Page 1

Tr端kk 988-0151-311

LCX-25C; LCX-26C HD LCX-110C; LCX-111C HD GlobalMAP 3500C; GM 3600C iGPS; GM 6500C; GM 7500C; LMS-334C iGPS; LMS-337C DF; LMS-339C DF iGPS; Kalaleidmissonar ja kaardistamise GPS

Kasutusjuhend


Autoriõigus © 2005 Lowrance Electronics, Inc. Kõik õigused kaitstud. Käesoleva kasutusjuhendi mis tahes osa kopeerimine, paljundamine, uuesti avaldamine, edasiandmine või levitamine mis tahes eesmärgil on lubamatu ilma Lowrance Electronics’i eelneva kirjaliku nõusolekuta. Käesoleva kasutusjuhendi igasugune volitamata kaubanduslik levitamine on rangelt keelatud. Lowrance® on Lowrance Electronics Inc.’i registreeritud kaubamärk. MapCreate™, FreedomMaps™, ja NauticPaths™ on LEI kaubamärgid. Fishing Hot Spots® on Fishing Hot Spots Inc.’i registreeritud kaubamärk. Navionics® on Navionics Inc.’i registreeritud kaubamärk. NMEA 2000® on National Marine Electronics Association’i registreeritud kaubamärk. Huvipunktide (POI) andmed selles seadmes pärinevad infoUSA-lt; autoriõigus © 2001-2005, Kõik õigused kaitstud. infoUSA on infoUSA, Inc.’i kaubamärk

eXitSource Database, copyright © 2001-2005 Zenrin Co. Ltd. Exit Authority™ ja eXitSource™ on Zenrin Co. Ltd. kaubamärgid. Kaardistamise lisaandmed: autoriõigus © 2005 Transas Ltd.; autoriõigus © 2005 Maptech Inc. Lowrance Electronics võib pidada vajalikuks meie lepingute, eeskirjade või soodusmüükide muutmist või lõpetamist mis tahes ajal. Meil on õigus seda teha ilma ette teatamata. Kõiki funktsioone või määratlusi võib muuta ilma ette teatamata. Käesolevas kasutusjuhendis esitatud kujutised on imiteeritud. Kaanel: GlobalMap® 7600C HD vaade. NMEA 2000® kinnitus taotlemisel. Omaniku tasuta kasutusjuhendi ja muu informatsiooni saamiseks külastage meie kodulehekülge aadressil:

www.lowrance.com Lowrance Electronics Inc. 12000 E. Skelly Dr. Tulsa, OK USA 74128-2486 Trükitud USA-s.


Sisukord Peatükk 1: Kõigepealt loe mind! ........................................................... 1 Kuidas teie sonar töötab................................................................................ 3 Kuidas teie GPS töötab................................................................................. 4 GPS-i ja WAAS-i tutvustus .......................................................................... 5 Kuidas kasutada käesolevat juhendit: kokkuleppelised märgid ................ 8 Peatükk 2: Installeerimine ja tarvikud ............................................... 9 Ettevalmistused ............................................................................................ 9 Anduri paigaldamine .................................................................................... 9 Soovitatavad tööriistad ja vahendid ..................................................... 10 Anduri asukoha valik ............................................................................ 10 Kui madalale paigaldada?...................................................................... 12 Paadi põhja paigaldatud versus peeglile paigaldatud........................... 12 Anduri peeglile kinnitamine ja paigaldamine ...................................... 13 Ujuvmaterjalidest paadikered ........................................................... 20 Kontrollimine määrab parima asukoha ............................................... 21 Paadi põhja kinnitatava anduri paigaldamine ......................................23 Kiiruse/temperatuuri andurid ..............................................................25 GPS antenn/vastuvõtja moodul ................................................................. 26 Ühendamine otse seadmega .................................................................. 27 Ühendamine NMEA 2000 võrku .......................................................... 28 Toiteühendused........................................................................................... 29 NMEA 2000 toiteallikaga ühendamine ..................................................... 30 Seadme vooluvõrku ühendamine ............................................................... 30 NMEA 2000 kaabliühendused ................................................................... 32 NMEA 0183 juhtmestik (andmekaabel) ............................................... 32 Seadme paigaldamine: klambriga või armatuurlaua sisse ....................... 34 MMC või SDC mälukaardi paigaldamine .................................................. 38 Teised lisatarvikud ..................................................................................... 39 MMC ja MapCreate ............................................................................... 39 Lülitikarbid ............................................................................................ 40 Väliskõlar ............................................................................................... 40 Katteplaat .............................................................................................. 41 Peatükk 3: Sonari põhitoimingud .......................................................43 Klahvistik .................................................................................................... 43 Toide/valgustus sisse/välja ......................................................................... 44 Peamenüü ................................................................................................... 45 Leheküljed .................................................................................................. 46 Satelliitide lehekülg .............................................................................. 46 Navigatsioonilehekülg .......................................................................... 47 Kaardilehekülg ...................................................................................... 47 Sonarilehekülg ....................................................................................... 48 Sonari kiirjuhend ....................................................................................51

i


Sonari toimingud ........................................................................................ 52 Kala sümbolid versus täielik sonari diagramm ................................... 54 Teised tasuta treeningvahendid ........................................................... 54 Peatükk 4: Sonari valikud ja teised võimalused .............................57 ASP™ (Advanced Signal Processing‚ laiendatud signaalitöötlus) ........... 57 Märguanded ................................................................................................ 58 Sügavusmärguanded ............................................................................. 58 Piirkonna märguanded ......................................................................... 59 Kalamärguanne...................................................................................... 60 Kiiruse kalibreerimine ............................................................................... 60 Diagrammi kiirus ........................................................................................ 61 ColorLine™................................................................................................... 61 Sügavuskursor ............................................................................................ 63 Sügavuspiirkond – automaatne ................................................................. 64 Sügavuspiirkond – manuaalne .................................................................. 65 Sügavuspiirkond – ülemised ja alumised piirid ........................................ 65 FasTrack™ ................................................................................................... 66 Fish I. D.™ (Kalasümbolid ja sügavused) .................................................. 67 FishTrack™.................................................................................................. 69 Sagedus (anduri sageduse mõõtmine) ....................................................... 69 HyperScroll™............................................................................................... 70 Sonari diagrammi andmete logi ................................................................. 70 Müra vähendamine ..................................................................................... 71 Lisaandmed ................................................................................................. 71 Lisaandmete kujundus .......................................................................... 74 Pingimiskiirus ja HyperScroll™.................................................................. 75 Algseadistuse taastamise võimalus ............................................................ 76 Veel läbitud vahemaa nullimine ................................................................ 77 Kiilu nihke seadmine ................................................................................. 77 Tundlikkus ja automaatne tundlikkus ...................................................... 78 Sonari diagrammi režiim ............................................................................ 80 Sonarilehekülg ja sonari diagrammi ekraani valikud .............................. 80 Täisekraaniline sonari diagramm......................................................... 81 Poolitatud suumiga sonari diagramm .................................................. 82 Numbriline andmestik .......................................................................... 82 Lehekülje kuvamise kujundamine ............................................................. 82 FlashGraf™............................................................................................. 83 Poolitatud ekraan kaardi ja sonariga ................................................... 84 Sonarisimulaator ........................................................................................ 84 Diagrammi peatamine ................................................................................ 86 Pinna selgus ................................................................................................ 87 Ülemised ja alumised piirid ........................................................................ 88 Suumimine ja suumiriba ............................................................................ 88

ii


Panoraamsuum ........................................................................................... 89 Peatükk 5: Sonari veaotsing .................................................................91 Peatükk 6: Peamised GPS-i toimingud ..............................................95 Klahvistik .................................................................................................... 95 Toide/valgustus sisse/välja ......................................................................... 96 Peamenüü .................................................................................................... 96 Leheküljed ................................................................................................... 98 Sonarilehekülg ....................................................................................... 98 Satelliitide lehekülg ............................................................................... 98 Navigatsioonilehekülg......................................................................... 100 Kaardilehekülg..................................................................................... 101 GPS-i kiirjuhend ....................................................................................107 Hetkeasukoha leidmine ............................................................................ 108 Kaardil liikumine: suumi- ja kursorinoolte klahvid ............................... 108 Kaardil olevate objektide valimine kursoriga ......................................... 109 Otsimine .................................................................................................... 109 Teekonnapunkti seadmine ....................................................................... 111 Liikumine teekonnapunkti ...................................................................... 113 Teekonnapunkti „Mees üle parda” (MOB) seadmine ............................. 114 Navigeerimine tagasi mees-üle-parda teekonnapunkti .......................... 114 Kursori asukohta liikumine kaardil ........................................................ 115 Huvipunktide juurde navigeerimine ....................................................... 117 Raja loomine ja salvestamine.................................................................... 117 Salvestatud raja kuvamine ....................................................................... 119 Radadel navigeerimine ............................................................................. 119 Visuaalne jälgimine ............................................................................. 120 Rajal navigeerimine (edasi).................................................................. 120 Kohandatud kaartide ja GPS-i andmefailide teisaldamine .................... 123 Navigeerimise lõpetamine ........................................................................ 125 Peatükk 7: GPS-i laiendatud toimingud ..........................................127 Teekonna pikkuse määramine oma hetkeasukohast ............................. 127 Punktist punkti vahemaa leidmine ......................................................... 127 Ikoonid....................................................................................................... 127 Ikooni loomine kaardile ...................................................................... 128 Ikooni loomine hetkeasukohale .......................................................... 128 Ikooni kustutamine ............................................................................. 128 Ikooni juurde navigeerimine ............................................................... 129 Marsruudid ............................................................................................... 129 Marsruudi loomine ja salvestamine ................................................... 130 Marsruudi kustutamine ...................................................................... 132 Marsruudi muutmine .......................................................................... 132 Marsruudil navigeerimine .................................................................. 133 Navigeerimine marsruudil tagasi alguspunkti suunas ......................134

iii


Rajad .................................................................................................... 134 Raja kustutamine ................................................................................ 134 Raja nime muutmine ........................................................................... 135 Raja värvi muutmine ........................................................................... 135 Raja kujunduse muutmine .................................................................. 135 Utiliidid ..................................................................................................... 136 Äratuskell ............................................................................................ 136 Päike/kuu tõusu/loojumise kalkulaator ............................................. 136 Reisikalkulaator .................................................................................. 136 Pärivoolu taimer................................................................................... 136 Vastuvoolu taimer ................................................................................ 136 Teekonnapunktid....................................................................................... 136 Teekonnapunkti kustutamine............................................................. 136 Teekonnapunkti muutmine ................................................................ 137 Teekonnapunkti valimine ................................................................... 137 Teekonnapunkti seadmine keskmiste näitude järgi .......................... 137 Teekonnapunkti loomine asukoha projitseerimisega ........................ 138 Peatükk 8: Süsteemi ja GPS-i seadistusvõimalused .....................139 Märguanded .............................................................................................. 139 Automaatne satelliidi otsing..................................................................... 140 Kontrollige MMC-mälukaardi faile ja vaba mahtu ................................. 140 Kommunikatsioonipordi konfigureerimine ............................................. 141 NMEA konfigureerimine .......................................................................... 141 Koordinaatide süsteemi valik ................................................................... 142 Map Fix ..................................................................................................... 143 Leheküljeekraanide kohandamine ........................................................... 145 GPS-i Simulaator ...................................................................................... 146 Simulatsioonirajal või –marsruudil navigeerimine ........................... 146 GPS-funktsioonide peitmine .................................................................... 147 GPS-i lähtestamine................................................................................... 147 Kaardi automaatne suum ......................................................................... 148 Kaardi andmed ......................................................................................... 148 Kaardi info hüpikaken......................................................................... 148 Kaardi piirjooned ..................................................................................149 Vee valgega täitmine .............................................................................149 Kaardi lisaandmed (piirkonnarõngad; laius-/pikkusvõrgustik)..........149 Kaardi mõõtebaasi valik ........................................................................... 149 Kaardi detailsuse kategooria valik .......................................................... 150 Kaardi orientatsiooni muutmine ............................................................. 151 Navionics® kaardid .................................................................................. 152 Sadama informatsioon ........................................................................ 153 Informatsioon loodete voolu kohta ..................................................... 154 Loode informatsioon.............................................................................. 156

iv


Lisaandmed........................................................................................... 158 Abi hüpikaken............................................................................................ 164 Lähtestusvõimalused ................................................................................ 164 Ekraani kontrastsus ja eredus ................................................................. 165 Keele seadmine ......................................................................................... 166 Kohaliku aja seadmine ............................................................................. 166 WAAS-i märguanne .................................................................................. 167 Tarkvaraversiooni informatsioon ............................................................ 168 Helid ja märguannete helide stiilid ......................................................... 168 Trajektoori ühtlustamine ......................................................................... 169 Raja võimalused ........................................................................................ 169 Kõikide radade kustutamine ............................................................... 170 Raja võimaluste uuendamine .............................................................. 170 Raja parameetrite uuendamine (automaatne, aeg, vahemaa).........170 Raja uuendamissuurused (aeg, vahemaa)........................................ 170 Raja kustutamine ................................................................................ 171 Uus rada ............................................................................................... 171 Nähtav/nähtamatu rada ja teised raja võimalused ............................ 171 Mõõteühikud ............................................................................................. 172 Peatükk 9: Otsimine ..............................................................................173 Aadresside leidmine .................................................................................. 173 Mis tahes kaardi kursoriga valitud punkti leidmine .............................. 176 Osariikide vahelise kiirtee mahapöörangute leidmine ........................... 177 Kohtade või huvipunktide (POI) leidmine kaardil ................................. 179 Tänavate ja ristteede leidmine ................................................................ 180 Teekonnapunktide leidmine .................................................................... 184

v


HOIATUS! HOOLIKAS NAVIGAATOR EI TOETU ASUKOHA INFORMATSIOONI HANKIMISEL KUNAGI AINULT ÜHELE MEETODILE. ETTEVAATUST Esitades navigeerimisandmeid otsitava asukohapunktini, näitab GPSseade lühimat, kõige otsemat teed selleni. Ta esitab navigeerimisandmed otsitava asukohapunktini teel olevatest takistustest hoolimata. Seetõttu ei kasuta ettenägelik navigaator otsitavasse asukohapunkti reisimisel ära mitte ainult kõiki võimalikke navigeerimismeetodeid, vaid kontrollib ka visuaalselt, kas valitud asukohapunktini on alati kasutatav puhas ja ohutu tee. HOIATUS! Kui GPS-seadet kasutatakse sõidukis, on sõidukijuht ainuisikuliselt vastutav sõiduki ohutu liikumise eest. Sõidukijuhid peavad hoidma/säilitama kogu aeg täieliku järelevalve juhtimise, paadisõidu või lendamise tingimuste üle. Kui GPS-seadmega varustatud sõiduki juht ei pööra täit tähelepanu sõidutingimustele ja sõiduki toimimisele selle liikumise kestel, võib õnnetusjuhtumi või kokkupõrke tagajärjel kahjustuda omand, tekkida isiklikud vigastused või saabuda surm.

vi


Peatükk 1: Kõigepealt loe mind! Kuidas käesolev kasutusjuhend võib teid teel päästa, kindlalt! Tere tulemast digitaalsonari ja GPS-i põnevasse maailma! Me teame, et tahate juba navigeerimist ja kalade leidmist alustada, kuid me palume, et enne kui haarate seadme ja hakkate seda paigaldama, andke meile hetk või paar seletamaks, kuidas meie kasutusjuhend võib aidata teil saavutada parim kalaleidja ja GPS-vastuvõtja kombinatsiooni toimimine. Kõigepealt täname teid Lowrance’i sonar/GPS-seadme ostmise eest. Kui kasutate professionaalset kalaleidjat esmakordselt, avastate, et seda seadet on küll lihtne kasutada, kuid on ometi on see võimeline töötlema keerulisi navigatsiooni ja sonari ülesandeid. Kui rakendate oma seadme meie lisavarustuses oleva MapCreate™ 6 tarkvaraga, on teil uskumatu kombinatsioon. Teist nii täiusliku salvestussuutlikkuse, märkimisväärse resolutsiooniga ja nii suure võimsuse ja paljude omadustega GPS/sonarseadet te sellise hinna eest ei saa! Meie eesmärk käesoleva raamatu puhul on teid saada vee peale. Nagu teie, nii veedaksime ka meie rohkem aega pigem paadiga sõites või kalastades ning vähem kasutamisjuhendit lugedes! Niisiis kujundasime raamatu nii, et te ei pea soovitud informatsiooni otsimiseks lugema kogu raamatut algusest lõpuni läbi. Iga osa alguses (või lõpus) ütleme teile, mida käsitleme järgmisena. Kui see on teile juba tuntud käsitlus, näitame teile, kuidas ja kus hüpata edasi järgmisele tähtsale teemale. Oleme lihtsaks teinud ka järelevaatamist vajavate nõuannete leidmise. Siin siis, kuidas: kasutusjuhend on jagatud 10 peatükiks. Siinne esimene peatükk on sonarseadme ja GPS-i tutvustus. Siin räägitakse teile põhitõdesid, et te oskaksite seadet endale ütlema panna mitte ainult oma asukohta, aga ka seda, kust leida kala. Peatükk 2 aitab teil paigaldada oma seadet, andurit ja GPS-i antennimoodulit. Näitame teile, kuidas installeerida MultiMedia Card (MMC) mälukaarti ja anname mõningast informatsiooni saadaolevate tarvikute kohta. Peatükk 3 hõlmab põhilisi sonari toiminguid. Siin näidatakse, kui lihtne on sonari karbist väljavõtmine. Selles peatükis esitatakse üheleheküljeline sonari kiirjuhend. (Kui olete juba edasi hüpanud ja teate, kuidas seadet ise paigaldada, ja te lihtsalt ei suuda kauem oodata, minge leheküljele 51, kiirjuhendi juurde, ja suunduge oma seadmega vee poole!) Pärast seda, kui olete saanud oma sonariga mõned kogemused, soovite kindlasti uurida peatükki 4, milles arutatakse sonari toiminguid ja muid omadusi.

1


Kui lähete seadme ekraanil sonari menüüsse, saate seda järele vaadata kasutusjuhendist, sirvides sisukorda, lehitsedes peatükki 3 või uurides sonari toiminguid peatükis 4. Kui teil tekivad oma sonariga raskused, leiate peamistele probleemidele vastused peatükis 5, Sonari veaotsingud. Kasutusjuhend lülitub sonarilt navigeerimisele peatükis 6, milles tutvustatakse põhilisi GPS-i toiminguid. See peatükk sisaldab üheleheküljelist GPS-i kiirjuhendit leheküljel 107. Peatükk 6 sisaldab lühikesi, hõlpsalt järgitavaid GPS-õppetunde, mis järgnevad üksteisele kronoloogiliselt. Need on kõik, mida vajate kiiresti tee leidmiseks vee peal olles. Pärast põhitõdede selgeks saamist (või kui teil juba on mõni GPS-i kogemus), võite soovida proovida mõnda seadme laiendatud navigeerimisomadust. See toob meid peatüki 7 juurde, Laiendatud GPS-toimingud. See peatükk sisaldab GPS-seadme ülejäänud käsufunktsioone, mis on seatud tähestikulisse järjekorda. Kui lähete seadme ekraanil GPS-menüüsse, saate seda järele vaadata kasutusjuhendist, sirvides sisukorda, lehitsedes peatükki 6 või uurides käskude osa peatükis 7. Käesolev seade on kasutusvalmis kohe pärast karbist välja võtmist, kuid te võite seda häälestada paremaks ning kohaldada toiminguid suure hulga valikutega. Kuna sonar on seadme võtmeosa, panime peamised sonari valikud peatükki 4. Mõned valikud, nagu näiteks ekraani ereduse seaded, esinevad nii sonari kui ka GPS-i toimingutes. Me kirjeldame peatükis 8, Süsteemi seadistus ja GPS-i seadistuse valikud, kuidas kasutada neid tavalisi valikuid edasi koos GPS-i valikutega. Peatükk 8 on tähestikulises järjekorras. Peatükis 9 läheneme palju detailsemalt GPS-i ühele märkimisväärsemale võimalusele – otsingule. Tutvustame otsingu näidet peatükis Peamised GPS-i toimingud, kuid kuna punkte kaardil, mida võite otsida, oli liiga palju, siis tegime sellele funktsioonile kasutusjuhendisse omaette peatüki. Kas te teadsite näiteks, et teie seade oskab leida ettevõtete telefoninumbreid? Kuidas, seda näitame teile peatükis 9. Lõpuks, peatükis 10 esitame lisamaterjalid, sealhulgas GPS-i tehniliste andmete nimekiri, garantii ja klienditeeninduse teave. Meile on tähtis (ja meie võimsuse kasutajatele), kuid kui te ei hooli sellest, mitu vatti võimsust seadmel on või mitu otsitavat asukohapunkti ta salvestada suudab, hüpake tähtsama informatsiooni juurde, nt kuidas sonar töötab, mis on esitatud leheküljel 6. (GPS-i taust algab leheküljel 7).

2


Kuidas Teie sonar töötab Sonar on olnud olemas alates 1940-ndatest aastatest, nii et kui te juba teate, kuidas see töötab, hüpake allapoole lugema võrdlemisi uuest GPS-i tehnoloogiast. Kuid kui teil pole kunagi olnud sonariga kalaleidjat, tutvustab see osa teile veealuseid põhitõdesid. Sonar on lühend sõnadest SOund (‚heli)’ NAvigation (‚navigeerimine’) ja Ranging (‚dimensioon’), tehnoloogia, mis töötati välja II maailmasõja ajal vaenlase allveelaevade jälgimiseks. (Lowrance arendas maailma esimese transistoriga sport-kalapüügisonari 1957. aastal.) Sonar koosneb saatjast, andurist, vastuvõtjast ja ekraanist. See on lihtne seletus, kuidas ta põhja ja kala leiab. Saatja väljastab elektriimpulsi, mille andur muudab helilaineks ja saadab vette. (Helisagedus pole inimesele ega kalale kuuldav.) Helilaine põrkub objektile (kala, kivi, põhi) ja põrkab tagasi andurisse, mis muudab heli uuesti elektrisignaaliks. Vastuvõtja võimendab selle tagasitulnud signaali või kaja ja saadab ta ekraanile, kuhu ilmub objekti kujutis keritavale sonari kaardile. Sonari mikroprotsessor kalkuleerib edastatud signaali ja tagasi tulnud kaja tekkimiseks kulunud aja, määramaks objektini olevat vahemaad. Kogu protsess kordub mõned korrad igas sekundis. Teie sonar oskab salvestada ekraanil keritavaid sonari signaali logaritme ja salvestada need MMC mälukaardile. (Neid salvestisi nimetatakse ka sonari kaartideks või sonari diagrammideks.) Te võite seda sonari logaritmi vaadata, kasutades sonari simulaatori funktsiooni või taasesitada seda oma arvutis, kasutades meie tasuta saadavalolevat Sonar Viewer’it. Viewer on allalaetav Lowrance’i koduleheküljelt aadressil www.lowrance.com. Ta võite säilitada mitmeid erinevaid sonari logifaile, kustutada neid ja salvestada uusi ikka ja jälle uuesti. Sonari salvestiste arv on piiratud vaid MMC vaba mäluruumiga.

