Issuu on Google+

number 1

mai 2011

liider ettevõtete panganduse ajakiri

Põhitõed käibekapitali paremaks juhtimiseks Aasia pealetung on vältimatu

Aivar Rehe: “Uusi panku mahub turule veel...”

Mis on 2eurose hind?

Kallid kellad – staatusenäitajad läbi aegade

3 põhjust,

miks olulised tegevused takerduvad Sampo Pank


saateks

Öeldakse,etetkõik, kõik,mida midateed, teed, Öeldakse, tulebSulle Sullekord kordtagasi tagasi…… tuleb Austatud lugeja!

Sisukord

Iga ettevõte on üht- või teistpidi seotud pangaga. Olgu siis lihtsalt arvelduste ja käibekapitali juhtimise temaatika või finantseerimise ja investeerimise küsimuste kaudu. Viimase paari aasta jooksul elasime üle tõsisemat sorti majandusraputuse. Paljud väljusid sellest kerge ehmatusega, liiga paljud siiski tõsisema traumaga. Järeldused ja tagantjärele tarkus on iga ettevõtte puhul unikaalsed. Meie üks järeldusi oli, et kriisi ajal jäi liiga õhukeseks dialoog panga ja kliendi vahel. On selle põhjuseks siis ajafaktor või eestlaslik tagasihoidlik „las igaüks harib oma põldu ise“ suhtumine, aga lennuka optimismi tuules unustasime üksteist ohtude ja riskide eest hoiatada. See on teadmine, millest on meil kõigil õppida, sest see polnud viimane kriis ja ees ei oota viimane tõus, majandus on ja jääb tsükliliseks. Kevad on teadagi õitsele puhkemise aeg. Puhkevad pungad annavad selge märgi, et miskit taas tärkab ja ärkab elule. Otsustasime meiegi ärgata ja klienditeeninduse ning -suhtluse taas õitsele utsitada. Mina kui aednik seisin sel kevadel meeldiva ülesande ees – istutada ettevõtetele ja ettevõtjatele suunatud turundus- ja kommunikatsioonitegevuste uus seeme. Mis seal siis ikka, tore ju. Esmapilgul tundus, et „hakkame, mehed, minema…“, siis aga leidsime, et miks mitte küsida mõnelt teiselt aednikult, kuidas tema sellekevadisi toimetusi alustaks. Koostöös abikätega majast väljas tuli uusi mõtteid ning jõudsime märksa huvitavama aiandusplaanini. Käesolev lugemisvara on üks uusi pungi meie senises aiapidamises. Me ei pretendeeri parimaks spetsiifiliseks finantsjuhi käsiraamatuks. Pigem tahame pakkuda ettevõtjatele asjakohast lugemist alates majanduskommentaaridest ning lõpetades Danske grupi olulisemate uudiste ja tegemiste ülevaadetega. Sinna vahele pakume põnevat lugemist eri eluvaldkondadest, elust enesest. Pangana leiame, et finantsteemadel peame võtma senisest enam spetsialistipartneri rolli. Kui teie ettevõttel seisab ees finantspeenra harimine, pöörduge julgelt meie poole, paneme üheskoos käed külge! Head tärkamisaega ja kohtumiseni!

4 Pangauudised 6 Persoon Aivar Rehe: „Pangandus on mu töö ja hobi“ 10 Makroanalüüs Balti majandused taas kasvamas 11 Koolitus 3 retsepti aja paremaks planeerimiseks 12 Kommentaar Kuidas käibekapitali paremini juhtida? 13 Uus teenus

Käibekapitali juhtimise kalkulaator

14 Majandusuudised 15 Arvamus

Aasia võidukäik on möödapääsmatu

16 Danske Bank Groupi tutvustus 18 Järelkasv

Esimesed sammud Rahamaal

20 Raha

Mis on 2eurose hind?

22 Detail

Luksuslikumad kellad läbi aegade

25 Raamatud

Uut lugemisvara juhtidele

26 Tehnika

Kas „õunaõhu“ tapja on kohal?

27 Tehnika

Kohvikeetmine kompuutriajastul

28 Toit

Sushid Eesti moodi

30 Jook

Traditsioonidega jook Kirde-Itaaliast

31 Toidukohad

3 soovitust linnast väljas söömiseks

Toimetaja: Külli Värnik Kujundus ja makett: Anneliis Aunapuu Keel ja korrektuur: Katrin Hallas Kirjastaja: AS Eesti Ajalehed Kliendilehtede juht: Piret Tamm, tel 6 698 191 Trükitud 100% taaskasutatud paberile Cyclus Print.

Indrek Puskar Sampo Panga ettevõtete panganduse direktor

Danske Bank A/S Eesti filiaali ajakirjas LIIDER esitletud finantsteenuste lepinguid sõlmides tutvuge enne lepingutingimustega veebilehel www.sampopank.ee. Vajadusel küsige lisateavet meie infotelefonilt 6 800 800. Ajakirjas LIIDER ilmunud materjalide õigused kuuluvad Danske Bank A/S Eesti filiaalile. Ajakirjas ilmunud materjalide kasutamine on lubatud ainult täieliku viitega allikale. Ajakirjas ilmunud materjalid ei väljenda Danske Bank A/S Eesti filiaali seisukohti juhul, kui nii ei ole öeldud.

SampoPanga PangaPrivaatpangandus Privaatpanganduson onEesti Eestiparim. parim. Sampo Allikas: EUROMONEY kliendirahulolu uuring 2011 Allikas: EUROMONEY kliendirahulolu uuring 2011

Ajakirja tellimiseks või sellest loobumiseks palume teatada e-posti aadressile liider@sampopank.ee.

3


saateks

Öeldakse,etetkõik, kõik,mida midateed, teed, Öeldakse, tulebSulle Sullekord kordtagasi tagasi…… tuleb Austatud lugeja!

Sisukord

Iga ettevõte on üht- või teistpidi seotud pangaga. Olgu siis lihtsalt arvelduste ja käibekapitali juhtimise temaatika või finantseerimise ja investeerimise küsimuste kaudu. Viimase paari aasta jooksul elasime üle tõsisemat sorti majandusraputuse. Paljud väljusid sellest kerge ehmatusega, liiga paljud siiski tõsisema traumaga. Järeldused ja tagantjärele tarkus on iga ettevõtte puhul unikaalsed. Meie üks järeldusi oli, et kriisi ajal jäi liiga õhukeseks dialoog panga ja kliendi vahel. On selle põhjuseks siis ajafaktor või eestlaslik tagasihoidlik „las igaüks harib oma põldu ise“ suhtumine, aga lennuka optimismi tuules unustasime üksteist ohtude ja riskide eest hoiatada. See on teadmine, millest on meil kõigil õppida, sest see polnud viimane kriis ja ees ei oota viimane tõus, majandus on ja jääb tsükliliseks. Kevad on teadagi õitsele puhkemise aeg. Puhkevad pungad annavad selge märgi, et miskit taas tärkab ja ärkab elule. Otsustasime meiegi ärgata ja klienditeeninduse ning -suhtluse taas õitsele utsitada. Mina kui aednik seisin sel kevadel meeldiva ülesande ees – istutada ettevõtetele ja ettevõtjatele suunatud turundus- ja kommunikatsioonitegevuste uus seeme. Mis seal siis ikka, tore ju. Esmapilgul tundus, et „hakkame, mehed, minema…“, siis aga leidsime, et miks mitte küsida mõnelt teiselt aednikult, kuidas tema sellekevadisi toimetusi alustaks. Koostöös abikätega majast väljas tuli uusi mõtteid ning jõudsime märksa huvitavama aiandusplaanini. Käesolev lugemisvara on üks uusi pungi meie senises aiapidamises. Me ei pretendeeri parimaks spetsiifiliseks finantsjuhi käsiraamatuks. Pigem tahame pakkuda ettevõtjatele asjakohast lugemist alates majanduskommentaaridest ning lõpetades Danske grupi olulisemate uudiste ja tegemiste ülevaadetega. Sinna vahele pakume põnevat lugemist eri eluvaldkondadest, elust enesest. Pangana leiame, et finantsteemadel peame võtma senisest enam spetsialistipartneri rolli. Kui teie ettevõttel seisab ees finantspeenra harimine, pöörduge julgelt meie poole, paneme üheskoos käed külge! Head tärkamisaega ja kohtumiseni!

4 Pangauudised 6 Persoon Aivar Rehe: „Pangandus on mu töö ja hobi“ 10 Makroanalüüs Balti majandused taas kasvamas 11 Koolitus 3 retsepti aja paremaks planeerimiseks 12 Kommentaar Kuidas käibekapitali paremini juhtida? 13 Uus teenus

Käibekapitali juhtimise kalkulaator

14 Majandusuudised 15 Arvamus

Aasia võidukäik on möödapääsmatu

16 Danske Bank Groupi tutvustus 18 Järelkasv

Esimesed sammud Rahamaal

20 Raha

Mis on 2eurose hind?

22 Detail

Luksuslikumad kellad läbi aegade

25 Raamatud

Uut lugemisvara juhtidele

26 Tehnika

Kas „õunaõhu“ tapja on kohal?

27 Tehnika

Kohvikeetmine kompuutriajastul

28 Toit

Sushid Eesti moodi

30 Jook

Traditsioonidega jook Kirde-Itaaliast

31 Toidukohad

3 soovitust linnast väljas söömiseks

Toimetaja: Külli Värnik Kujundus ja makett: Anneliis Aunapuu Keel ja korrektuur: Katrin Hallas Kirjastaja: AS Eesti Ajalehed Kliendilehtede juht: Piret Tamm, tel 6 698 191 Trükitud 100% taaskasutatud paberile Cyclus Print.

Indrek Puskar Sampo Panga ettevõtete panganduse direktor

Danske Bank A/S Eesti filiaali ajakirjas LIIDER esitletud finantsteenuste lepinguid sõlmides tutvuge enne lepingutingimustega veebilehel www.sampopank.ee. Vajadusel küsige lisateavet meie infotelefonilt 6 800 800. Ajakirjas LIIDER ilmunud materjalide õigused kuuluvad Danske Bank A/S Eesti filiaalile. Ajakirjas ilmunud materjalide kasutamine on lubatud ainult täieliku viitega allikale. Ajakirjas ilmunud materjalid ei väljenda Danske Bank A/S Eesti filiaali seisukohti juhul, kui nii ei ole öeldud.

SampoPanga PangaPrivaatpangandus Privaatpanganduson onEesti Eestiparim. parim. Sampo Allikas: EUROMONEY kliendirahulolu uuring 2011 Allikas: EUROMONEY kliendirahulolu uuring 2011

Ajakirja tellimiseks või sellest loobumiseks palume teatada e-posti aadressile liider@sampopank.ee.

3


pangauudised

pangauudised

Uue põlvkonna krediitkaardid

Tulge jalgpalliturniirile kaasa elama! Sampokad edukad firmaspordis

vusvahelistes ettevõtetes, mis on kaubanduskodade liikmed. Taani-Eesti Kaubanduskoja võistkonna ridades on platsil ka sampokatest väravakütid. Ürituse eesmärk on veeta tore päev värskes õhus, mängida jalgpalli ja ergutada inimesi seejuures rohkem liikuma. Sportliku tegevuse kaudu on hea võimalus omavahel tuttavaks saada ja tõhustada kaubandusko­ dade liikmete ning ka kau­ banduskoda­de omavahelist koostööd. Meeleolukat jalgpallimängu on oodatud pealt vaatama kõik, kellele jalgpall südamelähedane või kes niisama ilusal laupäevasel päeval soovivad pere või sõpradega veeta toreda päeva värskes õhus! Sisuka päeva kulminatsiooniks saab õhtul kaasa elada samal väljakul toimuvale FC Nõmme Kalju Eesti meistriliiga mängule. Üritus toimub 21. mail algusega kell 13 Hiiu jalgpallistaadionil.

Nii nagu 4. märtsil toimunud Eesti Ettevõtete Talimängudel, saavutasid sampokad ka 15.–16. aprillil toimunud Firmaspordi Kevadmängudel auhinnalise teise koha. Reedeõhtu algas lahingutega malemajas ja võistkondlikus arvestuses saavutati tubli 4. koht. Samal ajal selgitati vana tselluloosivabriku paekiviseinte vahel täpsusküttide koorekihti. Sampo Spordiklubi saavutas keeglis II ja nooleviskes III koha. Järgmine päev algas lamades surumisega, kus Sampo Tugevad saavutasid 4. koha. Mini-reketlonis (lauatennis + sulgpall) tuli Sampole III koht. Võistlused lõpetati kardisõiduga, kus sampokad said 5. koha. Ühtlane esinemine kahe päeva vältel tagas kokkuvõttes II koha. Eesti Ettevõtete Suvemängud toimuvad 29.–31. juulil Pärnus. Sampo koondis on lahinguks valmis. Tarmo Haud/www.firmasport.ee

Juba teist korda leiab tänavu aset Eestis te­­gut­­se­va­­te rahvusvaheliste kau­banduskodade vaheli­ne jalg­palli­tur­niir. Chambers’ Football Tournament powered by Sampo Pank toimub 21. mail Hiiu staadionil. Omavahel hakkavad sport­ likku mõõtu võtma kaheksa suurimat rahvusvahelist kau­­banduskoda Eestis – Ameerika Kaubandus­koda, Briti-Eesti Kau­ban­duskoda, His­paa­­nia-Eesti Kaubanduskoda, Rootsi Kau­banduskoda, Saksa-Balti Kaubanduskoda, SoomeEesti Kaubanduskoda, Taani-Eesti Kaubanduskoda ning Junior Chamber International. Kuna Sampo Pank on Taani-Eesti­ Kaubanduskoja aktiivne liige ning ka sampokad hindavad kõrgelt aktiivset ellu­suhtumist, siis on üritusele peatoeta­jatena õlg alla pandud. Turniiril osaleb sadakond erineva rahvusvahelise taustaga jalgpallisõpra, kes on päritolult mitte-eestlased või töötavad rah-

Katrin Avloi maletamas.

Sampo Pank toetab Selge Grupijuhi kampaaniat Viieteistkümnendat aastat järjest kutsub Kuku raadio üles pidutsevaid seltskondi valima endi seast Selge Grupijuhi, kes jaanilaupäeval ja jaanipäeval oleks oma sõpruskonnas kaineks autojuhiks. Sampo Pank peab oluliseks anda oma panus turvalise liiklemise parendamiseks ja liikluskultuuri tõstmiseks, sestap toetab ta kampaaniat juba kümnendat korda. Kampaanias osalejad saavad Selge Grupijuhi tunnistuse ja kleebise omanikeks, need kinnitavad, et tegemist on inimesega, kes on lubanud jaanipühade ajal olla oma seltskonna kaine autojuht. 16.–22. maini korraldab Kuku raadio eelregistreerimise, mille käigus on kõigil soovijatel võimalik registreerida ennast Selgeks Grupijuhiks. Kampaaniaga saab liituda ka vahetult enne jaanipäeva, sest tavaregistreerimine leiab aset 6.–17. juunini kümnes linnas üle Eesti.

4

Sampo Pank tõi möödunud kuul turule uue põlvkonna kiibiga krediitkaardid era- ja äri­klientidele. MasterCard Credit ja MasterCard Business on krediitkaardid, mille turvalisus on viidud parimale võimalikule tasemele.

Uue MasterCard Crediti põhikaardi taotleja saab tasuta ning ilma täiendava aastamaksuta lisakaardid oma abikaasale või elukaaslasele, lastele või vanematele ning võib määrata neile eri kasutuslimiidid. Nii on võimalik ühel leibkonnal mugavalt toimetada eri kaartidega ühe kindla kontoga. Nagu ka lisakaartide puhul, on samadel tingimustel võimalik saada kaardiga kaasa reisikindlustus ühe inimese hinnaga ning tasuta kogu ülejäänud perele. See lahendus lisab veel täiendavat väärtust Sampo Panga lojaalususprogrammi ISEKAS – Ise ja Kasulikult – peremudelile, kus kliendi enda valitud hinnastamispõhimõtted pangateenustele kehtivad kogu perele. Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktori Tõnu Vanajuure sõnul on uue põlvkonna kaartide puhul võetud kokku pangandusturul pakutavate kaartide parimad omadused üheks uueks tooteks, luues seejuures kliendile, aga ka tema perele väga kasuliku hinnamudeli. „Kui seni pakub pangandusturg kaar-

te, millest igaühel on oma pluss, kuid siiski on jäetud mõned plussid pangasiseselt ka teistele konkureerivatele kaartidele, leidsime, et turul oli selgelt täitmata koht, kus pangakaardi kasutamisel lähtutakse leibkonna kui terviku vajadustest. Usun, et klientidele on kaartide puhul tähtsaimad kaardi turvalisus, erinevad funktsioonid, hea hind ja töökindlus – need kõik oleme koostöös MasterCardiga saavutanud,“ kinnitas Vanajuur. Uute kaartide puhul ei lisandu täiendavat teenustasu ega konverteerimistasu välismaal tehtavate kaardimaksete puhul, mis selgelt tagab kliendile soodsaimad tehingud. Kui klient peaks kaardi kaotama või see varastatakse, toimetab pank kullerteenusega uue kaardi kliendile Eestis juba järgmisel päeval ja välisriiki kolme tööpäeva jooksul. Enne uute kaartide väljastamist teostati suur hulk teste üle maailma. Uue põlvkonna kiibiga varustatud krediitkaardid toimisid tõrgeteta.

Sampo Panga finantsjuhiks sai Tiina Majajääs Alates 2. märtsist alustas Sampo Panga senine Balti ja Eesti pangandustegevuse finantsjuht Ivar Pae tööd Danske Bank Grupi peakontoris. Pae vastutusvaldkond on koordineerida grupi Shared Service Centeri finants- ja kvaliteedijuhtimist. Sampo Panga Eesti finantsdirektoriks sai Tiina Majajääs, kes on töötanud Sampo Pangas alates 1995. aastast mitmesugustel positsioonidel, viimati panga pearaamatupidajana.

Parimaks veebi­reklaamiks valiti ­Sampo Kingikarussell Sampo Panga turundustegevus on saanud järjekordse meeldiva tunnustuse osaliseks. Nimelt valiti Postimehe 2010. aasta parimaks veebireklaamiks Sampo Panga „Kingikarussell“. „Kingikarusselli“ bänner ilmus möödunud aasta alguses ISEKA kliendiprogrammi alustalasid tutvustava kampaania osana. „Veebireklaamide trend on liikumas sinnapoole, et inimene ei peaks lahkuma keskkonnast, milles ta reklaami näeb. Täpselt sama väärtust kandis ka „Kingikarusselli“ reklaam,“ ütles reklaami idee autor Urmet Seepter. Konkursi võit oli suur tunnustus nii reklaami loojatele kui ka kogu Sampo Panga turundustegevusele. Urmet Seepter ütles, et Sampo Pank on oma reklaamidega olnud alati julgelt erinev ja proovinud uudseid lahendusi. Kindlasti jätkatakse sama joont ka tulevikus, et positiivselt üllatada nii kliente, konkurente kui ka teisi reklaamitegijaid. Postimees valis esmalt igas kuus ühe esiletõstmist vääriva veebireklaami. Sampo Panga „Kingikarusselli“ reklaam valiti jaanuari parimaks. Seejärel selgitati aasta parimad 12 kuu võitjate seast.

Äri tundmine on hea teeninduse alus Märts on tavapäraselt teeninduskuu (seda nii üle-eestiliselt kui ka Sampo Pangas), mille eesmärk on tõsta esile teeninduskvaliteedi tähtsust. Pangasisese teeninduskuu fookus oli seekord oma äri tundmisel. Selleks piilusime kolleegide tööpäeva, et saada teada panusest, mille me kliendi nimel iga päev anname. Ametikohtade tegevuse kajastamiseks kasutasime töövarju reportaaže, mis ilmusid panga sisemises uudisteportaalis. Mitukümmend kolleegi kasutasid võimalust töövarjuks minna ja nende koostatud reportaažide vastu oli suur huvi. Teeninduskuu korraldajad hindasid ettevõtmise edukaks ja eesmärgi täidetuks. Vastavalt Eesti Teeninduse Indeksi uuringutele kuulume parimate teenindusettevõtete hulka. Lisaks saime käesoleva aasta alguses rõõmustava uudise, et finantsanalüüsi- ja teabekeskus Euromoney tunnistas Sampo Panga juba teist aastat parimaks privaatpanganduse pakkujaks Eestis.

5


pangauudised

pangauudised

Uue põlvkonna krediitkaardid

Tulge jalgpalliturniirile kaasa elama! Sampokad edukad firmaspordis

vusvahelistes ettevõtetes, mis on kaubanduskodade liikmed. Taani-Eesti Kaubanduskoja võistkonna ridades on platsil ka sampokatest väravakütid. Ürituse eesmärk on veeta tore päev värskes õhus, mängida jalgpalli ja ergutada inimesi seejuures rohkem liikuma. Sportliku tegevuse kaudu on hea võimalus omavahel tuttavaks saada ja tõhustada kaubandusko­ dade liikmete ning ka kau­ banduskoda­de omavahelist koostööd. Meeleolukat jalgpallimängu on oodatud pealt vaatama kõik, kellele jalgpall südamelähedane või kes niisama ilusal laupäevasel päeval soovivad pere või sõpradega veeta toreda päeva värskes õhus! Sisuka päeva kulminatsiooniks saab õhtul kaasa elada samal väljakul toimuvale FC Nõmme Kalju Eesti meistriliiga mängule. Üritus toimub 21. mail algusega kell 13 Hiiu jalgpallistaadionil.

Nii nagu 4. märtsil toimunud Eesti Ettevõtete Talimängudel, saavutasid sampokad ka 15.–16. aprillil toimunud Firmaspordi Kevadmängudel auhinnalise teise koha. Reedeõhtu algas lahingutega malemajas ja võistkondlikus arvestuses saavutati tubli 4. koht. Samal ajal selgitati vana tselluloosivabriku paekiviseinte vahel täpsusküttide koorekihti. Sampo Spordiklubi saavutas keeglis II ja nooleviskes III koha. Järgmine päev algas lamades surumisega, kus Sampo Tugevad saavutasid 4. koha. Mini-reketlonis (lauatennis + sulgpall) tuli Sampole III koht. Võistlused lõpetati kardisõiduga, kus sampokad said 5. koha. Ühtlane esinemine kahe päeva vältel tagas kokkuvõttes II koha. Eesti Ettevõtete Suvemängud toimuvad 29.–31. juulil Pärnus. Sampo koondis on lahinguks valmis. Tarmo Haud/www.firmasport.ee

Juba teist korda leiab tänavu aset Eestis te­­gut­­se­va­­te rahvusvaheliste kau­banduskodade vaheli­ne jalg­palli­tur­niir. Chambers’ Football Tournament powered by Sampo Pank toimub 21. mail Hiiu staadionil. Omavahel hakkavad sport­ likku mõõtu võtma kaheksa suurimat rahvusvahelist kau­­banduskoda Eestis – Ameerika Kaubandus­koda, Briti-Eesti Kau­ban­duskoda, His­paa­­nia-Eesti Kaubanduskoda, Rootsi Kau­banduskoda, Saksa-Balti Kaubanduskoda, SoomeEesti Kaubanduskoda, Taani-Eesti Kaubanduskoda ning Junior Chamber International. Kuna Sampo Pank on Taani-Eesti­ Kaubanduskoja aktiivne liige ning ka sampokad hindavad kõrgelt aktiivset ellu­suhtumist, siis on üritusele peatoeta­jatena õlg alla pandud. Turniiril osaleb sadakond erineva rahvusvahelise taustaga jalgpallisõpra, kes on päritolult mitte-eestlased või töötavad rah-

Katrin Avloi maletamas.

Sampo Pank toetab Selge Grupijuhi kampaaniat Viieteistkümnendat aastat järjest kutsub Kuku raadio üles pidutsevaid seltskondi valima endi seast Selge Grupijuhi, kes jaanilaupäeval ja jaanipäeval oleks oma sõpruskonnas kaineks autojuhiks. Sampo Pank peab oluliseks anda oma panus turvalise liiklemise parendamiseks ja liikluskultuuri tõstmiseks, sestap toetab ta kampaaniat juba kümnendat korda. Kampaanias osalejad saavad Selge Grupijuhi tunnistuse ja kleebise omanikeks, need kinnitavad, et tegemist on inimesega, kes on lubanud jaanipühade ajal olla oma seltskonna kaine autojuht. 16.–22. maini korraldab Kuku raadio eelregistreerimise, mille käigus on kõigil soovijatel võimalik registreerida ennast Selgeks Grupijuhiks. Kampaaniaga saab liituda ka vahetult enne jaanipäeva, sest tavaregistreerimine leiab aset 6.–17. juunini kümnes linnas üle Eesti.

4

Sampo Pank tõi möödunud kuul turule uue põlvkonna kiibiga krediitkaardid era- ja äri­klientidele. MasterCard Credit ja MasterCard Business on krediitkaardid, mille turvalisus on viidud parimale võimalikule tasemele.

Uue MasterCard Crediti põhikaardi taotleja saab tasuta ning ilma täiendava aastamaksuta lisakaardid oma abikaasale või elukaaslasele, lastele või vanematele ning võib määrata neile eri kasutuslimiidid. Nii on võimalik ühel leibkonnal mugavalt toimetada eri kaartidega ühe kindla kontoga. Nagu ka lisakaartide puhul, on samadel tingimustel võimalik saada kaardiga kaasa reisikindlustus ühe inimese hinnaga ning tasuta kogu ülejäänud perele. See lahendus lisab veel täiendavat väärtust Sampo Panga lojaalususprogrammi ISEKAS – Ise ja Kasulikult – peremudelile, kus kliendi enda valitud hinnastamispõhimõtted pangateenustele kehtivad kogu perele. Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktori Tõnu Vanajuure sõnul on uue põlvkonna kaartide puhul võetud kokku pangandusturul pakutavate kaartide parimad omadused üheks uueks tooteks, luues seejuures kliendile, aga ka tema perele väga kasuliku hinnamudeli. „Kui seni pakub pangandusturg kaar-

te, millest igaühel on oma pluss, kuid siiski on jäetud mõned plussid pangasiseselt ka teistele konkureerivatele kaartidele, leidsime, et turul oli selgelt täitmata koht, kus pangakaardi kasutamisel lähtutakse leibkonna kui terviku vajadustest. Usun, et klientidele on kaartide puhul tähtsaimad kaardi turvalisus, erinevad funktsioonid, hea hind ja töökindlus – need kõik oleme koostöös MasterCardiga saavutanud,“ kinnitas Vanajuur. Uute kaartide puhul ei lisandu täiendavat teenustasu ega konverteerimistasu välismaal tehtavate kaardimaksete puhul, mis selgelt tagab kliendile soodsaimad tehingud. Kui klient peaks kaardi kaotama või see varastatakse, toimetab pank kullerteenusega uue kaardi kliendile Eestis juba järgmisel päeval ja välisriiki kolme tööpäeva jooksul. Enne uute kaartide väljastamist teostati suur hulk teste üle maailma. Uue põlvkonna kiibiga varustatud krediitkaardid toimisid tõrgeteta.

Sampo Panga finantsjuhiks sai Tiina Majajääs Alates 2. märtsist alustas Sampo Panga senine Balti ja Eesti pangandustegevuse finantsjuht Ivar Pae tööd Danske Bank Grupi peakontoris. Pae vastutusvaldkond on koordineerida grupi Shared Service Centeri finants- ja kvaliteedijuhtimist. Sampo Panga Eesti finantsdirektoriks sai Tiina Majajääs, kes on töötanud Sampo Pangas alates 1995. aastast mitmesugustel positsioonidel, viimati panga pearaamatupidajana.

Parimaks veebi­reklaamiks valiti ­Sampo Kingikarussell Sampo Panga turundustegevus on saanud järjekordse meeldiva tunnustuse osaliseks. Nimelt valiti Postimehe 2010. aasta parimaks veebireklaamiks Sampo Panga „Kingikarussell“. „Kingikarusselli“ bänner ilmus möödunud aasta alguses ISEKA kliendiprogrammi alustalasid tutvustava kampaania osana. „Veebireklaamide trend on liikumas sinnapoole, et inimene ei peaks lahkuma keskkonnast, milles ta reklaami näeb. Täpselt sama väärtust kandis ka „Kingikarusselli“ reklaam,“ ütles reklaami idee autor Urmet Seepter. Konkursi võit oli suur tunnustus nii reklaami loojatele kui ka kogu Sampo Panga turundustegevusele. Urmet Seepter ütles, et Sampo Pank on oma reklaamidega olnud alati julgelt erinev ja proovinud uudseid lahendusi. Kindlasti jätkatakse sama joont ka tulevikus, et positiivselt üllatada nii kliente, konkurente kui ka teisi reklaamitegijaid. Postimees valis esmalt igas kuus ühe esiletõstmist vääriva veebireklaami. Sampo Panga „Kingikarusselli“ reklaam valiti jaanuari parimaks. Seejärel selgitati aasta parimad 12 kuu võitjate seast.

Äri tundmine on hea teeninduse alus Märts on tavapäraselt teeninduskuu (seda nii üle-eestiliselt kui ka Sampo Pangas), mille eesmärk on tõsta esile teeninduskvaliteedi tähtsust. Pangasisese teeninduskuu fookus oli seekord oma äri tundmisel. Selleks piilusime kolleegide tööpäeva, et saada teada panusest, mille me kliendi nimel iga päev anname. Ametikohtade tegevuse kajastamiseks kasutasime töövarju reportaaže, mis ilmusid panga sisemises uudisteportaalis. Mitukümmend kolleegi kasutasid võimalust töövarjuks minna ja nende koostatud reportaažide vastu oli suur huvi. Teeninduskuu korraldajad hindasid ettevõtmise edukaks ja eesmärgi täidetuks. Vastavalt Eesti Teeninduse Indeksi uuringutele kuulume parimate teenindusettevõtete hulka. Lisaks saime käesoleva aasta alguses rõõmustava uudise, et finantsanalüüsi- ja teabekeskus Euromoney tunnistas Sampo Panga juba teist aastat parimaks privaatpanganduse pakkujaks Eestis.

5


persoon

persoon

Aivar Rehe:

„Uusi panku mahub turule veel, aga kindlasti mitte Skandinaaviast“ Kui Aivar Rehe oleks riik, siis oleks ta arvatavasti Šveits. Šveitsi tunneme kellade, nugade ja pankade järgi. Aivar Rehet iseloomustaksin sarnaselt: ta on väga täpne, tal on terane mõistus ja ükskõik mis teemadel ka ei räägiks, jõuame välja ikka panganduseni.

FOTO TIIT BLAAT

Aivar Rehe räägib kiiresti, liigub kiiresti ja ta mõte liigub kiiresti. Tundub, et tal on kogu aeg kiire ja ta on kuhugi hilinemas. Aga ta ei hiline. Nendel paaril kohtumisel on ta kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas. Selliseid inimesi saab usaldada. Ta vastab meilile juba kell 7 hommikul ja ei pea paljuks hilisõhtul telefonitsi tööteemadel vestelda. Ta on õnnelik inimene, sest töö on ta hobi. Pangandus on teda paelunud ligi kakskümmend aastat ja seda seetõttu, et erinevalt ettevõtlusest jookseb panganduses kogu majanduse spekter tegevusest läbi.

6

Millised on prognoosid seoses asetleidnud majanduskriisiga? Olin kriisi ajal Pangaliidu juht ja ma pidin tihti sellel teemal sõna võtma. Tõin võrdlusi 1998. aasta majanduskriisiga, millest meil oli võimalus väga palju õppida. Tookord kestis kriis 2001. aastani ehk kolme aasta möödudes sai majandus hoo sisse. Seda tänu sellele, et Eesti majandus oli väga paindlik, 2,5 aastat on pöörde tegemiseks tavaliselt liiga lühike aeg. Seekordne ülemaailmne finantskriis tabas meid 2008. aastal. Täna, 2011. aastal prognoosime juba majanduskasvu 3–4% ja eksporditurg peaks ületama 10–15%. Julgen väita, et oleme kriisist väljumas, sest ka kahekümne aasta möödudes on Eesti majandus endiselt paindlik. Skandinaavia suund on meie edu võti. Eesti majanduses on Rootsi kõige suurema partneri positsiooniga, ta on isegi Soomest mööda läinud. Kuna kriisist väljus kõige paremini Rootsi ja see on meie põhiline

turg, saime meiegi oma taastumist kiirendada ja oma finantsprobleeme vähendada. Mis on suurimad väljakutsed, mis Eestil ees seisavad? Kriisi esimesest etapist tulime edukalt välja. Euro realiseerudes uskusime, et euro avab kapitalile tee Eesti majandusse ja luuakse uusi töökohti. Nii ka juhtus, kuid tööpuudus on endiselt suur ja see jääb probleemiks veel mitmeks aastaks. Kulub 2–3 korda rohkem aega, et investeeringud looksid nii palju töökohti, et tööpuudus jõuaks mõistlikule tasemele. Minu hinnangul võiks olla eesmärgiks 5% tööpuudus, aga see tähendab, et on vaja rohkem kui kaks korda alla tulla sellest tasemest, mis meil hetkel on. Meil lasub suurem vastutus müüa Eestit kui stabiilse investeerimis- ja majanduskliimaga piirkonda ja natuke müüa ka meie geograafilist asukohta. Oleme ju sillaks kahe suure majanduspiirkonna, Euroopa ja Venemaa vahel. On väga tervitatav, et näiteks Statoil plaanib tuua oma finantsjuhtimise Eestisse. See looks palju uusi töökohti võimekale personalile. See omakorda vabastab kohti järgmisele astmele. Sama käib loodavate IT-firmade kohta. Meie teadmistepotentsiaaliga jääb Eesti paljudele spetsialistidele väikseks, aga nii leiavad paljud oma erialast tööd teises ettevõttes. Teiseks suureks probleemiks kujuneb elektrihinna tõus. Eesti kuulub Euroopasse ja selletõttu on kohustunud 2013. aastaks täielikult avama oma elektrituru teistele pakkujatele ning see toob endaga kaasa

elektrihinna tõusu. Üks oluline kuluartikkel kasvab ja kogu kaup kallineb. Me peame juba täna mõtlema, kuidas ökonoomsemalt elektrit kasutada.

