Issuu on Google+

number 3

veebruar 2012

liider ettevõtete panganduse ajakiri

SEPA-migratsioon – mida varem, seda parem

Lars Christensen: „Paar riiki võivad otsustada euroalast lahkuda”

Säilitagem rahu!

Tööandja täiendab kolmandat pensionisammast

MÜÜK

KASUM

AEG Arendus Arendu ndu d s

Millest jutustab lips? Aadlipank sai uue sisu

Algus A Allgu lgus

Kasv Kasv

Küpsus

Uus algus

Ettevõtte elukaare mudel


TESTI JA VÕRDLE OMA FIRMA KÄIBEKAPITALI JUHTIMIST! Valdkonna parimad

Mediaan

Minu ettevõte? Valdkonna halvimad

KÄIBEKAPITALI KALKULAATOR: Sampo Panga käibekapitali juhtimise kalkulaatoriga saad oma ettevõtet lihtsalt testida! Vaid paari minutiga saad: • ülevaate, kui palju pöörad tähelepanu käibekapitali juhtimisele, • selgeks, kui palju vahendeid saad vabastada käibekapitali alt, • võrdluse oma valdkonna konkurentidega, • tasuta raporti testi tulemustega ja soovitused olukorra parandamiseks.

Proovi kalkulaatorit aadressil www.sampopank.ee/kaibekapital


saateks

Sisukord

Hea lugeja! Vana aasta on taas ära saadetud ning uus vastu võetud. Kevade ootuses on ka päris talv lõpuks kohale jõudnud. Ilm külmeneb järsku ja kahjuks külmeneb jälle ka maailmamajandus. Ei jäänud makromajanduse turbulentsid eelmisse aastasse, nendega tuleb ka edaspidi arvestada. Euroopa on küll teinud võlakirjakriisi lahendamiseks pingutusi, kuid kas need pingutused on ka piisavad, näitab juba lähenev kevad. Igal juhul oodatakse turgudel pikisilmi selgust. Ootused ja panused kasvavad päev-päevalt, pankade võimekust testitakse pidevalt. Mõnedest pankadest on juba saanud ajalugu, mõned riigistatakse, mõnede seis on ebamäärane. Kuid Skandinaavia pangad püsivad kindlalt, Danske nende seas. Kõigest hoolimata on Eesti majandusel läinud seni hästi. Eesti näitas eelmise kriisi ajal üles väga tugevat kohanemisvõimet ning pani aluse majanduse uuele kasvule. Eelmise kriisi ajal järsult vähenenud eksport on nüüdseks taastunud ja seetõttu kujunenud üheks olulisemaks kasvu mootoriks. Samas on küsimuse all ekspordi jätkusuutlikkus, sh ka Põhjala suunas, mille majandus eelmise kriisi ajal nii suure löögi alla ei sattunud. Taas tuleb hakata paljudel ettevõtetel kohanema. Eesti ettevõtted kohanevad edukalt maailmamajanduse turbulentsidega kindlasti ka tulevikus. Vaja on vaid ambitsioone, eesmärgikindlust, enda ja teiste kogemustest õppimist, uusi ideid, innovaatikat jne. Loomulikult tuleb kasuks ka kellegi kolmanda professionaalne tugi. Just seda viimast on valmis ettevõtetele pakkuma korporatiivpangandus, et paremini ja efektiivsemalt aidata omanikel/tegevjuhtidel juhtida ettevõtet püstitatud eesmärkide poole. Pangapartneri valikul saab otsustavaks kliendi vajadustega arvestamine ja terviklahenduse pakkumine professionaalse suhtehalduse kaudu. Igatahes Danske Grupp on selleks valmis. Käesolevas numbris jätkame oma traditsiooni pakkuda harivat finantslugemist ettevõtjatele eri valdkondadest, mis võiks inspireerida uutele arengutele või laiendada silmaringi. Näiteks, kuidas ettevõtjad võivad saada endale pikaajaliselt lojaalseid töötajaid? Miks viimasel kümnendil on panku standardiseeritud? Mis on SEPA-migratsiooni kriitilised edutegurid? Kuidas tõhusalt ette­võtte rahavooge juhtida? Need ja veel paljud teised küsimused saavad vastuse just käesolevas numbris. Otsime siis uusi ideid ning kohaneme muutuva keskkonnaga. Siis tuleb kindlasti ka edu.

4 Pangauudised 5 Persoon Lars Christensen: „Paar riiki võivad otsustada euroalast lahkuda” 9 Arvamus Kirg muuta kliendi elu paremaks 10 Teenindus Kõrgetasemeline teenindus on üks Sampo Panga tugevustest Ainult rahulolu ei ole piisav 12 Makroanalüüs Rahu, ainult rahu! 14 Noppeid maailmast 15 Analüüs Ettevõtete elutsükkel 16 Elutsükli mudel Ettevõtte elutsükli mudel ja strateegiliste pangasuhete arendamine 18 Kommentaar Õpi kogemusest ja pea piiri 19 Uued raamatud 20 Kasulik teada SEPA-migratsiooni kriilised edutegurid 21 Kasulik teada CMO ehk tõhus rahavoogude juhtimine 22 Uus teenus Vastutustundest 23 Raha Aadlipank esitleb raha ajalugu 24 Detail Õige lips teeb mehe šikiks 26 Toit Meisterkokk üheks õhtuks 27 Toidukohad 3 soovitust meistri käe all kokkamiseks Tallinnas 28 Tehnika Transformerid Asuse moodi 29 Summary

Toimetaja Külli Värnik Kujundus ja makett Anneliis Aunapuu Keel ja korrektuur Katrin Hallas

Marek Začek ettevõtete panganduse direktor

Kirjastaja AS Eesti Ajalehed Kliendilehtede juht Piret Tamm, tel 6 698 191 Trükitud 100% taaskasutatud paberile Cyclus Print. Danske Bank ASi Eesti filiaali ajakirjas LIIDER esitletud finantsteenuste lepinguid sõlmides tutvuge enne lepingutingimustega veebilehel www.sampopank.ee. Vajadusel küsige lisateavet meie infotelefonilt 6 800 800. Ajakirjas LIIDER ilmunud materjalide õigused kuuluvad Danske Bank ASi Eesti filiaalile. Ajakirjas ilmunud materjalide kasutamine on lubatud ainult täieliku viitega allikale. Ajakirjas ilmunud materjalid ei väljenda Danske Bank ASi Eesti filiaali seisukohti juhul, kui nii ei ole öeldud. Ajakirja tellimiseks või sellest loobumiseks palume teatada e-posti aadressile liider@sampopank.ee.

3


pangauudised Sampo spordiklubi osaleb Eesti Sportlikema Ettevõtte sarjas Alanud aastal tähistab Sampo Pank juubelihõngulist 20. tegutsemisaastat. Selle väärika sündmuse puhul on põhjust heita kiire pilk ajalukku – milline on olnud panga areng. 1992 – 30. juunil registreeritakse Eesti­ Ette­võtete registris uus pank nimega AS Eesti Forekspank. 1995 – 23. novembril ühinevad Eesti Forekspank ja Raepank. Pank jätkab Eesti Forekspanga nime all. 1998 – 30. septembril ühinevad Eesti Forekspank ja Eesti Investeerimispank. Pank nimetatakse ümber Optiva Pangaks. 2000 – Sampo Insurance Company Plc omandab Optiva Panga aktsiad. 29. detsembril kantakse Äriregistrisse Optiva Panga uus nimi AS Sampo Pank. 2007 – veebruarist kuulub Sampo Pank Danske Bank Groupi. 2008 – Sampo Pank võtab üle grupi disaini,­ kuid jätab alles oma kaubamärgi.

Eesti Sportlikema Ettevõtte sarjas osalemine aitab ettevõttel sportlikul tasandil silma paista ja panustada töötajate tervislikku seisundisse. Lisaks annab see Sampo töötajatele võimaluse mõnusalt aega veeta ja spordis teiste ettevõtete töötajatega mõõtu võtta. MTÜ Sampo Spordiklubi loodi ametlikult 2002. aastal, kui kogunes peotäis spordi­ entusiaste, kes otsustasid oma jõu ja nõu ühendada ning hakata kogu pangas juhtima ja arendama sportlik-meelelahutuslikku ühistegevust. Sampo spordiklubisse kuuluvad kõik Sampo Panga töötajad ja selle peamine eesmärk on saada kõik töötajad liikuma ja tegutsema, olgu siis saavutuslikel eesmärkidel või lihtsalt liikumise harrastamiseks ja tervise tugevdamiseks. Möödunud aastal osales Sampo võistkond kõigil suurematel üritustel ning enamasti saavutati ka tore tulemus. Sampo Pangal on aastate jooksul võidetud mitu kapitäit karikaid ja see näitab, et me tegutseme lisaks oma põhitegevusele edukalt mujalgi. Märkimisväärseimad sportlikud saavutused on ESS Kalevi Firma­ spordi suure auhinna võit hooaegadel 2005 ja 2006. Meie edu võti on esmalt paari spordiakti­ visti olemasolu, kes on võtnud enda kanda võistkonna kokkusaamise, ning loomulikult kõik meie sportlikud töötajad, kes on valmis­ ka vabal päeval kodust välja tulema, et Sampot e ­ sindada.

Väikeettevõtjatele loodi Äriklass Ettevõtlusega tegelemine on nagu lendamine. Kõige raskem on algus ehk õhkutõus. Kui ollakse juba üleval, turvalises sõidukoridoris pealpool pilvi, siis on taas aega, et seada sihte ja mõelda, kuhu tegelikult jõuda soovitakse. Sampo Pank soovib tublisid Eesti ettevõtjaid nende lennukal teekonnal kõigiti nõu ja jõuga aidata. Selleks oleme loonud uue kliendiprogrammi Äriklass, mis pakub väikeettevõtjatele järgmisi privileege: enda valitud soodustusi oma ettevõtte­ le, just selliseid, mis arvestavad äri eripära ja on kõige kasulikumad; enda valitud soodustust oma isiklike rahaasjade kasulikumaks korraldamiseks; isikliku nõustaja teenuseid. Nõustaja on ekspert nii äri kui ka isiklikke rahaasju puudutavates küsimustes. Äriklass eristub Eesti turul julgelt erineva

4

ja ainulaadse lähenemisega väikeettevõtjatele, pakkudes hüvesid, mida ükski teine pank ei paku. Kui meie konkurendid võimaldavad alustavatele äridele enamasti tähtajalisi soodustusi või müüvad paketiteenuseid, siis meie pakume väikeäridele väärikat partnerlust – vabadust ise valida meelepäraseid soodustusi ja saada osa vastastikku kasulikust koostööst. Äriklassi klientide partnerid on meie äri­ kliendinõustajad oma suurepärase kompetentsi, meeletu teotahte ja parimate teenindusoskustega, et iga klient tunneks ennast erilise ja oodatuna, nagu Äriklassile kohane. Meil on rõõm tagada Sampo Panga Äriklassis väikeettevõtjatele kõige kasulikum, kiirem ja asjatundlikum pangateenus!

Maailmameister Sampo Pangast Taliujumises juba aastaid tipus olnud Henri­ Kaarma võitis jaanuari lõpus Lätis maailmameistritiitli 450 m kestvusujumises. Sampo Pangas krediidiriski analüütikuna oma igapäevast leiba teeniva Henri sõnul tuli võit visa ning sihikindla treeninguga. Kahe aasta eest saadud MMi kogemus andis aimu, mida ­oodata. Toona saavutas Henri 450 m kestvusujumises II koha ja kogu ettevalmistus oli suunatud sellele, et seekord vahetada hõbemedal kuldse vastu. Kestvusujumise kuldmedal polnud ainus saavutus, 25 m krooli ujumises sai ta hõbeda ning 50 m distantsil pronksi, jäädes napilt alla kaasmaalasele Bruno Nopponenile.

Sampo ja Nordea ühised sularahaautomaadid on kõige turvalisemad 2008. aastast on paljudele sularahaautomaatidele paigaldatud antiskimmer-seadmed. Kogemus näitab, et seadmed on oma tööd edukalt teinud ning nendes automaatides ei ole esinenud kaardiandmete kopeerimist. Sampo ja Nordea pangad paigaldasid kaardiandmete kopeerimist välistavad antiskimmer-seadmed kõigile välistele sularahaautomaatidele. Kliendile, kelle kaardi kuritarvitamine leiab kinnitust, hüvitatakse võimalikud kahjud. Samas tuleb kliendil ka endal jälgida, et tema kaardiandmed oleksid turvatud, et hiljem vältida võimalikke ebameeldivaid olukordi. Pank paneb klientidele südamele, et tähelepanelik tuleb olla kõikjal, kus oste sooritatakse. See kehtib nii sularahaautomaadist raha väljavõtmisel kui ka kaardiga maksmisel, kahtluste korral tuleb kohe informeerida panka. Ostude sooritamisel ärge laske pangakaarti silmist, internetipoodide puhul teostage oma ostud usaldusväärsete partnerite juures.


fotod: Peter Sørensen

persoon Danske Marketsi peaanalüütik Lars Christensen on Eesti majanduse suhtes positiivselt meelestatud, kuigi ta kardab, et Euroopa võlakriis võib avaldada sellele negatiivset mõju. Allpool räägib Lars Christensen endast, oma perekonnast ja huvidest ning ennustab, mis hakkab juhtuma Eesti, ülejäänud Euroopa ja Hiina majanduses.

Lars Christensen: „Paar riiki võivad otsustada

euroalast lahkuda” Kuidas sattusite finantsmaailma ja kui kaua olete kontsernis töötanud? Töötamine finantsvaldkonnas pole kunagi minu eesmärk olnud ja ma sattusin siia täiesti juhuslikult. Pärast magistrikraadi saamist Kopenhaageni ülikoolist läksin ma tööle avalikku sektorisse ja veetsin viis aastat majandusministeeriumis, kus mu

peamised ülesanded olid majanduspoliitikaalane nõustamine ja majandusministri kõnede kirjutamine. Mulle meeldis ministeeriumis töötada, aga viie aasta pärast helistati mulle Danske Bankist. Esialgu töötasin ma pangas kommunikatsioonialal, kuid varsti jõudsin arusaamisele, et ma ei saa ilma „räige

majanduseta” elada, ja peagi sai minust Danske Researchi analüütik ning ma spetsialiseerusin Kesk- ja Ida-Euroopale. Olen nüüd juba töötanud Danske Bankis üle 11 aasta ning kuigi see on sama tööandja juures töötamiseks pikk aeg, ei ole mu töö mulle kunagi läinud igavaks. Nende aastate jooksul on nii pangas kui

5


persoon

6


persoon

Kuna olen peagi kaheaastaseks saava on see olnud juba mõned aastad. Reisimipoja isa, siis tahan veeta võimalikult palne on mulle mu töö juures alati meeldinud, ju aega oma perekonna seltsis, aga pean olen sellest saanud fantastilisi kogemusi ka tunnistama, et olen kirglik jalgpallija leidnud hulga sõpru paljudes riikides. fänn. Mängisin lapsena ka ise jalgpalli, aga Töö asjus reisin ma enamasti riikidespraegu eelistan ma kindlasti vaatamist se, kus Danske Bankil on tütarettevõtted mängimisele ja püüan alati ise staadio– Skandinaavia, Saksamaa, SuurbritanMillised on teie vastutusvaldkonnad? nil olla. Olen juba oma kümme aastat olnia, Iirimaa, Balti riigid, Poola ja Venemaa. Ma olen Danske Banki arenevate turgunud FC Copenhageni hooajapileti omanik Eriti meeldivad mulle reisid Balti riikidesde osakonna juhataja, mis tähendab seda, ja käin seetõttu sageli meeskonna kodu­ se ning Kesk- ja Ida-Euroopasse. Viskan et ma vastutan arenevate turgude makrostaadionil Parkenil mänmajanduslike ja rahandusteemaliste turuge vaatamas. Ripun peaaegu kogu aeg telefoni otsas uuringute eest. Mu teine suur kirg on ning räägin klientide ja ajakirjanikega oma Üldjoontes kulub minu aeg peamiselt mul naisega ühine ja see lemmikteemast – majandusest. Kesk- ja Ida-Euroopa, sealhulgas ka Balti on gastronoomia. Oleme riikide majanduse analüüsimisele. Tähtis mõlemad heast toidust osa mu tööst on muidugi aruannete kirjuväga huvitatud (kuigi ma ei ole suurem vahel nalja, et viimaste aastate jooksul on tamine majanduse ja turgude kohta, aga asi kokk) ning külastame meeleldi Kopenminust saanud pigem poolakas kui taansama tähtis on levitada meie tehtud uurin­ haageni suurepäraseid restorane. Toidulane. Eestis käin kolm-neli korda aastas ja gute kohta infot. Seega suhtlen ma telefoni valdkond on Taanis viimastel aastatel palmulle meeldib siin olla, eriti Tallinnas. teel, koosolekutel ja seminaridel aktiivselt ju muutunud ja meie õnneks on mõned Ka mu naine reisib oma töö tõttu päris nii klientide kui ka ajakirjanikega. maailma parimad restoranid just siin, Kopalju. Ta töötab projektikoordinaatorina penhaagenis. Tähelepanuväärseim neist MTÜs World Diabetes Foundation (WDF, Milline näeb tavaliselt välja teie tööpäev? on ehk Noma, mis on mitu aastat järjest Maailma Diabeedi Sihtasutus). Ta on seoMul vist ei olegi tavalisi tööpäevi ja see on valitud maailma parimaks restoraniks. ses tööga käinud paljudes väga huvitaka üks põhjus, miks on mu töö minu jaoks Minu lemmikkokk on Heston Blumenthal, vates riikides terves maailmas, enamasnii huvitav ning miks mul siin kunagi igav keda ma pean kõige uuendusmeelsemaks ti Aasias ja Aafrikas. Ma olen väga uhke ei hakka. Pigem on mul teatud ülesanded, kokaks maailmas. Talle kuulub restoran selle töö üle, mida mu naine diabeetikute mida ma iga päev pean täitma, nagu aruThe Fat Duck, kus ma veel käinud ei ole. abistamiseks teeb, ning ma olen õnnelik, et annete kirjutamine, probleemide üle arutUskuge või mitte, aga ma pean ka mavähemalt üks meist teeb midagi ka maaillemine ja meie uuringute esitlemine. jandust oma hobiks ja peaaegu kõik raama päästmiseks – või vähemalt püüab väÜks, mida kõik inimesed, kes mind tunmatud, mida vabal ajal loen, räägivad mahendada suhkruhaiguse mõju inimestenevad, teile minu kohta ütleksid, on see, et jandusest, ning kui nad majandusest ei le ja majandusele. Kahjuks on suhkurtõve ma ripun peaaegu kogu aeg telefoni otsas räägi, siis on nad gastronoomiast. Minu levik maailmas suurenemas, eriti keskmining räägin klientide ja ajakirjanikega oma lemmikteemad majanduses on rahandusse ja madala sissetulekuga riikides. See lemmikteemast – majanteooria ja majanduse ajalugu. on suur probleem ka Eestis, kus II tüübi­ dusest. Esinen sageli etteVabal ajal pean ka blogi www. diabeedi esinemus on viimase kümne Ma olen pangas kannetega seminaridel üle marketmonetarist.com. Oma aasta jooksul märgatavalt kasvanud (ärge töötamise üle alati terve maailma, sealhulgas blogiga tegelen ma enamasti küsige, kust ma sellist asja tean …). uhke olnud. Eestis. Mulle meeldib esihilisõhtul või varahommikul, Kuigi mu naine on taanlanna, kasvas tada oma mõtteid ja vaakui ülejäänud pereliikmed ta üles Aafrikas ja me abiellusime Tanteid majanduse ja turgude magavad. Tundub, et nohik saanias. Seetõttu armastame mõlemad kohta ning ma olen kindel, et kui ma fiminu sees tahab välja pääseda. Aafrika mandrit väga ja läheme alati sinnantssektoris ei töötaks, siis ma õpetakna hea meelega tagasi – loodetavasti juba sin kusagil majandusteadust. Mida teile koos perega kõige rohkem teha varsti jälle. Mathias ei ole veel Aafrikas meeldib? käinud, aga loodetavasti õnnestub meil ta Milline on teie isiklik taust? Mu perekond on minu jaoks äärmiselt tähmõne aasta pärast sinna viia. ProfessioKasvasin üles suhteliselt tavalises taani tis ning püüan oma naise Hanne ja poeg naalsest seisukohast on mul Aafrika suhkeskklassi perekonnas Kopenhaageni läMathiasega võimalikult palju aega koos tes suured lootused ja ma olen veenduhedal koos oma noorema venna ja vaneveeta. Õnnelik perekond on tõeline õnnisnud, et järgmise kümne aasta jooksul on matega. Mu ema töötas üle 30 aasta lastus ja kuigi ma olen väga seltskondlik inisealsed arenevad turud kõige huvitavateaiakasvatajana ja on nüüd pensionil ning mene, pean tunnistama, et kõige õnnelimad maailmas. mu isa müüb rehve. Mu pere ja sõbrad ütkum olen siis, kui saan lihtsalt Hanne ja leks ilmselt, et ma olen väga oma isa mooMathiasega koos olla ilma eriti midagi Mida ennustate Eesti majandusele ja di. Pole mingit kahtlust, et tema müügimemuud tegemata. milline on siinne majanduskasv 2012. he karjäär on mind mõjutanud. Seda on aastal? näha minu töös, kus ma vajan oma uurinKui palju te reisite? Eesti majanduse taastumine pärast 2008. gute edendamiseks ka häid müügioskusi. Oma töö tõttu veedan ma suure osa aasja 2009. aasta kriisi on olnud tõeliselt tast lennujaamades ja hotellides ning nii märkimisväärne ning Eesti saavutused Mida te tööst vabal ajal teete? ka terves finantssektoris palju muutunud. Rahandusmaailmas on viimase kümne aasta jooksul olnud palju tõuse ja mõõnu. Ma olen pangas töötamise üle alati uhke olnud.