3


Kuidas Teie GPS töötab Te navigeerite kiiremini ja lihtsamini, kui mõistate, kuidas skaneerib käesolev seade taevast, et teatada teile teie asukoht maakeral ja see, kuhu te lähete. (Aga kui teil juba on töötav arusaam GPS-i vastuvõtjatest ja GPS-i navigeerimissüsteemist, hüpake edasi leheküljele 9 peatükki 2: Installeerimine ja tarvikud. Kui te ei tunne GPS-i hästi, lugege edasi ja võite hiljem üllatada oma sõpru äsja omandatud teadmistega.) Esiteks mõelge oma seadmest kui väikesest, aga võimsast arvutist. (Kuid ärge muretsege – me tegime partiid, mis on hõlpsalt kasutatavad, nii et te ei pea tee leidmiseks olema arvutiekspert!) Seadmel on klahvistik ja ekraan menüüdega, nii et saate talle öelda, mida teha. Ekraanil on teie asukoht näha liikuval kaardil, samuti teie tee sihtpunkt. See horisontaalselt paigaldatud seade kasutab välisantenn/vastuvõtja moodulit, mis paneb kogu süsteemi tööle sarnaselt teie autoraadioga. Kuid teie lemmiktantsumeloodiate häälestamise asemel häälestub vastuvõtja paarile tosinale ümber maakera tiirlevale GPS-satelliidile. (Ta kuuleb ka orbiidil olevaid WAAS’i satelliite, kuid sellest lähemalt edaspidi GPS-i ja WAAS’i tutvustavas peatükis.) Teie seade kuuleb signaale nii paljudelt satelliitidelt nagu võite „näha” ülevalpool horisonti, kõrvaldab nõrgemad signaalid, ja arvutab siis oma asukoha nende satelliitide suhtes. Niipea kui ta arvutab välja laius- ja pikkuskraadid, joonistab seade selle asukoha ekraanil näha olevale liikuvale kaardile. Kogu protsess võtab aega mõne sekundi murdosa! Töö ei lõpe sellega. Iga seadme püsimällu on salvestatud kogu maailma baaskaart. Me lukustame selle tehases – seda kaarti ei saa te muuta ega kustutada. Baaskaart on mugav paljude navigeerimistoimingute puhul, kuid maksimaalseks täpsuseks ja detailsemaks muutmiseks on teil vaja meie lisana saada olevat kaardivalmistamise tarkvara MapCreate™ 6. Mõned seadme funktsioonid – nagu ettevõtete ja aadresside otsing – ei tööta ilma MapCreate kaardita. Meie baaskaardil on nii palju detaile (ja rohkem veel MapCreat’is), et me kirjeldame nende sisu ja erinevusi leheküljel 95 peatükis 6 Peamised GPS-i toimingud. MÄRKUS: LCX-26CHD ja LCX-111CHD sisaldavad merekaarte, HotSpots Elite kaarte, ja kõrgedetailsusega kaardid on eelnevalt laetud 20 GB kõvakettale. Seetõttu, kui teil on kas LCX-26CHD või LCX111CHD, ei pea te ühtki neist kaartidest laadima seadmesse. Seade võib kasutada ka Navionics’i kaarte, kuid neid tuleb seadmesse allalaadida Navionics’i kaardi kaudu.

4


MMC ja SD kaardid võivad siiski vajalikud olla sonari kaardi andmete logimiseks ja GPS andmefailide säilitamiseks. Teine osa seadmega kaasas olevast mälust on mõeldud GPS navigeerimisandmete salvestamiseks, mis sisaldab teekonnapunkte, sündmusi märkivaid ikoone, radasid ja marsruute. See võimaldab teil tagasi vaadata teele, kust te tulite. Mõelge nende andmete säilitamisele arvuti kõvakettal või videokassetil. Te võite säilitada mõnda erinevat GPS andmefaili, kustutada need ja salvestada uusi, ja nii ikka ja jälle. Nagu iga arvutifaili, nii on ka neid GPS andmefaile (faili formaat *.usr) võimalik jagada teiste Lowrance GPS või sonar/GPS seadmetega ja isegi personaalarvutiga. Teie seadmel on veel üks asi sarnane personaalarvutiga. Nii nagu arvutitel on flopidraiver failide säilitamiseks ja vahetamiseks, nii on sel seadmel ava MMC (MultiMedia Card) või SDC (Secure Digital card) flash-mälukaardi jaoks. Need kindlad mäluseadmed on umbes postmargi suurused, kuid võivad mahutada andmeid alates 8 MB kuni 1 GB. (Võrrelge seda 1,44 MB mahutava flopikettaga!) Seade kasutab kogu MMC mälukaardi mahtu kahes põhilises GPS-i funktsioonis. (MMC-d kasutatakse ka sonari logide salvestamiseks. Vaadake lehekülg 6.) Esiteks võite te dubleerida oma GPS andmefailid, kopeerides need MMC-le. Kuna MMC on eemaldatav (nagu flopiketas või videokassett), võite neid GPS andmefaile säilitada MMC kaardilugejaga varustatud personaalarvutis. (Või säilitage neid taskutäies MMC-des, kui teil ei ole arvutit.) Meie MapCreate kaardistamise tarkvara on võimeline salvestama, redigeerima või looma oma GPS andmefaile, mida saab kopeerida MMC-le ja seejärel laadida MMC-lt seadme mällu. Teine tähtsam kasutus GPS-i MMC-le on spetsiaalsete detailirohkete ise koostatud kaartide säilitamine, mida saate töödelda arvutis meie MapCreate tarkvara abil. Need MapCreate oma loodud kaardid sisaldavad palju suuremaid detaile kui baaskaart. Neid oma kaardifaile (faili formaat *.lcm) on võimalik jagada teiste Lowrance GPS või sonari/GPS-seadmete ning arvutite vahel. (Näiteks täpselt samu MMC-sid, omaloodud kaardifaile ja GPS andmefaile on võimalik kasutada vahetatavaina teie horisontaalselt paigaldatud seadme ja iFINDER™ GPS taskuvastuvõtja vahel.) Seade loeb automaatselt oma koostatud kaardifaile otse MMC-lt või SDClt. Enda tehtud kaardi kasutamiseks on vaja ainult libistada kaarti sisaldav MMC seadmesse.

GPS-i ja WAAS-i tutvustus Nüüd te teate põhimõtteid, kuidas seade töötab. Te võite hüpata edasi leheküljele 9 peatükki 2, Installeerimine ja tarvikud.

5


Nii et saate oma seadme kokku monteerida ja sisse lülitada. Või võite soovida vaadata, kuidas meie teksti vormindus muudab lihtsaks kasutusjuhendi lehitsemise. Sellisel juhul liikuge edasi leheküljele 8, „kuidas kasutada kasutusjuhendit”. Kui aga soovite mõista satelliitidega navigeerimise hetkeseisu, vaadake läbi lõik, milles kirjeldatakse, kuidas GPS koostöös uue seltsilisega WAAS, leiab tee, kuhu lähete. Globaalne Positsioneerimise Süsteem (GPS) võeti kasutusele 17. juulil 1995 Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt. See oli mõeldud USA ja tema liitlaste relvajõududele ööpäeva- ja aastaringselt ning iga ilmaga kasutatava globaalse navigatsioonisüsteemina. Ka eraisikutel oli lubatud seda kasutada, kuid see oli vähem täpne, kuna relvajõud segasid mõnevõrra signaali, kasutades selleks meetodit, mida nimetati Selective Avaliability (SA) ‚valikuline kasutatavus’. GPS tõestas ennast tsiviilnavigeerimises nii kasulikuna, et valitsus loobus 2. mail 2000. a. SA-st pärast seda, kui relvajõud olid GPS-ist loobumiseks töötanud vaenlase vägede jaoks välja teised meetodid. Usaldusväärne täpsus hüppas erakasutajate jaoks 100 meetrilt (330 jalga) SA ajal 10–20 meetrini (30–60 jalga). Kakskümmend neli satelliidi orbiiti 10 900 meremiili kõrgusel maakera kohal mööduvad meie peade kohal kaks korda päevas. Rida maapealseid jaamu (täpsete vaatluspunktidega) kontrollivad satelliite ja valvavad nende täpset asukohta taevas. Iga satelliit levitab nõrga jõuga signaali, mis identifitseerib satelliidi ja selle asukoha maakera kohal. Neist kolm satelliiti on tagavaraks, neid ei kasutata enne, kui osutub vajalikuks. Ülejäänud kindlustavad, et vähemalt neli satelliiti oleksid GPS-i nähtavusulatuses ükskõik kust maakera punktist vaadatuna kogu aeg.

Vähemalt kolm satelliiti on vajalikud määratlema 2D kinnitust. Süsteem nõuab asukoha määramiseks signaali vastuvõtmist kolmelt satelliidilt. Seda nimetatakse 2D kinnituseks. Nelja satelliiti on vaja asukoha ja kõrguse määratlemiseks (kõrgus merepinnast ). Seda nimetatakse 3D kinnituseks. Pidage meeles, et seadmel peab signaali vastuvõtmiseks olema selge nähtavus satelliidile. Erinevalt raadio- või televisioonisignaalist, töötab GPS

6


väga kõrgetel sagedustel. Neid signaale blokeerivad hõlpsasti puud, ehitised, auto katus ja isegi teie keha. Nagu enamikul GPS-vastuvõtjatel, nii ka käesoleval seadmel pole sisseehitatud kompassi ega muid navigeerimise abivahendeid. Ta tugineb asukoha määramisel ainuüksi satelliidisignaalile. Kiirus, liikumissuund ja vahemaa arvutatakse kõik asukoha informatsiooni järgi. Seetõttu peate liikumissuuna määramiseks liikuma, ja mida kiiremini, seda parem. Ei saa öelda, et seade ei töötaks jalutamisel või heitlikul kiirusel – töötab küll. Ekraanil on sel juhul lihtsalt ka aeglasem andmete esitus. GPS on küllalt täpne marsruudi navigeerimisel, kuid USA föderaalsel lennujuhtimiskeskusel (FAA) on erivajadused õhusõidukite liikluse kontrollimiseks, mis ulatuvad GPS-i võimalustest kaugemale. FAA-l on plaan tõsta GPS-i võimsust edasi Wide Area Augmentation System ehk WAAS-iga. See GPS-i täiendus sisaldab aja kontrolli elementi, mis võimaldab lennukitel lennata kokkupõrkeid vältides üksteise lähedal. Lisaks ohututele vahemaadele lennukoridorides suudab WAAS maandada ja tõsta õhku palju täpsemalt lennumasinaid, kui seda teevad olemasolevad lennunduse navigatsioonisüsteemid. Mittelendurid saavad WAASi signaale kasutada oma GPS-navigatsiooni veelgi täpsemaks muutmiseks. Teie seade võtab vastu nii GPS- kui ka WAAS-signaale. Siiski on WAAS-il mõned piirangud, mida te peate teadma. Esiteks ei ole USA valitsus WAASi konstrueerimist veel lõpule viinud, nii et see pole veel täielikult töötav. Maapealsed jaamad on küll paigas, kuid vajalikest satelliitidest on vaid mõned käiku lastud. WAAS võib suurendada maapinnal töötava GPSi täpsust, kuid süsteem on välja töötatud lennukite jaoks. Kuna satelliit on ekvaatori kohal fikseeritud orbiidil, on nad Põhja-Ameerikas maapinnalt väga madalal horisondi kohal. Õhusõidukid ja avamerel olevad veesõidukid võivad saada suhteliselt hea WAASi vastuvõtu, kuid maastik, puude lehestik ja inimese ehitatud suured objektid takistavad WAASi signaali vastuvõttu maa peal asuvate vastuvõtjatega. Te leiate, et GPS-vastuvõtja on hämmastavalt täpne ja seda on lihtne käsitseda. See on avalikkusele saadaolevatest elektroonilise navigatsiooni meetoditest kõige täpsem. Ent pidage meeles, et see vastuvõtja on kõigest töövahend. Kasutage alati ka teisi navigeerimismeetodeid, nagu näiteks kaart ja kompass. Pidage ka meeles, et see seade näitab alati navigeerimisinformatsiooni lühimale teele teie hetke asukohast sihtpunktini, sealjuures maastikust sõltumata. See arvestab ainult teie asukohta ja ei või teada, mis on teie ja sihtpunkti vahel. See tähendab, et hoolimata seadme abist jääb teel olevatest takistustest möödumine siiski kasutaja hooleks.

7


Kuidas kasutada käesolevat juhendit: kokkuleppelised märgid Paljud juhendid on esitatud nummerdatud punktidena. Klahvistik ja nooleklahvid ilmuvad poolpaksult trükituna, nii et saate juhendeid hõlpsalt sirvida ja valida välja kasutamiseks vajaliku käsu. Nooleklahvid Nooleklahvidega saab liigutada ekraanil olevaid punktiirjooni, mida nimetatakse kursoriks. Nooleklahvidega saab ka liigutada sonari ekraanil horisontaalset sügavusjoone kursorit. Nende abil saab ka menüüdes liikuda erinevate käskude andmiseks. Need on esitatud sümbolitena, nagu nool alla, nool üles, nool vasakule, nool paremale: ↓ ↑ ← →. Klahvistik Ülejäänud klahvidega saab teha erinevaid toiminguid. Kui tekst osutab mingi klahvi vajutusele, on see klahv esitatud poolpaksus trükis. Näiteks „Enter/icons” klahv on näidatud nagu ENT ja „MENU” klahv on näidatud nagu MENU. Menüü käsud Menüü käsk või menüü valik ilmub väikeste trükitähtedega, poolpaksus sans serif kirjatüübis nagu näiteks: ROUTE PLANNING. See näitab, et te valite menüüst selle käsu või võimaluse ja teete mingi toimingu menüü käsuga. Teksti, mida võib olla vajalik sisestada, või faili nimi, mida võib olla vaja valida, näidatakse kursiivkirjas, näiteks: trail name. Juhised = Menüü järjestus Enamus funktsioonidest, mida te seadmega teete, on kirjeldatud klahvivajutuste ja menüü käskude valikuga. Me oleme nad kirja pannud tihendatud viisil kiireks ja hõlpsaks lugemiseks. Näiteks juhend teekonna navigeerimiseks näeks välja sellisena: 1. Kaardi leheküljelt vajutage MENU | MENU | ↓ MY TRAILS | ENT. 2. Vajutage ↓ Trail 1 | ENT | → | ↓ NAVIGATE | ENT. 3. Teid palutakse oodata, kuni teekond konverteeritakse marsruudiks. 4. Ootamise sõnum kaob ja seade hakkab näitama navigeerimisinformatsiooni teekonnal. Alustage liikumist ja järgige seadme poolt antavaid juhiseid. Lahtiseletatuna punkt 1 (ülal) tähendab: „Käivitage kaardi lehekülg. Vajutage kaks korda klahvi MENU. Järgmiseks vajutage korduvalt (või vajutage ja hoidke all) nooleklahvi „alla”, et liikuda menüüs allapoole ja valida MY TRAILS menüü käsk. Lõpuks vajutage klahvi Enter.” Punkt 2: „Vajutage nooleklahvi korduvalt alla, et liikuda teekonnale nimega Trail 1 ja vajutage klahvi Enter. Seejärel vajutage nooleklahvi „paremale” ja siis nooleklahvi „alla”, et valida käsk NAVIGATE, seejärel vajutage klahvi Enter.”

8


Peatükk 2: Installeerimine ja tarvikud Ettevalmistused Te võite paigaldada sonari ja GPS süsteemi mõnel teisel enda poolt valitud moodusel, kuid meie soovitame sellist paigalduse järjekorda: HOIATUS: Lugege paigalduse peatükk läbi enne, kui hakkate oma sõidukisse või paati auke puurima! 1. Määrake kindlaks ligikaudne asend sonari/GPS seadme jaoks, et planeerida, kuidas ja kuhu vedada kaablid antenni, anduri ja toite jaoks. See aitab teil kindlustada piisava kaablite pikkuse soovitud konfiguratsiooni jaoks. 2. Määrake kindlaks anduri asend ja selle kaabli asetus. 3. Määrake kindlaks GPS antennimooduli asetuse koht ja kaabli paigaldus. 4. Leidke sobiv asukoht akule või mõnele muule vooluallikale ja selle kaablile. 5. Paigaldage andur ja vedage anduri kaabel sonar/GPS seadmeni. 6. Paigaldage GPS antenn ja ühendage antenni kaabel sonar/GPS seadmega. 7. Paigaldage toitekaabel kuni sonar/GPS seadmeni. 8. Paigaldage sonar/GPS seade.

Anduri paigaldamine Need juhised aitavad teil paigaldada Skimmer® andurit peegli külge, elektrilisele paadimootorile või veesõiduki keresse. Need juhendid hõlmavad nii ühe- kui kahesageduslikke Skimmer andureid. Palun lugege kõik juhendid läbi enne paigalduse jätkamist. Väiksemate ühesageduslike Skimmerite puhul kasutatakse tavaliselt ühte, roostevabast terasest kinnitusklambrit. Suurematele kahesageduslikele Skimmeritele on tavaliselt kaheosalised plastikust kinnitusklambrid. Elektrilisele paadimootorile kinnitamisel kasutatakse üheosalist plastikust reguleeritava kinnitusega klambrit. Kõik need on „ülespöörduvad” kinnitusklambrid. See aitab ära hoida kahjustusi, kui andur põrkab vee all oleva eseme vastu. Kui andur löögi mõjul „üles pöördub”, võib teda hõlpsasti õigesse asendisse tagasi pöörata ilma abivahendeid kasutamata.

9


Lugege need juhendid hoolikalt läbi enne paigaldamise alustamist. Määrake, millised paigalduskohad on teie paadi jaoks kõige sobivamad. Olge eriti ettevaatlik anduri paadi põhja paigaldamisel, sest kui epoksüüd on paika seatud, ei ole andurit enam võimalik eemaldada. Pidage meeles, et anduri paigaldus on kogu seadme installeerimise juures kõige tähelepanunõudvam osa. Soovitatavad tööriistad ja vahendid Kui te eelistate kaablite paigaldust läbi peegli, siis vajate 1-tollist puuri. Peeglile paigaldus nõuab kõrgekvaliteedilist veesõidukitele mõeldud tihendusainet. MÄRKUS: Järgnevad installatsiooni variandid eeldavad mõningate tööriistade ja vahendite olemasolu (ei ole seadmega kaasas): Ühesagedusliku anduri peeglile paigaldus

Tööriistad: kaks reguleeritavat mutrivõtit, drell, 3,4 mm puur, kruvikeeraja. Lisaks: kõrgekvaliteediline veesõidukitele ettenähtud tihendusaine. Kahesagedusliku anduri peeglile paigaldus

Tööriistad: kaks reguleeritavat mutrivõtit, drell, 4,3 mm puur, kruvikeeraja. Lisaks: 4 2,5 cm pikkust roostevabast terasest puidukruvi, kõrgekvaliteediline veesõidukitele ettenähtud tihendusaine. Ühesagedusliku anduri elektrilisele paadimootorile paigaldus

Tööriistad: kaks reguleeritavat mutrivõtit, kruvikeeraja. Lisaks: plastikust kinnitusvitsad. Paadi põhja paigaldamine

Tööriistad: see sõltub teie veesõiduki ehitusest. Konsulteerige veesõiduki müüja või valmistajaga. Lisatööriistad on tugev puupulk või midagi selletaolist epoksüüdi segamiseks ja pealekandmiseks ja papitükk, mille peal epoksüüdi segada. Lisaks: puhastamiseks alkohol, liivapaber, spetsiaalseguga epoksüüdliim. Mitmekihilise paadikere korral on vajalik ka polüesterkumm. Anduri asukoha valik 1. Koht peab olema kogu aeg kõikidel sõidukiirustel vee all. 2. Andur tuleb paigaldada kohta, kus vee vool oleks ühtlane, kui andur ei ole ühtlase vooluga kohas, tekivad mullidest ja keeristest häired, mis esinevad sonari ekraanil joonte või punktidena, kui paat liigub.

10


MÄRKUS: Mõnedel alumiiniumpaatidel on kere välisküljel ribid, mis tekitavad suurel kiirusel liikumisel tugevaid keeriseid. Sellistel paatidel on tavaliselt võimsad paadikerest väljas asuvad mootorid, mis on suutelised paati edasi viima kiirusega üle 50 km tunnis. Sellisel puhul on parim asukoht ribide vahel mootori lähedal. 3. Andur tuleb paigaldada otse alla suunatuna, kui see on võimalik. Paadi põhja paigaldamine: Paljudel populaarsetel kalapaatidel on lame kiil, mis pakub head kinnitusvõimalust. V-kujulise põhjaga paadikerel püüdke paigaldada andur nii, et ta ei jääks kõrgema kui 10º nurga alla.

Vasakul, lameda kiiluga; paremal v-kujulise kerega. Siin on näidatud podstiilis andur, kuid põhimõte on sama ka Skimmer-andurite jaoks paadi sisse kinnitamisel.

4. Kui andur kinnitatakse peeglile, veenduge et see ei takistaks paadi pukseerimist. Ka ärge paigaldage teda lähemale kui pool meetrit mootori madalamalast osast. See hoiab ära vindi pöörlemisest tekkivate mullide häiriva mõju. 5. Kui võimalik, vedage anduri kaabel paadi ülejäänud juhtmestikust eemale. Elektrilised häired, mis tekivad mootori elektrijuhtmestikust, pilsipumbast ja ventilaatoritest, võivad kajastuda häiretena sonari ekraanil. Olge ettevaatlik anduri kaabli paigaldamisel nende juhtmete läheduses.

Head ja halvad anduri asendid.

11


Kui madalale paigaldada? Enamuses olukordades peaksite paigaldama Skimmer-anduri nii, et tema keskkoht oleks võrdsel kõrgusel paadi põhjaga. Tavaliselt annab selline asend parima kombinatsiooni ühtlasest veevoolust ja kaitsest vees ujuvate objektide eest.

Viige anduri keskjoon samale kõrgusele paadi põhjaga.

Siiski on olukordi, kus tekib vajadus seada andurit pisut kõrgemale või madalamale. (Kinnitusklambrit saab nihutada pisut üles- või allapoole.) Kui te kaotate suurel kiirusel liikudes aeg-ajalt põhjast tuleva signaali, võib see tekkida lainetest üle liikumisel anduri veest välja kerkimisel. Nihutage andurit selle vältimiseks pisut allapoole. Kui te sõidate või kalastate vees, kus ujub palju mitmesuguseid esemeid, võib andur põrkuda tihti nende vastu. Selle vältimiseks võib andurit nihutada pisut kõrgemale. Kaks äärmust, millest tuleb hoiduda: ärge kunagi laske kinnitusklambri äärel ulatuda allapoole paadi põhja. Ärge kunagi laske anduri põhjal kerkida kõrgemale paadi põhjast. Paadi põhja paigaldatud versus peeglile paigaldatud Paadi põhja paigaldatuna on andur epoksüüdiga liimitud paadi keresse. Sonari „ping”-signaal läheb seejuures läbi paadikere vette. See erineb läbi paadi põhja paigaldusest (tihti nimetatakse seda ka „läbi kere”). Sellisel juhul on paadi keresse lõigatud auk ja spetsiaalselt konstrueeritud andur kinnitatakse sellesse poltide ja mutritega. See annab andurile otsese kontakti veega. Tavaliselt annab paadi põhja kinnitus suurepärase töökiiruse ja hea sügavustundlikkuse. Välistatud on anduri vigastamine vees ujuvate esemete poolt, nii nagu on see oht olemas peeglile kinnitatud anduri puhul. Teda ei ole võimalik ka vigastada või küljest ära lüüa paadi dokki viimisel või treilerile laadimisel.