Väliskapital versus Eesti kapital 1992. aastal, mil Pangaliit tegevust alustas, oli 21 panka. Praegusel hetkel on Eestis 12 panka. Kas seda on Eesti jaoks palju või vähe? Minu vastus oleks jah ja ei. Konkurents on alati teretulnud. Ma usun, et uusi tulijaid mahub veel, aga kindlasti mitte Skandinaaviast. Eesti panganduses on välja kujunenud neli suuremat panka ja nende käes on üle 90% pangandusturust. Need neli (Swedbank, SEB, Nordea ja Danske) on kõik Skandinaaviast ja selline domineerimine ei ole hea. Ma julgeksin rohkem vaadata Kesk-Euroopa poole, mõni pank ehk Saksamaalt. Või Venemaalt, kes näeb üha rohkem Eestit ja tegelikult kogu Baltikumi sillana Euroopa ja Venemaa majanduse vahel. Eesti edulugu põhineb sellel, et avasime turu kompromissitult väliskapitalile. Pangandusturu avamine oli väga vajalik, aga me ei tunnetanud 15 aastat tagasi, et selle tulemusena liigub tänaseks üle 95% pangandusest väliskapitali kätte. Välispangad on Eesti turu vallutanud. Kas see näitab, et Eesti oma pangale ruumi ei ole? Eestis on oma panga jaoks turg liialt väike. Eesti võib majanduskasvult tunduda

7


persoon

persoon

Aivar Rehe:

„Uusi panku mahub turule veel, aga kindlasti mitte Skandinaaviast“ Kui Aivar Rehe oleks riik, siis oleks ta arvatavasti Šveits. Šveitsi tunneme kellade, nugade ja pankade järgi. Aivar Rehet iseloomustaksin sarnaselt: ta on väga täpne, tal on terane mõistus ja ükskõik mis teemadel ka ei räägiks, jõuame välja ikka panganduseni.

FOTO TIIT BLAAT

Aivar Rehe räägib kiiresti, liigub kiiresti ja ta mõte liigub kiiresti. Tundub, et tal on kogu aeg kiire ja ta on kuhugi hilinemas. Aga ta ei hiline. Nendel paaril kohtumisel on ta kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas. Selliseid inimesi saab usaldada. Ta vastab meilile juba kell 7 hommikul ja ei pea paljuks hilisõhtul telefonitsi tööteemadel vestelda. Ta on õnnelik inimene, sest töö on ta hobi. Pangandus on teda paelunud ligi kakskümmend aastat ja seda seetõttu, et erinevalt ettevõtlusest jookseb panganduses kogu majanduse spekter tegevusest läbi.

6

Millised on prognoosid seoses asetleidnud majanduskriisiga? Olin kriisi ajal Pangaliidu juht ja ma pidin tihti sellel teemal sõna võtma. Tõin võrdlusi 1998. aasta majanduskriisiga, millest meil oli võimalus väga palju õppida. Tookord kestis kriis 2001. aastani ehk kolme aasta möödudes sai majandus hoo sisse. Seda tänu sellele, et Eesti majandus oli väga paindlik, 2,5 aastat on pöörde tegemiseks tavaliselt liiga lühike aeg. Seekordne ülemaailmne finantskriis tabas meid 2008. aastal. Täna, 2011. aastal prognoosime juba majanduskasvu 3–4% ja eksporditurg peaks ületama 10–15%. Julgen väita, et oleme kriisist väljumas, sest ka kahekümne aasta möödudes on Eesti majandus endiselt paindlik. Skandinaavia suund on meie edu võti. Eesti majanduses on Rootsi kõige suurema partneri positsiooniga, ta on isegi Soomest mööda läinud. Kuna kriisist väljus kõige paremini Rootsi ja see on meie põhiline

turg, saime meiegi oma taastumist kiirendada ja oma finantsprobleeme vähendada. Mis on suurimad väljakutsed, mis Eestil ees seisavad? Kriisi esimesest etapist tulime edukalt välja. Euro realiseerudes uskusime, et euro avab kapitalile tee Eesti majandusse ja luuakse uusi töökohti. Nii ka juhtus, kuid tööpuudus on endiselt suur ja see jääb probleemiks veel mitmeks aastaks. Kulub 2–3 korda rohkem aega, et investeeringud looksid nii palju töökohti, et tööpuudus jõuaks mõistlikule tasemele. Minu hinnangul võiks olla eesmärgiks 5% tööpuudus, aga see tähendab, et on vaja rohkem kui kaks korda alla tulla sellest tasemest, mis meil hetkel on. Meil lasub suurem vastutus müüa Eestit kui stabiilse investeerimis- ja majanduskliimaga piirkonda ja natuke müüa ka meie geograafilist asukohta. Oleme ju sillaks kahe suure majanduspiirkonna, Euroopa ja Venemaa vahel. On väga tervitatav, et näiteks Statoil plaanib tuua oma finantsjuhtimise Eestisse. See looks palju uusi töökohti võimekale personalile. See omakorda vabastab kohti järgmisele astmele. Sama käib loodavate IT-firmade kohta. Meie teadmistepotentsiaaliga jääb Eesti paljudele spetsialistidele väikseks, aga nii leiavad paljud oma erialast tööd teises ettevõttes. Teiseks suureks probleemiks kujuneb elektrihinna tõus. Eesti kuulub Euroopasse ja selletõttu on kohustunud 2013. aastaks täielikult avama oma elektrituru teistele pakkujatele ning see toob endaga kaasa

elektrihinna tõusu. Üks oluline kuluartikkel kasvab ja kogu kaup kallineb. Me peame juba täna mõtlema, kuidas ökonoomsemalt elektrit kasutada.

Väliskapital versus Eesti kapital 1992. aastal, mil Pangaliit tegevust alustas, oli 21 panka. Praegusel hetkel on Eestis 12 panka. Kas seda on Eesti jaoks palju või vähe? Minu vastus oleks jah ja ei. Konkurents on alati teretulnud. Ma usun, et uusi tulijaid mahub veel, aga kindlasti mitte Skandinaaviast. Eesti panganduses on välja kujunenud neli suuremat panka ja nende käes on üle 90% pangandusturust. Need neli (Swedbank, SEB, Nordea ja Danske) on kõik Skandinaaviast ja selline domineerimine ei ole hea. Ma julgeksin rohkem vaadata Kesk-Euroopa poole, mõni pank ehk Saksamaalt. Või Venemaalt, kes näeb üha rohkem Eestit ja tegelikult kogu Baltikumi sillana Euroopa ja Venemaa majanduse vahel. Eesti edulugu põhineb sellel, et avasime turu kompromissitult väliskapitalile. Pangandusturu avamine oli väga vajalik, aga me ei tunnetanud 15 aastat tagasi, et selle tulemusena liigub tänaseks üle 95% pangandusest väliskapitali kätte. Välispangad on Eesti turu vallutanud. Kas see näitab, et Eesti oma pangale ruumi ei ole? Eestis on oma panga jaoks turg liialt väike. Eesti võib majanduskasvult tunduda

7


persoon

fotod Birgit Püve

Siiski, meie püüdlus on olla maksimaalselt kliendile lähedal, pakkuda kogu toodete ja teenuste spektrit. Lisaks klassikalistele pangateenustele tahame olla ka hariva funktsiooniga. Nii näiteks õpetame lastele „Rahamaa“ abil rahalist kirjaoskust. Ettevõtetel aitame uue kalkulaatori abil paremini juhtida käibekapitali.

gasellina ehk kiiresti liikujana, aga majandusruum jääb väikeseks. Eestis on avatud turg, me oleme euroalaga liitunud, oleme muutumas arenenud traditsioonidega maaks, maksundus on kontrolli all ja riigieelarve on tasakaalus. Kõik see on tore, aga potentsiaalsed huvitatud pangad otsivad tegelikult suuremat majandusregiooni.

Ärimehe kolm K-d Ärimehe juures on lisaks hästi istuvale ülikonnale tähtsad kingad, kell ja kaelaside. Mille järgi endale kella valisite? Mõni aasta tagasi, kui lähenes 45. sünnipäev, tundsin, et on aeg teha endale üks väärikas kingitus. Tag Heueri kella valisin täiesti teadlikult. See on nähtavam, selle brändi taga on põnevad isiksused – mehed, kes armastavad rohkem kiirust, kes on sportlikumad ja tegutsemistahet täis. Ma tundsin, et ma olen just selline.

Mille järgi valite lipsu? Lipsud on olnud aastaid minu nõrkuseks, aga viimastel aastatel olen pisut hoogu maha võtnud. Lipsu valik on meeleolu ja enesetunde küsimus. On erinevad kohtumised, on kerged ja rasked läbirääkimised, vastavalt sellele valin ka lipsu. Kui on suuremale auditooriumile esinemine, püüan leida „rääkiva“ kaelasideme. Väldin musta, sest see näitab, et inimene on väsinud.

8

Üks poliitiline jõud tahtis mõni aeg tagasi luua eesti kapitalil põhinevat panka. Ütlesin siis ja ütlen ka praegu, et see ei ole mõttekas. Praegusel tehnoloogiaajastul on panga tegemine väga kallis. Pangandus on kasvanud kontoriteenindamisest elektrooniliseks teenindamiseks, inimesed saavad oma asjad ära ajada kodust arvutiga. Ka raha hoitakse rahakotis piiratult ja rahavajaduse asendavad kaardid. Kui rahvuslik kapital tuleks, peaks investeerima järk-järgult kõikidesse nendesse kanalitesse. Ja siis lootma jääma, et ollakse piisavalt konkurentsivõimeline ja atraktiivne ning et suurem osa klientuurist valib selle panga. Kui soovitakse tasuvust 5–7 aasta jooksul, siis peaks saama loodavale pangale 30 000 – 50 000 klienti aasta või pooleteise jooksul. Kui kliendiedu ei saavuta, võib investeeringu tasuvus minna üleloomulikult pikaks. Kas Eestis enam tehaksegi mingeid olulisi otsuseid, kui suured pangad kuuluvad välispankadele? Ka Eesti Pank muutus eurole üleminekul Euroopa Keskpanga lähedasemaks partneriks. Rahapoliitilised otsused tehakse Euroopa Keskpanga kabinettides, kus Eesti Pangal on öelda oma sõna. Meie panganduses on rahvusvaheline kapital organiseerunud filiaali või sajaprotsendilise tütarpanga vomis. See tähendab, et strateegilised otsused tehakse peamajades Stockholmis, Kopenhaagenis või Helsingis vastavate valdkondade tippjuhtide poolt. Ma olen sellises keskkonnas aastaid olnud ja mind ei häiri, et tänases pangas tehakse olulised otsused peakontoris. Meie ülesanne on sulanduda üldisesse strateegiasse, mis on määratud emapanga poolt, ja ise keskenduda ennekõike kliendile ja tema teenindamisele, ning meie tunneme

seda klienti peakontoriga võrreldes märksa enam, kuna tegutseme samas keskkonnas. Kaks suurimat ja tuntumat panka kuuluvad rootslastele. Mis on see miski, miks peaks firma või eraisik oma raha Taani pangas hoidmise kasuks otsustama? Meie edu seisneb selles, et oleme kliendile lähedal, „kiht“ otsustajate ja meie klientide vahel on õhem ning me suudame neid kiiremini teenindada. Näiteks enne kriisiperioodi oli praktika, kus krediidiotsuse tasandil teenindati klienti 24 tunniga. Danske eelis on see, et kuigi grupina on ta Põhjamaade üks suurimaid, olles ka siin arvestatava turuosaga, oleme siin struktuurilt väiksem organisatsioon. Suuremad organisatsioonid on keerulisema ülesehitusega, otsuse kättesaamine on pikem protsess ja pank seetõttu vähem paindlik.

Pangandus versus ettevõtlus Kogusite rahva hulgas populaarsust lubadusega hakata lagesid värvima, kui Sampo Pank ei suuda parimat kodulaenu anda. Kas lubadust oli raske pidada? Lage ma värvima tõesti ei pidanud, aga lubaduse ajal oli pinge sees suur. See polnud pelgalt lubadus pangale tähelepanu võitmiseks. Mul oli reaalne valmisolek vajadusel oma meeskonnaga maalritöödele minna. Aga kliendid säästsid mind ja säästsid ka kolleegid teistest pankadest. Värvimistalgud me siiski tegime. Värvisime pangakollektiiviga loomaaia kohvikut, kuid see ei olnud seotud ühegi laenuga, vaid tegemist oli meeskondliku üritusega, kus soovisime käed külge panna ja ühiselt midagi toredat ära teha. Mis on järgmine lubadus? Kas on midagi, mida julgete nüüd nii kindlalt väita? Tookordsest mõttelaadist on mul jalad maa külge kasvanud ja sarnaseid lubadusi ma anda ei soovi.

Te pole kunagi tegelenud ettevõtlusega. Ometi on teil kogemused tootmises (Mist­ra asedirektor), maksunduses (Maksuja Tolliamet) ja panganduses. Kas nende teadmiste ja kogemuste baasil pole tekkinud ahvatlust hakata oma äri ajama? Never say never. Aga hetkel on pangandus selline valdkond, mis väga paelub. Panganduse eelis on see, et sa töötad inimestega, ettevõtetega ning kogu majanduse spekter jookseb tegevusest läbi. Ettevõtluses oled tavaliselt seotud vaid ühe sektoriga. Ma ei kahetse, et 90ndatel ei läinud erastamisteed (Mistrast kasvas välja edukas Wendre), vaid valisin panganduse. See meeldib mulle väga, siin on kerged juhtumid ja rasked juhtumid, ning see kõik täiendab mind. Mu panganduselu on olnud samuti väga mitmekesine: mul on olnud võimalus töötada nii Eesti kui Rootsi kapitaliga, seejärel Soome ja nüüd Taani kapitaliga. Olete kõrgete ametikohtadega „ära hellitatud”. Pangajuhi toolile ei jääda kuni pensionini. Mis on töökoht, mille poole püüdlete? Prooviksin kätt rahvusvahelises ettevõtluses (sh pangandus). Kadestan positiivses võtmes kolleege Indrek Neiveltit ja Erkki Raasukest, kes saavad majanduse juhtimisega tegeleda Eestist väljaspool.

Töö versus hobi Olen kuulnud, et Teie hobid on sportimine ja reisimine. Kui palju nendeks hobideks aega jääb? Lisaksin siia nimistusse kindlasti ka kodu. Kolm aastat tagasi lõime oma majapidamise Meriväljale ja seetõttu olen rohkem kodule orienteeritud. Välitööd on minu hobi. See on aasta ringi üks suur tegemine – kevadel-suvel muru hooldamine, sügisel riisumine, talvel lumekoristamine. Tegelikult olen õnnelik, et mu töö on samal ajal ka mu hobi, seega esimeseks hobiks märgiksin töö. Ja kui sellest aega üle jääb, sean hobid sellisesse järjekorda: kodu, sport, reisimine.

ses (nn müügimehed), aga meeskonnamängijad tugevad tippjuhid. Ma pole kabineti tüüpi juht, mulle meeldib käia organisatsioonis ja „nuusutada“ õhkkonda. Tahan saada ülevaadet kõigest toimuvast.

FOTO TIIT BLAAT

persoon

Just-just. Need ongi meeskonnamängija tunnused. Teis peavad olema peidus mingid pallimängija geenid. Võib-olla tõesti. Oma esimeseks spordialaks 7aastase poisina valisin korvpalli, aga vanemad suunasid mind ja hiljem otsustasin ujumise kasuks. Ujumises olin ma aga rohkem taktik. Lühimaad mulle sugugi ei istu. Olen pikamaa­ ujuja ja mulle meeldib, kuidas seal saab valida strateegia ja oma vastased taktikaliselt üle kavaldada. Aga tüüpilised ärimeeste hobid: golf, jahid (nii metsas kui merel)? Üks klient kutsus mind golfiga tutvust tegema. Mulle ei meeldinud. Pärast seda läksin rahulikult jõusaali ja sain sealt oma energialaksu kätte. Ei ole vist sellist tüüpi inimene. Metsas jahil ma ka ei käi. Olen olnud kunagistel Hoiupanga jahiüritustel ajaja. Mulle meeldis, et värskes õhus mässamisest olid läbi ja väsinud, aga mulle ei meeldi püssi käes hoida. Merejahiga läheks sõitma küll, kui keegi kutsuks. Endal seda pisikut ei ole. Aga reisimine. Kas rändate palju? Reisimine on meie pere ühine hobi. See on olnud teadlik tegevus, et noorest peast lastele näidata maailma ja tutvustada erinevaid kultuure. Alati käib reisi juurde hea ettevalmistus. Kuluefektiivsuse saavutamiseks korraldame oma reisid ise, mõtleme marsruudid, broneerime hotellid ja lisame kultuuriprogrammi. Kas mõni unistuste reis on veel toimumata? Tegelikult oleksin ma heameelega oma „kookonis“, koduses Eestis. Aga pere õhutab mind ikka aeg-ajalt töölt vabaks võtma. Viimased kaks aastat on olnud tööl väga pingeline, majanduskriis ja euro tulek ei lasknud eriti puhata. Lähenemas on meil hõbepulmad ja mõni ilus reis selle tähistamiseks on hea mõte. Ma arvan, et me ei trügi kusagile väga kaugele, vaid teeme seda rahulikumalt mõnes Euroopa veinimõisas.

Mis spordiga tegelete? Tegelen spordiga niipalju, kui saan. Enda vormis hoidmiseks üritan 2–3 korda nädalas käia jõusaalis.

Milline on lemmikpaik Eestis? Saaremaa. Puhkusetunde saamiseks käime seal sageli. Oleme GoSpa püsikliendid algusest saati. Ja seda mitte ainult spaa, vaid ennekõike ikka Saaremaa pärast.

Olete endine ujuja. Tavaliselt on individuaalalade esindajad edukad ettevõtlu-

Külli Värnik

Aivar Rehe Sündinud 3. aprillil 1963. Lõpetanud1981Kohtla-Järve 1. keskkooli ja 1985 TPI tööstuse­ planeerimise erialal. Täiendanud end 1992 St Mary ülikoolis organisatsiooni juhtimise alal ja 1996 EBRD panganduskursustel. 1990–1992 Mistra peadirektori asetäitja, 1994–1998 Eesti Hoiupanga juhatuse aseesimees, 1998–2002 Hansapanga Grupi riskidirektor. Aastast 2002 Tolliameti peadirektor, 2004–2006 Maksu- ja Tolliameti peadirektor. Jaanuarist 2006 Sampo Panga juhatuse esimees. Pälvis 2007 Valgetähe III klassi teenetemärgi. Novembris 2010 pälvis EV Maksu- ja Tolliameti I klassi aumärgi, millega tunnustati Rehe panust kahe suure ja eriilmelise organisatsiooni liitmisel. Abikaasa Kristel ning kaks tütart Gertrud (22) ja Brigitta (20) on kõik seotud majandusega. 9


persoon

fotod Birgit Püve

Siiski, meie püüdlus on olla maksimaalselt kliendile lähedal, pakkuda kogu toodete ja teenuste spektrit. Lisaks klassikalistele pangateenustele tahame olla ka hariva funktsiooniga. Nii näiteks õpetame lastele „Rahamaa“ abil rahalist kirjaoskust. Ettevõtetel aitame uue kalkulaatori abil paremini juhtida käibekapitali.

gasellina ehk kiiresti liikujana, aga majandusruum jääb väikeseks. Eestis on avatud turg, me oleme euroalaga liitunud, oleme muutumas arenenud traditsioonidega maaks, maksundus on kontrolli all ja riigieelarve on tasakaalus. Kõik see on tore, aga potentsiaalsed huvitatud pangad otsivad tegelikult suuremat majandusregiooni.

Ärimehe kolm K-d Ärimehe juures on lisaks hästi istuvale ülikonnale tähtsad kingad, kell ja kaelaside. Mille järgi endale kella valisite? Mõni aasta tagasi, kui lähenes 45. sünnipäev, tundsin, et on aeg teha endale üks väärikas kingitus. Tag Heueri kella valisin täiesti teadlikult. See on nähtavam, selle brändi taga on põnevad isiksused – mehed, kes armastavad rohkem kiirust, kes on sportlikumad ja tegutsemistahet täis. Ma tundsin, et ma olen just selline.

Mille järgi valite lipsu? Lipsud on olnud aastaid minu nõrkuseks, aga viimastel aastatel olen pisut hoogu maha võtnud. Lipsu valik on meeleolu ja enesetunde küsimus. On erinevad kohtumised, on kerged ja rasked läbirääkimised, vastavalt sellele valin ka lipsu. Kui on suuremale auditooriumile esinemine, püüan leida „rääkiva“ kaelasideme. Väldin musta, sest see näitab, et inimene on väsinud.

8

Üks poliitiline jõud tahtis mõni aeg tagasi luua eesti kapitalil põhinevat panka. Ütlesin siis ja ütlen ka praegu, et see ei ole mõttekas. Praegusel tehnoloogiaajastul on panga tegemine väga kallis. Pangandus on kasvanud kontoriteenindamisest elektrooniliseks teenindamiseks, inimesed saavad oma asjad ära ajada kodust arvutiga. Ka raha hoitakse rahakotis piiratult ja rahavajaduse asendavad kaardid. Kui rahvuslik kapital tuleks, peaks investeerima järk-järgult kõikidesse nendesse kanalitesse. Ja siis lootma jääma, et ollakse piisavalt konkurentsivõimeline ja atraktiivne ning et suurem osa klientuurist valib selle panga. Kui soovitakse tasuvust 5–7 aasta jooksul, siis peaks saama loodavale pangale 30 000 – 50 000 klienti aasta või pooleteise jooksul. Kui kliendiedu ei saavuta, võib investeeringu tasuvus minna üleloomulikult pikaks. Kas Eestis enam tehaksegi mingeid olulisi otsuseid, kui suured pangad kuuluvad välispankadele? Ka Eesti Pank muutus eurole üleminekul Euroopa Keskpanga lähedasemaks partneriks. Rahapoliitilised otsused tehakse Euroopa Keskpanga kabinettides, kus Eesti Pangal on öelda oma sõna. Meie panganduses on rahvusvaheline kapital organiseerunud filiaali või sajaprotsendilise tütarpanga vomis. See tähendab, et strateegilised otsused tehakse peamajades Stockholmis, Kopenhaagenis või Helsingis vastavate valdkondade tippjuhtide poolt. Ma olen sellises keskkonnas aastaid olnud ja mind ei häiri, et tänases pangas tehakse olulised otsused peakontoris. Meie ülesanne on sulanduda üldisesse strateegiasse, mis on määratud emapanga poolt, ja ise keskenduda ennekõike kliendile ja tema teenindamisele, ning meie tunneme

seda klienti peakontoriga võrreldes märksa enam, kuna tegutseme samas keskkonnas. Kaks suurimat ja tuntumat panka kuuluvad rootslastele. Mis on see miski, miks peaks firma või eraisik oma raha Taani pangas hoidmise kasuks otsustama? Meie edu seisneb selles, et oleme kliendile lähedal, „kiht“ otsustajate ja meie klientide vahel on õhem ning me suudame neid kiiremini teenindada. Näiteks enne kriisiperioodi oli praktika, kus krediidiotsuse tasandil teenindati klienti 24 tunniga. Danske eelis on see, et kuigi grupina on ta Põhjamaade üks suurimaid, olles ka siin arvestatava turuosaga, oleme siin struktuurilt väiksem organisatsioon. Suuremad organisatsioonid on keerulisema ülesehitusega, otsuse kättesaamine on pikem protsess ja pank seetõttu vähem paindlik.

Pangandus versus ettevõtlus Kogusite rahva hulgas populaarsust lubadusega hakata lagesid värvima, kui Sampo Pank ei suuda parimat kodulaenu anda. Kas lubadust oli raske pidada? Lage ma värvima tõesti ei pidanud, aga lubaduse ajal oli pinge sees suur. See polnud pelgalt lubadus pangale tähelepanu võitmiseks. Mul oli reaalne valmisolek vajadusel oma meeskonnaga maalritöödele minna. Aga kliendid säästsid mind ja säästsid ka kolleegid teistest pankadest. Värvimistalgud me siiski tegime. Värvisime pangakollektiiviga loomaaia kohvikut, kuid see ei olnud seotud ühegi laenuga, vaid tegemist oli meeskondliku üritusega, kus soovisime käed külge panna ja ühiselt midagi toredat ära teha. Mis on järgmine lubadus? Kas on midagi, mida julgete nüüd nii kindlalt väita? Tookordsest mõttelaadist on mul jalad maa külge kasvanud ja sarnaseid lubadusi ma anda ei soovi.

Te pole kunagi tegelenud ettevõtlusega. Ometi on teil kogemused tootmises (Mist­ra asedirektor), maksunduses (Maksuja Tolliamet) ja panganduses. Kas nende teadmiste ja kogemuste baasil pole tekkinud ahvatlust hakata oma äri ajama? Never say never. Aga hetkel on pangandus selline valdkond, mis väga paelub. Panganduse eelis on see, et sa töötad inimestega, ettevõtetega ning kogu majanduse spekter jookseb tegevusest läbi. Ettevõtluses oled tavaliselt seotud vaid ühe sektoriga. Ma ei kahetse, et 90ndatel ei läinud erastamisteed (Mistrast kasvas välja edukas Wendre), vaid valisin panganduse. See meeldib mulle väga, siin on kerged juhtumid ja rasked juhtumid, ning see kõik täiendab mind. Mu panganduselu on olnud samuti väga mitmekesine: mul on olnud võimalus töötada nii Eesti kui Rootsi kapitaliga, seejärel Soome ja nüüd Taani kapitaliga. Olete kõrgete ametikohtadega „ära hellitatud”. Pangajuhi toolile ei jääda kuni pensionini. Mis on töökoht, mille poole püüdlete? Prooviksin kätt rahvusvahelises ettevõtluses (sh pangandus). Kadestan positiivses võtmes kolleege Indrek Neiveltit ja Erkki Raasukest, kes saavad majanduse juhtimisega tegeleda Eestist väljaspool.

Töö versus hobi Olen kuulnud, et Teie hobid on sportimine ja reisimine. Kui palju nendeks hobideks aega jääb? Lisaksin siia nimistusse kindlasti ka kodu. Kolm aastat tagasi lõime oma majapidamise Meriväljale ja seetõttu olen rohkem kodule orienteeritud. Välitööd on minu hobi. See on aasta ringi üks suur tegemine – kevadel-suvel muru hooldamine, sügisel riisumine, talvel lumekoristamine. Tegelikult olen õnnelik, et mu töö on samal ajal ka mu hobi, seega esimeseks hobiks märgiksin töö. Ja kui sellest aega üle jääb, sean hobid sellisesse järjekorda: kodu, sport, reisimine.

ses (nn müügimehed), aga meeskonnamängijad tugevad tippjuhid. Ma pole kabineti tüüpi juht, mulle meeldib käia organisatsioonis ja „nuusutada“ õhkkonda. Tahan saada ülevaadet kõigest toimuvast.

FOTO TIIT BLAAT

persoon

Just-just. Need ongi meeskonnamängija tunnused. Teis peavad olema peidus mingid pallimängija geenid. Võib-olla tõesti. Oma esimeseks spordialaks 7aastase poisina valisin korvpalli, aga vanemad suunasid mind ja hiljem otsustasin ujumise kasuks. Ujumises olin ma aga rohkem taktik. Lühimaad mulle sugugi ei istu. Olen pikamaa­ ujuja ja mulle meeldib, kuidas seal saab valida strateegia ja oma vastased taktikaliselt üle kavaldada. Aga tüüpilised ärimeeste hobid: golf, jahid (nii metsas kui merel)? Üks klient kutsus mind golfiga tutvust tegema. Mulle ei meeldinud. Pärast seda läksin rahulikult jõusaali ja sain sealt oma energialaksu kätte. Ei ole vist sellist tüüpi inimene. Metsas jahil ma ka ei käi. Olen olnud kunagistel Hoiupanga jahiüritustel ajaja. Mulle meeldis, et värskes õhus mässamisest olid läbi ja väsinud, aga mulle ei meeldi püssi käes hoida. Merejahiga läheks sõitma küll, kui keegi kutsuks. Endal seda pisikut ei ole. Aga reisimine. Kas rändate palju? Reisimine on meie pere ühine hobi. See on olnud teadlik tegevus, et noorest peast lastele näidata maailma ja tutvustada erinevaid kultuure. Alati käib reisi juurde hea ettevalmistus. Kuluefektiivsuse saavutamiseks korraldame oma reisid ise, mõtleme marsruudid, broneerime hotellid ja lisame kultuuriprogrammi. Kas mõni unistuste reis on veel toimumata? Tegelikult oleksin ma heameelega oma „kookonis“, koduses Eestis. Aga pere õhutab mind ikka aeg-ajalt töölt vabaks võtma. Viimased kaks aastat on olnud tööl väga pingeline, majanduskriis ja euro tulek ei lasknud eriti puhata. Lähenemas on meil hõbepulmad ja mõni ilus reis selle tähistamiseks on hea mõte. Ma arvan, et me ei trügi kusagile väga kaugele, vaid teeme seda rahulikumalt mõnes Euroopa veinimõisas.

Mis spordiga tegelete? Tegelen spordiga niipalju, kui saan. Enda vormis hoidmiseks üritan 2–3 korda nädalas käia jõusaalis.

Milline on lemmikpaik Eestis? Saaremaa. Puhkusetunde saamiseks käime seal sageli. Oleme GoSpa püsikliendid algusest saati. Ja seda mitte ainult spaa, vaid ennekõike ikka Saaremaa pärast.

Olete endine ujuja. Tavaliselt on individuaalalade esindajad edukad ettevõtlu-

Külli Värnik

Aivar Rehe Sündinud 3. aprillil 1963. Lõpetanud1981Kohtla-Järve 1. keskkooli ja 1985 TPI tööstuse­ planeerimise erialal. Täiendanud end 1992 St Mary ülikoolis organisatsiooni juhtimise alal ja 1996 EBRD panganduskursustel. 1990–1992 Mistra peadirektori asetäitja, 1994–1998 Eesti Hoiupanga juhatuse aseesimees, 1998–2002 Hansapanga Grupi riskidirektor. Aastast 2002 Tolliameti peadirektor, 2004–2006 Maksu- ja Tolliameti peadirektor. Jaanuarist 2006 Sampo Panga juhatuse esimees. Pälvis 2007 Valgetähe III klassi teenetemärgi. Novembris 2010 pälvis EV Maksu- ja Tolliameti I klassi aumärgi, millega tunnustati Rehe panust kahe suure ja eriilmelise organisatsiooni liitmisel. Abikaasa Kristel ning kaks tütart Gertrud (22) ja Brigitta (20) on kõik seotud majandusega. 9


makroanalüüs

Balti majandused taas

kasvamas Balti majandused taastuvad retsessioonist üsnagi jõudsalt. Kasv on küll intensiivistumas, ent on veel vara öelda, et kõik probleemid on seljataha jäetud. Jätkusuutliku kasvu tagamiseks tuleks jätkata struktuursete reformidega konkurentsivõimelise ja paindliku keskkonna loomiseks ja panustada enam suurema lisandväärtusega valdkondadesse ja tõhususse.