7


persoon Lars Christensen Lars Christensen on Danske Banki Danske Marketsi pea­ analüütik ja arenevate turgude osakonna juht.

Lars Christensen on 2002. aastal avaldatud raamatu „Milton Friedman – en pragmatisk revolutionær” („Milton Friedman – pragmaatiline revolutsionäär”) autor. Lars Christenseni tsiteeritakse sageli rahvusvahelistes finantsmeedia kanalites, nagu Financial Times, Bloomberg, Reuters, Dow Jones Newswire jne.

2006. aastal avaldati „Geisri kriis”, mille üks kaasautor on Lars Christensen ja milles ennustati Islandi rahanduslikku ja majanduslikku kokkukukkumist. 2007. aasta alguses avaldas Lars Christenseni meeskond mitmeid aruandeid, milles hoiatati Balti riikide, Bulgaaria ja Rumeenia valusa maandumise ning finantsprobleemide eest.

ekspordi alal on eriti muljetavaldavad. Sapoliitikakujundajad teinud mitmeid vigu, mas pole Eesti ju saar ning Euroopa võla­mis on muutnud kriisi veel hullemaks. Sakriisil on tõenäoliselt ulatuslik negatiivne mas peab tunnistama, et kriis on väga majanduslik ja rahanduslik mõju, millest keeruline, ja kuigi on olemas mõned suhEesti majandus ilmselt puutumata ei jää. teliselt lihtsad lahendused, on nende raSamas läheb Eesti peamistel kaubankendamine poliitilisest aspektist väga duspartneritel Saksamaal, Rootsil ja Sooraske ning seega kriisile euroalas ilmselt mel praegu üsna hästi, mistõttu me looniipea lõppu ei tule. Peaksime olema valdame, et Eesti majanduse aeglustumine mis selleks, et volatiilsus Euroopa tur2012. aastal jääb suhteliselt tagasihoidgudelt lähiajal ei kao. Kasv euroalas jääb likuks. Sellegipoolest ei saa eitada, et kriis 2012. aastal – ja võimalik, et ka 2013. Euroopas on äärmiselt tõsine ning meil on aastal – tagasihoidlikuks. piisavalt põhjust valmistuda halvimaks ja loota parimat, nagu öeldakse. Milline tulevik ootab eurot? Ilmselt avaldab Euroopa kriis halba Selle üle, kas kriis võib viia terve euro­ala mõju ka teistele Balti riikidele. Me eeldalagunemiseni, on peetud tuliseid vaidlusi. me, et majanduskasv aeglustub ka Lätis Kahjuks olen ma arvamusel, et sellist asja Leedus. Riigirahanduse olukord Lätis jade käiku ei saa enam välistada, aga ma ei ja Leedus teeb meid üsna murelikuks ning pea seda kõige tõenäolisemaks stsenaamõlemad riigid peavad küllap rakendama riumiks. Kindlasti aga võib üks või kaks riilisakokkuhoiumeetmeid, et vältida riigivõki otsustada euroalast lahkuda. ­Euroopa la põhjendamatut kasvu. poliiteliidi jaoks oleks muidugi tegemist Hiljutisest sügavast kriisist hoolimaväga piinliku olukorraga, aga kui aus olla, ta on Eesti riigirahandus äärmiselt heas siis näiteks Kreeka otsusel euroalast laholukorras, aga Euroopast tuleva nakkuskuda ei pruugi olla kogu Euroopa majanohu tõttu ei tohi Eesti oma valvsust kaotaduse jaoks eriti negatiivseid tagajärgi. da. Järgmise kümKriisi tegelik põhjus on see, et euroala ne aasta jooksul rahanduspoliitika on olnud liiga paindumatu. peab Eesti tegelema ka väga tõsiste demograafiliste probleemidega, mis avaldavad tõenäoliKuidas oleks teie meelest võimalik võlaselt halba mõju pikaajalisele kasvule ja kriisi lahendada? survet riigirahandusele. Teiste Balti riikiEuroopa vajab ilmselgelt reforme, mis de ees seisavad samasugused väljakutmuudaksid Euroopa majanduse dünaased, kuid Läti ja Leedu riigirahandus on milisemaks ja konkurentsivõimelisemaks. tunduvalt viletsamas olukorras kui EesPaljudes Euroopa riikides on kahtlemata ti oma. Demograafiliste probleemide tõtprobleemiks ülemäära suured maksud ja tu peavad kõik kolm Balti riiki viima ellu tõüleregulatsioon. Samuti oleks vaja riigirasiseid reforme. handus tervel mandril konsolideerida. Samas ei ole need probleemid minu arvates Millist tulevikku ennustate euroalale? võlakriisi keskmes. Kriisi tegelik põhjus Pole mingit kahtlust, et euroala vaevleb on minu meelest see, et rahanduspoliitika praegu oma lühikese ajaloo kõige tõsiseeuroalas on kaugelt liiga paindumatu, ja mas kriisis, ja minu arvates on Euroopa ma arvan, et EKP peaks järgima Föderaal-

8

reservi ja Inglismaa Keskpanga eeskuju ning võtma kasutusele kvantitatiivse lõdvendamise ehk sisuliselt raha pakkumist suurendama. Usun, et see aitaks meil kriisist välja tulla. See ei tähenda sugugi, et teisi reforme ei ole vaja – on küll –, ent ma kardan, et kui rahapoliitikat ei lõdvendata, siis seisame silmitsi Jaapani stsenaariumiga: kümneaastane kriis koos tõsiste võla- ja deflatsiooniprobleemidega. Millises suunas Hiina teie meelest ­liigub? Pärast 1980. aastatel toimunud avanemist on Hiina majandus märkimisväärselt hästi arenenud ja ka pärast 2008. aastat on majandusel seal läinud hästi. Samas aga kardavad turud praegu, et 2012. aastal võib Hiina majanduse kasv järsult aeglustuda ja sealne kinnisvaraturg maha jahtuda. Ma jagan neid hirme, aga meie peamise stsenaariumi kohaselt ootab Hiinat suhteliselt tagasihoidlik majanduskasvu aeglustumine 2012. aastal. Oleme optimistid ja arvame, et Hiina võimudel on piisavalt „laskemoona” aeglustumise vähendamiseks. Kaugemas tulevikus ootab Hiinat aeglustumine suhteliselt negatiivsete demograafiliste väljavaadete tõttu, aga meie ootuste kohaselt peaks Hiina majandusel järgmisel aastakümnel ikkagi päris hästi minema ja Hiina peaks jääma üheks tähtsaimaks majanduseks maailmas. Tähtis on ka meeles pidada, et teised arenevad turud, nagu Brasiilia, on globaal­ se kasvu seisukohast samuti muutumas aina olulisemaks. Ja ma juba mainisin Aafrikat, kus on minu meelest investorite jaoks palju võimalusi – Aafrikal tõepoolest on potentsiaali saada tuleval aastakümnel fantastiliseks edulooks.

Jonas Schmidt


Kirg

arvamus

muuta kliendi elu paremaks! Tänapäeva maailm on kiires muutumises. Muutused ümbritsevas keskkonnas mõjutavad ettevõtete ootusi oma finantspartneritele ehk pankadele. Pangad aga omakorda peavad konkurentsis püsimiseks vastama ootustele ja võimalusel neid ületama.

Sõltumata ettevõtte suurusest on ootused pankadele paljuski sarnased. Aktiivselt pangaga suhtlevate ettevõtete puhul on tegemist oma ala asjatundjatega, kes on harjunud võrdlema eri pakkumisi. Arvestades, et finantsteenused moodustavad vaid murdosa igapäevasest asjaajamisest, on tähtis nende efektiivne ja kiire toimimine.

Teenindus Seega on üks olulisemaid tegureid finantspartneri valikul teenindus. Kohtumistele ja koosolekutele pangaruumides eelistatakse mugavat telefoni- ja meilisuhtlust, kontoriteeninduse asemel loob väärtust kliendisuhte loomine ja arendamine ühe konkreetse isiku ehk suhtehalduriga. Uuringud on näidanud, et võtmeisik pangasuhte loomisel ja arendamisel on suhtehaldur. Suhtehaldur on see finantsasutuse esindusisik, kes kujundab mulje pangast, ning seetõttu on talle esitatavad nõuded väga kõrged. Eelkõige oodatakse, et suhtehalduri puhul on tegemist oma ala professionaaliga, kes suudab igale ettevõttele läheneda personaalselt. See aga eeldab väga laia silmaringi ning kirge oma töö vastu. Just suhtehaldur on see, kes peab vastama ettevõttel tekkinud küsimustele: kuidas makromajanduslik olukord võib mõjutada minu ettevõtet, kuidas minu ette- võttel finantsiliselt ja panganduse vaates täna läheb ning mida võiks muuta, et saavutada oma pikaajalised eesmärgid. Või lihtsustatult: millised on võimalused tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks.

Finantseerimise võimalused Teine oluline tegur, mis mõjutab ettevõtte rahulolu oma pangaga, on finantseerimisvõimaluste pakkumine. Siinkohal mängivad rolli nii panga usaldus oma pikaajalise

kliendi vastu kui ka krediiditaotluste menetlemise kiirus. Ettevõtted hindavad kõrgelt panku, kes tunnevad kohalikke olusid ja suudavad teha kiireid otsuseid turust lähtuvate õiglaste hindadega.

Hinnastamine

li ning mida on lihtsalt võimalik ühendada juba toimivate süsteemidega.

Suhtepangandus Eespool toodud ootuste täitmiseks pakub Sampo Pank oma aktiivsetele ettevõtetest klientidele suhtepanganduse teenust.

Kui vilets teenindus on ettevõtete poolt enim viidatud põhjus panga Suhtepanganduse eesmärk on vahetuseks, siis hinnastamine on pakkuda ettevõtte vajadustest lähtuvaid põhikriteerium uue panga valikul. lahendusi, et muuta ettevõtte ja Siinkohal on krediiditoodete ja ettevõtjate elu paremaks. hoiuste intressimäärade võrdlus konkurentidega paljudele ettevõSuhtepanganduse eesmärk on pakkuda tetele oma otsuste langetamise aluseks. ettevõtte vajadustest lähtuvaid lahendusi, Tooted ja teenused et muuta ettevõtte ja ettevõtjate elu pareViimasel, kuid kindlasti mitte tähtsusetul maks. kohal eelistuste osas on Sampo Panga suhtepangandus on terhinnangud toodeteviklik vastus ettevõtete ootustele. Iga suhle ja teenustele. tepangandusega liitunud ettevõte saab enEttevõtete jaoks dale professionaalse suhtehalduri, kellele loovad väärtust on oluline mõista nii ettevõtte äritegevust lahendused, kus kui selles asetleidvaid muudatusi. Suhteon võimalik kahalduri eesmärk on oma tegevustega toesutada nii üksitada ettevõtete konkurentsivõimet ja pikuid teenuseid kui kaajalist arengut. Oluline on olla aktiivne ka kogu tooteportfelja leida tõstatatud küsimustele kiiresti lahendused sobivate finantsteenuste kaudu (kontode haldus, finantseerimine, investeerimine jne). Kliendi partneriks ei ole mitte ainult suhtehaldur, vaid kogu panga ekspertidest koosnev meeskond, ja nii on ettevõttele personaalselt tagatud kogu pangas eksisteeriv kompetents. Boonuseks on ettevõtte pangakulude mõistlik suhe pangasuhtest teenitavasse tegelikku kasumisse. Tere tulemast osa saama Sampo Panga suhtepangandusest!

Ly Hõbe ettevõtete panganduse valdkonna juht, arendusdivisjon

9


teenindus

Kõrgetasemeline teenindus on Uuringufirma TNS Emor avaldas detsembris igal aastal korraldatava Eesti Teeninduse Indeksi (ETI) uuringu tulemused – hinnatud ettevõtete hulgas saavutas Sampo Pank esikoha. See andis põhjust igale Sampo Panga töötajale oma organisatsiooni üle uhkust tunda.­ Rõõm on tõdeda, et võit ei tulnud ETI uurin­ gu puhul Sampo Panka esimest korda – sama tiitel saavutati ka aastal 2009. Aastatel 2006–2008 hinnati Sampo Panka kolm aastat järjest Eesti parima teenindusega pangaks.

Sampo Pank on saanud palju tunnustust ning tal on organisatsioonina hulk tugevusi, mis aitavad meil pakkuda kliendile tervikuna parimat teenindust. Kliendile väärikas partner olemine tähendab lisaks professionaalsusele ka oma

Rahulolu ei ole Kliendisuhete nõustaja Indrek Saul vahetas varasema pangasuhte Sampo Panga vastu, põhjuseks kindlustunde kadumine. Ta oli lahkesti nõus Liidri lugejatele rääkima usaldusest, lojaalsusest ja sellest, kuidas nende abil firma kasumlikkusele aidata.