12


Siiski on paadi põhja paigaldamisel ka teatavad miinused. Esiteks, isegi parimate paadikerede puhul esineb teatav kadu tundlikkuses. See sõltub otseselt paadikerest ja isegi erinevatest paigaldusmeetoditest sama paadi puhul. See on põhjustatud erinevustest paatide konstruktsioonis. Teiseks, anduri nurka ei saa muuta parimate kalaparvede suunas sonari ekraanil. (See pole probleemiks flasher-tüüpi sonaritele.) Nurga muutmise võimaluse puudumine võib osutuda probleemiks paatidele, mille kere muudab sõltuvalt kiirusest oluliselt oma vees istumise nurka. Kolmandaks, andur EI SAA saata signaali läbi puidust või metallist paadikere. Sellised paadikered nõuavad kas peeglile paigaldust või paadikeresse anduri jaoks augu lõikamist. Neljandaks, kui teie Skimmer- andurile on sisseehitatud temperatuuriandur, näitab see ainult pilsivee temperatuuri, mitte vee temperatuuri väljaspool paati. Kontrollige tööprotseduure, mis on toodud paadi põhja paigaldusel ja otsustage seejärel, kas anduri paadipõhja kinnitamine on teie jaoks rahuldav moodus. Anduri peeglile kinnitamine ja paigaldamine Parim moodus anduri installeerimiseks on asetada esialgselt paika kõik detailid, panna anduri klamber vastu peeglit ja vaadata, kas seda on võimalik liigutada nii, et ta jääks maapinnaga paralleelseks. Järgmised juhendid varieeruvad sõltuvalt kinnitusklambrist, mis tuli koos anduriga. Ühesageduslikud Skimmerid tulevad koos üheosalise roostevabast terasest klambriga, kahesageduslikud Skimmerid koos kaheosalise plastikust klambriga. Kasutage seda osa juhendist, mis sobib teie mudeliga. 1. Klambri paigaldus. A. Üheosaline klamber: Vajutage kaks väikest plastikust lukustit metallklambri külgedesse, nagu on näidatud joonisel. Pange tähele, et igale lukustile on märgitud täht. Pange lukusti klambrisse nii, et tähega A märgitud lukusti oleks metallklambri punktiga kohakuti. Selline asend annab andurile õige nurga 14° peeglil. Enamusel välismootoriga ja stern-jalaga peeglitel on 14° nurk.

13


Seadke plastiklukustid klambrisse.

B. Kaheosaline klamber: Leidke anduri pakendist neli plastiklukustit. Suruge kaks lukustit plastikkambri külgedele ja kaks andurit külgedele, nagu on näidatud joonistel. Pange tähele kummalegi lukustile märgitud tähti. Seadke lukusti, mis on märgitud tähega „A”, kohakuti klambril asetseva märgiga. Asetage anduril olevad lukustid tähega ”A” andurile kella 12 asendisse. Selline asetus seab anduri paigalduseks 14° peegli külge. Enamus välise mootoriga ja stern-jalaga peeglid on 14° nurgaga.

Sisestage ja seadke lukustid paika.

14


Paigaldage lukustid klambrile ja andurile.

2. Anduri paigaldamine peeglile. A. Üheosaline klamber: Libistage andur kahe lukusti vahele. Pange andur vastu peeglit ja vaadake teda küljelt. Kontrollige, kas tema alumine pind on maapinna suhtes paralleelne. Kui on, tähendab see, et positsioon „A” on teie paadikerele sobiv. Kui anduri alumine pind ei ole maapinnaga paralleelne, eemaldage andur ja lukustid klambri küljest. Asetage lukustid nii, et täht „B” oleks kohakuti klambrile märgitud punktiga. Pange andur uuesti klambrisse ja asetage vastu peeglit. Kontrollige uuesti, kas andur jääb maapinnaga paralleelselt. Kui see on nii, minge edasi punki 3A juurde. Vastasel korral korrake uuesti punkti 2A, proovides erinevate tähtedega asendeid seni, kuni saavutate anduri õige asendi.

Pange polt sisse ja kontrollige anduri asendit peeglil.

15


B. Kaheosaline klamber: Pange andur ja klamber kokku nii, nagu on näidatud alloleval joonisel. Asetage polt ajutiselt läbi anduri, kuid ärge pingutage mutrit veel lõplikult. Hoidke kokkupandud andurit ja klambrit vastu peeglit. Vaadates andurit küljelt, veenduge, et ta on seatud maapinnaga paralleelselt. Kui see on nii, tähendab see, et positsioon „A” on teie paadikerele sobiv. Kui anduri alumine pind ei ole maapinnaga paralleelne, eemaldage andur ja lukustid klambri küljest. Asetage lukustid nii, et täht „B” oleks kohakuti klambrile märgitud punktiga. Pange nad andurile, suunaga kella 12-le. Pange andur uuesti klambrisse ja asetage vastu peeglit. Kontrollige uuesti, kas andur jääb maapinnaga paralleelselt. Kui see on nii, minge edasi punki 3B juurde. Vastasel korral korrake uuesti punkti 2B, proovides erinevate tähtedega asendeid seni, kuni saavutate anduri õige asendi.

Pange kokku andur ja klamber.

3. Anduri paigaldus A. Üheosaline klamber: Kui te olete lukustite jaoks leidnud õige positsiooni, paigaldage andur nii, nagu on näidatud joonisel. Ärge mutrit veel pingutage!

Pange kokku andur ja klamber.

16


B. Kaheosaline klamber: Kui olete lukustite jaoks leidnud õige positsiooni, paigaldage andur nii, nagu on näidatud joonisel punktis 2B. Ärge mutrit veel pingutage. 4. Kinnitusaukude puurimine. Hoidke andurit koos klambriga vastu peeglit. Andur peab olema maapinna suhtes ligikaudu paralleelne. Anduri keskjoon peab olema ühel joonel paadi põhjaga. Ärge laske klambril ulatuda paadi põhjast allapoole! Märkige klambris olevate pilude keskkohta puuritavate aukude kohad. Kummagi pilu jaoks tuleb puurida üks auk. Puurige augud. Üheosalise klambri jaoks kasutage nr 29 (nr 10 kruvide jaoks). Kaheosalise klambri jaoks kasutage nr 20 (nr 12 kruvide jaoks).

Asetage andur koos klambriga peeglile ja märkige kinnitamiseks aukude kohad. Vasakul pildil on näidatud külgvaade ja paremal pildil vaade ülevalt.

5. Anduri kinnitamine peeglile. A. Üheosaline klamber: eraldage andur klambri küljest ja kinnitage tema külge kaabel, mis läheb läbi klambri, üle poldi nii, nagu on näidatud joonisel.

Ühesageduslikul Skimmeril viige kaabel üle poldi ja läbi klambri. Külgvaade on näidatud vasakpoolsel joonisel ja vaade ülalt parempoolsel joonisel.

17


Mõlemad klambri tüübid: Kinnitage andur peeglile. Nihutage andurit üles- või allapoole nii, et ta oleks ühel joonel paadi kere põhjaga, nagu on näidatud eelnevatel ja järgnevatel piltidel. Kinnitage klambri kinnituskruvid, tihendades nad sobiva tihendusainega. Seadke andur nii, et ta oleks maapinnaga paralleelselt ja keerake mutrit kinni seni, kuni ta puutub vastu välimist seibi, ja seejärel veel ¼ pööret. Ärge pingutage mutrit üle! Kui te seda teete, et pöördu andur üles, kui toimub kokkupõrge vees oleva objektiga.

Seadke anduri keskkoht paadi põhjaga ühele joonele ning kinnitage andur peeglile. Pildil on näidatud kahesageduslik Skimmer tagantvaates.

6. Viige anduri kaabel läbi või üle peegli sonari seadmeni. Jätke anduri kaabel pisut lõdvaks. Kui võimalik, viige anduri kaabel teistest elektrijuhtmetest kaugemalt mööda. Elektrilised häired mootori juhtmestikust, pilsipumpadest, VHF raadio juhtmetest ja kaablitest võivad häirida sonarit. Pidage seda meeles anduri kaabli paigaldusel. HOIATUS: Kinnitage anduri kaabel anduri lähedal peegli külge. See väldib tema paiskumist paati kokkupõrkel vees oleva objektiga, kui liigutakse suurel kiirusel. Kui teil on vaja puurida kaabli läbi viimiseks peeglisse auk, on vajalik augu diameeter 2,54 cm. TÄHELEPANU: Kui puurite peeglisse kaabli läbi viimiseks augu, tehke seda nii, et see asetseks ülalpool veeliini. Pärast paigaldust tihendage auk sama tihendusainega, mida kasutasite kinnituskruvide tihendamisel.

18


7. Kontrollige paigalduse tulemusi. Kui suurel kiirusel sõites põhjast tulev signaal kaob või tekivad ekraanile häired, proovige nihutada anduri klambrit allapoole. See paigutab anduri sügavamale vette, seega allapoole müra põhjustavaid keeriseid. Jälgige hoolega, et anduri klamber ei ulatuks allapoole paadi põhja. KLAMBRIGA MOOTORILE PAIGALDUS (ainult ühesageduslikel anduritel) 1. Kinnitage lisavarustusena saadaolev TMB-S klamber anduri külge, nagu on näidatud joonisel, kasutades selleks anduriga kaasasolevaid vahendeid. (Märkus: Sisemine hammastega seib on koos TMB-S-ga.)

Kinnitage mootorile asetatav klamber anduri külge.

2. Libistage TMB-S-ga kaasasolev reguleeritav klamber läbi anduri klambris oleva pilu ja keerake see ümber mootori. Seadke andur sellisesse asendisse, et tema põhi oleks suunatud otse alla, kui mootor on vees. Pingutage klamber hoolikalt. 3. Vedage anduri kaabel mööda mootori võlli üles. Anduri kaabli võlli külge kinnitamiseks kasutage plastikvitsasid (ei kuulu komplekti). Jätke kaabel piisavalt lõdvaks, et mootor saaks vabalt pöörduda. Paigaldage kaabel, kuni sonari seadmeni ja andur on kasutamiseks valmis.

Mootorile kinnitatud andur külgvaates.

19


ANDURI SUUNAMINE JA KALA PEEGELDUS Kui te ei saa oma sonari ekraanile korralikku pilti kala peegeldusest, võib see olla põhjustatud sellest, et andur ei ole maapinnaga paralleelne, kuna paat liigub aeglasel kiirusel.

Anduri nurgad ja sellest tulenevad moonutused kala peegeldusest tekkivatel piltidel.

Kui pilt kaardub üles, kuid mitte tagasi alla, on anduri esiots liiga kõrgel ja seda tuleb keerata madalamaks. Kui kala peegeldusest tekkivast kaarekujulisest pildist on näha ainult tagumine kaare osa, on anduri esiots suunatud liiga alla ja seda tuleb tõsta. MÄRKUS: Peske anduri põhja perioodiliselt seebi ja veega, et eemaldada sinna tekkiv õlikiht. Õli ja mustus anduri põhjal vähendavad tema tundlikkust ja võivad isegi takistada töötamist. PAADI PÕHJA ANDURI KINNITAMISEKS ETTEVALMISTAMINE Ujuvmaterjalidest paadikered

Andur tuleb paigaldada fiiberklaasist paadikeresse kohta, kus tema all materjalides pole mulle või eraldatud kihte.

20


Sonari signaal peab minema läbi monoliitse fiiberklaasi. Anduri võib edukalt paigaldada ka ujuvmaterjalidest (nagu näiteks balsapuu või vahtplast) paadikeresse, kui paigalduseks valitud kohast on kuni fiiberklaasini kihid eemaldatud.

Kasutage epoksüüdi, et kinnitada andur paadikere monoliitse osa külge.

Näiteks mõned (mitte kõik) tootjad kasutavad ühte kihti fiiberklaasi, seejärel kihti balsapuud ja selle peal välimist kihti fiiberklaasi. Eemaldades vajalikust kohast sisemise kihi fiiberklaasi ja balsapuud, tekib välimisel fiiberklaasi kihil sobiv koht, kuhu võib kinnitada anduri epoksüüdiga. Kui epoksüüdvaik on 24 tundi kuivanud, täitke anduri ümber olevad tühimikud polüesterkummiga. Kui töö on lõpetatud, on paadikere vettpidav ja endiselt kindla struktuuriga. Pidage meeles, et sonari signaal peab minema läbi monoliitse fiiberklaasi. Iga mull fiiberklaasis või epoksüüdvaigus vähendab või kõrvaldab üldse sonarisignaali. HOIATUS: Ärge eemaldage paadikerelt mingit osa materjali, kui te ei tunne paadikere ehitust. Hooletu lihvimine või lõikamine võib põhjustada paadikerele kahjustusi, mis võivad paadi uputada. Paadikeret puudutavate üksikasjade teada saamiseks võtke ühendust selle müüja või tootjaga. Kontrollimine määrab parima asukoha Ideaalvariandis tuleks läbi paadi põhja töötav andur kinnitada lähedale peeglile, kui võimalik, siis paadi keskjoonele. See annab parimad tulemused paadiga kiiresti liikudes.

21


Läbi paadi põhja töötava anduri asend suurtel ja väikestel kiirustel sõitmisel.

Valimaks sobivat kohta läbi paadipõhja anduri paigaldamiseks, tehke järgmised testimistoimingud: (Nende sooritamiseks võite vajada abilist.) 1. Seadke paat ankrusse umbes 9 m sügavuses vees. Tõstke paadi põhja veidi vett. Lülitage sonariseade sisse ja hoidke andurit paadi küljel vees. Seadke tundlikkust seni, kuni ekraanil on nähtav teine põhjapeegeldus. (Te peate välja lülitama automaatse tundlikkuse, automaatse sügavuspiiri ja ASP™. Proovige seadet, mis on kaks või kolm korda suurem vee sügavusest. Mida kivisem on veekogu põhi, seda kergem on saada teist põhjasignaali.) Kui seaded on paigas, ärge enam neid muutke.

Näide teisest põhjasignaalist. Seade on vees, mille sügavus on 9 m, piiriks on seatud 20 m ja tundlikkus on seatud 87%-le.

2. Järgmiseks võtke andur veest välja ja pange ta paadi põhjas olevasse vette, põhjaga allapoole. (Anduri põhi on näidatud järgmisel leheküljel oleval joonisel.) Jälgige, kuidas väheneb signaali tugevus. Teine põhjasignaal tõenäoliselt kaob ja põhjasignaali intensiivsus ilmselt väheneb.

22


3. Nüüd liigutage andurit paadi põhjas, et leida parim asukoht, kus põhjasignaal on kõige tugevam. Kui te leiate rahuldava põhjasignaaliga koha, märkige selle asukoht ja liikuge edasi punkt 4 juurde. Kui te ei saa piisavalt head põhjasignaali, proovige suurendada tundlikkust 3–5 klahvivajutuse võrra ja proovige seejärel uuesti andurit liigutada. Kui te leiate sobiva koha, märkige see ja liikuge edasi punkt 4 juurde. Kui te peate hea signaali saamiseks suurendama tundlikkust rohkem kui 5 klahvivajutuse võrra, tuleb andur kinnitada väljapoole paadikeret. Eriti vajalik on see siis, kui te peate suurendama tundlikkust maksimumini, et saada põhjasignaali. 4. Enamus inimesi saab head tulemused, järgides punkte 1–3, nii et see punkt siin on lisavõimalusena. Kui te tahate teha lisapingutusi, et olla absoluutselt kindel teie poolt valitud asukoha töökindluses, tehke paadiga testsõit ja jälgige seejuures põhjasignaali. Seejuures peate leidma võimaluse anduri paadi põhjas valitud kohal kinnihoidmiseks. (Paar telliskivi peaksid olema piisavad, et seda kohal hoida.) 5. Kui olete valitud kohaga rahul, märkige see ja jätkake paigaldust. Paadi põhja kinnitatava anduri installeerimine Kui te kinnitate anduri kihilisest materjalist paadi põhjale, pöörduge teksti juurde Ujuvmaterjalist paadikered lk. 20 alguses. 1. Veenduge, et kinnituskoht oleks puhas, kuiv ja õli- või rasvavaba, seejärel karestage nii paadikere pind kui ka anduri põhi peene liivapaberiga. Paadikere karestatud pinna osa peaks olema umbes 1–½ anduri diameetrist. Et anduri põhi oleks korralikult paadikere külge liimitud, peab see kere koht olema sile. Pärast karestamist puhastage nii paadikere kui ka anduri liimitavad pinnad lihvimispurust puhta alkoholiga.

23


Liimige andur epoksüüdvaiguga paadikere külge.

HOIATUS: Kasutage ainult LEIst saadaolevat epoksüüdvaiku. Selle koostis on ettenähtud nende kinnitustoimingute jaoks. Teised epoksüüdvaigu tüübid võivad olla liiga vedelad või võivad tahkestuda ebaõige konsistentsini, mis vähendab anduri töövõimet. 2. Epoksüüdvaik koosneb epoksüüdvaigust endast ja kõvendist. Võtke kaks komponenti pakendist välja ja asetage need papitükile. Segage komponente omavahel kokku seni, kuni segu värv ja konsistents on ühtlane. Ärge segage liiga kiiresti, see võib tuua kaasa mullide tekkimise vaigu sisse. Pärast komponentide kokkusegamist on teil 20 minutit aega sellega töötamiseks, hiljem muutub segu liiga tahkeks. Kandke õhuke kiht epoksüüdvaiku (umbes 1,5 mm) anduri põhjale, nagu on näidatud ülaloleval joonisel. Veenduge, et epoksüüdikihis ei ole õhumulle. Seejärel kandke ülejäänud epoksüüdvaik paadikere karestatud pinnale. 3. Suruge andur epoksüüdvaigu kihile, pöörates teda õhumullide vahelt välja surumiseks. Lõpetage surumine, kui tunnete, et anduri põhi on vastu paadikeret. Kui olete lõpetanud, peab andur olema paadikerega paralleelne ja paadikere ja anduri vahel peab olema minimaalne kogus epoksüüdvaiku. 4. Kasutage mingit raskust, näiteks telliskivi, et hoida andurit paigal seni, kuni epoksüüdvaik kuivab. Hoiduge andurit liigutamast, kuni epoksüüdvaik on veel vedel. Jätke raskus anduri peale minimaalselt kolmeks tunniks. Laske epoksüüdvaigul kuivada 24 tundi enne, kui liigutate paati. 5. Kui epoksüüdvaik on kuivanud, vedage kaabel sonarseadmeni ja see on kasutusvalmis.

24


Kiiruse/temperatuuri andurid Lisana saadaoleva kiiruseanduri paigaldus Kui soovite oma seadmele osta lisana kiiruse andurit, külastage meie kodulehekülge aadressil www.lowrance.com. või tutvuge lisatarvikute informatsiooni tutvustava leheküljega siinse kasutusjuhendi tagakaane siseküljel. Järgnevad juhised kirjeldavad, kuidas paigaldada kiiruse andurit. Soovitatavad tööriistad selle töö jaoks: drell, 22 mm puur, 3 mm puur juhtaukude jaoks, kruvikeeraja. Tööks vajalike materjalide hulka kuuluvad 8 2cm pikkust roostevabast terasest puidukruvi, kõrgekvaliteediline veesõidukitele ettenähtud tihendusaine. Kõigepealt leidke paadi peeglil koht, kus veevool on kõige ühtlasem. Ärge paigaldage andurit paadikerel olevate ribide taha. See muudab andurile mõjuvat veevoolu. Veenduge, et andur jääks kõikidel kiirustel vee alla. Jälgige ka seda, et anduri asukoht ei takistaks paati treilerile tõstmast. Tavaliselt paigaldatakse andur umbes 30 cm peegli keskkohast külje poole. Kui te olete seadme jaoks õige koha välja valinud, asetage andur peeglile. Klambri alumine osa peab olema ühel tasapinnal paadi põhjaga. Hoides andurit peeglil, märkige paadi kerele juhtaukude jaoks märgid. Puurige neli 3 mm auku, kummagi pilu otstesse üks. Kinnitage andur paadikerele roostevabast terasest puidukruvidega (ei kuulu komplekti). Kruvi aukude tihendamiseks kasutage kõrgekvaliteedilist veesõidukitele ettenähtud tihendusainet. Veenduge, et andur jääb paadi põhjaga samale tasapinnale ja kinnitage kruvid.

25


Tagantvaates on näidatud sobiv koht anduri paigaldamiseks peeglile.

Kiiruse anduri paigaldamine: külgvaates (vasakul) ja tagantvaates (paremal)

Kui paadipeegel on kumer, täitke peegli ja anduri vahele jääv pilu tihendusainega. See kindlustab vee ühtlase voolu anduri ümber. Vedage anduri kaabel üle või läbi peegli sonarseadmeni. Kui teil on kaabli peeglist läbi viimiseks tarvis puurida auk, on selle suurus 22 mm. TÄHELEPANU: Kui puurite peeglisse kaabli läbi viimiseks augu, tehke seda nii, et see asetseks ülalpool veeliini. Pärast paigaldust tihendage auk sama tihendusainega, mida kasutasite kinnituskruvide tihendamisel. Andur on nüüd töövalmis. Ühendage andurite juhtmed sonarseadmega. Kui teil tekib paigaldamise käigus mingisuguseid küsimusi, võtke ühendust paadi müüjaga.

GPS antenn/vastuvõtja moodul LCX-25C, LCX-26CHD, LCX-110C ja LCX-111XCHD pakendid sisaldavad LGC-2000 GPS moodulit. Seade koosneb välisantennist ja GPS- ning WAAS-

26


signaalide vastuvõtjast. Antenn/vastuvõtja moodul on koos 7,5 m Yadapteri pikenduskaabliga. Seda moodulit võib paigaldada siledale pinnale või varda otsa, lisavarustusena on saadaval ka magnet mooduli ajutiseks paigaldamiseks metallpindadele.

LGC-2000 moodul, altvaade (vasakul), pealtvaade (paremal)

Antenni paigaldamiseks valige koht, kus taeva ja antenni vahele ei jääks segavaid objekte. Pärast mooduli paigaldamist ühendage see seadmega. LGC-2000 võib ühendada GPS-seadmega kas otse (kasutades kaasasolevat pikenduskaablit) või läbi NMEA 2000® võrgu. MÄRKUS: Põhjaliku paigaldusjuhendi saamiseks vaadake ka mooduli juhendit, väljaande nr 988-0147-981. Kasutades moodulit autos, võib saada häid tulemusi, paigaldades selle armatuurlauale esiklaasi lähedusse. Parim moodus antennimooduli paigalhoidmiseks on kasutada kahepoolset liimivat teipi. See variant võib osutuda ebasobivaks, kui teil on näiteks matkaauto, mille ülemine ruum ulatub juhikabiinist ettepoole. Kui armatuurlaual asetsevana on antenni vastuvõtt halb, leidke talle sobiv koht kusagil mujal. Ühendamine otse seadmega Kui moodul on paigaldatud, kinnitage ta Y-adapteriga pikenduskaabli külge, nagu on näidatud järgneval joonisel. Seadmega ühendamiseks pange pikendusjuhtme splitterpistik seadme tagaküljel asuvasse võrgupistikupessa ja süsteem on tööks valmis.

27


LGC-2000 otseühendamine GPS-seadmega.

MÄRKUS: Pikenduskaabli lühemas otsas on 60 oomine terminaatortakisti. Ärge seda terminaatortakistit eemaldage. Kui te ei ühenda moodulit NMEA 2000 kaudu, jätke terminaatortakisti külge, et vastuvõtuseade funktsioneeriks normaalselt. Ühendamine NMEA 2000 võrku LGC-2000 võib ühendada NMEA 2000-ga, andes GPS-informatsiooni ükskõik millisele Lowrance GPS-seadmele. Võtke ühendust LEI Extra-ga (vaadake tagakaanelt lisatarvikute tellimist puudutavat informatsiooni) NMEA 2000 adapterkaabli saamiseks. Antenni NMEA 2000 võrguporti ühendamiseks on kaks moodust. Üks moodus (näidatud järgneval pildil) on kasutada pikenduskaabli Y-adapterit, et ühendada nii antenn kui ka seade samasse võrguporti. Selle tegemiseks eemaldage lihtsalt 60 oomine terminaatortakisti, mis on näidatud eelmisel pildil, ja kinnitage NMEA 2000 adapterkaabel selle asemele. NMEA 2000 adapterkaabli teine ots ühendage vabasse võrguporti.

LGC-2000 ja GPS-seadme ühendamine NMEA 2000-ga.

Te võite ka ühendada antenni mõnda teise võrguporti ja saata asukohainformatsiooni läbi võrgu. Selle tegemiseks ühendage LGC 2000 adapterkaabli külge ja kaabli teine ots vabasse NMEA 2000 porti, nagu on näidatud järgneval pildil. (GPS-i NMEA-ga ühendamiseks tuleb teil kasutada samasugust adapterkaablit nagu on kirjeldatud selles peatükis allpool.)