Kolme aasta pärast euro ka Lätis ja Leedus Balti majanduste taastumist veab tugev ekspordi kasv. Viimast on toetamas soliidne majanduskasv olulisematel eksporditurgudel, nagu Rootsi, Soome, Venemaa, Saksamaa ja Poola. Pidurdav on olnud aga sisenõudlus. Nimelt sisenõudluse taastumine on olnud nõrk, kuna nii kodumajapidamised kui ettevõtted tunnevad jätkuvalt karmima laenupoliitika ja fiskaalpoliitika konsolideerimise mõjusid. 2011. aasta tõotab tuua soliidsema kasvu aga ka sisenõudluses. Seda lubavad oodata nii positiivsed ootused pankade laenupoliitika suhtes, kiirem sissetulekute kasv kui majanduse madalseisust väljatulekuga kaasnev baasiefekt. Käesoleval aastal tõotab Eesti majandus kasvada üle 5%, Lee-

du majandus ligi 4% ja Läti majandus vei- ootame töötuse määra alanemist vastavalt tasemele 13,9% ja 14,6%. di üle 3%. Kasvav inflatsioon, mis on paljuski seoEuro kasutuselevõtt on lisanud kindlustunnet ja usaldust Eesti vastu ning toetab ka edasist kasvu. Kasvav inflatsioon, mis on Selle kinnituseks on kasvanud paljuski seotud toiduainete ja välisinvesteeringute mahud. Euenergia­kandjate maailmaturuhinrole üleminek on varsti reaalne dade tõusuga, ähvardab aeglustaka Läti ja Leedu puhul ning nenda sisenõudluse taastumist. de võimalus eurolaga liitumiseks võib avaneda juba 3 aasta pärast. Nimelt arvestades eeldatavate fiskaalpoliitiliste meetmetega defitsiidi vähendamiseks, tõotavad tud toiduainete ja energiakandjate maailmõlema puhul 2012. aasta eelarvedefitsii- maturuhindade tõusuga, ähvardab aeglustada sisenõudluse taastumist (vaatamata dinumbrid alaneda 3% juurde SKTst. väga suurele toorainete hinnatõusule, speSuurimad väljakutsed kuleeritakse globaalmajanduse tugeva kaasnevad tööturu ja taastumise ja keskpankade jätkuvalt väinflatsiooniga gagi toetava rahapoliitika tõttu veelgi kõrTööturg taastub aeglaselt, töötuse määr gemate hindadega energia ja toiduainete püsib kõrge ning oluliseks probleemiks on osas). pikaajaline ja struktuurne töötus. Kasvav inflatsiooniline surve toob kaaParimas seisus on Eesti, mil- sa ka selle, et Euroopa Keskpank on sunnile töötuse määr võiks 2012. tud rahapoliitikat karmistama. Esimene intaastal langeda 9,9 protsen- ressikergitus toimus aprillis ning kuivõrd dini. Leedu ja Läti puhul eurotsooni inflatsioon püsib üle Euroopa Keskpanga sihttaseme, võib oodata sellele vaieldamatult ka lisa. Ettevõtetest ja eraisikutest laenuvõtjatele pole see muidugi hea uudis, ent see ei tohiks siiski olulisi probleeme tekitada, kuivõrd majanduskeskkond on paranemas, tarbijate ja ettevõtete kindlustunne kasvamas, intressid endiselt märgatavalt madalamal võrreldes 3 aasta taguse ajaga ja edasine intresside kerkimine võiks tulla pigem rahuliku tempoga.

Violeta Klyviene Danske Markets Balti vanemanalüütik

10

3 põhjust,

koolitus

miks olulised tegevused takerduvad Olles praeguseks tööd teinud mitmesaja Eesti ettevõtte ja organisatsiooniga, märkan ikka ja jälle kolme ürgpõhjust, mis takistab inimestel endast maksimumi anda. Näitan, millised on need põhjused, ja pakun välja mõned retseptid nende raviks. Kõigi nende juhtumite puhul pole halb ajakasutus mitte põhjus, vaid sümptom.

Rabelev kultuur Aastaid kestev paaniline rabelemine kuulub Eesti meeskondade kõige levinumate krooniliste haiguste hulka. Vahel veab ning haigushood annavad mõneks nädalaks järele, kui juhtkonnal on käsil järjekordse uue strateegia tegemine. Tulemus on pidev rahmeldamine. Töötajatel pole prioriteetidest aimugi ning ettevõte teeb näiliselt meeletult palju tööd, kuid eriti edasi ei liigu. Sellist kultuuri kirjeldab eelkõige tava olulised tegevused pooleli jätta. See toob kaasa fookuse puudumise ning inimesed ei suuda keskenduda elutähtsate asjade edukale lõpetamisele. Tagajärjena on meeskond kurnatud ja osa juhtkonda süüdistab neid saamatuses, mõistmata, et peegel on kõver ning esmalt tuleks ennast ravida ja alles siis asuda alluvate mõtteviisi ning tegutsemise tulemusliku juhtimise juurde. Retsept. Leidke, milline on teie meeskonna kõige olulisem tugev külg. Üks. Ei rohkem ega vähem. Üks. Kui selleks on tõesti kiirus ja rabelemine, laske vana moodi edasi. Kui ei, siis keskenduge järgmisel nädalal ühele olulisele projektile. Kui see on tehtud, võtke ette järgmine. Vahepeal saabunud ideed pange lihtsalt kirja. Kui loote strateegia või seate pikema aja sihid, siis rühkige nendeni sihikindlalt, laskmata end uitmõtetel eksitada. Just see ja järgmine sümptom on need, mida aitame lahendada oktoobri lõpus toimuval oluliste asjade meeskonnaga ära tegemise koolitusel „Uus kurss“.

Luik, haug ja vähk Füüsikast teame, et vastassuunalised jõud kompenseerivad teineteist. Täpselt nii on ka meeskonnas, kui selle liikmed sikutavad olulist projekti või

protsessi igaüks ise suunas. Kõik pingukutamise suunda muuta, sest köit tirida tavad maksimaalselt, higi voolab ojadeneile ju meeldib. na ning asi nihkub vahel ühele või teisele poole. Töötegemise mulje on kõikehõlmav, Lained löövad üle pea kokku kuid tegelikult ei toimu peale nägelemise Vahel on tunne, et maailm käib liiga kiija ühise ähkimise suurt midagi. relt ning tegevused löövad lihtsalt üle pea Retsepte on kaks. Esimene: leppige kokku. Meilikast täitub üha enamate kirjaomavahel kokku, miks te selle asjaga õieti möllate ning kuhu Joonistage ühine pilt sellest, soovite koos välja jõuda; milmillise olukorra te loote käesoleva line on igaühe jaoks tegevuse ühise projektiga – vahel aitab lõpptulemus ning milline on joonistamine kiiremini kokku teie eesmärkide ühisosa. Jooleppida kui tavaline arutelu. nistage kas või ühine pilt sellest, millise olukorra te loodega ning kõik tahavad meilt midagi saate käesoleva ühise projektiga – vahel aitab da. Pealekauba elame veel ebaloomulikus joonistamine kiiremini kokku leppida kui ta- rütmis: oleme ju mõeldud töötama suviti, valine arutelu. Kui te sellega toime ei tule, kui päevad pikad ning päikest küllaga, mitleidke mõni erapooletu inimene seda arut­ te talvel, kui vajame energiat lihtsalt tasaelu modereerima. hilju tiksudes kevadeni elus püsimiseks. Teine: kui lõppeesmärk on ette antud, Retsept. Pane rahulikult kirja olulisesiis muutke jõudude vahekordi – lisage ini- mad asjad, mida peaksid tegema. Vali välmesi, kes aitavad vedada soovitud suunas, ja neist kõige olulisem ja keskendu sellele ning eemaldage vastassuunas tirijaid. Veel iga päev tund või paar. Igal õhtul vaata üle parem, aidake neil leida põhjuseid, miks si- ja planeeri järgmine päev. Kui mõni päev on nii tavapärasest paremini välja tulnud, siis planeeri nädala kaupa. Püstita nädalale eesmärk ja tee see ära. Võta iga päev paar-kolm tundi, et järjekindlalt närida end läbi vanade tegevuste kuhjast. Selles töös on eesmärgiks ülesannetest loobuda, mitte neid täita. Võta päevakavasse ainult hädavajalikud tööd, teistest ütle ära, sest kõike ei jõua nii ehk naa. Lisaks tee vähemalt üle päeva veidi sporti või jaluta, vaadeldes ümbritsevat ja otsides sellest meeldivaid pisiasju, mida sa pole varem märganud. Veeda vähemalt paar korda nädalas lähedaste ja sõpradega mõnusalt aega. Alusta päeva naeratusega ja lõpeta päev naeratusega. Mis sest, et masu pani majandusele paugu; see lõi ruumi ka uutele võimalustele ning nüüd rühime jõudsalt ülesmäge. Mis sest, et tegemist on nii palju – kui keskendud ja hoiad positiivset suhtumist, siis olukord paraneb. Igal õhtul on ju väike vahepeatus, mil vaadata tänulikult päevale tagasi ja veidi unistada uuest ja paremast, saabuvast päevast.

Kristjan Otsmann koolitaja/coach www.selgepilt.ee

11


makroanalüüs

Balti majandused taas

kasvamas Balti majandused taastuvad retsessioonist üsnagi jõudsalt. Kasv on küll intensiivistumas, ent on veel vara öelda, et kõik probleemid on seljataha jäetud. Jätkusuutliku kasvu tagamiseks tuleks jätkata struktuursete reformidega konkurentsivõimelise ja paindliku keskkonna loomiseks ja panustada enam suurema lisandväärtusega valdkondadesse ja tõhususse.

Kolme aasta pärast euro ka Lätis ja Leedus Balti majanduste taastumist veab tugev ekspordi kasv. Viimast on toetamas soliidne majanduskasv olulisematel eksporditurgudel, nagu Rootsi, Soome, Venemaa, Saksamaa ja Poola. Pidurdav on olnud aga sisenõudlus. Nimelt sisenõudluse taastumine on olnud nõrk, kuna nii kodumajapidamised kui ettevõtted tunnevad jätkuvalt karmima laenupoliitika ja fiskaalpoliitika konsolideerimise mõjusid. 2011. aasta tõotab tuua soliidsema kasvu aga ka sisenõudluses. Seda lubavad oodata nii positiivsed ootused pankade laenupoliitika suhtes, kiirem sissetulekute kasv kui majanduse madalseisust väljatulekuga kaasnev baasiefekt. Käesoleval aastal tõotab Eesti majandus kasvada üle 5%, Lee-

du majandus ligi 4% ja Läti majandus vei- ootame töötuse määra alanemist vastavalt tasemele 13,9% ja 14,6%. di üle 3%. Kasvav inflatsioon, mis on paljuski seoEuro kasutuselevõtt on lisanud kindlustunnet ja usaldust Eesti vastu ning toetab ka edasist kasvu. Kasvav inflatsioon, mis on Selle kinnituseks on kasvanud paljuski seotud toiduainete ja välisinvesteeringute mahud. Euenergia­kandjate maailmaturuhinrole üleminek on varsti reaalne dade tõusuga, ähvardab aeglustaka Läti ja Leedu puhul ning nenda sisenõudluse taastumist. de võimalus eurolaga liitumiseks võib avaneda juba 3 aasta pärast. Nimelt arvestades eeldatavate fiskaalpoliitiliste meetmetega defitsiidi vähendamiseks, tõotavad tud toiduainete ja energiakandjate maailmõlema puhul 2012. aasta eelarvedefitsii- maturuhindade tõusuga, ähvardab aeglustada sisenõudluse taastumist (vaatamata dinumbrid alaneda 3% juurde SKTst. väga suurele toorainete hinnatõusule, speSuurimad väljakutsed kuleeritakse globaalmajanduse tugeva kaasnevad tööturu ja taastumise ja keskpankade jätkuvalt väinflatsiooniga gagi toetava rahapoliitika tõttu veelgi kõrTööturg taastub aeglaselt, töötuse määr gemate hindadega energia ja toiduainete püsib kõrge ning oluliseks probleemiks on osas). pikaajaline ja struktuurne töötus. Kasvav inflatsiooniline surve toob kaaParimas seisus on Eesti, mil- sa ka selle, et Euroopa Keskpank on sunnile töötuse määr võiks 2012. tud rahapoliitikat karmistama. Esimene intaastal langeda 9,9 protsen- ressikergitus toimus aprillis ning kuivõrd dini. Leedu ja Läti puhul eurotsooni inflatsioon püsib üle Euroopa Keskpanga sihttaseme, võib oodata sellele vaieldamatult ka lisa. Ettevõtetest ja eraisikutest laenuvõtjatele pole see muidugi hea uudis, ent see ei tohiks siiski olulisi probleeme tekitada, kuivõrd majanduskeskkond on paranemas, tarbijate ja ettevõtete kindlustunne kasvamas, intressid endiselt märgatavalt madalamal võrreldes 3 aasta taguse ajaga ja edasine intresside kerkimine võiks tulla pigem rahuliku tempoga.

Violeta Klyviene Danske Markets Balti vanemanalüütik

10

3 põhjust,

koolitus

miks olulised tegevused takerduvad Olles praeguseks tööd teinud mitmesaja Eesti ettevõtte ja organisatsiooniga, märkan ikka ja jälle kolme ürgpõhjust, mis takistab inimestel endast maksimumi anda. Näitan, millised on need põhjused, ja pakun välja mõned retseptid nende raviks. Kõigi nende juhtumite puhul pole halb ajakasutus mitte põhjus, vaid sümptom.

Rabelev kultuur Aastaid kestev paaniline rabelemine kuulub Eesti meeskondade kõige levinumate krooniliste haiguste hulka. Vahel veab ning haigushood annavad mõneks nädalaks järele, kui juhtkonnal on käsil järjekordse uue strateegia tegemine. Tulemus on pidev rahmeldamine. Töötajatel pole prioriteetidest aimugi ning ettevõte teeb näiliselt meeletult palju tööd, kuid eriti edasi ei liigu. Sellist kultuuri kirjeldab eelkõige tava olulised tegevused pooleli jätta. See toob kaasa fookuse puudumise ning inimesed ei suuda keskenduda elutähtsate asjade edukale lõpetamisele. Tagajärjena on meeskond kurnatud ja osa juhtkonda süüdistab neid saamatuses, mõistmata, et peegel on kõver ning esmalt tuleks ennast ravida ja alles siis asuda alluvate mõtteviisi ning tegutsemise tulemusliku juhtimise juurde. Retsept. Leidke, milline on teie meeskonna kõige olulisem tugev külg. Üks. Ei rohkem ega vähem. Üks. Kui selleks on tõesti kiirus ja rabelemine, laske vana moodi edasi. Kui ei, siis keskenduge järgmisel nädalal ühele olulisele projektile. Kui see on tehtud, võtke ette järgmine. Vahepeal saabunud ideed pange lihtsalt kirja. Kui loote strateegia või seate pikema aja sihid, siis rühkige nendeni sihikindlalt, laskmata end uitmõtetel eksitada. Just see ja järgmine sümptom on need, mida aitame lahendada oktoobri lõpus toimuval oluliste asjade meeskonnaga ära tegemise koolitusel „Uus kurss“.

Luik, haug ja vähk Füüsikast teame, et vastassuunalised jõud kompenseerivad teineteist. Täpselt nii on ka meeskonnas, kui selle liikmed sikutavad olulist projekti või

protsessi igaüks ise suunas. Kõik pingukutamise suunda muuta, sest köit tirida tavad maksimaalselt, higi voolab ojadeneile ju meeldib. na ning asi nihkub vahel ühele või teisele poole. Töötegemise mulje on kõikehõlmav, Lained löövad üle pea kokku kuid tegelikult ei toimu peale nägelemise Vahel on tunne, et maailm käib liiga kiija ühise ähkimise suurt midagi. relt ning tegevused löövad lihtsalt üle pea Retsepte on kaks. Esimene: leppige kokku. Meilikast täitub üha enamate kirjaomavahel kokku, miks te selle asjaga õieti möllate ning kuhu Joonistage ühine pilt sellest, soovite koos välja jõuda; milmillise olukorra te loote käesoleva line on igaühe jaoks tegevuse ühise projektiga – vahel aitab lõpptulemus ning milline on joonistamine kiiremini kokku teie eesmärkide ühisosa. Jooleppida kui tavaline arutelu. nistage kas või ühine pilt sellest, millise olukorra te loodega ning kõik tahavad meilt midagi saate käesoleva ühise projektiga – vahel aitab da. Pealekauba elame veel ebaloomulikus joonistamine kiiremini kokku leppida kui ta- rütmis: oleme ju mõeldud töötama suviti, valine arutelu. Kui te sellega toime ei tule, kui päevad pikad ning päikest küllaga, mitleidke mõni erapooletu inimene seda arut­ te talvel, kui vajame energiat lihtsalt tasaelu modereerima. hilju tiksudes kevadeni elus püsimiseks. Teine: kui lõppeesmärk on ette antud, Retsept. Pane rahulikult kirja olulisesiis muutke jõudude vahekordi – lisage ini- mad asjad, mida peaksid tegema. Vali välmesi, kes aitavad vedada soovitud suunas, ja neist kõige olulisem ja keskendu sellele ning eemaldage vastassuunas tirijaid. Veel iga päev tund või paar. Igal õhtul vaata üle parem, aidake neil leida põhjuseid, miks si- ja planeeri järgmine päev. Kui mõni päev on nii tavapärasest paremini välja tulnud, siis planeeri nädala kaupa. Püstita nädalale eesmärk ja tee see ära. Võta iga päev paar-kolm tundi, et järjekindlalt närida end läbi vanade tegevuste kuhjast. Selles töös on eesmärgiks ülesannetest loobuda, mitte neid täita. Võta päevakavasse ainult hädavajalikud tööd, teistest ütle ära, sest kõike ei jõua nii ehk naa. Lisaks tee vähemalt üle päeva veidi sporti või jaluta, vaadeldes ümbritsevat ja otsides sellest meeldivaid pisiasju, mida sa pole varem märganud. Veeda vähemalt paar korda nädalas lähedaste ja sõpradega mõnusalt aega. Alusta päeva naeratusega ja lõpeta päev naeratusega. Mis sest, et masu pani majandusele paugu; see lõi ruumi ka uutele võimalustele ning nüüd rühime jõudsalt ülesmäge. Mis sest, et tegemist on nii palju – kui keskendud ja hoiad positiivset suhtumist, siis olukord paraneb. Igal õhtul on ju väike vahepeatus, mil vaadata tänulikult päevale tagasi ja veidi unistada uuest ja paremast, saabuvast päevast.

Kristjan Otsmann koolitaja/coach www.selgepilt.ee

11


kommentaar

uus teenus

Kuidas

käibekapitali paremini juhtida? Hiljutise majanduslanguse üks põhimuresid oli likviiduskriis. Käibevarade juhtimine osutus ühtäkki keeruliseks, muutunud olukorras sai tähtsaimaks, lausa ellujäämise motoks cash is King!

Kriisist läbi tulnud firmadel on nüüd oluline seada sisse mõõdikud käibekapitali juhtimiseks ja neid pidevalt monitoorida. Näiteks maksetähtaja ületanud ostjatele tuleb kindlasti saata meeldetuletused või siis tuleb tagada, et vahe ostutellimuse ja müügiarve väljasaatmise vahel ei veniks asjatult pikaks. Kindlasti tuleb läbi vaadata nii sisseos-

duda kiire majanduskasvu perioodil. Esiteks koondub ettevõtte tähelepanu liialt müügi kasvatamisele. Sellistes tingimustes tuleks siiski kriitiliselt hinnata müügiplaane ja mitte unustada käibevarade optimaalset planeerimist. Teiseks kasvavad ühes müügiga klientidele paratamatult ka varud ja debitoorne võlgnevus. Nii võib kergesti juhtuda, et

Käibekapitali juhtimisel on otsene mõju ettevõtte vaba rahavoo suurendamisele ja teisalt ka keskmise kapitalikulu vähendamisele. Rääkimata siis mõjust kasumiaruandele. tu kui krediidimüügi maksetingimused. Ettevõte peab adekvaatselt hindama oma võimekust partneritega läbi rääkida, et tingimused enda kasuks tööle panna. Sagedasti kasutatakse tulemuste parandamiseks laovarude juhtimise ümberkorraldamist. Laovaru võib vaadelda kui puhvrit sisseostu- ja müügitehingute vahel. Ent kui ei suudeta prognoosida müüki piisavalt täpselt, jääb liiga palju käibekapitalist seotuks valmistoodangu lattu. Vilets müügiplaneerimine võib osutuda ettevõttele tervikuna väga kalliks. Tehes realistlikke müügiplaane, loote väärtusliku eelduse viimaks käibevarade finantseerimise vajaduse miinimumini.

Rahavoogude juhtimise mõju Sisenedes uude kasvutsüklisse, tuleb lähtuda põhimõttest back to basics. Ettevõtetel on selge vajadus täielikult kontrollida oma likviidsust ja tagada käibevarade parim kasutus. Müügiarvete automaatsed sulgemised ja eri võimalused paberivabaks arveldamiseks on ühed põhilisemad rahavoogude juhtimise hoovad. Rahvusvahelised ettevõtted kasutavad pankade poolt pakutavaid piiriüleseid Cash Management lahendusi. Toon kaks peamist riski, mis võivad aval-

12

ettevõttel tekib ootamatult puudus vabast rahast, näiteks palkade maksmiseks või maksude tasumiseks. Uute pangalaenude kaasamine ei pruugi kriisijärgsel perioodil soovitud kiirusega õnnestuda.

Vabastage käibekapital Debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse pikkuse või varude ringluskiiruse võrdlus on lihtne vahend oma ettevõtte konkurentide suhtes positsioneerimiseks. Kogemus näitab, et parima ja halvima käibekapitali juhtimisega ettevõtete vahe seisneb sageli selles, et viimaste puhul ei teata ettevõttes piisavalt võimalusi, kuidas käibekapitaliga säästlikumalt ringi käia. Finantsjuhil või arvestusosakondadel pole enamasti küllaldaselt volitusi sekkumiseks. Seega peab ettevõtte tippjuhtkond andma finantsüksusele piisavad volitused, et ettevõttesiseseid võtmeprotsesse mõjutada. Tegelikkuses on väga lihtsalt saavutatav 5–7% kokkuhoid võrrelduna müügikäibesse. Vähendades debitoorse võla ja lao ringluskiirust ning suurendades kreditoorset võlga vaid mõne päeva võrra, võib oluliselt vabastada käibe-

Tegelikkuses on väga lihtsalt saavutatav 5–7% kokkuhoid.

kapitali. Vabastatud käibekapital parandab likviidsust ja seeläbi väheneb ka vajadus käibekrediitide järele. Käibekapitali oskuslik vabastamine ongi odavaim viis ettevõtte finantseerimiseks.

Andrus Soodla Sampo Panga ettevõtete panganduse asedirektor

Testi ennast ja võrdle tulemusi konkurentidega Käibekapitali juhtimine on ettevõtete üks olulisemaid juhtimisvaldkondi. Kuid pahatihti on vastutus käibekapitali juhtimise eest ettevõttes killustunud ja nii võib suur pilt lihtsalt kaduma minna. Sampo Panga Käibekapitali juhtimise kalkulaator aitab saada kiire ülevaate teie firma seisust võrreldes konkurentidega. ja hankijate võlgnevuse pikkust vaid kahe päeva võrra, võib saavutada olulise hulga vabanevat kapitali. See peaks pakkuma huvi igale juhile! Mida Teie saaksite teha, et soovitud tulemust saavutada?

Käibekapitali juhtimine mõjutab otseselt ettevõtte vaba rahavoo suurendamist ja teisalt ka keskmise kapitalikulu vähendamist, rääkimata siis mõjust kasumiaruandele. Et suuta võrrelda oma ettevõtte tegevust peamiste konkurentidega, tuleb vaadata piisavalt lihtsaid ja üldistatud andmeid. Sampo Panga Käibekapitali juhtimise kalkulaator võimaldab võrrelda ettevõtteid nii, et siseinfo majandusnäitajate kohta puudub; vaja läheb ainult avalikke majandusaasta aruandeid. Kui viia bilansilised väärtused suhtarvude tasemele, siis avaneb täiesti uus juhtimisinfo.

Samm 2 – võrdle konkurentidega Kui olete oma ettevõtte andmetega juba tutvunud, siis veelgi huvitavam on ehk teada, kuidas on seis võrreldes konkurentidega. Käibekapitali kalkulaatori abil on võimalik ennast võrrelda paarikümne tegevusala lõikes. Eraldi saab vaadata ostjate ja hankijate võlgnevuse pikkust ning varude ringluskiirust, samuti kogu rahatsükli pikkust. Võrdlusandmetena on kasutatud Statistikaameti viimase viie aasta keskmisi näitajaid. Nii on tegu igati usaldusväärse baasinfoga, mida pank ei ole omalt poolt kuidagi mõjutanud. Samuti ei salvestata kuhugi Teie sisestatud andmeid, sest andmed tulevad süsteemi Statistikaameti näitajate kaudu. Võrdlusinfo esitlemisel toome eraldi välja ka võimaliku raha hulga, mida saaksite vabastada, kui Teie ettevõtte vastavad parameetrid oleksid kas tegevusala keskmiste või siis parimate hulgas.

Samm 1 – testi end Sisestades veebipõhisesse kalkulaatorisse neli väga lihtsat näitajat – müügitulu, varude mahu, hankijate ja ostjate võlgnevuse –, arvutatakse teile välja seotud käibekapitali hulk teie ettevõttes. Teisisõnu see, kui palju vajate praegu raha, et teha läbi üks käibetsükkel. Käibetsükkel leitakse nii, et liidetakse ostjate võlgnevus ja varude pikkus päevades ning lahutatakse hankijate võlgnevuse pikkus. Tegemist on siis klassikalise tsükliga, kus raha kui selline muutub sularahast tooraineks, sealt edasi valmistoodanguks, ostjate võlgnevuseks ja kõige lõpuks tagasi sula(arveldus)rahaks. Kalkulaatori abil saab kiiresti aru, kui palju oleks võimalik vabastada raha, mis on seni käibekapitali all seotud. Parandades lao käibekiirust, ostjate

Samm 3 – telli raport

Proovi kalkulaatorit: www.sampopank.ee/ kaibekapital

Käibekapitali kalkulaatori kaudu on võimalik tellida kirjalikult vormistatud raport, mis sisaldab kogu seda infot, mida olete sinna sisestanud ja võrdlusanalüüsis juba uurinud.

Täiendavalt selgitatakse lahti analüüsimeetod ja eraldi tuuakse välja arvutused. Raport sisaldab ka üldisi soovitusi, mida võiksite käibekapitali juhtimise alal ette võtta. Raportit on väga lihtne tellida ja see saadetakse Teie nimetatud e-posti aadressile.

Samm 4 – tule kohtumisele Kui olete raportis kajastatud infot analüüsinud ja soovite käibekapitali juhtimise võimalustega täpsemalt edasi töötada, siis soovitame tulla kohtuma meie spetsialistidega, kel on sel teemal pikaajalised rahvusvahelised kogemused. Siis teostame juba detailsema võrdlusanalüüsi ja koostame omalt poolt täpsemad soovitused, mida Teil oleks võimalik ette võtta.

Kokkuvõte Käibekapitali juhtimine on lõputu teema ning juhtkonna tasemel tähelepanu annab siin kindlasti häid tulemusi. See on hea võimalus ja vahend, mille abil kasvatada ettevõttes laiapõhjalist efektiivsuse ja varadega ringikäimise kultuuri. Sampo Panga roll on olla selles protsessis küsimuste esitajaks ja teejuhiks, suunata tähelepanu ning jagada aastatega kogunenud teadmisi ja oskusi. Me oleme kursis pidevalt arenevate tehnoloogiliste uuendustega ja turu parima praktikaga selles vallas. Käibekapitali juhtimise alane koostöö on igati vastavuses meie missiooniga olla ettevõtetele parimaks finantspartneriks.

13


kommentaar

uus teenus

Kuidas

käibekapitali paremini juhtida? Hiljutise majanduslanguse üks põhimuresid oli likviiduskriis. Käibevarade juhtimine osutus ühtäkki keeruliseks, muutunud olukorras sai tähtsaimaks, lausa ellujäämise motoks cash is King!

Kriisist läbi tulnud firmadel on nüüd oluline seada sisse mõõdikud käibekapitali juhtimiseks ja neid pidevalt monitoorida. Näiteks maksetähtaja ületanud ostjatele tuleb kindlasti saata meeldetuletused või siis tuleb tagada, et vahe ostutellimuse ja müügiarve väljasaatmise vahel ei veniks asjatult pikaks. Kindlasti tuleb läbi vaadata nii sisseos-

duda kiire majanduskasvu perioodil. Esiteks koondub ettevõtte tähelepanu liialt müügi kasvatamisele. Sellistes tingimustes tuleks siiski kriitiliselt hinnata müügiplaane ja mitte unustada käibevarade optimaalset planeerimist. Teiseks kasvavad ühes müügiga klientidele paratamatult ka varud ja debitoorne võlgnevus. Nii võib kergesti juhtuda, et

Käibekapitali juhtimisel on otsene mõju ettevõtte vaba rahavoo suurendamisele ja teisalt ka keskmise kapitalikulu vähendamisele. Rääkimata siis mõjust kasumiaruandele. tu kui krediidimüügi maksetingimused. Ettevõte peab adekvaatselt hindama oma võimekust partneritega läbi rääkida, et tingimused enda kasuks tööle panna. Sagedasti kasutatakse tulemuste parandamiseks laovarude juhtimise ümberkorraldamist. Laovaru võib vaadelda kui puhvrit sisseostu- ja müügitehingute vahel. Ent kui ei suudeta prognoosida müüki piisavalt täpselt, jääb liiga palju käibekapitalist seotuks valmistoodangu lattu. Vilets müügiplaneerimine võib osutuda ettevõttele tervikuna väga kalliks. Tehes realistlikke müügiplaane, loote väärtusliku eelduse viimaks käibevarade finantseerimise vajaduse miinimumini.

Rahavoogude juhtimise mõju Sisenedes uude kasvutsüklisse, tuleb lähtuda põhimõttest back to basics. Ettevõtetel on selge vajadus täielikult kontrollida oma likviidsust ja tagada käibevarade parim kasutus. Müügiarvete automaatsed sulgemised ja eri võimalused paberivabaks arveldamiseks on ühed põhilisemad rahavoogude juhtimise hoovad. Rahvusvahelised ettevõtted kasutavad pankade poolt pakutavaid piiriüleseid Cash Management lahendusi. Toon kaks peamist riski, mis võivad aval-

12

ettevõttel tekib ootamatult puudus vabast rahast, näiteks palkade maksmiseks või maksude tasumiseks. Uute pangalaenude kaasamine ei pruugi kriisijärgsel perioodil soovitud kiirusega õnnestuda.

Vabastage käibekapital Debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse pikkuse või varude ringluskiiruse võrdlus on lihtne vahend oma ettevõtte konkurentide suhtes positsioneerimiseks. Kogemus näitab, et parima ja halvima käibekapitali juhtimisega ettevõtete vahe seisneb sageli selles, et viimaste puhul ei teata ettevõttes piisavalt võimalusi, kuidas käibekapitaliga säästlikumalt ringi käia. Finantsjuhil või arvestusosakondadel pole enamasti küllaldaselt volitusi sekkumiseks. Seega peab ettevõtte tippjuhtkond andma finantsüksusele piisavad volitused, et ettevõttesiseseid võtmeprotsesse mõjutada. Tegelikkuses on väga lihtsalt saavutatav 5–7% kokkuhoid võrrelduna müügikäibesse. Vähendades debitoorse võla ja lao ringluskiirust ning suurendades kreditoorset võlga vaid mõne päeva võrra, võib oluliselt vabastada käibe-

Tegelikkuses on väga lihtsalt saavutatav 5–7% kokkuhoid.

kapitali. Vabastatud käibekapital parandab likviidsust ja seeläbi väheneb ka vajadus käibekrediitide järele. Käibekapitali oskuslik vabastamine ongi odavaim viis ettevõtte finantseerimiseks.

Andrus Soodla Sampo Panga ettevõtete panganduse asedirektor

Testi ennast ja võrdle tulemusi konkurentidega Käibekapitali juhtimine on ettevõtete üks olulisemaid juhtimisvaldkondi. Kuid pahatihti on vastutus käibekapitali juhtimise eest ettevõttes killustunud ja nii võib suur pilt lihtsalt kaduma minna. Sampo Panga Käibekapitali juhtimise kalkulaator aitab saada kiire ülevaate teie firma seisust võrreldes konkurentidega. ja hankijate võlgnevuse pikkust vaid kahe päeva võrra, võib saavutada olulise hulga vabanevat kapitali. See peaks pakkuma huvi igale juhile! Mida Teie saaksite teha, et soovitud tulemust saavutada?

