Issuu on Google+

TÖÖTAMINE AKADEEMIASMINU MINU AKADEEMIA AKADEEMIA

Nimi Kolledž Telefon/E-post

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

AKADEEMILINE KALENDER

2011/2012

2011/2012

ÕPETAMINE AKADEEMIAS

ÕPPEJÕUTEATMIK


Sisukord REKTORI TERVITUS 3 MINU AKADEEMIA 4 Kronoloogia 5 Põhiväärtused 6 Huvitavaid fakte 7 Sisekaitseakadeemia tekkel 6 Traditsioonid 8 Kolledžid ja sisejulgeoleku instituut 9 Sisekaitseakadeemia üliõpilasesindus 12 Olulised kontaktid 13 TÖÖTAMINE SISEKAITSEAKADEEMIAS 15 Värbamine ja tööle asumine 15 Nõustamine 16 Töötasustamine 16 Atesteerimine 17 Koolitamine 18 Puhkus 18 Motivatsioonipakett 18 Õppejõudude mobiilsusprogrammid 20 ERASMUS 20

DoRa programm 20

ETIS 21 ITIC 22

ÕPETAMINE SISEKAITSEAKADEEMIAS 23 Õppejõu meelespea kursuse eel 23 Õppejõu meelespea kursuse ajal 24 Õppejõu meelespea kursuse lõpus 24 Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine (VÕTA) 25 Õppetööd reguleerivad dokumendid 25 Raamatukogu 26 Vaba aeg 28 Üritused 28 Sport 28 Ajaleht 29 Laulukoor 29 Tantsukursused 29 Tudengikorpus 29 Eesti Vabariigi hümn 30 Gaudeamus 31 2011/2012 õa akadeemiline kalender 34 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


REKTORI TERVITUS Hea kolleeg, president Lennart Meri on kunagi öelnud, et kultuur ja haridus on olnud rasketel aegadel see viimane padrun, mida just õpetajad meie rahva padrunisalves vargsi varuks hoidsid, säilitades ka kõige keerulisemal ajal lootuse helgemasse tulevikku ja meie ühisesse püsimajäämisesse. Eesti riikluse taassünniga sündinud sisekaitselise kõrgkooli liikmeina oskame me vast enam kui keegi teine hinnata hariduse jõudu ja võimu kõige selle üle, mis toimub meie sees ja ümber. Õpetaja, selle sõna kõige pühamas ja laiemas mõistes, ei ole meie kõigi maailmades mitte vaid nooruspõlve suunanäitaja, vaid läbi elu õppiva organisatsiooni kõige kallim vara, keda hoida ja väärtustada. Loodan siiralt, et akadeemia iga õppur, keda on tunnustatud meie “Verbis aut Re” kvaliteedimärki kandva tunnistusega, oskab peale meie seinte vahelt lahkumist väärtustada akadeemilisi teadmisi, teadmust ja nende loomist ka siis, kui tundub, et mõni Interneti otsingumootor kipub murdosa sekundi jooksul vastama kõigile meie küsimustele. Õpetaja ei ole kunagi ajaloo jooksul olnud päriselt asendatav tehnoloogiaga. Isegi Sisekaitseakadeemias, kus innovatiivsus on meie arenguvisiooni üks keskseid jooni, teame me hästi, et tehnoloogia saab õpetaja töö muuta vaid kordades efektiivsemaks, kuid kindlasti mitte õppuri ees seisvat õpetajat asendada. Seepärast, esindagem Eestis ja maailmas uhkusega seda püha ametit, mida ühiselt kanname. Meie muudame maailma! Lauri Tabur rektor

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

3


MINU AKADEEMIA

MINU AKADEEMIA Sisekaitseakadeemia on ainus õppeasutus Eestis, kust sirguvad sisejulgeoleku valdkonna spetsialistid. Oma erialase ettevalmistuse saavad akadeemiast nii politsei- ja piirivalve-, pääste-, maksu- ja tolli- kui ka vanglaametnikud. Sõltuvalt erialadest toimub õpe kutse-, kõrgharidus- ja magistriõppe tasemel. Ainsa kõrgkoolina kuulub Sisekaitseakadeemia Siseministeeriumi haldusalasse, täites sealjuures Teadus- ja haridusministeeriumi poolt õppetööle ja -kvaliteedile kehtestatud norme. Kõik õppekavad, mida akadeemias õpetatakse on saanud Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri poolt ka kõrgema riikliku kvaliteedikinnituse. Heatasemelise õppe kindlustavad kogemustega professorid, välismaal ja Eestis teaduskraadi omandanud noored õppejõud ning praktiseerivad tippametnikud. Mitmed õppejõud osalevad seaduste ettevalmistamisel ja teiste Eesti ühiskonda oluliselt mõjutavate otsuste langetamisel. Samuti õpetavad akadeemias õppejõud välismaistest partnerõppeasutustest. Lisaks korraldatakse akadeemias avaliku teenistuse täiendõpet ning viiakse läbi teadus- ja arendustegevust meie riigi arenguks olulisteks valdkondadeks. Akadeemia missiooniks on sisejulgeolekualase õppe-, teadus- ja arendustegevusega ning ausate ja pädevate riigiametnike koolitamisega aidata kaasa stabiilsuse ning turvalisuse suurendamisele riigis. Meie visioon on aastaks 2020 olla innovatiivne ning rahvusvaheliselt tunnustatud sisejulgeolekualane õpi-, teadus- ja arenduskeskus.

4

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


• • • • • • • • • • • • • • • • • • • • •

1992. a 15. aprillil asutas Eesti Vabariigi Valitsus Eesti Sisekaitse Akadeemia. Õppetöö algas 12. oktoobril ning politsei, uurimise, tolli, korrektsiooni, kaitseväe ja piirivalve erialale võeti vastu 180 kadetti; 1993. aastal nimetati akadeemia ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks; 1993. aastal avati päästeteenistuse eriala; 1996. aastal avati rahvastikukorralduse eriala; 1998. aastal lõpetati sõjaväeliste erialade õpetamine ja kool sai nimeks Sisekaitseakadeemia; 1999. aastal avati halduskorralduse eriala; 2000. aastal liideti halduskorralduse ja rahvastikukorralduse erialad ning uurimise eriala liideti politsei erialaga; 2001. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased avaliku juhtimise eriala magistriõppesse. Õpe toimus koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga; 2001. aastal avati korrektsioonikolledžis kohtunikuabi eriala; 2003. aasta sügisel loodi finantskolledž, kus õpetatakse maksunduse ja tolli eriala; 2004. aastal liitus akadeemia politseikolledžiga Paikuse Politseikool; 2004. aastal liitus akadeemia päästekolledžiga Väike-Maarja Päästekool; 2005. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased ärijuhtimise magistriõppesse. Õpe toimub koostöös Tartu Ülikooliga; 2005. aastal alustas akadeemias tegevust Avaliku Teenistuse Arendus ja Koolituskeskus (ATAK); 2005. aastal alustas akadeemia koosseisus tööd piirivalvekolledž; 2006. aastal ühendati akadeemiaga Muraste Piirivalvekool; 2008. aastal lõpetati kadettide vastuvõtt halduskorralduse erialale; 2009. aasta sügisel avati uue erialana sisejulgeoleku magistriõpe; 2010. aasta 1. veebruaril ühendati piirivalvekolledž ja politseikolledž politsei- ja piirivalvekolledži nime all. Seoses ühendamisega muutusid ka Paikusel asuva politseikooli ja Murastes asuva piirivalvekolledži nimed. Politseikooli nimeks sai politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool, piirivalvekolledži nimeks politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kool; 2010. aastal lõpetas halduskorralduse eriala viimane lend; 2011. aastal lõpetas esimene sisejulgeoleku magistriõppe lend.

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

MINU AKADEEMIA

Kronoloogia

5


MINU AKADEEMIA

Põhiväärtused Ausus

• • •

Kui olen eksinud, siis tunnistan seda; Pean antud sõna ja hoian mulle usaldatut; Ma ei valeta endale ega teistele.

Austus

• • • • •

Märkan ja aitan, innustan ja toetan; Suhtlen sõbralikult ja heatahtlikult; Kuulan minu arvamusest erinevaid seisukohti; Ükski idee ei ole minu jaoks liiga hull, et seda ei võiks arutada. Ütlen tere, palun ja aitäh!

Asjatundlikkus

• • • •

Tean, mis toimub. Kui ei tea, siis uurin järele! Teen selgeks eesmärgi ja täidan enda rolli; Hindan enda ja teiste aega ning planeerin tegevusi; Julgen otsustada!

Avatus

• • • •

Olen positiivne; Arvestan teiste seisukohtadega; Julgen öelda, põhjendan ja vastutan; Ootan tagasisidet ja olen valmis muutuma.

Areng

• • •

6

Õpin kogu elu ja jagan saadud teadmisi teistega; Julgen katsetada, eksida ja vigadest õppida; Otsin võimalusi, mitte vabandusi.

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


Mis on akadeemia sümboolika? 1992. aastal kinnitas Eesti Sisekaitse Akadeemia nõukogu akadeemia sümboolika ja selle statuudi. Sümboolika hulka kuuluvad akadeemia lipp, embleem, deviis, rektori ametiraha, kolledžite lipud ja embleemid. Akadeemia sümboolika on loodud heraldikakunstniku Priit Herodese juhtimisel.

MINU AKADEEMIA

Huvitavaid fakte

Mida väljendab akadeemia deviis? Akadeemia deviis ehk juhtlause “Verbis aut Re” (sõna või teoga ldk) tähistab mõtet, et akadeemia ja sellega seotud isikute peamiseks tegevuseks on Eesti riigi hoidmine ja kaitsmine sõna või teoga. Deviisi pakkus välja akadeemia esimene rektor, õigusteaduste doktor professor Eduard Raska ning see leidis üldist heakskiitu. “Verbis aut Re” nime kannab ka igakuiselt väljaantav akadeemia ajaleht. Mida on kujutatud Sisekaitseakadeemia logol? Logol on kujutatud must sildrist kolme kuldse kiirega igal risti harul. Must värv sümboliseerib teadmisi, kolm kuldset kiirt valgust, haridust ja haritust. Risti keskel on kujutatud Eesti väike riigivapp. Risti taga on kaks ristuvat hõbedast mõõka, mis sümboliseerivad nii riigi kui ka ristil kujutatud aadete kaitset. Seega tähendab deviis embleemil kujutatud aadete – Eesti riigi, valguse, teadmiste, hariduse ja harituse – kaitsmist sõna või teoga. Akadeemia logo kinnitati Riigikantselei riigisümboolika osakonnas 20. juulil 1992. Kes on Siim? Skulptor Jaak Soans tegi säilinud fotode järgi kuju Vabadussõja ausamba taastamiseks Põltsamaale. Oma algse, patenteeritud kipskuju kinkis ta 1993. aastal akadeemiale. Kadetid võtsid kuju kohe omaks ja andsid talle hellitava hüüdnime “Siim”. Siim asub Tallinnas A-korpuse I korruse fuajees ning tema juures viiakse läbi mitmeid akadeemiale olulisi üritusi. Sisekaitseakadeemia tekkel 2010. aasta sügisel kuulutas ÜE akadeemia kadettide ja töötajate seas välja tekli kavandi ideekonkursi, mille tulemusena sündis 2011. aasta alguseks Sisekaitseakadeemia tekkel. Sisekaitseakadeemia tekkel on mustast sametist põhjaga, kahe hõbedase randi ja kirjaga „Sisekaitseakadeemia“ ning Sisekaitseakadeemia embleemiga madal nahknokamüts. Tekli kandmise korra sätestab Sisekaitseakadeemia tekli statuut, mis antakse iga tekliga kaasa. Tekli tellimine käib läbi ÜE kodulehe. Enne tellimist saab kõikides SKA raamatukogudes leida näidiste seast endale kõige paremini päheistuv tekkel. Tekleid väljastatakse kord kvartalis tellimuse alusel. Tekli statuut, tellimisvorm ja muu info on üleval Sisekaitseakadeemia üliõpilasesinduse kodulehel http://www.sisekaitse.ee/tudengid/meened/tekli-tellimine/. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

7


MINU AKADEEMIA

Traditsioonid Igas asutuses kujunevad välja omad traditsioonid ja sündmused, mida lisaks ametlikele riigipühadele pidulikult tähistatakse. Akadeemias kui õppeasutuses on nendeks kindlasti ka õppeaasta algus ja lõpp. Traditsiooniliselt algab õppeaasta piduliku rivistuse ehk avaaktusega akadeemia lipuväljakul ning lõpeb tamme istutamise tseremoonia ning lõpuaktusega.