Mis on sinu kui kliendi ja kliendisuhete juhtimise konsultandi jaoks see, mis usaldust loob? Olen tähele pannud, et enamik inimesi küll tajuvad usaldust ja usaldamatust, kuid ei oska selgitada, mis asi on usaldus. Kõige lühemalt seletades – usaldus on kindlustunne teise osapoole suhtes. Kindlustunne, et ta teeb, mida lubab, ja käitub nii, nagu eeldad. Ja selle eeldus on asjaolu, et teine osapool tunneb sind ja teab sinu ootu­si. Pankade puhul peetakse iseenesestmõistetavaks usaldust, et panka pandud raha sealt ei kao. See on elementaarne, ilma milleta panka pole olemas. Kuid sellest ei piisa. Mina pean oluliseks, et pankur tunneb mind ja minu äri, ja kui asjad täbaraks lähevad, ei lööda nuga selga, vaid leitakse koos lahendus. Suurim oht usalduslikule suhtele on suhtehalduri vahetumine (ja seda juhtub panganduses üsna tihti – ülendamised, töökohavahetus). Kuidas me ka ei püüaks ega sooviks, kliendi tundmist ei saa ainult tehnoloogiale usaldada. Kindlasti aitab tehnoloogia kliendisuhte üleandmisel kaasa, kuid tekkinud isiklikku suhet see ei asenda. Suhtehalduri vahetumisel unustatakse sageli klient ära ja nii pannakse end vabatahtlikult konkurentsi situatsiooni. Täpselt nii juhtus minuga eelmises pangasuhtes. Pank isegi ei teatanud mulle, et minu haldur lahkub töölt, uus haldur

10

ei tundnud enam mind ja nii asetas pank ennast uuesti vabasse konkurentsi. Põhjuse Sampo Panka liikumiseks leidsin kergelt. Siin on mul professionaalne suhe isikuga, kellega oma pangaasju korraldan. Tõid välja emotsionaalse ja ratsionaalse usalduse, kuidas need lojaalsust mõjutavad? Ratsionaalne usaldus tähendab lühidalt, kas ma olen valmis ennast sõltuvusse seadma teenuseosutaja oskustest ja usaldusväärsusest. Ja see kujuneb varasematest kogemustest ja teenusepakkuja mainest. See loob nn kõva kvaliteedi, mis mõjutab käitumuslikku lojaalsust. Ratsionaalse usalduse kaotanud klient teatab, et „teie intressid on liiga kõrged ja ma võtan laenu teisest pangast“. Emotsionaalne usaldus väljendub selles, kui turvaliselt ma ennast teenusepakkujaga asju ajades tunnen ja kui tugevana ma tajun enda seotust teenusepakkujaga. Emotsionaalne usaldus kujuneb suhte headusest ning teenindaja hoolimisest ja siirast huvist kliendi vajaduste vastu. Teenindus on nn pehme kvaliteet ja see kujundab kliendi hoiakulise lojaalsuse. Mida teeb emotsionaalse usalduse kaotanud klient – ta teatab, et „ma ei soovi enam kunagi selle teenindajaga kohtuda“ ja valib uue teenindaja. Kui uut partnerit (panka, kindlustust

vm) valitakse, otsustatakse sellises järjekorras: ettevõtte maine, pakutavate toodete kvaliteet, teenindus. Millised on aga suhte lõpetamise põhjused? Täpselt vastupidised. Lahkumise põhjuseks on peaaegu alati halb teenindus. Uuringud on tõestanud, et 70% klientidest lahkub viletsa kohtlemise, mitte konkurendi odavama pakkumise pärast. Mis kasu need eri tüüpi lojaalsused organisatsioonile toovad? Hoiakuline lojaalsus – see tähendab, mida klient tunneb. Hoiakuline lojaalsus mõjutab klientide hinnanguid ja ettevõtte soovitamist oma tuttavatele, sõpradele, partneritele. Need kliendid on sageli valmis ka rohkem maksma. Kokkuvõttes mõjutab see ettevõtte uute klientide arvu ja kasumit. Käitumuslik lojaalsus – see tähendab, mida klient teeb. Käitumuslik lojaalsus mõjutab korduvat tarbimist, valmisolekut sõltuda oma suhtehalduri oskustest ja usaldusväärsusest. Need kliendid aitavad ettevõtetel oma ettepanekute ja soovitustega teenuseid arendada ning on valmis pikaajaliseks suhteks. American Express uuris hiljuti kasumlikkuse ja lojaalsuse vahelist seost. Selgus, et kliendid, kes on lojaalsed, on sama teenuse eest nõus 9% rohkem maksma. Eestis on sama lugu, lojaalsed kliendid


teenindus

üks Sampo Panga tugevustest MEIE ÄRI – Tugev kapitalipositsioon ja efektiivsus MEIE KLIENDID – Keskendume oma strateegilistele kliendisegmentidele MEIE TEENUSED – Meil on ainulaadsed stabiilse kvaliteediga teenused MEIE ISE – Oleme pühendunud ja meil on sõbralik keskkond MEIE TÖÖ – Meie tulemused sünnivad koostöös, meie kompetentsus põhineb pikaajalisel kogemusel ja oleme kliendikesksed MEIE TEENINDUS – Oleme juhtiv teenindusettevõte Eestis MEIE ÜHISKONNALE – Oleme vastutustundlik ettevõte ja panustame finantskirjaoskuse tõstmisse

isiklike ja panga tugevate külgede tundmist ning oluliste arengukohtade tugevaks muutmist. Möödunud aasta sügisel koondasime meid iseloomustavad tugevused seitsmesse gruppi ja moodustasime kogumi „Meie tugevused“. See sümboliseerib teemade omavahelist seotust ja kesksel kohal on meie kliendid. Tunneme uhkust oma tugevuste üle ja see innustab meid pidevalt arenema ning pakkuma oma klientidele järjepidevalt kõrge tasemega teenindust.

Ene Eeskivi teenindusjuht

piisav maksavad rõõmuga sama teenuse eest 5–15% rohkem. Ja just see peab olema iga ettevõtte jaoks eesmärgiks. Tähtis pole mitte lihtsalt rahulolev klient, vaid sellise hoiakuga klient, kes on nõus maksma sama asja eest rohkem. Miks ei piisa klientide rahulolust? Rahulolu on paraku vaid hügieenitegur, mis on eelduseks, et üldse äris ja konkurentsis püsida. See tähendab kliendile elementaarseid asju – tooted vastavad vajadustele, toimivad ootuspäraselt ja probleemide korral lahendatakse need ootuspäraselt. Lihtne näide – heas restoranis peab olema toimiv ja puhas WC. Kui seda ei ole, teeb see restorani mainele kahju. Aga selle olemasoluga paraku ei saa teistelt restoranidelt kliente üle lüüa. Täna ei peaks enam mitte keegi püüdma klienti üllatada sellega, et asjad toimivad. Selleks et eristuda ja klientidele meelde jääda, on vaja kas erakordselt häid tooteid või teenuseid, mida pakutakse samal tasemel konkurentidega, või siis pakkuda samu tooteid või teenuseid erakordselt hästi. Kliendi rahulolu tagamine ei saa olla tänapäevase teeninduse eesmärk. Vaja on palju rohkemat. Vaid lojaalsust loovate tegurite olemasolul on ettevõttel võimalik teistest eristuda. Need tegurid on minu meelest Sampo Pangal täna olemas. Häda ongi selles, et paljud juhid usuvad, et rahulolev klient ongi lojaalne. Aga need on kaks täiesti eri asja! Rahulolu on ratsio-

Rahulolu on vaid eristumise vundament naalne, lojaalsus on emotsionaalne. Need ei tarvitse üldse ühte jalga käia. Klient võib olla rahulolematu, aga siiski lojaalne. Või vastupidi – klient võib olla rahul, aga samas ebalojaalne. Kuidas lojaalset klienti saada? Kuidas klienti lojaalseks kasvatada? Kõrge kliendirahulolu indeks on muidugi vajalik, see peab olema üle 90%. Aga sellest ei piisa – lisaks pead sa olema meeldejääv. Et olla meeldejääv, pead sa oskama klientides õigel hetkel tekitada tugevaid emotsioone. Kui kliendil sinu ettevõttega kohtumisest midagi meelde ei jää, siis lojaalsust ei teki. Mida aga paljud ei tea – paraku ei ole ka siis meeldejäävust, kui kõik on ühtlaselt heal tasemel. Selleks, et teenus meelde jääks, peab teeninduses olema ka valupunkte

ning tippkvaliteet tuleb välja mängida üksikutel hästi valitud tõehetkedel. Klient kasvatatakse lojaalseks usaldusväärse ja kliendi huvidest lähtuva äritegevusega. Kandes hoolt selle eest, et hügieen on tagatud, ning pingutades selle nimel, et pakkuda konkurentidest eristuvat teenust ja/või toodet. Võttes kliendisuhtluse tõehetked luubi alla, et tagada nendes õige tegutsemine. Disainides kliendiga kokkupuutuvad protsessid selliseks, et need tagavad õiged emotsioonid ja meeldejäävuse. Pingutades selle nimel, et kliendid ise sind turundaks – soovitaks sõpradele. Lõpetuseks tahaks veel tähelepanu juhtida karmile tõsiasjale. Ilma eristumiseta on konkurentsis võitmiseks vaid üks tee – madalam hind. Paraku saab turul kõige odavam olla ainult üks pakkuja. Teistel tuleb leida oma eripära ja eristumine.

11


makroanalüüs

Rahu, ainult rahu! Võrreldes 2010. a sügisel prognoosituga kujuneb* 2011. a Eesti majanduskasv peaaegu kaks korda kiiremaks. Samas tõi suve lõpp kaasa uue negatiivsete uudiste tulva üleilmsetelt finantsturgudelt. See on taas üles äratanud viimsepäevakuulutajad, kelle hinnangul majandusareng on pöördumatult hukule määratud. Algaval aastal on paslik küsida, kuidas on viimased aastad Eesti majandusele mõjunud ning mida oodata lähiaastatelt. Käesoleva aasta majandusaktiivsus kujuneb majanduskasvu poolest mullusega võrreldes kesisemaks praktiliselt kõigis regioonides. Kasvuprognoose on viimasel ajal tugevasti kärbitud. Kui veel sügisel prognoosis Rahvusvaheline Valuutafond käesoleva aasta üleilmseks majanduskasvuks 4%, siis jaanuaris avaldatu kohaselt on üleilmne kasvuprognoos kahandatud 3,3%-le. Kõige rohkem on seejuures alandatud Euroopa – nii arenenud kui areneva – kasvuprognoose. Seejuures on võimalik, et euroalal leiab käesoleval aastal aset majanduslangus. Allolev graafik näitab, et arenevatel majandustel on kasvu panustamisel järjest suurem roll. Prognooside kärpimise põhjus on ilmne: usaldamatus finantssektoris on kujunenud suureks ning pankade ettevaatlik-

aasta majanduskasvuks vaid 0,4% (Soome Pank) ning Rootsis 1,3% (Rootsi Pank). Kuigi meie ekspordi lõpptarbija ei pruugi olla Põhjamaades, näitab prognooside allapoole korrigeerimine selgelt, et välisnõudluse panus majanduskasvu jääb käesoleval aastal eelmisega võrreldes tagasihoidlikumaks. Vaatamata tõsistele kärbetele majanduskasvu prognoosides ühendab neid kõiki siiski üks ühine omadus: kasvu kiirenemine juba 2013. aastal. Selle eeldus on, et käesolev aasta peab tooma selgust ning lahendusi ülemaailmsetesse rahandusprobleemidesse. Finantsprobleemide lahendamise kiirus ning tahe mõjutavad veel lähiaastatelgi rahandusprobleemide küüsis vaevlevate riikide arengut. Siiski eristuvad järjest selgemalt ka rii-

Majanduskasvu prognoos, % 8 7

Maailm

Arenenud riigid

Arenevad riigid

Euroala

6 5 4 3 2 1 0 -1

2010

2011

kus ettevõtete finantseerimisel vähendab investeeringuid. Lähiaastate kasvu aeglustavad paljudes riikides ka raske olukord tööturul ning järjest suuremad jõupingutused riigieelarve tasakaalustamiseks. Oluliselt on kärbitud ka meie peamiste kaubanduspartnerite kasvuprognoose. Näiteks prognoositakse Soome selle

12

2012

2013

Allikas: IMF World Economic Outlook Update, 01-2012

gid, kelle majandus osutub võlakriisist vähem haavatuks ning kelle kasvuvõimekus keskmisest kiiremini taastub. Aasta alguses on näha ka mõningaid esmaseid märke majandusaktiivsuse stabiliseerumisest: küsitlusandmed näitavad, et majandusaktiivsuse langus nii euroalal kui ka kogu maailmas on viimastel kuudel isegi

pisut aeglustunud ning näiteks euroala ostujuhtide (PMI) koondindeksi paranemine viitab juba ka majandusaktiivsuse kasvule.

Kriisist kosumine sõltub meie paindlikkusest Üleilmne kriis tõi esile vajaduse kiireteks muutusteks. Kriisist taastumise käigus toimusid Eesti majanduses üsna olulised muutused. Tööjõu tootlikkus kasvas ning suurenes ekspordi osatähtsus kogutoodangus. Majanduslangusest tingitud ebakindlus tõi tööturule tagasi inimesi, kes varem olid tööotsingutest mitmesugustel põhjustel loobunud. Lisaks on tööjõu pakkumisse panustanud ka “laulva revolutsiooni” põlvkonna tööjõuturule sisenemine. Tööjõus osalemise määr ­ulatus 15–69aastaste inimeste puhul 2011. a kolmandas kvartalis 72%-ni. Viimati oli tööjõus osalemise määr nii kõrge 1992. aastal. Samas on globaalkriis Eestissegi toonud ebasoovitavad arengud. Ligi kolmandik töötutest on tööd otsinud juba üle kahe aasta ning tõenäoliselt loobub osa nendest peatselt tööotsingutest. Ilmselt näitab 2012. a rahvaloendus selgelt, et arvestatav hulk on neidki, kes on tööotsingutel Eestist lahkunud. Vaatamata negatiivse alatooniga suundumustele väärib rõhutamist, et ebakindlas keskkonnas majanduse kasvuvõimekuse tagamiseks vajalikud muutused algasid Eestis pisut varem kui inertsema arenguga stabiilse keskkonnaga harjunud lääneriikides. Taastumisel kujunes kasvumootoriks kriisi ajal järsult vähenenud eksport. 2011. aastal ületas kaubaekspordi maksumus kriisieelseid tipptasemeid. Kaubanduspartneritest kiirem ekspordi kasv näitab, et Eesti ettevõtted on oma ekspordi sihtturgudel turuosa juurde võitnud. Maailmamastaabis väikese ning keskmise suurusega Eesti ettevõtted on reeglina suurettevõtetest kohanemisvõimelisemad. See annab eeliseid turuosa võitmiseks ka olukorras, kui üleilmse nõudluse kasv aeglustub või heitlikuks osutub.


makroanalüüs

Tootmisvõimsuste rakendatus tööstuses (%), sesoonselt tasandatud 90 85 80 75 70 65

2012 – kiirest taastumisest toibumise aasta Sarnaselt üleilmsete arengutega aeglustub majanduskasv käesoleval aastal ka Eestis. Eesti Panga sügisprognoosi kohaselt on käeoleval aastal oodata 1,9% majanduskasvu. Septembris nägime esimesi märke tööstustoodangu mahu kuises võrdluses langusse pöördu­ misest. See annab tunnistust, et ebakindluse kasv sügisel on vähendanud meie

Euroala

55

Eesti

50

1993-3 1994-2 1995-1 1995-4 1996-3 1997-2 1998-1 1998-4 1999-3 2000-2 2001-1 2001-4 2002-3 2003-2 2004-1 2004-4 2005-3 2006-2 2007-1 2007-4 2008-3 2009-2 2010-1 2010-4 2011-3

Rikaste kõrgepalgaliste põhjamaalaste naabrina on Eestile järjest tähtsam välismaiste ettevõtete kasvanud vajadus tööjõukulusid kokku hoida. Eestis on tööjõukulud Põhjamaadest mitmetel aladel kordades madalamad ning palgad seejuures paindlikumad. Eesti tööjõuturu pragmaatiline paindlikkus võib edaspidigi Eestisse meelitada ettevõtjaid, kelle jaoks on tööjõud oluliseks kuluallikaks ning lähedus Põhjamaade tarneahelale ning turgudele vajalik.

60

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut, Euroopa Komisjon

ekspordi seisukohalt oluliste kapitalikaupöördumist juba 2013. aastal, kus Eesti pade nõudluse väljavaateid. Samas tuleb Panga sügisprognoosi kohaselt võib oodatõde­da, et 2011. a esimesele poolele iseta 3,6% majanduskasvu. loomulikule kiirele tootmismahtude kasvuKogu maailma õitseng pole le pidi paratamatult järgnema mõningane meie edu vältimatu eeldus rahunemine. See peegeldub ilmselt ka EesMajandusaktiivsust toetab lähiajal mada­ ti investeeringutes, mis mullusega võrrellatest baasintressidest tingitud soodne­ des tunduvalt aeglasemas tempos edasi intressitase. Tänaseid riskimarginaale kasvavad. ei saa otseselt buumieelsetega võrrelda, Kiire kosumise järgne toibumine on isesest ka laenuandjate riskitaju on tugevneloomulik ka tööturule. Kui 2011. aastal hõive taastumine isegi ületas prognoose, siis Eesti tööjõuturu pragmaatiline paindlikkus käesoleval aastal tuvõib edaspidigi Eestisse meelitada leb leppida sellega, et Põhjamaade ettevõtjaid, kelle jaoks on tööjõud kasvumäärad aeglusoluliseks kuluallikaks. tuvad nii kõrgema võrdusbaasi kui ka üleilmnud. Sellele vaatamata on laenuintressid sest kriisist tingitud ebakindluse kasvuga. praegu lähedal tasemetele, mis 2005. a Heaks tulemuseks võib pidada juba hõive majandusbuumi käivitasid. Neile, kes hetkasvu senisest oluliselt aeglasemat jätkukel laenu julgevad võtta (ning kellele antakmist, sest värbamisaktiivsust hoiavad ohse), tähendab see märgatavat kokku­hoidu jes 2012. a tagasihoidlikud kasvuväljavaakapitalikuludes. ted. Käesoleva artikli pealkiri on laenatud Baromeeterküsitluste and­med viitaühelt parimais aastais Skandinaavia härvad, et möödud aasta neljandas kvartalis ralt. Maailmamajanduses on ilmselgelt kasvas Eesti tarbijate riskikartlikkus. Selhulk ilminguid, mida me ignoreerida ei saa. lele vaatamata on jaemüügimahud stabiilOn selge, et veel lähiaastatelgi tuleb ettevõselt kasvanud juba peaaegu aasta aega. tetel tegut­seda äärmiselt ebastabiilsetes Mõõdukat optimismi sisendab ka tarbijate oludes. Täiesti endisega sarnaneva stabiilkindlustunde kiire vähenemise peatumine se üleilmse rahanduskeskkonna „äraoota­ ning sesoonsust arvestades viimas­tel kuumine“ võib aga kujuneda aeganõudvaks del isegi nõrk para­nemine. Investeerimis­ ning viljatuks. Madalamad intressikulud aktiivsuse aeglustumisest annab ­tunnistust ning küllalt suur tööst huvitatud inimeste tootmisvõimsuste ­rakendatuse tase (vt hulk võivad olla võimalused, mis eristavad graafikut ülal), mis püsib küll ajaloolise eelolevatel aastatel kiirelt kasvavaid ettekeskmise lähedal, kuid käesoleva aasta alvõtteid aeglaselt hääbuvatest. guses siiski langusse pöördus. Vaatamata eelnevaga võrreldes tagaPeeter Luikmel sihoidlikumale majandusaktiivsusele Eesti Panga ökonomist 2012. aastal prognoositakse ka Ees* Artikli kirjutamisel on kasutatud Eesti Panga 2010. ja 2011. aasta sügisprognoose. tis majanduskasvu kiiremale kasvule

13


noppeid maailmast

Tahvelarvuti tekitab terviseprobleeme Uued tahvelarvutid on samm edasi, muutmaks arvuti abil tehtavate ülesannete lahendamist veel lihtsamaks ja mis kõige olulisem – mugavamaks. Eksperdid aga juhivad tähelepanu probleemidele. Harvardi teadlase Jack T. Dennerleini sõnul toob tahvelarvutite kasutamine suurema tõenäosusega kaasa probleeme kaela- ja õlapiirkonnas. Hüpoteesi kontrollimiseks läbis rühm vabatahtlikke tahvel­arvuti kasutajaid rea simulatsiooniülesandeid nagu internetis surfamine ja lugemine, mängude mängimine, e-kirjade lugemine ja neile vastamine, filmide vaatamine. Pea ja kaela asendi, vaatekauguse ning pilgu nurga mõõtmiseks kasutati infrapunal põhinevat kolmemõõtmelist liigutuste analüüsi süsteemi. Uurimistulemuste kohaselt peaksid tahvel-

arvutite kasutajad asetama oma seadme kõrgemale, näiteks lauale, mitte hoidma seda süles. Kasuks tuleks ka ümbris, mis lubab arvuti fikseerida sellisesse asendisse, mis tagab sügavama vaatenurga.