28


LGC-2000 kaugühendus NMEA 2000-ga.

MÄRKUS: Käesoleval NMEA 2000 pordil on terminaatortakistid juba olemas ja ta on alati töös. Kui te kasutate sellist võrku, ei vaja te terminaatortakisteid ega pikenduskaableid. Ärge ühendage terminaatortakisteid ega toidet töökorras NMEA 2000-le! Kui LGC-2000 on seadmega ühendatud (otse või mitte otse), hakkab see edastama GPS-signaali.

Toiteühendused Teie seadmel on toite/andmekaabel, mis jaguneb kolmeks haruks, igaüks mitme katmata juhtmega (näidatud järgneval joonisel). Nelja juhtmega ots (sinine, kollane, oranž ja varjestus) on andmekaabel, mis ühendub NMEA 0183 liidesega. Kolme juhtmega ots (punane, must ja varjestus) on toitekaabel, mis ühendub NMEA 2000-ga. Paksem kolme juhtmega kaabel (punane, must ja valge) on teie seadme toitekaabel (ka lisana saadaoleva väliskõlari ühendamiseks).

Toite/andmekaabel selle seadme jaoks.

Sõltuvalt konfiguratsioonist ei pea te kasutama kõiki neid juhtmeid. Järgnevates osades on informatsioon kõikide käesoleval seadmel kasutatavate juhtmete paigaldamise kohta. Ettevaatust Kõikide toite/andmekaablite otsad on lihtsama paigaldamise eesmärgil katmata. Katmata ots mis tahes kasutamata juhtmel võib põhjustada lühise. Selle ärahoidmiseks peate katma üksikud juhtmeotsad – või sulgema nad juhtmemutriga või mähkima nad elektriteibiga. (Enne teipimist peate katmata juhtmeotsad ära lõikama.)

29


NMEA 2000 toiteallikaga ühendamine (NMEA 2000 toitekaabel) NMEA 2000 tuleb töötamiseks ühendada toiteallikaga. Kui teil on varasem MNEA 2000 installatsioon juba olemas, võib selle ühendada mõnda muusse toiteallikasse. Kui teie NMEA 2000 on juba toiteallikaga ühendatud, võite NMEA toitekaabli vahele jätta. Ärge kunagi ühendage ühte NMEA 2000-ndet kahe toiteallikaga. Kui teil on vaja NMEA 2000 vooluvõrku ühendada, ühendage NMEA 2000 toitekaabel paadi akuga nii, nagu on näidatud järgmises seadme toiteallika kaabliga ühendamist kirjeldavas lõigus. NMEA 2000 toitekaabli punase juhtme peab ühendama (koos 3 A kaitsmega) paadi aku pluss-terminali ja NMEA 2000 toitekaabli musta ja varjestusjuhtme aku miinus-terminali. MÄRKUS: Kui NMEA 2000 võtab voolu otse paadi akust, jääb LGC-2000 sisselülitatuks (voolu tarbima) kogu aeg. LGC-2000 voolutarve on väga väike ega suuda kahandada paadi aku toimimisiga, kuid kui see on probleem, võite paigaldada NMEA 2000 ja aku vahele lüliti. Seadme vooluvõrku ühendamine (Toitekaabel – punane ja must juhe) Seade töötab 12 V akudelt. Parimate tulemuste saamiseks ühendage toitekaabel otse akuga. Te võite liita toitekaabli lisa- või toiteseadmega, kuid nii võivad tekkida elektrihäired. Seetõttu on ohutum ühendada toitekaabel otse akuga. ETTEVAATUST: Kui kasutate seadet soolases vees, soovitame tungivalt toiteallikas välja lülitada, kui te seadet parajasti ei kasuta. Kui seade on välja lülitatud, kuid toiteallikaga ühendatud, võib toitekaabli pistikul tekkida elektrolüüs. See võib omakorda põhjustada korrodeerumist kaablis ja seadme pistikupesas. Soolase vee keskkonnas soovitame ühendada toitekaabeli lisatoitelülitiga, milline esineb paljudel paadimudelitel. Kui see põhjustab elektrihäireid või kui selline lüliti pole saadaval, soovitame otse akuga ühendamist ja liinisisest lülitit. See võimaldab teil toidet välja lülitada,

30


kui seade ei tööta. Kui te seadet ei kasuta, peate toite alati toitekaablis välja lülitama, eriti siis, kui toitekaabel on seadme küljest lahti ühendatud. Võimaluse korral hoidke toitekaablit teistest paadi juhtmetest eemal, eriti mootori omadest. See pakub parimat kaitset elektrilise müra eest. Kui kaabel pole piisavalt pikk, jätkake seda sobiva ristlõikega juhtme abil. Toitekaablil on kaks juhet, punane ja must. Punane on positiivse sisestusega ja must negatiivse või massiga. (Seal on ka valge juhe, mis annab toite lisana saadaolevale väliskõlarile mõnedel mudelitel.) Paigaldage juhtmes olev kaitse punasesse juhtmesse nii lähedale vooluallikale kui võimalik. Näiteks kui peate toitekaablit pikendama akuni või toiteallikani, ühendage kaitsmeotsik otse aku või toiteallikaga. See kaitseb nii seadet kui ka toitekaablit lühiste eest. See kasutab 3 A kaitset.

Toiteühendused LCX-seeria sonar/GPS-seadmetele.

MÄRKUS: Kui ühendate NMEA 2000 vooluvõrku, ühendage nii NMEA 2000 toitekaabel kui ka seadme toiteallikas paadi akuga. NMEA 2000 toitekaabli kinnitamiseks ühendage punane juhe aku pluss-klemmile ning must ja varjestusjuhtmed aku miinus-klemmile. HOIATUS: Käesolev seade peab olema sõltumatult kaitstud suletud 3 A kaitsmega (või võrdväärsega), isegi juhul, kui te ühendate selle kaitsmega varustatud lisaseadme külge või vooluahelasse. Kui seadme sees esineb talitlushäire, võivad kaasneda laiaulatuslikud kahjustused, kui lisatud kaitset ei kasutata. Nagu kõikide elektriseadmete puhul, võib ka siinne seade kahjustuda sedavõrd, et teda pole enam võimalik parandada

31


ja ka kasutaja võib viga saada, kui seade pole korralikult kaitsmega varustatud. ETTEVAATUST: Ärge kasutage seda seadet ilma toitekaablisse paigaldatud 3 A kaitsmeta! Selle nõude eiramine tühistab garantii. Sel seadmel on vastupidise polaarsuse kaitse. Kahjustusi ei teki, kui toite juhtmete polaarsus on vastupidine. Seade ei hakka tööle, kui juhtmed pole õigesti ühendatud.

NMEA 2000 kaabliühendused NMEA 2000 on uus võrk, mis on mõeldud spetsiaalselt paatide jaoks. See on väga noor tööstuslik standard ja antud kasutusjuhendi trükkimise ajal on üksikud paadid ehitatud juba paigaldatud NMEA 2000-ga. Mõne aasta pärast muutub NMEA muidugi igapäevasemaks. Et saavutada sellest tehnoloogiast võimalikult palju, on teie Lowrance’i seade mõeldud töötama NMEA 2000 võrgus niipea, kui see on võimalik. NMEA 2000 võrku ühendamine Teie seadet võib ühendada NMEA 2000-ga, mis võtab vastu anduri informatsiooni igalt võrku ühendatud Lowrance’i seadmest. Soovi korral võtke ühendust LEI Extras (lisatarvikuid puudutava informatsiooniga tutvumiseks vaadake tagakaane sisekülge) NMEA 2000 adapterkaabli saamiseks. Te võite ühendada nii seadme kui antennimooduli läbi antenni pikenduskaabli (nagu eespool kirjeldatud) või võite ühendada seadme otse võrguporti. Et nii teha, ühendage kaabli käsitsilukustuse kaelusühenduse adapter sonarseadme taga asuvasse võrguporti ja ühendage teine ots NMEA 2000 porti, nagu on näidatud järgneval pildil.

Lowrance-seadme otseühendamine NMEA 2000-ga.

Niipea, kui seade on võrku ühendatud, hakkab ta saadetud informatsiooni vastu võtma. Palun jälgige, et võrguseade oleks vooluvõrku ühendatud. (Lisainformatsiooni NMEA 2000 vooluvõrku ühendamise kohta vaadake siinsest peatükist.) NMEA 0183 juhtmestik (Andmekaabel) NMEA 0183 andmevahetuseks on siinsel seadmel NMEA 0183 versiooniga 2.0 kommunikatsiooniport. Kommunikatsiooniporti üks (Com-1) saab kasutada NMEA formaadis GPS-andmete vastuvõtmiseks. Kommunikatsiooniport saab ka edasi saata NMEA-formaadis GPSandmeid teisele seadmele.

32


Kommunikatsioonipordi jaoks on neli juhet kombineeritud toiteallika kaabliga ja NMEA toitekaabliga, moodustamaks toite/andmekaablit (näidatud eespool). Kommunikatsiooniport 1 kasutab edastamiseks kollast juhet, oranž juhe on vastuvõtmiseks ja varjestusjuhe signaali maandamiseks. Teie seade ei kasuta sinist juhet.

Kommunikatsiooniport 1 juhtmestik NMEA asukohainformatsiooni vastuvõtmiseks mõnest teisest GPS-vastuvõtjast.

Kommunikatsiooniport 1 juhtmestik NMEA asukohainformatsiooni edastamiseks mõnda teise NMEA-ga ühilduvasse seadmesse.

33


Kaabliühendused.

Seadme paigaldamine: Klambriga või armatuurlaua sisse Te võite seadme horisontaalklambriga paigaldada armatuurlaua peale. Sama hästi on seda võimalik paigaldada armatuurlaua sisse või portatiivse toiteallika külge.

34


Kui kasutate lisatud klambrit, võib teile pakkuda huvi lisana saadaolev R-A-M® klambripaigaldussüsteem. See muudab seadme horisontaalselt paigaldatud klambri pöörlevaks aluseks, mida saab kasutada armatuurlaua peal või peakohal asuvates paigalduskohtades.

Lisana saadaolev R-A-M paigaldussüsteem.

Klambri paigaldamine. Asetage seade mis tahes mugavasse asendisse, soovitatavalt vaba ruumiga seadme taga, kui seda kallutatakse parima vaatenurga alla. Peate jälgima ka seda, et seadme taga oleks piisavalt vaba ruumi toitesüsteemi-, andurija GPS antenn/vastuvõtja mooduli kaablitega ühendamiseks. (Joonis järgmisel leheküljel näitab horisontaalselt paigaldatud seadme mõõtusid.) Augud klambri põhjas võimaldavad puidukruvide või läbivate poltidega paigaldust. Teil võib olla tarvis panna vineeritükk õhukese fiiberklaaspaneeli tagumisele küljele paneeli tugevdamiseks ja paigaldamise detailide kinnitamiseks.

35


Horisontaalse klambri paigaldamine. Paigaldage klamber nii, et küljed tõuseksid piki seadme esikülge.

Kui asukoht on määratud, kasutage klambrit mallina ja märkige paigaldamisaukude ja kaabliaugu koht. Puurige 25,4 mm auk armatuurlaua sisse toite, anduri ja antennikaablite jaoks. Kruvige klamber paigalduspinnale.

36


Eestvaade (vasakul) ja külgvaade (paremal) illustreerimas sonar/GPSseadme mõõtusid horisontaalklambriga kinnitamisel.

Kõikide ühenduste läbi 2,54 mm augu paigaldamiseks läbistage esmalt anduri ühenduslüli alt üles läbi armatuurlaua augu ning seejärel antennija mis tahes lisatarvikute kaablid. Järgmisena läbistage katmata otstega toitekaablid ülevalt alla, läbi armatuurlaua augu. Soovi korral võite augu kaablite ümber täita kõrgekvaliteetse veesõidukitele mõeldud tihendusainega. Pole oluline, millist tüüpi paigaldamist eelistate, kuid te peate jätma kaablitele teatava lõtku seadme kallutamiseks või pööramiseks. Ühendage seade horisontaalklambri külge kaasasolevate nuppude/trukkide ja seibidega. Ühendage kaablid ja seade ongi kasutusvalmis. Armatuurlaua sisse paigaldus Te võite paigaldada seadme armatuurlaua sisse lisana saadaoleva FM-3 In-Dash-adapteriga. Komplektis on paigaldusvahendid ja šabloon aukude lõikamiseks.

37


Käesoleva seadme armatuurlaua sisse paigaldamise šabloon, näidates mõõte. MÄRKUS: Ülalasuv joonis ei ole esitatud õigetes mõõtudes.

MMC või SDC mälukaardi paigaldamine Teie seade kasutab informatsiooni, nagu näiteks sonari logi, oma koostatud kaardid, sihtpunktid teekonnal, teerajad ja muud andmed, hoiustamiseks. Seade võib andmete hoiustamiseks kasutada ka Secure Digital kaarte (SD kaart). Seade võib kasutada kuni kahte kaarti; MMC ja SD kaarti on võimalik kasutada samaaegselt. Siinses kasutusjuhendis kasutame mõistet MMC, kuid pidage meeles, et teie seade võib andmete hoiustamiseks kasutada nii MMC kui ka SD kaarte. MÄRKUS: LCX-26CHD ja LCX-111CHD omavad Nautic Path kaarte, HotSpots Elite kaarte ja kõiki peendetailseid omakoostatud kaarte, mis on üleslaetud 20 GB kõvakettale. Nii et kui teil on kas LCX26CHD või LCX-111CHD, ei pea te seadmesse laadima ühtegi neist loetletud kaartidest. Seade saab kasutada ka Navionics’i kaarte, kuid need peab allalaadima Navionics card’i kaudu. MMC ja SD kaardid võivad osutuda siiski vajalikuks sonari kaardiandmete logimiseks ja GPS andmefailide hoiustamiseks. Need mõlemad töökindlad mäluseadmed on umbes postmargi suurused. SD-kaart on pisut paksem kui MMC. MMC on saadaval mahutavusega

38


8 MB, 16 MB, 32 MB ja 64 MB. SD kaardid on saadaval mahutavusega 8 MB, 16 MB, 32 MB, 64 MB, 128 MB, 256 MB ja 1 GB. Täiendavad MMC-kaardid on saadaval LEI Extras’t; vaadake tellimisinformatsiooni kohta siinse kasutusjuhendi tagakaane sisekülge. MMC- ja SD-kaardid on kasutatavad ka paljude kaamerate ja elektroonikaseadmete tarvis. MMC sahtel asub seadme eesosas. MMC paigaldamiseks keerake sahtli avajat päripäeva ja tõmmake seda. Sahtel tuleb seadmest välja. Asetage MMC sahtlisse, pealmine pool allapoole (vaadake järgmisi jooniseid).

LCX-25C ja LCX-26CHD mälukaardi sahtel.

Libistage sahtel tagasi seadmesse ja keerake avajat päripäeva. MMC on nüüd kasutusvalmis.

Teised lisatarvikud MMC ja MapCreate Teised saadavalolevad lisatarvikud, sealhulgas MMC kaardid, MMC kaardilugejad ja MapCreate™ 6 omakaardistuse tarkvara arvuti jaoks. MMC kaardilugejad on saadaval USB versioonides.

MapCreate™ 6 CD-ROM, vasakul; MMC kaardilugeja USB portide jaoks, paremal.

39


Lülitikarbid Käesolevale seadmele on saadaval 2 lülitikarpi. Üks anduri lülitikarp ühendab kaks andurit ühe sonarseadme külge. Teine anduri lülitikarp ühendab kaks sonarseadet ühe anduri külge. Kui need tarvikud pole teie edasimüüja juures saadaval, vaadake tarvikute tellimist puudutavat informatsiooni siinse kasutusjuhendi tagakaane siseküljel. Saamaks terviklikku ülevaadet seadmele saadaolevatest lisatarvikutest, külastage meie kodulehekülge. Väliskõlar Teie seade võib esitada helisid ka läbi väliskõlari. See omadus võib kasulikuks osutuda, kui viibite seadmest eemal – eriti suuremas paadis – kuid siiski soovite kuulda seadme poolt antavaid helisignaale. Te võite paigaldada ühe kõlari paadi ahtrisse, et teil ei jääks kuulmata hoiatav madaluse signaal kalastamise ajal, või panna ühe kajutisse, et oleks võimalik kuulda GPS-i antavat saabumissignaali. Väliskõlari ja selle ühendamiseks vajaliku juhtme võite osta lähimast audiokaupade või mereelektroonika kauplusest. Te peate ostma ka veesõidukitele ettenähtud kiulise kaabli. Ostke piisavalt pikk ühte värvi juhe (soovitame valget), mis läheb seadmest kõlarini, ja teist värvi (soovitame musta), mis läheb kõlarist akuni või kaitsmekarbini. Seade on ettenähtud töötama enamiku kõlaritega, kuid jälgige ostmisel, et ta vastaks järgmistele nõuetele: • minimaalselt 8-oomine takistus; • minimaalselt 5 W võimsus. Sõidukis paigutage kõlar sinna, kus te soovite kuulda tema signaali. (Järgige kõlari paigaldamise juhiseid.) Seejärel ühendage kõlar seadmega nii, nagu on näidatud järgneval joonisel.

40


Väliskõlari ühendused.

Kõlaril peab olema kas kaks terminali või kaks juhet. Positiivne (+) ja negatiivne (-) mass. Teie seadme audioväljund on valge juhe seadme toitekaablis. Ühendage see juhe kõlari plussjuhtmega või terminaliga ostetud valge kaabli abil. Ühendage kõlari negatiivne (-) massijuhe või terminal aku või kaitsmekarbi negatiivse terminaliga musta juhtme abil. Pärast seda peaks ühendatud kõlar olema valmis edastama seadme poolt antavaid signaale. Katteplaat Teie seadmel on valge kaitsekate, mida on võimalik seadmelt ära võtta ja tagasi panna. Soovitav on seda katet kasutada siis, kui seade ja sõiduk, millele see on monteeritud, ei ole kasutuses. HOIATUS: Kui seade on paigaldatud kaitsmata kohta nagu näiteks paadi avatud kokpit, tuleb kaitsekate eemaldada, kui sõidukiga liigutakse suurtel kiirustel, sh ka sõiduki treileril vedamine. Vastasel juhul võib tuul kaitsekatte seadme küljest ära rebida. Nüüd, kui te olete seadme paigaldanud, liikuge edasi peatükki 3 Sonari põhitoimingud. Peatükis 3 esitame mõningad samm-sammult-juhised sonari põhitoimingute läbiviimiseks. MÄRKUS: Kui te seadme esmakordselt sisse lülitate, ilmub ekraanile Map Page (kaardi lehekülg). Kui te soovite kõigepealt alustada GPS-i toimingute õppimisest, pöörduge peatükki 6 GPS-i põhitoimingud. (Pidage meeles, et edasiliikumiseks ei pea te seda käsiraamatut kaanest kaaneni läbi lugema. Me oleme kujundanud ta sellisena, et te võite pöörduda otse sellesse peatükki, mida te lugeda soovite.)

41


M채rkused

42


Peatükk 3: Sonari põhitoimingud Selles peatükis on esitatud sonari kõige põhilisemad toimingud. Peatükis 3 esitatud instruktsioonid on esitatud kronoloogilises järjekorras. Peatükis 4 Sonari võimalused ja teised omadused selgitatakse keerulisemaid funktsioone ja kasutusvõimalusi. Materjalid peatükis 4 on esitatud tähestikulises järjekorras. Enne seadme sisselülitamist on kasulik omandada teadmisi erinevatest klahvidest, peamenüüst, neljast leheküljeekraanist ja sellest, kuidas need kõik koos töötavad. KUID, kui teil on kiire vee peale saamisega, pöörduge üheleheküljelisse kiirjuhendisse leheküljel 51. Klahvistik

LCX-26CHD sonar/GPS-seade, eestvaates, näha on sonari ekraan, klahvistik ja MMC-sahtli kaas.

1. PWR/LIGHT (toide ja valgustus) – PWR- klahv lülitab seadme sisse ja välja ning aktiveerib taustvalgustuse.

43


2. PAGES (‚leheküljed’) – Vajutades seda ja ← → nooleklahve, kuvatakse ekraanil nelja erinevat lehekülge. (Satelliitide, navigatsiooni, kaartide ja sonari lehekülg.) Iga lehekülg esindab ühte seadme põhitoimingut. 3. MENU (‚menüü’) – Seda klahvi vajutades näidatakse menüüsid ja alammenüüsid, mis võimaldab teil valida käsku või kohandada toimingut. Selle abil saab ka teostada otsimisfunktsiooni tänavate, aadresside, kiirteelt mahapööramiste ja ristmike leidmiseks. 4. ARROW KEYS (‚nooleklahvid’) – Neid klahve kasutatakse menüüdes liikumiseks, menüüvalikute tegemiseks, andmete sisestamiseks ja kaardil ning sonaril kursori liigutamiseks. 5. ENT/ICONS (‚sisestus ja ikoonid’) – See klahv võimaldab salvestada andmeid, kinnitada suurusi või kinnitada menüü käske. Ka kasutatakse seda sündmuse markeri loomiseks. 6. EXIT (‚väljumine’) – See klahv võimaldab pöörduda tagasi eelnevale ekraanile, kustutada andmeid ja sulgeda menüüsid. 7. WPT (‚asukohapunkt’) – Asukohapunkti klahvi kasutatakse koha ülesmärkimiseks ja esilekutsumiseks, asukohapunktide otsimiseks ja nende nimekirja sisenemiseks. Ka käivitab see klahv huvitavate kohtade otsimismenüü ja seda kasutatakse mõnedes navigeerimisfunktsioonides. 8. ZOUT (‚väljasuumimine’) – See klahv võimaldab ekraanil välja suumida. Sonari leheküljel viib selle vajutamise tagasi sonari täisekraanile, näidates kogu veesammast pinnast kuni põhjani. Kaardi leheküljel laseb see vaadata suuremat geograafilist piirkonda. Väljasuumimisel väheneb detailide rohkus ekraanil. 9. ZIN (‚sissesuumimine’) – See klahv võimaldab ekraanil sissesuumida. Sonari leheküljel suurendab see klahv kalade poolt peegeldatavaid signaale ja põhjadetaile. Kaardi leheküljel võimaldab sissesuumimine näha detailiderohkemat kaarti väiksema pindala puhul.

Toide/valgustus sisse ja välja Seadme sisselülitamiseks vajutage PWR. Kui seade lülitatakse sisse, kuvatakse kõigepealt kaardi lehekülg. Sonari leheküljele minemiseks vajutage PAGES | → | EXIT. Taustvalguse sisselülitamiseks vajutage veelkord PWR. Seadmel on kolm taustvalgustuse heleduse astet. Korduvalt PWR vajutades võib valida sobiva heledusega taustvalgustuse või selle välja lülitada. Seadme välja lülitamiseks vajutage ja hoidke PWR-klahvi all umbes 3 sekundit.

44


Peamenüü Seadmel on peamenüü, mis koosneb mõnedest toimingukäskudest ja mõnedest seadistusvõimaluste käskudest. Siin peatükis olevad juhendid on mõeldud ainult sonaritoiminguteks, st põhikäsud, mis juhivad sonari signaalide näitamist ekraanil. Karbist võetuna tehases seadistatuna töötab seade suurepäraselt. Kuid kui soovite saada teadmisi sonari erinevate võimaluste kohta, vaadake peatükk 4 Sonari võimalused ja teised omadused. (Süsteemi üldiseks seadistamiseks ja GPS-i seadete muutmiseks vaadake peatükk 8 Süsteemi seadistus ja GPS-i seadistusvõimalused.) Peamenüüsse võite minna ükskõik milliselt neljast leheküljest, vajutades MENU | MENU. Menüüekraanilt väljumiseks ja tagasi lehekülje kuvamisele minemiseks vajutage EXIT. (Pidage meeles, et meie tekstiline kujutus “MENU | MENU” tähendab, et vajutage menüüklahvi kaks korda. Vaadake täielikku selgitust meie tekstiformaatide kohta leheküljel 8, Juhendid = Menüülõigud.)