• •

8

Akadeemia sünnipäev. Iga aasta 15. aprillil tähistame akadeemia sünnipäeva, milleks on asutamisdokumendi, Vabariigi Valitsuse määruse alla kirjutamise kuupäev. Asutamis-aastapäeva tähistatakse tavakohaselt mitut laadi üritustega: aktused, spordivõistlused, ballid ja konverentsid. Eesti Vabariigi aastapäev. Igal aastal tähistame piduliku aktusega Eesti Vabariigi aastapäeva, millest võtavad osa ka siseminister, ametite peadirektorid ja justiitsministeeriumi kantsler. Aktusel antakse ametite poolt üle eristipendiumid kõigi erialade parimatele tudengitele, kaalukaim neist on siseministeeriumi poolt määratav Kaarel Eenpalu nimeline stipendium. Tammede istutamine. Esimene tammepuu istutati akadeemia õppehoone ette 12. oktoobril 1992 akadeemia õppetöö alguse puhul. Igaaastane tamme istutamise traditsioon sai alguse 1996. aastal, kui akadeemia lõpetas selle esimene lend. Sellest ajast alates on oma puu istutanud Kase tänava pikale tammealleele iga lõpetav lend. Doonorlus. Tavakohaselt on akadeemia kadetid ja töötajad olnud tublid doonorid. 1993. aastal, akadeemia esimesel tegutsemisaastal, pälvisime Eesti Verekeskuse tänukirja edukalt korraldatud doonoripäeva eest. Akadeemiast käis tol korral verd loovutamas 102 tudengit. Tihe koostöö verekeskusega jätkub ka tänapäeval. Mitu korda aastas korraldab verekeskus akadeemias doonoripäevi ning loovutatud vere kogust võib mõõta sadades liitrites.

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


Sisekaitseakadeemia koosseisu kuulub neli kolledžit: finantskolledž, justiitskolledž, päästekolledž ning politsei- ja piirivalvekolledž. Sisejulgeoleku magistriõppe korraldamisel on kolledži staatuses ka akadeemia sisejulgeoleku instituut. FINANTSKOLLEDŽ

MINU AKADEEMIA

Kolledžid ja sisejulgeoleku instituut

Tolli eriala on Sisekaitseakadeemias õpetatud selle asutamisest peale, maksukorralduse eriala lisandus aga 2002. aastal. Finantskolledži nime all on akadeemias tegutsetud alates aastast 2003. Alates 2004. õppeaastast on maksunduse ja tolli eriala õppeprogramm koostatud koostöös Maksu- ja Tolliametiga, et tagada lõpetajate eduks ja arenguks vajalikud teoreetilised teadmised ning praktilised oskused nii avaliku kui ka erasektori finantsvaldkonnas. Eriala lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemia magistrantuuris – sisejulgeoleku magistriõppes või majandusmagistriprogrammi ärijuhtimise õppekava alusel koostöös Tartu Ülikooliga, kus spetsialiseeruda on võimalik nii finantsjuhtimise kui ka avaliku sektori ökonoomika ja juhtimise suunale. Ärijuhtimise magistriõppe lõpetajad saavad Tartu Ülikooli diplomi. Eriala: maksunduse ja tolli eriala päeva- või kaugõppe vormis (kõrgharidusõpe)

Kolledž asub ja õppetegevus toimub akadeemia õppekompleksis Tallinnas. JUSTIITSKOLLEDŽ Justiitskolledž (kuni 2004 aastani korrektsioonikolledž) kuulub akadeemia koosseisu 1992. aastast. Kolledž korraldab justiitshaldussüsteemi kuuluvatele vanglatele erialase haridusega ametnike koolitamist taseme- ja täiendusõppe vormis. Justiitskolledži lõpetaja leiab töö vanglateenistuses kaasaegse töökeskkonnaga Tartu, Viru, Tallinna või Harku ja Murru vanglas. Läbi eduka teenistuskäigu on kolledži lõpetanute seast sirgunud mitmeid tippjuhte, sealhulgas mitu vangladirektorit. Kolledži peamiseks kootööpartneriks on Justiitsministeerium ja selle haldusalasse kuuluvad vanglad. Lõpetajal on võimalik jätkata teenistust ka kriminaalhooldusametnikuna. Korrektsiooni eriala läbinul on võimalik töö kõrvalt jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes. Erialad: korrektsiooni eriala päevaõppe vormis (kõrgharidusõpe) vanglaametniku eriala päeva- või kaugõppe vormis (kutseõpe).

• •

Kolledž asub ja õppetegevus toimub akadeemia õppekompleksis Tallinnas. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

9


MINU AKADEEMIA

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ 1. jaanuaril 2010 alustas tööd Politsei- ja Piirivalveamet ning sellega seoses ühendati sama aasta veebruaris politseikolledž ja piirivalvekolledž. Ühendatud kolledž kannab nime politsei- ja piirivalvekolledž ning on suurim õppeüksus akadeemias. 2011. aasta sügisest võetakse kadette õppima uuele politseiteenistuse kõrgharidusõppe õppekavale. Õppekavas on spetsialiseerumiseks kaks süvaõppesuunda – piirivalve ja politsei. Suuna valik tehakse kadeti soove, õppeedukust ja tööandja vajadusi arvestades. Kõrghariduse omandanutel on võimalik õpinguid jätkata Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes. Erialad:

• •

politseiteenistuse eriala päeva- või kaugõppes (kõrgharidusõpe) politsei eriala kaugõppes (kõrgharidusõpe)

Kolledž asub Murastes ja õppetegevus toimub nii Murastes kui ka kolledži Paikuse koolis. PÄÄSTEKOLLEDŽ Päästekolledži esimene lend kadette alustas oma õppetööd 1. septembril 1993. Väike-Maarja päästekool liideti kolledžiga üheksa aastat hiljem, 1. septembril 2004. Päästekolledž pakub ainulaadset võimalust saada mitmekülgseid teadmisi ja huvitavat tööd Päästeteenistuses, kui väga kiirelt arenevas organisatsioonis ja ühtehoidvas meeskonnas. Kolledžis omandatud erialad annavad võimaluse olla abistajaks ja päästjaks nii Eestis kui ka rahvusvahelistel päästeoperatsioonidel. Sisekaitseakadeemia päästekolledž koos Väike-Maarjas asuva päästekooliga annab tulevastele päästeteenistujatele põhjaliku ettevalmistuse nii kutse- kui kõrghariduse õppesuundadel. Päästekolledži koostööpartneriteks on Päästeamet, regionaalsed päästekeskused, Häirekeskus, Demineerimiskeskus ning päästealaga seotud koolitusasutused välisriikides. Kolledži lõpetajail on võimalus edasi õppida Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes või Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise magistriõppes, spetsialiseerumisega kriisireguleerimise erialale. Erialad:

• • • •

Päästja eriala (kutseõpe) Päästekorraldaja eriala (kutseõpe) Päästespetsialisti eriala (kutseõpe) Päästeteenistuse eriala päeva- ja kaugõppe vormis (kõrgharidusõpe)

Kolledž asub akadeemia Tallinna õppekompleksis, õppetegevus toimub nii Tallinnas kui ka kolledži Väike-Maarja päästekoolis.

10

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


Sisejulgeoleku instituut koordineerib ja viib läbi akadeemia teadustegevust, korraldab ja arendab sisejulgeoleku valdkonna magistriõpet, korraldab sisejulgeoleku valdkonna täiendõpet Avatud Akadeemia kaudu, arendab ja korraldab Innovaatiliste Haridustehnoloogiate Keskuse tööd, koordineerib ühiste uurimisgruppide moodustamist, korraldab doktorikoja kohtumisi, koostab ja toimetab akadeemia ajakirja „Toimetised“ jne. Sisejulgeoleku magistriõppe korraldamisel on instituut kolledži staatuses.

MINU AKADEEMIA

SISEJULGEOLEKU INSTITUUT

2009. aasta sügisel avati akadeemias sisejulgeoleku magistriõpe. Sisejulgeoleku magistriõpe on praktilise suunitlusega osaliselt rahvusvaheline õppekava. Kaheaastane magistriprogramm on koostatud eesmärgiga katta uute teadmistega kõik need sisejulgeolekuvaldkonnad, millistes asjakohased organisatsioonid täna kõige enam tuge vajavad. Magistriõppe korraldamisel lähtutakse enesejuhitud õppimise kontseptsioonist, mille kohaselt lasub vastutus õppimises õppijal ning õppejõud, kaasõppijad, administratiivne personal, õppevahendid ja õppekeskkond on õppimiseks kasutatav ressurss. Vastuvõtt sisejulgeolekualasesse magistriõppesse toimub avaliku konkursi korras ning õpet saavad alustada inimesed, kellel on bakalaureuse kraad, rakenduskõrgharidus või neile vastav kvalifikatsioon ja vähemalt üheaastane töökogemus sisekaitselises valdkonnas. Eriala: Sisejulgeoleku magistriõpe

Instituut asub ja õppetegevus toimub akadeemia õppekompleksis Tallinnas.

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

11


MINU AKADEEMIA

Sisekaitseakadeemia üliõpilasesindus Kõik akadeemia kõrgharidusõppe kadetid moodustavad kokku Sisekaitseakadeemia üliõpilaskonna. Kadetid on esindatud kolmel tasandil – kursusevanem, üliõpilasesindus (ÜE) ja selle juhatus, mis moodustavad süsteemi, mille kaudu kadettide soovid ning mured jõuavad vajalike lahendusteni. Sisekaitseakadeemia üliõpilaskonna huve esindab ja kaitseb ÜE juhatus nii akadeemia kui riigi tasandil. Juhatuse tegevuse aluseks on Õppurkonna põhikiri, millega on sätestatud üliõpilasesinduse õigused ja kohustused. Akadeemia üliõpilaskonnal on täidesaatev kogu, mille moodustab kolme kuni seitsmeliikmeline juhatus. Juhatus valitakse ÜE poolt igal aastal. Juhatuse peamisteks ülesanneteks on üliõpilaskonna huvide ning õiguste kaitsmine ja esindamine nii Sisekaitseakadeemias kui väljaspool seda. Juhatuse liikmete ülesanneteks on koordineerida oma vastutusvaldkonda kuuluvate toimkondade tööd ning tegeleda küsimuste ja ülesannetega, mis on seotud nende tegevusvaldkonnaga. ÜE esindus väljastab ka üliõpilaspileteid. Üliõpilasesinduse juhatuse esimees on Laura Nõmmsalu justiitskolledžist. Juhatuse aseesimees kultuuri- ja spordivaldkonnas on Martin Kreek päästekolledžist ja aseesimees teabe- ja majandusvaldkonnas Anneliis Andron justiitskolledžist. ÜE liikmed on:

• • •

Maarja-Liisa Maasik ja Agnes Ploom finantskolledžist; Anneliis Andron, Lauri Hainoja ja Ivo Kitsing justiitskolledžist; Raul Kabur ja Roland Heinsoo politsei- ja piirivalvekolledžist;

Juhatusse on võimalus kandideerida kõikidel kõrgharidusõppe kadettidel, kes õpivad kandideerimise hetkel Sisekaitseakadeemias. Valimised toimuvad iga aasta märtsikuus.

12

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


ÜLDTELEFON E-post:

696 5644 info@sisekaitse.ee

PERSONALIARENDUSOSAKOND Tallinna õppekompleks

MINU AKADEEMIA

Olulised kontaktid

Juhataja Elina Orumaa, ruum A-207 Telefon: 696 5637 E-post: elina.orumaa@sisekaitse.ee Juhataja asetäitja Juta Urbalu, ruum A-123 Telefon: 696 5346 E-post: juta.urbalu@sisekaitse.ee Koolituspeaspetsialist Sirje Kullerkupp, ruum A-122 Telefon: 696 5539 E-post: sirje.kullerkupp@sisekaitse.ee Spetsialist Aune Saul, ruum A-120 Telefon: 696 5345 E-post: aune.saul@sisekaitse.ee Spetsialist Sigrid Vool, PPK Paikuse koolis, ruum V-26 Telefon: 447 6725 E-post: sigrid.vool@sisekaitse.ee ÕPPEOSAKOND Tallinna õppekompleks, ruum: A-218 Telefon: 696 5487 E-post: katlin.vanari@sisekaitse.ee HARIDUSTEHNOLOOG (ÕIS, e-õpe) Tallinna õppekompleks, ruum: A-214 Telefon: 696 5437 E-post: vaiko.mae@sisekaitse.ee ÕPPEREFERENDID Päästekolledž – Tallinna õppekompleks, ruum: B-126 Päästekolledži päästekool – Väike-Maarjas Justiitskolledž – Tallinna õppekompleks, ruum: B-417 Finantskolledž – Tallinna õppekompleks, ruumid: B-401 ja B-406 Politsei- ja piirivalvekolledž – Murastes ja Paikusel Sisejulgeoleku magistriõpe – Tallinna õppekompleks, ruum B-201

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

13


MINU AKADEEMIA

RAAMATUKOGU Telefon: 696 5324 (Tallinnas), 670 7438 (Murastes), 447 6753 (Paikusel), 322 8469 (Väike-Maarjas) E-post: riksweb@sisekaitse.ee (Tallinnas), ppraamatukogu@sisekaitse.ee (Murastes), ylle.loopre@sisekaitse.ee (Paikusel), maire.udekyll@sisekaitse.ee (Väike-Maarjas) ERASMUS ja DORA Tallinna õppekompleks, ruum: A-211 Telefon: 696 5402 E-post: kaisa.ellandi@sisekaitse.ee, kristi.kulu@sisekaitse.ee JURIST Tallinna õppekompleks, ruum: A-221 Telefon: 696 5407 E-post: sirje.asu@sisekaitse.ee RAHANDUSOSAKONNA JUHATAJA Tallinna õppekorpus, ruum: A-115 Telefon: 696 5635 E-post: ly.sillaots@sisekaitse.ee ÜLIÕPILASESINDUS Tallinna õppekompleks, ruum: B-314 E-post: esindus@sisekaitse.ee

14

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


TÖÖTAMINE SISEKAITSEAKADEEMIAS

Akadeemia õppejõud võivad töötada kõigis õppeüksustes töölepingu alusel, kuid ametkondadega seotud kolledžites töötab õppejõududena ka politseiametnikke, päästeametnikke ning vanglaametnikke. Koosseisulised õppejõud jagunevad korralisteks õppejõududeks ning külalisõppejõududeks, kusjuures korralisteks õppejõududeks on akadeemia senise praktika kohaselt saanud vaid õppejõudude konkursil akadeemia nõukogu poolt õppejõu ametikohale valitud õppejõud. Akadeemia õppejõudude ametikohad ning neile esitatavad nõuded on lühidalt järgmised: Professor – doktorikraad, aktiivne teadustegevus (sh selle juhtimine); Dotsent – doktorikraad, aktiivne teadustegevus; Lektor – magistrikraad, osalemine teadus- ja arendustegevuses, õpetamiskogemus; Assistent – rakenduslik kõrgharidus või bakalaureusekraad, valmisolek osaleda teadus- ja arendustegevuses; Õpetaja – rakenduslik kõrgharidus või bakalaureusekraad.