Ettevõtteid juhivad insenerid Pilvelõhkujad – finantsmullide ennustajad Finantsmullide identifitseerimiseks on loodud arvukalt mudeleid ja kasutatakse kõikvõimalikke parameetreid. Barclays Capital on oma värskes analüüsis käsitlenud pilvelõhkujaindeksit (Skyscraper Index). Uuringus on saadud kinnitust hüpoteesile, et maailma kõrgeimate hoonete ehitamine langeb kokku peatse kriisi avaldumisega, mille ulatust ennustab teatud määral nende ehitiste kõrgus ja arvukus. Ajaloolist tõendust pilvelõhkujaindeksi toimimisele on rohkelt. Oma aja kõrgeimad hooned 40 Wall Street ja Chrysler Building valmisid 1930ndate suure depressiooni algusfaasis, mis tähistas ka Esimese maailmasõja järgse buumi lõppu. 1970ndate alguses ehitatud World Trade Centre ja The Sears Tower kattusid valuutade mastaapse spekuleerimise perioodiga, Bretton Woods süsteemi kokkuvarisemisega ning OPECi nafta hinnatõusule järgnenud majanduslangusega. Esimese maailma kõrgeima pilvelõhkuja valmimisele väljaspool USAd – Petronas Towers, Kuala Lumpur (1997) – järgnes sügav majanduskriis Aasias ja selle regiooni rahasüsteemide krahh. Kõigi aegade kõrgeim hoone Burj Khalifa valmis 2009. aasta oktoobris Dubais ja langes kokku hiljutise majandusretsessiooniga. Maailmamajanduse õnneks ei ole hetkel ehitamisel ühtegi hoonet, mis ületaks Dubai pilvelõhkuja kõrgust, kuid Barclay kohaselt ei tuleks piirduda üksnes ehitiste kõrgusega, vaid tuleks võtta arvesse ka ehitusjärgus olevate hoonete arvu. Käesoleval hetkel ehitatakse Hiinas 53% maailma kõikidest pilvelõhkujatest. Hiina rivaal India plaanib 2016. aastaks valmis saada suuruselt teise pilvelõhkuja maailmas. Kui ajalugu peaks korduma, siis on tagajärjed suure tõenäosusega sama sünged kui varasemadki.

14

USAs tehtud uuringu järgi on insenerid edukamad ettevõtete loojad ja juhtijad kui ärijuhtimise spetsialistid. Kavatsusega luua täiesti uut tüüpi kanal tööandjate ja töövõtjate vahel komplekteerib USA ettevõte Identified Facebooki keskkonnas tänaseks 50 miljoni töötaja profiili koondavat andmebaasi. Identifiedi analüütikud avastasid huvitava trendi – varem töötasid

insenerid MBAde alluvuses, täna töötavad MBAd inseneride alluvuses. Ettevõtete asutajate ja juhtide seast leiti natuke rohkem kui 3300 kõrgema akadeemilise kraadiga spetsialisti, kelle diplomile on kirjutatud „insener“. Firma juhtimisele spetsialiseerunud koolitusega MBA kraadiga spetsialiste esines asutajate ja juhtide seas kolm korda harvemini.

Kõige stressirohkemad ametid Kõik meist kogevad mingil määral tööstressi, kuid uuringutest on teada, et teatud erialadel esineb stressi märgatavalt rohkem. Stressitaseme määramisel kasutati väga lihtsat meetodit: kümnest peamisest stressitegurist moodustati eri pikkusega skaalad, kuhu vastavalt oma amet paigutada.

CareerCast.comi veebilehel tuuakse välja 10 kõige stressirikkamat töökohta: 1. sõdur – stressitase 84,61 2. tuletõrjuja – 60,26 3. piloot – 59,58 4. kõrgem sõjaväelane – 55,17 5. politseinik – 53,63 6. ürituse koordinaator – 49,85 7. avalike suhete juht – 47,56 8. ettevõttejuht – 47,41 9. fotoajakirjanik – 47,09 10. taksojuht – 46,25

Tähtajad Töö avalikkuse tähelepanu all Avalik esinemine Kohustus reisida Konkurentsitihedus Füüsilised nõudmised Keskkonnatingimused Tööga seotud ohud Risk enda elule Risk teiste elule

0–9 0–5 0–8 0–10 0–15 0–14 0–13 0–5 0–8 0–10

Saadud kümnele arvule tuleb liita edenemispotentsiaal (kuu sissetulek jagatud 100ga). Nii saab igaüks testida oma ameti stressirohkust ja võrrelda seda kolleegiga.

Prillid, mis märkavad inimeste tundeid Punastamine või haiglaselt kahvatu nahavärv peegeldab inimese meeleolu ja enesetunnet. Ameerika firma 2AI Labs arendab seltskonnaprille, mis muudavad kergemaks nii armastust ihkava üksildase kui kaardilauas panustava pokkerimängija elu, kirjutab InnovationNewsDaily. Ettevõte tuli esimesena mõttele rakendada inimsilma võimet tajuda nahavärvi vahetumist, mida põhjustavad muutused vereringluses ja

vere hapnikutasemes. Spetsiaalsed valgust filtreerivad prilliklaasid aitavad näiteks kirurgidel paremini näha patsiendi “helendavaid” veresooni või lennujaama turvatöötajatel märgata reisija kahvatumist. Samas saab uue tehnoloogiaga toota ka igapäevaseks kandmiseks mõeldud spetsiaalseid päikeseprille või tavalisi nullklaasidega prille, mis võimaldavad nende kandjal paremini märgata inimeste tavapäraseid emotsioone.


analüüs

Ettevõtte

elutsükkel

Nii nagu inimene, teeb ka ettevõte oma arengus läbi mitmed etapid: sünni, kasvu, täiskasvanu­ ea ja vananemise. Iga perioodiga kaasnevad omad eesmärgid ja vajadused.

Paiknemist arengukõveral ja etappide vaheldumise asjaolusid silmas pidades on võimalik ettevõtete arengule kaasa aidata ja seda kindlustada. Sampo Panga eesmärk on aidata kaasa ettevõtete konkurentsivõime parandamisele ja jätkusuutlikkuse tagamisele. Käesolevas artiklis vaatamegi lähemalt, mis iseloomustab elutsükli eri etappe, millele tuleks enim tähelepanu pöörata.

Algus Algusfaasis olevas ettevõttes on paika pandud konkreetne äriplaan ja ettevõtja on täis otsustavust. Selles faasis on tähtis kaasata piisavalt omakapitali. Raha kulub investeeringuteks ja esmasteks kuludeks. Kasumit ega positiivset rahavoogu pole esialgu loota. Ettevõttes käib vundamendi rajamine. Selles etapis pannakse enamasti paika ka edasine pangasuhe. Algusfaasi edukaks läbimiseks on vajalik selgete sihtide seadmine ja pühendunud töö nende realiseerimisel. Õige­aegne partnerite kaasamine ja kasvufaasiks ette­valmistamine peab olema läbi mõeldud juba igapäevast tege­vust alustades. Pangatoodetest on selles faasis oluline paika saada igapäevapangandusega seotud lahendused ja protsessid. Oluline on üles seada ja tagada juurdepääs kasutajatele elektroonilistes kanalites. Tuleb lähtuda põhimõttest, et kõik protsessid mis võimalik tuleb automatiseerida.

Kasv Kasvufaasis oleva ettevõtte äritegevus on juba plaani­päraselt käivitunud. Nüüd on ettevõtte eesmärk kindlustada ja võita juurde turgu. Võtmeküsimuseks saab laienemine. Oluline on tagada õige ajastatus, jõukohane investeeringute suurus ja finantseerimismudel. Kasvufaasis ettevõte areneb kiiresti. Arengus on olulised avatus ja

koostöövalmidus. Nõudmised ja vajadused pangatoodete osas laienevad tunduvalt. Pangast on saanud tähtis partner. Eelkõige on tähelepanu all finantseerimislahendused. Võrdselt olulised on nii põhivahendite kui ka käibekapitali finantseerimine. Kiiresti laieneva tegevusega võetakse ka hulgaliselt esmast riski nii tehingute kui vastaspoole põhiselt. Seega on riskide maandamine laienemisega paratamatult kaasaskäiv tegevus. Tarneahela finantseerimine aitab kindlustada tegevuse jätkumist ja hoida samal ajal ka riske kontrolli all.

Küpsus Küpsusfaasis olevatele ettevõtetele on iseloomulikud tuntus ja usaldusväärsus. Reegli­na on välja kuju­nenud ka stabiilne turuosa.

Saavutatud on planeeritud kasumlikkus. Tegevusmahtude kasvatamine on aeglustunud ning seetõttu täiendavaid laenuvahendeid üldjuhul enam ei vajata. Edukast majandustegevusest tekib rahaliste vahendite ülejääk ja omanikele makstakse dividende. Üks arenguring on täis saamas. Pangast on saanud teile usaldusväärne partner, kellega koos edasi mõelda, kas panna alus uuele ettevõttele või kasvatada oma vara väärtust privaatpanganduse võimaluste abil. Selles faasis on oluline pöörata tähelepanu protsesside efektiivistamisele. Cash Managementi protsesside optimeerimine ja käibekapitali kasutamise analüüs koos konkurentide võrdlusanalüüsiga võib anda üllatavaid tulemusi, mille tagajärjel vabastate seni käibevahendite all kinni olevaid vahendeid. Pidev tähelepanu oma protsesside tundmisele aitab suurel määral kaasa erinevatesse kriisidesse sattumisel.

Uus algus Kui on olemas teadmine ja arusaam, kuhu konkreetne tegevusala suundub, siis selleks et tagada konkurentsivõime püsimine ka tulevikus, on ühel hetkel vaja jälle investeerida. Selle sammuga sisenetakse uude investeerimistsüklisse. Algab uuesti kasvufaas ja sellele iseloomulikud küsimused. Kuigi jah, iga investeerimistsükliga kogunevad ettevõttesse teadmised ja oma tegevusala suhtes ollakse järjest enesekindlam. Aga teisalt kaasnevad kindlasti ka uued väljakutsed, ohud ja võimalused. Uus algus nõuab taas kord tublisti pühendumist ja veendumust, et valitud suund on õige. Uude investeerimistsüklisse sisenedes tasub kindlasti uurida pangandusturul laiemalt pakutavaid lahendusi. Tasub korraldada vähempakkumisi ja konkursse. Nii tagatakse alati ettevõtte jaoks parimad pakkumised finantsteenuste turult.

Andrus Soodla ettevõtete panganduse asedirektor

15


mudel

Ettevõtte el

ja strateegiliste pangasuhete a

Investeer

igapäevased t

Cash Management –

tasuta struktureeritud analüüs protsesside optime

Trade Finance –

Ettevõtte elukaare mudel

globaalne koostöövõrgustik koostöös Da

Finantseerimine –

finantseerimislahendus, mis

Igapäevapangandus –

VIP arveldusteenuste klienditugi

Elutsüklipõhine lähe­ne­mine ettevõtte aren­gule kirjeldab ise­loomulikke probleeme ja väljakutseid, millega vastavas arengufaasis ettevõtetel tegeleda tuleb. Siiski jääb olulisemaks küsimuseks ettevõtte ärimudel ja selle jätkusuutlikkuse tagamine. Elutsükkel aitab äri­mudeli arendamise paigutada ajalisse mõõtmesse. See omakorda loob aga võimaluse pikaajaliste koostöösuhete planeerimiseks, sh ka pangateenuste kaasamiseks.

16

Arendus Olulised märksõnad suhete arendamise vaatenurgast:

Algus Algus – panga õigeaegne informeerimine ja kasvufaasiks ettevalmistamine. Jaga pigem rohkem infot tuleviku ja plaanide kohta kui vähem! Partnerite arv olgu pigem väike, kuna nii säästad aega oma põhitegevusele ja ideede realiseerimisele!

Kasv Kasv – oluline on avatus ja koostöövalmidus. Keskenduda tuleb suurele pildile, detailide juurde saab tagasi pöörduda hiljem. Eelistada tuleb seda pakkujat, kes jagab sinuga pikaajalist visiooni ja kellega teil on ühine arusaam, kuidas koostöö pikemas plaanis edasi areneb. Partnerite arv olgu siiski veel pigem väike kui suur, nii tagad fookuse!


mudel

lutsükkel

arendamine

ringud –

turuülevaated ja kommentaarid - kogu maailma majandus sinu postkastis!

eerimiseks ja käibekapitali juhtimise kalkulaator koos konkurentide analüüsiga

Danske Bank Group’iga ning efektiivseim pankade riskilimiitide haldus

s katab nii käibe- kui põhivarade investeeringu, lähtudes ettevõtte kaalutud keskmise kapitali kulu minimeerimisest

MÜÜK

KASUM

AEG Küpsus

Uus algus

Küpsus – oluline on pöörata tähelepanu toimivate protsesside efektiivsemaks muutmisele. Alles nüüd on mõistlik partnerite ringi laiendada. Nii saad parima ülevaate võimalustest ja tagad juurdepääsu tegevusala Best Practice’ile ehk sellele, kuidas on teised ettevõtted sarnaseid olukordi lahendanud. Võimalda eri pakkujatele omavahelist konkureerimist!

Uus algus – pole õige lõhkuda seda, mis hästi toimib! Kontrolli, kas senised partnerid on endiselt sinuga, ja seejärel mine edasi! Jaga uute plaanide kohta rohkelt infot! Nii väldid ootamatuid olukordi ja tagad suhete jätkumise ka edaspidi.

Pea meeles – äri teevad omavahel inimesed, mitte juriidilised organisatsioonid! Kaasa meie finantsmeeskond oma ettevõtte arendamisse!

17


kommentaar

Õpi kogemusest ja pea piiri

Just selliste tõdemustega võiks lühidalt kokku võtta viimasel kümnendil panganduses toimunud kaks väga olulist standardite muutust. Erialainimeste hulgas tuntakse neid uusi standardeid Basel 2 ja Basel 3 nimetuste all. Milles need seisnevad ning milline on nende mõju pankadele ja nende klientidele?

Õpi kogemusest Basel 2 rakenduse ajal olid pangad kaotamas võitlust finantsturgude võlakirjadega hea kvaliteediga ettevõtete krediteerimisel. Hea kvaliteediga ehk väikese riskiga ettevõttele laenamisel pidid pangad kasutama enda omakapitali sama palju kui suure riskiga ettevõttele laenamisel. Omakapitali hind on panga üks olulisemaid kuluartikleid. Basel 2 nime all pakuti välja raamistik, milles pank võib heade laenude andmiseks kasutada vähem omakapitali kui seni. Aga seda ainult tingimusel, et sellistelt laenudelt on pank minevikus saanud vähe kahjusid. Seega pidid pangad tõestama, et nad suudavad hinnata laenude kasumlikkust. Pangad pidid pidevalt koguma andmeid laenude edukusest ning nende andmete alusel koostama hinnangud laenude keskmistest kahjudest. Raamistik nõudis, et kõik hinnangud põhineksid mineviku kogemusel. Kuivõrd statistika pidi olema üks suuremaid valesid, siis lõid standardite loojad selged reeglid. Näiteks üle 90 päeva maksega hilinenud klient on ebaõnnestunud klient, sõltumata muudest aspektidest. Ebaõnnestunud klientide näitajad (omakapitali osakaal bilansis, varasem maksekäitumine) kujundavad pankade riskihindamise mudeleid nõnda, et sarnaste näitajatega klientide kulu pangale kasvab. Basel 2 raamistik sisaldas veel palju muudki. Näiteks nõuti pankadelt suuremat avalikustamist ning sätestati koostöö järelevalvega. Basel 2 peamine rõhuasetus oli siiski kogemusest õppimine. Oma eri astmetega tekitas Basel 2 olukorra, milles põhjalikum mineviku uurimine võimaldas kapitalikulu järjest rohkem vähendada. Basel 2 lähendas pangandust kindlustusele.

18

Näiteks kõik Subaru kliendid teavad, et tingituna automargi populaarsusest kiire sõidu harrastajate hulgas on selle brändi kindlustusemaksed pigem kallid. Analoogselt võib juhtuda, et kuigi olete enda arvates hea laenuklient, sarnanevad teie kui kliendi olulisemad karakteristikud hoopiski segmendiga, kellega pangad on raha kaotanud. Mida teha selle vältimiseks? Kõige olulisem on oma seniste kohustuste korrektne teenindamine – mineviku võlg on üks tugevamaid tulevase ebaõnnestumise ennustajaid.

Pea piiri Viimane majanduskriis pani regulaatorid tõsiselt tegelema pankade tugevdamisele suunatud meetmetega. Hetkel loodav Basel 3 raamistik ei muuda Basel 2 põhireegleid, ent Basel 3 nõuab tugevat pan-

ga omakapitali ja likviidsuspositsiooni. Pangad on aktiivselt kasutanud raha lühiajalist sisselaenamist ja selle pikaajalist väljalaenamist. Näiteks üht ebaõnnestujat, Northern Rocki, kiideti selle mudeli efektiivse kasutamise eest seni, kui sisselaenatud lühiajalisi ressursse ei õnnestunud asendada teiste lühiajaliste ressurssidega ja pank suleti. Teine oluline nõue puudutab omakapitali. Tõenäoliselt on pankade suhtehaldurid üle kogu maailma miljoneid kordi põhjendanud oma klientidele eitavaid laenuotsuseid sõnadega: „Teie omakapital pole piisav.“ Nüüd ütlevad regulaatorid seda pankadele. Hiljuti korraldatud Euroopa pankade stressitest, mille Eestis tegutsevad neli suuremat panka gruppide tasemel edukalt läbisid, mõõtis just omakapitali piisavust. Mida see klientidele tähendab? Kuivõrd omakapitali hind on pangale üks suuremaid kuluartikleid, viib omakapitali suurendamine paljudes nõrkades pankades kulude tõusule, mis omakorda võib tähendada klientidele laenuintressi tõusu. Seda võib pidada turvalise tuleviku hinnaks. Samas ei pruugi see aga nii juhtuda. Näiteks Basel 2 rakendamisel ennustati kadu keskmistele ja väikestele pankadele, kes ei jõua kogemusi piisavalt efektiivselt numbritesse tõlgendada. Nii see siiski ei läinud. Lisaks võimsale finantsmatemaatikale ning sellest saadud madalale hinnale mõjutavad kliente endiselt usaldus panga vastu ja hea teenindus.

