kahe nädala jooksul alates semestri õppetöö algusest õppeinfosüsteemis. Iga semestri alguses võib teha uue taotluse.

30

Rohkem infot VÕTA taotlemise kohta leiad Sisekaitseakadeemia kodulehelt www.sisekaitse.ee/vota

ÕPPIMINE JA PRAKTIKA VÄLISMAAL Kadettidel on võimalik õppida välismaal: rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja kõrgkoolide stipendiaadina; üliõpilasvahetuse korras kõrgkoolide- ja riikidevaheliste lepingute alusel; isiklikul algatusel, leides vajadusel rahastamisvõimalused

• • •

ERASMUS’e programm ERASMUS’e programmiga on võimalik välismaal nii õppida kui töötada. Õpingute ja/või praktika kestus võib olla kolmest kuust kuni ühe aastani. Praktikale saab minna juba esimesel õppeaastal, õpingutele saab siirduda peale esimest õppeaastat Sisekaitseakadeemias. Kandideerimiseks esitab kadett ERASMUS’e koordinaatorile järgmised dokumendid: avaldus motivatsioonikiri (1–2 lk vabas vormis põhjendusega, miks on soov välismaal ja valitud ülikoolis õppida);

• •

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


• väljavõte õpingukaardist; • tõend võõrkeeleoskuse kohta õppida)

(keel, milles kadett soovib välisülikoolis

Keeleoskuse tõendina võib esitada ka riigieksami tulemused, võõrkeele õppejõu vabas vormis kinnituse, mõne õppeasutuse juures sooritatud keeletesti tulemused vms. Kandideerimise tähtaeg kevadsemestriks on jooksva õppeaasta oktoober ja järgnevaks õppeaastaks eelmise õppeaasta aprillikuu.

Noorteadlaste rahvusvahelises teadmisteringluses toetatakse välismaal toimuval rahvusvahelisel erialasel konverentsil, seminaril või kursusel osalemist ja teisi õppe- ja teadustööga seotud tegevusi. Vaata täpsemalt www.sisekaitse.ee/dora Sisekaitseakadeemia DoRa programmi koordinaator: Kontakt: Kristi Kulu Kabinet: Tallinna õppekompleks, A-211 Telefon: 696 5402 E-post: kristi.kulu@sisekaitse.ee

TUDENGIELU

DoRa programm DoRa pakub toetust magistri- ja doktoriõppe tudengitele, väliskülalisüliõpilastele ja kõrgkoolide töötajatele. DoRa programmi magistrantide õpirände raames on võimalik väliskõrgkoolis õppida üks kuni kuus kuud. Nõutud mahus välismaal sooritatud ained peavad minema arvesse õppekava täitmisel Eestis.

KALENDER

Sisekaitseakadeemia ERASMUS’e programmi koordinaator: Kontakt: Kaisa Ellandi Asukoht: Tallinna õppekompleks Ruum: A-211 Telefon: 696 5402 E-post: kaisa.ellandi@sisekaitse.ee

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

ERASMUS’e programmi raames saab välismaal nii õppida kui praktikat teha vaid üks kord. Täiendav informatsioon www.sisekaitse.ee/erasmus-programm

31


NÕUSTAMINE Akadeemias õppimise käigus võib kadetil tekkida küsimusi ja probleeme, millele ei osata iseseisvalt lahendust leida. Selliste olukordade lahendamiseks on kadetil võimalus pöörduda rühmavanema, kolledži direktori, õppetoolide juhatajate, õppejõudude, õppereferentide ning õppeosakonna töötajate ja välissuhete spetsialist poole. Rühmavanem on kaaskadett, kes esindab õpperühma ning aitab lahendada või edastab tekkinud probleemid kolledži töötajatele.

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Õppereferent nõustab tööpäeval kadetti õppekorralduse, õppekava, tunniplaani, stipendiumiarvestuse, õppejõudude, õpingutulemuste hindamise, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise ning õppeteenustasu küsimustes. Õppereferent väljastab kadeti soovil väljavõtte õpingukaardist. Küsimustes, mis puudutavad kadeti õigusi ja kohustusi ning õppekava, nõustavad kadetti kolledži direktor või tema asetäitjad.

32

Õppejõud nõustab kadetti õppeaine läbimise ja arvestuste ning eksamite sooritamise küsimustes õppeaine kalenderplaanis määratud konsultatsiooni aegadel, õppejõu vastuvõtuaegadel või õppejõu ja kadeti vastastikusel kokkuleppel määratud aegadel. Õppetooli juhatajalt võib nõu küsida tema õppetooli alla käivate ainete ja õppejõudude kohta. Õppeosakonna töötajad väljastavad tõendeid kadeti õppimise kohta akadeemias, nõustavad kadetti vastuvõtu ja õppekorralduse küsimustes. Välissuhete spetsialist nõustab välisüliõpilasi ning üliõpilasvahetuses osaleda soovivaid kadette õppimisvõimalustest välismaal.

STIPENDIUMID Sisekaitseakadeemias õppivale kadetile makstavaid stipendiume on kahte tüüpi – põhistipendium ja lisastipendium. Põhistipendiumi makstakse täiskoormusõppes avaliku konkursi kaudu õppima pääsenud kadetile. Põhistipendiumi makstakse alates õppeaasta algusest kuni õppeaasta lõpuni õppetööl viibitud aja eest. Stipendium laekub kadeti arvelduskontole järgneva kuu 20. kuupäevaks. Põhistipendiumi määr on kuni 150 eurot kuus. Õppetöölt puudutud aja eest vähendatakse põhistipendiumi ulatuses, mis vastab puudutud osale. Õppetöölt puudumiseks ei peeta Sisekaitseakadeemia esindamist spordivõistlustel, messidel, eelkutseõppe infopäevadel jms. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


Lisastipendiumi makstakse ühekordselt kadetile, kes on eriliselt silma paistnud õppetöös, esindanud Sisekaitseakadeemiat või aidanud muul viisil edukalt kaasa Sisekaitseakadeemia tegevusele. Lisaks on võimalik taotleda Ida-Virumaa stipendiumit ja spordistipendiumit. Täpsemat infot stipendiumite ja taotluste esitamise kohta leiab akadeemia kodulehelt www.sisekaitse.ee/stipendiumi-maksmine

RAAMATUKOGU www.sisekaitse.ee/raamatukogu

Lahtiolekuajad: Tallinna õppekompleksi raamatukogu Õppeperioodil 1. september – 30. juuni E – K 8:00 – 17:00 N – R 8:00 – 18:00 L 9:00 – 15:00

• Suveperioodil 1. juuli – 31. august

E – R

9:00 – 17:00

Politsei-ja piirivalvekolledži raamatukogu Õppeperioodil 1. september – 30. juuni E – K 8:30 – 16:30 N – R 8:30 – 18:00 L 9:00 – 15:00

• Suveperioodil 1. juuli – 31. august

E – R 8:30 – 16:30

TUDENGIELU

Kuidas saab lugejaks? Lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi ja akadeemiaga õiguslikku suhet tõendava dokumendi alusel. Lugejakaardina kehtib ID-kaart või raamatukogu magnetkaart, mis tuleb iga kord raamatukogu kasutamisel esitada.

KALENDER

Raamatukogus on müügil kirjastuse väljaanded ja SKA meened. Maksta saab sularahas või pangakaardiga.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Sisekaitseakadeemia raamatukogu on erialaraamatukogu, mis teenindab akadeemia kadette ning tagab õppe- ja teadustööks vajalike raamatute ning inforessursside kättesaadavuse. Raamatukogus on Internetiühendusega arvutitöökohad, Wifi leviala ning head võimalused printimiseks, paljundamiseks, skaneerimiseks ja köitmiseks.

33


Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli raamatukogu Õppeperioodil 1. september – 30. juuni paarisnädal paaritu nädal E – K 8:00 – 16:30 E – K 8:00 – 16:30 N 8:00 – 18:00 N 8:00 – 18:00 R 8:00 – 13:00 R 8:00 – 17:00 Suveperioodil 1. juuli – 31. august E – R 8:30 – 16:30

• •

Päästekolledži Väike-Maarja päästekooli raamatukogu Õppeperioodil 1. september – 30. juuni E – N 12:00 – 20:00 R 8:00 – 15:00 Suveperioodil 1. juuli – 31. august E – R 9:00 – 17:00

• •

Lugeja vastutus 0,05 eurot päevas iga laenutähtaja ületanud raamatu või ajakirja eest kaotatud või rikutud raamat tuleb asendada samaväärsega või hüvitada

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

• •

34

E-kataloog Riksweb

E-kataloogist on võimalik: otsida raamatukogus olevaid raamatuid, ajakirju ja lõputöid pealkirja, autori, märksõna jms alusel; saada ülevaadet kohalolevatest ja väljalaenutatud raamatutest; vaadata oma laenutusi, tähtaegu ja viiviseid ning pikendada laenutustähtaegu; vaadata uudiskirjanduse nimekirja; E-kataloogist leitud KOHAVIIDA järgi saab raamatu ise riiulist leida

• • • • •

E-kataloog Rikswebi aadress: riksweb.sisekaitse.ee

m-RIKS

m-RIKS on nutitelefoni rakendus, mis on mõeldud Windows Phone telefonidele. Rakendus võimaldab sirvida käesolevaid laenutusi, laenutuste ajalugu, raamatukogu uudiskirjanduse nimekirja ning teha otsinguid raamatukogu fondist, reserveerida teavikuid otsingutulemustest ning laenutusi pikendada, kui see on raamatukogu poolt lubatud. Sisse saab logida samade tunnuste ja salasõnadega nagu RIKSWEB-s. Rakendus on allalaetav telefoni Marketplace või interneti kaudu tiny.cc/m-riks

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


E-raamatud E-raamatukogus on võimalik Sisekaitseakadeemia kirjastuse väljaanded e-raamatutena tasuta lugeda ja endale salvestada. E-raamatuid vaata siit: www.sisekaitse.ee/e-raamatud-2/ Juurdepääs infole Kadettidel on võimalik kasutada EBSCOhost Web ning SAGE Journals Online e-ajakirjade täistekstandmebaase. Kasutajakoolituse materjalid: www.sisekaitse.ee/kasutajakoolitus

KASULIK TEADA

Diplom kiitusega (cum laude) antakse rakenduskõrghariduse ja magistriõppe lõpetanule: kes on täitnud õppekava täies mahus; kes kaitseb lõputöö või sooritab lõpueksami hindele “5” või “A”; kelle kaalutud keskmine hinne õpingute lõppedes on “4,60” või kõrgem.