• • • • •

TÖÖTAMINE AKADEEMIAS

Sisekaitseakadeemia õppejõududena peetakse käesolevas teatmikus silmas õppejõudusid, kes on vormistatud tööle või teenistusse akadeemia koosseisulistele õppejõu ametikohtadele.

Õppejõududele esitatavad konkreetsemad nõuded, neilt oodatavad tööd ja tulemused on reguleeritud õppejõudude ametijuhenditega, mis allkirjastatakse iga õppejõu ja tema vahetu juhi poolt. VÄRBAMINE JA TÖÖLE ASUMINE Õppejõudude värbamiseks korraldatakse reeglina konkurss, millest teavitatakse akadeemia liikmeskonda, akadeemia tööandja-ameteid ja ministeeriume ning massimeedia kaudu üldsust. Konkursiväliselt täidetakse õppejõu ametikohti vaid juhul, kui konkursi väljakuulutamine ei ole konkreetses kontekstis otstarbekas (nt otsitakse asendajat lapsehoolduspuhkusele suunduva õppejõu asemele või tegemist on ajutise koormuse suurenemisega) või kui konkurss luhtub sobivate kandidaate puudumise tõttu. Erialaõppejõudude ametikohtadele oodatakse kandideerima eelkõige ametnikke meie tööandja-ametkondadest, mis loob hea eelduse rotatsiooniks akadeemia ja ametite vahel. Õppejõud valitakse ametisse 1–5 aastaks ning uute õppejõudude puhul kohaldatakse alati katseaega. Täidetavad ametikohad kooskõlastatakse igakordselt personaliarendusosakonna juhatajaga ning värbamistegevust viib akadeemias läbi personaliarendusosakonna S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

15


juhataja asetäitja koostöös koolituspeaspetsialistiga. Uute õppejõudude dokumendid vormistavad ning õppejõudusid selles protsessis nõustavad personalispetsialistid.

TÖÖTAMINE AKADEEMIAS

Uuele õppejõule antakse personaliarendusosakonnast uue töötaja tervituspaketti kuuluv infokaust, vajadusel pakutakse talle koheselt asjakohaseid koolitusi, teda kaasatakse sisseelamist toetavatesse üritustesse ning igal uuel õppejõul on võimalik saada endale esimesteks töökuudeks appi mentor. Uue õppejõu jaoks on peamised info ja abi osutajad: vahetu juht ja/või kolledži direktor, kes aitab õppejõudu igapäevastes tööalastes küsimustes; mentor, kes pakub õppejõule tuge õppejõu rolli ning töösse sisseelamisel ning külastab õppejõudu tema loengutes ja/või tundides; personaliarendusosakonna ja teiste tugiosakondade töötajad, kes nõustavad õppejõudu vajadusel akadeemiasiseste protsesside osas.

• • •

NÕUSTAMINE Mentorluse eesmärk on õppejõu õpetamis- ja juhendamisalaste pädevuste arendamine koos töise õppimise ja refleksiooni kaudu. Mentorsuhe on vabatahtlik ning kontakt tekib mõlema poole nõusolekul. Akadeemia kogenumad õppejõud osalevad ja on osalenud mentorluse koolitustel programmi PRIMUS raames ning nende nimed ja lühiiseloomustus on üleval akadeemia siseveebis. Kui personaliarendusosakonnast ei ole uuele õppejõule mentorit soovitatud, võib õppejõud asuda talle sobiva mentoriga kontakti looma ka iseseisvalt. Kuna mentorluse eest on võimalik mentorile maksta ka väikest kompensatsiooni, tuleb loodav mentorsuhe enne sisulise tegevuse algust siiski vormistada personaliarendusosakonna abil asjakohase lepinguga. Personaliarendusosakonnas tegeleb selle valdkonnaga koolituspeaspetsialist. Õppekorraldusega seotud küsimustes aitavad õppetooli juhataja, õppereferent ja õppeosakonna töötajad. Õppeainete ja nende sisu osas saab peamist infot õppetooli juhatajalt, kes koondab ka ettepanekuid õppekavaarenduseks. Õppereferent lahendab konkreetse ainekursuse läbiviimisel tekkivaid küsimusi. TÖÖTASUSTAMINE Töötasustamine akadeemias põhineb ametikohtade hindamisel, mille alusel jaotati õppejõudude ametikohad viiele palgaastmele, millest iga aste jaguneb seitsmesse palgaklassi. Õppejõud alustab töötamist akadeemias oma palgaastme 1.–3. palgaklassis, sõltuvalt tema kvalifikatsioonist, kogemustest ning erialasest pädevusest. Hoidmaks õppejõudusid motiveerituna, tagab akadeemia oma õppejõududele Eesti haridusmaastikul konkurentsivõimelised töötasud ka vaid normkoormusega tööta-

16

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


mise eest. Õppejõudude liikumine kõrgemasse palgaklassi toimub vaid eduka atesteerimistulemuse alusel.

Töölepinguliste õppejõudude puhul loetakse koormustabel tema töölepingu lisaks ning koormustabelist tuleneva lisatöö eest lisatasu maksmine lepitakse kokku koormustabeli allkirjastamisega õppejõu ja akadeemia rektori vahel. Kui õppejõu koormuseks on planeeritud õppeaastas üle 30 EAP, korrutatakse ta normkoormust ületava töö maht töötasustamise korrast tuleneva tasuga ning korrutis jagatakse 10 õppekuu peale ära, tagades õppejõule igal kuul septembrist juunini ühtlase töötasutaseme. Nimetatud lisatasu hakatakse olenemata lisatöö toimumise ajast maksma septembrikuust alates. Ametnikust õppejõu puhul vormistatakse normkoormust ületava koormustabeli alusel lisatasu maksmine rektori käskkirjaga ning see makstakse samuti välja ühesuguste summadena õppeaasta kõigil 10 kuul.

TÖÖTAMINE AKADEEMIAS

Õpetaja, assistendi ja lektori normkoormus põhitöötasu eest on 30 ainepunkti (edaspidi EAP-d). Õppejõudude koormuse planeerimine on õppetooli või keskuse juhi ülesanne ning toimub enne iga õppeaasta algust. Õppejõudude koormus vormistatakse koormustabeliga, mille vorm on kinnitatud Sisekaitseakadeemia töötasustamise korraga.

Õpetajal ja assistendil võib koormus täies ulatuses koosneda tasemeõppe (nii kutse- kui ka kõrgharidusõppe I astme) raames läbiviidavast õppetööst. Kuna alates lektorist kehtib õppejõududele teadus- ja arendustegevuse tegemise kohustus, on lektoril mõistlik planeerida oma õppeaasta koormusesse kas täiendavalt 30 EAP-le või asendusainepunktidena 30 EAP raames teatud osa teadus- ja arendustegevust. Asendusainepunktidena tehtavad tööd ning nende eest arvestatav ainepunktide arv on reguleeritud akadeemia töötasustamise korraga. Dotsentidel on kohustus viia õppetööd läbi 21 EAP-d ning teha teadus- ja arendustööd 9 EAP mahus, professoritel on õppetöö ning teadus-arendustegevuse kohustuslik maht võrdselt 15 ja 15 EAP-d õppeaastas. Õppejõudude töötasustamise protsessi juhib personaliarendusosakonna juhataja ning töötasustamise korra rakendamisprotsessi juhataja asetäitja. ATESTEERIMINE Õppejõud saavad tööandjapoolset tagasisidet töötajate hindamise 3 erineva etapis: katseaja lõpuvestlusel; arenguvestlusel ja atesteerimisel.

• • •

Õppejõudude hindamise kõiki kolme etappi reguleeritakse õppejõudude atesteerimise korraga, mis töötati välja samaaegselt õppejõudude ametijuhendite ajakohastamisega. Akadeemia ootab õppejõult panustamist nii õppetöö läbiviimisesse, teadus-arendustegevusse kui ka organisatsiooni arengusse ning enesearendamisse S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

17


TÖÖTAMINE AKADEEMIAS

ning kõiki neid kolme valdkonda hinnatakse läbivalt nii katseaja lõpuvestlusel, arenguvestlusel kui ka atesteerimisel. Kui katseaja lõpuvestlusel ning arenguvestlusel annab asjakohase tööandjapoolse tagasiside õppejõule tema vahetu juht, siis atesteerimisel osaleb hindamisel laiapõhjaline komisjon, kuhu kuulub vastavalt õppejõu ametikohale nii õppetöö-, teadus-arendustegevuse-, organisatsiooniprotsesside- kui ka personalijuhtimise eksperte. Atesteerimiskomisjoni hääleõiguslikeks liikmeteks on ka õppejõu vahetu juht ja kolledži direktor, vajadusel ka direktori asetäitja ning õppejõu kolleeg. Atesteerimise eesmärk on anda õppejõule võimalikult laiapõhjalist ja õiglast tagasisidet tema tööle õppejõuna, võrreldes õppejõu arengut eelkõige tema endaga ning arvestades maksimaalselt tema töötamist mõjutavate väliste asjaoludega. Õppejõudude pilootatesteerimine toimus akadeemias 2011 veebruaris, mille läbis 40 õppejõudu. Atesteerimised toimuvad igal aastal veebruaris ja novembris ning konkreetsel õppeaastal atesteerimisele minevad õppejõud selguvad sama õppeaasta septembrikuus. Atesteerimisprotsessi juhib personaliarendusosakonna juhataja. KOOLITAMINE Õppejõudude enesearendamiseks ja koolitamiseks on akadeemias väga palju erinevaid võimalusi. Koolituseelarve on vaatamata viimaste aastate majandusseisule säilinud senises mahus ning populaarsed on projekti PRIMUS kaudu pakutavad koolitused ning akadeemia töötajate poolt läbiviidavad sisekoolitusi. Koolitusel osalemine tuleb igakordselt kooskõlastada oma vahetu juhiga, kolledži direktoriga ja väliskoolituse puhul välissuhete juhiga. Koolituse taotlemiseks kasutatakse „Postipoisis“ spetsiaalselt koolitustaotluse vormi. Koolitusel osalemise kooskõlastamisel lähtutakse mh õppejõuga peetud katseaja lõpuvestluse või eelmise arenguvestluse kokkuvõttes hinnatud koolitusvajadusest. Koolitusvaldkonda koordineerib personaliarendusosakonna koolituspeaspetsialist. PUHKUS Kõigile akadeemia õppejõududele, sh õppetoolide juhatajatele võimaldatakse akadeemias põhipuhkust 56 kalendripäeva aastas. Puhkust antakse töötatud aja eest, kuid puhkusearvestust peetakse kalendriaasta kohta. Vähemalt üks puhkuseperiood aastas peab kestma vähemalt 14 järjestikust kalendripäeva ning alla 7-päevaseid puhkuseid akadeemias ei anta. Õppejõud puhkavad reeglina suvel ning nädala-paar pärast jõulusid. Kogu akadeemiaperel on heaks tavaks olla 1-nädalasel „kollektiivpuhkusel“ jaanipäeva ning jõulude ajal. Puhkuste valdkonda koordineerib personalispetsialist. MOTIVATSIOONIPAKETT Õppejõule akadeemias aegadega kujunenud motivatsioonipaketti kuuluvad järgmised elemendid:

18

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


2)

3)

4) 5)

6)

7)

8) 9) 10) 11)

12) 13)