Käibekapitali juhtimine mõjutab otseselt ettevõtte vaba rahavoo suurendamist ja teisalt ka keskmise kapitalikulu vähendamist, rääkimata siis mõjust kasumiaruandele. Et suuta võrrelda oma ettevõtte tegevust peamiste konkurentidega, tuleb vaadata piisavalt lihtsaid ja üldistatud andmeid. Sampo Panga Käibekapitali juhtimise kalkulaator võimaldab võrrelda ettevõtteid nii, et siseinfo majandusnäitajate kohta puudub; vaja läheb ainult avalikke majandusaasta aruandeid. Kui viia bilansilised väärtused suhtarvude tasemele, siis avaneb täiesti uus juhtimisinfo.

Samm 2 – võrdle konkurentidega Kui olete oma ettevõtte andmetega juba tutvunud, siis veelgi huvitavam on ehk teada, kuidas on seis võrreldes konkurentidega. Käibekapitali kalkulaatori abil on võimalik ennast võrrelda paarikümne tegevusala lõikes. Eraldi saab vaadata ostjate ja hankijate võlgnevuse pikkust ning varude ringluskiirust, samuti kogu rahatsükli pikkust. Võrdlusandmetena on kasutatud Statistikaameti viimase viie aasta keskmisi näitajaid. Nii on tegu igati usaldusväärse baasinfoga, mida pank ei ole omalt poolt kuidagi mõjutanud. Samuti ei salvestata kuhugi Teie sisestatud andmeid, sest andmed tulevad süsteemi Statistikaameti näitajate kaudu. Võrdlusinfo esitlemisel toome eraldi välja ka võimaliku raha hulga, mida saaksite vabastada, kui Teie ettevõtte vastavad parameetrid oleksid kas tegevusala keskmiste või siis parimate hulgas.

Samm 1 – testi end Sisestades veebipõhisesse kalkulaatorisse neli väga lihtsat näitajat – müügitulu, varude mahu, hankijate ja ostjate võlgnevuse –, arvutatakse teile välja seotud käibekapitali hulk teie ettevõttes. Teisisõnu see, kui palju vajate praegu raha, et teha läbi üks käibetsükkel. Käibetsükkel leitakse nii, et liidetakse ostjate võlgnevus ja varude pikkus päevades ning lahutatakse hankijate võlgnevuse pikkus. Tegemist on siis klassikalise tsükliga, kus raha kui selline muutub sularahast tooraineks, sealt edasi valmistoodanguks, ostjate võlgnevuseks ja kõige lõpuks tagasi sula(arveldus)rahaks. Kalkulaatori abil saab kiiresti aru, kui palju oleks võimalik vabastada raha, mis on seni käibekapitali all seotud. Parandades lao käibekiirust, ostjate

Samm 3 – telli raport

Proovi kalkulaatorit: www.sampopank.ee/ kaibekapital

Käibekapitali kalkulaatori kaudu on võimalik tellida kirjalikult vormistatud raport, mis sisaldab kogu seda infot, mida olete sinna sisestanud ja võrdlusanalüüsis juba uurinud.

Täiendavalt selgitatakse lahti analüüsimeetod ja eraldi tuuakse välja arvutused. Raport sisaldab ka üldisi soovitusi, mida võiksite käibekapitali juhtimise alal ette võtta. Raportit on väga lihtne tellida ja see saadetakse Teie nimetatud e-posti aadressile.

Samm 4 – tule kohtumisele Kui olete raportis kajastatud infot analüüsinud ja soovite käibekapitali juhtimise võimalustega täpsemalt edasi töötada, siis soovitame tulla kohtuma meie spetsialistidega, kel on sel teemal pikaajalised rahvusvahelised kogemused. Siis teostame juba detailsema võrdlusanalüüsi ja koostame omalt poolt täpsemad soovitused, mida Teil oleks võimalik ette võtta.

Kokkuvõte Käibekapitali juhtimine on lõputu teema ning juhtkonna tasemel tähelepanu annab siin kindlasti häid tulemusi. See on hea võimalus ja vahend, mille abil kasvatada ettevõttes laiapõhjalist efektiivsuse ja varadega ringikäimise kultuuri. Sampo Panga roll on olla selles protsessis küsimuste esitajaks ja teejuhiks, suunata tähelepanu ning jagada aastatega kogunenud teadmisi ja oskusi. Me oleme kursis pidevalt arenevate tehnoloogiliste uuendustega ja turu parima praktikaga selles vallas. Käibekapitali juhtimise alane koostöö on igati vastavuses meie missiooniga olla ettevõtetele parimaks finantspartneriks.

13


uudised

arvamus

Kõrghariduseta miljardärid Head haridust peetakse üheks edukuse võtmeks. Kuidas küll aga motiveerida noori õpingutele, kui maailma juhtivate ärigeeniuste hulgas on inimesi, kes haridustee pooleli jätnud. Sellest, et Richard Branson omal ajal kooli pooleli jättis, on räägitud ja kirjutatud. Ta tuli keskkoolist ära 16aastaselt ja alustas tööd kunsti- ja kultuuriajakirjas Student. Kahekümnesena, 1970. aastal asutas ta plaadijaemüügifirma Virgin. Põhjust kooli tagasiminekuks ei olnud. Tänaseks kuulub Virgin Gruppi 200 firmat 30 riigis, seal hulgas on nii muusikafirmad, lennufirma kui mobiilifirmad. Lisaks kuulub Bransonile kaks Kariibi mere saart ning tema varanduse väärtuseks hinnatakse 4 miljardit dollarit.

asumine oli ka üks põhjusi, miks ta 1979. aastal õpingud Stanfordis katkestas.

5. Sheldon Adelson

(23,3 miljardit dollarit, 16. koht)

Adelson omandas oma esimese ettevõtte vaid 12aastasena, kui alustas lehemüüjana. Miljonäristaatusesse sattus ta firma Comdexi loomisega, mis on üks suuremaid IT-messide korraldajaid maailmas. Õpingud katkesid tal ühes New Yorgi kõrgkoolis.

6. Azim Premji

(16,8 miljardit dollarit, 36. koht)

Aprillis avaldati www.businesspundit.com leheküljel esikümme maailma rikkamate hulgast, kelle haridustee on eri põhjustel katkenud. Tõsi, nendel kõigil on keskharidus omandatud ja pooleli jäid ülikooliõpingud.

India IT-ettevõtte Wipron omanik. Mees võttis ettevõtte juhtimise üle 1966. aastal, mil ta isa suri. Seejärel jäid pooleli ka elektriinseneri õpingud Stanfordis. Tõsi, praegu on mehel diplom taskus, ta lõpetas kooli 30 aastat hiljem.

1. Bill Gates

7. Michael Dell

(56 miljardit dollarit, rikaste edetabelis 2. koht)

Aastaid maailma rikkaimaks meheks arvatud Microsofti asutaja Harvardi õpingud katkesid 1975. aastal. Kooli naasis ta 2007. aastal, mil talle anti kooli nn autudengi tiitel.

2. Lawrence Ellison

(39,5 miljardit dollarit, 5. koht)

(14,6 miljardit dollarit, 44. koht)

Arvutifirma Dell looja asutas oma firma ülikooli ajal. Kuna tema sissetulek ületas suuresti tema õpetajate palga, jättis ta õpingud sinnapaika.

8. Steve Ballmer

(14,5 miljardit dollarit, 46. koht)

1977. aastal lõi ta tarkvarafirma Oracle ja õpingud Illinoisi ülikoolis jäid pooleli.

Microsofti juhatuse esimees katkestas majandusõpingud mainekas Stanfordi ülikoolis, et asuda tööle tarkvarafirmas.

3. Eike Batista

9. Mark Zuckerberg

(30 miljardit dollarit, 8. koht)

Brasiillasest kaevandusfirma juhi poeg, kes veetis suure osa oma noorpõlvest Saksamaal ja õppis Aacheni ülikoolis inseneriks. Paraku jäid õpingud katki, kui ta asutas Amazonasesse oma kullakaevanduse.

4. Mukesh Ambani

(27 miljardit dollarit, 9. koht)

Talle kuulub 48 protsenti ettevõttest Reliance Industries. Oma isa firmasse tööle

(13,5 miljardit dollarit, 52. koht)

Vaid 26aastane Facebooki looja on noorim ise oma varanduse kokku ajanud miljardär. Ta katkestas oma Harvardi õpingud, et keskenduda Facebooki arendamisele.

10. Roman Abramovitš

(13,4 miljardit dollarit, 53. koht)

Väidetavalt jäid ka õlimagnaadist jalgpalliklubi Chelsea omaniku juuraõpingud ülikoolis pooleli.

Eesti majanduse finantsseis paranes Eesti Panga andmetel paranes mullu nii ettevõtete kui kodumajapidamiste finantsolukord. 2010. aastal tugevnes ettevõtete finantsseis. Mittefinantsettevõtete võlakohustused vähenesid kodumaiste laenude tagasimaksmise tagajärjel aastaga 3,3 protsenti. Samal ajal kasvasid ettevõtete finantsvarad peamiselt hoiuste kasvu toel 1,5 protsenti. Taastus ka ettevõtete kasumlikkus, mis suurendas nende omakapitali. Viimastes kvartalites suurenes märgatavalt välismaalt laenuvahendite ja omakapitali kaasa­ mine ning selle taas väljalaenamine välismaal tegutsevatele äriüksustele. Kodumajapidamiste finantsseis paranes 2010. aastal tuntavalt. Kodumajapidamiste varad kasvasid 2,6 protsenti, millesse panustasid olulisel määral elu- ja pensionikindlustuse maksed. Nende finantskohustused kahanesid 3,7 protsenti, eelkõige pangalaenude tagasimaksmise tagajärjel. 2010. aasta neljanda kvartali lõpuks moodustasid kodumajapidamiste laenud suhtena SKTsse veidi üle 53 protsendi.

Rikastele meestele oma telekanal Septembris jõuab eetrisse täiesti uus telekanal Velocity, mille programm on suunatud rikastele meestele. USA meediakompanii Discovery Communications korraldas küsitluse, millest selgus, et rohkem kui 100 000 eurot teenivad mehed soovivad enim vaadata auto-, purjetamis- ja reisisaateid. Seda arvesse võttes loodigi telekanal Velocity (ingl k tempo), mis jõuab 40 miljonisse telemajapidamisse, kirjutab deadline.com. Discovery tegevjuht David Zaslav loodab, et aasta lõpuks saab uuest kanalist tugev trump kompanii portfoolios. Zaslavi meelest peaks kanalist, mis on esimene oma suunatuse poolest jõukuritele, kujunema hinnatud reklaamikanal. Rikastele naistele pole seni plaanis eraldi kanalit luua.

Bill Gates

Pooled ettevõtja­d tõstavad sel aastal töötajate palka Konsultatsioonifirma KPMG uuring näitas, et 46% Eestis tegutsevaist ettevõtjaist kavatseb käesoleval aastal oma töötajate palku tõsta. Veerandis ettevõtetes tõuseb palk viis protsenti, kümnendiku võrra lubab töötajate palku tõsta 15% ettevõtetest. Kaks protsenti ettevõtteid on nõus töötajate palku tõstma sellel aastal enam kui kümnendiku võrra. KPMG uuringust võttis osa 204 ettevõtet, millest 43 protsenti baseerub väliskapitalil, 42 protsenti kohalikul kapitalil ning ülejäänud on kas riigi- või munitsipaalettevõtted või avaliku sektori asutused. Uuringus osalenud ettevõtetest veerandil oli 2010. aasta käive suurem kui 25 miljonit eurot.

14

Aasia võidukäik on möödapääsmatu Maailma rahvaarv jõuab õige pea 7 miljardini. Loomulikult ei ole võimalik seda hetke tegelikult fikseerida minuti või nädalagi täpsusega, kuigi internetist leiab mitmeid loendureid, mis seda sündmust ootavad sekundi pealt. Millal iganes see sel aastal ka ei juhtuks, on see järjekordne verstapost inimkonna arenguloos.

9 miljardit on rahvastiku lagi Nii nagu esimese teenitud rahamiljoni kohta on erinevaid ütlusi ja arvamusi, on oma eripära ka rahvaarvu arengul: kui esimese miljardi kokkusaamiseks kulus aastatuhandeid, siis järgmised on tulnud üpris lühikeste ajavahemike järel. Kolmest miljardist elanikust seitsmeni oleme jõudnud keskeltläbi 11–15 aastaga iga lisandunud miljardi kohta. Viimastel kümnenditel on rahvaarvu juurdekasv aeglustunud, ennekõike kõrgelt­ arenenud maade arvel, kus sündimus sageli ei ulatu enam rahvastiku taastetasemeni. Järjest rohkem riike jõuab samasse heaoluga seonduvasse arengustaadiumi ning eri rahvastikuteadlaste prognooside keskmise stsenaariumi kohaselt jõuab maailma rahvaarv 2050. aastaks üle 9 miljardi, kuid pärast seda enam ei suurene, vaid hakkab pigem vähenema.

37% inimestest elab Hiinas või Indias Rahvastiku jaotus maakera pinnal on erakordselt ebaühtlane. Sisuliselt on maailmas kaks tõeliselt suurt tiheda rahvastusega ala: Aasia ida-kagu nurk ja Hindustani poolsaar. Maailma rahvastikust 37% elab täna Hiinas või Indias, kusjuures Hiinast on tiheasustuseks kõlbulik ainult merepoolne pool. Tõsi, ka Euroopa läänepoolne osa on võrdlemisi tihedasti asustatud. Ameerikast väärivad tähelepanu eel-

Miljardid toovad kaasa kõige linnastud Bostonist Washingtonini, miljoneid probleeme Mexico City, São Paulo ja Rio de Janeiro, Aafrikast on olulisim Nigeeria. Märkima- Majanduse arengu dünaamika käib rahta ei saa jääda India naabrite Pakistani ja vastikuga käsikäes ja demograafia tundBangladeshi rahvaarvu kiire kasv, samu- mine aitab mõista paljusid maailmas toiti juba pisut harjumuspärasem suur rah- muvaid protsesse. Rahvastiku arengu vastiku tihedus mitmetel Aasia saartel faasid on majandustsüklitest siiski ajaJaapanist Jaavani. Oleme harjunud mõtTäna oleme olukorras, kus meie tulevikku lema eelkõige Hiina hakkab kujundama Hiina ja India käekäik arengutele kas või selmääral, mida ilmselt vaid vähesed tajuvad lepärast, et tegemist on ja veel vähesemad oma tegevuses juba maailma suuruselt teiarvesse võtavad. se majandusega. Ometi saab Indiast maailma suurima rahvaarvuga riik umbes kahe- liselt märksa pikemad ning sellest tukümne aasta pärast ja ostujõu arvestuses lenevalt võimaldavad isegi paremini paigutatakse see juba praegu maailmas strateegiliselt orienteeruda kui pelgalt neljandale positsioonile. majandusindikaatoritele tuginedes. Rahvastikuteadus on suure prognoosijõu ja -täpsusega ka pikas ajas. Euroopa-kesksest vaatenurgast võib Aasia mõjuvõimu oluline suurenemine maailmas tunduda uue, mõnikümmend aastat tagasi alanud suundumusena, kuid tegelikult peaks pigem rääkima Euroopa mõnesaja-aastasest hiilgeajast, mil kogu maailm nende tahtele allus. Aasia tsivilisatsioonid olid tugevad juba varem ning muutuvad selleks jälle. Eri aegadel viimase kahe aastatuhande vältel on eurooplaste väljavaade olnud üpris habras, viimati ehk 1683. aastal, kui Ottomani armee piiras Viini. Siis saadud võidust alates kuni 19. sajandi lõpuni ei olnud Euroopale maailmas kindlasti võrdset. Täna oleme olukorras, kus meie tulevikku hakkab kujundama Hiina ja India käekäik määral, mida ilmselt vaid vähesed tajuvad ja veel vähesemad oma tegevuses juba arvesse võtavad. Miljardid elanikud toovad endaga kaasa miljoneid probleeme ja võimalusi. Demograafiliste protsesside vääramatus võimaldab neid natukenegi ette näha ja mõelda, millistega tuleb kohanduda ja milliseid kohandada. Peeter Värnik TLÜ Eesti Demograafia Instituut doktorant

15


uudised

arvamus

Kõrghariduseta miljardärid Head haridust peetakse üheks edukuse võtmeks. Kuidas küll aga motiveerida noori õpingutele, kui maailma juhtivate ärigeeniuste hulgas on inimesi, kes haridustee pooleli jätnud. Sellest, et Richard Branson omal ajal kooli pooleli jättis, on räägitud ja kirjutatud. Ta tuli keskkoolist ära 16aastaselt ja alustas tööd kunsti- ja kultuuriajakirjas Student. Kahekümnesena, 1970. aastal asutas ta plaadijaemüügifirma Virgin. Põhjust kooli tagasiminekuks ei olnud. Tänaseks kuulub Virgin Gruppi 200 firmat 30 riigis, seal hulgas on nii muusikafirmad, lennufirma kui mobiilifirmad. Lisaks kuulub Bransonile kaks Kariibi mere saart ning tema varanduse väärtuseks hinnatakse 4 miljardit dollarit.

asumine oli ka üks põhjusi, miks ta 1979. aastal õpingud Stanfordis katkestas.

5. Sheldon Adelson

(23,3 miljardit dollarit, 16. koht)

Adelson omandas oma esimese ettevõtte vaid 12aastasena, kui alustas lehemüüjana. Miljonäristaatusesse sattus ta firma Comdexi loomisega, mis on üks suuremaid IT-messide korraldajaid maailmas. Õpingud katkesid tal ühes New Yorgi kõrgkoolis.

6. Azim Premji

(16,8 miljardit dollarit, 36. koht)

Aprillis avaldati www.businesspundit.com leheküljel esikümme maailma rikkamate hulgast, kelle haridustee on eri põhjustel katkenud. Tõsi, nendel kõigil on keskharidus omandatud ja pooleli jäid ülikooliõpingud.

India IT-ettevõtte Wipron omanik. Mees võttis ettevõtte juhtimise üle 1966. aastal, mil ta isa suri. Seejärel jäid pooleli ka elektriinseneri õpingud Stanfordis. Tõsi, praegu on mehel diplom taskus, ta lõpetas kooli 30 aastat hiljem.

1. Bill Gates

7. Michael Dell

(56 miljardit dollarit, rikaste edetabelis 2. koht)

Aastaid maailma rikkaimaks meheks arvatud Microsofti asutaja Harvardi õpingud katkesid 1975. aastal. Kooli naasis ta 2007. aastal, mil talle anti kooli nn autudengi tiitel.

2. Lawrence Ellison

(39,5 miljardit dollarit, 5. koht)

(14,6 miljardit dollarit, 44. koht)

Arvutifirma Dell looja asutas oma firma ülikooli ajal. Kuna tema sissetulek ületas suuresti tema õpetajate palga, jättis ta õpingud sinnapaika.

8. Steve Ballmer

(14,5 miljardit dollarit, 46. koht)

1977. aastal lõi ta tarkvarafirma Oracle ja õpingud Illinoisi ülikoolis jäid pooleli.

Microsofti juhatuse esimees katkestas majandusõpingud mainekas Stanfordi ülikoolis, et asuda tööle tarkvarafirmas.

3. Eike Batista

9. Mark Zuckerberg

(30 miljardit dollarit, 8. koht)

Brasiillasest kaevandusfirma juhi poeg, kes veetis suure osa oma noorpõlvest Saksamaal ja õppis Aacheni ülikoolis inseneriks. Paraku jäid õpingud katki, kui ta asutas Amazonasesse oma kullakaevanduse.

4. Mukesh Ambani

(27 miljardit dollarit, 9. koht)

Talle kuulub 48 protsenti ettevõttest Reliance Industries. Oma isa firmasse tööle

(13,5 miljardit dollarit, 52. koht)

Vaid 26aastane Facebooki looja on noorim ise oma varanduse kokku ajanud miljardär. Ta katkestas oma Harvardi õpingud, et keskenduda Facebooki arendamisele.

10. Roman Abramovitš

(13,4 miljardit dollarit, 53. koht)

Väidetavalt jäid ka õlimagnaadist jalgpalliklubi Chelsea omaniku juuraõpingud ülikoolis pooleli.

Eesti majanduse finantsseis paranes Eesti Panga andmetel paranes mullu nii ettevõtete kui kodumajapidamiste finantsolukord. 2010. aastal tugevnes ettevõtete finantsseis. Mittefinantsettevõtete võlakohustused vähenesid kodumaiste laenude tagasimaksmise tagajärjel aastaga 3,3 protsenti. Samal ajal kasvasid ettevõtete finantsvarad peamiselt hoiuste kasvu toel 1,5 protsenti. Taastus ka ettevõtete kasumlikkus, mis suurendas nende omakapitali. Viimastes kvartalites suurenes märgatavalt välismaalt laenuvahendite ja omakapitali kaasa­ mine ning selle taas väljalaenamine välismaal tegutsevatele äriüksustele. Kodumajapidamiste finantsseis paranes 2010. aastal tuntavalt. Kodumajapidamiste varad kasvasid 2,6 protsenti, millesse panustasid olulisel määral elu- ja pensionikindlustuse maksed. Nende finantskohustused kahanesid 3,7 protsenti, eelkõige pangalaenude tagasimaksmise tagajärjel. 2010. aasta neljanda kvartali lõpuks moodustasid kodumajapidamiste laenud suhtena SKTsse veidi üle 53 protsendi.

Rikastele meestele oma telekanal Septembris jõuab eetrisse täiesti uus telekanal Velocity, mille programm on suunatud rikastele meestele. USA meediakompanii Discovery Communications korraldas küsitluse, millest selgus, et rohkem kui 100 000 eurot teenivad mehed soovivad enim vaadata auto-, purjetamis- ja reisisaateid. Seda arvesse võttes loodigi telekanal Velocity (ingl k tempo), mis jõuab 40 miljonisse telemajapidamisse, kirjutab deadline.com. Discovery tegevjuht David Zaslav loodab, et aasta lõpuks saab uuest kanalist tugev trump kompanii portfoolios. Zaslavi meelest peaks kanalist, mis on esimene oma suunatuse poolest jõukuritele, kujunema hinnatud reklaamikanal. Rikastele naistele pole seni plaanis eraldi kanalit luua.

Bill Gates

Pooled ettevõtja­d tõstavad sel aastal töötajate palka Konsultatsioonifirma KPMG uuring näitas, et 46% Eestis tegutsevaist ettevõtjaist kavatseb käesoleval aastal oma töötajate palku tõsta. Veerandis ettevõtetes tõuseb palk viis protsenti, kümnendiku võrra lubab töötajate palku tõsta 15% ettevõtetest. Kaks protsenti ettevõtteid on nõus töötajate palku tõstma sellel aastal enam kui kümnendiku võrra. KPMG uuringust võttis osa 204 ettevõtet, millest 43 protsenti baseerub väliskapitalil, 42 protsenti kohalikul kapitalil ning ülejäänud on kas riigi- või munitsipaalettevõtted või avaliku sektori asutused. Uuringus osalenud ettevõtetest veerandil oli 2010. aasta käive suurem kui 25 miljonit eurot.

14

Aasia võidukäik on möödapääsmatu Maailma rahvaarv jõuab õige pea 7 miljardini. Loomulikult ei ole võimalik seda hetke tegelikult fikseerida minuti või nädalagi täpsusega, kuigi internetist leiab mitmeid loendureid, mis seda sündmust ootavad sekundi pealt. Millal iganes see sel aastal ka ei juhtuks, on see järjekordne verstapost inimkonna arenguloos.

9 miljardit on rahvastiku lagi Nii nagu esimese teenitud rahamiljoni kohta on erinevaid ütlusi ja arvamusi, on oma eripära ka rahvaarvu arengul: kui esimese miljardi kokkusaamiseks kulus aastatuhandeid, siis järgmised on tulnud üpris lühikeste ajavahemike järel. Kolmest miljardist elanikust seitsmeni oleme jõudnud keskeltläbi 11–15 aastaga iga lisandunud miljardi kohta. Viimastel kümnenditel on rahvaarvu juurdekasv aeglustunud, ennekõike kõrgelt­ arenenud maade arvel, kus sündimus sageli ei ulatu enam rahvastiku taastetasemeni. Järjest rohkem riike jõuab samasse heaoluga seonduvasse arengustaadiumi ning eri rahvastikuteadlaste prognooside keskmise stsenaariumi kohaselt jõuab maailma rahvaarv 2050. aastaks üle 9 miljardi, kuid pärast seda enam ei suurene, vaid hakkab pigem vähenema.

37% inimestest elab Hiinas või Indias Rahvastiku jaotus maakera pinnal on erakordselt ebaühtlane. Sisuliselt on maailmas kaks tõeliselt suurt tiheda rahvastusega ala: Aasia ida-kagu nurk ja Hindustani poolsaar. Maailma rahvastikust 37% elab täna Hiinas või Indias, kusjuures Hiinast on tiheasustuseks kõlbulik ainult merepoolne pool. Tõsi, ka Euroopa läänepoolne osa on võrdlemisi tihedasti asustatud. Ameerikast väärivad tähelepanu eel-

Miljardid toovad kaasa kõige linnastud Bostonist Washingtonini, miljoneid probleeme Mexico City, São Paulo ja Rio de Janeiro, Aafrikast on olulisim Nigeeria. Märkima- Majanduse arengu dünaamika käib rahta ei saa jääda India naabrite Pakistani ja vastikuga käsikäes ja demograafia tundBangladeshi rahvaarvu kiire kasv, samu- mine aitab mõista paljusid maailmas toiti juba pisut harjumuspärasem suur rah- muvaid protsesse. Rahvastiku arengu vastiku tihedus mitmetel Aasia saartel faasid on majandustsüklitest siiski ajaJaapanist Jaavani. Oleme harjunud mõtTäna oleme olukorras, kus meie tulevikku lema eelkõige Hiina hakkab kujundama Hiina ja India käekäik arengutele kas või selmääral, mida ilmselt vaid vähesed tajuvad lepärast, et tegemist on ja veel vähesemad oma tegevuses juba maailma suuruselt teiarvesse võtavad. se majandusega. Ometi saab Indiast maailma suurima rahvaarvuga riik umbes kahe- liselt märksa pikemad ning sellest tukümne aasta pärast ja ostujõu arvestuses lenevalt võimaldavad isegi paremini paigutatakse see juba praegu maailmas strateegiliselt orienteeruda kui pelgalt neljandale positsioonile. majandusindikaatoritele tuginedes. Rahvastikuteadus on suure prognoosijõu ja -täpsusega ka pikas ajas. Euroopa-kesksest vaatenurgast võib Aasia mõjuvõimu oluline suurenemine maailmas tunduda uue, mõnikümmend aastat tagasi alanud suundumusena, kuid tegelikult peaks pigem rääkima Euroopa mõnesaja-aastasest hiilgeajast, mil kogu maailm nende tahtele allus. Aasia tsivilisatsioonid olid tugevad juba varem ning muutuvad selleks jälle. Eri aegadel viimase kahe aastatuhande vältel on eurooplaste väljavaade olnud üpris habras, viimati ehk 1683. aastal, kui Ottomani armee piiras Viini. Siis saadud võidust alates kuni 19. sajandi lõpuni ei olnud Euroopale maailmas kindlasti võrdset. Täna oleme olukorras, kus meie tulevikku hakkab kujundama Hiina ja India käekäik määral, mida ilmselt vaid vähesed tajuvad ja veel vähesemad oma tegevuses juba arvesse võtavad. Miljardid elanikud toovad endaga kaasa miljoneid probleeme ja võimalusi. Demograafiliste protsesside vääramatus võimaldab neid natukenegi ette näha ja mõelda, millistega tuleb kohanduda ja milliseid kohandada. Peeter Värnik TLÜ Eesti Demograafia Instituut doktorant

15


Danske Bank Group

Danske Grupp – tugev rahvusvaheline, ent lokaalselt tegutsev finantsvõrgustik

Varade mahult on Danske Bank Group suurim finantsettevõte Taanis ja üks suuremaid Skandinaavias. Kontsern pakub klientidele mitmesuguseid pangandus-, finantseerimis-, kindlustus- ja varahaldusteenuseid.

Sampo Pank kuulub Danske Bank Group’i, mis on Skandinaavia üks suurematest pangandusgruppidest. Omades liidripositsiooni Taanis, on Danske Bank Group tugevalt esindatud Rootsis, Norras, Iirimaal ja Põhja-Iirimaal, Soomes, Leedus, Lätis ning Eestis. Lisaks tegutsevad grupi üksused ka Venemaal, Poolas, Saksamaal ja Luksemburgis.

Fokus Bank Filial av Danske Group

Sampo Pankki Danske

Danske Bank

Sampo Pank Danske Banka Danske Bank Northern Bank Danske Bank

National Irish Bank Part of the Danske Group

Danske Bank

Danske Bank üle 5 miljoni jaekliendi

738 esindust 14 erinevas riigis*

16

Danske Bank

Kõik Danske Bank Group’i kuuluvad pangad pakuvad laia traditsiooniliste pangandusteenuste vali­ kut, kinnisvara finantseerimist ja vahendamist, kindlustusteenuseid, liisinguid ning väärtpaberite alaseid teenuseid. Tänasel päeval teenindavad Danske Bank Group’i pangad rohkem kui 5 miljonit jaeklienti ning märki­ misväärset hulka era- ja avaliku sektori organisatsioone. Igapäevaselt kasutab grupi pankade teenuseid internetis enam kui 2,4 miljonit klienti. Danske Bank Group’is on tööl ligi 21 500 spetsialisti.

International Private Banking

2,4 miljonit internetiklienti

*

Danske Bankas

a

Danske Bank Group’i ajalugu ulatub tagasi aastasse 1871, mil asutati Den Danske Landmandsbank. Järgenenud 140 aastat on andnud mitme õpiku jagu näiteid Danske Bank’i edukatest laienemisest ning uute tütarpankade loomisest või omandamisest.

Danske Bank Group’i töötajad järgivad oma töös rohelist mõtteviisi. Grupi tasandil rakendatakse kliimastrateegiat, mis on suunatud CO2 emissiooni vähendamisele ning elektrienergia kokkuhoiule.

ligi 21 500 pühendunud töötajat

Danske Bank Group’i üks peamisi edutegureid on tegutsemine rahvusvahelise finatsvõrgustikuna igal turul lokaalselt. Sellest põhimõttest lähtuvalt säilitati näiteks Eestis pärast Sampo Panga omandamist 2007. aastal ka Sampo kaubamärk.

Kontsernil on filiaalid ka Londonis, Hamburgis ja Varssavis. Luxembourgi tütarettevõte on spetsialiseerunud privaatpanganduse teenustele ning Peterburis teenindatakse suurettevõtetest kliente. Lisaks on Danske Bank Group esindatud maailma juhtivates finantskeskustes.

Lisainfot Danske Bank Group’i kohta on võimalik leida veebiaadressilt danskebank.com. 17


Danske Bank Group

Danske Grupp – tugev rahvusvaheline, ent lokaalselt tegutsev finantsvõrgustik

Varade mahult on Danske Bank Group suurim finantsettevõte Taanis ja üks suuremaid Skandinaavias. Kontsern pakub klientidele mitmesuguseid pangandus-, finantseerimis-, kindlustus- ja varahaldusteenuseid.

Sampo Pank kuulub Danske Bank Group’i, mis on Skandinaavia üks suurematest pangandusgruppidest. Omades liidripositsiooni Taanis, on Danske Bank Group tugevalt esindatud Rootsis, Norras, Iirimaal ja Põhja-Iirimaal, Soomes, Leedus, Lätis ning Eestis. Lisaks tegutsevad grupi üksused ka Venemaal, Poolas, Saksamaal ja Luksemburgis.

Fokus Bank Filial av Danske Group

Sampo Pankki Danske

Danske Bank

Sampo Pank Danske Banka Danske Bank Northern Bank Danske Bank

National Irish Bank Part of the Danske Group

Danske Bank

Danske Bank üle 5 miljoni jaekliendi

738 esindust 14 erinevas riigis*

16

Danske Bank

Kõik Danske Bank Group’i kuuluvad pangad pakuvad laia traditsiooniliste pangandusteenuste vali­ kut, kinnisvara finantseerimist ja vahendamist, kindlustusteenuseid, liisinguid ning väärtpaberite alaseid teenuseid. Tänasel päeval teenindavad Danske Bank Group’i pangad rohkem kui 5 miljonit jaeklienti ning märki­ misväärset hulka era- ja avaliku sektori organisatsioone. Igapäevaselt kasutab grupi pankade teenuseid internetis enam kui 2,4 miljonit klienti. Danske Bank Group’is on tööl ligi 21 500 spetsialisti.

International Private Banking

2,4 miljonit internetiklienti

*

Danske Bankas

a

Danske Bank Group’i ajalugu ulatub tagasi aastasse 1871, mil asutati Den Danske Landmandsbank. Järgenenud 140 aastat on andnud mitme õpiku jagu näiteid Danske Bank’i edukatest laienemisest ning uute tütarpankade loomisest või omandamisest.