• • •

Arvesse võetakse kõiki akadeemilisele õiendile kantud hindeid. Kutseõppes antakse tunnistus kiituskirjaga õpilasele: kes läbis õppekava täies mahus (sooritas õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika); kes sooritas kõik eksamid hinnetele “4” või “5”; sooritas lõpueksami hindele “5” või mitteeristava hindamisega eksami puhul on eksamikomisjoni protokollis märge eriti silmapaistva soorituse kohta; kelle kaalutud keskmine hinne õpingute vältel oli “4,50” või kõrgem, kusjuures arvestatakse kõikide eksamite, õppepraktika ja lõpu- või kutse-. eksami hindeid.

• • • •

TUDENGIELU

Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille maht on 120 EAP-d. Sisekaitseakadeemias toimub sisejulgeolekualane magistriõpe ja magistriõpe koostöös partnerkõrgkoolidega.

KALENDER

Õppe maht on 180 EAP-d, millest vähemalt 15 protsenti moodustab praktika. Praktika suurem osakaal on peamine rakenduskõrghariduse erinevus bakalaureuseõppest. Samas tagavad mõlemad ligipääsu kõrghariduse teisele astmele ehk magistriõppele. Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe.

35


Akadeemiline puhkus on kadeti vabastamine õppetöö kohustustest. Akadeemilist puhkust võimaldatakse kadeti omal soovil üks kord kuni üheks aastaks nominaalõppeaja jooksul. Üldjuhul antakse akadeemilist puhkust semestri lõpust kuni sama semestri lõpuni järgmisel kalendriaastal. Kadetil on õigus saada täiendavat akadeemilist puhkust: tervislikel põhjustel kuni kaks aastat; kaitseväeteenistusse astumisel kuni üks aasta; lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad akadeemia üliõpilaste hulka. Akadeemilise puhkuse ajal on ei ole lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid välja arvatud seadusest tulenevatel erijuhtudel.

Õppekorralduse eeskiri (ÕKE) on põhidokument, mis reguleerib õppetööd ja õppetööalaseid suhteid Sisekaitseakadeemias. Selle dokumendiga on sätestatud õppekorralduse üldnõuded ning töötajate, õppejõudude ning õppurite õppetööga seonduvad õigused ja kohustused. Sisekaitseakadeemia õppekorraldust reguleerivad veel ka mitmed teised korrad ja juhendid, millega soovitame tutvuda meie kodulehel. ÕKE dokumendid on kättesaadavad Sisekaitseakadeemia kodulehelt www.sisekaitse.ee/oppetegevus

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Eksmatrikuleerimine on kadeti õppurite nimekirjast väljaarvamine. Eksmatrikuleerimine toob kaasa õppekulude hüvitamise nõude, mis on sätestatud “Rakenduskõrgkooli seaduse” paragrahvis 273.

36

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


TUDENGI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Õigused:

• kasutada õppetegevuseks akadeemia auditooriume, arvutiklasse ja raamatukogu;

• saada üliõpilaspilet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;

valida oma esindajaid ja olla valitud Sisekaitseakadeemia üliõpilasesindusse;

• esitada põhjendatud esildisi õppejõu sobimatuse kohta; • saada õppelaenu vastavate õigusaktidega sätestatud tingimustel korras;

ning

• saada akadeemialt õppekorraldusalast informatsiooni (sh isikut puudutavatest käskkirjadest teavitamine, näiteks immatrikuleerimine, reimmatrikuleerimine, eksmatrikuleerimine, akadeemiline puhkus jms);

• vaidlustada

akadeemiast eksmatrikuleerimise otsuse 1 nädala jooksul pärast otsuse teatavakstegemist;

• saada stipendiumi sise- või justiitsministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras;

• mitte hüvitada riigi poolt õpetamiseks tehtud kulutusi riigile järgmistel tingimustel:

• kui

ta töötab avalikus teenistuses (sh piirivalve- või politseiasutuses, Maksu- ja Tolliametis, teenistusse vanglas või Justiitsministeeriumis) või päästeasutuses vähemalt kahekordse nominaalse õppeaja;

• kui ta on oma algatusel vabastatud teenistusest või tööst seoses püsiva

TUDENGIELU

tud korras akadeemilist puhkust (üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni);

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

• saada kord igas kõrgharidusastmes rakenduskõrgkooli nõukogu kehtesta-

• Kasutada

muid seaduse, rakenduskõrgkooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi.

KALENDER

töövõime kaotusega 40–100 %;

kui tema perekonnas on puudega või vanaduspensionieas isik, kes vajab hooldamiseks kõrvalabi või järelvalvet;

37


Kohustused:

• järgida

rakenduskõrgkooli seaduse, akadeemia põhimääruse, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise eest;

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

• teavitada akadeemiat oma kontaktandmete muutusest; • hüvitada riigi poolt tehtud õppekulud, kui üliõpilane:

38

– – – –

– –

katkestab mõjuva põhjuseta õpingud; eksmatrikuleeritakse ebarahuldava õppeedukuse tõttu; eksmatrikuleeritakse distsiplinaarsüüteo tõttu; ei asu lõpetamisel kolme kuu jooksul tööle avalikku teenistusse (sh piirivalve- või politseiasutuses, Maksu- ja Tolliametis, teenistusse vanglas või Justiitsministeeriumis) või päästeasutusse. Välja arvatud juhul, kui ei pakuta kvalifikatsioonile vastavat töökohta; vabastatakse avalikust teenistusest või töölt süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; vabastatakse avalikust teenistusest või töölt distsiplinaarsüüteo eest; vabastatakse avalikust teenistusest või töölt oma algatusel mõjuva põhjuseta.

IT-alane tugi Akadeemias tagab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) toe Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ehk SMIT. SMIT kasutab IKT toe tagamiseks kõnekeskust, kaughaldust ja kohapealseid tehnikuid. IKT toe saamiseks pöördu SMIT IT-abi poole. Selleks on kaks võimalust: 1. Helista SMIT IT abi kõnekeskusesse telefonil 612 3333 2. Kirjuta SMIT IT abi e-posti aadressile itabi@smit.ee Kiireloomuliste küsimuste korral on soovitatav helistada, muudel juhtudel on eelistatud suhtlus e-maili teel. Kui kiireloomulist muret ei ole võimalik telefonitsi lahendada, teavitab kõnekeskus kohe kohapealset tehnikut ja saadab ta abi andma. Mõlemad abikanalid on avatud ööpäev läbi ning igal nädalapäeval. Sealjuures on õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel IT-abi mehitatus väiksem. Seetõttu on ka reageerimine aeglasem, kuid ükski kriitiline probleem tähele-. panuta ei jää.

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


TUDENGIELU


TUDENGIELU Üliõpilaste huve kaitseb ja tudengielu juhib akadeemia üliõpilasesindus. Esindusse on alati valitud tublimaid üliõpilasi, mitmest endisest üliõpilas-. esindusejuhist on saanud ka akadeemia õppejõud. Paljud akadeemia vilistlased on esindusest kaasa saanud toredaid mälestusi ja väärtuslikke organiseerimiskogemusi. Üks üliõpilasesindusele oluline tegevusvaldkond on tudengite vaba aja sisustamine. Paljud üliõpilasesinduse liikmed on olnud kaasatud Tallinna tudengite kevad- ja sügispäevade korraldamisse. Akadeemia kadetid osalevad juba õpingute ajal ühiskonna elu turvalisuse tagamises. Päästetudengid on vajadusel ühiselt kõigi kursustega osalenud metsatulekahjude ja merereostuse likvideerimisel, politseikadetid turvanud suurüritusi. Vajalikku abi on meie tudengitelt saanud suusatamise MK etapi, Tartu maratoni ja muude suurürituste korraldajad. ÜLIÕPILASESINDUS Kõik akadeemia kõrgharidusõppe kadetid moodustavad kokku Sisekaitseakadeemia üliõpilaskonna. Kadetid on esindatud kolmel tasandil – kursusevanem, üliõpilasesindus (ÜE) ja selle juhatus. Kokku moodustub süsteem, mille kaudu kadettide soovid ning mured jõuavad vajalike lahendusteni.

Akadeemia üliõpilaskonnal on täidesaatev kogu, mille moodustab kolme kuni seitsmeliikmeline juhatus. Juhatus valitakse ÜE poolt igal aastal. Juhatuse peamisteks ülesanneteks on üliõpilaskonna huvide ja õiguste kaitsmine ning esindamine nii Sisekaitseakadeemias kui väljaspool seda. Juhatuse liikmete ülesanneteks on koordineerida oma vastutusvaldkonda kuuluvate toimkondade tööd ning tegeleda küsimuste ja ülesannetega, mis on seotud nende tegevusvaldkonnaga. ÜE esindus väljastab ka üliõpilaspileteid ja tekleid.