14)

korralisel õppejõul on võimalik saada vaba semester, mille eesmärk on saavutada konkreetne tulemus – nt artikkel, lõputöö, õppevahend – või täiendada oma professionaalseid oskuseid tööandja-asutuses praktilisi ülesandeid täites. 2012. aastal on planeeritud akadeemia eelarvesse 3 õppejõu vaba semestri tasu; kõigil õppivatel õppejõududel on võimalik saada õppepuhkust. Õppetöö läbiviimise normkoormust õppepuhkuse aja võrra ei vähendata, kuid õppejõud on sel ajal vabastatud oma administratiivtöö kohustustest; õppejõududel on võimalik vähendada oma õppetöö läbiviimise normkoormust ning saada asendusainepunkte erinevate õppimist soodustavate teadus-arendustegevuste eest, nt teaduspublikatsioonide eest kuni 6 EAP, uurimisgruppide ja välisfinantseerimisega projektide juhtimise eest kuni 3 EAP-d aastas; normkoormusele täiendavalt tehtud teadustegevuse eest makstakse akadeemias lisatasu; kõigil õppejõududel on võimalik kooskõlastatult oma vahetu juhiga kujundada oma tööaega paindlikult ning viibida tööajal vajadusel raamatukogudes jt arendavates keskkondades; teist aastat on koolituseelarves eraldatud teatud reserv tasulises õppes õppivate doktorantide doktoriõppe raames omandatavate ainete tasumise hüvitamiseks; õppejõududel on võimalik olla rahvusvaheliselt mobiilne ERASMUSe, FRONTEXi ja CEPOLi abil, mis võimaldab neil mh luua erialaseid ja teadustööks vajalikke kontakte; akadeemia maksab kinni õppejõudude osalemise väliskonverentsidel, mille raames õppejõud teevad ettekande või modereerivad töötuba; pärast doktorikraadi kaitsmist ning edukat atesteerimist on õppejõul võimalik saada lihtsustatud korras dotsendi ametikohale; akadeemias suhtutakse positiivselt töötajate sportimisse ning kõigis meie koolides on olemas erinevad sportimisvõimalused; akadeemias toimuvad traditsioonilised ning väga populaarsed ühisüritused (jõulupidu, talvepäevad, kevadball, suvepäevad, ühissünnipäevad jms), mis tugevdavad akadeemiapere ühtsust ja koostööd; akadeemias toetatakse töötajate tervist, võimaldades kõigile tasuta arstlikku kontrolli ning hüvitades osa tööks vajalike prillide maksumusest; akadeemia töötajatele antakse erinevate tähtpäevade puhul akadeemia meeneid ning neid peetakse vastavalt võimalusele meeles akadeemia aastapäeval ning muudel oluliste sündmuste korral; kõigil akadeemia töötajatel on võimalus olla kaasatud akadeemia arengusse ning erinevate protsesside kujundamisse. Erinevate kordade koostamisel küsitakse töötajate arvamust ning sellega ka arvestatakse. Akadeemia on täna selline nagu on meie kõigi ühise töö tulemusena.

TÖÖTAMINE AKADEEMIAS

1)

Kõik akadeemia töötajaid ning akadeemias töötamist reguleerivad siseõigusaktid on kättesaadavad akadeemia siseveebis personaliarendusosakonna kaustas. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

19


Õppejõudude mobiilsusprogrammid

TÖÖTAMINE AKADEEMIAS

ERASMUS programm Õppejõududel on võimalik ERASMUS programmi raames õpetada kõikides Euroopa Liidu liikmesriikide ja programmiga liitunud riikide kõrgkoolides (Island, Norra, Liechtenstein, Türgi, Horvaatia, Šveits), kellega Sisekaitseakadeemia on sõlminud bilateraalse lepingu. Lepingute nimekiri on üleval Sisekaitseakadeemia kodulehel www.sisekaitse.ee/valissuhted. Lähetus hõlmab ERASMUS programmi nn klassikalist õppejõudude mobiilsust eesmärgiga viia partnerkõrgkoolis läbi õppetööd. Õppejõudude lähetusele ei ole kehtestatud miinimumperioodi, maksimaalselt võib õppejõu lähetus õpetamise eesmärgil kesta 6 nädalat. Läbiviidava õppetöö maht peab olema vähemalt 5 akadeemilist tundi. Õppejõu lähetuse soovituslik kestvus on 5 päeva ning lähetused peavad jääma vahemikku 1. juunist 2011 kuni 31. maini 2012. Täpsem informatsioon Sisekaitseakadeemia kodulehelt või ERASMUS programmi koordinaatorilt: Kontakt: Kabinet: Telefon: E-post:

Kaisa Ellandi A-211 696 5402 kaisa.ellandi@sisekaitse.ee

DoRa programm DoRa programmi tegevus 8 „Noorteadlase osalemine rahvusvahelises teadlasteringluses“ toetuse eesmärgiks on luua magistrantidele, noortele teadlastele ja õppejõududele tingimused teadmiste ja kogemuste rahvusvaheliseks vahetuseks ning uute teadusalaste kontaktide tekkeks. Stipendiumit on õigus taotleda isikutel, kes on lähetuse toimumise ajal: Sisekaitseakadeemia akrediteeritud õppekavadel õppivad magistrandid, kellel ei ole õppevõlgnevusi; Sisekaitseakadeemia õppejõud ja teadlased, kes ei ole vanemad kui 35 eluaastat või kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui 5 aastat.

• •

Täpsem informatsioon www.sisekaitse.ee/dora. Sisekaitseakadeemia DoRa programmi koordinaator: Kontakt: Kristi Kulu Kabinet: A-211 Telefon: 696 5402 E-post: kristi.kulu@sisekaitse.ee

20

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


ETIS

Kõik Sisekaitseakadeemia õppejõud on kohustatud omama ETIS-es kontot ning jooksvalt uuendama enda publikatsioonide loetelu. Selle järgi peetakse nii rahvusvahelist, siseriiklikku kui ka akadeemia sisest teadus-arendus- ja loometöö arvestust. Kuidas sisestada ETIS-esse enda CV-d? Kõigepealt läheb vaja ETIS-e kasutajanime ja parooli, mille saab sisejulgeoleku instituudi teadur Annika Talmar-Pere’lt, kui saadad talle e-kirjaga enda isikukoodi ja akadeemias tööleasumise aja. Kui paroolid on käes, sisene ETIS-esse aadressil www. etis.ee ning vali vasakpoolsest menüüst „Minu CV“. CV sisestatakse erinevate osade kaupa vastavalt antud menüüle (üldandmed, teenistuskäik, kvalifikatsioon jm).

TÖÖTAMINE AKADEEMIAS

ETIS on Eesti Teadusinfosüsteem. Teadusinfosüsteem koondab informatsiooni teadus- ja arendusasutuste, teadlaste, teadusprojektide ning erinevate teadustegevuse tulemuste kohta. Samaaegselt on Eesti Teadusinfosüsteem kanal erinevate taotluste esitamiseks ning esitatud taotluste läbivaatamiseks ja taotluste ning projektide aruannete kinnitamiseks.

Üldandmed – siin on mõned väljad juba eeltäidetud ETIS-e kasutajakonto põhjal ning neid muuta ei saa. Küll aga saad valida, kas neid andmeid avalikustada või mitte. Teenistuskäik – esimese asutusena on sinna kantud Sisekaitseakadeemia. Kui töötad või oled lisaks seotud mõne teise asutusega on ka need võimalik sinna kanda. Teenistuskäigu alla lisa ka oma haridustee, soovi korral kuni keskkoolini. Mitme asutuse lisamiseks on vaja kõigepealt esimene asutus täita ja vajutada nupule „Lisa“, mis tekitab uued tühjad väljad. Sellel lehel asuva loometöö alla ära kanna enda teadustegevust, selleks on eraldi leht. Lisainfo alla võib kanda näiteks oma keeleoskuse ja erinevad läbitud koolitused. Kvalifikatsioon – siia sisesta enda teaduskraadid ja teaduslikud tunnustused. CV avalikustamine – siin saab valida, millised andmed on nähtavad ja millised mitte. Näiteks CV väljaprintimiseks saab siin iga kord valida, millised andmed täpselt trükkida. Alati kui oled ühele lehele midagi lisanud, tuleb enne sellelt lahkumist vajutada ka nuppu „salvesta“. Inglise keelse CV koostamiseks on iga eesti keelse osa juures lahter ka inglise keelse info sisestamiseks. Seega tuleb kõik andmed (välja arvatud isikuandmed) sisse kanda topelt. Selles osas ei ole praegune ETIS-e versioon eriti kasutajasõbralik, kuid akadeemia ei saa sinna kahjuks midagi parata. Kõikide seonduvate küsimustega ja abi saamiseks tuleb pöörduda teadur Annika Talmar-Pere poole annika.talmar@sisekaitse.ee. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

21


ITIC ITIC õpetajakaart (International Teacher Identity Card) on õpetajatele, õppejõududele ja teistele pedagoogilist tööd tegevatele isikutele mõeldud rahvusvaheline akadeemilist staatust tõendav kaart. ITIC õpetajakaardi eesmärgiks on: tõendada akadeemilist staatust kõikjal maailmas; pakkuda võimalikult palju erinevaid soodustusi. Eestis saab ITIC õpetajakaardi omanik soodustusi rohkem kui 700 erinevas kohas (vt lähemalt http://www.isic.ee/teacher/est/799/) ning maailmas ligi 40 000 soodustusepakkuja juures (vt lähemalt http://www.isic.org).

TÖÖTAMINE AKADEEMIAS

• •

Kuidas ITIC kaarti saada? ITIC-tavakaardi taotlemine toimub Internetipõhiselt. Kui soovid saada ITIC-pangakaarti, tuleb pöörduda vastava panga poole. ITIC-kaardi taotlemiseks on vajalik ID-kaardi või pangaparoolide abil siseneda Minu Kool kaardihaldussüsteemi aadressil www.minukool.ee, kust leiab vastavad juhendid. Taotluse täitma asumisel tuleb arvestada, et taotlusele tuleb lisada foto failina jpg-formaadis. ITIC-kaart maksab 6.4 eurot. Vajalikku õpetajastaatust kontrollitakse reaalajas läbi EHIS (Eesti Hariduse Infosüsteem) süsteemi, seega ei ole taotlejal vajalik lisaks tõendit esitada. Pärast taotluse kinnitamist saabub seitsme kuni kümne tööpäeva jooksul tellitud kaart akadeemiasse.

• • • • •

ITIC-kaartide väljastamine toimub teisipäeviti ja reedeti kell 12.00–13.00 Sisekaitseakadeemia Üliõpilasesinduse ruumis B-314. Kontakt: Ruum: B-314 E-post: esindus@list.sisekaitse.ee IT-alane teave Akadeemias tagab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alase toe Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ehk SMIT. SMIT kasutab IKT toe tagamiseks kõnekeskust, kaughaldust ja kohapealseid tehnikuid. IKT toe saamiseks pöördu SMIT IT-abi poole. Selleks on kaks võimalust: 1. Helista SMIT IT abi kõnekeskusesse telefonil 612 3333 2. Kirjuta SMIT IT abi e-posti aadressile itabi@smit.ee Kiireloomuliste küsimuste korral on soovitatav helistada, muudel juhtudel on eelistatud e-maili teel suhtlus. Kui kiireloomulist muret ei ole võimalik telefonitsi lahendada, teavitab kõnekeskus koheselt kohapealset tehnikut ja saadab ta abi andma. Mõlemad abikanalid on avatud ööpäev läbi ning igal nädalapäeval. Sealjuures on õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel IT-abi mehitatus märgatavalt väiksem. Seetõttu on ka reageerimine aeglasem, kuid ükski kriitiline probleem tähelepanuta ei jää. ÕISi ja e-õppe keskkondadega seotud probleeme lahendab haridustehnoloog (vaiko.mae@sisekaitse.ee)

22

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


ÕPETAMINE SISEKAITSEAKADEEMIAS Kõiki Sisekaitseakadeemia üliõpilasi ja õpilasi nimetatakse kadettideks. Sisekaitseakadeemias toimub ainult täiskoormusega õpe, mis tähendab, et kadett on kohustatud läbima kõik õppeplaani järgsed õppeained. Õppevõlgnevuste korral kadett eksmatrikuleeritakse. Õppe aluseks on õppekavad, mis on kirjeldatud õpiväljundites. Õpiväljundid kirjeldavad neid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mida kadett aine/mooduli/õppekava läbimise järel on omandanud. Õppeaine mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides. Ühele Euroopa ainepunktile (EAP) vastab 26 tundi kadeti kontaktõppes või iseseisvalt tehtud tööd. Õppekava maht ühe nominaalse õppeaasta kohta on 60 EAP. Kontakttundide maht päevaõppes on 12–14 akadeemilist tundi ühe EAP kohta. Kontakttundi maht kaugõppes on 8 akadeemilist tundi ühe EAP kohta. Kontakttundide maht magistriõppes on 6–8 akadeemilist tundi ühe EAP kohta. Kontakttundide maht kutseõppe päevases õppevormis on 36 akadeemilist tundi ühe EAP kohta. Kontaktõppe ja iseseisva tööna on keskmise kadeti töömaht 1 EAP kohta 26 tundi.