Peamenüü.

Peamenüü käsud ja nende funktsioonid on järgmised: Screen-käsk: muudab ekraani kontrasti ja heledust. Sounds-käsk: lülitab sisse või välja klahvivajutuse heli, märguanded ja võimaldab seada märguande vormi. Alarms-käsk: lülitab GPS-märguande sisse või välja ja muudab märguande kestust. Route Planning-käsk: kasutatakse teekonna planeerimiseks, vaatamiseks või navigeerimiseks. My Trails-käsk: näitab, loob ja kustutab teekondade jooniseid. Kasutatakse ka navigeerimisel või tagasiliikumisel. Cancel Navigation-käsk: tühistab erinevaid navigeerimiskäske. Kasutatakse navigeerimise lõpetamiseks, kui olete jõudnud soovitud

45


asukohapunkti, huvipunkti või kursori asukohta kaardil; või kui olete jõudnud teekonna lõpp-punkti. Sonar Setup-käsk: võimaldab seadistada erinevaid sonari seadistusi. GPS Setup käsk: võimaldab seadistada GPS vastuvõtja erinevaid võimalusi. System Setup käsk: võimaldab seadistada üldise konfiguratsiooni võimalusi. Sun/Moon Calculations käsk: arvutab välja päikese ja kuu tõusu ja loojumise ajad. Trip Calculator käsk: näitab teekonna hetkeseisu ja statistikat. Timers käsk: võimaldab seada äratustaimerit, päeva lõpu taimerit ja äratuskella. Browse MMC Files käsk: võimaldab avada paigaldatud MMC-mälukaarti ja sellel asuvaid faile.

Leheküljed Seadmel on neli lehekülje ekraani, mis esindavad nelja peamist toimingurežiimi. Need on satelliitide lehekülg, navigatsioonilehekülg, kaardilehekülg ja sonarilehekülg. Nende kuvamiseks tuleb vajutada klahvi PAGES ja seejärel vajutada nooleklahve → või ← lehekülje valimiseks. (Lehekülgede menüüst väljumiseks vajutage EXIT.)

Lehekülgede menüü näitamas sonari ekraani võimalusi.

Satelliitide lehekülg Satelliitide lehekülg annab detailset informatsiooni seadme lukustumisest satelliitidele ja asukoha määrangust. Satelliitide leheküljele liikumiseks vajutage PAGES–klahvi ja seejärel nooleklahve → või ←, et valida STATUS. (Lehekülgede menüüst väljumiseks vajutage EXIT). Kuna see lehekülg esitab GPS-i toiminguid, on sellest detailsemalt kirjutatud peatükis 6. Ükskõik, millisel leheküljel te parajasti olete, näitab vilkuv hetkeasukoha indikaator/küsimärk ja vilkuv GPS, et lukustus satelliidile on kaotatud ja asukoht ei ole kinnitatud.

46


HOIATUS: Ärge alustage seadmega navigeerimist enne, kui numbrid on vilkumise lõpetanud!

Satelliitide oleku lehekülg

Navigatsioonilehekülg Sel ekraanil on kujutatud kompass, mis näitab mitte ainult teie liikumissuunda, vaid ka suunda ettenähtud asukohapunkti poole. Navigatsioonileheküljele minemiseks vajutage PAGES | → või ← navigeerimiseks või väljumiseks NAVIGATION | EXIT. Sellel leheküljel on esitatud GPS-i toimingud, mis on detailsemalt kirjeldatud peatükis 6.

Navigatsioonilehekülg (vasakul); navigatsioon koos sonariga (paremal).

Kaardilehekülg Kaardilehekülg näitab teie kurssi ja läbitud trajektoori liikuval kaardil. Seadmel olev kaart on alati suunatud ülaosaga põhja poole. Nool kaardi keskel näitab kohta, kus te hetkel asute. Noole teravik osutab liikumise suunale.

47


Kaardilehekülg näitamas asukohta Bull Shoals järvel Arkansases. Kaart täisekraanil (vasakul), kaart koos sonariga (paremal).

Kaardilehekülg on vaikimisi seatud avaleheküljeks, mis ilmub seadme sisselülitamisel. Kaardileheküljelt mõnele teisele leheküljele liikumiseks vajutage PAGES | → või ← MAP | EXIT. Te võite jagada ekraani kaheks, nii et üheaegselt kuvatakse kaarti ja sonarit. Seda omadust on kirjeldatud peatükis 4 Sonari võimalused ja teised omadused. Kaardilehekülg esindab GPS-i toiminguid ja sellest on detailsemalt kirjeldatud peatükis 6. Sonarilehekülg Sonarileheküljel kuvatakse sonari diagramm. See kujutab endast paadi all oleva veesamba läbilõikelist vaadet. Paadi liikudes muutub esitatav diagramm, näidates kalade poolt peegeldatavaid signaale ja põhja kuju. Sonarileheküljele liikumiseks vajutage PAGES-klahvi, seejärel → või ←, valimaks SONAR. (Lehekülgede menüüst väljumiseks vajutage EXIT). Lehekülgede menüü pakub sonarileheküljel nelja diagrammi esitamise võimalust. Nende sirvimiseks vajutage PAGES | ← või → SONAR | ↓ valikunimeks | EXIT. Sonarileheküljel on olemas oma menüü, mida kasutatakse põhjalikemate seadistuste ja keerulisemate toimingute läbiviimiseks. (Sonari võimalused ja teised omadused on kirjeldatud peatükis 4.) Sonarilehekülje menüüsse sisenemiseks vajutage sonarileheküljel klahvi MENU.

48


Lehekülgede

menüü

näitamas sonari (vasakul).

diagrammi

valikuvõimalusi

Sonari ekraani valikud: sonari diagramm täisekraanil (vasakul) ja poolitatud suumdiagramm.

Sonari diagrammi kuvamise võimalused (vasakult) digitaalsed andmed ja FlashGraf™.

49


Sonarilehekülje menüü. Enamus nendest toimingutest on kirjeldatud peatükis 4.

Sonarilehekülg näitamas diagrammi täisekraanil.

Te võite mitut moodi muuta sonarileheküljel kuvatavat pilti ja teisi andmeid. Teie seade sisaldab ka mitmeid sonari eriomadusi, mis aitavad paremini mõista sonari poolt edastatavat veealust pilti. Me kirjeldame neid võimalusi ja omadusi peatükis 4, aga et näidata, kui lihtsalt seade töötab, sisaldab järgnev lehekülg lihtsustatud kümneastmelist kiirjuhendit, mis katab enamuse olukordadest kalade leidmiseks. Kiirjuhend kirjeldab, kuidas sonar töötab automaatses seades, mis on tehases seadistatud.

50


LCX-25C, LCX-26CHD, LCX-110C ja LCX-111CHD Sonari kiirjuhend 1. Paigaldage andur, antenn ja seade. Ühendage seade vooluallika ja anduriga. (Kui soovite GPS-i toimingut, ühendage ka GPS-i antenn.) Veenduge, et MMC-mälukaart on sees. (Detailne paigaldusinformatsioon on lk. 9.) 2. Käivitage paat. 3. Seadme käivitamiseks vajutage ja laske lahti PWR-klahv. 4. Käivitumisel kuvatakse kaardilehekülg. Liikuge läbi nelja pealehekülje (kaardilehekülg, satelliitide lehekülg, navigatsioonilehekülg, sonarilehekülg). Vajutades PAGES | ← või → lehekülje nime valimiseks | EXIT. Valige lehekülgedest sonarilehekülg. 5. Kui soovite saada GPS-i andmeid, oodake, kuni seade lukustub satelliitidele ja arvutab välja hetkepositsiooni. Kui seade on asukoha kinnitanud, kõlab helisignaal ja ilmub positsiooni kinnituse teade. 6. Kui positsioon on kinnitatud (soovi korral), suunduge oma kalavetele. Seade hakkab ekraani vasakus ülanurgas automaatselt näitama numbrilises suuruses vee sügavust ja pinnaveetemperatuuri. Automaatsetes seadetes jälgitakse veekogu põhja, näidates seda ekraani alaosas. Sonari kogudiagramm liigub paremalt vasakule, näidates seda, mis on paadi all vees. Te võite ekraanil näidatavat muuta: suumides sisse, et muuta diagramm rohkem detailsemaks: vajutage ZIN;

suumides välja, pöördudes tagasi täismõõdus diagrammi juurde: vajutage ZOUT. 7. Jälgige ekraani ja oodake kalade poolt peegeldatavate lainete ilmumist sellele. Kui näete kaarekujulisi moodustisi ekraanil, tähendab see, et olete leidnud kala! Peatage paat ja visake oma püügivahend vette sügavusse, mis on näidatud sonari diagrammil. 8. Määrake kala sügavus võrreldes visuaalselt kala tekitatud kaare sügavusskaalaga ekraani paremas servas või saage täpsem mõõt sügavuskursoriga. Vajutage MENU | ↓ DEPTH CURSOR | ENT. Vajutage ↓ , et viia kursor kalast tekkiva kaare juurde. Täpne sügavus ilmub kursori joone parempoolses otsas olevasse kasti. Kursori kaotamiseks vajutage EXIT. 9. Kui te seisate paadiga ankrus või triivite väga madalal kiirusel, ei teki kala poolt tagasipeegeldatavast signaalist eelpool kirjeldatud kaarekujulist pilti. Kui te triivite üle kala või ujub kala läbi anduri poolt saadetava signaalikoonuse, ilmub kalapeegeldus sirge joonena pinna ja põhja vahel. 10. Seadme väljalülitamiseks vajutage ja hoidke klahvi PWR 3 sekundit.

51


Sonari toimingud Nagu võisite näha eelmisel leheküljel kiirjuhendist, on põhitoimingute tegemine lihtne, isegi n-ö karbist võetuna. Kui te olete sonari käsitsemises algaja, proovige kasutada tema toiminguid tehase seadetes seni, kuni olete temaga pisut tutvunud. Kui olete õppimas sonari põhitõdesid, on seal üks seade, millega aeg-ajalt kokku puutute – tundlikkus. Tundlikkus reguleerib seadme võimet võtta vastu peegeldunud kajasid. Kui te soovite näha detailsemat pilti, proovige suurendada tundlikkust, kuid vähehaaval korraga. Sellistes olukordades võivad ekraanile kergesti tekkida häired. Tundlikkuse vähendamine vähendab ka häireid ja näitab tugevamaid peegeldusi kaladelt, kui neid on. Muutes tundlikkuse seadet, võite näha muutusi diagrammis selle liikumisel.

Need joonised näitavad erineva tundlikkusastmega saadud tulemusi samas asukohas. Joon. 1: Tundlikkus on 88 protsenti. Tüüpiline suurus täisautomaatsele režiimile. Joon. 2: Tundlikkus on seatud 75 protsendile. Joon. 3: Tundlikkus on seatud 50 protsendile. Joon. 4: Tundlikkus on seatud 100 protsendile.

Te võite muuta tundlikkuse astet sõltumata sellest, kas olete automaatse tundlikkuse režiimis või käsitsi seatava tundlikkuse režiimis. Reguleerimine toimub mõlemas režiimis sarnaselt, kuid annab kergelt erinevaid tulemusi.

52


Tundlikkuse reguleerimine automaatse tundlikkuse režiimis on sarnane gaasipedaali abil auto kiiruse suurendamisele siis, kui püsikiiruse hoidja on sisse lülitatud. Te võite panna auto kiiremini liikuma, kuid niipea kui gaasipedaali lahti lasete, võtab püsikiirushoidja juhtimise üle ega lase kiirusel langeda alla etteseatud miinimumi. Siinse seadme puhul laseb automaatrežiim teil tõsta tundlikkuse 100 protsendini, kuid ei lase tundlikkust viia miinimumini. See takistab tundlikkuse muutumist liiga madalaks, kust ta ei suuda enam jälgida põhja signaali. Kui te muudate tundlikkust automaatrežiimis, jätkab seade põhja jälgimist ja teeb väiksemaid muudatusi tundlikkuses teie valitud suunas. Seadme tundlikkuse reguleerimine manuaalrežiimil sarnaneb auto juhtimisele, millel pole püsikiirushoidjat – teil on täielik kontroll auto kiiruse üle. Siinsel seadmel võimaldab manuaalrežiim teil muuta tundlikkust 100 protsendist (maksimum) 0 protsendini (miinimum). Sõltuvalt vee tingimustest, võib põhja signaal ekraanil täielikult kaduda, kui te vähendate tundlikkuse viiekümnele protsendile või alla selle! Proovige muuta tundlikkust nii automaat- kui ka manuaalrežiimis, et näha kuidas see töötab. Tundlikkuse muutmiseks: 1. Vajutage MENU | ENT. 2. Ilmub tundlikkuse kontrolli riba. Vajutage ↓ tundlikkuse vähendamiseks. Vajutage ↑ tundlikkuse suurendamiseks. Kui tundlikkus on seatud soovitud tulemusele, vajutage EXIT. (Kui tundlikkus on seatud maksimaalsele või minimaalsele tulemusele, kostab helisignaal.)

Sonari menüü, kus on valitud tundlikkuse käsk (vasakul). Tundlikkuse kontrollriba (paremal).

MÄRKUS: Kui soovite muuta tundlikkust manuaalrežiimil, lülitage kõigepealt välja automaatne tundlikkus. Sonari leheküljel vajutage MENU | ↓ AUTO SENSITIVITY | ENT | ↑ to SENSITIVITY | ENT. Vajutage ↓ või ↑ erineva tundlikkuse seade valimiseks. Kui olete leidnud soovitud tundlikkuse astme, vajutage EXIT.

53


Tähtis nõuanne: Eksperimenteerimise ja õppimise käigus on võimalik, et teie sonari seaded muutuvad selliseks, kus pilt ekraanilt kaob. Kui nii peaks juhtuma, pidage meeles, et väga lihtne on lülitada sonar tehase poolt seatud automaattoimimisrežiimi. Seda tehakse järgnevalt: Tehase seadete taastamine

1. Vajutage MENU | MENU | ↓ SYSTEM SETUP | ENT | ↓ RESET OPTIONS | ENT.

2. Seade küsib, kas soovite algseadet taastada. Vajutage ← YES | ENT. Kõik seaded taastatakse ja seade pöördub tagasi 4000-miilise suumiga kaardileheküljele. (Kõik salvestatud sonari logid ja GPS-i andmed jäävad puutumatuks.) Kalasümbolid versus täielik sonari diagramm Te olete võib-olla märganud kiirjuhendis, et sonardiagrammis kasutasime näitena kalade kaarekujulisi kujutisi, mitte aga populaarset Fish I.D.™ Kala sümboli kujutist. Selgitame, miks. Kala I. D. on algajale sonari kasutajale kõige lihtsam viis kala poolt peegeldatava signaali mõistmiseks, kui ta seda näeb. Siiski on kalade leidmisel nende sümbolite abil ka mõningaid miinuseid. Teie sonarseadme mikroprotsessor on märkimisväärselt võimas, kuid seda võib ära petta. Mõned peegeldused, mis näivad kaladena, võivad olla puuoksad või kilpkonnad! Et teada saada, mis on teie paadi all, soovitame teil Fish I. D. välja lülitada ja hakata õppima kalade leidmist kaarekujuliste kujutiste abil. Fish I. D. on kõige kasulikum, kui olete mõnes paadi teises osas või tegelete mingi toiminguga, mis takistab teil sonari ekraani jälgimist. Sellisel juhul võite sisse lülitada Fish I. D. ja helisignaali. Juhul kui kala peaks teie paadi alt läbi ujuma, annab helisignaal teile sellest märku. Fish I. D. võib olla kasulik ka juhul, kui te soovite ekraanilt eemaldada mõningaid sonari poolt antavaid detaile. Näiteks juhus, kus kalamees nägi San Francisco lahes häirete pilvi, kuid mitte kalakaari. Kui püügivahend üles tõsteti, tõi see endaga kaasa väikesi meduuse. Kalamees lülitas oma Lowrance’i sonari Fish I. D.-le, mis eraldas selgelt meduuside parve ja näitas selgelt ka püügikalu kala sümbolitena. Teised tasuta treeningvahendid Sonari võimaluste peatükk kirjeldab suurema detailsusega Fish I. D., helisignaale ja teisi omadusi. Kui teil või teie sõbral on internetiühendus, võite rohkem teada saada, kuidas sonari ekraanil nähtavat lahti mõtestada.

54


Külastage meie kodulehekülge aadressil www.lowrance.com. Vaadake ka kindlasti tasuta sonarijuhendit, mis sisaldab animeeritud illustratsioone ja rohkem pilte sonari peegeldustest koos detailse kirjeldusega. Seal on isegi printerisõbralik versioon sonari juhendist, mis on tugev täiendus siinsele kasutusjuhendile. Te võite tasuta alla laadida sonari kasutaja tarkvara. See arvutil põhinev tarkvara aplikatsioon esitab Lowrance’i sonariga salvestatud diagramme. Omadused on järgmised: •

Salvestatud faili muudetav piirkond, suum, tundlikkus. Colorline®, müraeemaldus, pinna puhtus jne.

Sonari signaalide käsitlus on kasutaja poolt muudetav.

Töötab nagu Windows Multimedia Player koos edasi-, tagasi-, pausi-, kiirkerimis- ja sirvimisnuppudega.

Muudatused värskendavad terve kuvatava salvestise.

Akna suurust saab muuta vastavalt teie monitorile.

Hiirekursor näitab GPS-i asendit, sügavust ja sügavuse numbrit igal nähtaval salvestusel.

Parimaks õppeabiks laadige alla tasuta emulaatortarkvara, mis sobib teie seadmele. Peale selle, et selle käsitsemine on lihtsalt lõbus, aitab see programm teil õppida põhilisi ja keerulisemaid toiminguid ilma paadi kütust põletamata! Lowrance on esimene sonarite tootja, kes pakub klientidele sellelaadset treeningvahendit. See arvutiprogramm on sonar/GPS-seadme simulaator teie arvutis. Te võite seda käsitseda kas arvuti klaviatuuriga või vajutada hiirekursori abil virtuaalsetele nuppudele. Koduleheküljel on saadaval lihtsad allalaadimise ja installeerimise juhendid.

55


Meie võrguleheküljel on saadaval tasuta treeningprogramm teie seadme jaoks.

Programm töötab täpselt nagu teie tõeline sonar/GPS-seade. Kasutades sonari simulaatori ja GPS-simulaatori omadusi, võimaldab see teil taaskäivitada sonari logisid, jooksutada GPS-i marsruute ja radasid, isegi luua reaalseid teekonnapunkte, mida te võite kasutada looduses. Te võite isegi teha sonari diagrammidest salvestusi ja printida neid või saata epostiga sõpradele.

56


Peatükk 4: Sonari valikud ja teised võimalused Selles peatükis on ainestik esitatud tähestikulises järjekorras. ASP™ (Advanced Signal Processing‚ laiendatud signaalitöötlus’) ASP™ funktsioon on sonarseadme sisseehitatud müravähendussüsteem, mis arvestab pidevalt paadi kiiruse mõju, veetingimusi ja häireid. See automaatne funktsioon annab enamikul juhtudel teile parima näidu. ASP funktsioon on mõjus vahend müraga võitlemises. Sonari jaoks on müra ebasoovitav signaal. Seda tekitavad elektrilised ja mehaanilised allikad nagu näiteks pilsipumbad, mootori süütesüsteem ja juhtmestik, andurist mööda liikuvad õhumullid ja isegi mootori põhjustatud vibratsioon. Kõikidel juhtudel võib müra põhjustada ekraanile ebasoovitavaid jälgi. ASP funktsioonil on kolm seadet – väljalülitatud, madal, keskmine ja kõrge. Kõrge mürataseme puhul proovige kasutada „kõrget” ASP seadet. Siiski soovitame teil mürahäirete puhul pigem astuda samme müra põhjustaja väljaselgitamiseks ning see parandada kui pidevalt kasutada seadet kõrge ASP seadega. Mõnel juhul võib tekkida vajadus ASP-funktsioon välja lülitada. See võimaldab teil jälgida kõiki sissetulevaid kajasignaale enne, kui neid töödeldakse ASP-funktsiooniga.

Sonari menüü valitud sonari funktsioonidega (vasakul). Sonari funktsioonide menüü (paremal). Müravähendaja ASP madala vaikimisi seadistusega.

ASP taseme muutmiseks: 1. Sonarileheküljel vajutage MENU | ↓ SONAR FEATURES | ENT. 2. Vajutage → seejärel ↓ NOISE REJECTION | ENT. 3. Vajutage ↓ või ↑ seade valimiseks, seejärel vajutage ENT. 4. Eelmisele leheküljele naasmiseks vajutage EXIT | EXIT.

57


Märguanded Siinsel seadmel on kolm erinevat tüüpi sonari märguandeid. Esimene on kala märguanne. See ilmub, kui Fish I. D.™ funktsioon teeb kindlaks kalalt peegelduva signaali. Teine märguanne on piirkonna märguanne, mis ilmub ekraani küljeribal. Mis tahes kaja diagrammil, mis ilmub sellel ribal, käivitab märguandesignaali. Viimane märguanne on sügavussignaal, millel on nii madaliku kui ka sügaviku seaded. Selle märguande käivitab ainult põhjasignaal. Nimetatud märguanne on kasulik ankru jälgimiseks, madala vee eest hoiatamiseks või navigeerimiseks. Sügavusmärguanded Sügavusmärguanne käivitub, kui põhjasignaal näitab madalamat vett, kui on seatud madaliku märguande seadetes või sügavamat vett, kui on sügaviku märguande seadetes. Näiteks kui seadistada madaliku märguanne 3 m, käivitub märguanne, kui põhjasignaal tuleb lähemalt kui 3m. Märguanne kestab seni, kuni vee sügavus suureneb üle 3 m. Sügavusmärguanne töötab täpselt vastupidi. Märguanne käivitub juhul, kui sügavus muutub suuremaks märguandes seatust. Mõlemad sügavusmärguanded töötavad ainult digitaalse sügavussignaali korral. Ükski teine objekt märguannet ei käivita. Neid märguandeid võib kasutada nii üheaegselt kui ka teineteisest sõltumatult.

Peamenüü ja märguande käsud (vasakul). Sonari märguande menüü (paremal). Madaliku märguande seadmine ja sisselülitamine:

1. Vajutage MENU | MENU | ↓ ALARMS | ENT | ↓ SONAR ALARMS | ENT. 2. Vajutage → SHALLOW ALARM DEPTH | ENT. 3. Vajutage ↑ või ↓ esimese numbri muutmiseks, seejärel vajutage → kursor järgmisele numbrile ja korrake, kuni sügavus on õigesti seatud, seejärel vajutage ENT. 4. Vajutage ← SHALLOW ALARM ENABLED | ENT | EXIT | EXIT | EXIT.

58


Järgmisele sügavusseadele lülitamiseks avage sonari märguande menüü ja toimige ülaltoodud punktis 3 toodud juhiste järgi. Sügavusmärguande seadmine ja sisselülitamine:

1. Vajutage MENU | MENU | ↓ ALARMS | ENT | ↓ SONAR ALARMS | ENT. 2. Vajutage ↓ DEEP ALARM ENABLED | → DEEP ALARM DEPTH | ENT. 3. Vajutage ↑ või ↓ esimese numbri muutmiseks, seejärel vajutage → kursor järgmisele numbrile ja korrake, kuni sügavus on õigesti seatud, seejärel vajutage ENT. 4. Press ← DEEP ALARM ENABLED | ENT | EXIT | EXIT | EXIT. Järgmisele sügavusseadele lülitamiseks avage sonari märguande menüü ja toimige ülaltoodud punktis 3 toodud juhiste järgi. Piirkonna märguanne Piirkonna märguanne käivitub, kui mingi kaja pääseb piirkonnamärguande riba sisse, mis on näidatud ekraani parempoolses servas. Piirkonna märguande seadmine ja sisselülitamine: 1. Vajutage MENU | MENU | ↓ ALARMS | ENT | ↓ SONAR ALARMS | ENT. 2. Vajutage ↓ ZONE ALARM ENABLED | → ADJUST ZONE | ENT.