KALENDER

TUDENGIELU

Sisekaitseakadeemia üliõpilaskonna huve esindab ja kaitseb ÜE juhatus nii akadeemia kui riigi tasandil. Juhatuse tegevuse aluseks on Õppurkonna põhikiri, millega on sätestatud üliõpilasesinduse õigused ja kohustused.

Üliõpilasesinduse juhatuse esimees on Taavi Teder Politsei- ja piirivalvekolledžist.

40

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D

Juhatuse aseesimees kultuuri- ja spordivaldkonnas on Kairi Schmidt justiitskolledžist. Aseesimees turunduse- ja kommunikatsiooni valdkonnas Jane Mölder finantskolledžist.


ÜE liikmed on: Finantskolledž – Kairi Schmidt, Jane Mölder ja Kätlin Teedla Politsei- ja piirivalvekolledž – Taavi Teder, Hannes Lember ja Sandra Kougija Justiitskolledž – Ivar Mai ja Ingemar Palmsaar Päästekolledž – Martin Kreek ja Karel Soosaar Nii juhatusse kui ka üliõpilasesindusse on võimalus kandideerida kõikidel kõrgharidusõppe kadettidel, kes õpivad kandideerimise hetkel Sisekaitseakadeemias. Valimised toimuvad iga aasta märtsikuus. Tule astu julgelt läbi ja anna oma panus tudengiellu! Kontakt: Asukoht: Tallinna õppekompleks Ruum: B-314 E-post: esindus@sisekaitse.ee Koduleht: www.sisekaitse.ee/tudengid AKTIIV Sisekaitseakadeemia aktiiv on keskmisest kõrgema aktiivsusega tudengeid ühendav list, kuhu ÜE püüab edastada võimalikult palju asjalikku infot, et tudengeid akadeemias toimuvate sündmustega kursis hoida. Samuti ootab Üliõpilasesindus aktiivi e-postile ettepanekuid, arvamusi, kriitikat ning vastukaja erinevate teemade osas. Aktiiv annab kõikidele kadettidele võimaluse anda oma panus SKA tudengielu korraldamisesse, ilma et nad kuuluksid Üliõpilasesindusse. Näiteks on oodatud kõik arvamuslood ja ettepanekud teemadeks iga kuu ilmuva Verbis aut Re tudengileheküljele.

Eesti Üliõpilaspilet on üliõpilasstaatust tõendav dokument, mis väljastatakse Eesti Vabariigis kõrgharidust omandavale isikule. Kaart on kõikidele üliõpilastele tasuta. ISIC-üliõpilaspilet on rahvusvaheline üliõpilasstaatust tõendav dokument. ISIC on lühend sõnast International Student Identity Card. ISIC-üliõpilaspiletit on kahte tüüpi: a) ISIC-tavakaart b) ISIC-liitkaart, millel on lisaks üliõpilaspileti funktsioonile ka pangakaardi funktsioon.

KALENDER

Kuidas tõendada oma üliõpilasstaatust? Üliõpilase staatust tõendavad Eesti Üliõpilaspilet ja ISIC-üliõpilaspilet (ISIC Student), mida on võimalik taotleda veebipõhiselt Minu Kool kaardihaldussüsteemis (www.minukool.ee). Kaarte väljastab Eesti Üliõpilaskondade Liit.

TUDENGIELU

E-post: aktiiv@list.sisekaitse.ee

41


Lisaks ISIC-üliõpilaspiletile on veel kaks alaliiki ISIC-kaarte – ISIC Scholar ja ITIC. Esimene neist on keskkooliõpilaste ja teine õpetajate/õppejõudude tunnuskaart. Täpsem info ISIC kaardi soodustuste kohta aadressil www.isic.ee Kuidas üliõpilaspiletit saada? Kui kadett soovib Eesti Üliõpilaspiletit või ISIC-tavakaarti, saab taotluse esitada elektrooniliselt. Kui ISIC-pangakaarti, siis tuleb pöörduda vastava panga poole. Üliõpilaspiletite taotlemiseks on vajalik ID-kaardi või pangaparoolide abil siseneda Minu Kool kaardihaldussüsteemi aadressil www.minukool.ee, kust leiab vastavad juhendid. Vajadusel saab abi ja juhendamist ka Sisekaitseakadeemia Üliõpilasesindusest vastuvõtuaegadel. Taotluse täitma asumisel tuleb arvestada, et taotlusele tuleb lisada foto failina jpg-formaadis. ISIC-üliõpilaspilet maksab 6.4 eurot, Eesti Üliõpilaspilet on tasuta. Elektroonilise taotluse vaatab üle ja kinnitab akadeemia töötaja, kes kontrollib andmete korrektsust ning õigust üliõpilaspiletit taotleda. E-posti aadressile, mis on taotlusesse märgitud, saadetakse teavitusi kaardi menetlemisest (kui taotlust on vajalik täiendada, kui kaart on saabunud kooli jms). Pärast taotluse kinnitamist saabub seitsme kuni kümne tööpäeva jooksul tellitud kaart akadeemiasse.

• • • • • •

KALENDER

TUDENGIELU

ISIC kaartide väljastamine toimub teisipäeviti ja reedeti kell 12.00–13.00 Sisekaitseakadeemia Üliõpilasesinduse ruumis B-314.

42

Kontakt: Ruum: Tallinna õppekompleks, B-314 E-post: esindus@sisekaitse.ee Sisekaitseakadeemia tekkel 2010. aasta sügisel kuulutas ÜE akadeemia kadettide ja töötajate seas välja tekli kavandi ideekonkursi, mille tulemusena sündis 2011. aasta alguseks Sisekaitseakadeemia tekkel. Sisekaitseakadeemia tekkel on mustast sametist põhjaga, kahe hõbedase randi ja kirja “Sisekaitseakadeemia” ning Sisekaitseakadeemia embleemiga madal nahknokamüts. Tekli kandmise korra sätestab Sisekaitseakadeemia tekli statuut, mis antakse iga tekliga kaasa. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


Tekli tellimine käib ÜE kodulehe kaudu. Enne tellimist saab kõikides SKA raamatukogudes leida näidiste seast endale kõige paremini päheistuv tekkel. Tekleid väljastatakse kord kvartalis tellimuse alusel. Tekli statuut, tellimisvorm ja muu info on üleval esinduse kodulehel www.sisekaitse.ee/tudengid/meened/tekli-tellimine Sisekaitseakadeemia maskott Akadeemia maskotiks on kotkas, kes sümboliseerib julgust, vaprust, jõudu ja teotahtelisust meie kadettide seas. Kotka nimeks on Kadett Kotkas. Tudengipost Tudengipost on üle nädala esmaspäeviti ilmuv e-infokiri, mida ÜE koostab koostöös erinevate üksustega. Tudengiposti eesmärk on edastada SKA õppurile ühe kompaktse e-mailiga kõige olulisemat informatsiooni, mille vastu tudengid huvi võiksid tunda, sh õppeinfot, raamatukogu- ja spordiinfot ning teadaandeid konkurssidest, üritustest ja muust põnevast. Tudengileht Tudengileht on iga kuu ilmuva SKA ajalehe “Verbis aut Re” üks osa, mille sisu üle otsustab Üliõpilasesindus. Leheküljel ilmuvad tudengite arvamuslood päevakajalistel teemadel, artiklid kadettide tegemistest, info eesootavate ürituste kohta ning palju muud põnevat. Üliõpilasesindus ootab kõikidele tudengite ettepanekuid, et tudengilehte veelgi paremaks ja sisukamaks muuta. Oodatud on ka kõigi kirjutised ning joonistused.

REBASTE RISTIMINE – septembris Tegemist on traditsioonilise esmakursuslaste sissepühitsemisega. Üritust viivad läbi vanemate kursuste tudengid koostöös Üliõpilasesindusega. TUDENGITE SÜGIS- JA KEVADPÄEVAD Need on pika traditsiooniga ülelinnalised tudengifestivalid, mille eesmärgiks on väärtustada üliõpilaselu. Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) eestvedamisel toimub arvukalt põnevaid ettevõtmisi ja üritusi.

KALENDER

TUTVUMISPIDU ESMAKURSUSLASTELE – septembris Tutvumispidu on suurepärane võimalus esmakursuslastele ning vanemate kursuste kadettidele üksteisega tuttavaks saada ning koos lõbusalt aega veeta.

TUDENGIELU

ÜRITUSED

43


TUDENGITE JÕULUPIDU – detsembris Detsembrikuus toimub tudengite jõulupidu, mille organiseerivad Üliõpilasesinduse eestvedamisel õppurid ise. Jõulupidu toimub igal aastal erinevas akadeemia õppekompleksis. Eelnevatel aastatel on jõulupidu toimunud Murastes, Paikusel ja Tallinnas. SÕBRAPÄEVA PIDU – veebruaris Veebruaris korraldab Üliõpilasesindus kõigile tudengitele vahva sõbrapäevapeo, kus toredad seltskondlikud mängud tujul langeda ei lase. KEVADBALL – aprillis Üheks ilusaimaks traditsiooniks on akadeemia iga-aastane tudengite kevadball, mis toimub tavaliselt aprilli keskel, akadeemia sünnipäeva paiku. Ürituseks valivad tudengid enda seast balli peremehe ja perenaise, kelle ülesandeks on õhtu juhtimine ning jooksvate küsimuste lahendamine. Balli korraldab akadeemia üliõpilasesindus. EDUARD RASKA HAUA KÜLASTAMINE – aprillis 15. aprillil, akadeemia sünnipäeval, külastab Üliõpilasesindus koos kooli juhtkonna ja tudengitega kooli asutaja ning esimese rektori härra Eduard Raska hauda Metsakalmistul.