Meelis Mullaste krediidiriski analüüsi osakonna juhataja


uued raamatud Nagu ikka juhtub

Süütust kaotades

Top Geari seiklused laias maailmas Richard Hammond Kirjastus Hea Lugu

Mahlakas Briti huumor, ilusad ja veidrad masinad, kõle Arktika pakane ja õudne kõrbe kuumus, põhja vajutatud gaasipedaal ja pikad pidurdusjäljed, hullumeelsed seiklused vee peal ning järelikult ka vee all. Seda kõike ja rohkemgi veel saad lugeda, näha ja tunda, kui avad lühikest kasvu, kuid vapra „Top Geari” saatejuhi Richard Hammondi raamatu. „Top Geari” saate fännid peaksid teadma, et mitte alati ei õnnestu Hamsteril (Hammondi hüüdnimi tema väikese kasvu tõttu) kõik sajaprotsendiliselt. Nagu ikka juhtub…

Minu elulugu Richard Branson Kirjastus Pilgrim

See on Richard Bransoni enda vaade oma senisele erakordsele elule, aga samas on siin palju juttu ka ärist – tema ärifilosoofiast ning suhtumisest rahasse ja edusse. Richard jutustab sellest, kuidas Virgin kasvas väikesest postimüügifirmast rahvusvaheliselt edukaks ettevõtteks, aastatepikkusest teekonnast, mida sarnaselt õhupallilendudega pole saatnud mitte üksnes edu, vaid ka probleemid ja proovikivid. Ta räägib oma uuematest projektidest tervishoiu-, keskkonna- ja meediavaldkonnas, aga ka vaprust nõudvatest seiklustest ja pereelust.

Soovitusmootor

Liikumapanev jõud

Kuidas panna äri end ise turundama John Jantsch AS Äripäev

Mis meid tegelikult motiveerib Daniel H. Pink

Klantsreklaami ja viimistletud turunduskampaaniate aeg on möödas, ettevõtluse liikumapanevaks jõuks on saanud soovitamine. Enamik ettevõtteid usub, et see, kas kliendid neid soovitavad või mitte, pole nendi enda teha. Uuringud aga näitavad, et inimesed tunnevad vastupandamatut vajadust oma sõpradele tooteid ja teenuseid soovitada – see on sügavale ajju kodeeritud tung. Väikeettevõtluse guru ja turundustreener John Jantsch jagab raamatus teiega oma kõige väärtuslikumat õppetundi: kuidas panna teie enda asemel teie ettevõtet turundama kliendid. Soovituste tekitamise saladus peitub „kliendi elutsükli“ mõistmises: kuidas klient soovitab teid teistele, nemad omakorda teistele. Elujõulise soovitamistsükli tagamiseks tuleb suunata kliendid läbi järgmiste etappide: tunneb-meeldib-usaldab-proovib-ostab-kordab-soovitab. Kui kõik organisatsiooni liikmed püsi­vad sellel lainel, hakkab ettevõte genereerima soovitusi nagu õlitatud masinavärk, väidab Jantsch. -----------------------„Soovitusmootor“ on kerge, inspireeriv ja hoogne lugemine eeskätt ettevõtjatele, kuid harivaid näiteid leiab sellest raamatust tegelikult igaüks. John Jantsch kirjeldab oma raamatus geniaalset süsteemi, kuidas luua maksimaalset väärtust ja kasu nii kliendile kui ka oma ettevõttele. See süsteem pole muud kui rida tegelikult üsna lihtsaid tegevusi, mis igapäevases töökultuuris on kas ununenud või mattunud iganenud reglementide kuhja alla. Jantsch toob väärt näiteid elementaarsest tõsiasjast, kuidas ettevõtte sees toimuv mõjutab reaalselt müügiprotsessi. Tegemist ei ole järjekordse pilvepiiril lendlemist lubava käsiraamatuga – autoril on reaalsustaju säilinud. Ta annab selgelt mõista, et teatud teenuste ja hinnataseme juures ei pruugi soovitusmootori genereerimine olla asjakohane, vaid igaüks peab leidma oma valdkonnas sobiva tee. Taivi Koitla, AS Viru Keskuse turundusjuht

Mõtterelv Propaganda ajalugu vanaajast tänapäevani Philip M. Taylor Sari „Riigikaitse raamatukogu”

Raamat käsitleb propagandavahendeid. Uuritakse vahendeid, mille abil toodet – edukalt või edutult – turustatakse. Mitte seda, kas toode (nagu sõda või religioon) on vajalik või mitte, õiglane või ebaõiglane. ­Raamat näitab, kuidas propaganda on arenenud,

AS Äripäev

Raha on peetud kõikvõimsaks, kuid „Liikumapanev jõud“ juhatab meid käitumisteadlaste avastuseni – mis tegelikult on see jõud, mis paneb inimesi pingutama? Daniel Pinki bestseller annab uusi, teaduslikel katsetel ja järeldustel põhinevaid seisukohti, kuidas motiveerida inimesi kõrgemaid eesmärke seadma ja neid saavutama.Ta ütleb, et endiselt on kasutusel lühiajalised ergutusmeetodid ja saavutuse eest maksmine, kuigi järjest enam ilmneb, et alati need võtted ei toimi või on isegi kahjulikud. „Liikumapanev jõud“ kirjeldab mitmesuguseid olukordi, et inimkäitumist paremini mõista. Need teadmised aitavad nutikamalt korraldada tööülesandeid ja tulevad kasuks kogu elu ladusamal korraldamisel. Pinki ideed on tõstnud ta rahvusvahelise guru staatusse. „Liikumapanev jõud“ on New York Timesi, BusinessWeeki, Wall Street Journali, Boston Globe’i , Los Angeles Timesi, Washington Posti, San Francisco Chronicle’i, Publishers Weekly bestseller. Amazon.com ja Fast Company valisid selle aasta äriraamatuks. ---------------Minu meelest on juhi peamisi ülesandeid luua keskkond, kus on võimalik hästi ja tulemuslikult töötada. Usun, et inimene saab olla oma töös edukas siis, kui teda ümbritseb usalduslik ja pingevaba õhustik. Aga mis saab edasi, kui keskkond ja tingimused on loodud? Mis paneb meid midagi tõeliselt tahtma, võtma suuri eesmärke ja nende nimel tegutsema? On need materiaalsed hüved, kellegi kiitus või hoopis midagi sügavamat? Just sellele küsimusele vastab oma raamatus Daniel H. Pink, kes on aastaid kestnud uuringute tulemusena avastanud midagi sellist, mida oleks igal juhil kasulik teada ja oma töös kasutada. Valdur Laid, Elioni juhatuse esimees

kuidas seda ära tunda ja milliseid eesmärke võib see teenida. Propaganda – nagu sõnastas üks Inglise välisministeeriumi ametnik 1920. aastate lõpus – on „hea sõna, mis on läinud nihu”. See ei pruugigi olla halb, näiteks, eks ole ju „õiglasest sõjast” rääkides seda toetav propaganda õigustatud? Ja kui sõda on „vajalik”, on ju seda propagandagi? ------------------------

Philip M. Taylor (1954–2010) elas terve elu Inglismaal Leedsis, tegi seal särava­ teaduskarjääri. Ta oli karismaatiline pro-

fessor, kellele tema õpilased üle kogu maailma on teinud väga emotsionaalseid järelehüüdeid. Philip M. Taylori teose (originaalpealkirjaga „Munitions of the Mind”) ilmumine oli omal ajal sensatsioon. Teos muutus kohe valdkonna lauaraamatuks, nüüdseks on see juba klassikaks saanud. See oli pikka aega ainuke propaganda ajalugu käsitlev teos, mille põhjal huviline sai ettekujutuse, mis asi see propaganda on. Raul Rebane

19


kasulik teada

SEPA-migratsiooni

kriitilised edutegurid

Tänaseks on lõpetatud ettevõtete makse­ tehingute täielik kohaldamine SEPA reeglitega. Erinevused riigisiseste ja SEPApiirkonna maksete vahel on kaotatud ning sarnaselt välismaksetega kasutatakse ka siseriiklike maksete korral makse saaja üheseks kindlakstegemiseks rahvusvahelisele standardile (IBAN) vastavaid kontonumbreid. Sellega on lõppenud ülemineku­­pe­riood, mille kestel said ettevõtted saa­ ta panka ­makseid pakituna nii kohalikele standarditele vastavatesse faili­desse kui ka ISO20022 failiformaati. Edas­ pidi toimub ettevõtete ja pankade vaheline elektroonili­ne euromaksete edastamine ainult SEPA-reeglite järgi lähtuvalt ISO20022 failiformaadist. Sellise sõnumini jõudsid 1. novembril 2011 Soome ettevõtted koostöös pankadega. Sama sõnumini peavad hiljemalt 1. veebruariks 2014 jõudma kõik Eesti ettevõtted ja pangad. Ja mitte ainult Eesti, vaid ka kõigi teiste eurotsooni riikide ettevõtted ja pangad, sest uus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määrus kehtestab ühtsed tehnilised nõuded kõigile eurodes algatatud ühendusesisestele kreeditülekannetele ja otsekorraldustele.

Alusta pigem varem SEPA juurutamine toetab piiri­ülest maksete tsentraliseerimist. Euro­ maksete teostamiseks piisab ettevõttele (ettevõtete grupile) vaid ühest pangakontost, millelt saab algatada nii riigisiseseid kui ka SEPA-piirkonna makseid samadel tingimustel. Tänu varajasele SEPAle üleminekule pakub Soome täna rahvusvaheliselt tegutsevatele ette­võtetele piiriüleste makse­ keskuste opereerimiseks oluliselt mugavamat keskkonda ja infrastruktuuri võrreldes ülejäänud Euroopaga. Seetõttu oleks ka Eestis mõistlik alustada kohustuslike muudatuste rakendamise realiseerimist niipea kui võimalik, et mitte jääda vahetult lõpptähtaja eelsesse aega.

Sidusrühmade kaasamine SEPA-le ülemineku tegevuste viivitamatu alustamine on oluline seetõttu, et kõigi makseteenuste nõuetega vastavusse viimiseks on vaja hulgaliselt kokkuleppeid turu­osaliste vahel. Kuigi uus mää-

20

rus sätestab maksefailide ISO20022 formaadile vastavuse nõude, tuleb kohalikul tasandil kokku leppida vajalikud detailid. Näiteks viitenumbri kasutamine: kas Eesti ettevõtted jätkavad praegu kasutusel oleva 7-3-1 meetodil arvutatud kontrolljärguga viitenumbrite kasutamist või minnakse üle rahvusvahelisele viitenumbri standardi­le; kas olemasolevad jäävad paralleelkasu­tusse; kas viitenumbriga maksele saab märkida ka makse selgituse jne. Nagu öeldakse, kurat peitub detailides, ja selliste kokkulepete saavutamine võib võtta oodatust märgatavalt rohkem aega.

Kommunikatsioon Eduka SEPA-migratsiooni vältimatu eel­­ dus on ka eri osapoolte tihe koostöö ja kommunikatsioon. Saame lähtuda Soome kogemusest, kus sidus­rühmade kaasamiseks tegutseb juba alates 2009. aastast rahvuslik SEPA-foo­rum, kus eri tööstussekto­rite ettevõ­te­­te, kau­ban­dusja infotehnoloo­g ia ettevõtete, avaliku sektori, kom­merts­pankade ja keskpanga esindajad aru­tavad migratsiooniga seotud tehnilisi detaile ja kommunikatsiooni korraldamist.

Ege Luus Cash Managementi ja makseteenuste valdkonnajuht

SEPA-makse eelised: SEPA-makse geograafiline ulatus – makseid saab ühtviisi lihtsalt algatada kõigi SEPA-piirkonnas avatud kontode kasuks. Saaja kontole krediteeritakse alati summa, milles makse algatati. Makse­ summast pole lubatud teenustasusid maha arvestada. Maksimaalselt lubatud arveldus­ periood on 1 tööpäev. IBANi kasutamisega ennetatakse võimalikke vigu saaja ühesel identifitseerimisel. Saaja konto õigsust kontrollitakse juba makse algatamisel. Ühtsed eeskirjad ja tähtajad mittekorrektsete maksete tagastamiseks ja tühistamiseks.

Kas SEPA-le üleminek mõjutab teie ettevõtet? Testige ennast vastates kolmele lihtsale küsimusele. Kui vastate vähemalt ühele küsimusele jaatavalt, on ettevalmistused SEPA-le üleminekuks möödapääsmatud. 1. Kas te väljastate klientidele arveid? Makse algatamisel hakatakse edaspidi maksjalt küsima saaja rahvusvahelist kontonumbrit (IBAN). Väljastpoolt Eestist võidakse makse algatamisel küsida ka saaja panga tunnuskoodi (BIC). Kontrollige, et kõigil teie ettevõtte arvetel on olemas ettevõtte IBAN ja BIC. 2. Kas te tasute arveid ja algatate muid makseid ühekaupa Sampo Internetipanga vahendusel? SEPA-le ülemineku järel on ka riigisisese makse saaja kontonumbrina lubatud kasutada ainult IBANi. Kontrollige oma süsteeme ja andmebaase, et teil on olemas partnerite korrektsed IBAN-formaadile vastavad kontonumbrid. 3. Kas te edastate panka makseid failidena elektroonilise kanali vahendusel? Seniste kohalikus kasutuses olevate maksefailide formaatide asemel võetakse kasutusele ISO 20022 xml standardile vastavad failiformaadid. Küsige oma raamatupidamistarkvara tootjalt/arendajalt aegsasti, millal ja kuidas hakkab toimuma teie ettevõtte kasutatava tarkvara üleminek ISO 20022 formaatidele.


CMO

kasulik teada

ehk

tõhus rahavoogude juhtimine

Ühe ettevõtte juht märkas kord raamatupidajat välja trükkimas 14-leheküljelist kontoväljavõtet. Pärides, miks nii, sai ta vastuseks, et on ju alati nõnda tehtud! Keegi lihtsalt polnud muutnud raamatupidaja sisemist töökorraldust sellest ajast peale, mil oldi veel alustav (väike)ettevõte. Rahavoogude juhtimise esmased põhimõtted on lihtsad. Müügitulud tuuakse kassasse niipea kui võimalik ja tarnekulud antakse kassast välja võimalikult hilja. Käibekapitali peab hankima nii kuluefektiivselt kui võimalik ning tegevuse ülejääk tuleb investeerida võimalikult suure tulususega. Tõhus rahavoogude juhtimine on vajalik ja kasulik igale ettevõttele. Nüüdisaegse firma finantstegevus pole aga nõnda algeline. Turg ja ka ette­ võte ise on pidevas muutuses. Sellega kaasneb pikema perioodi vältel mitmeid ärilisi muudatusi, millele ettevõtte senised sisemised protsessid ei pruugi enam vastata parimal viisil. Seega on töökorralduse ning ärimudeli ülevaatamine aeg-ajalt väga vaja­lik. Negatiivseteks rahavoogude juhtimise näideteks on olukorrad, kus ettevõttele laekuvad klientide sissemaksud kas hilja või on laekumistel ebapiisav makse­ info. Kasvavas ette­ võttes võib esineda palju ka arvete ja maksete käsitsi ­sisestamist või töötlemist. Selle tulemus on tavaliselt kõikuv likviidsus ja liiga suured tööjõukulud.

Probleemide korral tuleks aeg-ajalt kaasata spetsialist väljastpoolt, kes siis koostöös ettevõtte finantsjuhiga või pearaamatupidajaga kaardistab ja kirjeldab

jadus ning optimeeritakse selle kasutamist. Nõnda avarduvad ettevõtte laienemisvõimalused ning väheneb arvelduslaenu kasutamine, millega kaasneb intressikulude

Läbimõeldud ja korralikult rakendatud äriprotsesside tulemusel väheneb suure tõenäosusega käibekapitali vajadus ning optimeeritakse selle kasutamist.

äriprotsesse ning annab soovitusi, kuidas neid optimeerida. Läbimõeldud ja korralikult rakendatud äriprotsesside tulemusel väheneb suure tõenäosusega käibekapitali va-

kokkuhoid. Niisugust äriprotsesside läbivaatust peaks ettevõtte tegema vähemalt iga kahe aasta järel, kuna turud ja äritegevus on pidevas muutuses. CMO ehk Cash Management Optimisation on panga poolt klientidele pakutav terviklik (ja Sampo Pangas ka tasuta) teenus, mis aitab ettevõtetel tegeleda sisemiste protsesside tänapäevastamisega. Selleks teeb panga rahavoogude juhtimise spetsialist struktureeritud intervjuu ettevõtte finantsspetsialistiga. Sellised intervjuud ja sellele järgnev analüüs korraldatakse nii müügi, sisseostu, rahavoogude juhtimise kui personali valdkonnas. Pärast intervjuusid koostab panga spetsialist personaalsed ettepanekud (ühes hinnangulise kasuga ettevõttele), kuidas äriprotsesse parendada. Näiteks, kuidas tõhustada kommunikatsiooni äripartneritega või finantsasutustega integreerumise ja elektroonilise andmevahetuse arendamise abil. CMO formuleeritud ettepanekud on objektiivne abivahend ettevõtte juhatusele otsustamaks, kas, millal ja kuidas hakatakse muudatusi ellu viima.

Jaan Jakobson Cash Manager

21


uus teenus

Vastutustundest

Kujutage endale ette perekonda, kus vanemate funktsioon oma laste osas piirdub vaid igakuise raha andmisega, seejuures kontrollimata, kuidas ja millele lapsed seda raha kulutavad. Kuhu see olukord välja viiks?

Töötaja III pensionisambasse ...