Sonari märguannete menüü piirkonna seadete käsu valikuga (vasakul); piirkonna märguande seadete valikust, kus on valitud ülemine piir (paremal).

3. Piirkonna märguande ülempiiri seadmiseks kasutage ← või → valimaks UPPER, seejärel vajutage ↑ või ↓ liigutamaks riba ülemist otsa soovitud sügavusele. 4. Piirkonna märguande ülempiiri seadmiseks kasutage ← või → valimaks LOWER, seejärel vajutage ↑ või ↓ liigutamaks riba alumist otsa soovitud kõrgusele. 5. Vajutage EXIT | ← ZONE ALARM ENABLED | ENT | EXIT | EXIT | EXIT. Nüüd käivitab iga piirkonna märguande sügavuspiiridesse jõudnud kaja – kala, põhi, mingi ese – piirkonna märguande. Järgmisele sügavusseadele lülitamiseks avage sonari märguande menüü ja toimige ülaltoodud punktides 3 ja 4 toodud juhiste järgi.

59


Kalamärguanne Kalamärgandeks kasutage erilist helisignaali, mis teavitaks, kui Fish I.D.™ on tuvastanud kala vms (kalamärkuande töötamiseks peab Fish I. D. olema sisselülitatud). Erineva suurusega kala sümbolite jaoks on erineva kõlaga helisignaal.

Sonari märguande menüü valitud kalamärguandega. Kui kastike on tühi, näitab see et märguanne on väljalülitatud. Kalamärguande sisselülitamiseks:

1. Vajutage MENU | MENU | ↓ ALARMS | ENT | ↓ SONAR ALARMS | ENT. 2. Vajutage ↓ FISH ALARM | ENT | EXIT | EXIT | EXIT.

Kiiruse kalibreerimine Ebatäpsuste kompenseerimiseks on võimalik kiiruse andurit kalibreerida. Enne kui hakkate kalibreeringut muutma, arvutage välja veaprotsent. Seejärel sisestage väljaarvutatud suurus. Näiteks kui leiate, et kiiruseandur näitab kiirust 10 protsenti tegelikust suuremana, sisestage kalibreerimisaknas -10. Kui kiiruseandur annab kiiruseks tegelikust 5 protsenti aeglasema, sisestage kalibreerimisaknas +5. Hea moodus kiiruseanduri täpsuse mõõtmiseks on võrrelda seda GPS-i abil mõõdetava kiirusega. Kui võrdlete kiiruseandurit GPS-i näidatava kiirusega, tehke seda võimalikult vaikselt lainetuse vabal veel, kui see on võimalik. (Juhul, kui te ei võta arvutuste tegemisel arvesse lainetuse kiirust.) Kui te olete saavutanud paranduseks õige suuruse, sisestage see nii: 1. Vajutage MENU | MENU | ↓ to SONAR SETUP | ENT | ↓ CALIBRATE WATER SPEED | ENT.

60


2. Sisestage varem arvutatud number: vajutage ↑ või ↓ esimese näitaja muutmiseks (+ või -), seejärel vajutage → liigutamaks kursorit järgmisele numbrile ja korrake tegevust seni, kuni protsent on õige, seejärel vajutage EXIT.

Diagrammi kiirus Kiirust, millega kajad liiguvad üle ekraani, nimetatakse diagrammi kiiruseks. Vaikimisi on see seatud maksimumile. Me soovitame jätta selle seade selliseks peaaegu kõikidel kalastustingimustel. Sellegipoolest võite eksperimenteerida diagrammi kiirusega, kui te ei liigu või triivite väga aeglaselt. Mõnikord võite saavutada diagrammi kiiruse vähendamisega paremaid kujutisi, sõltuvalt sellest, kui kiiresti te põhja suhtes liigute. Kui olete ankrus, püüate jää peal või kalastate dokis olles, katsetage diagrammi kiirusega umbes 50 protsenti. Kui te triivite aeglaselt, proovige diagrammi kiirusega umbes 75 protsenti. Kui te ei liigu ja kalad ujuvad läbi sonari signaalikoonuse, näib nende kujutis ekraanil kaare asemel pika joonena. Diagrammi kiiruse vähendamine võib anda lühema joone, mis vastab täpsemalt tavalisele kalapeegeldusele.

Sonarilehekülje menüü valitud Diagrammi kiiruse käsuga (vasakul). Diagrammi kiiruse kontrollriba (paremal).

Kui olete teinud katsetusi diagrammi kiirusega, ärge unustage seda seada maksimumile, hakates sõitma normaalsetel või suurtel kiirustel. Diagrammi kiiruse muutmiseks: 1. Vajutage sonarileheküljel MENU | ↓ CHART SPEED | ENT. 2. Ilmub diagrammi kiiruse kontrollriba. Vajutage ↓ diagrammi kiiruse vähendamiseks. Vajutage ↑ diagrammi kiiruse suurendamiseks. 3. Kui see on seatud soovitud tasemele, vajutage EXIT.

ColorLine™ ColorLine laseb teil teha vahet tugevate ja nõrkade kajade vahel. Tugevamatele peegeldunud signaalidele annab ta eredama värvitooni. See võimaldab teil vahet teha kõva ja pehme põhja vahel.

61


Näiteks pehme, mudane või taimestikuga kaetud põhi peegeldab tagasi nõrgema signaali, mis on näidatud kitsa värvilise joonena (tumesinine koos punase või vähese kollasega). Kuna kalad on nõrgemate signaalipeegeldajate hulgas, näitavad nad ennast ekraanil siniste kaartena. Kõva põhi või mõni muu suhteliselt kõva objekt peegeldab tugeva signaali, mida kuvatakse laia eredalt värvitud joonena (punakaskollane kuni helekollane). Kui te näete kahte võrdse suurusega signaali, üks punasest kuni kollaseni värvitud ja teine mitte, siis heledamat värvi (kollane) andev on tugevam signaal. See aitab eristada põhjas olevaid puid muust taimestikust, või kalu elututest objektidest. ColorLine on muudetav. Katsetage oma seadmega, et leida ColorLine’i seaded, mis teile kõige paremini sobivad.

Sonarilehekülg valitud ColorLine käsuga (vasakul). ColorLine’i kontrollriba (paremal).

ColorLine’i seadistamine: 1. Vajutage sonarileheküljel MENU | ↓ COLORLINE | ENT. 2. Ilmub ColorLine’i kontrollriba. Vajutage ↓ ColorLine’i vähendamiseks; Vajutage ↑ ColorLine’i suurendamiseks. 3. Kui see on seatud soovitud tasemele, vajutage EXIT.

62


Joonised “A” vasakul näitavad diagramme, kus ColorLine on tehase seades 70 protsenti. Joonised „B” paremal näitavad samu asukohti, kuid ColorLine on suurendatud kuni 84 protsendini. Joonisel 1B ei ole näha vasakul kivi kõrval olevat kala, kuid parempoolse kivi kõrval on näha kala.

Sügavuskursor Sügavuskursor koosneb horisontaaljoonest koos numbrilist sügavust näitava kastikesega paremal pool. Kastikeses olevad numbrid näitavad

63


kursori sügavust.

Sügavuskursori käsk valitud (vasakul). Sügavuskursor on aktiivne (paremal); joon näitab, et suur kala on 21,9 jala (6,5 m) sügavuses.

Kursorit võib liigutada igasse ekraanil olevasse punkti, võimaldades teil määrata objekti asukoha sügavust. 1. Sonarileheküljel vajutage MENU | ↓ DEPTH CURSOR | ENT. 2. Ilmub sügavuskursor. Vajutage ↓ või ↑ kursori joone muutmiseks. 3. Sügavuskursori kaotamiseks vajutage EXIT.

Sügavuspiirkond - automaatne Esmakordsel käivitamisel on põhjasignaal automaatselt asetatud ekraani madalamasse poolde. Seda nimetatakse automaatseks piiramiseks ja see on automaatfunktsiooni üks osa. Te võite seda piiri liigutada erinevale sügavusele, sõltuvalt põhja sügavusest ja hetkesügavusest. Tehke nii: 1. Vajutage sonarileheküljel MENU | ↓ DEPTH RANGE | ENT.

Sonarilehekülg valitud sügavuspiiri käsuga (vasakul); sügavuspiiri kontrollskaala (paremal).

2. Ilmub sügavuspiiri kontrollskaala. Vajutage ↑ või ↓ valimaks muud piirkonda. Sinine riba näitab valitud piirkonda. Varjutatud numbreid ei saa valida. 3. Kui sobiv piirkond on valitud, vajutage EXIT menüüst väljumiseks.

64


Sügavuspiirkond - manuaalne Kui seade on manuaalrežiimis, võite muuta sügavuspiirkonda täies ulatuses. Sügavuspiirkondi on 16, alates 1,5 m kuni 1200 m. Manuaalsele sügavuspiirkonnale lülitumiseks:

1. Lülitage kõigepealt välja automaatne sügavuspiirkond. Sonarileheküljel vajutage MENU | ↓ AUTO DEPTH RANGE | ENT. 2. Vajutage ↓ DEPTH RANGE | ENT, ilmub sügavuspiirkonna kontrollriba. 3. Vajutage ↓ või ↑ muu sügavuspiirkonna valimiseks. Valitud piirkonda näitab horisontaalne sinine riba. 4. Kui uus piirkond on valitud, vajutage EXIT menüüst väljumiseks. MÄRKUS Sonari sügavussuutlikkus sõltub anduri installatsioonist, vee ja põhja tingimustest ja muudest asjaoludest.

Sügavuspiirkond – ülemised ja alumised piirid Peaaegu igat lõiku veesambast võib kujutada ekraanil, kasutades ülemise ja alumise piiri seadet. See lubab teil valida madala ja sügava piiri, mis on näidatud ekraanil, pidades silmas, et ülemise ja alumise valitava piiri vahele jääks vähemalt 3 m. Näiteks võib kasutada piirkonda 3.6 m kuni 10,2 m. Ülemise ja alumise piiri muutmine annab teile kaugelt suurema kontrolli sügavuspiirkonna üle. See võimaldab teil „suumida” ekraaniga peaaegu piiramatutes kombinatsioonides. Võib kuvada peaaegu kõiki lõikusid veesambast alates pinnast kuni põhjani. See suurendab sonari näidatavaid objekte ja võimaldab sobitada paremini vastavalt kalapüügi vajadustele ja vee tingimustele.

Sonarilehekülje menüü valitud ülemise ja alumise piiri käsuga (vasakul); sonari diagrammipiiride menüü koos valitud ülemise piiriga (paremal).

Ülemiste ja alumiste piiride muutmiseks: 1. Vajutage sonarileheküljel vajutage MENU | ↓ UPPER AND LOWER LIMITS | ENT. Ilmub sonari diagrammipiiride menüü koos valitud ülemise piiriga.

65


2. Ülemise piiri muutmiseks vajutage ENT. Vajutage ↑ või ↓ esimese numbri muutmiseks, seejärel vajutage → kursori liigutamiseks teisele numbrile ja korrake seda tegevust seni, kuni sügavus on õige, seejärel vajutage EXIT. 3. Madalama piiri seadmiseks vajutage ↓ LOWER LIMIT | ENT. Vajutage ↑ või ↓ esimese numbri muutmiseks, seejärel vajutage → kursori liigutamiseks järgmisele numbrile, korrake seda tegevust seni, kuni õige näitaja on käes, seejärel vajutage EXIT | EXIT | EXIT.

Normaalekraan automaatses sügavuspiirkonnarežiimis (vasakul): ülemise ja alumise piiriga fokuseeritud osa veesambast sügavuses 7,5 m kuni 13,5 m (paremal). Fokuseeritud e. suumitud kujutisel, mis on paremal, võib näha objektide paremat eraldust.

Ülemiste ja alumiste piiride väljalülitamine: Vajutage sonarileheküljel MENU | ↓ AUTO DEPTH RANGE | ENT | EXIT.

FasTrack™ See funktsioon muudab automaatselt kõik peegeldunud kalad lühikesteks horisontaaljoonteks, mida kuvatakse ekraani parempoolses servas. Ekraani ülejäänud osa töötab normaalselt edasi. FasTrack annab teile kiire ülevaate tingimuste muutumisest paadi all. See võib osutuda kasulikuks, kui kalastate jää peal või ankrus olles. Kui paat ei liigu, on kalade peegeldunud signaalid joonistunud pikkade väljaveninud joontena. FasTrack muudab diagrammi vertikaalribana esinevaks diagrammiks, mis annab kokkuvõttes kasulikku lisainfot liikumatus paadis kalastades.

66


FasTrack’i näitav sonarilehekülg.

Fish I. D.™ (Kalasümbolid ja sügavused) Fish I. D. funktsioon identifitseerib objektid, mis vastavad teatavatele tingimustele. Mikroarvuti analüüsib kõiki kajasid ja kõrvaldab nende hulgast pinnahäired, erineva temperatuuriga veekihtide tekitatavad häired ja teised ebasoovitavad signaalid. Enamikul juhtudel on allesjäänud sümbolite taga kalad. Fish I. D. funktsioon muudab tegeliku kalalt peegelduva signaali ekraanil kalasümboliks. Kalasümboli suurusi on mitmeid. Seda kasutatakse erineva suurusega objektide märkimiseks. Teisisõnu, Fish I. D. kuvab ekraanile väikese kalasümboli, kui ta tunnetab objekti väikese kalana, keskmise suurusega kalasümboli suurema objekti puhul jne. Sonari mikroarvuti on küll tark, kuid võib saada petetud. Ta ei suuda teha vahet kalade ja mitmete muude objektide vahel, nagu näiteks kilpkonnad, veeshõljuvad esemed, õhumullid jne. Eraldiseisvad puuoksad, mis ulatuvad välja puuvõrast, on Fish I. D. jaoks kalast eristamiseks kõige keerulisemad objektid. Te võite näha kalasümboleid ekraanil, kuigi vees neid selles kohas tegelikult ei ole. Võib ka vastupidi juhtuda. Kas see tähendab, et Fish I. D. on rikkis? Ei. See funktsioon lihtsalt töötleb sonari vastuvõetavaid signaale oma spetsiifilisel moel, et aidata ekraanil olevat paremini lugeda. Pidage meeles: Fish I. D. on üks paljudest vahenditest, mida me teile pakume, et te võiksite sonari efektiivsust suurendada. See ja ka teised funktsioonid aitavad teil edukalt „näha” paadi alla mitmesugustes vee ja kalastamistingimustes. Katsetage Fish I. D. funktsiooniga, saamaks tuttavaks tema omadustega. Vaikimisi seade Fish I. D. jaoks on väljalülitatud olek.

67


Sonari funktsioonid valitud (vasakul); Fish I. D. sümbolid valitud (paremal).

Fish I. D. funktsiooni sisselülitamiseks: 1. Vajutage sonarileheküljel MENU | ↓ SONAR FEATURES | ENT. 2. Vajutage ↓ FISH SYMBOLS | ENT | EXIT | EXIT. Fish I. D. väljalülitamiseks korrake punkt 1 toodud juhiseid.

Joonised 1A ja 2A (vasakul) näitavad sonarilehekülge normaaldiagrammi režiimis. Joonised 1B ja 2B (paremal) näitavad sama kohta, kuid Fish I. D. sisselülitatuna. Jälgige, kuidas kaared on asendatud kalasümbolitega.

68


FishTrack™ FishTrack funktsioon näitab kalasümboli sügavust, kui see ilmub ekraanile. See võimaldab teil täpselt arvestada objekti sügavust. See funktsioon on saadaval siis, kui Fish I. D. on sisselülitatud. Vaikimisi seades on FishTrack väljalülitatud. FishTracki sisselülitamiseks: (Märkus: nende juhendite järgimisel lülituvad FishTrack ja Fish I. D. sisse üheaegselt.) 1. Vajutage sonarileheküljel MENU | ↓ SONAR FEATURES | ENT. 2. Vajutage ↓ FISH DEPTHS | ENT | EXIT | EXIT. FishTrack’i väljalülitamiseks korrake punktis 1 toodud juhendeid. Lülitades FishTrack’i välja sel viisil, ei lülitu Fish I. D. sümbolid välja.

Sonari funktsioonide menüü, kus on valitud Fish I. D. sügavus (vasakul). Kui kastikeses märk puudub, on funktsioon välja lülitatud. Sonarilehekülg näitamas Fish I. D. sümboleid ja FishTrack sügavus on sisse lülitatud (paremal).

Sagedus (anduri sageduse mõõtmine) Kahesageduslik andur võib töötada nii 200 kHz kui ka 50 kHz sagedusega. 200 kHz sagedusel on koonuse nurk 12° ja 50 kHz sagedusel on koonuse nurgaks 35°. Tehase seades on sagedus 200 kHz, mis on parem madalas vees kasutamiseks (90 m või vähem). See sagedus on parim valik umbes 80 protsendil sportlikel kalastamistel nii mage- kui ka merevees. Kui te satute kalastama väga sügavale mereveele, 90 m kuni 150 m või sügavamale, on parem valik 50 kHz sagedus. 200 kHz andur annab ekraani pildile parema detailsuse ja teravuse, kuid väiksema sügavustundlikkuse. 50 kHz andur suudab peegeldada signaale sügavamalt, kuid väiksema detailsuse ja teravusega. (Pidage meeles, et kõik sonarseadmed loevad signaali magedas vees sügavamalt kui soolases vees.) Sellele rusikareeglile on ka üks üldine erand. Mõned kalamehed, kes püüavad mageveelistel järvedel (või ookeanil), tahavad püügivahendit näha sonari ekraanil.

69


Paljudel sellistel juhtudel osutub kasulikuks 50 kHz andursignaal, kuna laiem koonuse nurk võimaldab sööta paremini jälgida.

Sonari funktsioonide menüü, kus on valitud 200 kHz sagedus.

Sageduse seade muutmine 50 kHz: 1. Vajutage sonarileheküljel MENU | ↓ SONAR FEATURES | ENT. 2. Vajutage ↓ 50 kHz | ENT. 3. Vajutage EXIT | EXIT menüüst väljumiseks. Sageduse seade muutmine 200 kHz: 1. Vajutage sonarileheküljel MENU | ↓ SONAR FEATURES | ENT. 2. Vajutage ↓ 200 kHz | ENT. 3. Vajutage EXIT | EXIT menüüst väljumiseks.

HyperScroll™ Vaadake pingimiskiiruse funktsiooni.

kirjeldust,

mis

kontrollib

HypersScrolli

Sonari diagrammi andmete logi Kui teie seadmesse on paigaldatud MMC-mälukaart, võib sellele salvestada sonari ekraanil nähtava. Seda salvestust võib hiljem taasesitada. (Sonari diagrammi taasesituseks vaadake sissejuhatust selles peatükis olevale sonari simulaatorile.) Kui teil on arvuti ja internetiühendus, laadige alla meie tasuta Sonar Viewer ja teie seadme emulaator meie koduleheküljelt www.lowrance.com. See võimaldab teil taasesitada sonari logisid oma personaalarvutis.

70


Sonarilehekülje menüü, kus on valitud sonari diagrammi andmete logi käsk (vasakul). Sonari diagrammi logimise menüü, kus on valitud logimise alustamise käsk (paremal). Sellel MMC-mälukaardil on 11,7 MB vaba ruumi, kuhu saab salvestada jooksvat diagrammi 20 min 44 sek vältel.

Diagrammi andmevoo salvestamiseks või logimiseks: 1. Vajutage MENU | ↓ LOG SONAR CHART DATA | ENT. 2. Vaikimisi seadetega andmevoo salvestamiseks vajutage ENT. Menüü kaob ja sonarilehekülje pealkirjariba näitab faili nime, mida te salvestate. Kui salvestuse aeg hakkab lõppema, ilmub sellekohane hoiatav kiri. MÄRKUS: Te võite kõiki neid seadeid muuta, kasutades kursori nooli erinevate käskude esiletoomiseks. Valige FILE NAME, kui soovite muuta nime. Valige CHART QUALITY, kui soovite vähendada salvestuse kvaliteeti ja seeläbi pikendada salvestusaega. Kui olete teinud muudatused seadetes, valige START LOGGING.

Müra vähendamine Vaadake kirjeldust Põhjalikum signaalitöötlus selles peatükis.

Lisaandmed Kõikidel lehekülgedel, v.a satelliitide- ja navigatsioonilehekülgedel, võite liigutada andmeid ekraanil lisaandmete käsuga. Erinev andmestik teie seadme kohta on jagatud lisaandmete menüüs kategooriateks. Nende kategooriate hulka kuuluvad GPS-i andmed, navigatsioon, teekonna kalkulaator, aeg, sonari andmed ja mitmesugune muu info. Nendest kategooriatest võite ekraanile valida mitmesuguseid andmeid erinevates kombinatsioonides. Kategooriate jaotus seal on ainult selleks, et aidata orienteeruda informatsioonihulgas.

71


Lisaandmed on näidatud aknas (vasakul); andmete lehitseja, kus on avatud sonari andmete kategooria (paremal).

Informatsiooni lisamine ekraanile: 1. Vajutage MENU | ↓ OVERLAY DATA | ENT. 2. Kui lisaandmed on kuvatud teie ekraanile, näete te nende andmete nimekirja menüüna. Andmete lisamiseks valige (ENT TO ADD) ja vajutage ENT. Andmete lehitseja näitab informatsiooni kategooriaid, millest igaühe juures on sümbolid “+” või “–”. Kategooria, mille juures on “+”-sümbol, on avatav, see tähendab, et tema sisu on peidetud. Valides mingi kategooria ja vajutades ENT, näidatakse kategooria sisu nii, et võite selle hulgast valida. Avatud kategooria (mille juures on „–„-sümbol) võib uuesti sulgeda, et tema sisu peita. Selleks valige see kategooria ja vajutage ENT. 3. Avage kategooria, kus võivad sisalduda andmed, mida soovite kuvada ekraanile. Seejärel vajutage nooleklahve ↓ või ↑ vajalike andmete valimiseks. 4. Kui vajalikud andmed on esile toodud, vajutage ENT selle valimiseks (sisselülitamiseks) või sellest loobumiseks (väljalülitamiseks). Kui see on sisse lülitatud, ilmuvad andmed ekraani ülaservas. Iga lehekülje ekraanil on maksimum arv andmeid, mida võib kuvada lisaandmete käsuga. 5. Kui soovitud muudatused on tehtud, vajutage EXIT | EXIT leheküljeekraanile tagasipöördumiseks. Lisaandmete eemaldamiseks: 1. Kui olete leheküljeekraanil, mis näitab andmeid, mida soovite eemaldada, vajutage MENU | ↓ OVERLAY DATA | ENT. 2. Te näete hetkel kuvatavate lisaandmete nimekirja. Valige andmed, mida soovite ekraanilt eemaldada, ja vajutage ENT | ENT andmete eemaldamiseks. Järgmiste andmete eemaldamiseks valige need ja vajutage ENT | ENT.

72


3. Kui olete lõpetanud kõikide eemaldust vajavate lisaandmete eemaldamise, vajutage EXIT tagasipöördumiseks leheküljeekraanile.

Näidatud on lisaandmed, kus on valitud vee kiirus (vasakul). Vajutage ENT, et valida eemaldamise võimalus REMOVE option (paremal). Vajutage uuesti ENT näidu eemaldamiseks ja lisaandmete akna juurde tagasipöördumiseks.