KALENDER

TUDENGIELU

GRILLFEST – mais Enne õppeaasta ametlikku lõppu on akadeemia kadettidel komme pidada koos maha väike grillpidu. Lisaks grillimisele lõbustatakse tudengeid erinevate meeskonnamängudega ning võimalik on ka jalga keerutada. Üritust korraldab akadeemia üliõpilasesindus. Grillfesti toimumiskohaks on olnud nii Muraste, Paikuse kui Väike-Maarja, kus eelmisel aastal toimus ka Sisekaitseakadeemia esimene miniolümpia.

44

TAMME ISTUTAMISE TSEREMOONIA – juunis Enne lõpuaktust on akadeemial kombeks korraldada üritus, mida kutsutakse tamme istutamise tseremooniaks. Tegemist on õppeaasta lõpuüritusega, mille raames tunnustatakse parimaid lõpetavaid sportlasi. Tseremoonia lõpus istutatakse akadeemia territooriumi äärde tamm, mis iseloomustab lõpetava lennu tugevust ja sitkust ning meenutab järgmistele lendudele kõiki eelnevaid lende. KONKURSID Igal aastal kuulutab ÜE välja põnevaid ja huvitavaid konkursse, millest võib osa võtta igaüks. Traditsiooniks on saanud hubaseima ühikatoa konkurss, mis toimub novembris. Korraldatud on ka akadeemia tekli ja maskoti ideekonkursse ning akadeemia 20. Aastapäeva filmikonkurss. LISAKS PALJU MUID TOREDAID ÜRITUSI JA ETTEVÕTMISI! S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


VABA AEG SPORT Sisekaitseakadeemia spordivaldkonda koordineerib spordikeskus. Akadeemia kõikides asukohtades on oma spordiõpetajad, kes kehalise ettevalmistuse tunde ja sporditegevusi läbi viivad. Kõigi erialade ja õppetasemete kadetid saavad vastavalt kasutusgraafikutele tasuta treenida akadeemia spordirajatistes ning võistelda akadeemiasisestel ja Eesti Akadeemilise Spordiliidu võistlustel, toetatakse ka osalemist üliõpilaste suvemängudel, Tudengipallil ja SELLi mängudel. Tugevamad sportlased võivad kandideerida üliõpilaste EM, MM või universiaadikoondistesse. Lisaks saavad oma ametkondlikel võistlustel osaleda nii justiitskolledži, politsei- ja piirivalvekolledži kui päästekolledži kadetid. Igal sügisel on kavas üle-akadeemialine spordipäev, traditsioonilised vastlapäevavõistlused, ühised registreerumised suurtele rahvaspordiüritustele ning iga kahe aasta tagant moodustatakse kadettide ja töötajate ühendvõistkonnad jõustruktuuride spordimängudel osalemiseks. Heade sporditulemustega kadetid saavad kandideerida semestri spordistipendiumitele. Spordiinfot edastatakse internetis kodulehel; e-posti, Tudengiposti ning kuulutustega teadetetahvlitel. Spordikeskus ootab SKA kolledžitevaheliste meistrivõistluste ja teiste spordiürituste kavandamiseks ning korraldamiseks kõigi kursuste spordiaktiivi kaasabi.

Kontakt Telefon: 696 5481 E-post: epp.jalakas@sisekaitse.ee või marje.laar@sisekaitse.ee. Lisaks annavad vajalikku spordiinfot ka Leho Tummeleht (Muraste), Rein Mõnnakmäe (Paikuse) ja Ants Rikberg (Väike-Maarja). KEELEÕPE Keelekeskuses on võimalik esimesel kursusel õppida vabaainena riigikeelt ning inglise ja vene keelt, et omandada erialakeele kursuste läbimiseks vajalik üldkeeleoskus. Teisel ja kolmandal kursusel on õppekavajärgsed erialakeele kursused. Õppuritel on võimalik õppida vabaainena ka soome keelt.

KALENDER

Ole aktiivne, jälgi infot! Üldhuvi või küsimuste korral võta kindlasti ühendust.

TUDENGIELU

Kadettide kehaline aktiivsus on väga tähtis, sest see aitab saavutada või säilitada ametkondlikeks katseteks vajalikku kehalist vormi ning hästi lõõgastuda pingelisest õppetööst!

45


Akadeemia lõpukursuse õppuritele pakume võimalust osaleda kursustel Eesti keel lõputöö kirjutamiseks ja Inglise keel lõputöö kokkuvõtte kirjutamiseks. Õpetajad loovad pingevaba ja loova õhkkonna, on toetavad ning julgustavad ning samas ka tähelepanelikud õppijate individuaalsete vajaduste suhtes. Uute kursuste kavandamise aluseks on üliõpilaste tagasiside. Kontakt Telefon: 696 5444 E-post: elen.laanemaa@sisekaitse.ee AJALEHT Sisekaitseakadeemial on oma ajaleht “Verbis aut Re”, mis ilmub kord kuus ja on tudengeile tasuta saadaval nii raamatukogus kui ühiselamutes. Ajalehetoimetaja on Rein Vaher, tudengitelehekülje eest vastutab akadeemia üliõpilasesindus. Kontakt Telefon: 696 5519 E-post: rein.vaher@sisekaitse.ee LAULUKOOR Akadeemias tegutseb ka laulukoor. Huvilised saavad oma soovist koori astuda teada anda juba tutvumisnädala käigus.

TUDENGIKORPUS Tallinna tudengikorpuse saali kasutamiseks broneerib aegu spordikeskuse õppereferent Marje Laar. Kontakt Telefon: 696 5481 E-post: marje.laar@sisekaitse.ee

KALENDER

TUDENGIELU

Kontakt Telefon: 696 5529 E-post: ene.puhm@sisekaitse.ee

46

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


Eesti Vabariigi hümn muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa!

KALENDER

Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!

TUDENGIELU

Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull’ truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa!

47


Gaudeamus

KALENDER

TUDENGIELU

Gaudeamus on 1287. aastal loodud ladinakeelne üliõpilaslaul, millele nüüdse kuju andis 1781. aastal Saksa rändlaulik C. W. Kindleben.

48

Gaudeamus igitur Juvenes dum sumus; Post jucundam juventutem, Post molestam senectutem Nos habebit humus!

Olgem rõõmsad kuni oleme noored. Pärast rõõmsat noorusaega pärast rusuvat vanadust pärib meid muld.

Vivat academia, vivant professores, vivat membrum quodlibet, vivat membra quaelibet, semper sint in fl ore!

Elagu ülikool, elagu õppejõud, elagu iga ülikoolipere liige, elagu kõik akadeemia liikmed õitsegu nad igavesti.

Vivat et respublica et qui illam regit vivat nostra civitas, maecenatum caritas, quae nos hic protegit!

Elagu meie vabariik ja need, kes seda juhivad! Elagu meie linn, Metseenide heldus, kes meid kaitsevad.

Vivat nostra brevis est brevi finietur venit mors velociter rapit nos atrociter nemini parcetur.

Meie elu on lühike, Ta lõpeb ruttu. Surm tuleb kiiresti, haarates meid halastamatult, kedagi säästmata.

Vivant omnes virgines faciles, formosae vivant et mulieres tenerae, amabiles atque laboriosae!

Elagu kõik neiud, meeldivad ja kaunid elagu me naised õrnad, armsad ja töökad.

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D


2013/2014. õppeaasta E

5 12 19 26

T

6 13 20 27

SEPTEMBER P

K

N

R

L

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24

N

R

L

NOVEMBER E

4 11 18 25

T

5 12 19 26

K

6 13 20 27

3 10 17 24

5 12 19 26

3 10 17 24

K

4 11 18 25

N

5 12 19 26

OKTOOBER L

P

6 13 20 27

7 14 21 28

1 8 15 22 29

R

L

P

R

E

T

2 3 9 10 16 17 23 24 30 31

K

N

K

4 11 18 25

1 5 6 7 8 12 13 14 15 19 20 21 22 26 27 28

T

K

N

R

L

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

P

2 9 16 23

E

3 10 17 24 31

T

4 11 18 25

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

1 8 15 22 29

K

N

R

L

P

6 13 20 27

4 11 18 25

E

T

2 3 9 10 16 17 23 24 30

T

K

N

R

L

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

2 9 16 23 30

E

6 13 20 27

T

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

APRILL

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

1 8 15 22 29

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

JUUNI P

P

E

JAANUAR

MÄRTS

T

MAI E

2 9 16 23 30

T

DETSEMBER

VEEBRUAR E

E

E

T

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

JUULI

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

E

T

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

KALENDER

AUGUST

49


2013/2014. õppeaasta akadeemiline kalender 20.08.13

Sügissemestri tunniplaanide avalikustamine

26.08.13

Õppetöö algus politsei- ja piirivalvekolledžis

28.–30.08.13

Tutvumispäevad esmakursuslastele

02.09.13

Avaaktus Tallinnas

02.09.13

17.–19.09.13

Avaaktus ja õppetöö algus Väike-Maarjas Sügissemestri õppetöö algus. Kahe nädala jooksul on võimalik valik- ja vabaaineid deklareerida ja esitada VÕTA taotlusi Sügissemestri õppetöö algus ja infotund magistrantidele. Lõputööde teemade ja juhendajate väljapakkumine kõrgharidusõppes Sügissemestri valik- ja vabaainete deklareerimise tähtaeg magistriõppes Sügissemestri valik- ja vabaainete deklareerimise tähtaeg kõrgharidusõppes VÕTA taotluste esitamise tähtaeg