Danske Bank Group’i töötajad järgivad oma töös rohelist mõtteviisi. Grupi tasandil rakendatakse kliimastrateegiat, mis on suunatud CO2 emissiooni vähendamisele ning elektrienergia kokkuhoiule.

ligi 21 500 pühendunud töötajat

Danske Bank Group’i üks peamisi edutegureid on tegutsemine rahvusvahelise finatsvõrgustikuna igal turul lokaalselt. Sellest põhimõttest lähtuvalt säilitati näiteks Eestis pärast Sampo Panga omandamist 2007. aastal ka Sampo kaubamärk.

Kontsernil on filiaalid ka Londonis, Hamburgis ja Varssavis. Luxembourgi tütarettevõte on spetsialiseerunud privaatpanganduse teenustele ning Peterburis teenindatakse suurettevõtetest kliente. Lisaks on Danske Bank Group esindatud maailma juhtivates finantskeskustes.

Lisainfot Danske Bank Group’i kohta on võimalik leida veebiaadressilt danskebank.com. 17


järelkasv

Laste esimesed sammud Rahamaal Paljud lapsed tunnevad raha ja rahaasjade vastu loomulikku huvi. Rahast kuulevad nad iga päev, olgu vanematevahelisest vestlusest või meediakanalist. Kahjuks ei kasva raha lihtsalt puu otsas ega saa seda ka pangaautomaadist piiramatult välja võtta. Aga kuidas seda lapsele selgitada? Õpetlik mäng 5–9aastastele lastele

Enamik Eesti lapsevanematest on seisukohal, et nende lastel võiks olla raha ja selle kasutamise kohta rohkem teadmisi. Paljud loodavad selle teema käsitlemisel kooli­dele, aga ka pankadele. Sampo Pank peab oluliseks Eesti hariduselu edendamist, mitmendat aastat toetame Vabariigi Presidendi haridus­ preemia väljaandmist. Lisaks tunneme kohustust ja vastutust kujundada laste elutervet suhtumist rahasse ja selle ­kasu­tamisse. Sel eesmärgil loodi 2010. a septembris Rahamaa – lõbus, meelelahutuslik, kuid ühtlasi arendav ja õpetlik mängukeskkond, mis annab lastele põhiteadmised ja arusaamise rahaasjadest.

Paljud lapsed saavad kooli minnes või juba varemgi isiklikku taskuraha. Nad teavad, et poes ja mujal võib lisaks sularahale maksta ka pangakaartidega. Seepärast on just see vanus õige aeg hakata omandama esimesi põhiteadmisi rahaasjadest. Rahamaa keskkond on osa SampoPangafinantshariduse programmist, mille eesmärk on arendada laste ja noorte majanduslikku ja raha­list kirjaoskust, et nad tulevikus oskaks oma rahaasju vastutus­tundlikult korraldada.

Rahamaa on kõigile kättesaadav ja tasuta kasutatav mängukeskkond. Ja mis eriti tore, veebileht on täiesti reklaamivaba – seal ei näidata lastele konkreetseid kaubamärke ega mingeid Sampo Panga reklaame või pangateenuste tutvustusi! Rahamaa.ee veebilehel saab laps külastada mitut mängupaika ja proovida mit-

Lapsevanemate seas korraldatud uuring* näitab: enamik vanemaid (88%) on viimase kuu aja jooksul lastega rahast ja selle kulutamisest rääkinud osa vanemaid märkis siiski, et neil on keeruline rääkida lastega rahast ning sissetulekute ja väljaminekute vahelistest seostest

enamik vanemaid arvab, et raha ja selle kasutamise algtõdede õpetamine lastele on eeskätt nende endi kohustus kuid suur osa peab vajalikuks, et sellega tegeleks ka koolid (48% ootab seda kindlalt ja 47% osaliselt), ning paljud ootavad seda ka pankadelt (29% kindlalt ja 43% osaliselt)

* Uuringufirma YouGov Zapera poolt Sampo Panga tellimusel 2010. a märtsis 5–9aastaste Eesti laste vanemate seas tehtud uuring.

mesuguseid tegevusi. Postkontoris saab aidata Postitädil väärtuse järgi pakke sorteerida ning selle eest raha teenida. Raha saab teenida ka peaväravat värvides, õunu korjates ja Rahamaa elanikele õunamahla müües.

Rahamaa mängus tutvub laps viie põhiteemaga

1) Kuidas teha valikuid.

Mänguasjad, maiustused, rõivad…! Lastel tekib iga päev nii palju ahvatlusi. Seepärast ongi oluline, et nad õpiksid soovitud asju tähtsuse järjekorda seadma.

2) Mida tähendab raha teenimine.

Mängu jooksul peab laps otsustama, kuidas ta soovib oma raha kasutada – tädi Anni poest saab osta asju, millel kõigil on eri hind. Kui soovitud asja ostmiseks kohe raha ei jätku, saab laps hakata selle tarvis raha kõrvale panema. 8–9 a lastele mõel­des on Rahamaal loodud eraldi Pere­ mäng, mis annab neile igapäevaelus tuttavate olukordade abil põhiteadmised raha kasutamisest ja pere-eelarve planeerimisest.

5 rahaga seotud teemat Kuna Rahamaa loomisel on abiks olnud asjatundlik ekspertgrupp, võivad lapsed seal iseseisvalt mängida. Sellegipoolest võib esialgu minna koos lapsega (eriti koolieelikuga) Rahamaad avastama, et vajadusel midagi selgitada või luua seoseid igapäevaelu reaalsete olukordadega. Lastevanematel tasub Rahamaa.ee veebilehte külastada ka seetõttu, et nende jaoks on seal eraldi nõuandeid sisaldav plokk, kuidas rahaasjadega seotud küsimusi lastele paremini selgitada.

Kristiine Rebane Sampo Panga brändijuht

18

5

Kõikide allpool loetletud tegevuste tagasiside on olnud Danske Bank Groupi eri pankade jaoks väga positiivne. See julgustab meid jätkama ühiskonnale kasulikku tegevust meie kõigi finantskirjaoskuse parandamisel.

Pangakaardid võivad muuta arusaamise rahast abstraktseks. Lastel on oluline aru saada, et raha teenimiseks peab alati panustama: töötama, kokkulepitud ülesandeid täitma vms. 3) Milline väärtus on rahal. Mida see tähendab, kui mõni asi on kallis, odav või hea hinnaga? Lapsed õpivad mõistma, kui palju maksavad need asjad, mida nad vajavad või soovivad. 4) Mida tähendab raha kogumine. Alati ei saa kõiki asju korraga osta. Seepärast peavad lapsed õppima soovitud asjade jaoks raha kõrvale panema. 5) Kuidas on sissetulekud ja kulutused omavahel seotud. Kõik pered teevad päevast päeva valikuid ja otsuseid, mis mõjutavad nende pereeelarvet. Lastel on tähtis aru saada, et sissetulekute ja kulutuste üle on mõistlik arvet pidada ning et kulutada ei saa rohkem, kui sissetulekud võimaldavad.

Danske Grupp panustab aktiivselt finantskirjaoskuse edendamisse Üks Danske Bank Groupi sotsiaalse vastutustundlikkuse algatusi on finantskirjaoskuse aktiivne arendamine. Usume, et teadmised, kuidas rahaga oskuslikult ümber käia, aitavad inimestel elus paremini hakkama saada ning tugevdavad nii majandust kui ühiskonna üldist toimimist. 2007. aastast grupi pankade poolt tasuta levitatav finantshariduse programm on tänaseks arenenud nii sisult kui geograafiliselt üha laiahaardelisemaks. Pakume mitmesuguseid teadmisi lastele ja teismelistele. Eraldi tegutseme noorte inimeste ning õpetajate finantsteadlikkuse tõstmisega ja praktilise nõustamisega. Selles töös kasutame mitmete valdkondade uurijate ja spetsialistide abi ning kaasame oma tegevuse populariseerimiseks eri meediakanaleid. Tänaseks oleme finantskirjaoskuse edendamise programmid käivitanud Taanis, Iirimaal ja Põhja-Iiri­ maal, Norras, Rootsis, Soomes, Eestis ja Leedus.

Lapsed õpivad mängides Nagu kõik muugi, saab ka suhtumine rahas­­se ja oskus oma tulusid-kulusid tasa­­­kaalus hoida alguse lastetoast. ­See­tõttu on Danske Bank Group laste raha­lise kirjaoskuse arendamiseks loonud atraktiivse veebimängu Moneyville (Eesti lastele tuttav kui Rahamaa), mis on mõeldud lastele vanuses 5–9 aastat. See mäng on hea õppevahend, mis abistab nii ­lapsevanemaid kui õpetajaid

lastele rahaasju puudutavate põhitõdede selgitamisel.

Teismelised vajavad rahandusalaseid teadmisi Danske Bank Groupi tellitud uuringu järgi sooviks 84% teismelisi (10–15 a) saada koolist rohkem teadmisi raha kohta. Samas on paljude riikide kooliprogrammid pidanud selle vanuserühma rahanduslikku koolitamist liiga vara­jaseks. Sellest lähtuvalt on Danske Bank loonud Taanis veebilehekülje Mind Your Money ja jagab rahanduslikku nõustamist ka Facebooki kaudu.

Noored peavad reaalselt kalkuleerima Vanuses 18–27 eluaastat alustab enamik noori iseseisvat elu. Lisaks kõigele muule nõuab see väga kaalutletud majandusotsuste langetamist. Ka siin pakume Mind Your Money saidi vahendusel konkreetseid nõuandeid eluaseme soetamiseks, pere eelarve koostamiseks, lastega seotud kulude tasakaalustamiseks, säästmiseks ja paljuks muuks.

Õpetajad on head partnerid Danske Bank Groupi loodud spetsiaalsete koolitusmaterjalide abil on õpetajatel mugav ja lihtne edastada oma koolitunniga seotud teemadel ka finantsteadmisi. Õpetajad ise on olnud väga aktiivsed nende koolitusmaterjalide kasutamisel ning soovitamisel ja jagamisel oma kolleegidele.

19


järelkasv

Laste esimesed sammud Rahamaal Paljud lapsed tunnevad raha ja rahaasjade vastu loomulikku huvi. Rahast kuulevad nad iga päev, olgu vanematevahelisest vestlusest või meediakanalist. Kahjuks ei kasva raha lihtsalt puu otsas ega saa seda ka pangaautomaadist piiramatult välja võtta. Aga kuidas seda lapsele selgitada? Õpetlik mäng 5–9aastastele lastele

Enamik Eesti lapsevanematest on seisukohal, et nende lastel võiks olla raha ja selle kasutamise kohta rohkem teadmisi. Paljud loodavad selle teema käsitlemisel kooli­dele, aga ka pankadele. Sampo Pank peab oluliseks Eesti hariduselu edendamist, mitmendat aastat toetame Vabariigi Presidendi haridus­ preemia väljaandmist. Lisaks tunneme kohustust ja vastutust kujundada laste elutervet suhtumist rahasse ja selle ­kasu­tamisse. Sel eesmärgil loodi 2010. a septembris Rahamaa – lõbus, meelelahutuslik, kuid ühtlasi arendav ja õpetlik mängukeskkond, mis annab lastele põhiteadmised ja arusaamise rahaasjadest.

Paljud lapsed saavad kooli minnes või juba varemgi isiklikku taskuraha. Nad teavad, et poes ja mujal võib lisaks sularahale maksta ka pangakaartidega. Seepärast on just see vanus õige aeg hakata omandama esimesi põhiteadmisi rahaasjadest. Rahamaa keskkond on osa SampoPangafinantshariduse programmist, mille eesmärk on arendada laste ja noorte majanduslikku ja raha­list kirjaoskust, et nad tulevikus oskaks oma rahaasju vastutus­tundlikult korraldada.

Rahamaa on kõigile kättesaadav ja tasuta kasutatav mängukeskkond. Ja mis eriti tore, veebileht on täiesti reklaamivaba – seal ei näidata lastele konkreetseid kaubamärke ega mingeid Sampo Panga reklaame või pangateenuste tutvustusi! Rahamaa.ee veebilehel saab laps külastada mitut mängupaika ja proovida mit-

Lapsevanemate seas korraldatud uuring* näitab: enamik vanemaid (88%) on viimase kuu aja jooksul lastega rahast ja selle kulutamisest rääkinud osa vanemaid märkis siiski, et neil on keeruline rääkida lastega rahast ning sissetulekute ja väljaminekute vahelistest seostest

enamik vanemaid arvab, et raha ja selle kasutamise algtõdede õpetamine lastele on eeskätt nende endi kohustus kuid suur osa peab vajalikuks, et sellega tegeleks ka koolid (48% ootab seda kindlalt ja 47% osaliselt), ning paljud ootavad seda ka pankadelt (29% kindlalt ja 43% osaliselt)

* Uuringufirma YouGov Zapera poolt Sampo Panga tellimusel 2010. a märtsis 5–9aastaste Eesti laste vanemate seas tehtud uuring.

mesuguseid tegevusi. Postkontoris saab aidata Postitädil väärtuse järgi pakke sorteerida ning selle eest raha teenida. Raha saab teenida ka peaväravat värvides, õunu korjates ja Rahamaa elanikele õunamahla müües.

Rahamaa mängus tutvub laps viie põhiteemaga

1) Kuidas teha valikuid.

Mänguasjad, maiustused, rõivad…! Lastel tekib iga päev nii palju ahvatlusi. Seepärast ongi oluline, et nad õpiksid soovitud asju tähtsuse järjekorda seadma.

2) Mida tähendab raha teenimine.

Mängu jooksul peab laps otsustama, kuidas ta soovib oma raha kasutada – tädi Anni poest saab osta asju, millel kõigil on eri hind. Kui soovitud asja ostmiseks kohe raha ei jätku, saab laps hakata selle tarvis raha kõrvale panema. 8–9 a lastele mõel­des on Rahamaal loodud eraldi Pere­ mäng, mis annab neile igapäevaelus tuttavate olukordade abil põhiteadmised raha kasutamisest ja pere-eelarve planeerimisest.

5 rahaga seotud teemat Kuna Rahamaa loomisel on abiks olnud asjatundlik ekspertgrupp, võivad lapsed seal iseseisvalt mängida. Sellegipoolest võib esialgu minna koos lapsega (eriti koolieelikuga) Rahamaad avastama, et vajadusel midagi selgitada või luua seoseid igapäevaelu reaalsete olukordadega. Lastevanematel tasub Rahamaa.ee veebilehte külastada ka seetõttu, et nende jaoks on seal eraldi nõuandeid sisaldav plokk, kuidas rahaasjadega seotud küsimusi lastele paremini selgitada.

Kristiine Rebane Sampo Panga brändijuht

18

5

Kõikide allpool loetletud tegevuste tagasiside on olnud Danske Bank Groupi eri pankade jaoks väga positiivne. See julgustab meid jätkama ühiskonnale kasulikku tegevust meie kõigi finantskirjaoskuse parandamisel.

Pangakaardid võivad muuta arusaamise rahast abstraktseks. Lastel on oluline aru saada, et raha teenimiseks peab alati panustama: töötama, kokkulepitud ülesandeid täitma vms. 3) Milline väärtus on rahal. Mida see tähendab, kui mõni asi on kallis, odav või hea hinnaga? Lapsed õpivad mõistma, kui palju maksavad need asjad, mida nad vajavad või soovivad. 4) Mida tähendab raha kogumine. Alati ei saa kõiki asju korraga osta. Seepärast peavad lapsed õppima soovitud asjade jaoks raha kõrvale panema. 5) Kuidas on sissetulekud ja kulutused omavahel seotud. Kõik pered teevad päevast päeva valikuid ja otsuseid, mis mõjutavad nende pereeelarvet. Lastel on tähtis aru saada, et sissetulekute ja kulutuste üle on mõistlik arvet pidada ning et kulutada ei saa rohkem, kui sissetulekud võimaldavad.

Danske Grupp panustab aktiivselt finantskirjaoskuse edendamisse Üks Danske Bank Groupi sotsiaalse vastutustundlikkuse algatusi on finantskirjaoskuse aktiivne arendamine. Usume, et teadmised, kuidas rahaga oskuslikult ümber käia, aitavad inimestel elus paremini hakkama saada ning tugevdavad nii majandust kui ühiskonna üldist toimimist. 2007. aastast grupi pankade poolt tasuta levitatav finantshariduse programm on tänaseks arenenud nii sisult kui geograafiliselt üha laiahaardelisemaks. Pakume mitmesuguseid teadmisi lastele ja teismelistele. Eraldi tegutseme noorte inimeste ning õpetajate finantsteadlikkuse tõstmisega ja praktilise nõustamisega. Selles töös kasutame mitmete valdkondade uurijate ja spetsialistide abi ning kaasame oma tegevuse populariseerimiseks eri meediakanaleid. Tänaseks oleme finantskirjaoskuse edendamise programmid käivitanud Taanis, Iirimaal ja Põhja-Iiri­ maal, Norras, Rootsis, Soomes, Eestis ja Leedus.

Lapsed õpivad mängides Nagu kõik muugi, saab ka suhtumine rahas­­se ja oskus oma tulusid-kulusid tasa­­­kaalus hoida alguse lastetoast. ­See­tõttu on Danske Bank Group laste raha­lise kirjaoskuse arendamiseks loonud atraktiivse veebimängu Moneyville (Eesti lastele tuttav kui Rahamaa), mis on mõeldud lastele vanuses 5–9 aastat. See mäng on hea õppevahend, mis abistab nii ­lapsevanemaid kui õpetajaid

lastele rahaasju puudutavate põhitõdede selgitamisel.

Teismelised vajavad rahandusalaseid teadmisi Danske Bank Groupi tellitud uuringu järgi sooviks 84% teismelisi (10–15 a) saada koolist rohkem teadmisi raha kohta. Samas on paljude riikide kooliprogrammid pidanud selle vanuserühma rahanduslikku koolitamist liiga vara­jaseks. Sellest lähtuvalt on Danske Bank loonud Taanis veebilehekülje Mind Your Money ja jagab rahanduslikku nõustamist ka Facebooki kaudu.

Noored peavad reaalselt kalkuleerima Vanuses 18–27 eluaastat alustab enamik noori iseseisvat elu. Lisaks kõigele muule nõuab see väga kaalutletud majandusotsuste langetamist. Ka siin pakume Mind Your Money saidi vahendusel konkreetseid nõuandeid eluaseme soetamiseks, pere eelarve koostamiseks, lastega seotud kulude tasakaalustamiseks, säästmiseks ja paljuks muuks.

Õpetajad on head partnerid Danske Bank Groupi loodud spetsiaalsete koolitusmaterjalide abil on õpetajatel mugav ja lihtne edastada oma koolitunniga seotud teemadel ka finantsteadmisi. Õpetajad ise on olnud väga aktiivsed nende koolitusmaterjalide kasutamisel ning soovitamisel ja jagamisel oma kolleegidele.

19


Mis n 2eur se hind? raha

Oleme jõudnud euromündid omaks võtta. Oleme hakanud harjuma mõttega, et müntidel on jälle väärtus. Kuid veeretades näppude vahel järjekordset münti, ei pruugita teada, et sellel võib olla 10 ja isegi 100 korda suurem väärtus.

Koos euro tulekuga tekkis paljudel kogumishimulistel inimestel uus hobi – hakati kollektsioneerima eri maade eurosid. Mõni riik on mündikujundamisega rohkem vaeva näinud, mõni vähem. Kõige sagedamini kasutatakse reversite kujundamisel kombinatsiooni: sarnased 2- ja 1-eurone, sarnased 50-, 20- ja 10sendine ning sarnased 5-, 2- ja 1-sendine. Sellest kombinatsioonist huvitavamad on muidugi nende riikide mündid, kus igal mündil on erinev kujundus (nt Itaalia, Austria, Kreeka, Sloveenia). Kõige igavamad on Eesti, Belgia ja Iiri mündid, sest nende reversid on kõik ühe kujundusega. Kõikide riikide müntide kokku kogumine pole keeruline ega kulukas, eriti reisivatele inimestele. Asja teeb huvitavamaks see, kui eurode hingeellu sügavamalt sisse vaadata. Tegelikult pole erinevate eurode kogumine sugugi uus hobi, sest paljud numismaatikud on tegelenud sellega aastaid.

2 eurosed mälestusmündid Alates 2004. aastast antakse välja kogujatele mõeldud münte. 2eurosed mälestusmündid (commemorative coins) on ringlusse lastavad erimündid, millel liikmesriiki tähistava ehk rahvusliku külje tavaku-

20

jundus on asendatud erikujundusega, et jäädvustada teatavat sündmust või teemat. 2eurone münt on selleks kõige sobivam tänu suurele läbimõõdule ja teatud tehnilistele omadustele, mis pakuvad piisavalt kaitset võltsimise vastu. Iga maa valib ise, mis teemal ta mälestusmünte välja annab. Luksemburgi mündid on kõik suurhertsog Henriga seotud, Saksamaa on valinud linnu tutvustava ja Hispaania UNESCO pärandit tutvustava temaatika. Kombeks on oma münt teha ka Euroopa Liidu eesistujariigil. Mälestusmünte ei tasu segamini ajada meenemüntidega (collector coins), mis vermitakse väärismetallidest. Kuna meenemündid ei ole mõeldud ringlusse laskmiseks (kehtivad seadusliku maksevahendina üksnes emiteerinud riigis) ja nende ­nimiväärtus, läbimõõt ning kaal on teistsugused kui tavapärastel müntidel, siis jätame selle teema siinkohal puutumata.

Igal aastal uued mündid Iga euroala riik võib 2eurose mälestusmündi emiteerida kord aastas, paljud ka seda võimalust kasutavad. Mündi turuhind sõltub eelkõige tiraažist. Nii näiteks võib tänavusi mälestusmünte saada praegu järelturult 2kordse hinnaga, aga Hollandi 2eurose

mälestusmündi hind on 6–8 eurot. Seda põhjusel, et Hollandi riik otsustas väiksema tiraaži kasuks ja tropsidena neid kokku osta pole võimalik. Kõige kallim tavariikide (s.t v.a Vatikan, San Marino ja Monaco) mälestusmüntidest on Soomes 2004. aastal Euroopa Liidu laienemise puhul väljaantud münt. Selle turuhind on hetkel ~30 eurot. Kalleid münte on teisigi: ~20 eurot maksab 2005. aasta Belgia majandusliitu tähistav 2eurone, 10–15 eurot maksavad Belgia Atomium 2006. aastast ja Luksemburgi suurhertsog Henri vapiga münt 2010. aastast. Kõik euroala riigid võivad välja lasta ka ühise mälestusmündi. Seni on neid emiteeritud kaks – 2007. aastal Euroopa Liidu 50. aastapäeva ja 2009. aastal Euroopa Majandusühenduse 10. aastapäeva puhul. Ühistel mälestusmüntidel on kujundus sarnane, ainult mündil olevad tekstid on rahvuskeeltes. Müntide tiraažid on riigiti erinevad, ja see määrab turuväärtuse. Nii näiteks maksab Sloveenias väljaantud 2007. aasta Euroopa Liidu 50. aastapäeva münt 25–30 eurot, sest selle tiraaž oli kõigest 400 000. Teiste maade sarnase kujundusega münte vermiti miljonites ja hind on seetõttu vaat et 10 korda madalam. Teistest maadest erinevalt käitub Saksamaa, kes kõiki väljaantavaid münte vermib viies eri tehases. Kes tahab kokku saada täiusliku kogu, peab ostma alati kõik viis münti (nendel on vastava vermikoja tä-

raha

Kõige kallim 2eurone on Grace Kelly profiiliga mälestusmünt. Monacos 2007. aastal vürstinna 25. surmaaastapäeva puhul väljaantud münt maksab turul vähemalt 1000 eurot. 

his A, D, F, G või J). Kuna igal vermikojal on eri tiraaž, siis võib juhtuda, et kaks münti, mis erinevad ainult ühe tähe võrra, võivad maksta eri hinna.

Eksitus vermikojas tõstis mündi hinda Lisaks erimüntidele vermitakse igal aastal juurde käibemünte. Tõelised numismaatikud püüavad kokku saada kõikide aastakäikude komplektid, tavakollektsionäärid lepivad ühe komplektiga igast riigist. Mõni riik on otsustanud ka käibemüntide kujundust muuta. Näiteks 2008. aastal muutus Belgia ja 2010. aastal Hispaania euromüntide revers. Kuigi muudatus piirdus vaid vapi liigutamisega, on põhjust jälle kõigil mündisõpradel uut kujundust otsima hakata. 2007. aastast muutus kõikide euromüntide esikülgede kujundus. Laienenud euroala tõttu märgiti kontuurkaardile uued euroga liitunud riigid. See tõi kaasa ka ühe kurioosse juhtumi 2006. aastal Soome 2eurostega. Nimelt 11 miljonist käibelelastud mündist 55  000 vermiti ekslikult uue kaardi kujundusega. Sellest loomulikult tuleneb müntide erinev turuhind – nn praakmündi eest küsitakse turul 100 eurot.

Euroopa Liidu 50. aastapäeva münte tegi iga euroriik eri tiraažiga. Kõige kallim on väikese tiraaži tõttu Sloveenia münt. Saksamaa münte on täiskomplektis 5 erinevat, sest need on valmistatud eri vermikodades.  

Uskumatu, aga meile nii tuttaval ja tavalisena tunduval murakaõiega 2eurosel võib olla 50 korda suurem väärtus. Seetõttu tasubki alati pilk peale heita, enne kui mündist loobute.

Väikeriikidel kõrgemad hinnad Kolm euroala väikeriiki – Monaco, Vatikan ja San Marino – on aga müntidest teinud tõelise äri. Nimiväärtusega nende münte ei olegi võimalik saada. Veel enam, näiteks San Marino vermib igal aastal ühte münti komplektist eriti vähe. Väiksem tiraaž tingib kõrgema hinna ja nii maksab 2eurone ühel aastal 15 eurot ja järgmisel aastal 100 eurot, ning mõnel aastal on hinnatõstjaks hoopis 10sendine turuväärtusega 20 eurot. Vatikan müüb oma münte ainult komplektina. Vatikani käibemüntide kujundus muutus 2006. aastal, kui paavst Johannes Paulus II asemel tuli mün­di ­reversile paavst Benedictus XVI. Vatikani mündikomplektide hinnad on väga erinevad: kõi-

ge odavamalt võib kätte saada 2010. aasta oma 80 euroga, sellest kümme korda kallim on 2002. aasta väljalase. Kõige haruldasemad on Monaco mündid, ka neid on kahe kujundusega: prints Rainier III ja aastast 2006 prints Albert II. Kuna münte vermitakse vähe ja sedagi mitte igal aastal, siis võivad mündikomplektide hinnad küündida koguni 1000 euroni.

2eurone 500kordse hinnaga Kõik eelnev käis nende kolme riigi tavamüntide kohta, nende riikide mälestusmündid on loomulikult veel kallimad. ­Vatikan ja San Marino annavad igal aastal välja 2eurose mälestusmündi ja väikese tiraaži tõttu jäävad nende hinnad 100 ja 300 euro vahele. Kõige kallim 2eurone on aga pärit ­Monacost. 2007. aastal valmistati esimene ja siiani ainus Monaco mälestusmünt, ning seda kõigest 20 001 tükki. Münt anti välja tähistamaks vürstinna Gracia 25. surma-aastapäeva. Selline haruldus nõuab ka haruldast hinda – turul tuleb Grace Kelly profiiliga 2eurose eest välja käia vähemalt 1000 eurot. Kõrge hind on tinginud selle, et turule on paisatud võltsingud. Nende eest küsitakse mõistlikku hinda, umbes 10 eurot.

Külli Värnik 21


Mis n 2eur se hind? raha

Oleme jõudnud euromündid omaks võtta. Oleme hakanud harjuma mõttega, et müntidel on jälle väärtus. Kuid veeretades näppude vahel järjekordset münti, ei pruugita teada, et sellel võib olla 10 ja isegi 100 korda suurem väärtus.

Koos euro tulekuga tekkis paljudel kogumishimulistel inimestel uus hobi – hakati kollektsioneerima eri maade eurosid. Mõni riik on mündikujundamisega rohkem vaeva näinud, mõni vähem. Kõige sagedamini kasutatakse reversite kujundamisel kombinatsiooni: sarnased 2- ja 1-eurone, sarnased 50-, 20- ja 10sendine ning sarnased 5-, 2- ja 1-sendine. Sellest kombinatsioonist huvitavamad on muidugi nende riikide mündid, kus igal mündil on erinev kujundus (nt Itaalia, Austria, Kreeka, Sloveenia). Kõige igavamad on Eesti, Belgia ja Iiri mündid, sest nende reversid on kõik ühe kujundusega. Kõikide riikide müntide kokku kogumine pole keeruline ega kulukas, eriti reisivatele inimestele. Asja teeb huvitavamaks see, kui eurode hingeellu sügavamalt sisse vaadata. Tegelikult pole erinevate eurode kogumine sugugi uus hobi, sest paljud numismaatikud on tegelenud sellega aastaid.

2 eurosed mälestusmündid Alates 2004. aastast antakse välja kogujatele mõeldud münte. 2eurosed mälestusmündid (commemorative coins) on ringlusse lastavad erimündid, millel liikmesriiki tähistava ehk rahvusliku külje tavaku-

20

jundus on asendatud erikujundusega, et jäädvustada teatavat sündmust või teemat. 2eurone münt on selleks kõige sobivam tänu suurele läbimõõdule ja teatud tehnilistele omadustele, mis pakuvad piisavalt kaitset võltsimise vastu. Iga maa valib ise, mis teemal ta mälestusmünte välja annab. Luksemburgi mündid on kõik suurhertsog Henriga seotud, Saksamaa on valinud linnu tutvustava ja Hispaania UNESCO pärandit tutvustava temaatika. Kombeks on oma münt teha ka Euroopa Liidu eesistujariigil. Mälestusmünte ei tasu segamini ajada meenemüntidega (collector coins), mis vermitakse väärismetallidest. Kuna meenemündid ei ole mõeldud ringlusse laskmiseks (kehtivad seadusliku maksevahendina üksnes emiteerinud riigis) ja nende ­nimiväärtus, läbimõõt ning kaal on teistsugused kui tavapärastel müntidel, siis jätame selle teema siinkohal puutumata.

Igal aastal uued mündid Iga euroala riik võib 2eurose mälestusmündi emiteerida kord aastas, paljud ka seda võimalust kasutavad. Mündi turuhind sõltub eelkõige tiraažist. Nii näiteks võib tänavusi mälestusmünte saada praegu järelturult 2kordse hinnaga, aga Hollandi 2eurose

mälestusmündi hind on 6–8 eurot. Seda põhjusel, et Hollandi riik otsustas väiksema tiraaži kasuks ja tropsidena neid kokku osta pole võimalik. Kõige kallim tavariikide (s.t v.a Vatikan, San Marino ja Monaco) mälestusmüntidest on Soomes 2004. aastal Euroopa Liidu laienemise puhul väljaantud münt. Selle turuhind on hetkel ~30 eurot. Kalleid münte on teisigi: ~20 eurot maksab 2005. aasta Belgia majandusliitu tähistav 2eurone, 10–15 eurot maksavad Belgia Atomium 2006. aastast ja Luksemburgi suurhertsog Henri vapiga münt 2010. aastast. Kõik euroala riigid võivad välja lasta ka ühise mälestusmündi. Seni on neid emiteeritud kaks – 2007. aastal Euroopa Liidu 50. aastapäeva ja 2009. aastal Euroopa Majandusühenduse 10. aastapäeva puhul. Ühistel mälestusmüntidel on kujundus sarnane, ainult mündil olevad tekstid on rahvuskeeltes. Müntide tiraažid on riigiti erinevad, ja see määrab turuväärtuse. Nii näiteks maksab Sloveenias väljaantud 2007. aasta Euroopa Liidu 50. aastapäeva münt 25–30 eurot, sest selle tiraaž oli kõigest 400 000. Teiste maade sarnase kujundusega münte vermiti miljonites ja hind on seetõttu vaat et 10 korda madalam. Teistest maadest erinevalt käitub Saksamaa, kes kõiki väljaantavaid münte vermib viies eri tehases. Kes tahab kokku saada täiusliku kogu, peab ostma alati kõik viis münti (nendel on vastava vermikoja tä-

raha

Kõige kallim 2eurone on Grace Kelly profiiliga mälestusmünt. Monacos 2007. aastal vürstinna 25. surmaaastapäeva puhul väljaantud münt maksab turul vähemalt 1000 eurot. 

his A, D, F, G või J). Kuna igal vermikojal on eri tiraaž, siis võib juhtuda, et kaks münti, mis erinevad ainult ühe tähe võrra, võivad maksta eri hinna.