Lisaandmete ümberpaigutamine: Te võite pidada vajalikuks ekraanilolevate andmete ümberpaigutamist. 1. Vajutage MENU | ↓ OVERLAY DATA | ENT. 2. Te näete hetkel kuvatavate lisaandmete nimekirja. Valige üks neist, mida soovite liigutada ja vajutage ENT | → MOVE | ENT. 3. Valitud andmed hakkavad ekraanil vilkuma. Selle elemendi uude asukohta liigutamiseks kasutage nooleklahve →, ← , ↑ ja ↓. 4. Kui olete uue paigutusega rahul, vajutage EXIT | EXIT. MÄRKUS: Ümberkorralduse käsk ja lisaandmete käsk kasutavad samu informatsiooni kategooriaid. Erinevus kahe käsu vahel on see, et ümberkorralduse käsku kasutatakse ainult numbriliste andmekastikestega lehekülgede muutmiseks, kuid lisandmete käsk muudab ekraanilolevat informatsiooni. Saamaks teavet andmekastikeste muutmise kohta, vaadake lk 82: Lehekülje kuvamise ümberkorraldamine. Kuvatavate andmete kirja suuruse muutmiseks:

1. Vajutage kaardi- või sonarileheküljel MENU | ↓ OVERLAY DATA | ENT. 2. Vajutage ↓ või ↑ Data Type valimiseks | vajutage → või ← Data Size | EXIT.

Valitud andmed kuvatakse uues suuruses. (Teist tüüpi andmete kirjasuuruse muutmiseks korrake neid samme, alustades punktist 2.) 3. Eelmisele leheküljele naasmiseks vajutage EXIT.

73


Sonari ekraan lisaandmetega, mis on sügavus, temperatuur, liikumiskiirus ja paadi liikumistrajektoor.

MÄRKUS: Mõnda tüüpi andmeid võidakse kuvada ainult ühe kirjasuurusega. Sellisel juhul selle andmetüübi jaoks andmesuuruse kastikest ei kuvata. Lisaandmete kujundus Kas soovite näha lisaandmeid numbrilise näiduna või analoognäidiku kujul? Lisaandmete kujunduse funktsiooni abil võite muuta andmete kujundamise kuvamise endale meelepäraseks. Lisaandmete kujunduse menüüsse sisenemiseks:

1. Vajutage MENU | ↓ OVERLAY DATA | ENT. 2. See toob esile lisaandmete menüü koos hetkel kuvatavate lisaandmete nimekirjaga. Tooge esile andmed, mida soovite menüüs muuta ja vajutage ENT, mis käivitab andmete informatsiooni menüü. 3. Vajutage ↓ lisaandmete kujunduse valimiseks, valige analoognäit ja vajutage ENT. 4. Seejärel vajutage → analoogseadistusse sisenemiseks, mis muudab ekraaniloleva numbrilise näidu analoognäiduks.

Andmete informatsiooni menüü (vasakul), kus on avatud andmete kujunduse aken. Valige analoog ja ilmub analoogseadistuse nupp (paremal).

74


Näidiku seadistuse menüü.

Analoogmenüüs on neli põhilist seadevõimalust: teemad, märgistused, alguspunkt ja tekst. Kõik näidikud peale teksti seadistuse saab muuta menüüs läbipaistvaks. Seadistuse menüü muutmiseks liikuge allapoole, tõstke esile üks neljast seadistuse võimalusest ja vajutage ENT. Kasutage ↑ ↓ klahve soovitud kategooria valimiseks seadistusmenüüs ja vajutage ENT. Sonari ekraanile tagasipöördumiseks vajutage korduvalt ENT. Põhjalikuma informatsiooni saamiseks lisaandmete kujunduse kohta pöörduge otse leheküljele 160.

Pingimiskiirus ja HyperScroll™ Pingimiskiirus kontrollib saatja poolt vette edastatavate helilainete ehk pingide kiirust. Tehase seades on pingimise kiiruseks seatud 50 protsenti. Paadi normaalsel kiirusel annab see piisavalt hea lainete tagasipeegelduse ja kuvamise ekraanile ning võimaldab uuendada diagrammi maksimaalse kiirusega. Siiski, kui te liigute paadiga suurtel kiirustel või soovite liikuda ekraanil maksimaalse võimaliku kiirusega, võite selleks kasutada HyperScroll™ funktsiooni. Kui te muudate pingimiskiiruse mingile seadele, kus see on suurem kui 50 protsenti, läheb seade automaatselt HyperScroll režiimi. Suurem pingimiskiirus võimaldab teil hoida sonariekraanil detailset pilti ja ekraani pildi muutus ja diagrammi liikumine suudavad sammu pidada veepinnal kiiresti libiseva paadiga. Kasutades HyperScroll’i, võib tekkida vajadus vähendada manuaalselt tundlikkust, et seade töötaks efektiivselt. Sõltuvalt vee sügavusest ja teistest tingimustest, võib HyperScroll põhjustada teise põhjasignaali ilmumist. See võib omakorda

75


tekitada ekraanile paljud häired. Sel juhul vähendage tundlikkus tasemeni, kus häired kaovad. Kui lülitate HyperScroll’i välja, viige tundlikkus algsele tasemele.

Sonari menüü, kus pingimiskiiruse käsk on valitud (vasakul). Pingimiskiiruse kontrollriba (paremal) vaikimisi seades.

Pingimiskiiruse muutmiseks: 1. Vajutage sonarileheküljel MENU | ↓ PING SPEED | ENT. 2. Ilmub pingimiskiiruse kontrollriba. Vajutage ↑ pingimiskiiruse suurendamiseks, vajutage ↓ pingimiskiiruse vähendamiseks. Kui olete seadnud kiiruse soovitud tasemele, vajutage EXIT. HyperScroll’i väljalülitamiseks: 1. Vajutage sonarileheküljel MENU | ↓ PING SPEED | ENT. 2. Ilmub pingimiskiiruse kontrollriba. Vajutage ↓ pingimiskiiruse vähendamiseks 50 protsendini. Kui see on soovitud tasemel, vajutage EXIT.

Kui suurendate pingimiskiirust ja lülitute HyperScroll’i, muutub FasTrack graafilise displei riba ekraani parempoolses servas kaks korda laiemaks. See võimaldab teil paremini jälgida sonari vastuvõetavaid signaale, nii nagu oleks see välksonarseadme puhul. Lisainformatsiooni FasTrack’i kohta vaadake peatüki algusest.

Algseadistuse taastamise võimalus Seda käsku kasutatakse kõikide funktsioonide, võimaluste ja seadete tehase seadesse tagasiviimiseks. See võib olla kasulik, kui te olete seadistustes teinud mitmesuguseid muutusi ja soovite pöörduda tagasi algse automaatse töö juurde. 1. Vajutage MENU | MENU | ↓ SYSTEM SETUP | ENT | ↓ RESET OPTIONS | ENT. 2. Vajutage ← YES | ENT. 3. Kõik menüüd kustutatakse ja seade pöördub tagasi kaardileheküljele 4000-miilise suumipiirkonnaga, täpselt nii, nagu oleksite seadme esmakordselt sisse lülitanud. Sellega on seade viidud tehase seadistusse.

76


Süsteemseadistuse menüü, kus algseadistuse valiku käsk on valitud (vasakul). Algseadistuse valiku dialoogikast (paremal).

MÄRKUS Algseadistuse valik ei kustuta teekonnatähiseid või sonari logisid.

asukohapunkte,

marsruute,

Veel läbitud vahemaa nullimine Sonari diagrammi numbrilise andmestiku ekraan sisaldab akent, kus näidatakse läbitud vahemaad, mida nimetatakse veel läbitud vahemaaks („w Distance”). See informatsioon arvutatakse vee liikumiskiiruse anduri põhjal, mitte GPS-i abil. Veel läbitud vahemaa akent võib viia nulli, kasutades käsku Reset Water Distance‚ nulli veel läbitud vahemaa’ command. Vajutage MENU | MENU | ↓ SONAR SETUP | ENT | ↓ RESET WATER DISTANCE | ENT. Menüüd kaovad ja veel läbitud vahemaa on seatud 0,00.

Kiilu nihke seadmine See seade mõõdab vee sügavust anduri põhjast veekogu põhjani. Kuna andur asub allpool veepinda, siis sügavus, mida näidatakse digitaalsel sügavusmõõturil, diagrammi sügavusel skaalal, diagrammi kursoril või kalasümbolil, ei ole tegelikult täpne. Kui andur asub 30 cm allpool veepinda ja ekraanil näidatakse veesügavuseks 9 m, on vee tegelik sügavus 9 m 30 cm. Purjekatel ja teistel suure süvisega veesõidukitel võib vahemaa anduri ja kiilu või mootori kõige madalamal asetseva osa vahel olla meeter või rohkem. Sel juhul võib ebaõige sügavuse lugem viia madalikule sõitmiseni või kokkupõrkeni vee all olevate objektidega. Kiilu nihke funktsioon kõrvaldab paadi juhi jaoks vajaduse pidevalt peast arvutada, kui sügav vesi jääb kiilu alla. Kilu nihe võimaldab kalibreerida numbrilist sügavust: diagrammi sügavuse skaalat, diagrammi kursori sügavust ja ekraanil kuvatavate alade sümbolite sügavust. Sügavuse indikaatorite kalibreerimiseks mõõtke kõigepealt anduri ja paadi kõige madalama osa kõrguste vahe. Selles näites kasutame 105 cm.

77


See tuleb sisestada kui negatiivne 105 cm, mis paneb sügavusmõõtja näitama nii, nagu oleks andur sügavamal vees, kui ta on tegelikult. 1. Vajutage MENU | MENU | ↓ to SONAR SETUP | ENT. 2. Kasutage nooleklahvi ↓ liikumaks alla KEEL OFFSET, seejärel vajutage ENT. Ilmub kiilu nihke dialoogikast. Vajutage ↓ plussmärgi (+) miinusmärgiks (–) muutmiseks. 3. Vajutage → esimesele numbrile, seejärel vajutage ↑ numbri muutmiseks 3ks. 4. Vajutage → teisele numbrile, seejärel vajutage ↑ numbri muutmiseks 5ks, seejärel vajutage EXIT. Sügavusnäidikud näitavad nüüd õiget kiilu all olevat vee sügavust. MÄRKUS: Kui kiilu all oleva vee sügavuse teadmine pole nii tähtis, võite kalibreerida sügavusnäidikuid nii, et nad näitavad tegelikku vee sügavust pinnast põhjani. Selleks mõõtke kõigepealt anduri sügavus veepinnast (paadi veeliinist). Selles näites kasutame 45 cm. See sisestatakse kui positiivne 45 cm, mis näitab andurit kõrgemal olevana, kui ta seda on tegelikult. 1. Vajutage MENU | MENU | ↓ SONAR SETUP | ENT. 2. Kasutage noolt ↓ liikumiseks alla KEEL OFFSET-ini, seejärel vajutage ENT. Ilmub kiilu nihke dialoogikast plussmärgiga (+) kasti ees. 3. Vajutage → esimesele numbrile, seejärel vajutage ↑ numbri muutmiseks 1ks. 4. Vajutage → teisele numbrile, seejärel vajutage ↑ muutmaks numbrit 5ks ja vajutage EXIT. Nüüd näitab sügavusnäidik õigesti vee sügavust veepinnast põhjani.

Tundlikkus ja automaatne tundlikkus Tundlikkus kontrollib seadme võimet reageerida kajadele. Madal tundlikkuse aste (0 kuni 50 protsendini) ei näita suuremat osa põhja, kalade signaale ja informatsiooni teiste objektide kohta. Kõrge tundlikkuse aste võimaldab teil näha detailselt, kuid see võib tekitada ekraanile häireid ebasoovitavatest signaalidest. Tavaliselt on parim tundlikkuse aste siis, kui on näha selge põhjasignaal koos mõningase pinnavirvendusega.

78


Automaatne tundlikkus Vaikimisi seades on tundlikkuse režiim automaatne. See põhineb vee sügavusel ja tingimustel. Kui seade on automaatrežiimis, muudetakse tundlikkust automaatselt nii, et hoida selget ja tugevat põhjasignaali, lisades sellele veel natuke juurde. See juurdelisamine annab võime näidata kalu ja teisi detaile. Siiski tekivad olukorrad, kus esineb vajadus tundlikkuse suurendamiseks või vähendamiseks. Tavaliselt juhtub see siis, kui soovite näha detailsemat pilti, sellest ka vajadus tundlikkuse suurendamiseks. Või kui lained ja paadi kõikumine tekitavad õhumulle, millest tulenevad häired veesambas. Sellisel juhul aitab tundlikkuse vähendamine ka vähendada häireid. Kontrollriba, millega tundlikkust suurendatakse või vähendatakse, on samasugune nii automaatse kui manuaalrežiimi puhul. Automaatrežiimis võite tõsta tundlikkuse kuni 100 protsendini, kuid minimaalseade on piiratud. Automaatrežiimis jätkab seade väiksemate korrigeerimiste tegemist teie poolt seatud taseme ümber. Manuaalrežiimis on teil täielik kontroll tundlikkuse üle ja te võite seda muuta ükskõik kui kõrgeks: 0 kuni 100 protsendini. Olles kord valinud mingisuguse taseme manuaalrežiimis, jätkab seade tööd sellel tundlikkuse astmel seni, kuni te seda muudate või pöördute tagasi automaatrežiimi. Tundlikkuse muutmiseks automaatrežiimis: 1. Vajutage MENU | ENT. 2. Ilmub tundlikkuse kontrollriba. Vajutage tundlikkuse vähendamiseks ↓ ja tundlikkus suurendamiseks ↑. Kui see on seatud soovitud tasemele, vajutage EXIT. (Kui jõuate maksimaalse või minimaalse piirini, kõlab helimärguanne.)

Sonari menüü, kus tundlikkuse käsk on valitud (vasakul). Tundlikkuse kontrollriba (paremal).

79


Tundlikkuse muutmiseks manuaalrežiimis: 1. Lülitage esiteks välja automaatne tundlikkus: sonarileheküljel. Vajutage MENU | ↓ AUTO SENSITIVITY | ENT. 2. Vajutage ↑ SENSITIVITY | ENT, ja ilmub tundlikkuse kontrollriba. Vajutage ↓ või ↑ teise tundlikkusastme valimiseks. Kui see on seatud soovitud tasemele, vajutage EXIT. Automaatse tundlikkuse uuesti sisse lülitamiseks: Vajutage sonarileheküljel MENU | ↓ AUTO SENSITIVITY | ENT | EXIT. MÄRKUS: Automaatse tundlikkuse seadete uuesti tehase seadetesse muutmiseks vaadake kirjeldust peatükis Tehaseseadete taastamine. Kui tundlikkus on manuaalrežiimis, siis viib algseadete taastamise käsk selle tagasi automaatseks ja taastab samal ajal tehaseseaded. NÕUANNE: Kiiremaks tundlikkuse muutmiseks proovige jätta tundlikkuse kontrollriba diagrammi liikumise ajal ekraanile. See on kasulik siis, kui ekraanil on palju häireid ja te peate pidevalt muutma tundlikkust muutuvate veeolude tõttu.

Sonari diagrammi režiim Vaikimisi seades on sonari diagrammile taustavärviks seatud valge, kuid me pakume ka teisi variatsioone, mis võivad sobida teie eelistustega. Diagrammi võib kuvada hallina, sinise taustaga, valge taustaga, öövaates, jäävaates või põhjavärvi jälgides. Diagrammi režiimi muutmiseks: 1. Sonarileheküljel vajutage MENU | ↓ SONAR FEATURES | ENT. 2. Vajutage → ↓ SONAR CHART MODE | ENT. 3. Vajutage ↓ või ↑ Mode Name |ENT. 4. Vajutage EXIT | EXIT naasmiseks sonarileheküljele.

Sonarilehekülg ja sonari diagrammi ekraani valikud Lehekülgede menüül on neli diagrammi ekraani valikut. Vajutage neile ligipääsuks PAGES | ← või → SONAR | ↓ Option Name | EXIT.

80


Lehekülgede menüü, mis näitab sonari diagrammi ekraani valikuid.

Täisekraaniline sonari diagramm See on vaikimisi seade, mida kasutatakse, kui seade on esmakordselt sisse lülitatud või viidud uuesti algseadesse. Põhjasignaal liigub ekraanil paremalt vasakule. Sügavuse skaala ekraani parempoolses servas on abiks objektide sügavuse määramisel. Ekraani ülaservas olev joon kujutab veepinda. Põhjasügavust ja pinna temperatuuri (kui seade on varustatud temperatuuri anduriga) näidatakse ekraani vasakus ülanurgas. FasTrack™ skaala on ekraani parempoolses servas. See muudab kõik peegeldused lühikesteks horisontaaljoonteks nagu töötaks välksonar. Suumiriba, mis on parempoolses välisservas, näitab piirkonda, mida suurendatakse, kui suum on kasutusel. (Vt lisainformatsiooni saamiseks suumi peatükki, lk 92.)

Täisekraaniline sonari diagramm. Lisaandmed (sügavus ja veetemperatuur) on seatud erinevasse tekstisuurusesse.

81


Poolitatud suumiga sonari diagramm Poolitaud diagrammil näitab ekraani parempoolne osa veealust maailma pinnast kuni põhjani. Vasakul poolel on näidatud sellest suurendatud osa. Suumi piirkonda näidatakse ekraani vasakus allnurgas.

Poolitatud suumiga sonari diagramm (vasakul) näitab 2x suurendusega vasakpoolset akent. Kujutis paremal pool näitab vasakpoolset akent suurendatuna 4x.

Numbriline andmestik / diagramm Selles režiimis näidatakse ekraani parempoolses osas diagrammi. Vasakul pool on neli kastikest numbriliste andmetega: sügavus, trajektoor, suunanurk ja temperatuurigraafik.

Numbrilised andmed / diagramm.

Lehekülje kuvamise kujundamine Iga lehekülje ekraanil, v.a Täisekraaniline kaart (kaardileheküljel), on kujundatavad numbriliste andmete kastikesed informatsiooni kuvamiseks. Erinev andmestik teie seadmest on jagatud andmelehitseja menüüs kategooriateks. Nende kategooriate hulka kuuluvad GPS-i andmed, navigatsioon, teekonna kalkulaator, aeg, sonari andmed ja mitmesugune muu info. Nendest kategooriatest

82


võite ekraanile valida mitmesuguseid andmeid erinevates kombinatsioonides. Kategooriate jaotus seal on ainult selleks, et aidata orienteeruda informatsioonihulgas. Andmekastis kuvatava informatsiooni muutmiseks: Leheküljel, kus on numbriline andmekast, mida soovite muuta, vajutage MENU | ↓ CUSTOMIZE | ENT. Andmekasti nimi hakkab vilkuma, näidates, et see on valitud. Vajutage ENT kastikese muutmiseks või ↑ või ↓ mõne teise kasti valimiseks, seejärel vajutage ENT. Te näete kategooriate nimekirja, kus iga kategooria juures on “+” või “–” sümbol. Plussmärgiga kategooria “+” on avatav, selle sisu on peidetud.

Andmelehitseja koos sonari andmekategooriaga on avatud.

Kategooria nime valimine ja ENT vajutamine näitab kategooria sisu, mille hulgast te võite valida. Avatud kategooria (mille nime kõrval on „–„sümbol, võib uuesti sulgeda tema sisu peitmiseks. Selleks valige kategooria nimi ja vajutage ENT. Avage kategooriaid, mis võivad sisaldada selliseid andmeid, mida soovite kuvada ekraanile. Seejärel vajutage klahve ↓ või ↑ erineva andmevõimaluse valimiseks. Kui uus võimalus on valitud, vajutage ENT kastikese sisu uuele andmetüübile lülitamiseks, seejärel vajutage EXIT. Nüüd võite valida uue kastikese, mida soovite muuta. Kui olete seadistuse muutmise lõpetanud, vajutage uuesti EXIT ja kastikese nimi lõpetab vilkumise. MÄRKUS: Leheküljeekraan saab näidata ainult piiratud arvu andmekastikesi. FlashGraf™ FlashGraf sonarilehekülje võimalus kujutab endast välktüüpi sonarit koos liikuva diagrammiga. Ringikujuline ekraan näitab kõiki tagasipeegelduvaid kajasid kiire pildiuuendusastmega. See kasutab ColorLine®-funktsiooni, et näidata nõrgemaid objekte tumedamas värvis. Põhjasügavus on näidatud musta joonena läbi välimise ringi.

83


Te võite muuta diagrammi ja välksonari akna suurust, kasutades akna suuruse muutmise käsku, mida on kirjeldatud leheküljel 105.

FlashGraf’i lehekülg.

Poolitatud ekraan kaardi ja sonariga Selles lehekülje režiimis on ekraan jagatud kaheks nii, et kaart on vasakul ja sonaripilt paremal. Sellise ekraani võimaluse võib leida lehekülgede menüüst kaardilehekülje kategooria alt.

Kaart koos sonariga poolitatud ekraanil.

Kui see ekraan on aktiveeritud, peate määrama, kumb pool menüüst on aktiivne. Et lülituda kahe akna vahel, vajutage PAGES | PAGES. Ülaservas sinise ribaga aken on hetkel aktiivne. Tagasilülitumiseks vajutage uuesti PAGES | PAGES.

Sonarisimulaator Siinsel seadmel on sisseehitatud simulaator, mis võimaldab teil imiteerida vee peal olemist. Kõik sonari omadused ja funktsioonid on kasutatavad.

84


Simulaatori režiimis näete diagrammi failinime sonarilehekülje pealkirjaribal ja taasesituse sümbol vilgub pealkirjariba parempoolses otsas. Simulaatori kasutamiseks: 1. Vajutage sonarileheküljel MENU | MENU | ↓ SONAR SETUP | ENT | ↓ SONAR SIMULATOR

ENT | ENT.

Peamenüü, kus sonari seadistuse käsk on valitud (vasakul). Sonarisimulaatori menüü, kus simulaator on sisselülitatud (paremal).

MÄRKUS: Kui positsioneerimise simulaatori kastikesse on tehtud rist, käivitab simulaator automaatselt ka GPS-i simulaatori (kui koos sonari logiga salvestati GPS-i andmed). 2. Tehases sonarisse salvestatud diagrammi kasutamiseks vajutage EXIT. Salvestatud diagramm hakkab pildil liikuma täpselt nii, nagu oleksite vee peal. 3. Lülitage sonarisimulaator välja, vajutades MENU | MENU | ↓ SONAR SETUP | ENT | ↓ SONAR SIMULATOR | ENT | ENT | EXIT.

Sonarilehekülg

taasesitab

simulaatori režiimis diagrammi.

salvestatud

sonari

Nõuanne: Sonarisimulaator võib kasutada MMC-mälukaardile salvestatud diagramme. (Et näha, kuidas, lugege kirjeldust peatükis Sonari diagrammi andmete salvestus.)

85


Sonari diagrammi taasesituseks veenduge, et MMC-mälukaart oleks installeeritud, seejärel: 1. Vajutage MENU | MENU | ↓ SONAR SETUP | ENT | ↓ SONAR SIMULATOR | ENT.

2. Vajutage ↓ CHART USED | ENT. 3. Kasutage nooleklahve ↓ või ↑ diagrammi nime valimiseks | ENT | ↑ SONAR SIMULATOR ON | ENT | EXIT.

Sonarisimulaatori menüüs olles ärge unustage teha märget positsi oneerimissimulaatori juurde, kui soovite üheaegselt nii sonari kui GPS-i tööd. Vaadates läbi sonari logisid, võite teha märkeid kohtadele, kuhu soovite tagasi pöörduda. Kui simulaator töötab, võite lülituda ühelt diagrammi logilt teisele, avades sonarisimulaatori menüü ja järgides juhendeid, mis on antud punktis 2, et valida mõni muu diagramm. MÄRKUS: Kui lülitate seadme sisse enne anduriga ühendamist, võib see minna demorežiimi. Sõnad „demo mode” vilguvad ekraani allservas ja sonari diagramm esitub simulaatorile omaselt. Erinevalt simulaatorist on demorežiim siiski ainult demonstratsiooniks ja peatub automaatselt, kui lülitate seadme sisse koos külgeühendatud anduriga. Simulaator jätkab normaalset funktsioneerimist.