27.09.12

Üleakadeemiline spordipäev

02.–05.10.12

Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg Kevadsemestri valik- ja vabaainete deklareerimise tähtaeg magistriõppes Lõputööde teemade ja juhendajate kinnitamise tähtaeg kõrgharidusõppes

03.09.13 05.09.13 15.09.13 15.09.13 16.09.13

31.10.13

KALENDER

15.11.13 17.-–9.11.13

VÕTA taotluste menetlemise lõpptähtaeg

25.11.13

Magistritööde talvisele eelkaitsmisele esitamise tähtaeg

01.12.13

Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine

03.–04.12.13

Talviste magistritööde eelkaitsmised

23.12.13– 05.01.14

Jõuluvaheaeg. Kahe nädalal jooksul on võimalik valik- ja vabaaineid deklareerida

06.01.14

Köidetud magistritööde esitamine talviseks kaitsmiseks

20.01.14

Kevadsemestri valik- ja vabaainete deklareerimise tähtaeg kõrgharidusõppes, VÕTA taotluste esitamise tähtaeg

21.–22.01.14

Talviste magistritööde kaitsmised

27.01.–02.02.14

Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise nädal kõrgharidus- ja magistriõppes

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


31.01.14

Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Väike-Maarjas, lõputööde seminari toimumise lõpptähtaeg kõrgharidusõppes, magistritöö valdkonna muutmiseks uue laiendatud kava esitamise tähtaeg

02.02.14

Sügissemestri lõpp

03.02.14

Kevadsemestri õppetöö algus kõrg- ja kutseharidusõppes. Kahe nädala jooksul on võimalik esitada VÕTA taotlusi.

13.02.14

Kevadsemestri õppetöö algus magistriõppes. Kahe nädala jooksul on võimalik esitada VÕTA taotlusi

02.03.14

Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg kõrgharidus- ja magistriõppes (enne 2013/2014 õa vastuvõetud üliõpilastele)

20.03.14

VÕTA-taotluste menetlemise lõpptähtaeg

09.04.14

Magistritööde esitamine eelkaitsmisele

11.04.14

Magistritööde eelkaitsmise seminar

21.–25.04.14

Magistritööde eelkaitsmine

25.04.14

Lõputööde eelkaitsmise lõpptähtaeg kõrgharidusõppes ja üliõpilaste lõpueksamile lubamine

15.05.14

Köidetud magistritööde esitamise tähtaeg

Köidetud lõputööde esitamise tähtaeg kõrgharidusõppes Lõputööde kaitsmised ja lõpueksamite sooritamised 17.05.–06.06.14 kõrgharidusõppes Sügissemestri valik- ja vabaainete deklareerimise tähtaeg 31.05.14 magistriõppes, korrektsiooni üliõpilaste lõpueksamile lubamise tähtaeg 09.06.14 MSI120 magistritöö teemade kinnitamine 09.–13.06.14

18.06.14

Magistritööde kaitsmised Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise nädal kõrgharidus- ja magistriõppes Justiitskolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Tallinnas

19.06.14

Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Väike-Maarjas

20.06.14

Lõpuaktus

22.06.14

Kevadsemestri lõpp Politsei- ja piirivalvekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Paikusel (politseiametniku õppekava) Politsei- ja piirivalvekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Murastes (piirivalvuri õppekava)

16.–22.14

04.09.14 05.09.14

KALENDER

17.05.14


VIII

AUGUST 19 E

Magnus, Maanus, Maano, Mango, Mauno

IX

X

20 T Taasiseseisvumispäev XI

Bernhard, Benno, Pearn, Pearu, Päärn, Pääro, Pärn, Pärno

Sügissemestri tunniplaanide avalikustamine

XII

I

21 K

Sven, Sveno

22 N

Iivo, Ivo, Ivar, Ivari, Ivalo

23 R

Signe, Singe

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

24. aug. Pärtel, Pärt, Albert, Berta 25. aug. Tauno, Tunne

24 | 25 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


1. ÕPPENÄDAL | SÜGISSEMESTER

26 E

AUGUST | SEPTEMBER

VIII

Ilmatar, Ilma, Ilme, Ilmi, Hilma

Õppetöö algus politsei- ja piirivalvekolledžis

IX

X

27 T

Maimu, Maime, Maimi, Maimo

XI

XII

28 K

August, Gustav, Kustav, Kustas, Kusti, Kusto

I

28.–30.08.13 Tutvumispäevad esmakursuslastele

II

29 N

Õnne, Õnnela

III

IV

30 R

Emil, Mello, Meljo, Miljo

V

VI

31 | 1 L/P

31. aug. Arved, Arvid, Arvi 1. sept. Ülo, Ülev, Ülar, Ülari, Üllar, Üllart, Üllas, Üllo

VII

VIII


IX

SEPTEMBER

2 | 3 ÕPPENÄDAL

2 E

Maive, Maivi, Taive, Taivi

Avaaktus Tallinnas Avaaktus ja õppetöö algus Väike-Maarjas

X

3 T XI

Solveig, Veegi

Sügissemestri õppetöö algus. Kahe nädala jooksul on võimalik valik- ja vabaaineid deklareerida ja esitada VÕTA taotlusi

XII

I

4 K

Priidika, Priida, Priide

5 N

Preedik, Reedik, Vidrik, Priidik, Priit, Priido, Priidu

II

III

Sügissemestri õppetöö algus ja infotund magistrantidele

IV

V

6 R

Ingel, Angela, Angelika, Aiki

VI

VII

VIII

7. sept. Regiina, Reina 8. sept. Mariann, Marianna, Marianne

7 | 8 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


SÜGISSEMESTER

9 E

SEPTEMBER Taima, Taimi, Taidi

IX

X

10 T

Lembe, Lembi, Lemme, Lemmi

XI

XII

11 K

Aleksander, Aleks, Allo, Sander, Sanno, Sass

I

II

12 N

Melanie, Meeli, Meelike, Meila, Meili, Mella, Melli

III

IV

13 R

Ervin, Ervi, Ervo

V

VI

14 | 15 L/P

15.sept. Lõputööde teemade ja juhendajate väljapakkumine kõrgharidusõppes

14. sept. Raimund, Raimond, Raimo, Raimu, Reimo, Reimu 15. sept. Kulmo, Kulno, Kurmo, Kuulo

VII

15. sept. Sügissemestri valik- ja vabaainete deklareerimise tähtaeg magistriõppes

VIII


IX

SEPTEMBER

4 | 5 ÕPPENÄDAL

16 E

Alice, Aliise, Aila, Aile, Aili

Sügissemestri valik- ja vabaainete deklareerimise tähtaeg kõrgharidusõppes

X

17 T

Hildegard, Hilda, Hille, Hilli, Ille, Illi

18 K

Tiidrik, Tiit, Tiido, Tiidu

19 N

Erna, Marna

XI

XII

I

II

III

17.–19. sept. VÕTA taotluste esitamise tähtaeg

IV

V

20 R

Kaupo, Kaubi

VI

VII

VIII

21 | 22 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

21. sept. Lembitu, Lembit, Lembo, Lemmo, Lemmik, Lemmert 22. sept. Maurits, Mauri, Maur, Marvo

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


SÜGISSEMESTER

23 E

SEPTEMBER Tekla, Diana, Dolores

IX

X

24 T

Alvar, Alver, Alvo

XI

XII

25 K

Ako, Ago, Agu, Agur, Koit, Koido

I

II

26 N

Valve, Valvi, Velve, Vilve, Vilvi

III

IV

27 R

Elo, Loone, Õrne

V

Üleakadeemiline spordipäev

VI

28 | 29 L/P

28. sept. Leonhard, Lennart, Linnart, Linnar, Lenno 29. sept. Miikael, Mihkel, Mikk, Miko, Miku