Eksitus vermikojas tõstis mündi hinda Lisaks erimüntidele vermitakse igal aastal juurde käibemünte. Tõelised numismaatikud püüavad kokku saada kõikide aastakäikude komplektid, tavakollektsionäärid lepivad ühe komplektiga igast riigist. Mõni riik on otsustanud ka käibemüntide kujundust muuta. Näiteks 2008. aastal muutus Belgia ja 2010. aastal Hispaania euromüntide revers. Kuigi muudatus piirdus vaid vapi liigutamisega, on põhjust jälle kõigil mündisõpradel uut kujundust otsima hakata. 2007. aastast muutus kõikide euromüntide esikülgede kujundus. Laienenud euroala tõttu märgiti kontuurkaardile uued euroga liitunud riigid. See tõi kaasa ka ühe kurioosse juhtumi 2006. aastal Soome 2eurostega. Nimelt 11 miljonist käibelelastud mündist 55  000 vermiti ekslikult uue kaardi kujundusega. Sellest loomulikult tuleneb müntide erinev turuhind – nn praakmündi eest küsitakse turul 100 eurot.

Euroopa Liidu 50. aastapäeva münte tegi iga euroriik eri tiraažiga. Kõige kallim on väikese tiraaži tõttu Sloveenia münt. Saksamaa münte on täiskomplektis 5 erinevat, sest need on valmistatud eri vermikodades.  

Uskumatu, aga meile nii tuttaval ja tavalisena tunduval murakaõiega 2eurosel võib olla 50 korda suurem väärtus. Seetõttu tasubki alati pilk peale heita, enne kui mündist loobute.

Väikeriikidel kõrgemad hinnad Kolm euroala väikeriiki – Monaco, Vatikan ja San Marino – on aga müntidest teinud tõelise äri. Nimiväärtusega nende münte ei olegi võimalik saada. Veel enam, näiteks San Marino vermib igal aastal ühte münti komplektist eriti vähe. Väiksem tiraaž tingib kõrgema hinna ja nii maksab 2eurone ühel aastal 15 eurot ja järgmisel aastal 100 eurot, ning mõnel aastal on hinnatõstjaks hoopis 10sendine turuväärtusega 20 eurot. Vatikan müüb oma münte ainult komplektina. Vatikani käibemüntide kujundus muutus 2006. aastal, kui paavst Johannes Paulus II asemel tuli mün­di ­reversile paavst Benedictus XVI. Vatikani mündikomplektide hinnad on väga erinevad: kõi-

ge odavamalt võib kätte saada 2010. aasta oma 80 euroga, sellest kümme korda kallim on 2002. aasta väljalase. Kõige haruldasemad on Monaco mündid, ka neid on kahe kujundusega: prints Rainier III ja aastast 2006 prints Albert II. Kuna münte vermitakse vähe ja sedagi mitte igal aastal, siis võivad mündikomplektide hinnad küündida koguni 1000 euroni.

2eurone 500kordse hinnaga Kõik eelnev käis nende kolme riigi tavamüntide kohta, nende riikide mälestusmündid on loomulikult veel kallimad. ­Vatikan ja San Marino annavad igal aastal välja 2eurose mälestusmündi ja väikese tiraaži tõttu jäävad nende hinnad 100 ja 300 euro vahele. Kõige kallim 2eurone on aga pärit ­Monacost. 2007. aastal valmistati esimene ja siiani ainus Monaco mälestusmünt, ning seda kõigest 20 001 tükki. Münt anti välja tähistamaks vürstinna Gracia 25. surma-aastapäeva. Selline haruldus nõuab ka haruldast hinda – turul tuleb Grace Kelly profiiliga 2eurose eest välja käia vähemalt 1000 eurot. Kõrge hind on tinginud selle, et turule on paisatud võltsingud. Nende eest küsitakse mõistlikku hinda, umbes 10 eurot.

Külli Värnik 21


detail Fotod tootjatelt

detail le ja käsitööle. 276aastase ajaloo jooksul pole seal toodetud ühtki kvartskella, ning ettevõtte lubadustes seisab, et seda ei tehta ka tulevikus. Blancpaini üks kaubamärke on tema imeõhukesed kellad, mis on hinnalised seetõttu, et kõik vajaminevad mehhanismid on kellassepa poolt mikrotäpsusega korpusesse paigutatud. 1775. aastal hakkas Pariisis kelli valmistama Breguet, kelle klientide nimekiri on aukartustäratav: Orleans’i hertsog, Marie-Antoinette, Louis XVI, Napoleon Bonaparte, Walesi prints, kuninganna Victoria, tsaar Aleksander I, George Washington, Winston Churchill ning tänane Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy. Sellist hulka kuulsusi pole ette näidata isegi mitte 19. sajandil asutatud Patek Philippe’il, kellest 20. sajandil sai tõeline suurnimi. Talle kuuluvad kõikvõimalikud rekordid. Patek Philippe on suutnud taskukella Caliber 89 sisse mahutada enim funktsioone – 33. Lisaks kuulub Patek Philippe’ile ka rida käekellade hinnarekordeid.

Hinna määrab kellassepa töö

Aeg on kallis. Kas ka hindamatu? Hea kell ei näita ainult õiget aega, vaid ka kandja staatust. Kella väärtus ei seisne massidele tuntud nimes ega kellale kuhjatud teemantides, vaid selle mehhanismide keerukuses, kellameistrite töös ja sajanditepikkustes traditsioonides. Tippkella ostmiseks kulub vähemalt aastapalk... ja seda ka tippjuhi töötasu arvestades. Kella ajalugu ulatub sajandite taha ja ei osatagi täpselt öelda, millal võeti kasutusele päikese-, liiva- või veekell. Esimese kindla daatumina võib märkida 13. sajandit, mil võeti esimest korda kasutusele mehaanilised kellad. 1510. aastast päri-

nevad esimesed taskukellad. Kuigi nendel kelladel oli ainult üks osuti, võib just neid pidada tänapäeva käekella eelkäijaiks. Käekell on noorim igapäevane aja­ näitaja. Esimesed käekellad läksid tootmisse 20. sajandi alguses, kui aja­näi­ta­jaid

vajasid sõdurid, kel polnud rindel aega hakata taskust kella otsima. Taskukelladele joodeti sangad külge ja käekellade ajajärk algas.

Kellameistrid läbi aegade Enamik kellamaailma pärle pärineb pika ajalooga Šveitsi meistritelt, nagu Blancpain, Audemars Piguet, Patek Philippe, Vacheron Constantin, IWC, Girard-Perregaux ja Jager-LeCoultre, kelle juured ulatuvad 18. ja 19. sajandisse. 1735. aastal rajatud Blancpain on vanim tänaseni tippkelli tootev kellatöökoda, kus keskendutakse tõelisele luksuse-

Mehhanismid, mis teevad kellast lukseseme: Repeater

– tõenäoliselt kalleim lisa käekella juures. Nupule vajutades teatab kell sisseehitatud miniatuurse gongi löökidega aega, on olemas tunni-, veerandtunni ja minuti-repiiter, viimane teatab aega minuti täpsusega.

Power reserve – näitab, mitu

Tourbillon

– selle ülesanne on hoida kell ülitäpne ka liikuvas asendis. Keerukas mehhanism koosneb ligi sajast osakesest ja reguleerib kella ankru käiku olenevalt kella asendist.

Chronograph – stopperi funkt-

tundi kell üleskeeramata veel käib.

< Patek Philippe Sky Moon Tourbillon

22

sioon kellal, split-second variandil saab korraga võtta kahte aega, on olemas 12 ja 24 tunni kronograafid.

Time Zones – lisaratas korpu-

ses, mis võimaldab vaadata kellaaega eri ajavööndites.

Moon Phases – ilmestab sihverplaati misega.

kuufaaside

muutu­

Perpetual Calendar – ham-

masrattarohkeim mehhanism, näitab nädalapäeva, kuupäeva, kuud ja aastat, ka liigaastaid.

On kelli, mida toodetakse üksikuid eksemplare, ja selline defitsiit tõstab tunduvalt ka kella hinda. Paljud kellatootjad teevad oma tipptooteid ainult tellimise peale ja pole haruldane, et kellasoovija peab ihaldatud kella aastaid ootama. Kuigi paljud hinnarekordeid püüdvad kellad luksust vääriskivide arvuga tõstavad, on kella tegelik väärtus peidus ajanäitaja sees. Aeg, mida kellassepp kella tegemiseks kulutab, ja põlvest põlve edasikantud oskused on need, mis tegelikult kella hinna määravad. Kui palju hammasrattaid ja pisidetaile üks käekell võib endas peita, ja see, kuidas kellassepp need kompaktselt mahutab, on uskumatu. Kallite kellade juures on reeglina eelistatud käsitööd nõudvat üleskeeratavat mehhanismi ülitäpsele kvartsmehhanismile. Kella hinda tõstab ka see, kui mehhanism on tehtud oma töökojas, mitte kasutatud üldlevinud mehhanismitootjate (ETA, Lemania, Valjoux) toodangut. Kellamehhanismi kuulsaim leiutis on AbrahamLouis Breguet’ 1801. aastal patenteeritud turbillon (tourbillon) – ligi sajast osakesest koosnev kella tasakaalustaja, mille ülesanne on hoida kell täpne ka liikuvas asendis. Turbilloni kutsutakse „kella­ mehhanismide kuningannaks“ ja selle kõrgsaavutuse valmistamiseni küünivad vaid vähesed kellatootjad.

Luksuslikud materjalid ja kalliskivid Paljusid luksuskellasid on lisaks keerukale mehhanismile täiendatud ka vääriskividega. Seejuures pole tähtis mitte niivõrd kalliskivide arv kui nende töötlus. Kuulsaimad nn briljantkellade valmistajad on Rolex, Chopard, Bvlgari, Jaeger le Coultre, Cartier. Ühed uhkemad vääriskividega kellad on Vacheron Constantin Kalla Rome sarjast, kella sihver­plaadi moodustavad briljandid ja korpust ääristavad safiirid. Kollektsionääride üheks maiuspalaks on Bovet’ kellad, mis on kuulsad vääriskivide ja eelkõige miniatuuride poolest. 19. sajandil mõtles Edouard Bovet Hiina turu jaoks välja nn peegelkellad. Iga kellamudelit tehti paarikaupa, et samal ajal, kui üks eksemplari­

Patek Philippe Caliber 89

20. sajandi legendaarsed kellad 1) Cartieri Tank (1919) Meheliku nime, kuid naiseliku disainiga kell, mille inspiratsiooniallikaks olid Esimese maailmasõja ajal lahingutandrile ilmunud uued sõjamasinad tankid. 20. sajandi alguse filmistaaride vaieldamatu lemmik.

2) Rolexi Oyster (1926) Vee- ja tolmukindel kell. 1927. aastal kandis seda mudelit randmel vapper preili Mercedes Gleitze, ujudes 15 tunniga üle La Manche’i väina.

3) Omega Speedmaster (1963)

6) Girard-Perregaux’ kolme kuldsillaga Tourbillon (1991) Tribuut Girard-Perregaux’ poolt Pariisi maailmanäituseks valminud turbillonile, mida peetakse kõige kaunimaks ja keerulisemaks dekoratsiooniks käekellade ajaloos.

7) Breitling Emergency Mission (2002) Kellamaailma täiesti uus tehnoloogiasaavutus – peidab endas miniatuurse raadiosaatja, mis töötab lennunduse hädasignaali sagedusel.

Astronautide lemmik. Kell, mis on Neil Arm­ strongi randmel ära käinud Kuul.

4) Audemars Piguet Royal Oak (1972) Esimene kõrgklassi kellade hulka kuuluv sportkell, mille innovaatilise kaheksanurkse kuju inspiratsiooniallikaks oli inglise kuninganna laeva Royal Oaki illuminaator.

5) Patek Philippe Caliber 89 (1989) Taskukella sisse on mahutatud enim funktsioone – 33. Sihverplaadil on 24 seierit ja ­8 näidikut, mehhanismis ligi 2000 komponenti.

24

23


detail Fotod tootjatelt

detail le ja käsitööle. 276aastase ajaloo jooksul pole seal toodetud ühtki kvartskella, ning ettevõtte lubadustes seisab, et seda ei tehta ka tulevikus. Blancpaini üks kaubamärke on tema imeõhukesed kellad, mis on hinnalised seetõttu, et kõik vajaminevad mehhanismid on kellassepa poolt mikrotäpsusega korpusesse paigutatud. 1775. aastal hakkas Pariisis kelli valmistama Breguet, kelle klientide nimekiri on aukartustäratav: Orleans’i hertsog, Marie-Antoinette, Louis XVI, Napoleon Bonaparte, Walesi prints, kuninganna Victoria, tsaar Aleksander I, George Washington, Winston Churchill ning tänane Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy. Sellist hulka kuulsusi pole ette näidata isegi mitte 19. sajandil asutatud Patek Philippe’il, kellest 20. sajandil sai tõeline suurnimi. Talle kuuluvad kõikvõimalikud rekordid. Patek Philippe on suutnud taskukella Caliber 89 sisse mahutada enim funktsioone – 33. Lisaks kuulub Patek Philippe’ile ka rida käekellade hinnarekordeid.

Hinna määrab kellassepa töö

Aeg on kallis. Kas ka hindamatu? Hea kell ei näita ainult õiget aega, vaid ka kandja staatust. Kella väärtus ei seisne massidele tuntud nimes ega kellale kuhjatud teemantides, vaid selle mehhanismide keerukuses, kellameistrite töös ja sajanditepikkustes traditsioonides. Tippkella ostmiseks kulub vähemalt aastapalk... ja seda ka tippjuhi töötasu arvestades. Kella ajalugu ulatub sajandite taha ja ei osatagi täpselt öelda, millal võeti kasutusele päikese-, liiva- või veekell. Esimese kindla daatumina võib märkida 13. sajandit, mil võeti esimest korda kasutusele mehaanilised kellad. 1510. aastast päri-

nevad esimesed taskukellad. Kuigi nendel kelladel oli ainult üks osuti, võib just neid pidada tänapäeva käekella eelkäijaiks. Käekell on noorim igapäevane aja­ näitaja. Esimesed käekellad läksid tootmisse 20. sajandi alguses, kui aja­näi­ta­jaid

vajasid sõdurid, kel polnud rindel aega hakata taskust kella otsima. Taskukelladele joodeti sangad külge ja käekellade ajajärk algas.

Kellameistrid läbi aegade Enamik kellamaailma pärle pärineb pika ajalooga Šveitsi meistritelt, nagu Blancpain, Audemars Piguet, Patek Philippe, Vacheron Constantin, IWC, Girard-Perregaux ja Jager-LeCoultre, kelle juured ulatuvad 18. ja 19. sajandisse. 1735. aastal rajatud Blancpain on vanim tänaseni tippkelli tootev kellatöökoda, kus keskendutakse tõelisele luksuse-

Mehhanismid, mis teevad kellast lukseseme: Repeater

– tõenäoliselt kalleim lisa käekella juures. Nupule vajutades teatab kell sisseehitatud miniatuurse gongi löökidega aega, on olemas tunni-, veerandtunni ja minuti-repiiter, viimane teatab aega minuti täpsusega.

Power reserve – näitab, mitu

Tourbillon

– selle ülesanne on hoida kell ülitäpne ka liikuvas asendis. Keerukas mehhanism koosneb ligi sajast osakesest ja reguleerib kella ankru käiku olenevalt kella asendist.

Chronograph – stopperi funkt-

tundi kell üleskeeramata veel käib.

< Patek Philippe Sky Moon Tourbillon

22

sioon kellal, split-second variandil saab korraga võtta kahte aega, on olemas 12 ja 24 tunni kronograafid.

Time Zones – lisaratas korpu-

ses, mis võimaldab vaadata kellaaega eri ajavööndites.

Moon Phases – ilmestab sihverplaati misega.

kuufaaside

muutu­

Perpetual Calendar – ham-

masrattarohkeim mehhanism, näitab nädalapäeva, kuupäeva, kuud ja aastat, ka liigaastaid.

On kelli, mida toodetakse üksikuid eksemplare, ja selline defitsiit tõstab tunduvalt ka kella hinda. Paljud kellatootjad teevad oma tipptooteid ainult tellimise peale ja pole haruldane, et kellasoovija peab ihaldatud kella aastaid ootama. Kuigi paljud hinnarekordeid püüdvad kellad luksust vääriskivide arvuga tõstavad, on kella tegelik väärtus peidus ajanäitaja sees. Aeg, mida kellassepp kella tegemiseks kulutab, ja põlvest põlve edasikantud oskused on need, mis tegelikult kella hinna määravad. Kui palju hammasrattaid ja pisidetaile üks käekell võib endas peita, ja see, kuidas kellassepp need kompaktselt mahutab, on uskumatu. Kallite kellade juures on reeglina eelistatud käsitööd nõudvat üleskeeratavat mehhanismi ülitäpsele kvartsmehhanismile. Kella hinda tõstab ka see, kui mehhanism on tehtud oma töökojas, mitte kasutatud üldlevinud mehhanismitootjate (ETA, Lemania, Valjoux) toodangut. Kellamehhanismi kuulsaim leiutis on AbrahamLouis Breguet’ 1801. aastal patenteeritud turbillon (tourbillon) – ligi sajast osakesest koosnev kella tasakaalustaja, mille ülesanne on hoida kell täpne ka liikuvas asendis. Turbilloni kutsutakse „kella­ mehhanismide kuningannaks“ ja selle kõrgsaavutuse valmistamiseni küünivad vaid vähesed kellatootjad.

Luksuslikud materjalid ja kalliskivid Paljusid luksuskellasid on lisaks keerukale mehhanismile täiendatud ka vääriskividega. Seejuures pole tähtis mitte niivõrd kalliskivide arv kui nende töötlus. Kuulsaimad nn briljantkellade valmistajad on Rolex, Chopard, Bvlgari, Jaeger le Coultre, Cartier. Ühed uhkemad vääriskividega kellad on Vacheron Constantin Kalla Rome sarjast, kella sihver­plaadi moodustavad briljandid ja korpust ääristavad safiirid. Kollektsionääride üheks maiuspalaks on Bovet’ kellad, mis on kuulsad vääriskivide ja eelkõige miniatuuride poolest. 19. sajandil mõtles Edouard Bovet Hiina turu jaoks välja nn peegelkellad. Iga kellamudelit tehti paarikaupa, et samal ajal, kui üks eksemplari­

Patek Philippe Caliber 89

20. sajandi legendaarsed kellad 1) Cartieri Tank (1919) Meheliku nime, kuid naiseliku disainiga kell, mille inspiratsiooniallikaks olid Esimese maailmasõja ajal lahingutandrile ilmunud uued sõjamasinad tankid. 20. sajandi alguse filmistaaride vaieldamatu lemmik.

2) Rolexi Oyster (1926) Vee- ja tolmukindel kell. 1927. aastal kandis seda mudelit randmel vapper preili Mercedes Gleitze, ujudes 15 tunniga üle La Manche’i väina.

3) Omega Speedmaster (1963)

6) Girard-Perregaux’ kolme kuldsillaga Tourbillon (1991) Tribuut Girard-Perregaux’ poolt Pariisi maailmanäituseks valminud turbillonile, mida peetakse kõige kaunimaks ja keerulisemaks dekoratsiooniks käekellade ajaloos.

7) Breitling Emergency Mission (2002) Kellamaailma täiesti uus tehnoloogiasaavutus – peidab endas miniatuurse raadiosaatja, mis töötab lennunduse hädasignaali sagedusel.

Astronautide lemmik. Kell, mis on Neil Arm­ strongi randmel ära käinud Kuul.

4) Audemars Piguet Royal Oak (1972) Esimene kõrgklassi kellade hulka kuuluv sportkell, mille innovaatilise kaheksanurkse kuju inspiratsiooniallikaks oli inglise kuninganna laeva Royal Oaki illuminaator.

5) Patek Philippe Caliber 89 (1989) Taskukella sisse on mahutatud enim funktsioone – 33. Sihverplaadil on 24 seierit ja ­8 näidikut, mehhanismis ligi 2000 komponenti.

24

23


detail

raamat

Kalleimad kellad aastal 2010 1) 17,3 miljonit eurot – 201-carat Chopard Kella sihverplaat on peidus 201 karaadi teemantide keskel. Kell-käevõrul on kolm südamekujulist teemanti: 15karaadine roosa, 12karaadine sinine ja 11karaadine valge teemant. Nende ümber on puistatud üle 600 kollase teemandi ja 91 värvitut teemanti.

keerukama mudeli kuulsus. Kellal on kaks sihverplaati, tagaküljel olev taevalaotus näitab täheaastat ning võimaldab jälgida tähtede ja kuu liikumist.

2) 7,6 miljonit eurot – Patek Phillipe’s Super complication Valmistatud 1932. aastal Henry Graves Jr eritellimusel, kes kellade osas võistles James Ward Packardiga. Patek Philippe töötas kella kallal neli aastat. Kollasest kullast kellal on kaks sihverplaati, 24 funktsiooni. Kell müüdi Sotheby’se oksjonil.

7) 0,7 miljonit eurot – Hublot Black Caviar Bang Kell, mille 18karaadisest valgest kullast korpus on kaunistatud 322 teemandiga, teemante on jätkunud ka kellarihmale.

3) 2,75 miljonit eurot – Patek Philippe Platinum World Time Kella eest pakutud oksjonihind tegi sellest maailma kõige kallima kella aastal 2002. See iseüleskeerav kell näitab 24 ajavööndit. Öösel ja päeval saab kasutada eri taustatoone. 4) 1 miljon eurot – Vacheron Constantin Tour de l’Ile 2005. aastal kellatootja 250 aasta juubeliks meisterdatud 834 osast koosnev ajanäitaja on kõige keerukam käekell. Selle välja töötamiseks kulus 10 000 tundi meistrite tööd, ning haruldast kella on valmistatud vaid seitse eksemplari. 5) 0,9 miljonit eurot – Patek Philippe Sky Moon Tourbillon Sellel haruldasel kellal on samuti kõige

24

23

Innovatsioon

dest Šveitsis remondis on, oleks omanikul võimalus kella ikkagi kanda. Kaks kella erinesid üksteisest ainult sellepoolest, et figuurid (elevant, madu vms) kella sihver­ plaadil olid peegelpildis. Käekella juures on tähtis ka korpus. Kõige kallim luksuskella korpuse materjal on plaatina, ilu ja hinda lisab metalli töötlus (graveeringud ja lihvimine). Kellafirma Rado kasutab mõnedel mudelitel (Diastar) ülikõvast terasesulamist korpusi, Tag Heueri Kiriumi mudelitel on korpuseks titaanisulam Grade 5. Kalli kella klaas on „kriimuvabast“ safiir­ klaasist, sageli on ka kella tagakülg kaetud klaasiga, et täiuslik mehhanism näha oleks. Mõned kellad on koguni kahepoolselt kasutatavad. Käekella sihverplaadi materjaliks kasutatakse luksuskellade juures enim hõbedat ja emaileeritud metalli, haruldasemad on portselanist ja kullast sihverplaadid.

Steve Jobsi seitse saladust

Külli Värnik

6) 0,75 miljonit eurot – The Chopard Super Ice Cube Jääkuubikutega sarnaneval kellal on 66 karaati teemanthiilgust.

8) 0,6 miljonit eurot – Louis Moinet Magistralis Kella sees on tükike 2000 aasta vanusest meteoriidist. 18karaadisel kuldkellal on minutirepiiter, pidev kalender ja muud väärtuslikud mehhanismid.

Blancpain 1735, Grande Complication

Innovatsioon on täiesti tavaline asi, millega inimesed tegelevad iga päev. Käesoleva raamatu autor Carmine Gallo õpetab lugejat teisiti mõtlema endast, oma firmast ja toodetest – täpselt nii nagu seda teeb Steve Jobs, legendaarne mees kõiges, mis seotud innovatsiooniga. Apple’i tunnuslause „Think different“ on midagi enamat kui lihtne turundusnipp. See on eluviis – võimas, positiivne ja kõikemuutev suhtumine innovatsiooni, millesarnast suudab oma püüdlustes rakendada igaüks. Käesolevas raamatust puuduvad segased ja keerukad innovatsiooniteooriad, selle asemel lahkab autor müütide purustajana tuntud novaatori Steve Jobsi põhimõtteid ja näitab, kuidas nende abil valla päästa igaühes peituv loominguline potentsiaal. Jobsi põhimõtted on lihtsad, sisukad ja sobivad eri elualade professionaalidele. „Olles Apple’i ja selle toodetega lähemalt ja kaugemalt seotud juba 18 aastat, ei suutnud raamat mind üllatada. Samas pakkus see vanu tõdesid ja uusi ideid, kuidas asju teisiti ja paremini teha, ning sundis igapäevarutiinis aega maha võtma ning oma väärtusi ja tegevusi teise pilguga vaatama. Usun, et see raamat võiks olla kohustuslik lugemine paljudele alustavatele ärimeestele, novaatoritele. Raamatut ei tuleks võt-

ta mitte ainult kiidukõnena Steve Jobsile ja tema saavutustele, vaid eelkõige kui näidet, kuidas ja mida ta teisiti tegi, et eesmärkideni jõuda. Meil kõigil on temalt midagi õppida, isegi kui valdkond pole IT-maailmaga otseselt seotud. Minule on tähtis raamatus toodud tõde: kui sinu töötajatel pole lõbus, siis pole lõbus ka sinu klientidel.“ Sander Paas, IM Arvutid ASi juhatuse liige

„Lugesin raamatu laupäevahommikuga läbi ja täpselt selliseks lugemiseks ta sobibki. Märkmeid tegema tekst ei kutsunud, küll aga leidus palju mõnusalt inspireerivaid lõike, mis tasusid allajoonimist. Tegemist on kogumiku juhtimislugudega sellest, milliseid isikuomadusi ja juhtimispõhimõtteid rakendavad erinevad edukad ettevõtjad. Raamatu tugevam osa puudutab visiooni olulisust ja visiooni motiveerivat mõju. Kui miinustest rääkida, siis Steve Jobsi seitsme printsiibi jaotuse üle võiks vaielda. Sel teemal oleks oodanud rohkem ja sügavamat uurimistööd.“ Jaan Pillesaar, ettevõtja

Uus trükk 2004. a eesti keeles ilmunud ülipopulaarsest käsiraamatust, mis räägib sellest, kuidas jääda ellu metsikus looduses, eri kliimavööndites, merel ja maa peal. Raamatu autor teenis 25 aastat Briti Lennuväe eriteenistuses ning tema rahvusvaheliselt menukas raamat põhinebki selle eliitüksuse väljaõppemeetoditel. Täiendatud trükki on autor lisanud nii uusi juhtnööre kui ka juhtumeid tõsielust. Raamatus käsitletakse igale teekonnale asunule elutähtsaid küsimusi: varustus, kliimaoludele vastav strateegia, toit, laagri püstitamine, orienteerumi-

Vacheron Constantin Tour de l’Ile

Tiit Pruuli, maailmarändur

Ajaloo olulisimate kontseptsioonide ülevaade Robert Stewart Koolibri, 2011. 224 lk.

Hilist uusaega, ajajärku 18. sajandi keskpaigast tänapäevani, iseloomustavad kiiremad muutu­ sed kui ühtegi teist perioodi ajaloos: muutused meie eluviisis, valit­semiskorras, teaduses ja kunstis. „Ideed, mis muutsid maailma” annab asjaliku ülevaate viimase paarisaja aasta tähtsaimatest muutustest valdkondlikult vägagi laiahaardelises vormis. Lugeda saab uuendustest poliitikas, kunstis, kirjanduses, filosoofias, psühholoogias, sotsioloogias, loodusteadustes jne.

Hetk

Kui praegune koolitaja ja endine ajakirjanik Kristjan Otsmann ei oleks ühel 2002. aasta varahommikul otsustanud argipäeva türanniale lõppu teha, siis tõlgitaks ajajuhtimise käsiraamatuid tänini teistest keeltest. Sellest raamatust leiad praktilisi näpunäiteid, kuidas vältida läbipõlemissündroomi, võõrandumist lähedastest ja uppumist hõivetöö mädasohu. Ja kuidas teha nii, et õhtul oleks võimalik hea tuju ja tänuga möödunud päevale tagasi vaadata. „Hetk“ on raamat just sulle, kui oled

„Olen nii mõnelgi korral oma reisidel hirmu tundnud – öisel merel, kõrgel mägedes, sügaval kõrbes. On olnud uusi olukordi, kus ma pole teadnud, mis võib juhtuda ja kuidas oleks õigem käituda. Aga keegi on kõik need olukorrad kunagi läbi elanud ja targemad ning tugevamad on ellu jäänud. Ja selliste inimeste kogemused ja teadmised on hindamatud ning neist tasub õppida.“

Ideed, mis muutsid maailma

Paljude avastuste ja ideedega oleme niivõrd harjunud, et ei tunnetagi nende olulisust. Olgu või sõnavabadus ning üldine valimisõigus, mis ajalugu linnulennult vaadates on ülivärsked nähtused. Kõik need ja paljud teised ideed mõjutavad meie käitumist ja suunavad meie elu ning ilma nende avastusteta oleks maailm, kus me elame, hoopis teistsugune.

Kiirlugemine

Kristjan Otsmann Eesti Ajalehed AS, 2010. 199 lk.

10) 0,5 miljonit eurot – Breguet’ taskukell 1907 BA/12 Valmistatud sajanditevanuse kellafirma poolt, kelle saavutuseks loetakse gravitatsioonijõudu tasakaalustava seadme väljatöötamist. 18karaadises kollasest kullast korpuses on graveeritud osutid.

ne, tervis ja esma­abi, päästmine ning toi­me­­ tulek keemia- või looduskatastroofides. Hädavajalik ja haa­ rav materjal nii harras­­­tus­matkajatele, pro­fes­­sio­naalsetele sõja­­­väelastele kui ka koo­li­tuste korraldajatele.

John Wiseman Varrak, 2011. 576 lk.

12 sammu parema elu poole

9) 0,55 miljonit eurot – Blancpain 1735, Grande Complication Kellassepp kulutas kella valmistamiseks aasta, plaatinast korpusesse on peidetud 740 osa. Mehhanismis on esindatud turbillon, minutirepiiter, kronograaf, pidev kalender, kuufaasid. Tehtud 30 eksemplari

www.expensivepoint.com

Ellujäämise käsiraamat

Carmine Gallo AS Äripäev, 2011. 256 lk.

Fotod tootjatelt

Hublot Black Caviar Bang

märganud, et segadus sinu ümber ei ole enam ammu sajaprotsendiliselt loominguline. See on praktiline, inspireeriv aja- ja enesejuhtimise käsiraamat, mille järgimisel on ka positiivsed tulemused. „Kristjani praktilised näpunäited aitavad vältida mõttetut sebimist ning korrastada elu. Elu mõtet ta leida ei aita, küll aga aitab leida aega selleni jõudmiseks. Kohusetundliku inimese katekismus 21. sajandiks.“ Linnar Viik, IT-visionäär

„Oma aega tuleb osata organiseerida... See raamat on parim abiline.“

Tiina Lokk, PÖFFi direktor ja programmijuht

Eduka õppimise ja töötamise käsiraamat Christian Grüning TEA kirjastus, 2011. 175 lk.

Eduka õppimise ja töötamise käsiraamat kõigile, kes tahavad parandada oma igapäevaste asjatoimetuste tõhusust. Pärast selle raamatu läbitöötamist suureneb lugemiskiirus, ja mis veelgi tähtsam – paraneb loetust arusaamine ja loetu meeldejätmine. Raamatus käsitletakse mõtete kaardistamist ja mälustrateegiaid. Seda protsessi toetab õige ajahaldamine. Inimene õpib paremini keskenduma ja tähtsate ülesannete täitmiseks tugevat motivatsiooni saavutama, ja seda kõike täiesti stressivabalt.

25


detail

raamat

Kalleimad kellad aastal 2010 1) 17,3 miljonit eurot – 201-carat Chopard Kella sihverplaat on peidus 201 karaadi teemantide keskel. Kell-käevõrul on kolm südamekujulist teemanti: 15karaadine roosa, 12karaadine sinine ja 11karaadine valge teemant. Nende ümber on puistatud üle 600 kollase teemandi ja 91 värvitut teemanti.

keerukama mudeli kuulsus. Kellal on kaks sihverplaati, tagaküljel olev taevalaotus näitab täheaastat ning võimaldab jälgida tähtede ja kuu liikumist.

2) 7,6 miljonit eurot – Patek Phillipe’s Super complication Valmistatud 1932. aastal Henry Graves Jr eritellimusel, kes kellade osas võistles James Ward Packardiga. Patek Philippe töötas kella kallal neli aastat. Kollasest kullast kellal on kaks sihverplaati, 24 funktsiooni. Kell müüdi Sotheby’se oksjonil.

7) 0,7 miljonit eurot – Hublot Black Caviar Bang Kell, mille 18karaadisest valgest kullast korpus on kaunistatud 322 teemandiga, teemante on jätkunud ka kellarihmale.