Sisekaitseakadeemias kasutatakse Õppeinfosüsteemi (edaspidi ÕIS). Kutseõppe, ja magistriõppe ning rakenduskõrgharidusõppe esimese ja teise kursuse ÕIS on aadressil http://sisekaitse.ois.ee. Rakenduskõrgharidusõppe kolmanda ja neljanda kursuse ÕIS on aadressil https://ois.sisekaitse.ee. ÕISi kasutusjuhendid leiad aadressilt www.sisekaitse.ee/juhendmaterjalid. Kui on probleeme ÕISi kasutamisel, siis teata sellest õpperühma referendile või haridustehnoloogile. Õppejõu ülesandeks on ÕISi üles panna õppeaine kalenderplaan hiljemalt üks nädal enne õppetöö algust ja õppematerjal 72 tundi enne loengut. Osa kontakttundidest või iseseisvast tööst võib asendada ka veebiõppega kasutades selleks IVA või Moodle e-õpikeskkonda. Kui kursus vastab e-õpikeskkonna kvaliteedikriteeriumitele, on õppejõul õigus vähendada auditoorse õppetöö mahtu päevaõppes kuni 30 protsenti ning kaugõppes kuni 10 protsenti. E-õppe arvelt tundide vähendamine peab olema eelnevalt kooskõlastatud. E-õpikeskkondade kasutusjuhendid ja kursuse kvaliteedikriteeriumid leiad kodulehelt www.sisekaitse.ee/e-ope. Küsimuste puhul pöördu haridustehnoloogi poole, vaiko.mae@sisekaitse.ee.

ÕPETAMINE AKADEEMIAS

ÕPPEJÕU MEELESPEA KURSUSE EEL

Õppematerjalidena on kasutusel õpiobjektid, mis on iseseisvalt läbitavad veebipõhised õppematerjalid. Sisekaitseakadeemias loodud õppematerjalidega saab tutvuda kodulehel: http://www.sisekaitse.ee/opiobjektid/ ning igal õppejõul on võimalus luua ise vajalikke õpiobjekte. Iga õppeaine kohta on olemas õppeaine eest vastutava õppejõu koostatud aineprogramm, mille alusel õppejõud koostab õppeaine kalenderplaani. Kalenderplaani S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

23


vormi leiab www.sisekaitse.ee/dokumentide-vormid-oppuritele-ja-oppejoududele. Kalenderplaani koostamisel tuleb arvestada, et sinna märgitud kontaktandmetel oleks kadettidel võimalus ühendust võtta ning hindamist puudutav oleks kirjeldatud nii põhjalikult, et kadetil on kalenderplaani lugedes selge, kuidas kujuneb tema lõpphinne. Palun teavita kolledži õppereferenti vähemalt kaks tööpäeva enne loengut oma soovidest auditooriumi ja õppetehnika osas. ÕPPEJÕU MEELESPEA KURSUSE AJAL Õppetunni kestus on 90 minutit (kaks akadeemilist tundi). Õppetöö toimumisaeg kooskõlastatakse referendiga.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Kui õppetöö on käivitunud, hoia vajadusel kontakti õppereferendiga. Tema oskab aidata õppekorraldust puudutavates küsimustes, tagab õppejõu varustamise vajaliku õppetehnika ja teiste abimaterjalidega. Kui Sa ei saa mingitel põhjustel õppetööd läbi viia, teavita esimesel võimalusel õppereferenti ja kadette. Ärajäänud loengute toimumiseks leia koos õppereferendiga tunniplaanis uus aeg. Akadeemias on heaks tavaks, et kadetid tervitavad õppejõudu loengu alguses püstitõusmisega. Akadeemia eripäraks on ka see, et kadetid peavad õppetööl kandma riigiametnikule sobivat riietust ning korrektsiooni, politseiteenistuse, piirivalveteenistuse ja päästeteenistuse eriala kadetid (v.a kaugõppe kadetid) peavad kandma vormi. Kõikide kadettide riietus peab olema riigiametnikule kohane ning õppejõul on õigus õppurite tähelepanu sellele pöörata. Päevase õppe kadettidele on õppetööst osavõtt kohustuslik. Seda kontrollib rühmavanem ning rühmapäeviku andmed kinnitab õppejõud allkirjaga iga loengu lõpus. ÕPPEJÕU MEELESPEA KURSUSE LÕPUS Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile või arvestusele kadetti, kes ei ole täitnud kehtestatud eksamile või arvestusele pääsemise tingimusi. Eksamile pääsuks peab kadett täitma õppejõu poolt kehtestatava täiendava eelduse. Samuti peab kalenderplaani olema ära märgitud järeleksamite/-arvestuste toimumise aeg. Kadeti õpitulemuste diferentseeritud hindamine õppeaine või selle osade lõikes toimub kutseõppes viiepalliskaalal (5, 4, 3, 2, 1) ning kõrgharidusõppes kuuepalliskaalal (A, B, C, D, E, F). Õppeaine lõpus kannab õppejõud hinded protokolli, mis on paberkandjal (3. ja 4. kursus) või ÕIS-is. Viimasel kontaktõppe tunnipaaril saab õppereferendilt hindamislehe, kuhu kanda tulemused. Hindamislehti ootab referent tagasi hiljemalt 10 tööpäeva pärast aine kontaktõppe lõppu. Õppereferent edastab tulemused kadettidele.

24

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


Hindelisele tulemusele lisaks soovitame kadettidele anda ka personaalset tagasisidet eksami/arvestuse sooritamise kohta. Kui kirjalikke eksami- või arvestustöid kommenteeritult kadettidele ei tagastata, siis tuleb tööd tuua referendile säilitamiseks. Semestri jooksul võib kadett, kes on sooritanud eksami/arvestuse negatiivsele tulemusele või hindele “E”, teha kuni kaks järeleksamit/-arvestust. Kui kadeti hinne on “D” või kõrgem, on võimalik hinnet parandada järeleksamil/-arvestusel vaid kokkuleppel õppejõuga. Järeleksami/-arvestuse sooritamisel jääb kehtima viimase soorituse hinne.

Kadetid täidavad iga semestri lõpus õppetöö kvaliteedi kohta tagasiside küsimustiku. ÕISist ja õppeosakonnast saab infot, millised olid kadettide hinnangud ja kommentaarid läbiviidud õppetöö kohta. VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSTE ARVESTAMINE (VÕTA) Sisekaitseakadeemia võib arvestada teistes kõrgkoolides ning muudes õppe- ja koolitusasutustes läbitud taseme- ning täiendusõpet vastuvõtutingimuste ja õppekava täitmise osana. Samuti on võimalik arvestada töökogemuse ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames toimunud iseseisvat õpet. Varasemate õpingute- ja töökogemuse hindamisel ei võeta arvesse juba kaitstud lõputööd ega lõpueksamit. VÕTA rakendamisel ei nõuta õppurilt uut hindamist (eksamit või arvestust) aines teiste õppuritega samadel tingimustel.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Teine järeleksam ja -arvestus on kadettidele tasuline. Tasumist kontrollib õppereferent, kes väljastab kadetile hindamisprotokolli ning õppejõud peab enne järeleksami või-arvestuse vastu võtmist veenduma selle olemasolus.

VÕTA taotlused esitatakse kahe nädala jooksul alates semestri õppetöö algusest. Iga semestri alguses võib teha uue taotluse. Õppurite esitatud taotlusi vaatab läbi VÕTAkomisjon või õppeainet õpetav õppejõud (kui taotlus on üle 6 EAP). VÕTA hindamise ja otsuse vormistamise osas saab pöörduda õppeosakonna spetsialistide poole. Rohkem infot VÕTA kohta ja vajalikud dokumendid leiad Sisekaitseakadeemia kodulehelt http://www.sisekaitse.ee/vota või küsi täiendavalt õppeosakonna vanemspetsialistilt triin.krynberg@sisekaitse.ee. ÕPPETÖÖD REGULEERIVAD DOKUMENDID Õppekorralduse eeskiri (ÕKE) on põhidokument, mis reguleerib õppetööd ja õppetööalaseid suhteid Sisekaitseakadeemias. Selle dokumendiga on sätestatud õppekorralduse üldnõuded ning töötajate, õppejõudude ning õppurite õppetööga seonduvad õigused ja kohustused. ÕKE ja teised õppetööd reguleerivad dokumendid on kättesaadavad Sisekaitseakadeemia kodulehelt http://www.sisekaitse.ee/oppetegevus S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

25


Raamatukogu http://www.sisekaitse.ee/raamatukogu Sisekaitseakadeemia raamatukogu on erialaraamatukogu, mis teenindab akadeemia kadette ja töötajaid ning tagab õppe- ja teadustööks vajalike raamatute ning inforessursside kättesaadavuse. Raamatukogus on Internetiühendusega arvutitöökohad, Wifi leviala ning head võimalused printimiseks, paljundamiseks, skaneerimiseks ja köitmiseks. Raamatukogus on müügil kirjastuse väljaanded ja SKA meened. Maksta saab sularahas või pangakaardiga. Kuidas saab lugejaks?

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi ja õiguslikku suhet akadeemiaga tõendava dokumendi alusel. Lugejakaardina kehtib ID-kaart või raamatukogu magnetkaart, mis tuleb iga kord raamatukogu kasutamisel esitada. Lahtiolekuajad Tallinna õppekompleksi raamatukogu Õppeperioodil 1.09 – 30.06 E–K N–R L Suveperioodil 1.07 – 31.08 E–R

• •

8:00 – 17:00 8:00 – 18:00 9:00 – 15:00 9:00 – 17:00

Politsei-ja piirivalvekolledži raamatukogu Õppeperioodil 1.09 – 30.06 E–K 8:30 – 16:30 N – R 8:30 – 18:00 L 9:00 – 15:00 Suveperioodil 1.07 – 31.08 E–R 8:30 – 16:30

• •

Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli raamatukogu Õppeperioodil 1.09 – 30.06 paarisnädal E–K 8:00 – 16:30 N 8:00 – 18:00 R 8:00 – 13:00 paaritu nädal E–K 8:00 – 16:30 N 8:00 – 18:00 R 8:00 – 17:00 Suveperioodil 1.07 – 31.08 E–R 8:30 – 16:30

Päästekolledži Väike-Maarja päästekooli raamatukogu Õppeperioodil 1.09 – 30.06 E–N 12:00 – 20:00 R 8:00 – 15:00 Suveperioodil 1.07 – 31.08 E–R 9:00 – 17:00

26

• •

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


Laenutustähtajad Raamat – 365 päeva Eestikeelne ajakiri – 3 päeva Võõrkeelne ajakiri – 30 päeva Tähtaega saab pikendada kaks korda.

• • • •

Lugeja vastutus 0,03 eurot päevas iga laenutähtaja ületanud raamatu eest, 0,32 eurot päevas iga laenutähtaja ületanud eestikeelse ajakirja eest, 0,03 eurot päevas iga laenutähtaja ületanud võõrkeelse ajakirja eest, kaotatud või rikutud raamat tuleb asendada samaväärsega või hüvitada.

• • • •

E-kataloogist on võimalik: otsida raamatukogus olevaid raamatuid, ajakirju ja lõputöid pealkirja, autori, märksõna jms alusel; saada ülevaadet kohalolevatest ja väljalaenutatud raamatutest; vaadata uudiskirjanduse nimekirja; vaadata oma laenutusi, tähtaegu ja viiviseid ning pikendada laenutustähtaegu.