VII

VIII


SEPTEMBER | OKTOOBER

6 | 7 ÕPPENÄDAL

30

Kaur, Kauri, Tauri

1 T

Reinhard, Rainer, Rain, Raino, Ragnar, Rauno

2 K

Leelo, Leela, Leeli

IX

X

XI

XII

I

2.–5. okt. 2012 Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg

II

III

3 N

Evald, Eevald, Eevo, Evert

4 R

Randolf, Randel, Rando, Ranno

IV

V

VI

VII

VIII

5. okt. Ingeborg, Inger, Ingrid, Inga, Inge, Ingi 6. okt. Bruno, Edmund

5 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


SÜGISSEMESTER

7 E

OKTOOBER Atso, Ats, Asso, Hasso

X

8 T

Hilja, Hilje, Hilju

XI

XII

9 K

Riin, Riina, Riine, Mariina

I

II

10 N

Karmo, Varmo, Võso

III

IV

11 R

Heldur, Eldur, Haldur, Haldo, Aldur, Aldo

V

VI

12 | 13 L/P

12. okt. Aare, Aaro, Are 13. okt. Ebba, Ebe, Epp

VII

VIII


OKTOOBER

8 | 9 ÕPPENÄDAL

14 E

Kai, Kaia, Kaie, Kaidi, Kaili, Kaisa

15 T

Hedvig, Heda, Hedi, Hädi, Eda, Ede, Heidi, Heivi, Häidi

16 K

Sirje, Sirja, Siret

17 N

Vesta, Veste

18 R

Luukas, Ludvig, Lui

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

19. okt. Tähte, Tähti, Stella 20. okt. Kaspar, Kasper, Jasper

19 | 20 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


SÜGISSEMESTER

21 E

OKTOOBER Ursula, Ulla, Ulrika

X

22 T

Ihan, Ihanus, Jaanus, Jaano, Hannus, Hanno, Annus, Anno

XI

XII

23 K

Liivia, Liivi, Liivika, Leevi

I

II

24 N

Ermo, Rasmus, Asmus, Asmo

III

IV

25 R

Raivo, Riivo, Viivo, Veevo

V

VI

26 | 27 L/P

26. okt. Eila, Eili, Heili, Häili, Hälli 27. okt. Amanda, Manda, Aime, Aii, Ami

VII

VIII


OKTOOBER | NOVEMBER

10 | 11 ÕPPENÄDAL

28 E

Siimon, Simun, Siimo, Siimu, Siim, Simmo, Simmu

29 T

Alfred, Alf, Fred, Fredi

30 K

Urmas, Urmo, Urmet

31 N

Artur, Ardo, Ardu, Arti, Arto

X

XI

XII

I

II

III

Kevadsemestri valik- ja vabaainete deklareerimise tähtaeg magistriõppes

IV

V

1R

Tiia, Tiiu

VI

VII

VIII

2. nov. Hinge, Hingi 3. nov. Kaido, Kaidu, Kairo, Kaivo, Kaimo, Kaimar

2 | 3 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


SÜGISSEMESTER

NOVEMBER

4 E

Herta, Erla, Erle

5 T

Vahur, Vaho, Vahto

XI

XII

6 K

Adolf, Ado, Aadi, Aado, Aadu

I

II

7 N

Kiira, Kiiri, Kirke

III

IV

8 R

Nele, Nelli, Nella

V

VI

9 | 10 L/P

9. nov. Teo, Teodor, Tuudur 10. nov Martin, Mart, Mardi, Madro, Märten, Märt

VII

VIII


NOVEMBER

12 | 13 ÕPPENÄDAL

11 E

Alev, Elev, Elvo

12 T

Konrad, Kuno, Kuuno

13 K

Kristjan, Krister, Kristo, Risto

14 N

Alviine, Alvi, Alve

15 R

Vaike, Vaige, Vaigi, Vaiki

XI

XII

I

II

III

IV

V

Lõputööde teemade ja juhendajate kinnitamise tähtaeg kõrgharidusõppes

VI

VII

16. nov. Arnold, Arno, Arne, Aarne 17. nov. Heinar, Einar, Ainari, Aino, Egon, Egil

16 | 17 L/P 17.-–9. nov. VÕTA taotluste menetlemise lõpptähtaeg

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


SÜGISSEMESTER

NOVEMBER

18 E

Ilo, Ilu

19 T

Eliisabet, Eliise, Elis, Els, Elsa, Else, Liis, Liisa, Liisi, Liisu, Ilse, Betti

XI

XII

20 K

Helmar, Helmer, Helmo, Helmu, Helmur, Helmut

I

II

21 N

Pilvi, Pilve

III

IV

22 R

Cecilia, Säsil, Silja, Silje, Sille

V

VI

23 | 24 L/P

23. nov. Kleemet, Leemet, Leemo 24. nov. Ustav, Ustus

VII

VIII


NOVEMBER | DETSEMBER 25 E

14 | 15 ÕPPENÄDAL

Katariina, Katrin, Katre, Katri, Kadrin, Kari, Kadi, Kati, Kaarin, Karin, Triin, Triina, Triinu

Magistritööde talvisele eelkaitsmisele esitamise tähtaeg

26 T

Dagmar, Tamaara, Maara, Maare

27 K

Asta, Astra, Astrid

28 N

Laima, Raima, Niina

29 R

Edgar, Egert

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

30 | 1 L/P

n 30. nov. Andreas, Andres, Andrus, Andre, Andro, Ando, Andu, Andi, Anti 1. dets. Oskar, Osmar, Oss

1. dets. Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


DETSEMBER

SÜGISSEMESTER

2 E

Aira, Aire, Airi

3 T

Leiger, Leino

3.–4. dets. Talviste magistritööde eelkaitsmised

XII

4 K

Barbara, Barba, Parba, Varve, Varje, Varju

I

II

5 N

Selma, Selme

III

IV

6 R

Nigulas, Nigul, Nikolai, Niilas, Niilo, Nils, Klaus, Laas, Laus

V

VI

7 | 8 L/P

7. dets. Sabiine, Piine 8. dets. Külli, Küllike, Külliki, Külve, Külvi

VII

VIII


DETSEMBER

16 | 17 ÕPPENÄDAL

9 E

Raido, Raidu, Raigo, Raiko, Raid, Raik, Rait

10 T

Juudit, Juta

11 K

Daaniel, Taaniel, Tanel, Tani, Taano, Tanno

12 N

Aivar, Aiver, Aivo

13 R

Lucia, Hele, Ele, Ere, Loviise, Luise, Viise

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

14. dets. Eho, Hengo, Hingo 15. dets. Kalli, Kelli, Kulla, Killu

14 | 15 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


SÜGISSEMESTER

DETSEMBER

16 E

Adelheid, Adeele, Ethel, Aade, Aale, Teele, Haide, Aliide, Liide

17 T

Rahel, Raili

XII

18 K

Neeme, Neemo

I

II

19 N

Maarius, Mario, Mairo

III

IV

20 R

Pärja, Pärje

V

VI

21 | 22 L/P

21. dets. Toomas, Toom, Tom, Tommi 22. dets. Vambola, Vambo

VII

VIII


DETSEMBER

18 | 19 ÕPPENÄDAL

23 E

Eugenia, Senna, Senni

23. dets. – 5. jaan. Jõuluvaheaeg. Kahe nädalal jooksul on võimalik valik- ja vabaaineid deklareerida

Aadam, Tammo, Tamur, Eeva, Eevi, Eva, Eve, Evi, Ivi, Iivi, Iivika, Eveli, Evelin

24 T

Jõululaupäev

25 K

Esimene jõulupüha

XII

I

Natalie, Neida, Taale, Taali

II

III

26 N

Taban, Tehvan, Tahvo, Tehvo, Teho, Sten

27 R

Sulve, Sulvi, Sula

IV

V

VI

VII

VIII

28. dets. Piia, Piiu 29. dets. Merle, Merli, Merili, Mirle

28 | 29 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


SĂœGISSEMESTER

DETSEMBER | JAANUAR

30 E

Taavet, Taave, Taavi, Taavo, Tavo

31 T

Silvester, Silvar, Silver, Silvo

XII

1K

Uusaasta

Algo, Alo, Esmo, Uno, Uuno

I

II

2 N

Algi, Esme, Esmi

III

IV

3 R

Gerhard, Gert, Keerdo, Kert

V

VI

4 | 5 L/P

4. jaan. Ruth, Rutt 5. jaan. Lea, Leana, Liia

VII

VIII


JAANUAR

20 | 21 ÕPPENÄDAL

6 E

Aabel, Aabi, Aabo, Aapo, Aap

Köidetud magistritööde esitamine talviseks kaitsmiseks

I

7 T

Kanut, Nuut, Susi, Hirvo

8 K

Gunnar, Kunnar, Kunder

9 N

Veli, Veljo, Vello, Velvo, Veigo, Veiko, Väiko, Venda, Vendo, Venno

II

III

IV

V

10 R

Talva, Talve, Talvi

VI

VII

VIII

11. jaan. Osvald, Ove 12. jaan. Antonia Ande, Tooni

11 | 12 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


SÜGISSEMESTER

JAANUAR

13 E

Hillar, Hillo, Illar, Illart, Illo

14 T

Feliks, Õnneleid

15 K

Salve, Salvi, Sõlmi

I

II

16 N

Ilmar, Ilmo, Illimar

III

IV

17 R

Anton, Anto, Antu, Hando, Tõnis, Tõnu, Tõnn, Tõnno

V

VI

18 | 19 L/P

18. jaan. Laura, Lauli

VII

19. jaan. Hendrik, Henrik, Henri, Heino, Henn, Henno, Enn, Enno, Eno, Heik, Heiki, Heiko, Heigo

VIII


JAANUAR

22 | 23 ÕPPENÄDAL

20 E

Hendrika, Henna, Henni, Henriette, Jete

Kevadsemestri valik- ja vabaainete deklareerimise tähtaeg kõrgharidusõppes, VÕTA taotluste esitamise tähtaeg

21 T

Agnes, Agneta, Agne, Age, Agi, Aune, Auni, Ines, Neta

21.–22. jaan. Talviste magistritööde kaitsmised

I

22 K

Luule, Luuli

23 N

Rene, Reeno, Räni

24 R

Naima, Naimi

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

25. jaan. Paul, Paavel, Paavo, Paap 26. jaan. Ulve, Ulvi

25 | 26 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


SÜGISSEMESTER

27 E

JAANUAR | VEEBRUAR Vilja, Vilje

27. jaan. – 2. veebr. Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise nädal kõrgharidus- ja magistriõppes

28 T

Kaarel, Karel, Karl, Karli, Kaarli, Kaaro, Karro, Kalle

29 K

Valter, Valmo

I

II

30 N

Irja, Irje, Jürja, Jürje

III

IV

31 R

Meelitu, Meelit, Meelis, Meelik, Meelo, Meelu, Meeland

V

Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Väike-Maarjas, lõputööde seminari toimumise lõpptähtaeg kõrgharidusõppes, magistritöö valdkonna muutmiseks uue laiendatud kava esitamise tähtaeg

VI

1 | 2 L/P

1. veebr. Brigitta, Birgit, Pireta, Piret, Pirja, Pirje, Gita 2. veebr. Säde, Leegi

VII

Sügissemestri lõpp VIII


VEEBRUAR

1 | 2 ÕPPENÄDAL

3 E

Hubert, Hugo, Huko

Kevadsemestri õppetöö algus kõrg- ja kutseharidusõppes. Kahe nädala jooksul on võimalik esitada VÕTA taotlusi.