... maksab töötaja ise Maksu- ja tolliamet

Ettevõte kui suur perekond

n

Mõlema skeemi puhul jäävad kõik summad samaks – nii tulumaks, töötuskindlustuse makse, pensioni II samba makse, netopalk (mille hulka on arvestatud ka tagastatud tulumaks) ja III sambasse laekunud raha.

otsuste tegemisel. Ja mitte ainult harimine, vaid ka sellise keskkonna loomine, kus need otsused (näiteks pikaajaline säästmine) on teostatavad.

Kuna “tööandja pensioni” puhul ei peeta III samba makselt tulumaksu kinni, siis saab tööta­ja selle raha oma kontole juba palgapäeval.

o

to

p alga ko

ta

ö

ja

Tulumaksutagastus III samba makselt. Tagastatakse järgmisel kevadel.

Töötasu

22

ö

Korporatiivne kultuur Vastust otsides jõuame korporatiivse kultuuri juurde. Kultuuri osadeks on väärtused, käitumisstandardid, sümboolika, kangelased, müüdid, rituaalid ning traditsioonid, mis tekitavad tunde, et oled sattunud pikaajaliste juurtega perekonda, mitte kuivadesse ja igavatesse tööandja-töövõtja suhetesse. Michael Dell, üks edukamaid ettevõtjaid, ütleb: „Inimesed näevad firmat kohana, kus nad soovivad ehitada oma karjääri, see on nende jaoks elu eesmärk, mitte koht, kuhu nad sattusid lihtsalt ühele „kiirele suitsule“. Meie püüame oma töötajates tekitada suurde perekonda kuuluvuse tunde.“ Korporatiivne kultuur ei teki üleöö juhatuse otsusega. See kujuneb välja paljudest pisidetailidest ning otsustest. Üks selle kultuuri oluline komponent on töötajate harimine pikaajaliste

ta

Maksu- ja tolliamet

Tulumaks III samba makselt

Töötasu

Teatavasti eksisteerib ühiskonnas peale perekonna veel teisigi majandusüksusi, kus eeltoodud näitega teatud paralleele tõmmata on üsnagi lihtne – ettevõtted oma töötajatega, riik oma elanikega jne. Samal ajal kui eespool kirjeldatud situatsiooni vanemate ja laste „koostöömudelist“ on raske ette kujutada, siis sellist käitumist ettevõtte ning tema töötajate suhtes peame tavaliseks ja igapäevaseks. Tõsi küll – vanemate ja laste suhe on hoopis midagi muud kui tööandjal ja töövõtjal. Samas, nii vanemal kui ka ettevõtte omanikul oleks ühtmoodi hea meel, kui nende „kasvandikke“ iseloomustataks kui edukaid, haritud, töökaid, kompetentseid, lojaalseid ning rahulolevaid inimesi. Seega on eesmärgid paljuski sarnased. Millega aga piirdub tänapäeval ühe Eesti keskmise ettevõtte pingutus oma töötajate heaolu parandamiseks? Peaasi, et palk makstud, ning sellest piisab. Kas tõesti?

... maksab tööandja

nt

Lapsed ei oska ju tervislikult toituda, õigeid riideid valida, oma kulusid mõistlikult planeerida ning nende väärtuste skaala võib seeläbi kujuneda vanemate oodatavast vägagi erinevaks.

ja p ga ko al

2012. aasta algusest astume sammu lähemale lääne ühiskonnas pikalt toiminud süsteemile, kus riik annab vastutustundlikele ettevõtetele võimaluse olla hea partner oma töötajatele ka pensionikogumise osas. Tööandjal on võimalik teha sissemakseid töötajate eest kolmanda samba pensionifondi või -kindlustuslepingusse. Tööandja tehtud sissemaksetele laieneb tulumaksusoodustus ehk III samba fondiosakute eest või kindlustuslepingusse makstud summadelt tulumaksu kinni ei peeta, sest vastav summa on tulumaksust vabastatud. Sellise sammu kaudu muutub ka töövõtja säästmine pensioni kolmandasse sambasse oluliselt mugavamaks – sissemakseid teeb tema eest tööandja, tulumaksutagastust ei pea ootama, sest igakuised investeeringud ongi kohe tulumaksuvabad. Ettevõtja aga saab endale lojaalse ning pikaajaliselt planeeriva töötaja. Seda lisakulutusi kandmata – sissemaksed III pensionisambasse on vabastatud erisoodustusmaksust. Kui tööandja soovib anda töötajatele rohkem valikuvõimalusi, võib järgmist palgatõusu pakkuda lausa mitmes variandis, näiteks: kas netopalgatõus 79 eurot või 100 eurot kolmandasse pensionisambasse või mingit kombinatsiooni neist mõlemast. Soovin ettevõtjatele õigeid otsuseid!

Vitali Antipov säästmis- ja investeerimisvaldkonna juht


foto: anneliis aunapuu

raha

Aadlipank esitleb raha ajalugu

tundliku laenamise ning raha säästmise ja hoiustamise teemat mõistev kodanikkond. Mäng „Laena mõistlikult“ õpetab eluliste situatsioonide kaudu, mida tuleb laenamisel tähele panna. Näidatakse, kui palju võib müügihind erineda laenuga ostmise hinnast. Mäng „Pane oma raha kasvama“ õpetab tegema investeerimisotsuseid ning raha säästma ja investeerima. Kaardimakse ja internetimakse simulatsioonid tutvustavad maksesüsteemi osapooli ning ka seda, et üks olulisi lülisid maksete tegemisel on Eesti Panga hallatav jaemaksete arveldussüsteem ESTA.

Mängud ettevõtjatele

Kunagine Eestimaa Aadlike Krediidiühingu pangahoone on aasta algusest taas külastajatele avatud. Seal asub Eesti Panga kaasajastatud muuseum. Tasub vaatama minna, sest virtuaalsed väljapanekud ja interaktiivne keskkond aitavad lahti mõtestada raha olemust ja aru saada keskpanga ülesannetest. Vaatamist väärib juba uusgooti stiilis hoone (Estonia pst 11), mis tänu oskuslikule renoveerimisele on säilitanud oma algupärase, 107 aasta taguse väljanägemise nii seest kui väljast. Muuseumi käsutuses on esimene ja keldrikorrus.

Eesti raha ajalugu Aadlisaalis käsitletakse peamiselt raha ajalooga seonduvat. Raha päritolu ja ajalugu tutvustavad animatsioonid ja videoklipid. Kaasaegsetel stendidel antakse ülevaade Eesti rahadest läbi aastasadade. Ruumis on vahakujudena meie kroonikangelased: Koidula, Jakobson, Tammsaare… Malerobotiga austatakse Eesti male suurkuju Paul Kerest (ainuke rahatähele jõudnud maletaja maailmas). Mängulaua juures seisab malemeistri vahakuju, kes juhib mõttega oma malendeid. Külastajal on võimalik valida Paul Kerese kaheksa partii vahel. Pärast valiku tegemist hakkavad malenupud laual liikuma ja külastaja saab partiid jälgida. Kõige atraktiivsem on masin „Raha pa-

neb rattad käima“, kus saab jälgida masinasse sisestatud mündi teekonda.

Millega tegeleb keskpank? Talupojasaali väljapanek keskendub keskpanga tegevusele. Meie kõigi jaoks on esmatähtis, et raha väärtus ajas oleks võimalikult stabiilne. Keskpankade ülesanne ongi tagada hinnastabiilsus. Näituse väljapanekuga tutvudes peaks külastaja mõistma, kuidas hinnastabiilsust tagatakse ja kuidas see tegevus puudutab kõiki inimesi. Kaasajastatud ekspositsioon tutvustab videoklippide ja virtuaalsete näituste abil, kuidas teostatakse rahapoliitikat euroalal ning miks on tähtis finantssüsteemi stabiilsus. Virtuaalne mäng „Prognoosi ise“ annab võimaluse olemasolevate andmete (rahaturu intressimäär, välisnõudlus) põhjal majandust prognoosida (tuleb ära arvata riigi aastane inflatsioon või SKT suurus). Majandusarengu tagab ladusalt töötav finantssüsteem, mille üheks osaks on hästi töötav maksekeskkond, aga ka vastutus-

Talupojasaalis paiknevad hinnastabiilsuse ja rahapoliitika mängud näitlikustavad, kuidas keskpanga otsused mõjutavad majanduskeskkonda. Rahapoliitika mängu kaudu saab külastaja katsetada, kuidas keskpanga intressiotsused mõjutavad reaalselt majandusolukorda. Mängija peab püüdma intressimäärasid muutes hoida stabiilset majanduskasvu ja hoida inflatsioonitulba madalana. Ettevõtte käibemasina eesmärk on näitlikustada palli liikumisega, kuidas intressiotsused ettevõtte majandusolukorda mõjutavad. Kui rahapoliitika masinat juhitakse õigesti (s.t nii, et majandus toimib stabiilselt), siis liigub majandusolukorda peegeldav pall sujuvalt, kui aga majandusolukord on hälbes, ilmestab seda palli liikumine – suunamuutus, seisak või ülikiire liikumine.

Millest tehakse raha? Külastajatele on avatud ka panga kunagine varakamber, kus asub raha valmistamisele pühendatud väljapanek, ning torntrepikoda, mille interjöör on hoone üks kaunimaid. Videoklipp „Raha valmistamine“ annab ülevaate paberraha ja müntide valmistamisest. Ligitõmbavad on väljapanekud võltsitud, rikutud ja praakrahatähtedest. Ühes keldrinurgas saab näha installatsiooni „Kuidas karistati raha võltsimise eest keskajal?“. Selline õudne karistus oleks kindlasti efektiivne ka tänapäeval. Näitusele lisab interaktiivsust metallide kaalumise masin, kus külastaja peab ära arvama, millises kapisektsioonis paikneb kuld, alumiinium, plaatina, vask, hõbe ja raud. Muuseumikompleksis asuvad ka pressikonverentsiruum ja muuseumipood-rahavahetuspunkt. Igal juhul maksab uuenenud muuseumisse uudistama minna. Ja seda kogu perega – tegevust jätkub seal mitmeks tunniks ja igale vanuserühmale. On kindel, et muuseumist väljudes taipad raha olemusest rohkem.

Külli Värnik 23


Õige lips teeb mehe šikiks See ei anna sooja, see ei paku mugavust, see ei aita rõival pare­mini seljas istuda või koos püsida, sel ei ole mingit praktilist väärtust... Kuid vaatamata kõigele sellele kuulub lips kindlalt tänapäeva mehe garderoobi, sest see annab rõivastusele elegantsi ja isikupära.

Lipsu aastatuhandete pikkune ajalugu Mitte alati pole kaelasidemel olnud vaid dekoratiivne funktsioon. Nende eelkäijad – sallid – kaitsesid kaela külma eest või pehmendasid sõjameestel raudrüü survet kehale. Näiteks Hiinast 1974. a avastatud monumentaalsest hauakomplek­sist leiti ­7500 terra­kota­sõdurit (260–209 eKr), kellel olid ümber kaela mähitud rätikud. Kujud on sedavõrd elutruud, et ka sallide voldistik ja sidumisviis on selgelt näha. Üldiselt peetakse kaela­ side­me, mis esialgu oli pigem salli­kujuline, leiutajateks siiski roomlasi. Rooma leegionäride „focale“ tüüpi salli võib näha 113. aastal püstitatud Traianuse võidusambal, mille reljeefidel kujutatud 2500 sõdalast kannavad rinna­turvisel kokku­sõlmitud kaelarätti. ~ 200 eKr

24

Vahepealne aeg ei pakkunud erilisi muutusi lipsu arengus ning kõige suuremat tähelepanu meeste kaela ümber olevale pöörati renessansiajal, mil põhiline rõhk oli mitmesugustel efektsetel kraedel, mitte veel lipsudel. Järgmine kaelasideme arengu seisu­ kohalt oluline sündmus leidis aset 30aastase sõja ajal (1614–1648). Tolleaegse Horvaatia palgasõdurid kandsid seal Rooma focale’t meenutavaid kaelasidemeid. See avaldas tugevat mõju Euroopa ja maailma moele. Arvatakse, et horvaatide prantsuskeelsest nimetusest (Croate) on tulnud ka praegune lipsu nimetus prantsuse keeles cravate. Alates 17. sajandi keskpaigast tõusid Prantsuse kuninga Louis XIV õukon-

nas cravate’id eriti suurde ausse. Need olid hinnalised Veneetsia või Flandria pitsist kaelarätid. Kuna pitsi teekond tootjalt õukonda oli pikk ja ohtuderohke, võis üksainus kaelarätt olla väärt tervet varandust. Päikesekuninga õukonnas arenes sellest tõeline moehullus, nii et kuningas võttis tööle isikliku cravatier’i, kelle ainus ülesanne oli hoolt kanda tema kaelakaunistuste eest. Sellest ajast kuni sajandi lõpuni lasus rikkamatel meestel „kohustus“ kanda lõua all tänapäeva mõistes läbinisti naiselikke romantilisi pitsist või siidist seoseid. 17. sajandi lõpp tõi kaasa uue muutuse meestemoes. Nimelt toimus Belgia aladel Üheksa-aastase sõja käigus 1692. aastal inglaste ühendarmee ja prantslaste vahel Steenkerke lahing. Prantsuse sõdurid kandsid raskete sõjaolude sunnil määrdunud kaeluse varjamiseks lihtsa sõlmega kaelarätti, mille otsad olid mugavuse huvides vormipintsaku nööpaugust läbi tõmmatud. Ja nii sündiski nn steinkirk-lips, mida võib järgmise sajandi jooksul valminud ajastut dokumenteerivatel maalidel paljude härrade kaelas näha. 18. sajandi lõpukümnendil võttis kaela­ Zegna 2012

Kindlasti saab ka ilma lipsuta soliidne välja näha, kandes korrektset triiksärki ning pintsakut, kuid siiski tasub meeles pidada, et lips on aksessuaar, mille kandmine tuleb osata enda kasuks tööle panna. Võib öelda, et mees ei ole lõpuni rõivastunud, kui ta ei kanna seda lihtsat ja samas mõistatuslikku riideriba ümber oma kaela.

XVII saj

XXI saj

Zegna 2012

detail


detail sideme-mood üsna ettearvamatu joone. Kaela ümber kanti lopsakaid musliinsalle, mis katsid kogu kaela ja ulatusid kõrvadeni. 19. sajandi jooksul muutus lips vormilt väiksemaks, kuid selle tähendus jäi endiselt väga oluliseks. Sajandi teisel poolel asendus senine püstkrae aegamööda siiani valdavas kasutuses oleva mahapööratud kraega ning särke hakati kaunistama sõlmega kergesti fikseeritava kitsama pika lipsuga.

Lipsutrendid viimasel sajandil 20. sajandil olid lipsu laius ja materjalid pidevas muutuses ning sõltusid sellest, mis toimus moepildis laiemalt. Iga kümnend pakkus midagi uut, kuid pikemas ajaperspektiivis toimus lihtsalt eelmiste ajastute taaselustamine ja -unustamine. Kui sajandi esimesel poolel kuni 40ndateni muutusid lipsud laiemaks, siis 50ndatel kujunes Inglismaal välja sajandi algusest inspireeritud Teddy Boy subkultuur ning rõivastuse üldine mulje, sh lipsujoon, muutus korraga kitsamaks ja teravamaks. 60ndate meestemood polnud nii revolutsiooniline kui naiste puhul, kuid tõi kaasa sünteetiliste materjalide kasutuse ning geomeetrilised mustrid. 70ndaid iseloomustab aga meeletu popkultuuri pealetung ning vabanemine kõigest kammitsevast. See kajastus rõivastuses nii, et lips ununes moodsal mehel üldse ning selle asemel käidi hoopis uljalt lahtinööbitud särkidega. Formaalse rõiva juures kanti aga siiski lipse edasi, kuid need olid nüüd kolm korda laiemad ning hipiajastule kohaselt kolm korda kirevamad kui eelmisel kümnendil. 80ndaid iseloomustavaks märksõnaks on „power dressing“. Kogu moepilt muutus konservatiivseks, maskuliinseks ning klassikaline mees kandis õlgu rõhutava ülikonna juures kindlasti keskmise laiusega või pigem kitsamat väikese sõlmega diagonaaltriibuga lipsu. 90ndatest kuni tänapäevani on klassikalises meestemoes kehtinud üsna sarnased suunad ning lipsud ja sõlmed on läinud kord laiemaks, kord kitsamaks, eri hooaegadel on olnud esiplaanil eri toonid, erinevad retromõjutused, kuid üldiselt on läbivaks teemaks iga kandja isikupära rõhutamine ning individuaalsus.

Igale lipsule oma sõlm Möödunud sajandist pärinev lipsumood kehtibki laias plaanis tänapäevani ning kasutusse on jäänud kolm lipsu tüüpi: pikk kaelaside, kikilips ja plastroon. Tööstuse areng muutis lipsud kõigile kättesaadavaks ja nende kaelapanek ei võtnud enam palju aega. Kujunesid välja eri sidumisviisid, mille hulgast härrasmees sai valida endale ja lipsutüübile sobivaima variandi.