• • • •

E-kataloogist leitud KOHAVIIDA järgi saab raamatu ise riiulist leida. E-raamatud http://www.sisekaitse.ee/e-raamatud-2/

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

E-kataloog Riksweb http://riksweb.sisekaitse.ee/

E-raamatukogus on võimalik Sisekaitseakadeemia kirjastuse väljaanded e-raamatutena tasuta lugeda ja endale salvestada. Juurdepääs infole Ligipääs on EBSCOhost Web ning SAGE Journals Online e-ajakirjade täistekstandmebaasidele. Kasutajakoolituse materjalid http://www.sisekaitse.ee/kasutajakoolitus/ Kontakt: telefon: 696 5324 e-post: riksweb@sisekaitse.ee

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

27


Vaba aeg ÜRITUSED Õpetajate päev – oktoobri esimesel nädalal tähistab akadeemia õpetajate päeva, mille käigus kuulutatakse välja möödunud õppeaasta parimad õppejõud igast kolledžist ja õppekeskusest. Õpetajate päeval saavad õppejõud olla ka kuulajate rollis – iga aasta peab motivatsiooniloengu külla kutsutud lektor või koolitaja.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Aastakonverents – novembrikuu teisel nädalal toimub rahvusvaheline akadeemia aastakonverents, kuhu on esinema ja osalema oodatud lai ring sisejulgeoleku spetsialiste ning ametnikke. Konverents koosneb nii plenaarsessioonist kui ka töötubadeks, mille juhtideks on akadeemia töötajad ja koostööpartnerid. Jõulupidu – detsembris toimub akadeemia töötajate pidulik jõulupidu, mis on sisustatud põnevate etteastetega nii akadeemiavälistelt esinejatelt kui ka meie enda õppeüksuste humoorikatelt kollektiividelt. Tavapäraselt kuulutatakse jõulupeol välja aasta parimad kolleegid. Talvepäevad – veebruaris-märtsis peetakse maha lõbusad ja aktiivsed akadeemia talvepäevad. Päeval on kavas põnevad talvemängud ning õhtul saab kolleegide head seltskonda nautida tantsu lüües. Kevadball – akadeemia sünnipäeval aprillis toimub kevadball, kuhu traditsiooniliselt on osalema oodatud ka akadeemia töötajaskond. Meelelahutuse eest kannavad hoolt nii üliõpilaskond kui huvitavad artistid-esinejad. Tantsuks mängib ansambel. Suvepäevad – juunis toimuvad akadeemia suvepäevad, mis on sisustatud huvitavate meeskonnamängudega ning õhtul keerutatakse jalga hea muusika saatel. SPORT Sisekaitseakadeemia spordi valdkonda koordineerib spordikeskus, akadeemia eri asukohtades on oma spordiõpetajad, kes sporditegevusi läbi viivad. Kõik akadeemia töötajad saavad vastavalt kasutusgraafikutele treenida akadeemia spordirajatistes, osaleda treeningtundides ning võistelda akadeemiasisestel ja Eesti Akadeemilise Spordiliidu võistlustel. Spordiinfot edastatakse internetis kodulehel www.sisekaitse.ee/spordikeskus, e-postiga ning kuulutustega teadetetahvlitel. Üldhuvi, ettepanekute või Tallinnas tekkinud küsimuste korral võta kindlasti ühendust spordikeskuse telefonil 696 5481 või E-postiga: epp.jalakas@sisekaitse.ee või marje.laar@sisekaitse.ee, lisaks annavad vajalikku spordiinfot ka Leho Tummeleht (Muraste), Rein Mõnnakmäe (Paikuse) ja Ants Rikberg (Väike-Maarja).

28

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


AJALEHT Sisekaitseakadeemial on oma ajaleht „Verbis aut Re“, mis ilmub kord kuus ja on tasuta saadaval nii raamatukogus kui ühiselamutes. Ajalehetoimetaja on Rein Vaher, kes ootab ajalehe koostamisel aktiivset kaasalöömist kogu akadeemia personalilt. Kõik ettepanekud ja kaastööd on oodatud! Kontakt:

telefon: 696 5519 E-post: rein.vaher@sisekaitse.ee.

LAULUKOOR

Laulma võivad tulla nii mehed kui naised. Eelnev koorikogemus ega noodilugemise oskus pole vajalik. Tähtis on vaid soov laulda ja akadeemia pidupäevi ühiselt toredamaks muuta! Kontakt:

telefon: 696 5446 E-post: annika.talmar@sisekaitse.ee

TANTSUKURSUSED Akadeemia töötajatel ja kadettidel on võimalus käia soodsalt peo- ja rahvatantsukursustel, mida vahendab samuti spordikeskus. Sellekohase info leiad akadeemia Tallinna teadetetahvlitel, infot edastatakse ka e-posti teel. Kontakt:

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Akadeemias tegutseb Tõnu Kangroni juhendamisel akadeemia laulukoor. Huvilised saavad oma soovist koori astuda teada anda teadur Annika Talmar-Perele, annika.talmar@sisekaitse.ee. Laulukoor koguneb igal teisipäeval kell 16.00-17.00 Raska auditooriumis.

telefon: 696 5481 E-post: marje.laar@sisekaitse.ee

TUDENGIKORPUS Tallinna tudengikorpuse saali kasutamiseks broneerib aegu spordikeskuse õppereferent Marje Laar. Kontakt:

telefon: 696 5481 E-post: marje.laar@sisekaitse.ee

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

29


Eesti Vabariigi hümn muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka,

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

kui sa, mu isamaa!

Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull’ truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa!

Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!

30

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


Gaudeamus Gaudeamus on 1287. aastal loodud ladinakeelne üliõpilaslaul, millele nüüdse kuju andis 1781. aastal Saksa rändlaulik C. W. Kindleben.

Olgem rõõmsad

Juvenes dum sumus;

kuni oleme noored.

Post jucundam juventutem,

Pärast rõõmsat noorusaega

Post molestam senectutem

pärast rusuvat vanadust

Nos habebit humus!

pärib meid muld.

Vivat academia,

Elagu ülikool,

vivant professores,

elagu õppejõud,

vivat membrum quodlibet,

elagu iga ülikoolipere liige,

vivat membra quaelibet,

elagu kõik akadeemia liikmed

semper sint in fl ore!

õitsegu nad igavesti.

Vivat et respublica

Elagu meie vabariik

et qui illam regit

ja need, kes seda juhivad!

vivat nostra civitas,

Elagu meie linn,

maecenatum caritas,

Metseenide heldus,

quae nos hic protegit!

kes meid kaitsevad.

Vivat nostra brevis est

Meie elu on lühike,

brevi finietur

Ta lõpeb ruttu.

venit mors velociter

Surm tuleb kiiresti,

rapit nos atrociter

haarates meid halastamatult,

nemini parcetur.

kedagi säästmata.

Vivant omnes virgines

Elagu kõik neiud,

faciles, formosae

meeldivad ja kaunid

vivant et mulieres

elagu me naised

tenerae, amabiles

õrnad, armsad

atque laboriosae!

ja töökad.

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Gaudeamus igitur

31


2011. a kalender JAANUAR E

T

3

VEEBRUAR K

4

5

N

6

R

P

L

7

1

2

8

9

E

T

7

K

MÄRTS N

3

R

P

L

4

5

E

T

6

1

2

8

9 10 11 12 13

7

K

N

3

R

P

L

4

5

6

1

2

8

9 10 11 12 13

10 11 12 13 14 15 16

14 15 16 17 18 19 20

14 15 16 17 18 19 20

17 18 19 20 21 22 23

21 22 23 24 25 26 27

21 22 23 24 25 26 27

24 25 26 27 28 29 30

28

28 29 30 31

31 APRILL E

T

4

MAI K

5

6

N

7

R

P

L

E

JUUNI T

K

N

R

P

L

3

1

2

8

9 10

E

T

K

1 2

3

4

5

6

7

8

6

7

N

R

P

L

3

4

5

1

2

8

9 10 11 12

11 12 13 14 15 16 17

9 10 11 12 13 14 15

13 14 15 16 17 18 19

18 19 20 21 22 23 24

16 17 18 19 20 21 22

20 21 22 23 24 25 26

25 26 27 28 29 30

23 24 25 26 27 28 29

27 28 29 30

30 31 JUULI E

AUGUST T

2011

4

K

5

6

N

7

R

P

L

E

3

1

2

8

9 10

T

SEPTEMBER K

3

N

4

R

P

L

5

6

E

T

2

8

9 10 11 12 13 14

5

6

7

N

R

P

L

3

4

1

2

8

9 10 11

11 12 13 14 15 16 17

15 16 17 18 19 20 21

12 13 14 15 16 17 18

18 19 20 21 22 23 24

22 23 24 25 26 27 28

19 20 21 22 23 24 25

25 26 27 28 29 30 31

29 30 31

26 27 28 29 30

OKTOOBER E

T

3

K

4

5

NOVEMBER N

6

R

7

P

L

1

2

8

9

E

T

7

K

DETSEMBER N

3

R

4

P

L

5

E

T

K

6

1

2

8

9 10 11 12 13

5

6

7

N

R

P

L

3

4

1

2

8

9 10 11

10 11 12 13 14 15 16

14 15 16 17 18 19 20

12 13 14 15 16 17 18

17 18 19 20 21 22 23

21 22 23 24 25 26 27

19 20 21 22 23 24 25

24 25 26 27 28 29 30

28 29 30

26 27 28 29 30 31

31

32

K

7

1

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


2012. a kalender JAANUAR E

T

VEEBRUAR K

N

R

P

L

E

T

K

1 2

3

4

5

6

7

8

6

7

MÄRTS N

R

P

L

3

4

E

T

K

5

1

2

8

9 10 11 12

5

6

7

N

R

P

L

3

4

1

2

8

9 10 11

9 10 11 12 13 14 15

13 14 15 16 17 18 19

12 13 14 15 16 17 18

16 17 18 19 20 21 22

20 21 22 23 24 25 26

19 20 21 22 23 24 25

23 24 25 26 27 28 29

27 28 29

26 27 28 29 30 31

30 31 APRILL E

T

MAI K

N

R

P

L

E

JUUNI T

1 2

3

4

5

6

7

8

7

K

N

3

R

P

L

4

5

E

T

K

N

6

1

2

8

9 10 11 12 13

4

5

6

7

R

P

L

3

1

2

8

9 10

9 10 11 12 13 14 15

14 15 16 17 18 19 20

11 12 13 14 15 16 17

16 17 18 19 20 21 22

21 22 23 24 25 26 27

18 19 20 21 22 23 24

23 24 25 26 27 28 29

28 29 30 31

25 26 27 28 29 30

30 JUULI E

AUGUST T

K

N

R

P

L

E

T

1 2

3

4

5

6

7

8

6

SEPTEMBER K

7

N

R

P

L

3

4

E

T

K

N

R

2

8

9 10 11 12

3

4

5

6

P

L

5

1

7

1

2

8

9

9 10 11 12 13 14 15

13 14 15 16 17 18 19

10 11 12 13 14 15 16

16 17 18 19 20 21 22

20 21 22 23 24 25 26

17 18 19 20 21 22 23

23 24 25 26 27 28 29

27 28 29 30 31

24 25 26 27 28 29 30

OKTOOBER E

T

K

3

NOVEMBER N

4

R

5

P

L

6

E

T

K

7

1

2

8

9 10 11 12 13 14

5

6

7

2012

30 31 DETSEMBER N

R

P

L

3

E

T

K

N

R

4

1

2

8

9 10 11

3

4

5

6

7

P

L

1

2

8

9

15 16 17 18 19 20 21

12 13 14 15 16 17 18

10 11 12 13 14 15 16

22 23 24 25 26 27 28

19 20 21 22 23 24 25

17 18 19 20 21 22 23

29 30 31

26 27 28 29 30

24 25 26 27 28 29 30 31

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

33


2011/2012 õa akadeemiline kalender 2011/2012

24.–26.11.11

Algab politseiteenistuse eriala kadettide õppetöö politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse koolis. Avaaktus ja õppetöö algus Väike-Maarjas Tutvumispäevad rakenduskõrgharidusõppe esmakursuslastele Avaaktus. Magistriõppe I ja II kursuse õppetöö algus. Kahe nädala jooksul saab magistriõppes valikaineid deklareerida. Kahe nädala jooksul alates õppetöö algusest saab esitada VÕTA taotlus Sügissemestri õppetöö algus. Kahe nädala jooksul saab kutse- ja rakenduskõrgharidusõppes valikaineid deklareerida. Kahe nädala jooksul alates õppetöö algusest saab esitada VÕTA taotlus Magistritöö kava esitamise tähtaeg koos võimaliku(e) juhendaja(te) nõusolekuga (MSI100) Kolledžid pakuvad kadettidele lõputööde teemasid ja juhendajaid Avalduste esitamine magistritööde talviseks kaitsmiseks (MSI090) Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg rakenduskõrgharidusõppe kadettidele ja magistrantidele Magistritööde talvisele eelkaitsmisele esitamise tähtaeg (MSI090) Rakenduskõrghariduse lõputööde ja magistritööde teemade (MSI100) ja juhendajate kinnitamise tähtaeg Talviste magistritööde eelkaitsmised (MSI090)

30.11.11

VÕTA taotluste menetlemise lõpptähtaeg

01.12.11

Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine kadettidele. Dokumentide vastuvõtt päästekolledži kutseharidusõppe päästja eriala õppekavale Köidetud magistritööde esitamine talviseks kaitsmiseks (MSI090) Jõuluvaheaeg. Kahe nädala jooksul on rakenduskõrgharidusõppe kadettidel võimalik valikaineid deklareerida. Talviste magistritööde kaitsmised

22.08.2011 29.08.11 29.–31.08.11

01.09.11

02.09.11

15.09.11 16.09.11 30.09.11 03.10.11 14.11.11

AKADEEMILINE KALENDER

15.11.11

34

01.12.11–09.01.11 12.12.11 19.12.11– 01.01.12 12.–14.01.12

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


17.01.12

Vastuvõtukatsed päästekolledži päästja erialale

27.01.12

Päästekolledži kutseharidusõppe õpperühma TP29 lõpuaktus Väike-Maarjas

29.01.12

Sügissemestri lõpp

31.01.12 23.02.12 24.02.12 29.02.12 31.03.12 02.04.12 5.04.12 5.04.12 6.04.12 19.–21.04.12 25.04.12 07.05.12 17.05.12 17.05.–07.06.12