4 T

Armiida, Arma, Armi, Miida, Meida

5 K

Agaate, Aet, Aita, Ita, Iti

6 N

Dorotea, Doora, Doris, Tea, Thea

7 R

Richard, Riho, Riko, Riku

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

8. veebr. Taalo, Tali, Talis, Talvo 9. veebr. Mehis, Mehto

8 | 9 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


KEVADSEMESTER

VEEBRUAR

10 E

Ella, Elle, Elli, Ellu, Ellen

11 T

Teri, Terje

12 K

Alma, Alme, Elma, Elme, Elmi

II

13 N

Eke, Ike, Iko

Kevadsemestri õppetöö algus magistriõppes. Kahe nädala jooksul on võimalik esitada VÕTA taotlusi

III

IV

14 R

Valentin, Valle, Vallo, Vallot, Vallut, Valjo, Valju

V

VI

15 | 16 L/P

15. veebr. Tiina, Neidi 16. veebr. Miranda, Miralda, Alda, Aldi, Valda, Velda

VII

VIII


VEEBRUAR

3 | 4 ÕPPENÄDAL

17 E

Väino, Väinu, Salmo

18 T

Karme, Karmen, Karita, Rita

19 K

Ülla, Ülle, Ülli, Ülve, Ülvi

20 N

Meinhard, Meino, Ardi, Hardi, Hardo, Kardo

21 R

Aavo, Auvo, Avo

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

22. veebr. Hela, Heli, Helin, Helina, Helis, Häli 23. veebr. Leho, Lehto, Lehar

22 | 23 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


KEVADSEMESTER

24 E

Eesti Vabariigi aastapäev

VEEBRUAR | MÄRTS Mattias, Madis, Madi, Matis, Mati, Matti, Mats, Mait, Maido, Maidu, Mäido

25 T

Tuule, Tuuli, Tuulike, Tormi

26 K

Ingmar, Ingvar, Ingo, Selmar

II

27 N

Helbe, Helve, Helvi

III

IV

28 R

Vilmar, Vilmer, Vilmo

V

VI

1 | 2 L/P

1. märts Abo, Albin, Alvin, Armin 2. märts Virve, Virvi, Virge, Virgi, Virma, Virme

VII

2. märts Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg kõrgharidus- ja magistriõppes (enne 2013/2014. õa vastuvõetud üliõpilastele)

VIII


MÄRTS

III

5 | 6 ÕPPENÄDAL

3 E

Egle, Haili, Halliki, Helliki

4 T

Eimar, Elmar, Elmer, Elmet, Elmo, Almar

5 K

Laila, Laili, Leila, Leili

6 N

Tarmo, Tarmu

7 R

Rudolf, Ruudi, Ruut, Ralf, Rolf, Raul

IV

V

VI

VII

VIII

8. märts Viilup, Viilo, Vilbo, Lepo 9. märts Edvin, Heido, Heivo

8 | 9 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


KEVADSEMESTER

MÄRTS

10 E

Helda, Helde, Heldi

11 T

Ain, Ainar, Aigar, Innar, Inno

12 K

Rego, Reio

13 N

Ernst, Ernits, Erni, Erno

III

IV

14 R

Matilde, Malde, Maldi, Milda, Milde, Meta, Tilde

V

VI

15 | 16 L/P

15. märts Valev, Valvo, Valvik 16. märts Herbert, Herbi, Heero

VII

VIII


MÄRTS

III

7 | 8 ÕPPENÄDAL

17 E

Gertrud, Gerda, Kertu, Kert, Kärdi, Kerli, Truude, Truuta, Ruuta, Ruta

18 T

Eduard, Edi, Eedi, Eedo, Eedu

19 K

Joosep, Joosu

20 N

Malviine, Malvi, Malve

VÕTA-taotluste menetlemise lõpptähtaeg

IV

V

21 R

Pent, Pendo, Küllo, Külvo

22 | 23 L/P

22. märts Viktor, Viktoria 23. märts Aksel, Ailo

VI

VII

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


KEVADSEMESTER

MÄRTS

24 E

Albina, Albi, Albe

25 T

Maria, Marie, Maarja, Marja, Marje, Marjo, Marju, Mari, Marili, Marika, Maari, Maarika, Manni

26 K

Immo, Imand, Imant

27 N

Leida, Leidi, Leia, Laide, Laidi

III

IV

28 R

Armas, Armo, Arm, Kallis

V

VI

29| 30 L/P

29. märts Joonas, Joakim, Kimmo 30. märts Pille, Sibülle

VII

VIII


MÄRTS | APRILL

9 | 10 ÕPPENÄDAL

31 E

III

Irmgard, Irma, Irmi, Hermi, Härmi

1 T

Harald, Herald, Harri, Harro

2 K

Ene, Eneken, Enel, Eneli, Enelin

3 N

Uku, Uko

4 R

Ambrus, Arbo, Arp, Arpo

IV

V

VI

VII

VIII

5. apr. Irene, Ireene, Reene, Reena, Rena, Renate 6. apr. Villem, Villi, Villo, Villu

5 | 6 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


KEVADSEMESTER

APRILL

7 E

Allan, Allo

8 T

Julia, Juuli, Juulika, Lia, Liana, Liane

9 K

Kaira, Kaire, Kairi, Iiris

Magistritööde esitamine eelkaitsmisele

10 N

Hindrek, Indrek, Ints, Imre

III

IV

11 R

Hurme, Hurmi, Urmi

Magistritööde eelkaitsmise seminar

V

VI

12 | 13 L/P

12. apr. Julius, Ulrik, Ullo, Udo, Uudo 13. apr. Tarvo, Tarvi

VII

VIII


APRILL

11 | 12 ÕPPENÄDAL

14 E

Lehe, Lehte, Lehti

15 T

Verner, Verni, Uljas, Uljo

16 K

Olivia, Olvi, Olve

17 N

Ege, Eike, Hiie

IV

V

18 R

Valdemar, Voldemar, Valdek, Valdeko, Valdo, Valdu, Valdur, Valmar, Valmer, Volmer, Volli

Suur reede

VI

VII

VIII

19. apr. Aleksandra, Alli, Aalike, Alli, Andra, Sandra 20. apr. Urva, Urve, Urvi, Orvi, Urbe

19 | 20 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


KEVADSEMESTER

21 E

APRILL Aimar, Aimer, Aimur, Aimo

21.–25. apr. Magistritööde eelkaitsmine

22 T

Meeri, Meri, Merje, Merike

23 K

Georg, Jürgen, Jürgo, Jüri, Jürjo, Jürnas, Jüts, Ürjo

24 N

Vanda, Vaida, Aada, Iida

IV

25 R

Markus, Margus, Margo, Marko, Marek, Mark

Lõputööde eelkaitsmise lõpptähtaeg kõrgharidusõppes ja üliõpilaste lõpueksamile lubamine

V

VI

26 | 27 L/P

26. apr. Tereese, Teesi, Teisi, Reesi, Eesi 27. apr. Haldi, Haldja, Halja

VII

VIII


APRILL | MAI

13 | 14 ÕPPENÄDAL

28 E

Lagle, Luige

29 T

Kalmer, Kalmo

30 K

Mirjam, Mirja, Mirje, Miia

1 N Kevadpüha

Volber, Valba, Valbe, Valli

IV

V

2 R

Mai, Maia, Maie, Maiu, Maaja

VI

VII

VIII

3. mai Endel, Endo 4. mai Rosalie, Roosi, Saali, Saale, Sale

3 | 4 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


KEVADSEMESTER

MAI

5 E

Loit, Loomet

6 T

Aasa, Aase, Asse

7 K

Helme, Helmi, Helma, Helmeles

8 N

Timmo, Timmu, Timo

9 R

Otto, Ott, Kahru

V

VI

10 | 11 L/P

10. mai Aino, Aina, Aini, Ainu, Ainike 11. mai Liivar, Liivo, Leevo

VII

VIII


MAI

15 | 16 ÕPPENÄDAL

12 E

Vootele, Võitur, Tapper, Rünno

13 T

Õie, Õile, Õili, Õilme

14 K

Edith, Eedit, Eede

15 N

Sofia, Viia, Viiu

Köidetud magistritööde esitamise tähtaeg

V

16 R

Ester, Esta, Este, Esti

VI

VII

17. mai Taimo, Taimar, Taidur, Taido, Taivo 18. mai Eerik, Erik, Erich, Eeri, Eero, Ergo, Ergi, Erko, Erki

17 | 18 L/P Köidetud lõputööde esitamise tähtaeg kõrgharidusõppes

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

17. mai – 6. juuni Lõputööde kaitsmised ja lõpueksamite sooritamised kõrgharidusõppe –