Pika lipsu puhul on levinud nii ühe-, kahe- ne test: kui lasete lipsu käel rippuma ja see kui ka pooleteistkordsed sõlmed. Korrapä- hakkab keerdu kiskuma, käitub lips tõenäorane kahekordne ehk topeltsõlm jätab kor- liselt nii ka kaelas. rektse ja sümmeetrilise mulje, ühekordne Oluline on ka lipsunõela valik ning kindon asümmeetrilisem ja sobib paremini lasti ei maksaks hea lipsu muljet suvalise pike­mate kraenurkade juurde. nõelaga pisendada. Mõistlik idee on lasta Sõltuvalt lipsu laiusest tuleks jälgida, endale disainida isiklik ja unikaalne lipsuet selle laiem osa ei jooknõel ehtekunstnikul ning seks sõlme sisse, vastavältida masstoodangut. valt tuleks valida ka sõlmiLipsu psühholoogia mise stiil. Lips on klassikalises meesSõlmimise oluline reetemoes oluline võtmedegel on see, et valmisseotail, millega saab oma üldtud lips ulatub püksivärvlimuljet kergesti muuta ni, kuid ei varja teist olulist ilma, et peaks kogu garderõivastuse detaili – rihmaroobi välja vahetama. pannalt. Sõlm peaks oleKaelasideme valikul tuma paraja tihedusega, nii leb esmalt arvestada selet see ei kisuks kraed koklega, kuidas see sobib maku ega oleks ka liiga lõtv. terjali ja värvi poolest Kaelasideme otsi ei pisülejäänud rõivastusega teta särgi nööpide vahelt ning kindlasti kandja loosisse, alumine lipsuosa musega. Kindlasti tasub tõmmatakse pealmise all jälgida, et korraga poleks olevast aasast läbi ja laskoos väga erinevaid efekttakse vabalt rippuma või seid mustreid ja faktuukinnitatakse lipsunõelaga. re, samas pole ka eriti eleTagant kummi ja valgantne, kui nii särk, lips mis sõlmega lips sobib kui ülikond on igaüks omal vaid vormirõiva juurde ning moel triibulised või ruuväikestele poistele, härrasMaailma kalleim lips maksab dulised. Mõistlik on kommees sellist lipsu ei kanna. ~220 000 dollarit. Täissiidist ja 150 grammist bineerida nii, et vähemalt Lipsu ei tohi kunagi sõlkullast valmistatud lipsu, mida üks neist rõivastuse kommeseotuna kappi panna. kaunistasid 261 briljanti, esitleti 2004. aastal Salman ponentidest on lihtne, ilma Ta vajab sõlmest puhkust, Khani moeshow´l Mumbais. silmatorkava faktuurita ja et järgmisel korral sama ühevärviline. värske ja efektsena kurKõige lihtsam on lipsu sobitada särgiga gualust kaunistada. Triikimine ja asjatundmatu puhastamine on lipsu surm. Kui lip- toon-toonis, kuid lähtuda võib ka kontrastsu triikida, on oht, et kaob lipsu kohustuslik värvide põhimõttest. Samuti on väga oluloomulikult keerav ümar serv. Hoida võib line olla teadlik, milliseid signaale saadalipsu riputatuna lipsu- või riidepuule või la- vad välja erinevad värvikombinatsioonid. Nii näiteks ei maksa pastelsetes toonides mavas asendis. mummulise lipsu kandjal eriti loota, et õnVäärikal lipsul on ka nestub väga autoriteetselt mõjuda. Selleks, väärikas hind et näidata oma otsusekindlust ja mõjukust, Ütle, kui kallis on su lips, ja ma ütlen, kes sa on teised toonid, nt küps punane, bordoo, oled ? Sellist küsimust ei ole muidugi viisa- erksinine. Võimukusele viitavat tooni – pukas esitada, kuid samas võib mehe lips as- nast – võib väga tihti kohata suurriikide ja jatundjale paljugi kõnelda. -korporatsioonide juhtide lipsuvalikus. AuSuure osa lipsu hinnast moodustab tih- toriteetsusele ning klassikalistele väärtusti bränd. Prestiižikamad on muidugi ajaloo- tele viitavad diagonaaltriibuga kontrastseliste moemajade kaubamärgid, nagu Dior, tes toonides lipsud. Hermés, aga väärikat valikut pakub ka näiVältida tasub kindlasti igasuguseid n-ö teks Joop, Hugo Boss, Zegna jt. naljalipse ning igasugu loomad, linnud ja Väärt lips on alati ehtsast siidist. Kuigi muud tegelased näitavad üldiselt kandja uudsed kangad on nii head, et välise ilme halba maitset. järgi on vahel isegi raske eristada, kas Kindlasti ei maksa üha vabamaks muutegu on siidlipsu või sünteetikaga, tasub tuva etiketiga maailmas konservatiivseväärikama mulje taotlejail siiski alati eelis- tesse valikutesse liigselt kinni jääda ning tada naturaalseid materjale. ka vähema moehuvi korral tuleb siiski oma Korralik lips lõigatakse kangast diago- lipsukollektsiooni aeg-ajalt täiendada, sest naalsuunas ja õmmeldakse käsitsi. Ning just nii on võimalik näidata end nüüdisaegsee määrab ka hinna: kvaliteetne lips mak- se tulevikku suunatud mõtlemisega inimesab enam-vähem sama palju kui triiksärk. sena. Poest kvaliteetse lipsu leidmiseks on lihtAnu Lensment

25


toit

Meisterkokk ühe Kokaamet on jälle au sees. Ja seda mitte sellepärast, et see on ainus töö, mis toidab. Endi­sest tüü­tust köö­g i­ko­hus­tu­sest on kas­va­nud res­pekt hea toidu vastu ja sise­mine vaja­dus seda nau­ din­gut ise luua. Kokanduskursustest on saanud seltskondlikud meelelahutusüritused.

Restorani köögipoolel Ateljee-restoran Köök Tallinna vanalinnas on sel­line tore asu­tus, mis kut­sub söö­jad otse pliidi äärde ehk sõna otse­ses mõt­tes res­to­rani köögipoolele. Kogu res­to­ran ongi üks suur köök. Vana­lin­nale oma­selt võlv­la­gedega ja pak­su­sei­naliste ruumide sise­ku­jun­dus on lahen­da­tud taga­si­hoid­liku, ent luk­sus­liku ele­gant­siga. Mait­se­kalt on kõr­vuti mine­v ik ja täna­päev. Tänapäevased on loomulikult köögiriistad. Iga töö jaoks on oma vidin, mis hõl­bus­tab lõpp­tu­le­mu­seni jõud­mist. Ka see on põhjus, miks kokakursustel käia – taipad moodsate riistade olemust, millest muidu kaubamaja köögitarvete osakonnas mööda jalutasid. Arvatakse, et supi keetmine on pliidi ääres pas­simine ja supilt vahu kor­jamine. Ei min­git sära ega gla­muuri. See arvamus on vale. Kui vägesid juhatab oma ala meister, on köögitoim­kon­nas ole­mine väär­tus oma­ette. „Meie kontseptsioon näeb ette, et kõik osalejad saavad ülevaate kogu menüüst ja köögis toimuvast. Koka ülesanne on panna inimesed tööle. Kui teemaks on Itaalia köök, siis teevad kõik pastatainast,“ räägib Ingrid Lepp ateljee-restoran Köögi programmist. Kõige lihtsamad tööd tehakse siiski kliendi eest ära. „Kartuleid koorima ega nõusid pesema meie kliendid ei pea.“

Meisterkoka käe all Kööki mahub samal ajal toitu valmistama kuni 12 inimest. Suuremad seltskonnad jagatakse kaheks ja osalevad vaheldumisi toidu valmistamisel ja kõrvalprogrammis, nagu näiteks veini-, õlle- või teekoolitus. Laua äärde istuma (kolme laua äärde, kahte saali) mahub kuni 30 inimest. Lisaks kokanduskursustele korraldatakse ettetellitud privaatseid hommiku-,

26

lõuna- ja õhtusööke, sünnipäevapidusid, veini- ja õlledegustatsioone, teekoolitusi. Ruumid sobivad ka seminaride ja vastuvõttude korraldamiseks. Ingrid Lepa sõnul on kõige populaarsemad seltskonnaga kolmekäigulised õhtusöögid. Paljud valivad käigud näidismenüüdest, aga on ka gruppe, kes ise tahavad menüü komplekteerida. Väge­sid juha­tab Köögi ing­la­sest pea­kokk Tim Bra­mich, kes annab tra­dit­ sioo­ni­lis­tele retsep­t i­dele moodsa puu­ du­tuse. Imet­lust vää­rib Timi võime olla kor­raga kõik­jal, tege­leda samal ajal mitme asjaga ja jääda see­juu­res täiesti rahu­ likuks. Lisaks Timile on Köögi mees­kon­nas hulk eri­os­kus­tega kokki (näiteks jaanalinnu ja ulukiroogade spetsialist Ingrem Raid­jõe) ja joo­g is­pet­sialiste (õllemeister ­James Ramsden, veiniasjatundja Rein ­Kasela ja teekoolitaja Steve Kokker).

Kokakursus viies miniköögis Köögiga sarnaseid kokakursusi leiab mujaltki – FoodStuudio, restoran Muuseum jt. Samasuguseid kursusi juhendas mõni aeg tagasi ka Tarvo ­Kullamaa, kuid kolm aastat tagasi otsustas ta luua midagi teistsugust ja rajas Nõmmele (Raudtee 64) Toidu­akadeemia. „Meie kontseptsiooni muudab eriliseks see, et kogu kasutatav inventar baseerub koduköögil. Kõik pliidid, ahjud ja muud seadmed on sellised, millega tavaline inimene iga päev oma koduköögis kokku puutub,“ räägib Tarvo. „Seeläbi tekib koolitustele praktiline väärtus: omandatud kogemusi saab kasutada omas kodus.“ Toiduakadeemias on viis minikööki, kus kolmeliikmelised köögikomandod õpivad neljatunnisel koolitusel valmistama ühte-kahte rooga algusest lõpuni. „Ette valmis ei tee me midagi, kõik kursuslased peavad ise söögid valmis tegema. Meie ülesanne on appi tõtata, kui häda käes on,“

foto: iStock

Nau­din­gual­tid ini­me­sed on nii­sama laua taga istu­mi­sest tüdi­nud ja taha­vad ise põlle jahuseks  teha. Kokanduskursused annavad võimaluse toidumaailmast huvitujaile katsetada ning oskusi omandada koos oma ala professionaalidega. Kursusi on igasuguseid – rahvuskööke tutvustavad, kindlat toiduainet sisaldavad, veini ja toidu sobivus jne.


toit

Kolm toidukohasoovitust

ks õhtuks räägib Tarvo. Ürituse lõpuks kombineeritakse valmistatust uhke söömaaeg. Kokakursustele tulijad ei pea kartma, et nad asjaga hakkama ei saa. Peakokk ­uurib kursuslaste tausta ja aimab, mis tasemel roogasid võiks tegema hakata. “Reeglina on igas grupis töökäsi rohkem kui tööd,” selgitab Tarvo tööjaotust. Tarvo ei õpeta köögis üksinda, eri kööke ja sööke tutvustavad oma ala parimad asja­tundjad – Rain Käärst, Riho Leppik, Toomas Lember, Alar Oeselg jt. Eri restoranide peakokkade käe all ise süüa tehes taipad, miks restoranis road kallid on – maksavad aeg, retseptid ja toorained. „Õige punaveinikastme saamiseks tuleb veini kaks tundi paksuks keeta. Ja pudelist veinist saab lõpuks kõigest kaheksa kastmetriipu taldrikule,” toob Tarvo ühe näite. Õhtu lõpus enda tehtud sööki maitstes on kõik imestunud, et see nii uhkelt välja kukkus. 54 eurot ei tundu nelja-viiekäigulise söömaaja eest sugugi kõrge hind, eriti arvestades, et hinna sees on ka majavein, mida saab nautida nii söögitegemise ajal kui ka söögi kõrvale.

Koos kokkamine liidab Mehi ja naisi käib Toiduakadeemias võrdselt, siiski on mõned kursused rohkem naistele (leivaküpsetamine) ja teised meestele. „Vladislav Koržetsi kalakoolitused on klass omaette, selles osalevad valdavalt mehed. Räägitakse kalamehejutte, mõni mees tuleb õngega kohale,“ kirjeldab Tarvo toimuvat. Mehisemad kursused on ka Sergei Trunovi küüslaugutoidud ja Tarvo enda spetsialiteet Tai köök. Kes korra kursustel käinud, tuleb järgmine kord jälle. „Meil on väga palju punte tekkinud, kes käivad meie kursustel regulaar­ selt. Neli tundi tagasi veel täiesti võõrad inimesed lepivad õhtusöögilauas toitu nautides omavahel kokku, mida huvitavat järgmine kord võiks valmistada,“ räägib Tarvo. Eelmisel aastal korraldati Toiduakadeemias üle 250 ürituse. Reeglina on kursused juba varem komplekteeritud gruppidele. Käivad sõpruskonnad, peetakse sünnipäevi, tehakse meeskonnaüritusi. Kõige populaarsemad on kliendiüritused. Toidukoolituste käigus saab lihvida meeskonnatöö oskusi, jälgida eri rolle, mis inimesed endale harjumatus situatsioonis võtavad, aga ka lihtsalt lõõgastuda ja üheskoos klientidega mõnda põnevat rooga val-

mistada. Koos kokkamine lähendab ja viib suhtluse uuele tasandile. „See on selline „mäletad, me tegime koos selle fantastilise risoto“ efekt,“ teab Tarvo. „Lisaks meeldivale ühisele emotsioonile leiab igaüks midagi tarvilikku kõrva taha panna, sest köök on koht, kus kõigil on midagi õppida.“ Paar korda kuus on koolitus eraklientidele, kuhu saavad registreeruda ka üksikud inimesed. Avatud kursuste populaarsust tõestab fakt, et reeglina on need nädalaga välja müüdud. „Rahva tungival nõudmisel olen Tai köögi kursusi juurde komplekteerinud,“ tõdeb Tarvo.

Igaühest võib saada meisterkokk Toiduakadeemias tegutseb ka Gastronoomide Klubi, mille eestvedaja on hobikokk Aare Sild. Aare sattus kokandusse, kui 2002. aastal Rocca al Mare kokandusklubiga liitus. Kuue aastaga kogunes õppides nii palju teadmisi ja kogemusi, et tekkis mõte ise samalaadne klubi asutada. Tarvole Toiduakadeemiast see mõte meeldis ja nii alustaski klubi sügisel oma neljandat hooaega. Klubi käib koos kord kuus kolmapäeviti, iga kord on eri teema. Septembris alustatakse sügisandidega ja mais lõpetatakse grillikoolitusega. Klubiõhtutele annavad vürtsi esinejad, olgu selleks siis juustumeister, maitseainete asjatundja või tervisliku toitumise spetsialist. Klubi liikmete seas on nii naisi kui mehi. “Klubi liidab eri valdkondade inimesi, meil on ettevõtjaid, juriste, arste…“ loetleb Aare. „Klubi on mõeldud kõigile, kes peale töö ka oma vaba aega ja seltsielu oskavad hinnata, kes tahavad ennast harida.“ Mõnest hobikokast on saanud meisterkokk. Möödunud suvel toimus Palamusel Suur Sigadus ehk meistrivõistlused terve sea küpsetamises. Gastronoomide Klubi pani oma liikmetest kokku kolmeliikmelise võistkonna – Aare Sild, Toomas Loo ja Peeter Põder – ja võitis esikoha, jättes selja taha tuntud meisterkokkadest tiimid. „Ühel meie klubiliikmel on USAs oma restoran,“ ütleb Aare lõpetuseks. Köök on koht, kus avas­tada enda ja toidu kohta midagi uut. Kui mitte roh­kem, siis vähemalt seda, et nau­din­guks pole palju vaja – võta vaid aega ning tunne rõõmu isetegemi­sest ja heast seltskonnast.

Külli Värnik

Alati ei pea toidunautimiseks restorani kaetud laua taga istuma. Mõnikord võiks proovida ise käed külge lüüa ja toidutegemises osaleda. Lisaks maitsvale toidule saab hulgaliselt emotsioone, mida hiljem meenutada ja praktilisi kogemusi, mida kodus kasutada.

Toiduakadeemia Peakokk Tarvo Kullamaa Raudtee 64 Tel 655 2608, 564 522 99 www.toiduakadeemia.ee Toiduakadeemia pakub nii tõsiseid kui ka meelelahutuslikke toidukoolitusi kõigile, kel kokakunsti vastu huvi. Kursusi viivad ellu Eesti parimad kokad ja teistest valdkondadest tuntud söögiarmastajad. Võimalus registreeruda avalikule kursusele: leivaküpsetamine (hind 32 eurot), sushikoolitus (45 eurot), Tai köök (54 eurot) jne. Salongis on tehnilised võimalused koosolekute, toote­ esitluste ja firmaürituste korraldamiseks. Too oma meeskond või kliendid välja tavapärasest kontorimiljööst ja pane nad tegelema millegagi, mis nõuab loovust ja pakub vaheldust, ent on samas meeldejääv ja ainulaadne! Olgu selleks siis pannkoogihommik või strateegiapäev.

Köök Peakokk Tim Bramich Pikk 42 Tel 644 0431, 526 6528 www.kook.fi Köök on meelte ateljee, mis kutsub meeli kõditama ja nautima ühist kokkamist ja söömist Tallinna vanalinnas. Kolme käigu valmistamine (eri menüüd) koka juhenda­misel ja õhtusöögi nautimine kaunilt kaetud ­ laua ääres. Hind 83 eurot inimese kohta, sisaldab tervitus­jooki, vett, kohvi/teed. Kööki mahub samal ajal toitu valmistama kuni 12 inimest. Lisaks kokanduskursustele korraldame ettetellitud privaatseid hommiku-, lõuna- ja õhtusööke, sünnipäevapidusid, veini- ja õlledegustatsioone, teekoolitusi. Ruumid sobivad seminaride, vastuvõttude ja muude ürituste korraldamiseks.

Food Studio Peakokk Indrek Kivisalu Ahtri 6 Tel 6556300 www.foodstuudio.ee Food Stuudio toidukoolitused annavad võimaluse inimestele, kes on huvitatud toitlustus- ja toitumisalasest maailmast, ise katsetada ning oskusi omandada ja täiendada koos oma ala professionaalidega. Koolituste läbiv idee on, et me väärtustame toitu üldsuse ees. Toidukoolitusi pakume eri teemadel, kus igaüks leiab endale sobiva ja väljakutseid pakkuva. Juhendajateks on peakokad Indrek Kivisalu, Angelica Udeküll, Rudolf Visnapuu jne. Kursuste hinnad alates 54 eurost inimese kohta. ­Minimaalne seltskonna suurus 12 inimest.

27


tehnika

Transformerid Asuse moodi Kui mul paluti kirjutada millestki põnevast, mis hiljaaegu meite maile saabunud, siis andis mälus sobrada. Ent siis meenus huvitav ja kasulik ning elegantne lahendus tahvelarvutite maailmast Taiwani IT-hiiult Asus: Eee Pad Transformer TF101. Tahvelarvutid on turul olnud juba omajagu aega ja Apple’i iPad on suisa termini „pääd“ meil nende sünonüümiks muutnud, mida siis oleks veel uut pakkuda. Aga süvenedes leiame mõndagi, mis ületab seniste „päädide“ puudused ja pakub lisaks paljugi meeldivat.