Kevadsemestri õppetöö algus. Kahe nädala jooksul alates õppetöö algusest saab esitada VÕTA taotlusi. Rakenduskõrgharidusõppe lõputööde seminari toimumise lõpptähtaeg. Magistritöö valdkonna muutmiseks uue laiendatud kava esitamise tähtaeg (MSI100) Eesti Vabariigi aastapäevale eelnev tööpäev. Õppetöö toimub kella 12:00ni Eesti Vabariigi aastapäev, õppetööd ei toimu Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg rakenduskõrgharidusõppe kadettidele ja magistrantidele VÕTA taotluste menetlemise lõpptähtaeg Õppekava muudatuste nõukogusse esitamise tähtaeg. Magistritööde esitamine eelkaitsmisele. Magistritööde eelkaitsmise seminar (MSI100) Suurele reedele eelnev tööpäev. Õppetöö toimub kella 12:00ni Suur reede, õppetööd ei toimu. Magistritööde eelkaitsmine (MSI100) Rakenduskõrgharidusõppe lõputööde eelkaitsmise lõpptähtaeg ja kadettide lõpueksamile lubamine Köidetud magistritööde esitamine Sisejulgeoleku instituuti (MSI100) Köidetud rakenduskõrgharidusõppe lõputööde esitamise tähtaeg kolledžisse Rakenduskõrgharidusõppe lõputööde kaitsmised ja lõpueksamite sooritamised

24.–26.05.12

Magistritööde kaitsmised (MSI100)

28.05.–13.06.11

Lõpuharjutuste, lõpu- ja kutseeksamite sooritamised

15.06.12

Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Väike-Maarjas

19.06.12

Rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe lõpuaktus

20.06.12

Justiitskolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Tallinnas Politsei- ja piirivalvekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Paikusel

21.06.12 22.06.12

Kevadsemestri lõpp S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

AKADEEMILINE KALENDER

30.01.12

35


august

AUGUST 15 E

Johanna, Hanna, Jaana, Jaanika, Jana, Janika, Janne, Jenny, Nanna

16 T

Aurel, Aulis, Kuldar, Kullar, Kullo

17 K

Saamuel, Saamo, Saamu

18 N

Heleene, Helene, Helena, Elina, Ilona, Helen, Hell, Hella, Helle, Hellen, Helli

19 R

20/21

36

Magnus, Maanus, Maano, Mango, Mauno

L/P

20. AUG. Bernhard, Benno, Pearn, Pearu, Päärn, Pääro, Pärn, Pärno 21. AUG. Sven, Sveno

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


22 E

august

AUGUST

1. ÕPPENÄDAL

Iivo, Ivo, Ivar, Ivari, Ivalo

Algab politseiteenistuse eriala kadettide õppetöö politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse koolis

23 T

Signe, Singe

24 K

Pärtel, Pärt, Albert, Berta

25 N

Tauno, Tunne

26 R

Ilmatar, Ilma, Ilme, Ilmi, Hilma

27/28 L/P

27. AUG. Maimu, Maime, Maimi, Maimo 28. AUG. August, Gustav, Kustav, Kustas, Kusti, Kusto

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

37


august september

AUGUST / SEPTEMBER

2. ÕPPENÄDAL

29 E

Õnne, Õnnela

30 T

Emil, Mello, Meljo, Miljo

31 K

Arved. Arvid, Arvi

1N

Ülo, Ülev, Ülar, Ülari, Üllar, Üllart, Üllas, Üllo

s

2R

3/4

38

Maive, Maivi, Taive, Taivi

3. SEPT. Solveig, Veegi 4. SEPT. Priidika, Priidla, Priide

L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


5E

Preedik, Reedik, Vidrik, Priidik, Priit, Priido, Priidu

6T

Ingel, Angela, Angelika, Aiki

7K

Regiina, Reina

8N

Mariann, Marianna, Marianne

9R

Taima, Taimi, Taidi

10/11 L/P

september

SEPTEMBER

3. ÕPPENÄDAL

10. SEPT. Lembe, Lembi, Lemme, Lemmi 11. SEPT. Aleksander, Aleks, Aalo, Sander, Sanno, Sass

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

39


september

SEPTEMBER 12 E

Melanie, Meeli, Meelike, Meila, Meili, Mella, Melli

13 T

Ervin, Ervi, Ervo

14 K

Raimund, Raimond, Raimo, Raimu, Reimo, Reimu

15 N

Kulmo, Kulno, Kurmo, Kuulo

16 R

Alice, Aliise, Aila, Aile, Aili

17/18 L/P

40

4. ÕPPENÄDAL

17. SEPT. Hildegard, Hilda, Hille, Hilli, Ille, Illi 18. SEPT. Tiidrik, Tiit, Tiido, Tiidu

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


19 E

Erna, Marna

20 T

Kaupo, Kaubi

21 K

Lembitu, Lembit, Lembo, Lemmo, Lemmik, Lemmert

22 N

Maurits, Mauri, Maur, Marvo

23 R

Tekla, Diana, Dolores

24 /25 L/P

september

SEPTEMBER

5. ÕPPENÄDAL

24. SEPT. Alvar, Alver, Alvo 25. SEPT. Ako, Ago, Agu, Agur, Koit, Koido

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

41


oktoober

september

SEPTEMBER / OKTOOBER 26 E

Valve, Valvi, Velve, Vilve, Vilvi

27 T

Elo, Loone, Õrne

28 K

Leonhard, Lennart, Linnart, Linnar, Lenno

29 N

Miikael, Mihkel, Mikk, Miko, Miku

30 R

Kaur, Kauri, Tauri

1/2 L/P

42

6. ÕPPENÄDAL

1. OKT. Reinhard, Rainer, Rain, Raino, Ragnar, Rauno 2. OKT. Leelo, Leela, Leeli

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


3E

Evald, Eevald, Eevo, Evert

4T

Randolf, Randel, Rando, Ranno

5K

Ingeborg, Inger, Ingrid, Inga, Inge, Ingi

6N

Bruno, Edmund

7R

Atso, Ats, Asso, Hasso

8/9 L/P

oktoober

OKTOOBER

7. ÕPPENÄDAL

8. OKT. Hilja, Hilje, Hilju 8. OKT. Riin, Riina, Riine, Mariina

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

43


oktoober

OKTOOBER 10 E

Karmo, Varmo, Võso

11 T

Heldur, Eldur, Haldur, Haldo, Aldur, Aldo

12 K

Aare, Aaro, Are

13 N

Ebba, Ebe, Epp

14 R

Kai, Kaia, Kaie, Kaidi, Kaili, Kaisa

15/16 L/P

44

8. ÕPPENÄDAL

15. OKT. Hedvig, Heda, Hedi, Hädi, Eda, Ede, Heidi, Heivi, Häidi 16. OKT. Sirje, Sirja, Siret

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


17 E

Vesta, Veste

18 T

Luukas, Ludvig, Lui

19 K

Tähte, Tähti, Stella

20 N

Kaspar, Kasper, Jasper

21 R

Ursula, Ulla, Ulrika

22/23 L/P

oktoober

OKTOOBER

9. ÕPPENÄDAL

22. OKT. Ihan, Ihanus, Jaanus, Jaano, Hannus, Hanno, Annus, Anno, Delia 23. OKT. Liivia, Liivi, Liivika, Leevi

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

45


oktoober

OKTOOBER 24 E

Ermo, Rasmus, Asmus, Asmo

25 T

Raivo, Riivo, Viivo, Veevo

26 K

Amanda, Manda, Aime, Aimi, Ami

27 N

Eila, Eili, Heili, Häili, Hälli

28 R

Siimon, Simun, Siimo, Siimu, Siim, Simmo, Simmu

29/30 L/P

46

10. ÕPPENÄDAL

29. OKT. Alfred, Alf, Fred, Fredi 30. OKT. Urmas, Urmo, Urmet

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


OKTOOBER / NOVEMBER

31 E

Artur, Ardo, Ardu, Arti, Arto

Tiia, Tiiu

2K

Hinge, Hingi

3N

Kaido, Kaidu, Kairo, Kaivo, Kaimo, Kaimar

4R

Herta, Erla, Erle

5/6 L/P

november

1T

oktoober

11. ÕPPENÄDAL

5. NOV. Vahur, Vaho, Vahto 6. NOV. Adolf, Ado, Aadi, Aado, Aadu

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

47


november

NOVEMBER 7E

Kiira, Kiiri, Kirke

8T

Nele, Nelli, Nella

9K

Teo, Teodor, Tuudor

10 N

Martin, Mart, Mardi, Mardo, Märten, Märt

11 R

Alev, Elev, Elvo

12/13 L/P

48

12. ÕPPENÄDAL

ISADEPÄEV

12. NOV. Konrad, Kuno, Kuuno 13. NOV. Kristjan, Krister, Kristo, Risto

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


NOVEMBER

13. ÕPPENÄDAL

Alviine, Alvi, Alve

15 T

Vaike, Vaige, Vaigi, Vaiki

16 K

november

14 E

TAASSÜNNIPÄEV

Arnold, Arno, Arne, Aarne

17 N

Heinar, Einar, Einari, Eino, Egon, Egil

18 R

Ilo, Ilu

19/20 L/P

19. NOV. Eliisabet, Eliise, Elis, Els, Elsa, Else, Liis, Liisa, Liisi, Liisu, Ilse, Betti 20. NOV. Helmar, Helmer, Helmo, Helmu, Helmur, Helmut

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

49


NOVEMBER

14. ÕPPENÄDAL

21 E

november

22

T

Cecilia, Säsil, Silja, Silje, Sille

23 K

Kleement, Leemet, Leemo

24 N

Ustav, Ustus

25 R

Katariina, Katrin, Katre, Katri, Kadrin, Kadri, Kadi, Kati, Kaarin, Karin, Triin, Triina, Triinu

26/27 L/P

50

Pilvi, Pilve

26. NOV. Dagmar, Tamaara, Maara, Maare 27. NOV. Asta, Astra, Astrid

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


NOVEMBER / DETSEMBER Laima, Raima, Niina

29 T

Edgar, Egert

30 K

Andreas, Andres, Andrus, Andre, Andro, Ando, Andu, Andi, Anti

november

28 E

VÕTA taotluste menetlemise lõpptähtaeg

1N

Oskar, Osmar, Oss

2R

3/4 L/P

detsember

15. ÕPPENÄDAL

Aira, Aire, Airi

3. DETS. Leiger, Leino 4. DETS. Barbara, Barba, Parba, Varve, Varje, Varju

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

51


detsember

DETSEMBER 5E

Selma, Selme

6T

Nigulas, Nigul, Nikolai, Niilas, Niilo, Nils, Klaus, Laas, Laus

7K

Sabiine, Piine

8N

Külli, Küllike, Külliki, Külve, Külvi

9R

Raido, Raidu, Raigo, Raigo, Raiko, Raid, Raik, Rait

10/11 L/P

52

16. ÕPPENÄDAL

10. DETS. Juudit, Juta 11. DETS. Daaniel, Taaniel, Tanel, Tani, Taano, Tanno

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


DETSEMBER

17. ÕPPENÄDAL

12 E

Aivar, Aiver, Aivo )

Lucia, Hele, Ele, Ere, Loviise, Luise, Viise

14 K

Eho, Hengo, Hingo

15 N

Kalli, Kelli, Kulla, Killu

16 R

Adelheid, Adeele, Ethel, Aade, Aale, Teele, Haide, Aliide, Liide

detsember

13 T

17. DETS. Rahel, Raili 18. DETS. Neeme, Neemo

17/18 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

53


detsember

DETSEMBER

JÕULUVAHEAEG

19 E

Maarius, Mario, Mairo

20 T

Pärja, Pärje

21 K

Toomas, Toom, Tom, Tommi

22 N

Vambola, Vambo

23 R

Eugenia, Senna, Senni

24/25 L/P

24. DETS. Aadam, Tammo, Tamur, Eeva, Eevi, Eva, Eve, Evi, Ivi, Iivi, Ivika, Eveli, Evelin 25. DETS. Natalie, Neida, Taale, Taali