3) 2,75 miljonit eurot – Patek Philippe Platinum World Time Kella eest pakutud oksjonihind tegi sellest maailma kõige kallima kella aastal 2002. See iseüleskeerav kell näitab 24 ajavööndit. Öösel ja päeval saab kasutada eri taustatoone. 4) 1 miljon eurot – Vacheron Constantin Tour de l’Ile 2005. aastal kellatootja 250 aasta juubeliks meisterdatud 834 osast koosnev ajanäitaja on kõige keerukam käekell. Selle välja töötamiseks kulus 10 000 tundi meistrite tööd, ning haruldast kella on valmistatud vaid seitse eksemplari. 5) 0,9 miljonit eurot – Patek Philippe Sky Moon Tourbillon Sellel haruldasel kellal on samuti kõige

24

23

Innovatsioon

dest Šveitsis remondis on, oleks omanikul võimalus kella ikkagi kanda. Kaks kella erinesid üksteisest ainult sellepoolest, et figuurid (elevant, madu vms) kella sihver­ plaadil olid peegelpildis. Käekella juures on tähtis ka korpus. Kõige kallim luksuskella korpuse materjal on plaatina, ilu ja hinda lisab metalli töötlus (graveeringud ja lihvimine). Kellafirma Rado kasutab mõnedel mudelitel (Diastar) ülikõvast terasesulamist korpusi, Tag Heueri Kiriumi mudelitel on korpuseks titaanisulam Grade 5. Kalli kella klaas on „kriimuvabast“ safiir­ klaasist, sageli on ka kella tagakülg kaetud klaasiga, et täiuslik mehhanism näha oleks. Mõned kellad on koguni kahepoolselt kasutatavad. Käekella sihverplaadi materjaliks kasutatakse luksuskellade juures enim hõbedat ja emaileeritud metalli, haruldasemad on portselanist ja kullast sihverplaadid.

Steve Jobsi seitse saladust

Külli Värnik

6) 0,75 miljonit eurot – The Chopard Super Ice Cube Jääkuubikutega sarnaneval kellal on 66 karaati teemanthiilgust.

8) 0,6 miljonit eurot – Louis Moinet Magistralis Kella sees on tükike 2000 aasta vanusest meteoriidist. 18karaadisel kuldkellal on minutirepiiter, pidev kalender ja muud väärtuslikud mehhanismid.

Blancpain 1735, Grande Complication

Innovatsioon on täiesti tavaline asi, millega inimesed tegelevad iga päev. Käesoleva raamatu autor Carmine Gallo õpetab lugejat teisiti mõtlema endast, oma firmast ja toodetest – täpselt nii nagu seda teeb Steve Jobs, legendaarne mees kõiges, mis seotud innovatsiooniga. Apple’i tunnuslause „Think different“ on midagi enamat kui lihtne turundusnipp. See on eluviis – võimas, positiivne ja kõikemuutev suhtumine innovatsiooni, millesarnast suudab oma püüdlustes rakendada igaüks. Käesolevas raamatust puuduvad segased ja keerukad innovatsiooniteooriad, selle asemel lahkab autor müütide purustajana tuntud novaatori Steve Jobsi põhimõtteid ja näitab, kuidas nende abil valla päästa igaühes peituv loominguline potentsiaal. Jobsi põhimõtted on lihtsad, sisukad ja sobivad eri elualade professionaalidele. „Olles Apple’i ja selle toodetega lähemalt ja kaugemalt seotud juba 18 aastat, ei suutnud raamat mind üllatada. Samas pakkus see vanu tõdesid ja uusi ideid, kuidas asju teisiti ja paremini teha, ning sundis igapäevarutiinis aega maha võtma ning oma väärtusi ja tegevusi teise pilguga vaatama. Usun, et see raamat võiks olla kohustuslik lugemine paljudele alustavatele ärimeestele, novaatoritele. Raamatut ei tuleks võt-

ta mitte ainult kiidukõnena Steve Jobsile ja tema saavutustele, vaid eelkõige kui näidet, kuidas ja mida ta teisiti tegi, et eesmärkideni jõuda. Meil kõigil on temalt midagi õppida, isegi kui valdkond pole IT-maailmaga otseselt seotud. Minule on tähtis raamatus toodud tõde: kui sinu töötajatel pole lõbus, siis pole lõbus ka sinu klientidel.“ Sander Paas, IM Arvutid ASi juhatuse liige

„Lugesin raamatu laupäevahommikuga läbi ja täpselt selliseks lugemiseks ta sobibki. Märkmeid tegema tekst ei kutsunud, küll aga leidus palju mõnusalt inspireerivaid lõike, mis tasusid allajoonimist. Tegemist on kogumiku juhtimislugudega sellest, milliseid isikuomadusi ja juhtimispõhimõtteid rakendavad erinevad edukad ettevõtjad. Raamatu tugevam osa puudutab visiooni olulisust ja visiooni motiveerivat mõju. Kui miinustest rääkida, siis Steve Jobsi seitsme printsiibi jaotuse üle võiks vaielda. Sel teemal oleks oodanud rohkem ja sügavamat uurimistööd.“ Jaan Pillesaar, ettevõtja

Uus trükk 2004. a eesti keeles ilmunud ülipopulaarsest käsiraamatust, mis räägib sellest, kuidas jääda ellu metsikus looduses, eri kliimavööndites, merel ja maa peal. Raamatu autor teenis 25 aastat Briti Lennuväe eriteenistuses ning tema rahvusvaheliselt menukas raamat põhinebki selle eliitüksuse väljaõppemeetoditel. Täiendatud trükki on autor lisanud nii uusi juhtnööre kui ka juhtumeid tõsielust. Raamatus käsitletakse igale teekonnale asunule elutähtsaid küsimusi: varustus, kliimaoludele vastav strateegia, toit, laagri püstitamine, orienteerumi-

Vacheron Constantin Tour de l’Ile

Tiit Pruuli, maailmarändur

Ajaloo olulisimate kontseptsioonide ülevaade Robert Stewart Koolibri, 2011. 224 lk.

Hilist uusaega, ajajärku 18. sajandi keskpaigast tänapäevani, iseloomustavad kiiremad muutu­ sed kui ühtegi teist perioodi ajaloos: muutused meie eluviisis, valit­semiskorras, teaduses ja kunstis. „Ideed, mis muutsid maailma” annab asjaliku ülevaate viimase paarisaja aasta tähtsaimatest muutustest valdkondlikult vägagi laiahaardelises vormis. Lugeda saab uuendustest poliitikas, kunstis, kirjanduses, filosoofias, psühholoogias, sotsioloogias, loodusteadustes jne.

Hetk

Kui praegune koolitaja ja endine ajakirjanik Kristjan Otsmann ei oleks ühel 2002. aasta varahommikul otsustanud argipäeva türanniale lõppu teha, siis tõlgitaks ajajuhtimise käsiraamatuid tänini teistest keeltest. Sellest raamatust leiad praktilisi näpunäiteid, kuidas vältida läbipõlemissündroomi, võõrandumist lähedastest ja uppumist hõivetöö mädasohu. Ja kuidas teha nii, et õhtul oleks võimalik hea tuju ja tänuga möödunud päevale tagasi vaadata. „Hetk“ on raamat just sulle, kui oled

„Olen nii mõnelgi korral oma reisidel hirmu tundnud – öisel merel, kõrgel mägedes, sügaval kõrbes. On olnud uusi olukordi, kus ma pole teadnud, mis võib juhtuda ja kuidas oleks õigem käituda. Aga keegi on kõik need olukorrad kunagi läbi elanud ja targemad ning tugevamad on ellu jäänud. Ja selliste inimeste kogemused ja teadmised on hindamatud ning neist tasub õppida.“

Ideed, mis muutsid maailma

Paljude avastuste ja ideedega oleme niivõrd harjunud, et ei tunnetagi nende olulisust. Olgu või sõnavabadus ning üldine valimisõigus, mis ajalugu linnulennult vaadates on ülivärsked nähtused. Kõik need ja paljud teised ideed mõjutavad meie käitumist ja suunavad meie elu ning ilma nende avastusteta oleks maailm, kus me elame, hoopis teistsugune.

Kiirlugemine

Kristjan Otsmann Eesti Ajalehed AS, 2010. 199 lk.

10) 0,5 miljonit eurot – Breguet’ taskukell 1907 BA/12 Valmistatud sajanditevanuse kellafirma poolt, kelle saavutuseks loetakse gravitatsioonijõudu tasakaalustava seadme väljatöötamist. 18karaadises kollasest kullast korpuses on graveeritud osutid.

ne, tervis ja esma­abi, päästmine ning toi­me­­ tulek keemia- või looduskatastroofides. Hädavajalik ja haa­ rav materjal nii harras­­­tus­matkajatele, pro­fes­­sio­naalsetele sõja­­­väelastele kui ka koo­li­tuste korraldajatele.

John Wiseman Varrak, 2011. 576 lk.

12 sammu parema elu poole

9) 0,55 miljonit eurot – Blancpain 1735, Grande Complication Kellassepp kulutas kella valmistamiseks aasta, plaatinast korpusesse on peidetud 740 osa. Mehhanismis on esindatud turbillon, minutirepiiter, kronograaf, pidev kalender, kuufaasid. Tehtud 30 eksemplari

www.expensivepoint.com

Ellujäämise käsiraamat

Carmine Gallo AS Äripäev, 2011. 256 lk.

Fotod tootjatelt

Hublot Black Caviar Bang

märganud, et segadus sinu ümber ei ole enam ammu sajaprotsendiliselt loominguline. See on praktiline, inspireeriv aja- ja enesejuhtimise käsiraamat, mille järgimisel on ka positiivsed tulemused. „Kristjani praktilised näpunäited aitavad vältida mõttetut sebimist ning korrastada elu. Elu mõtet ta leida ei aita, küll aga aitab leida aega selleni jõudmiseks. Kohusetundliku inimese katekismus 21. sajandiks.“ Linnar Viik, IT-visionäär

„Oma aega tuleb osata organiseerida... See raamat on parim abiline.“

Tiina Lokk, PÖFFi direktor ja programmijuht

Eduka õppimise ja töötamise käsiraamat Christian Grüning TEA kirjastus, 2011. 175 lk.

Eduka õppimise ja töötamise käsiraamat kõigile, kes tahavad parandada oma igapäevaste asjatoimetuste tõhusust. Pärast selle raamatu läbitöötamist suureneb lugemiskiirus, ja mis veelgi tähtsam – paraneb loetust arusaamine ja loetu meeldejätmine. Raamatus käsitletakse mõtete kaardistamist ja mälustrateegiaid. Seda protsessi toetab õige ajahaldamine. Inimene õpib paremini keskenduma ja tähtsate ülesannete täitmiseks tugevat motivatsiooni saavutama, ja seda kõike täiesti stressivabalt.

25


tehnika

tehnika

Kas „Õunaõhu“

tapja on saabunud? Pikka aega oli sülearvutite tipuks ülehaibitud, kuid siiski igati väärikas esindaja – Apple’i Macbook Air, seda nii välimuse ja disaini kui sisemiste parameetrite poolest. Ja pikka aega üritasid konkurendid turule tulla oma „õunatapjatega“ – Macbook Air Killer. Kui senini oli see edutute katsete rida, siis nüüd ehk saab näha valgust tunneli lõpus – aasta alguses CES 2011 Las Vegase messil tutvustas Samsung maailmas esimest korda oma uusimat mudelit S9, millest võib tulla kui mitte „killer“, siis vähemalt arvestatav konkurent nende kasutajate seas, kes pole oma kolme tilka verd õunausule andnud ja valivad laiemalt.

Armastus esimesest ­silmapilgust Kui ma esimest korda oma silmaga S9-t Budapestis toimunud Samsung Euroforum 2011 üritusel nägin, siis oli see isend tõepoolest juba eemalt wow!-efektiga laetud. Erinevalt Airist oli S9 musta värvi; rihveldatud duralumiiniumist kerges, kuid ülitugevas ja küljelt veidi lennukitiiba meenutavas elegantses korpuses tehnikaime. Paksimas kohas vaid 1,63 cm läbimõõduga ja vaid 1,31 kg kaaluv isearvutaja oli täis moodsaimat tehnoloogiat. Arvuti südameks on Inteli uusima põlvkonna – Sandy Bridge – protsessor Core i5 2537M (1,4 GHz, turbo 2,3 GHz, 3 MB L2 cache). See protsessoriseeria on tuntud nii oma üldise kiiruse poolest kui parimate oskustega kõrglahutusliku video töötlemisel ning sellega kaasneb oluliselt vähenenud energiatarve, mis lubab tunduvalt pikemat tööaega autonoomsel režiimil (saba seinast väljas). Just video (Intel HD GT2) ongi Sandy Bridge’i protsessorite lemmikala, kus nad edestavad palju vihasemaid Nvidia ja AMD graafikaprotsessoreid siiani kordades, ning see, et mängude jõudlus on keskpärane, polegi sellise arvuti ostjale peatähtis. 4 GB DDR3 operatiivmälu on samuti praegusajal peaaegu tipp, mida küsida. Salvestusseadmena pakub Samsung kas 128 GB

Samsung S9 900X 26

või 256 GB SSD (Solid State Disk) välkmäluseadet, mis on ühtaegu nii kiire kui energiasäästlik.

Parima ekraaniga süle­ arvuti Arvuti 13,3“ ekraan pakub 400nitise eredusega SuperBright Plus LED-valgustusega ekraani lahutusega 1366 x 768, mis on ka heledas päike­se­valguses kergesti jälgitav, ning tema 1300 : 1 kontrastsus (ehk 100 000 : 1­ dünaamiline kontrastsus) teeb

sellest arvutist hetkel ühe parima ekraaniga sülearvuti turul. Lubatud vaatenurgad on 160°, mis on samuti märksa parem senini turul valitsenud sülearvutitest. Heli poolelt on sellisesse kompaktsesse korpusse suudetud paigaldada 2 x 1,5 W stereokõlarid koos 1,5 W bassivaljukaga. Tänu ökonoomsele komponentide valikule tagab arvuti Li-polümeeraku kuni 6,5– 7 tunnise autonoomse töö seinas rippumata, mis on sageli reisivatele ärimeestele suureks boonuseks. Terve päev tööd ja alles õhtul hotellis võite masina sööma saata. Kuigi välja kuulutatud juba jaanuaris CESil, pole S9 saadavusega veel parimad lood, eriti sellises pommiaugus nagu meie Eesti. Ent Samsungi lubaduste järgi peaksid esimesed pääsukesed meie parimate Samsungi edasimüüjate kaudu (Euronics, Elion jpt) saabuma juba maikuu jooksul. Täpset hinda ei saa veel öelda, kuid USA turu keskmine 1600 dollarit lubab oletada Euroopa hinnaks umbes 1600 eurot. Suht kallis, kuid hea sellele, kes hindab kvaliteeti.

Veiko Tamm, ajakirja „21“ peatoimetaja

Kohvikeetmine

kompuutriajastul See pole enam uudis, et eestlase ühe lemmikjoogi, kohvi keetmise jaoks on kodudes filtriluristaja või presskannu asemel koha sisse võtnud nn espressomasinad. Küll on aga uudiseks see, et kohvi saab masinast kätte sõna otseses mõttes sõrmega vajutades. Nn espressomasin ütlen ma seetõttu, et tegelikult on nende masinate pakutavate jookide diapasoon märksa laiem kui espresso all mõistetu. Tahate cappuccino’t – aga palun, on teie soov cafe latte – pole probleemi. Kui teil on õige masin, siis lahendab see koostöös teie enda või teie sekretäriga kõik kofeiinisõltlase probleemid, ja seda kujul, mida ükski filtri- või presskannulahendus ei paku.

Vana tootja ja uus raha Üks suurimaid alusepanijaid kohvimasinate ajaloos oli 1981. aastal asutatud Itaalia firma Saeco International Group S.p.A. of Italy, mille üle-eelmisel aastal omandas 200 miljoni euro eest Hollandi elektroonikamagnaat Royal Philips Electronics, kes siiski jättis endise firma nime kui tunnustatud kaubamärgi oma tootenimesse alles. Seega vana tootja ja uus raha, siit võiks midagi põnevat välja kasvada. Ja nii ka juhtus – Barcelonas Philipsi suurüritusel viibides oli mul võimalus teha tutvust Philipsi uusima ja innovatiivseima prototüüpmasinaga, ja ma võin kinnitada – masinast ei lahkunud ma enne, kui pärast neljandat triple-espressot keelduti mulle rohkem valamast seoses murega südame-veresoonkonna võimalike probleemide pärast. Kui alustada algusest, siis masin on nagu kohvimasinad ikka – ei taevassekõrguvat torni ega tervet lauaplaati hõlmavat jurakat – mõõtmed vaid 42 x 28 x 37 cm. Tarvitatav maksimaalne võimsus on 1500 W. Veemahuti ruumala 1,6 liitrit. Kõikvõimalike „piimjate“ jookide jaoks on tal Pannarello Milk Frotheri nimeline abivahend. Kasutaja saab loomulikult määra-

ta kohvipulbri hulka tassi kohta, piima hulka ja struktuuri, suhkru vm lisandite hulka jne. Kuid need on ainult „õied“ – seda suudavad enam-vähem kõik turulolijad.

Kohvieelistus sõrmejälje­ lugejaga Xelsis on astunud siin suure sammu edasi digitaalajastusse – kohvimasin omandas mälu. Ja et vältida pikkade tüütute koodide sisestamist, asendas Philips selle lihtsa, kuid turvaliselt tuvastatava biomeetrilise tunnusega – sõrmejäljega. Jah, piisab, et te vajutate oma sõrme masina skännerile, ja ta loeb sealt jäljeomaniku profiili ja ootab teie tellimust. Iga kasutaja, ja neid lubab Xelsis salvestada sõrmejälgedega kuni kuus isikut masina kohta, saab salvestada kuni üheksa jooki enda kasutajaprofiili alla. Ja siis ennast näpujäljega masinale tutvustanuna saate valida kiirmenüült numbri 1–9 ja hetkel soovitud jook voolab teie tassi. Kui teil aga tekib soov eksperimenteerida, siis pole takistust – ka kõigi üheksa profiili täisolekul saate te

ikkagi käsitsi uue luua, ja kui see hakkab meeldima, siis selle mõne varasema asemele salvestada. Aeg on lennanud ja möödunud aastal tutvustatud tehnikaime on juba masstoodangusse jõudnud ning ka meile Eestisse kohale saabunud. Euronics lubas, et nimetatud imeriistapuu on nende paremini varustatud kauplustes saadaval – kuigi mitte igaühele taskukohasena: oletatav hind on 2100 eurot.

Veiko Tamm ajakirja “21” peatoimetaja

Philips Saeco Xelsis Digital ID 27


tehnika

tehnika

Kas „Õunaõhu“

tapja on saabunud? Pikka aega oli sülearvutite tipuks ülehaibitud, kuid siiski igati väärikas esindaja – Apple’i Macbook Air, seda nii välimuse ja disaini kui sisemiste parameetrite poolest. Ja pikka aega üritasid konkurendid turule tulla oma „õunatapjatega“ – Macbook Air Killer. Kui senini oli see edutute katsete rida, siis nüüd ehk saab näha valgust tunneli lõpus – aasta alguses CES 2011 Las Vegase messil tutvustas Samsung maailmas esimest korda oma uusimat mudelit S9, millest võib tulla kui mitte „killer“, siis vähemalt arvestatav konkurent nende kasutajate seas, kes pole oma kolme tilka verd õunausule andnud ja valivad laiemalt.

Armastus esimesest ­silmapilgust Kui ma esimest korda oma silmaga S9-t Budapestis toimunud Samsung Euroforum 2011 üritusel nägin, siis oli see isend tõepoolest juba eemalt wow!-efektiga laetud. Erinevalt Airist oli S9 musta värvi; rihveldatud duralumiiniumist kerges, kuid ülitugevas ja küljelt veidi lennukitiiba meenutavas elegantses korpuses tehnikaime. Paksimas kohas vaid 1,63 cm läbimõõduga ja vaid 1,31 kg kaaluv isearvutaja oli täis moodsaimat tehnoloogiat. Arvuti südameks on Inteli uusima põlvkonna – Sandy Bridge – protsessor Core i5 2537M (1,4 GHz, turbo 2,3 GHz, 3 MB L2 cache). See protsessoriseeria on tuntud nii oma üldise kiiruse poolest kui parimate oskustega kõrglahutusliku video töötlemisel ning sellega kaasneb oluliselt vähenenud energiatarve, mis lubab tunduvalt pikemat tööaega autonoomsel režiimil (saba seinast väljas). Just video (Intel HD GT2) ongi Sandy Bridge’i protsessorite lemmikala, kus nad edestavad palju vihasemaid Nvidia ja AMD graafikaprotsessoreid siiani kordades, ning see, et mängude jõudlus on keskpärane, polegi sellise arvuti ostjale peatähtis. 4 GB DDR3 operatiivmälu on samuti praegusajal peaaegu tipp, mida küsida. Salvestusseadmena pakub Samsung kas 128 GB

Samsung S9 900X 26

või 256 GB SSD (Solid State Disk) välkmäluseadet, mis on ühtaegu nii kiire kui energiasäästlik.

Parima ekraaniga süle­ arvuti Arvuti 13,3“ ekraan pakub 400nitise eredusega SuperBright Plus LED-valgustusega ekraani lahutusega 1366 x 768, mis on ka heledas päike­se­valguses kergesti jälgitav, ning tema 1300 : 1 kontrastsus (ehk 100 000 : 1­ dünaamiline kontrastsus) teeb

sellest arvutist hetkel ühe parima ekraaniga sülearvuti turul. Lubatud vaatenurgad on 160°, mis on samuti märksa parem senini turul valitsenud sülearvutitest. Heli poolelt on sellisesse kompaktsesse korpusse suudetud paigaldada 2 x 1,5 W stereokõlarid koos 1,5 W bassivaljukaga. Tänu ökonoomsele komponentide valikule tagab arvuti Li-polümeeraku kuni 6,5– 7 tunnise autonoomse töö seinas rippumata, mis on sageli reisivatele ärimeestele suureks boonuseks. Terve päev tööd ja alles õhtul hotellis võite masina sööma saata. Kuigi välja kuulutatud juba jaanuaris CESil, pole S9 saadavusega veel parimad lood, eriti sellises pommiaugus nagu meie Eesti. Ent Samsungi lubaduste järgi peaksid esimesed pääsukesed meie parimate Samsungi edasimüüjate kaudu (Euronics, Elion jpt) saabuma juba maikuu jooksul. Täpset hinda ei saa veel öelda, kuid USA turu keskmine 1600 dollarit lubab oletada Euroopa hinnaks umbes 1600 eurot. Suht kallis, kuid hea sellele, kes hindab kvaliteeti.

Veiko Tamm, ajakirja „21“ peatoimetaja

Kohvikeetmine

kompuutriajastul See pole enam uudis, et eestlase ühe lemmikjoogi, kohvi keetmise jaoks on kodudes filtriluristaja või presskannu asemel koha sisse võtnud nn espressomasinad. Küll on aga uudiseks see, et kohvi saab masinast kätte sõna otseses mõttes sõrmega vajutades. Nn espressomasin ütlen ma seetõttu, et tegelikult on nende masinate pakutavate jookide diapasoon märksa laiem kui espresso all mõistetu. Tahate cappuccino’t – aga palun, on teie soov cafe latte – pole probleemi. Kui teil on õige masin, siis lahendab see koostöös teie enda või teie sekretäriga kõik kofeiinisõltlase probleemid, ja seda kujul, mida ükski filtri- või presskannulahendus ei paku.

Vana tootja ja uus raha Üks suurimaid alusepanijaid kohvimasinate ajaloos oli 1981. aastal asutatud Itaalia firma Saeco International Group S.p.A. of Italy, mille üle-eelmisel aastal omandas 200 miljoni euro eest Hollandi elektroonikamagnaat Royal Philips Electronics, kes siiski jättis endise firma nime kui tunnustatud kaubamärgi oma tootenimesse alles. Seega vana tootja ja uus raha, siit võiks midagi põnevat välja kasvada. Ja nii ka juhtus – Barcelonas Philipsi suurüritusel viibides oli mul võimalus teha tutvust Philipsi uusima ja innovatiivseima prototüüpmasinaga, ja ma võin kinnitada – masinast ei lahkunud ma enne, kui pärast neljandat triple-espressot keelduti mulle rohkem valamast seoses murega südame-veresoonkonna võimalike probleemide pärast. Kui alustada algusest, siis masin on nagu kohvimasinad ikka – ei taevassekõrguvat torni ega tervet lauaplaati hõlmavat jurakat – mõõtmed vaid 42 x 28 x 37 cm. Tarvitatav maksimaalne võimsus on 1500 W. Veemahuti ruumala 1,6 liitrit. Kõikvõimalike „piimjate“ jookide jaoks on tal Pannarello Milk Frotheri nimeline abivahend. Kasutaja saab loomulikult määra-

ta kohvipulbri hulka tassi kohta, piima hulka ja struktuuri, suhkru vm lisandite hulka jne. Kuid need on ainult „õied“ – seda suudavad enam-vähem kõik turulolijad.

Kohvieelistus sõrmejälje­ lugejaga Xelsis on astunud siin suure sammu edasi digitaalajastusse – kohvimasin omandas mälu. Ja et vältida pikkade tüütute koodide sisestamist, asendas Philips selle lihtsa, kuid turvaliselt tuvastatava biomeetrilise tunnusega – sõrmejäljega. Jah, piisab, et te vajutate oma sõrme masina skännerile, ja ta loeb sealt jäljeomaniku profiili ja ootab teie tellimust. Iga kasutaja, ja neid lubab Xelsis salvestada sõrmejälgedega kuni kuus isikut masina kohta, saab salvestada kuni üheksa jooki enda kasutajaprofiili alla. Ja siis ennast näpujäljega masinale tutvustanuna saate valida kiirmenüült numbri 1–9 ja hetkel soovitud jook voolab teie tassi. Kui teil aga tekib soov eksperimenteerida, siis pole takistust – ka kõigi üheksa profiili täisolekul saate te

ikkagi käsitsi uue luua, ja kui see hakkab meeldima, siis selle mõne varasema asemele salvestada. Aeg on lennanud ja möödunud aastal tutvustatud tehnikaime on juba masstoodangusse jõudnud ning ka meile Eestisse kohale saabunud. Euronics lubas, et nimetatud imeriistapuu on nende paremini varustatud kauplustes saadaval – kuigi mitte igaühele taskukohasena: oletatav hind on 2100 eurot.

Veiko Tamm ajakirja “21” peatoimetaja

Philips Saeco Xelsis Digital ID 27


toit Fotod: Margus Johanson

toit

Sushid Eesti moodi Sushisõltuvus on heas mõttes haigus, millele rohi puudub. Kes korra on sellele värskele ja ülimalt tervislikule toidule sõrme ulatanud, teab, millest on jutt. Kui jaapanlastel liiguvad sushitegemise oskus ning retseptid põlvkonnast põlv­konda või õpetajalt õpilasele ja seda tree­nitakse aastaid, et saavutada täius, siis Euroopas ja Ameerikas levib järjest

enam põhimõte, et pole midagi lihtsamat sushi valmistamisest.

Kombineerimise kunst Väga tähtis roll on sushi välimusel ja selle serveerimisel. Umbes kolmandiku sushi väärtusest moodustabki presentatsioon. Sushi valmistamine ei ole lihtsalt toidu tegemine – pigem on see kunst panna kokku eri toorainete maitse, tekstuur ja värv. Miskipärast arvatakse, et sushi tähendab toore kala söömist. Tegelikult on tegemist ikkagi riisitoiduga. Otsetõlkes tähendabki sushi äädikaga riisi. Riisi valmistamine ja kvaliteet on hea sushi saladus. Teine märksõna on kvaliteetne tooraine.

Nigiri ja gunkan-sushi

Eesti oma sushiraamat

Aastaid igapäevaselt Sushihouse’is sushit valmistades ja teisi koolitades jõudis Toomas Lember selgusele, et inimesed tunnevad puudust kodumaisest sushiraamatust. Lisaks õpetustele ja klassikalistele sushiretseptidele leiab sellest raamatust mitmeid sushisid, mis on valmistatud just kohalikust Eesti toorainest. Kui internetist sushiretsepte vaadata, siis on kohe näha, et paljusid aineid pole siin müügil – raamatu retseptid on koostatud selliselt, et kogu tooraine oleks kättesaadav.

28

Kuna juba 19. sajandist pärit nigiri-sushi on tänapäevase sushi eelkäijaks, siis peavad jaapanlased ise just seda selleks ainuõigeks. Õige nigiri-sushi valmistamine vajab palju harjutamist, asja teeb keeruliseks õige tiheduse ja suurusega riisipalli vormimine. Kuigi profid vormivad neta (kate) ja riisi koos ühtseks sushiks, on koduperenaistele soovitatav siiski kõigepealt pallid valmis teha ja alles siis sobilik kate peale panna. Maitsestamata naturaalne tooraine maitsestatakse vähese wasabiga. Kui kate ei jää riisipallile püsima, siis kinnitatakse see pealt kitsa nori-ribaga. Norit asendab väga edukalt ka murulauk, roheline sibul, porru vms. Et sidumise ajal riba ei murduks, kuumutage seda enne kergelt. Gunkan-sushid ehk nn sõjalaevakesed on nagu pisikesed korvikesed, mida on võimalik täita mitmete täidistega. Sarnaselt nigiriga valmistatakse riisipall. Seejärel lõigatakse nori-lehest umbes 3 cm laiused ribad, mis keritakse ümber riisipalli, et nori jääks alumise servaga tasa ja ulatuks natukene üle riisi ülemise serva. Lisaks nori-lehele saab korvikese seina ehitamiseks kasutada ka hästi õhukest kurgi- või porgandiviilu.

Maki Makid ehk nori-rullid on tänapäeval kõige enam levinud sushiliik. Neid kutsutakse ka koduperenaiste sushideks, sest nende tegemine on imelihtne. Hosomaki on väike rull, mis valmistatakse poolest nori-lehest ja mis täidetakse enamasti ühe koostisosaga. Futomaki ehk suur rull keeratakse kokku aga tervest nori-lehest ja täidiseks kasutatakse kolme kuni viit komponenti. Rulli keeramiseks on vaja bambusmatti. Nori-leht pannakse matile, siledam ja läikivam pool allpool. Peale asetatakse paras kogus sushi-riisi ning aetakse ühtlaselt ja õhuliselt laiali. Mingil juhul ei tohi seda no-

ri-lehele tugevate liigutustega muljuda – riisitera struktuur peab püsima terve. Nori-lehe ülemine serv jäetakse riisist vabaks. Olenevalt makist asetatakse komponendid lehe peale ning rullitakse siis mati abil kokku. Jätke maki lauale mõneks minutiks seisma, kinnituskoht allapoole, riisist tuleva niiskuse tõttu nori pehmeneb ja kleepub iseenesest kokku. Makid lõigatakse lahti suupärasteks tükkideks, lähtudes rulli suurusest: väiksemad tavaliselt 6, suuremad 8–10 tükiks. Nuga peab olema väga terav, selleks tehke see iga lõike järel niiske lapiga puhtaks. Kuna nori-leht kipub kiiresti vettima, tuleks makid kohe pärast valmimist ära tarvitada. Hea kvaliteedi näitaja on see, kui nori-leht söömisel veel kergelt krõmpsub.

Uramaki Futomaki saab veelgi efektsem, kui see tagurpidi kokku keerata, nii et riis on väljaspool, mitte sees. Selliseid rulle saab kaunistada seesamiseemnetega, kalamarjaga, peeneks hakitud ürtidega, hästi õhukeste kala- või köögiviljaviiludega jne. Selleks et tagurpidi rulli oleks lihtsam keerata, mähkige bambusmatt toidukilesse. Nii on kindel, et riis kleepub ainult norilehe, mitte mati külge. Tagurpidi rulli puhul kaetakse nori-leht täies ulatuses riisiga. Seejärel keeratakse nori koos riisiga tagurpidi, riisiga pool vastu bambusmatti. Täidis asetatakse suhteliselt serva, et saaksite selle esimese keeruga rulli n-ö ära lukustada.

Mida juua sushi kõrvale? Sushi-eine oluliseks osaks peetakse Jaapani kuuma rohelist teed, mis värskendab maitsemeelt ning puhastab suu toidu järelmaitsest. Ei tohi segi ajada Jaapani ja Hiina rohelist teed. Loomulikult ei saa mööda minna sakest. Kuigi meil kutsutakse saket nii riisiviinaks kui riisiveiniks, on see ikkagi täiesti omaette alkohoolne jook. Saket valmistatakse spetsiaalsest kõvateralisest riisist, mille teraümbris maha lihvitakse. Mida enam on tera lihvitud, seda puhtam ja õrnem on joogi maitse. Valmistusviisidest sõltuvalt on sake alkoholisisaldus 8–18 kraadi ja selle maitse ulatub magusast kuivani. Lisaks sakele on populaarseks sushikõrvaseks joogiks ka õlu ja vein. Jaapani õlut sobivad asendama ka teised riisist või maisist tehtud õlled. Veinidest sobivad sushiga karged kuivad veinid, nt Sauvignon Blanc, Pinot Blanc ja Chablis. Kindla peale minek on šampanja või mõni muu hea vahuvein.