Tahvel ei asenda sülearvutit Tahvlid on mugavad, nad on meeldivalt kompaktsed, ent siiski piisavalt suure ekraaniga, et nendelt nautida pikal reisil filme või võõrastes kohtades ekseldes lugeda kaarti ilma luupi abiks võtmata. Jah, kahjuks on pisemate nutitelefonide ekraanid talutavad nobedate noorte silmade jaoks, aga vanem põlvkond on raskustes. iPad tuli ja muutis siin kasutusmugavusi. Ning tema järel ilmusid riburada teised, eesotsas Samsung Galaxy Tab’iga. Kuid paljudel kasutajatel olid siiski säilinud suured ebamugavused – tahvli virtuaalklaviatuur polnud nii kiire ja mugav kui tavaline (kas või sülearvuti oma) pikemaks tööks teksti või tabelitega, kuid see on asi, mida on ärikasutajal, ajakirjanikul vms profil vägagi vaja. Abiks loodi lisaseadmetena juurde ostetavaid klaviatuure, kuid see oli ikkagi lisa.

Sülearvuti ei asenda tahvlit Klaviatuuri puudumise tõttu eelistavad paljud tahvelarvutile sülearvutit. Kuid sülearvutil on jälle omad puudused – esiteks on ta mõõtmed ja kaal tahvli omadest suuremad. Ka väga kallid isendid kaaluvad ikka 1,2 – 1,3 kg ja paksuski selline, et õhemasse daamikotti ei pane. Lisaks on tavalisel sülearvutil autonoomselt akul töötamise aeg piiratud – ka parimad küünivad vaid 5–6 tunnini. Ning kitsastes kohtades (lennukis, bussis vm) on avatud kaanega keerukam tegutseda kui tahvliga. Tahvel on aga poole kergem ka kergeimatest, nii õhuke, et mahub suurema hõlsti taskusse ja nagu meie tänane tegelane peab ilma lisaakuta vastu 8 – 12 tundi. Asus pakub meile oma Transformerit kui kompaktset kümnetollise ekraaniga sülearvutit. Arvutil on ka täis-QWERTY klaviatuur ning kümne-sõrme MultiTouch tugi. Ekraan – seda tasub eraldi välja tuua – briljantselt ere parimas IPS-tehnoloogias, vaatenurkadega 178° ning kraapimis- ja löögikindel. Sisseehitatud valgussensor reguleerib ereduse vastavalt ümbruskonnale, et tagada parim nähtavus parima akusäästlikkuse juures. Heli on korralik Premium SRS toega 3D stereo. Kompaktsed mõõtmed (kaal kõigest 680 g) teevad tast mugava ja kerge seadme.

Hetkega sülearvutist tahvliks Ja nüüd midagi põnevat – sellest pisikesest sülearvutist, mis on tegelikult dokkimisjaam, saate ekraaniosa eemaldada ja teie kasutada on täisväärtuslik tahvel. 24,4 Wh aku peab vastu 9,5 tundi, aga dokki liidetuna (teine 24,4 Wh aku) koguni 16 tundi (mõõdetuna 720 p HD videot vaadates 60 nit eredusel).

Eee Pad Transformer TF101 CPU + GPU: Nvidia 1 GHz Dual-Core Tegra 2 RAM: 1 GB Ekraan: 10,1” 1280 x 800 IPS TFT SSD: 16 GB või 32 GB Audio: SRS 3D audio Mälukaardi lugeja: 3-in-1 (SDHC/SD/MMC) Traadita võrgu liides: WiFi 802.11 BGN Bluetooth: 2.1 + EDR Pordid: 2 x USB 2.0, HDMI 1.3a Veebikaamera: 1,2 Mpix esiküljel + 5 Mpix tagaküljel Aku: 24,4 Wh ekraanis + 24,4 Wh klaviatuuridokis Kaal ja mõõtmed: 680 g; 271 x 176,8 x 12,98 mm Garantii: 2 aastat

Operatsioonisüsteemiks on Android 3.2 Honeycomb, kuid ta on peatselt uuendatav Android 4.0 Ice Cream Sandwitch peale. Kui iPadile on ette heidetud Adobe Flashi toe puudumist (seda kasutab meeletu hulk moodsaid veebilehti), siis Asuse lelu toetab ka uusimat Flash 10.2 versiooni. Lisaks annab Asus kaasa Polaris Office’i, mis lubab töödelda DOC-, XLS- ja PPT-faile, ning lisab tasuta üheaastase piiramatu mahuga Asus Webstorage’i pilvelahenduse kasutaja failide arhiveerimiseks ning „pilves“ kasutamiseks. Seega, kel mure, et 16 või 32 GB jääks väheseks – laadige suured andmed pilve ja kasutage neid sealt. Sünkroonimaks oma mobiilset masinat koduarvuti või pilvega on tasuta kaasas EEE Pad PC Suite ja Asus Webstorage tarkvara. Ja kui räägime hinnast – ilma dokita iPad või Lenovo Tegra2 maksavad alates 650 € –, siis Asus suudab ka siin meeldivalt üllatada – odavaima isendi leidsin ma Arvutikeskusest juba alla 500 euro eest. Seda kassid ostaksid.

Veiko Tamm Eee Pad Transformer TF101 28


summary News Sampo Pank at 20

Dear reader, We have once again said goodbye to an old year and welcomed in a new one. As we prepare for spring, we find that real winter is finally upon us. The weather is rapidly becoming colder and, regrettably, this drop in temperature is also characteristic of the world economy. The turbulent macroeconomic situation was not specific to 2011 and we will have to continue to take it into consideration. Although Europe has made efforts to solve the debt crisis, we will have to wait until the spring to see whether the measures that have been taken have been sufficient. In any case, the markets are longing for clarity. The hopes and stakes are growing by the day and the efficiency of the banks is constantly being put to the test. Some banks are already history, while some are being nationalized and yet others are awaiting their fate. Scandinavian banks, including Danske, remain healthy, however. Despite the poor economic climate, Estonia’s economy has been performing well to date. During the last crisis, Estonia proved itself to be very adaptable and laid the groundwork for renewed economic growth. Export sales, which fell drastically during the previous crisis, have become one of the most important engines for growth during the economic recovery. At the same time, it is uncertain whether export sales will be sustainable, even in relation to exports to the Nordic countries, which were not hit as severely by the last crisis. Many companies will once again have to adapt. In the future, Estonian companies will undoubtedly keep adapting successfully to the instability in the world economy. All that is needed is ambition, goal orientation, the ability to learn from one’s own experiences as well as the experiences of others, new ideas, innovation, and so forth. Of course, it is always good to be provided with support from a third party. As a rule, this is what corporate banking is prepared to offer to companies in order to help the owners/CEOs do a better and more effective job of guiding the company towards the established goals. The choice of bank that a company will partner with is usually based on the latter’s capacity to take into account the client’s needs and provide complete solutions through professional relationship management. Danske Group is certainly on hand to do that.

Marek Začek Head of Corporate Banking

We should remain calm In line with international trends, Estonia’s economic growth will be slower this year. According to the Bank of Estonia’s autumn forecast, the rate of economic growth in 2012 is expected to be 1.9%. Economic growth should pick up pace again in 2013 when Estonia’s economy is expected to grow by 3.6%, according to the Bank of Estonia’s forecast. Polls conducted at the beginning of the year provide the first signs of a stabilization in global and euro area economic activity: the downturn in economic activity has been slowing somewhat in recent months in the euro area as well as internationally, and the improvement in the Purchasing Managers’ Index (PMI) indicates an increase in economic activity. The countries whose economies are less vulnerable to the debt crisis and who are able to recover their potential for growth at an aboveaverage pace are increasingly standing out from the rest of the pack. During the recovery from the crisis, the Estonian economy underwent some relatively significant changes. There was an increase in both labour productivity and the relative importance of exports in total production. The insecurity created by the economic recession brought back to the labour market people who, for various reasons, had given up looking for employment. Estonian companies, which are small or medium-sized on a global scale, are usually more

adaptable than large companies. This gives them an edge in terms of competing for a market share even at a time when the growth in global demand is slowing down. Due to our proximity to rich Nordic countries, where wages are high, the increasing need for foreign companies to save on labour costs is becoming more and more important for Estonia. The pragmatic flexibility of Estonia’s labour market may succeed in continuing to attract foreign business owners in the future. In the near future, economic activity will be bolstered by an advantageous interest rate resulting from low base rates. Current loan interest rates are close to the levels that sparked the economic boom in 2005. For people who dare to take (and are given) a loan, this means significant savings in capital expenditures. It is clear that companies will have to operate in highly unstable circumstances in the near future. Waiting for a stable global financial environment to develop may prove to be a time-consuming and fruitless endeavour. Low interest rates and a relatively high percentage of people who are seeking employment may be among the factors that will differentiate fast-growing companies from slowly waning ones in the coming years.

Peeter Luikmel Economist at the Bank of Estonia

This year, Sampo Pank will celebrate its 20th anniversary. AS Eesti Forekspank, its predecessor, was registered on 30 June 1992. The bank merged with Raepank in 1995 and with Eesti Investeerimispank in 1998. The bank was subsequently renamed Optiva Bank. On 29 December 2000, the shares of Optiva Bank were acquired by Sampo Insurance Company Plc and the bank was renamed Sampo Pank. Since February 2007, Sampo Pank has belonged to the Danske Bank Group.

World Champion from Sampo Pank Henri Kaarma, who has been a top contender in winter swimming for years, was crowned world champion in endurance swimming in Latvia at the end of January. In addition, Henri, who earns his crust as a credit risk analyst at Sampo Pank, won the silver medal in the 25 breaststroke event and bronze medal in the 50 m event.”

Sampo and Nordea have the safest ATMs Sampo Pank and Nordea Pank have equipped all of their outdoor ATMs with anti-skimming devices, which prevent the copying of bank card data.

New loyalty program designed for small businesses Sampo Pank has created the new loyalty program “Business Class” that includes the following advantages for small business owners: benefits for your company, which you can personally select based on their appropriateness for the specific nature of your business; a personally selected discount that will enable you to handle your financial matters in a more profitable manner; personal consultant services. The consultant is an expert in business and in matters relating to personal finances. Business Class is unique in the Estonian market for its daring approach to small business owners and offers benefits that no other bank is prepared to offer.

Sampo Sports Club takes part in the series Estonia’s Most Athletic Company 2012 MTÜ Sampo Spordiklubi (Sampo Sports Club) was officially created in 2002. All employees of Sampo Pank are members of the Sampo Sports Club, which strives first and foremost to encourage all of the bank’s employees to be active, either to compete or simply to exercise and take care of their health. Last year, Sampo’s team participated in all major events and achieved satisfactory results on most occasions. Over the years, Sampo Pank has won enough trophies to fill several display cabinets, demonstrating that it is as successful in other areas of activity as it is in banking. Our most notable athletic achievements include winning the ESS Kalev company sport grand prize in the 2005 and 2006 seasons.

29


summary Lars Christensen: One or two countries may decide to leave the euro area Lars Christensen, Chief Analyst at Danske Markets, is optimistic about Estonia’s economy, although he fears that the European debt crisis may have a negative impact on it. According to Christensen, Estonia’s economic recovery since the crisis in 2008 and 2009 has been truly remarkable – he is especially impressed with Estonia’s export performance. Estonia’s main trading partners, including Germany, Sweden and Finland, are doing rather well at the moment and we can therefore hope that the slowdown in Estonia’s economic growth in 2012 will be relatively moderate. However, we cannot deny the fact that the European crisis is extremely serious, and we have plenty of reasons for preparing for the worst while expecting the best, as the saying goes. Despite the depth of the recent crisis, Estonia’s situation with regard to its public finances is quite sound, although the country should remain vigilant due to the risk of contagion spreading from Europe. In the next decade, Estonia will also have to deal with extremely serious demographic problems, which are likely to have a detrimental effect on long-term growth and will put pressure on public finances. According to Lars Christensen, there is no doubt that the euro area is currently facing the most serious crisis of its short history. He believes that European policy makers have made several mistakes, which have further exacerbated the crisis. We should be prepared for the fact that European markets will remain volatile in the near future. Growth in the euro area will remain modest in 2012 and possibly also in 2013. The question of whether or not the crisis may lead to the breakup of the entire euro area has been a topic of heated discussion. Christensen believes that this outcome can no longer be ruled out. One or two countries may decide to leave the euro area. In Lars Christensen’s opinion, Europe could solve the debt crisis by enacting reforms that would make the European economy more dynamic

and competitive. Many European countries are undoubtedly facing problems related to unnecessarily high taxes and excessive regulation. Furthermore, public finances should be consolidated across the continent. The ECB should follow the example of the Federal Reserve and the Bank of England by adopting the strategy of quantitative easing, which essentially involves injecting money into the economy.

The life cycles of companies and their use of financial services Just like people, companies go through several distinct stages in their development: they are born, they grow, they reach maturity and they age. Each period comes with its own set of goals and needs. Taking into account the company’s location on the development curve and the circumstances related to the movement between the stages will allow you to contribute to and ensure the development of your company. Sampo Pank wishes to contribute to improving the competitiveness of companies and ensuring their sustainability.

Beginning In order to successfully pass through the initial stage of development, you will need to set some clear goals and work with dedication to achieve them. In terms of banking products, it is important to set up the solutions and processes related to everyday banking during this stage.

Growth During the growth stage, the key issue for the company will be expansion. It is important to ensure that the timing is correct, the investments are manageable and the financing model suits your needs. Attention will

30

primarily be devoted to the financing solutions. Risk management is an activity that inevitably accompanies expansion. Financing the supply chain will help you ensure your company’s continued operation, while also keeping risks under control.

Maturity One development cycle is coming full circle. In this stage, it is important to increase the efficiency of your processes. Optimizing cash management processes and analyzing the use of operating capital along with a comparative analysis of your competitors may yield surprising results.

New Beginning A new beginning will once again require a considerable level of commitment and certainty that you have chosen the right course. Upon entering a new investment cycle, you should ensure that you research the solutions offered in the banking market as a whole. It pays to look for lower offers and competitive bidding. This will guarantee that your company will always receive the best offers from the financial service market.

Andrus Soodla Vice Director of Corporate Banking


summary Employer-assisted accumulation of pension funds At the beginning of 2012, we will be taking a step closer to a system that has been implemented successfully in western societies for a long time – the state will make it possible for responsible companies to work together with their employees to contribute to the employees’ pension funds. Employers will be able to make payments into their employees’ third pillar pension fund or pension insurance plan. Payments made by employers are subject to an income tax incentive, meaning that no income tax will be deducted from the sums paid for third pillar pension fund units or into a pension insurance plan, since the sums in question are exempt from income tax. This development will also make it considerably more convenient for the employee to save money in the third pillar of the pension fund – the payments will be made on his or her behalf by the employer – and it will no lon-

ger be necessary to wait for income tax refunds, since the monthly investments will be immediately exempt from income tax. The employer, on the other hand, will have a loyal employee who makes plans for the long term. What’s more, the employer will not incur any extra expenses, since payments into the third pillar of the pension fund are exempt from the fringe benefit tax. If the employer wants the employees to have more options, it is also possible to offer varieties in the wage increases. For example, they could have the option of choosing between a net wage increase of € 79 and a € 100 payment into the third pillar pension fund or a combination of both.

Vitali Antipov Head of Savings and Investments

Critical success factors of SEPA migration The deadline for implementing SEPA rules in regard to payment transactions is 1 February 2014. By 1 February 2014, the differences between domestic and Single European Payment Area payments made in euros must be abolished. The account numbers used in payment orders must conform to the international bank account number (IBAN) standard, the customers must submit both domestic and intra-EU payments to banks in one file that corresponds to the international ISO 20022 xml format, and the payments must be carried out by all payment intermediaries according to the same rules, based on the SEPA scheme agreed upon across Europe. SEPA migration affects various parties – companies, private individuals, banks, accounting software developers and suppliers. Coordinating the technical details necessary for the implementation of the new file

format and reaching agreements that are acceptable to all of the parties concerned is a time-consuming process. Planning and the timely commencement of activities is a necessary prerequisite for successful SEPA migration. The SEPA project must be launched on time and various parties must be involved in the process in as early a stage as possible. The SEPA project will be realized through close cooperation between different parties. Timely, relevant and target group orientated communication is required so that all of the parties have the necessary information.

Ege Luus Head of Cash Management and Payment Services

Passionate about making the client’s life better The modern world is ever-changing at a rapid pace. The changes in the environment are affecting companies’ expectations with regard to their financial partners: the banks. The banks, in turn, will have to meet the expectations and, if possible, surpass them in order to remain competitive. Regardless of their size, companies tend to expect similar things from banks. In selecting their financial partners, companies focus on service quality, financing options, pricing and the selection of products and services. Sampo Pank is offering its active corporate clients a relationship banking service. The goal of relationship banking is to provide solutions based on the needs of a company in order to improve the life of the company and its owners. Sampo Pank’s relationship banking is a complete answer to the

expectations of a corporate client. Every company that uses the relationship banking service is appointed an experienced professional relationship manager who considers it important to understand the company’s business activities as well as the changes that affect those activities. The goal of the relationship managers is to actively support the competitiveness and long-term development of companies. Our client has more partners than just the relationship manager – the entire team of experts at the bank will work to ensure that the client has personal access to all of the competences of the bank. Welcome to Sampo Pank!

Ly Hõbe Head of Business Banking, Development Division

CMO or efficient cash flow management The manager of a company once noticed an accountant printing out a 14page bank statement. When the manager asked the accountant about this, he was told that this was the way they had always checked the statement! It was simply a question of nobody having changed the way the accountant organized his work since the time the company was just a (small) start-up. The market and the company itself are always changing, however. This means that occasionally re-examining the organization of work and the business model is of crucial importance. Carefully thought out and properly implemented business processes are likely to reduce the need for working capital and optimize its utilization. This will broaden the company’s expansion opportunities and reduce the need to use an overdraft facility, thereby helping it cut interest costs. CMO or Cash Management Optimisation is a comprehensive service

provided to bank clients, which helps companies manage the modernization of their internal processes. In order to achieve this goal, the bank’s cash flow management specialist will conduct a structured interview with the company’s financial specialist. These interviews and subsequent analyses are conducted in the field of sales, purchasing, cash flow management and personnel. After the interviews, the bank specialist will prepare a set of personal suggestions (along with the estimated benefits for the company) for improving business processes. The formulated CMO suggestions are an objective resource that the management of the company can use to decide whether, when and how to carry out the changes.

Jaan Jakobson Cash Manager

31


136 442 klienti saavad iga päev osa parimast teenindusest. Sampo Pank saavutas Eesti Teeninduse Indeksi (ETI) uuringu käigus hinnatud ettevõtete hulgas

I koha. Täname! Kõrge tunnustus innustab meid Teie heaolu nimel veelgi rohkem pingutama.

Allikas: ETI uuring 2011.a, läbiviija TNS Emor

Sinu huvides


Liider