JÕULULAUPÄEV / ESIMENE JÕULUPÜHA

54

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


DETSEMBER / JAANUAR

JÕULUVAHEAEG

TEINE JÕULUPÜHA

Taban, Tehvan, Tahvo, Tehvo, Teho, Sten

27 T

Sulve, Sulvi, Sula

28 K

Piia, Piiu

29 N

Merle, Merli, Merili, Mirle

30 R

Taavet, Taave, Taavi, Taavo, Tavo

31/1

L/P

UUSAASTA

jaanuar detsember

26 E

31. DETS. Silvester, Silvar, Silver, Silvo, Melany, Melanie 1. JAAN. Algo, Alo, Esmo, Uno, Uuno

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

55


jaanuar

JAANUAR 2E

Algi, Esme, Esmi

3T

Gerhard, Gert, Keerdo, Kert

4K

Ruth, Rutt

5N

Lea, Leana, Liia

6R

Aabel, Aabi, Aabo, Aapo, Aap, Roven, Rowan

7/8 L/P

56

18. ÕPPENÄDAL

7. JAAN. Kanut, Nuut, Susi, Hirvo 8. JAAN. Gunnar, Kunnar, Kunder

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


JAANUAR

19. ÕPPENÄDAL

Veli, Veljo, Vello, Velvo, Veigo, Veiko, Väiko, Venda, Vendo, Venno

10 T

Talva, Talve, Talvi

11 K

Osvald, Ove

12 N

Antonia, Ande, Tooni Talviste magistritööde kaitsmised

13 R

jaanuar

9E

Hillar, Hillo, Illar, Illart, Illo Talviste magistritööde kaitsmised

14. JAAN. Feliks, Õnneleid 15. JAAN. Salve, Salvi, Sõlmi

14/15 L/P Talviste magistritööde kaitsmised

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

57


jaanuar

JAANUAR 16 E

Ilmar, Ilmo, Illimar

17 T

Anton, Anto, Antu, Hando, Tõnis, Tõnu, Tõnn, Tõnno

18 K

Laura, Lauli

19 N

Hendrik, Henrik, Henri, Heino, Henn, Henno, Enn, Enno, Eno, Heik, Heiki, Heiko, Heigo

20 R

Hendrika, Henna, Henni, Henriette, Jete

21/22 L/P

58

20. ÕPPENÄDAL

21. JAAN. Agnes, Agneta, Agne, Age, Agi, Aune, Auni, Ines, Neta 22. JAAN. Luule, Luuli

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


23 E

Rene, Reeno, Räni, Ramon

24 T

Naima, Naimi

25 K

Paul, Paavel, Paavo, Paap

26 N

Ulve, Ulvi

27 R

Vilja, Vilje

28/29 L/P

jaanuar

JAANUAR

21. ÕPPENÄDAL

28. JAAN. Kaarel, Karel, Karl, Karli, Kaarli, Kaaro, Karro, Kalle 29. JAAN. Valter, Valmo

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

59


JAANUAR / VEEBRUAR

22. ÕPPENÄDAL

30 E

Irja, Irje, Jürja, Jürje

31 T

Meelitu, Meelit, Meelis, Meelik, Meelo, Meelu, Meeland

veebruar

jaanuar

1K

2N

Birgitta, Birgit, Pireta, Piret, Pirja, Pirje, Gita

TARTU RAHULEPINGU AASTAPÄEV

3R

4/5 L/P

60

Säde, Leegi

Hubert, Hugo, Huko

4. VEEBR. Armiida, Arma, Armi, Miida, Meida 5. VEEBR. Agaate, Agatha, Aet, Aita, Ita, Iti

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


VEEBRUAR

23. ÕPPENÄDAL

Dorotea, Doora, Doris, Tea, Thea

7T

Richard, Riho, Riko, Riku

8K

Taalo, Tali, Talis, Talvo

9N

Mehis, Mehto

veebruar

6E

10 R

11/12 L/P

Ella, Elle, Elli, Ellu, Ellen

11. VEEBR. Teri, Terje 12. VEEBR. Alma, Alme, Elma, Elme, Elmi

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

61


veebruar

VEEBRUAR 13 E

Eke, Ike, Iko

14 T

Valentin, Valle, Vallo, Vallot, Vallut, Valjo, Valju

15 K

Tiina, Neidi

16 N

Miranda, Miralda, Alda, Aldi, Valda, Velda

17 R

Väino, Väinu, Salmo

18/19 L/P

62

24. ÕPPENÄDAL

18. VEEBR. Karme, Karmen, Karita, Rita 19. VEEBR. Ülla, Ülle, Ülli, Ülve, Ülvi

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


20 E

Meinhard, Meino, Ardi, Hardi, Hardo, Kardo

21 T

Aavo, Auvo, Avo

22 K

Hela, Heli, Helin, Helina, Helis, Häli

23 N

Leho, Lehto, Lehar

24 R

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV

25/26 L/P

Mattias, Madis, Madi, Matis, Mati, Matti, Mats, Mait, Maido, Maidu, Mäido

veebruar

VEEBRUAR

25. ÕPPENÄDAL

25. VEEBR. Tuule, Tuuli, Tuulike, Tormi 26. VEEBR. Ingmar, Ingvar, Ingo, Selmar

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

63


VEEBRUAR / MÄRTS

26. ÕPPENÄDAL

27 E

Helbe, Helve, Helvi

28 T

Vilmar, Vilmer, Vilmo

29 K

Une, Ulmi

märts veebruar

1N

2R

3/4 L/P

64

Albo, Albin, Alvin, Armin

Virve, Virvi, Virge, Virgi, Virma, Virme

3. MÄRTS Egle, Haili, Halliki, Helliki 4. MÄRTS Eimar, Elmar, Elmer, Elmet, Elmo, Almar

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


5E

Laila, Laili, Leila, Leili

6T

Tarmo, Tarmu

7K

Rudolf, Ruudi, Ruut, Ralf, Rolf, Raul

8N

Viilup, Viilo, Vilbo, Lepo

9R

Edvin, Heido, Heivo

10/11 L/P

märts

MÄRTS

27. ÕPPENÄDAL

10. MÄRTS Helda, Helde, Heldi 11. MÄRTS Ain, Ainar, Aigar, Innar, Inno

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

65


märts

MÄRTS 12 E

Rego, Reio

13 T

Ernst, Ernits, Erni, Erno

14 K

Matilde, Malde, Maldi, Milda, Milde, Meta, Tilde

15 N

Valev, Valvo, Valvik

16 R

Herbert, Herbi, Heero

17/18 L/P

66

28. ÕPPENÄDAL

17. MÄRTS Gertrud, Gerda, Kertu, Kert, Kärdi, Kärt, Kerli, Truude, Truuta, Ruuta, Ruta 18. MÄRTS Eduard, Edi, Eedi, Eedo, Eedu

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


19 E

Joosep, Joosu

20 T

Malviine, Malvi, Malve

21 K

Pent, Pendo, Küllo, Külvo

22 N

Viktor, Viktoria

23 R

Aksel, Ailo

24/25 L/P

märts

MÄRTS

29. ÕPPENÄDAL

24. MÄRTS Albina, Albi, Albe

25. MÄRTS Maria, Marie, Maarja, Marja, Marje, Marjo, Marju, mari, Marili, Marika, Maari, Maarika, Manni

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

67


30. ÕPPENÄDAL

26 E

Immo, Imand, Imant

27 T

Leida, Leidi, Leia, Laide, Laidi

28 K

Armas, Armo, Arm, Kallis

29 N

Joonas, Joakim, Kimmo

30 R

Pille, Sibülle

aprill

märts

MÄRTS / APRILL

31/1 L/P

68

31. MÄRTS Irmgard, Irma, Irmi, Hermi, Härmi 1. APR. Harald, Herald, Harri, Harro

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


APRILL

31. ÕPPENÄDAL

2E

Ene, Eneken, Enel, Eneli, Enelin

3T

Uku, Uko

4K

Ambrus, Arbo, Arp, Arpo

5N

Irene, Ireene, Reene, Reena, Rena, Renate

SUUR REEDE

Villem, Ville, Villi, Villo, Villu

aprill

6R

7/8 L/P

ÜLESTÕUSMISPÜHA

7. APR. Allan, Allo 8. APR. Julia, Juuli, Juulika, Lia, Liana, Liane

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

69


APRILL

32. ÕPPENÄDAL

9E

Kaira, Kaire, Kairi, Iiris

10 T

Hindrek, Indrek, Ints, Imre

Hurme, Hurmi, Urmi

12 N

Julius, Ulrik, Ullo, Udo, Uudo

13 R

Tarvo, Tarvi

aprill

11 K

14/15 L/P

70

14. APR. Lehe, Lehte, Lehti 15. APR. Verner, Verni, Uljas, Uljo

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


APRILL

16 E

Olivia, Olvi, Olve

17 T

Ege, Eike, Hiie

18 K

Valdemar, Voldemar, Valdek, Valdeko, Valdo, Valdu, Valdur, Valmar, Valmer, Volmer, Volli

19 N

Aleksandra, Allo, Aalike, Alli, Andra, Sandra

20 R

Urva, Urve, Urvi, Orvi, Urbe

21/22 L/P

21. APR. Aimar, Aimer, Aimur, Aimo 22. APR. Meeri, Meri, Merje, Merike

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

aprill

33. ÕPPENÄDAL

71


APRILL

34. ÕPPENÄDAL Georg, Jürgen, Jürgo, Jüri, Jürjo, Jürnas, Jüts, Ürjo

24 T

Vanda, Vaida, Aada, Iida

25 K

Markus, Margus, Margo, Marko, Marek, Mark

26 N

Tereese, Teesi, Teisi, Reesi, Eesi

27 R

Haldi, Haldja, Halja

aprill

23 E

28. APR. Lagle, Luige 29. APR. Kalmer, Kalmo

28/29 L/P

72

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


APRILL / MAI

35. ÕPPENÄDAL

30 E

KEVADPÜHA

2K

Mai, Maia, Maie, Maiu, Maaja

3N

Endel, Endo

4R

Rosalie, Roosi, Saali, Saale, Sale

5. MAI Loit, Loomet 6. MAI Aasa, Aase, Asse

5/6 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

aprill

Volber, Valba, Valbe, Valli

mai

1T

Mirjam, Mirja, Mirje, Miia

73


mai

MAI

74

36. ÕPPENÄDAL

7E

Helme, Helmi, Helma, Helmeles

8T

Timmo, Timmu, Timo

9K

Otto, Ott, Kahru

10 N

Aino, Aina, Aini, Ainu, Ainike

11 R

Liivar, Liivo, Leevo

12/13 L/P

EMADEPÄEV

12. MAI Vootele, Võitur, Tapper, Rünno 13. MAI Õie, Õile, Õili, Õilme

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


14 E

Edith, Eedit, Eede

15 T

Sofia, Viia, Viiu

16 K

Ester, Esta, Este, Esti

17 N

Taimo, Taimar, Taidur, Taido, Taivo

18 R

Eerik, Erik, Erich, Eeri, Eero, Ergo, Ergi, Erko, Erki

19/20 L/P

19. MAI Emilie, Emma, Miili, Milja, Milla, Milli 20. MAI Liilia, Lilian, Liili, Lille, Lilli, Lilja

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

mai

MAI

37. ÕPPENÄDAL

75


mai 76

MAI

38. ÕPPENÄDAL

21 E

Konstantin, Kostel, Tiino, Kindel

22 T

Oliver, Leivo

23 K

Lydia, Liidia, Liidi, Lii, Ly

24 N

Alar, Alari, Allar, Aller

25 R

Urban, Urbo, Urves, Urve

26/27 L/P

26. MAI Vilma, Vilme, Valme, Valmi, Vella, Velli, Miina, Minna 27. MAI Kalvi, Klaudia

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


MAI / JUUNI

28 E

Roman, Roomet, Roome, Roomo

29 T

Laido, Leido, Leidur, Luulik

30 K

Argo, Arro

31 N

Helga, Helge, Helgi, Helja, Helje, Heljo, Helju, Elga, Olga, Olli

1R

2. MAI Viivia, Vivian, Viiva, Viive, Viivi, Viivika, Veevi 3. JUUNI Kanni, Kannike, Viola, Jolanta

juuni

2/3 L/P

Sirle, Sirli, Sireli, Sirelin

mai

39. ÕPPENÄDAL

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

77


JUUNI

40. ÕPPENÄDAL

4E

Toivo, Tõivo, Tõivu, Tõivot, Tõivotu

5T

Viljar, Viljer, Viljo, Vilju, Vilimo

6K

Piibe, Pärle

7N

Robert, Robi

8R

Enda, Endla, Enna, Enne

9. JUUNI Haljand, Hallar, Hellar, Helar, Helari, Elar 10. JUUNI Amalie, Maali, Maila, Maile, Maili, Mailis

juuni

9/10 L/P

78

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


JUUNI

41. ÕPPENÄDAL

11 E

Imbi, Imme

12 T

Eskel, Esko

13 K

14 N

Mooni, Moonika, Monika

LEINAPÄEV

15 R

Leina, Leine, Leini

Viit, Viido, Guido, Kuido

16. JUUNI Päive, Päivi, Heelia 17. JUUNI Eugen, Kenno

juuni

16/17 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

79


JUUNI

42. ÕPPENÄDAL

18 E

Aurelia, Auri, Auli, Reili, Reeli, Reelika

19 T

Sigrid, Siiri, Siivi

20 K

Karola, Karoliine, Karolin, Kaari, Karlotte, Lota

21 N

Ahti, Ahto

22 R

Paula, Pauliine, Liina, Liine

23/24 L/P

VÕIDUPÜHA / JAANIPÄEV

23. JUUNI Kalev, Malev, Malvo

juuni

24. JUUNI Johannes, Johan, Juhan, Juho, Jaan, Jan, Kanek, Janno, Jukk, Juss, Hannes, Annes, Hans, Ants

80

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


Märkmeid

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

81


82

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

83


84

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

85


86

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

87


88

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

89


90

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

91


92

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

93


94

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


märts S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

95


96

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D


Õppejõuteatmik 2011/2012