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


KEVADSEMESTER

MAI

19 E

Emilie, Emma, Miili, Milja, Milla, Milli

20 T

Liilia, Lilian, Liili, Lille, Lilli, Lilja

21 K

Konstantin, Kostel, Tiino, Kindel

22 N

Oliver, Leivo

23 R

Lydia, Liidia, Liidi, Lii, Ly

V

VI

24 | 25 L/P

24. mai Alar, Alari, Allar, Aller 25. mai Urban, Urbo, Urves, Urve

VII

VIII


MAI | JUUNI

V

17 | 18 ÕPPENÄDAL

26 E

Vilma, Vilme, Valme, Valmi, Vella, Velli, Miina, Minna

27 T

Kalvi, Klaudia

28 K

Roman, Roomet, Roome, Roomo

29 N

Laido, Leido, Leidur, Luulik

30 R

Argo, Arro

VI

VII

31 | 1 L/P

31. mai Helga, Helge, Helgi, Helja, Helje, Heljo, Helju, Elga, Olga, Olli 1. juuni Sirle, Sirli, Sireli, Sirelin

31. mai Sügissemestri valik- ja vabaainete deklareerimise tähtaeg magistriõppes, korrektsiooni üliõpilaste lõpueksamile lubamise tähtaeg

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


KEVADSEMESTER

JUUNI

2 E

Viivia, Vivian, Viiva, Viive, Viivi, Viivika, Veevi

3 T

Kanni, Kannike, Viola, Jolanta

4 K

Toivo, Tõivo, Tõivu, Tõivot, Tõivotu

5 N

Viljar, Viljer, Viljo, Vilju, Vilimo

6 R

Piibe, Pärle

VI

7 | 8 L/P

7. juuni Robert, Robi 8. juuni Enda, Endla, Enna, Enne

VII

VIII


JUUNI

19 | 20 ÕPPENÄDAL

9 E

Haljand, Hallar, Hellar, Helar, Helari, Elar

9. juuni MSI120 magistritöö teemade kinnitamine 9.–13. juuni Magistritööde kaitsmised

10 T

Amalie, Maali, Maila, Maile, Maili, Mailis

11 K

Imbi, Imme

12 N

Eskel, Esko

13 R

Mooni, Moonika, Monika

VI

VII

VIII

14. juuni Leina, Leine, Leini 15. juuni Viit, Viido, Guido, Kuido

14 | 15 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


JUUNI

KEVADSEMESTER

16 E

Päive, Päivi, Heelia

16.–22. juuni Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise nädal kõrgharidus- ja magistriõppes

17 T

Eugen, Kenno

18 K

Aurelia, Auri, Auli, Reili, Reeli, Reelika

Justiitskolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Tallinnas

19 N

Sigrid, Siiri, Siivi

Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Väike-Maarjas

20 R

Karola, Karoliine, Karolin, Kaari, Karlotte, Lota

Lõpuaktus

VI

21 | 22 L/P

21. juuni Aht, Ahto 22. juuni Paula, Pauliine, Liina, Liine

VII

Kevadsemestri lõpp

VIII


JUUNI 23 E

Võidupüha

24 T

Jaanipäev

Kalev, Malev, Malvo

Johannes, Johan, Juhan, Juho, Jaan, Jan, Janek, Janno, Jukk, Juss, Hannes, Annes, Hans, Ants

25 K

Linda, Lenna, Inna

26 N

Manivald, Vanevald, Vane, Vaane, Vaano, Vaino

27 R

Elviira, Elva, Elve, Elvi, Viire, Elfriide, Elfi

VI

VII

VIII

28. juuni Leo, Leopold 29. juuni Peeter, Peet, Peedo, Peedu, Peep

28 | 29 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


JUUNI | JUULI 30 E

P채ivo, P채ivu, Helend

1 T

Eha, Ehala, H채marik

2 K

Milvi, Milve

3 N

Arvo, Aulik

4 R

Virgo, Virmo, Virvo

VI

5 | 6 L/P

5. juuli Kaja, Kaj 6. juuli Sulev, Sulo

VII

VIII


JUULI

VII

7 E

Koidu, Koidula

8 T

Ellinor, Eleonoora, Leonoora, Loora, Loore, Noora, Nora

9 K

Aive, Aivi

10 N

Saima, Saime, Saimi

11 R

Asko, Askur

12 | 13 L/P

12. juuli Hermann, Herman, Armand, Hermo, Härmo, Hrm, Härmel 13. juuli Margareeta, Margit, Mareta, Maret, Marita, Marge, Mare, Meeta, Greta, Grete, Kreet, Kreeta, Reet, Reeda

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


JUULI

14 E

Joel, Joosua

15 T

Ragne, Raina, Raine, Raini

16 K

Reinhold, Rinaldo, Rein, Reino, Reinu, Reinut, Ronald

17 N

Meeme, Meemo

18 R

Eerika, Erika

19 | 20 L/P

19. juuli Saara, Saare, Saari, Salli 20. juuli Elias, Liias, Erland

VII

VIII


JUULI

VII

VIII

21 E

Tambet, Tulev

22 T

Magdaleena, Magda, Made, Madli, Malle, Mall, Leen, Leena, Leeni

23 K

Senta, Saida, Seida, Siina

24 N

Kristiina, Kristina, Kristin, Krista, Kristi, Kristel, Kirsti, Kersti, Kerstin, Rista, Riste

25 R

Jakob, Jaagup, Jaak, Jaako, Jako, Jaap, Jass

26 | 27 L/P

26. juuli Ann, Anna, Anne, Anni, Anu, Anete, Anita, Anneli, Annika 27. juuli Marta, Marve, Marvi

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


JUULI | AUGUST

28 E

Maasika, Vaarika

29 T

Olev, Olav, Olavi, Olaf

30 K

Kerman, Kermo, Ronald

31 N

Ave, Meevi

1 R

Maira, Maire, Mairi, Maris

2 | 3 L/P

2. aug. Helger, Helgo, Holger, Olger 3. aug. Kalju, Kaljo

VII

VIII


AUGUST 4E

Veera, Veroonika, Veronika

5T

Salme, Salmi

6K

Laine, Laina, Lainela, Laini, Laive, Laivi

7N

Vaido, Vaigo, Vaiko, Hiljar, Hiljo

8R

Silvia, Silvi, Silva, Silve

9. aug. Deboora, Imma, Melita, Mesike 10. aug. Laurits, Lauri, Lauro, Laur, Laar

9 | 10 L/P VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

–

K O O L ,

K U S

Ă• P I VA D

PA R I M A D


AUGUST

11 E

Susanna, Suuru, Sanna, Sanne

12 T

Klaara, Klaarika

13 K

Teetlev, Teet, Teeto, Teedo, Teedu

14 N

Gisela, Svea

15 R

16 | 17 L/P

Johanna, Hanna, Jaana, Jaanika, Jana, Janika, Janne, Jenny, Nanna

16. aug. Aurel, Aulis, Kuldar, Kulla, Kullo 17. aug. Saamuel, Saamo, Saamu

VIII


AUGUST 18 E

Heleene, Helene, Helena, Elina, Ilona, Helen, Hell, Hella, Helle, Hellen, Hell

19 T

Magnus, Maanus, Maano, Mango, Mauno

20 K Taassiseseisvumispäev Bernhard, Benno, Pearn, Pearu, Päärn, Pääro, Pärn, Pärno

21 N

Sven, Sveno

22 R

Iivo, Ivo, Ivar, Ivari, Ivalo

23. aug. Signe, Singe 24. aug. Pärtel, Pärt, Albert, Berta

23 | 24 L/P VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


AUGUST

25 E

Tauno, Tunne

26 T

Ilmatar, Ilma, Ilme, Ilmi, Hilma

27 K

Maimu, Maime, Maimi, Maimo

28 N

29 R

30 | 31 L/P

August, Gustav, Kustav, Kustas, Kusti, Kusto

Ă•nne, Ă•nnela

30. aug. Emil, Mello, Meljo, Miljo 31. aug. Arved, Arvid, Arvi

VIII


SEPTEMBER 1E

Ülo, Ülev, Üar, Ülari, Üllar, Üllart, Üllas, Üllo

2 T

Maive, Maivi, Taive, Taivi

3K

Solveig, Veegi

4 N

Priidika, Priida, Priide

Politsei- ja piirivalvekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Paikusel (politseiametniku õppekava)

5 R

Preedik, Reedik, Vidrik, Priidik, Priit, Priido, Priidu

Politsei- ja piirivalvekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Murastes (piirivalvuri õppekava)

6. sept. Ingel, Angela, Angelika, Aiki 7. sept. Regiina, Reina

6 | 7 L/P IX

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


MÄRKMED


MÄRKMED

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


MÄRKMED


MÄRKMED

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


MÄRKMED


JÄLGI MEIE TEGEMISI! Koduleht www.sisekaitse.ee Facebook www.facebook.com/sisekaitseakadeemia, www.facebook.com/sisekaitse Twitter www.twitter.com/sisekaitse Yo u t u b e www.youtube.com/sisekaitseakadeemia

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

K O O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D


Muraste TALLINN NARVA

RAKVERE KÄRDLA

Väike-Maarja

HAAPSALU PAIDE

KURESSAARE

PÄRNU

Paikuse

VILJANDI

TARTU

VÕRU

SKA õppehoonete kompleks Tallinnas Politsei- ja piirivalvekolledž Murastes Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool Päästekolledži päästekool Väike-Maarjas


AVARDA AVARDA MAAILMA! MAAILMA! Hea HeaSKA SKAkadett! kadett!Kasuta Kasutavõimalust võimalustjajamine minevälismaale välismaaleõppima õppimaning ningpraktikale! praktikale! Vaata Vaata kohe kohe www.sisekaitse.ee/valismaal-oppimine www.sisekaitse.ee/valismaal-oppimine


SKA tudengiteatmik 2013/2014