Toomas Lember Sushihouse

Kuidas valmistada sushiriisi Igapäevaselt tarbitav pikateraline sõmer riis sushi tegemiseks ei sobi. Sobilik riis on lühikeseteraline, rohke tärklisesisaldusega. Enne keetmist on vaja riis väga hoolikalt mustusest ja liigsest tärklisest puhtaks pesta. Pange soovitud kogus riisi kaussi, lisa­ ge jääkülma vett ja hõõruge riisi ringjate liigutustega peopesa abil. Pesuvett vahetades tuleb seda korrata seni, kuni riisipesuvesi jääb täiesti läbipaistev. Mingil ju­ hul ­ei tohi riisi pesta sooja vee­ga, sel juhul küpsetate hoopis tärklisetolmu riisitera külge. Pärast pesemist tuleb riis umbes pooleks tunniks vette seisma jätta. Selle ajaga imab riis endasse vett, muutub pehmemaks ja tänu sellele pehmeneb keetmisel riisi­tera ühtlaselt. Enne kui te riisi keema panete, kallake leotatud riis sõelale ja laske sellel umbes 15 minutit seista. Asetage riis koos täpse koguse külma veega potti. NB! Olene­ mata mõõtühikutest on toore riisi ja vee suhe 1 : 1. Sulgege pott korralikult kaanega, kuumutage vesi keemiseni, keetke mõned minutid ja alandage seejärel temperatuuri. Hautage riisi seni, kuni kogu vesi on imendunud. Keetmise ajal ei tohi riisi segada!

Suitsukana ja röstitud paprikaga futomaki

Porgandikukeseene gunkan-sushi

Kõigepealt röstige ahjus paprika. Selleks hõõruge paprikale natuke toiduõli, lõigake koore sisse väikesed sälgud ja pange ahju umbes 200 °C juurde küpsema.

Puhastage seened korralikult ja praadige väheses taluvõi ja toiduõli segus. Maitsestage kergelt soola-pipraga. Laske seentel majapidamispaberil jahtuda ja taheneda.

Laske paprikal olla ahjus seni, kuni koor lahti tuleb. Jahtunud paprika koorige ja lõigake väikesteks kangideks.

Lõigake suurematest porganditest umbes 1 mm paksused ja 3,5–4 cm laiused viilud. Kastke need minutiks keevasse vette, et porgand kergelt pehmeneks. Jahutage ja kuivatage porgandiviilud paberiga.

Puhastage kanaliha nahast ja tükeldage väikesteks tükki­ deks. Pange riis nori-lehele, lisage kana- ja paprikatükid. Sellesse sushisse sobib lisada ka natuke päikesekuivatatud tomatit. Maitsestage vähese wasabiga, lisage mõned basiilikulehed ning keerake rull kokku. Tükeldage ja serveerige.

Valmistage riisist pallikesed ja keerake porgand ümber riisi, nii et moodustuksid väikesed korvikesed. Täitke need jahtunud seentega. Kaunistage väikese ürdioksaga (hästi sobib tüümian). Kukeseene võib asendada mõne teise seenega

Kui riis on valmis keedetud, tuleb lasta sellel keetmisnõus puutumatult 15–20 minutit seista. Selle ajaga saavutab riis lõpliku küpsuse ja taheneb liigsest niis­ kusest. Keedetud riisist teeb sushiriisi alles sushiäädikas. 1 kg toore riisi maitsestamiseks kulub 150 ml sushiäädikat. Segamise ajal tuleb ­riisi tuulutada, et riis kiiremini jah­tuks, õige tekstuuri saavutaks ja liigne äädikalõhn haihtuks. Sushiriis jahutatakse maha keha­­ temperatuurini, kaetakse puh­ ta niiske rätikuga ja jäetakse toa­ temperatuurile seisma. Sushiriisi ei tohi hoida külmkapis. Kuna sushiriis on hästi kleepuv, siis kuivade kätega pole seda võimalik vormida. Käte niisuta­ miseks asetage lauale ka väike kauss leige veega, kuhu on lisatud sorts äädikat. NB! Kasutage ühekordseid vinüülkindaid, peopessa väike tilk tavalist toiduõli, ja ei mingit riisi kleepumist käte külge.

Marineeritud räime nigiri

Taimetoidu uramaki

Pange puhastatud räimerümbad mõneks tunniks kergesse marinaadi seisma. Pehmenenud kala muljuge sõrmede vahel lahti liblikaks. Eemaldage selgroog ja uimed. Sabaotsa võite alles jätta – nii näeb see kala sushi peal parem välja.

Keetke porgand ja suhkruhernes kergelt pehmeks, koorige paprika. Soovi korral tehke maki oma lemmikköögiviljadest.

Tupsutage köögipaberiga räimeliblikad kuivaks, maitsestage vähese wasabiga ja asetage riisipallile.

Lisage sobilik kogus idusid (lutsern) ning keerake rull kokku. Lahtilõigatud tükid kaunistage seesamiseemnetega.

Kaunistage hakitud sibula või murulauguga. Räime võite asendada vürtsikiluga.

Tükeldatud köögiviljad asetage riisiga kaetud norile (ümberpööratud, riis mati pool).

29


toit Fotod: Margus Johanson

toit

Sushid Eesti moodi Sushisõltuvus on heas mõttes haigus, millele rohi puudub. Kes korra on sellele värskele ja ülimalt tervislikule toidule sõrme ulatanud, teab, millest on jutt. Kui jaapanlastel liiguvad sushitegemise oskus ning retseptid põlvkonnast põlv­konda või õpetajalt õpilasele ja seda tree­nitakse aastaid, et saavutada täius, siis Euroopas ja Ameerikas levib järjest

enam põhimõte, et pole midagi lihtsamat sushi valmistamisest.

Kombineerimise kunst Väga tähtis roll on sushi välimusel ja selle serveerimisel. Umbes kolmandiku sushi väärtusest moodustabki presentatsioon. Sushi valmistamine ei ole lihtsalt toidu tegemine – pigem on see kunst panna kokku eri toorainete maitse, tekstuur ja värv. Miskipärast arvatakse, et sushi tähendab toore kala söömist. Tegelikult on tegemist ikkagi riisitoiduga. Otsetõlkes tähendabki sushi äädikaga riisi. Riisi valmistamine ja kvaliteet on hea sushi saladus. Teine märksõna on kvaliteetne tooraine.

Nigiri ja gunkan-sushi

Eesti oma sushiraamat

Aastaid igapäevaselt Sushihouse’is sushit valmistades ja teisi koolitades jõudis Toomas Lember selgusele, et inimesed tunnevad puudust kodumaisest sushiraamatust. Lisaks õpetustele ja klassikalistele sushiretseptidele leiab sellest raamatust mitmeid sushisid, mis on valmistatud just kohalikust Eesti toorainest. Kui internetist sushiretsepte vaadata, siis on kohe näha, et paljusid aineid pole siin müügil – raamatu retseptid on koostatud selliselt, et kogu tooraine oleks kättesaadav.

28

Kuna juba 19. sajandist pärit nigiri-sushi on tänapäevase sushi eelkäijaks, siis peavad jaapanlased ise just seda selleks ainuõigeks. Õige nigiri-sushi valmistamine vajab palju harjutamist, asja teeb keeruliseks õige tiheduse ja suurusega riisipalli vormimine. Kuigi profid vormivad neta (kate) ja riisi koos ühtseks sushiks, on koduperenaistele soovitatav siiski kõigepealt pallid valmis teha ja alles siis sobilik kate peale panna. Maitsestamata naturaalne tooraine maitsestatakse vähese wasabiga. Kui kate ei jää riisipallile püsima, siis kinnitatakse see pealt kitsa nori-ribaga. Norit asendab väga edukalt ka murulauk, roheline sibul, porru vms. Et sidumise ajal riba ei murduks, kuumutage seda enne kergelt. Gunkan-sushid ehk nn sõjalaevakesed on nagu pisikesed korvikesed, mida on võimalik täita mitmete täidistega. Sarnaselt nigiriga valmistatakse riisipall. Seejärel lõigatakse nori-lehest umbes 3 cm laiused ribad, mis keritakse ümber riisipalli, et nori jääks alumise servaga tasa ja ulatuks natukene üle riisi ülemise serva. Lisaks nori-lehele saab korvikese seina ehitamiseks kasutada ka hästi õhukest kurgi- või porgandiviilu.

Maki Makid ehk nori-rullid on tänapäeval kõige enam levinud sushiliik. Neid kutsutakse ka koduperenaiste sushideks, sest nende tegemine on imelihtne. Hosomaki on väike rull, mis valmistatakse poolest nori-lehest ja mis täidetakse enamasti ühe koostisosaga. Futomaki ehk suur rull keeratakse kokku aga tervest nori-lehest ja täidiseks kasutatakse kolme kuni viit komponenti. Rulli keeramiseks on vaja bambusmatti. Nori-leht pannakse matile, siledam ja läikivam pool allpool. Peale asetatakse paras kogus sushi-riisi ning aetakse ühtlaselt ja õhuliselt laiali. Mingil juhul ei tohi seda no-

ri-lehele tugevate liigutustega muljuda – riisitera struktuur peab püsima terve. Nori-lehe ülemine serv jäetakse riisist vabaks. Olenevalt makist asetatakse komponendid lehe peale ning rullitakse siis mati abil kokku. Jätke maki lauale mõneks minutiks seisma, kinnituskoht allapoole, riisist tuleva niiskuse tõttu nori pehmeneb ja kleepub iseenesest kokku. Makid lõigatakse lahti suupärasteks tükkideks, lähtudes rulli suurusest: väiksemad tavaliselt 6, suuremad 8–10 tükiks. Nuga peab olema väga terav, selleks tehke see iga lõike järel niiske lapiga puhtaks. Kuna nori-leht kipub kiiresti vettima, tuleks makid kohe pärast valmimist ära tarvitada. Hea kvaliteedi näitaja on see, kui nori-leht söömisel veel kergelt krõmpsub.

Uramaki Futomaki saab veelgi efektsem, kui see tagurpidi kokku keerata, nii et riis on väljaspool, mitte sees. Selliseid rulle saab kaunistada seesamiseemnetega, kalamarjaga, peeneks hakitud ürtidega, hästi õhukeste kala- või köögiviljaviiludega jne. Selleks et tagurpidi rulli oleks lihtsam keerata, mähkige bambusmatt toidukilesse. Nii on kindel, et riis kleepub ainult norilehe, mitte mati külge. Tagurpidi rulli puhul kaetakse nori-leht täies ulatuses riisiga. Seejärel keeratakse nori koos riisiga tagurpidi, riisiga pool vastu bambusmatti. Täidis asetatakse suhteliselt serva, et saaksite selle esimese keeruga rulli n-ö ära lukustada.

Mida juua sushi kõrvale? Sushi-eine oluliseks osaks peetakse Jaapani kuuma rohelist teed, mis värskendab maitsemeelt ning puhastab suu toidu järelmaitsest. Ei tohi segi ajada Jaapani ja Hiina rohelist teed. Loomulikult ei saa mööda minna sakest. Kuigi meil kutsutakse saket nii riisiviinaks kui riisiveiniks, on see ikkagi täiesti omaette alkohoolne jook. Saket valmistatakse spetsiaalsest kõvateralisest riisist, mille teraümbris maha lihvitakse. Mida enam on tera lihvitud, seda puhtam ja õrnem on joogi maitse. Valmistusviisidest sõltuvalt on sake alkoholisisaldus 8–18 kraadi ja selle maitse ulatub magusast kuivani. Lisaks sakele on populaarseks sushikõrvaseks joogiks ka õlu ja vein. Jaapani õlut sobivad asendama ka teised riisist või maisist tehtud õlled. Veinidest sobivad sushiga karged kuivad veinid, nt Sauvignon Blanc, Pinot Blanc ja Chablis. Kindla peale minek on šampanja või mõni muu hea vahuvein.

Toomas Lember Sushihouse

Kuidas valmistada sushiriisi Igapäevaselt tarbitav pikateraline sõmer riis sushi tegemiseks ei sobi. Sobilik riis on lühikeseteraline, rohke tärklisesisaldusega. Enne keetmist on vaja riis väga hoolikalt mustusest ja liigsest tärklisest puhtaks pesta. Pange soovitud kogus riisi kaussi, lisa­ ge jääkülma vett ja hõõruge riisi ringjate liigutustega peopesa abil. Pesuvett vahetades tuleb seda korrata seni, kuni riisipesuvesi jääb täiesti läbipaistev. Mingil ju­ hul ­ei tohi riisi pesta sooja vee­ga, sel juhul küpsetate hoopis tärklisetolmu riisitera külge. Pärast pesemist tuleb riis umbes pooleks tunniks vette seisma jätta. Selle ajaga imab riis endasse vett, muutub pehmemaks ja tänu sellele pehmeneb keetmisel riisi­tera ühtlaselt. Enne kui te riisi keema panete, kallake leotatud riis sõelale ja laske sellel umbes 15 minutit seista. Asetage riis koos täpse koguse külma veega potti. NB! Olene­ mata mõõtühikutest on toore riisi ja vee suhe 1 : 1. Sulgege pott korralikult kaanega, kuumutage vesi keemiseni, keetke mõned minutid ja alandage seejärel temperatuuri. Hautage riisi seni, kuni kogu vesi on imendunud. Keetmise ajal ei tohi riisi segada!

Suitsukana ja röstitud paprikaga futomaki

Porgandikukeseene gunkan-sushi

Kõigepealt röstige ahjus paprika. Selleks hõõruge paprikale natuke toiduõli, lõigake koore sisse väikesed sälgud ja pange ahju umbes 200 °C juurde küpsema.

Puhastage seened korralikult ja praadige väheses taluvõi ja toiduõli segus. Maitsestage kergelt soola-pipraga. Laske seentel majapidamispaberil jahtuda ja taheneda.

Laske paprikal olla ahjus seni, kuni koor lahti tuleb. Jahtunud paprika koorige ja lõigake väikesteks kangideks.

Lõigake suurematest porganditest umbes 1 mm paksused ja 3,5–4 cm laiused viilud. Kastke need minutiks keevasse vette, et porgand kergelt pehmeneks. Jahutage ja kuivatage porgandiviilud paberiga.

Puhastage kanaliha nahast ja tükeldage väikesteks tükki­ deks. Pange riis nori-lehele, lisage kana- ja paprikatükid. Sellesse sushisse sobib lisada ka natuke päikesekuivatatud tomatit. Maitsestage vähese wasabiga, lisage mõned basiilikulehed ning keerake rull kokku. Tükeldage ja serveerige.

Valmistage riisist pallikesed ja keerake porgand ümber riisi, nii et moodustuksid väikesed korvikesed. Täitke need jahtunud seentega. Kaunistage väikese ürdioksaga (hästi sobib tüümian). Kukeseene võib asendada mõne teise seenega

Kui riis on valmis keedetud, tuleb lasta sellel keetmisnõus puutumatult 15–20 minutit seista. Selle ajaga saavutab riis lõpliku küpsuse ja taheneb liigsest niis­ kusest. Keedetud riisist teeb sushiriisi alles sushiäädikas. 1 kg toore riisi maitsestamiseks kulub 150 ml sushiäädikat. Segamise ajal tuleb ­riisi tuulutada, et riis kiiremini jah­tuks, õige tekstuuri saavutaks ja liigne äädikalõhn haihtuks. Sushiriis jahutatakse maha keha­­ temperatuurini, kaetakse puh­ ta niiske rätikuga ja jäetakse toa­ temperatuurile seisma. Sushiriisi ei tohi hoida külmkapis. Kuna sushiriis on hästi kleepuv, siis kuivade kätega pole seda võimalik vormida. Käte niisuta­ miseks asetage lauale ka väike kauss leige veega, kuhu on lisatud sorts äädikat. NB! Kasutage ühekordseid vinüülkindaid, peopessa väike tilk tavalist toiduõli, ja ei mingit riisi kleepumist käte külge.

Marineeritud räime nigiri

Taimetoidu uramaki

Pange puhastatud räimerümbad mõneks tunniks kergesse marinaadi seisma. Pehmenenud kala muljuge sõrmede vahel lahti liblikaks. Eemaldage selgroog ja uimed. Sabaotsa võite alles jätta – nii näeb see kala sushi peal parem välja.

Keetke porgand ja suhkruhernes kergelt pehmeks, koorige paprika. Soovi korral tehke maki oma lemmikköögiviljadest.

Tupsutage köögipaberiga räimeliblikad kuivaks, maitsestage vähese wasabiga ja asetage riisipallile.

Lisage sobilik kogus idusid (lutsern) ning keerake rull kokku. Lahtilõigatud tükid kaunistage seesamiseemnetega.

Kaunistage hakitud sibula või murulauguga. Räime võite asendada vürtsikiluga.

Tükeldatud köögiviljad asetage riisiga kaetud norile (ümberpööratud, riis mati pool).

29


toidukohad

jook

Kolm toidukohasoovitust

Lisateavet

Suvi on peagi käes ja kindlasti leiab rohkem aega lõunate nautimiseks. Siinkohal kolm soovitust, kuhu võiks linnast välja sööma minna. Maitsenauding on garanteeritud. NB! Kohad tuleks kindluse mõttes reserveerida.

Prosecco ei ole mõeldud säilitamiseks, jook tuleks tarbida hiljemalt kolme aasta jooksul. Kvaliteetsemad prosecco’d võivad säilida kuni seitse aastat. Prosecco’t nauditakse jahutatult 6–8 °C soovi­ tuslikult veiniklaasist, kuid sobivad ka vahuveiniklaasid. Prosecco kerge maitse sobitub kõige paremini kergete söökidega (kana, kala, sala­tid). Viimasel ajal on pro­secco populaarsus kasvanud kalli šampanja asendajana.

Restoran OKO Peakokk Tõnis Siigur K–P 12–22 Kaberneeme Sadam, Tel 60 98 148 oko@okoresto.ee

Prosecco on tuntud Itaalia kõige populaarsemate kokteilide koostisosana. Bellini kokteil segatak­ se ­kokku kahest osast prosecco’st ja ühest osast värskest virsikumahlast.

Ilu ja võlu peitub lihtsuses!

Spritz koosneb võrdses osas prosecco’st, bitterist ja gaseeritud veest.

OKO interjöör on lihtne, armas ja hubane. Sini-hall-valge koloriit pole domineeriv ja laseb esile tõusta maast laeni akendest avaneval merevaatel. OKO menüü on lihtne, lühike ja isuäratav. Peakokk Tõnis Siigur hiilgab omas elemendis, võttes kodused maitsed ja lisades neile tippkokale kohaselt üllatavaid maitsenüansse.

Mimosa kokteilis on pooleks apelsinimahla ja prosecco’t (või muud vahuveini). Suhkrusisaldus prosecco’des:

Põhjaka mõis

Brut – kuni 15 g/l Extra Dry – 12–20 g/l Dry – 20–35 g/l piirkond, kus toodetakse Prosecco DOC Treviso piirkond

Traditsioonidega jook Kirde-Itaaliast Prosecco’t teatakse kui suvist kerget vahuveini. Kvaliteetsed prosecco’d sobivad aga väga hästi ka pidulikuks joogiks šampanja asemel. Kuni 2009. aasta suveni oli prosecco l­aialt levinud kihiseva veini nimi kogu maailmas. Nüüd tohib prosecco’ks nimetada vaid jooki, mis on valmistatud Glera viinamar­ jadest, mis on kasvanud Itaalias Eel-Alpides Dolomiitide ja Aadria mere vahelisel alal. See on eriline piirkond, kus soodsad lõunatuuled toovad merelist niiskust, samas ollakse mägede varjus kaitstud külmade põhjatuulte eest. Viinapuud kasvavad valdavalt lõunapoolsetel mäenõlvadel 50–500 meetri kõrgusel merepinnast.

Prosecco’de liigitus: Tranquillo on lihtne mullideta vein Glera marjasordist, kuid seda pole lihtne müügilt leida. Frizzante on tüübilt pärlvein, pudeli avamiseks on vaja korgitseri. Mõned on müügil kroon-korgiga.

30

Spumante on tüüpiline vahuvein, millel ka vahuveinikork.

Segadus prosecco nimega Veel paar aastat tagasi oli olemas ka Prosecco-nimeline viinamarjasort. See on hea kasvuga ja huvitava maitsega, ning pole ime, et see sort üle maailma levis. 2000ndate alul kasvatati seda Brasiilias, Rumeenias, Argentinas ja Austraalias, ning nendest viinamarjadest toodetud jooki, mulliga või mullita, nimetati kõikjal prosecco’ks. Itaallased tundsid, et nende traditsioonidega joogi nime on lörtsitud ja surusid valitsuses läbi regulatsiooni, mille tulemusel Prosecco viinamarjasort nime­tati ümber Gleraks. Nüüd tohib prosecco’ks nimetada jooki, mis on valmistatud Põhja-Itaalias Veneto või Friuli-Venezia Giulia piirkonnas. Mujal samast viinamarjast valmistatud joogid kannavad aga Glera nime. See on

3 kokka: Märt Metsallik, Joel Kannimäe, Ott Tomik K–P 12–20, paus 15–16 Mäeküla, Paide vald Tel 52 67 795 pohjaka@pohjaka.ee

Valdobbiadene Connegliano piirkond, kus toodetakse Prosecco DOCG

samasugune reegel nagu see, et šampanjaks tohib nimetada jooki, mis on toodetud Champagne’i piirkonnas Prantsusmaal, ja ülejäänud joogid on vahuveinid. Kuid see pole veel kogu tõde pro­secco’de jagunemisest. Nimelt – Treviso, Belluno, Padova, Vicenza, Venezia, Pordenone, Udine, Trieste ja Gorizia provintsis tehtud prosecco’d kannavad DOC märgistust. Kõrgemasse kvaliteediklassi (DOCG) kuulub prosecco, mis on valmistatud Valdobbiadene ja Connegliano piirkonnas. Üheks suuremaks tootjaks Valdobbiadene lähedal on veinimõis Mionetto, kelle vahujoogid jõudsid möödunud aasta lõpul ka Eesti poelettidele.

Cartizze – prosecco’de kuninganna Kogu Prosecco DOCG piirkonna hinnaliseks kalliskiviks on Superiore di Cartizze – see üle 100hektariline järskude nõlvadega mägi asub külade Saccol, San Pietro di Barbozza ja San Stefano juures.

Cartizze künka teeb eriliseks selle pinnas, millesarnast mujal selles piirkonnas ei leia, ja ülihea asetus päikese suhtes. Iga hektar seda küngast maksab üle miljoni euro ja vaatamata kõrgele hinnale pole ühtegi nendest müügil, sest vaikiva kokku­ leppe kohaselt ei välju need siseringist. Mäel on 140 omanikku. Selle mäe igal võimalikul ruutmeetril kasvatatakse viinamarju, hektaril kasvab 1800–3500 viinapuud. Mäel on kõik tööd raskendatud. Viinapuid pritsitakse kahjurite vastu käsitsi, mis on väga vaevaline ja aeganõudev, või helikopterilt. Viinapuude vahel on vähe ruumi ning kobaraid korjata väga ebamugav, täis korve on raske transpordivahendini toimetada, kuid tööd mehhaniseerida pole võimalik. Vastutasuks raskuste eest toodab mägi aastas üle miljoni pudeli Prosecco di Valdobbiadene Superiore di Cartizze Dry’d. See vahuvein on suurepärane ja harulduse tõttu saab selle eest küsida ka kõrgemat hinda.

Olete oodatud, pakume süüa! Jõudmine Põhjakale oli justkui saabumine koju või kuhugi, kuhu sind väga on oodatud. Mitmest ajajärgust pärit mööbel on lihtsal moel kasutuskõlblikuks tehtud. Nurgas mängib grammofon möödunud sajandi vinüülplaate. Kolm sõpra teevad väga hästi süüa. Kasutatav toidutoore on kohaliku päritoluga ja värske, ning sellest valmistatakse lihtsaid ja ehedaid, aga maitsvaid roogi.

Tammuri talu Peremees Erki Saar Avatud ettetellimisel Mäha küla, Otepää vald Tel 53 585 140 erki@tammuri.ee

Toidunauding isiklikult teile! Peremees Erki Saar pakub aastaajale vastavaid põnevaid roogi värskest, eelistatult kohalikust toorainest ja tunneb rõõmu loomingulistest katsetustest. Veinikeldris leidub õilsaid jooke peaaegu kõigist tuntud veinipiirkondadest.

31


toidukohad

jook

Kolm toidukohasoovitust

Lisateavet

Suvi on peagi käes ja kindlasti leiab rohkem aega lõunate nautimiseks. Siinkohal kolm soovitust, kuhu võiks linnast välja sööma minna. Maitsenauding on garanteeritud. NB! Kohad tuleks kindluse mõttes reserveerida.

Prosecco ei ole mõeldud säilitamiseks, jook tuleks tarbida hiljemalt kolme aasta jooksul. Kvaliteetsemad prosecco’d võivad säilida kuni seitse aastat. Prosecco’t nauditakse jahutatult 6–8 °C soovi­ tuslikult veiniklaasist, kuid sobivad ka vahuveiniklaasid. Prosecco kerge maitse sobitub kõige paremini kergete söökidega (kana, kala, sala­tid). Viimasel ajal on pro­secco populaarsus kasvanud kalli šampanja asendajana.

Restoran OKO Peakokk Tõnis Siigur K–P 12–22 Kaberneeme Sadam, Tel 60 98 148 oko@okoresto.ee

Prosecco on tuntud Itaalia kõige populaarsemate kokteilide koostisosana. Bellini kokteil segatak­ se ­kokku kahest osast prosecco’st ja ühest osast värskest virsikumahlast.

Ilu ja võlu peitub lihtsuses!

Spritz koosneb võrdses osas prosecco’st, bitterist ja gaseeritud veest.

OKO interjöör on lihtne, armas ja hubane. Sini-hall-valge koloriit pole domineeriv ja laseb esile tõusta maast laeni akendest avaneval merevaatel. OKO menüü on lihtne, lühike ja isuäratav. Peakokk Tõnis Siigur hiilgab omas elemendis, võttes kodused maitsed ja lisades neile tippkokale kohaselt üllatavaid maitsenüansse.

Mimosa kokteilis on pooleks apelsinimahla ja prosecco’t (või muud vahuveini). Suhkrusisaldus prosecco’des:

Põhjaka mõis

Brut – kuni 15 g/l Extra Dry – 12–20 g/l Dry – 20–35 g/l piirkond, kus toodetakse Prosecco DOC Treviso piirkond

Traditsioonidega jook Kirde-Itaaliast Prosecco’t teatakse kui suvist kerget vahuveini. Kvaliteetsed prosecco’d sobivad aga väga hästi ka pidulikuks joogiks šampanja asemel. Kuni 2009. aasta suveni oli prosecco l­aialt levinud kihiseva veini nimi kogu maailmas. Nüüd tohib prosecco’ks nimetada vaid jooki, mis on valmistatud Glera viinamar­ jadest, mis on kasvanud Itaalias Eel-Alpides Dolomiitide ja Aadria mere vahelisel alal. See on eriline piirkond, kus soodsad lõunatuuled toovad merelist niiskust, samas ollakse mägede varjus kaitstud külmade põhjatuulte eest. Viinapuud kasvavad valdavalt lõunapoolsetel mäenõlvadel 50–500 meetri kõrgusel merepinnast.

Prosecco’de liigitus: Tranquillo on lihtne mullideta vein Glera marjasordist, kuid seda pole lihtne müügilt leida. Frizzante on tüübilt pärlvein, pudeli avamiseks on vaja korgitseri. Mõned on müügil kroon-korgiga.

30

Spumante on tüüpiline vahuvein, millel ka vahuveinikork.

Segadus prosecco nimega Veel paar aastat tagasi oli olemas ka Prosecco-nimeline viinamarjasort. See on hea kasvuga ja huvitava maitsega, ning pole ime, et see sort üle maailma levis. 2000ndate alul kasvatati seda Brasiilias, Rumeenias, Argentinas ja Austraalias, ning nendest viinamarjadest toodetud jooki, mulliga või mullita, nimetati kõikjal prosecco’ks. Itaallased tundsid, et nende traditsioonidega joogi nime on lörtsitud ja surusid valitsuses läbi regulatsiooni, mille tulemusel Prosecco viinamarjasort nime­tati ümber Gleraks. Nüüd tohib prosecco’ks nimetada jooki, mis on valmistatud Põhja-Itaalias Veneto või Friuli-Venezia Giulia piirkonnas. Mujal samast viinamarjast valmistatud joogid kannavad aga Glera nime. See on

3 kokka: Märt Metsallik, Joel Kannimäe, Ott Tomik K–P 12–20, paus 15–16 Mäeküla, Paide vald Tel 52 67 795 pohjaka@pohjaka.ee

Valdobbiadene Connegliano piirkond, kus toodetakse Prosecco DOCG

samasugune reegel nagu see, et šampanjaks tohib nimetada jooki, mis on toodetud Champagne’i piirkonnas Prantsusmaal, ja ülejäänud joogid on vahuveinid. Kuid see pole veel kogu tõde pro­secco’de jagunemisest. Nimelt – Treviso, Belluno, Padova, Vicenza, Venezia, Pordenone, Udine, Trieste ja Gorizia provintsis tehtud prosecco’d kannavad DOC märgistust. Kõrgemasse kvaliteediklassi (DOCG) kuulub prosecco, mis on valmistatud Valdobbiadene ja Connegliano piirkonnas. Üheks suuremaks tootjaks Valdobbiadene lähedal on veinimõis Mionetto, kelle vahujoogid jõudsid möödunud aasta lõpul ka Eesti poelettidele.

Cartizze – prosecco’de kuninganna Kogu Prosecco DOCG piirkonna hinnaliseks kalliskiviks on Superiore di Cartizze – see üle 100hektariline järskude nõlvadega mägi asub külade Saccol, San Pietro di Barbozza ja San Stefano juures.

Cartizze künka teeb eriliseks selle pinnas, millesarnast mujal selles piirkonnas ei leia, ja ülihea asetus päikese suhtes. Iga hektar seda küngast maksab üle miljoni euro ja vaatamata kõrgele hinnale pole ühtegi nendest müügil, sest vaikiva kokku­ leppe kohaselt ei välju need siseringist. Mäel on 140 omanikku. Selle mäe igal võimalikul ruutmeetril kasvatatakse viinamarju, hektaril kasvab 1800–3500 viinapuud. Mäel on kõik tööd raskendatud. Viinapuid pritsitakse kahjurite vastu käsitsi, mis on väga vaevaline ja aeganõudev, või helikopterilt. Viinapuude vahel on vähe ruumi ning kobaraid korjata väga ebamugav, täis korve on raske transpordivahendini toimetada, kuid tööd mehhaniseerida pole võimalik. Vastutasuks raskuste eest toodab mägi aastas üle miljoni pudeli Prosecco di Valdobbiadene Superiore di Cartizze Dry’d. See vahuvein on suurepärane ja harulduse tõttu saab selle eest küsida ka kõrgemat hinda.

Olete oodatud, pakume süüa! Jõudmine Põhjakale oli justkui saabumine koju või kuhugi, kuhu sind väga on oodatud. Mitmest ajajärgust pärit mööbel on lihtsal moel kasutuskõlblikuks tehtud. Nurgas mängib grammofon möödunud sajandi vinüülplaate. Kolm sõpra teevad väga hästi süüa. Kasutatav toidutoore on kohaliku päritoluga ja värske, ning sellest valmistatakse lihtsaid ja ehedaid, aga maitsvaid roogi.

Tammuri talu Peremees Erki Saar Avatud ettetellimisel Mäha küla, Otepää vald Tel 53 585 140 erki@tammuri.ee

Toidunauding isiklikult teile! Peremees Erki Saar pakub aastaajale vastavaid põnevaid roogi värskest, eelistatult kohalikust toorainest ja tunneb rõõmu loomingulistest katsetustest. Veinikeldris leidub õilsaid jooke peaaegu kõigist tuntud veinipiirkondadest.

31


TESTI JA VÕRDLE OMA FIRMA KÄIBEKAPITALI JUHTIMIST! Valdkonna parimad

Mediaan

Minu ettevõte? Valdkonna halvimad

KÄIBEKAPITALI KALKULAATOR: Sampo Panga käibekapitali juhtimise kalkulaatoriga saad oma ettevõtet lihtsalt testida! Vaid paari minutiga saad: • ülevaate, kui palju pöörad tähelepanu käibekapitali juhtimisele, • selgeks, kui palju vahendeid saad vabastada käibekapitali alt, • võrdluse oma valdkonna konkurentidega, • tasuta raporti testi tulemustega ja soovitused olukorra parandamiseks.

Proovi kalkulaatorit aadressil www.sampopank.ee/kaibekapital


Liider