Diagrammi peatamine Kui kasutate paadis mitut seadet või teie seade on autos, võib tekkida vajadus sonari väljalülitamiseks. See käsk lülitab sonari välja ja peatab diagrammi liikumise. Sonar taaskäivitub automaatselt iga kord, kui te seadme sisse lülitate. Vajutage MENU | ↓ STOP CHART | ENT | EXIT. Sonari uuesti sisselülitamiseks ja diagrammi liikuvaks muutmiseks korrake ülaltoodud tegevust uuesti.

86


Sonari menüü, kus on valitud diagrammi peatamise käsk.

Pinna selgus Diagrammi nulljoone all olevad märgid on nn „pinnahäired”. Neid märke põhjustavad lained, paadi loksumine, temperatuuri erinevused jms. Pinna selguse kontroll vähendab või eemaldab ekraanilt pinnahäired. Seda tehakse vastuvõtja tundlikkuse muutmisega, mida pinna lähedal vähendatakse ja järk-järgult suurendatakse sügavuse suurenedes. Pinna selguse seadmiseks on kolm astet: madal, keskmine või kõrge. Ka võib seda hoopis välja lülitada. Vaikimisi seades ongi ta väljalülitatud. Pinna selguse astme muutmiseks: 1. Vajutage sonarileheküljel MENU | ↓ SONAR FEATURES | ENT.

Sonari funktsioonide menüü, kus on valitud pinna selgus.

2. Vajutage → SURFACE CLARITY | ENT. 3. Vajutage ↓ või ↑ selguse astme valimiseks | EXIT | EXIT | EXIT.

87


Vasakpoolsel joonisel on pinna selgus välja lülitatud. Parempoolsel joonisel on pinna selguse aste seatud kõrgeks.

Ülemised ja alumised piirid Vaadake kirjeldust peatükis Sügavuspiirkond – ülemised ja alumised piirid.

Suum ja suumiriba “Sissesuumimine” on kiire ja kerge moodus, mida kasutatakse selleks, et suurendada väikeseid detaile, kalade signaale ja põhja koos seal olevate esemetega. See seade võimaldab suumida kiiresti ja kergelt, vajutades sissesuumimisklahvi ZIN. Vajutades ZIN-klahvi ühe korra, suurendatakse ekraanil olevat kujutist 2x. Veelkordne vajutamine neljakordistab ekraanil kuvatava. Suumiriba paremal servas näitab, milliseid peegeldusi näidatakse ekraanil, kui on vajutatud ZIN-klahvi. Näiteks ZIN-klahvi üks kord vajutamine käivitab 2x suumi, mis näitab kõiki peegeldusi, mis on suumiriba üla- ja alaserva vahel. Klahvi uuesti vajutamine annab 4x suumi; ja kraanil kuvatakse ainult need peegeldused, mis on ülaserva ja 4x suumi allserva vahel. Normaalekraani juurde tagasipöördumiseks vajutage väljasuumimisklahvi ZOUT.

Sonarilehekülg, suumitud 2x (vasakul). Sama vaade suumitud 4x (paremal).

88


Panoraamsuum Teie seadmel on kasulik võime nooleklahvi abil suumida ükskõik millisesse osasse veesammast. Panoraamsuumi funktsioon võimaldab kiiresti liigutada suumitavat ala üles ja alla erinevatele sügavustele. „Osutades” suumiga diagrammi erinevatele osadele, võite saada hea lähivaate kas põhjast või selle kohal olevast. Panoraamsuumi kasutamiseks lülituge manuaalsele sügavuspiirkonnaseadele (vt lk 65) ja lülitage sisse 2x või 4x suum. Seejärel vajutage nooleklahve ↑ või ↓ suumi asukoha liigutamiseks veesambas.

89


M채rkused

90


Peatükk 5: Sonari veaotsing Kui teie seade ei tööta või te vajate tehnilist abi, siis enne tehase kliend iteenindusosakonnaga ühenduse võtmist kasutage järgnevat veaotsingu peatükki. See võib teid säästa seadme remontisaatmise vaevast. Kontaktandmed on kirjas viimasel leheküljel, kasutusjuhendi tagakaane siseküljel. Seade ei lülitu sisse: 1. Kontrollige toitekaabli ühendust seadmega. Kontrollige ka juhtmestikku. 2. Veenduge, et toitekaabel on õigesti ühendatud. Punane juhe peab olema ühendatud aku plussklemmiga, must juhe miinusklemmi või massiga. 3. Kontrollige kaitset. 4. Mõõtke aku pinget seadme toiteühenduse pistiku juures. See peab olema vähemalt 11 V. Kui see ei ole nii, on seadme juurde tulev juhtmestik vigastatud, akuklemmid või juhtmepistik korrodeerunud või vajab aku laadimist. Seade töötab ainult demorežiimis: Andur või antennimoodul pole veel ühendatud või on lahti ühendatud. Demorežiimist väljumiseks veenduge enne, kui seadme sisse lülitate, et nii andur kui ka antennimoodul on kindlalt ühendatud. Seade jookseb kinni või töötab tõrgetega: 1. Elektriline müra paadimootorilt, elektrilised häired paadimootorilt või mõnelt lisaseadmelt, mis takistab sonari tööd. Abiks on anduri kaabli ümbertõstmine ja paadi teiste elektriseadmete juhtmestikust eemaleviimine. Viige sonarseadme toitekaabel otse akuni selle asemel, et viia see läbi kaitsmebloki või süütelüliti. 2. Kontrollige, ega anduri kaabel pole murdunud, kas sellel puuduvad sisselõiked jne. 3. Kontrollige nii anduri kui toite pistikuid. Tehke kindlaks, et mõlemad on korralikult seadmesse ühendatud. Nõrk põhjapeegeldus, numbrilised lugemid on kaootilised, või puuduvad kalade signaalid: 1. Veenduge, et andur on sihitud otse alla. Puhastage anduri põhi. Õli, mustus ja kütus võivad moodustada anduri põhjale õhukese kihi, vähendades selle efektiivsust. Kui andur on paigaldatud paadi keresse, veenduge, et tema all oleks ainult üks kiht fiiberklaasi ja et ta oleks kindlalt paadi kere külge liimitud. ÄRGE kasutage RTV silikoon-kummiliimi või Marine-Tex™ epoksüüdi.

91


2. Elektrilised häired paadimootorist võivad minna interferentsi sonariga. See omakorda põhjustab automaatselt sonari eraldusvõime vähenemise ja müravähendusfunktsiooni nõrgenemise. Seetõttu ei suuda seade eraldada nõrgemaid signaale nagu näiteks kalad või isegi põhjas olevad esemed. 3. Vesi on liiga sügav selleks, et sonar võiks põhja leida. Kui sonar ei suuda automaatrežiimis leida põhjasignaali, vilgub sonari displei pidevalt. Ta võib muuta sügavuspiirkonna piiri palju suuremaks kui veesügavus tegelikult on. Kui see juhtub, viige seade manuaalrežiimi, muutke sügavuspiirkond lähedaseks tegelikule (näiteks 0–30 m) ja suurendage tundlikkust. Madalasse vette jõudes peaks tekkima põhjasignaal. 4. Kontrollige akupinget. Kui pinge langeb, langeb ka seadme saatja võimsus, vähendades sellega võimet leida põhja või objekte. Põhja peegeldus kaob suurtel kiirustel või paadi liikumisel on numbrilised näidud kaootilised või on põhjasignaal nõrk. 1. Andur võib olla keeriselises vees. Andur tuleb paigaldada ühtlase veevooluga kohta, et sonar saaks töötada kõigil kiirustel. Õhumullid vees rikuvad sonarisignaali, vähendades tema võimet leida põhja või teisi objekte. Tehniline termin selle jaoks on kavitatsioon. 2. Elektriline müra paadimootorist võib minna interferentsi sonariga. See omakorda põhjustab automaatselt sonari eraldusvõime vähenemise ja müravähendusfunktsiooni nõrgenemise. Seetõttu ei suuda seade eraldada nõrgemaid signaale nagu näiteks kalad või isegi põhjas olevad esemed. Proovige kasutada takistitega süüteküünlaid või viia seadme toite- ja andurikaablid eemale paadi elektrijuhtmestikust. Kalakaari pole näha, kui Fish I. D. funktsioon on välja lülitatud. 1. Veenduge, et andur on suunatud otse alla. See on kõige levinum probleem, kui kalakaart kuvatakse ainult osaliselt. 2. Tundlikkus võib olla ebapiisav. Selleks, et seade oleks võimeline kuvama kalakaart, peab ta olema suuteline vastu võtma kala poolt peegeldatavat signaali alates hetkest, kus ta siseneb signaalikoonusesse kuni hetkeni, mil ta sealt väljub. Kui tundlikkus pole piisavalt kõrge, näitab seade kala ainult siis, kui see on koonuse keskel. 3. Kasutage suumifunktsiooni. Tunduvalt lihtsam on kuvada kalakaari, kui nad on suumitud väikeses piirkonnas. Näiteks on teil tunduvalt rohkem võimalusi näha kalakaari 9 m kuni 18 m vahemikus kui 0 m kuni 18 m vahemikus. See suurendab objekte, võimaldades neid kuvada detailsemalt. 4. Kalakaarte nägemiseks peab paat olema aeglases liikumises. Kui paat on liikumatu, jäävad kalad koonuse suhtes paigale, näides ekraanil sirgete horisontaaljoontena.

92


MÜRA Sonari probleemide peamine põhjus on elektriline müra. See väljendub tavaliselt ebaühtlaste punkti- või joontekogumitena sonari ekraanil. Mitmel puhul võib ekraan kattuda üleni mustade punktidega või seade töötab tõrgetega või ei tööta üldse. Elektrilise müra kõrvaldamiseks või vähendamiseks proovige esiteks välja selgitada põhjus. Paadiga veel olles peaksite kõigepealt välja lülitama kõik elektrilised seadmed. Veenduge, et mootorgi oleks välja lülitatud. Lülitage sonar sisse, siis lülitage müravähendus välja (nimetatud ka ASPfunktsiooniks (Advanced Signal Processing)). Tundlikkus peaks olema 90–95 protsenti. Ekraanil peaks olema selge põhjasignaal. Nüüd lülitage üksteise järel sisse kõik paadi elektriseadmed ja jälgige samal ajal sonari ekraanil toimuvat. Näiteks lülitage sisse pilsipump ja vaadake, mis toimub müra suhtes sonari ekraanil. Kui müra on olemas, lülitage pump välja ja lülitage sisse VHF raadio ja saatja. Jätkake seda tegevust seni, kuni kõik elektriseadmed on sisselülitatud, nende mõju sonari ekraanil jälgitud ja seejärel uuesti väljalülitatud. Kui te leiate, et müra on põhjustatud elektriseadmetest, elektrilisest paadimootorist, pilsipumbast või raadiost, proovige põhjus kõrvaldada. Tavaliselt on võimalik suunata seadme toitekaabel ja andurikaabel häireid põhjustavast seadmest või selle juhtmestikust kaugemalt. VHF raadio antennikaablid kiirgavad müra, nii et hoidke sonari kaablid nendest eemal. Võib tekkida ka vajadus vedada sonari toitekaabel otse akule, et isoleerida teda paadi ülejäänud juhtmestikust. Kui elektriseadmetest ei teki sonari ekraanile elektrilist müra, veenduge, et kõik seadmed peale sonari on väljalülitatud, ja käivitage paadi mootor. Suurendage mootori pöördeid käigukangi neutraalasendis. Kui nüüd tekivad ekraanile häired, võib põhjus peituda ühes järgnevast kolmest: süüteküünlad, generaator või tahhomeetri juhtmestik. Proovige kasutada takistitega süüteküünlaid, generaatori filtreid või sonarseadme toitekaabli eemaldamist mootori juhtmestikust. Sonari toitejuhtme viimine jälle otse akule aitab vähendada mürasid. Toitekaabli ühendamisel akuga kasutage kindlasti seadmega kaasasolevat juhtmesse pandud kaitset. Kui kõigi nende eelnimetatud testide käigus ei ilmu sonari ekraanile müra, on selle põhjuseks arvatavasti kavitatsioon. Paljud algajad või väheste kogemustega isikud teevad rutakalt sonari paigaldusi, mis töötavad perfektselt madalas vees või kui paat ei liigu. Peaaegu kõigil juhtudel on rikke põhjuseks anduri paigalduskoht või nurk. Anduri põhi peab olema asetatud kohta, kus on ühtlane vee kiirus kõikide paadi kiiruste puhul. Lugege anduri kasutusjuhendit parima paigalduskoha leidmiseks.

93


M채rkused

94


Peatükk 6: Peamised GPS-i toimingud See peatükk esitab seadme kõige põhilisemad GPS-i toimingud. Peatükk 6 esitatud juhendid on kronoloogilises järjekorras. Peatükis 7 GPS-i keerulisemad toimingud, käsitletakse laiendatud funktsioone ja lisavõimalusi. Peatükis 7 on ainestik esitatud tähestikulises järjekorras. Enne, kui lülitate seadme sisse ja leiate oma asukoha, on kasulik teada erinevate klahvide kohta, nelja leheküljeekraani kohta, ja seda, kuidas need kõik koos töötavad. Kuid kui te ei jõua kuidagi ära oodata välja minemist, pöörduge üheleheküljelisele kiirjuhendile lk 107. Klahvistik

LCX-111CHD sonar/GPS-seade, eestvaates, näitamas sonariekraani, klahvistikku ja MMC-mälukaardi sahtli katet.

1. PWR/LIGHT (toide ja valgustus) – PWR- klahv lülitab seadme sisse ja välja ja aktiveerib taustvalgustuse. 2. PAGES (‚leheküljed’) – Vajutades seda ja ← → nooleklahve, kuvatakse ekraanil nelja erinevat lehekülge. (Satelliitide, navigatsiooni,

95


kaartide ja sonari lehekülg.) Iga lehekülg esindab ühte seadme põhitoimingut. 3. MENU (‚menüü’) – Seda klahvi vajutades näidatakse menüüsid ja alammenüüsid, mis võimaldab teil valida käsku või kohandada toimingut. Selle abil saab ka teostada otsimisfunktsiooni tänavate, aadresside, kiirteelt mahapööramiste ja ristmike leidmiseks. 4. ARROW KEYS (‚nooleklahvid’) – Neid klahve kasutatakse menüüdes liikumiseks, menüüvalikute tegemiseks, andmete sisestamiseks ja kaardil ning sonaril kursori liigutamiseks. 5. ENT/ICONS (‚sisestus ja ikoonid’) – See klahv võimaldab salvestada andmeid, kinnitada suurusi või kinnitada menüü käske. Seda kasutatakse ka sündmuse markeri loomiseks. 6. EXIT (‚väljumine’) – See klahv võimaldab pöörduda tagasi eelnevale ekraanile, kustutada andmeid ja sulgeda menüüsid. 7. WPT (‚asukohapunkt’) – Asukohapunkti klahvi kasutatakse koha ülesmärkimiseks ja esilekutsumiseks, asukohapunktide otsimiseks ja nende nimekirja sisenemiseks. Ka käivitab see klahv huvitavate kohtade otsimismenüü ja seda kasutatakse mõnedes navigeerimisfunktsioonides. 8. ZOUT (‚väljasuumimine’) – See klahv võimaldab kaardil välja suumida. Sonari leheküljel viib selle vajutamine tagasi sonari täisekraanile, näidates kogu veesaamast pinnast kuni põhjani. Kaardi leheküljel laseb see vaadata suuremat geograafilist piirkonda. Väljasuumimisel väheneb detailide rohkus ekraanil. 9. ZIN (‚sissesuumimine’) – See klahv võimaldab kaardil sisse suumida. Sonari leheküljel suurendab see klahv kalade poolt peegeldatavaid signaale ja põhjadetaile. Kaardi leheküljel võimaldab sissesuumimine näha detailiderohkemat kaarti väiksema pindala puhul.

Toide/valgustus sisse/välja Seadme sisselülitamiseks vajutage PWR. Kui seade lülitatakse sisse, kuvatakse kõigepealt kaardi lehekülg. (Teisele leheküljele minemiseks vajutage PAGES | ← või → Page Name | EXIT). Taustvalguse sisselülitamiseks vajutage veelkord PWR. Seadmel on kolm taustvalgustuse heleduse astet. Korduvalt PWR vajutades võib valida sobiva heledusega taustvalgustuse või selle välja lülitada. Seadme väljalülitamiseks vajutage ja hoidke PWR-klahvi all umbes 3 sekundit.

Peamenüü Seadmel on peamenüü, mis koosneb mõnedest toimingukäskudest ja mõnedest seadistusvõimaluste käskudest. Selles peatükis oleval juhendil

96


on tegemist ainult funktsioonide ja põhikäskudega, mis panevad seadme midagi tegema. Karbist võetuna, tehases seadistatuna töötab seade suurepäraselt. Kuid kui te soovite saada teadmisi erinevate võimaluste kohta, vaadake peatükk 8: Süsteemi seadistus ja GPS-i seadistusvõimalused. Peamenüüsse võite minna ükskõik milliselt neljast leheküljest, vajutades MENU | MENU. Menüüekraanilt väljumiseks ja tagasi lehekülje kuvamisele minemiseks vajutage EXIT.

Peamenüü.

Peamenüü käsud ja nende toimingud on järgmised: Screen-käsk: muudab ekraani kontrasti ja heledust. Sounds-käsk: lülitab sisse või välja klahvivajutuse heli, märguanded, ja võimaldab seada märguande vormi. Alarms-käsk: lülitab GPS-märguande sisse või välja ja muudab märguande kestust. Route Planning-käsk: kasutatakse teekonna planeerimiseks, vaatamiseks või navigeerimiseks. MY TRAILS-käsk: näitab, loob ja kustutab teekondade jooniseid. Kasutatakse ka navigeerimisel või tagasiliikumisel. Cancel Navigation-käsk: tühistab erinevaid navigeerimiskäske. Kasutatakse navigeerimise lõpetamiseks, kui olete jõudnud soovitud asukohapunkti, huvipunkti või kursori asukohta kaardil; või kui olete jõudnud teekonna lõpp-punkti. Sonar Setup-käsk: võimaldab seadistada erinevaid sonari seadistusi. GPS Setup-käsk: võimaldab seadistada GPS vastuvõtja erinevaid võimalusi. System Setup-käsk: võimaldab seadistada üldise konfiguratsiooni võimalusi. Sun/Moon Calculations-käsk: arvutab välja päikese ja kuu tõusu ja loojumise ajad.

97


Trip Calculator-käsk: näitab teekonna hetkeseisu ja statistikat. Timers-käsk: võimaldab seada äratustaimerit, päeva lõpu taimerit ja äratuskella. Browse MMC Files-käsk: võimaldab avada paigaldatud MMC-mälukaarti ja sellel asuvaid faile.

Leheküljed Seadmel on neli lehekülje-ekraani, mis esindavad nelja peamist toimingurežiimi. Need on satelliitide lehekülg, navigatsioonilehekülg, kaardilehekülg ja sonarilehekülg. Nende kuvamiseks tuleb vajutada klahvi PAGES ja seejärel nooleklahve → või ← lehekülje valimiseks. (Lehekülgede menüüst väljumiseks vajutage EXIT.)

Lehekülgede menüü näitamas kaardilehekülje võimalusi.

Sonarilehekülg Sonarileheküljel kuvatakse sonari diagrammi. See kujutab endast paadi all oleva veesamba läbilõikelist vaadet. Paadi liikudes muutub esitatav diagramm, näidates kalade poolt peegeldatavaid signaale ja põhja kuju. Sonarileheküljele liikumiseks vajutage PAGES-klahvi, seejärel → või ← valimaks SONAR. (Lehekülgede menüüst väljumiseks vajutage EXIT). Satelliitide lehekülg Satelliitide lehekülg annab detailset informatsiooni seadme lukustumisest satelliitidele ja asukoha määrangust. Satelliitide leheküljele liikumiseks vajutage PAGES–klahvi ja seejärel nooleklahve → või ← , et valida STATUS. (Lehekülgede menüüst väljumiseks vajutage EXIT). Ükskõik, millisel leheküljel te parajasti olete, näitab vilkuv hetkeasukoha indikaator/küsimärk ja vilkuv GPS, et lukustus satelliidile on kaotatud ja asukoht ei ole kinnitatud.

98


Satelliitide lehekülg näitab satelliitidele lukustumise täpsust ja positsiooni arvutamist. HOIATUS: Ärge alustage seadmega navigeerimist enne, kui numbrid on vilkumise lõpetanud!

Satelliitide lehekülg

See ekraan näitab GPS-i jaoks nähtavate satelliitide graafilist illustratsiooni. Iga satelliit on näidatud ringikujulisel diagrammil oma asendis teie suhtes. Punkt diagrammi keskel on täpselt teie pea kohal. Väiksem sisemine ring kujutab 45º kõrgust horisondist ja suurem ring kujutab horisonti. Põhjasuund on ekraani ülaservas. Te võite seda kasutada, et jälgida, missugused satelliidid on teie vaatepunktist takistamatult vastuvõetavad, kui olete näoga põhjapoole. GPS-i vastuvõtja kasutab satelliite, mis on märgitud sinise ribaga. Vastuvõtja ei ole lukustunud satelliidile, kui number on heledamas toonis, seepärast ei kasutada seda asukoha arvutamiseks. Ringikujulise diagrammi all on joongraafikud, üks iga nähtavuses oleva satelliidi jaoks. Kuna seadmel on 12 kanalit, võib ta anda ühe kanali nähtava satelliidi jaoks. Mida kõrgem on riba graafikus, seda paremat signaali saab seade satelliidilt. Oletatav positsiooniviga (horisontaalasendi viga), mida näidatakse ekraani vasakus ülanurgas, on arvestatav kõrvalekaldumine tegelikust asendist. Teiste sõnadega, kui EPE (oletatav positsiooniviga) näitab 15 m, siis on seadme näidatav asukoht vähem kui 15 m kaugusel tegelikust asukohast. See annab ka märku seadme hetkelisest täpsusest. Mida väiksem on asukohavea number, seda parem (ja täpsem) on seade.

99


Kui asukohavea numbrid vilguvad, ei ole seade satelliitidele lukustunud ja näidatav number pole õige. Satelliitide leheküljel on oma menüü, mida kasutatakse mitmesugusteks seadistusvõimalusteks. (Võimalusi ja seadistusi on kirjeldatud peatükis 8.) Satelliitide lehekülje menüüsse sisenemiseks vajutage MENU. Navigatsioonilehekülg Sellel ekraanil on kujutatud kompass, mis näitab mitte ainult teie liikumissuunda, vaid ka suunda ettenähtud asukohapunkti poole. Sellel on ka navigatsioon koos sonarivõimalusega, mida kuvatakse kahes aknas, üks, kus on sonaridiagramm, ja teine kompassile. Navigatsioonileheküljele minemiseks vajutage PAGES | → või ← navigeerimiseks või väljumiseks NAVIGATION | EXIT.

Navigatsioonilehekülg.

MÄRKUS: Pidage meeles, et kui informatsiooniekraanid liiguvad, ei ole satelliitidele lukustust veel toimunud ja asukoht ei ole fikseeritud. Küsimärk vilgub ka hetkeasukoha noolel, mis on kompassi keskel. Kiirus (kiirus maapinna suhtes) on kiirus, millega te liigute maapinna suhtes. (Kui soovite, võite teha muutuse kiiruse aknas, näitamaks lähenemise kiirust. See on kiirus, millega te lähenete oma sihtkohale. Lähemateks juhenditeks vaadake Lehekülje ekraani kujundamine peatükis 8.)

100


Trajektoor (Track) on suund või hetkesuund, kuhu te liigute. Suunanurk (Bearing) on otsevaates joon teie praegusest asukohast eesmärgipunktini. Ükskõik, mis suunas te vaatate, näitab suunanurga aken kompassil suunda eesmärgini teie praegusest asukohast. Distants näitab, kui pikk maa on eesmärgini, mille poole te liigute. Kursist kõrvalekaldumise (Off Course) aken näitab käesoleva hetke liikumise veanurka, ehk kui palju olete sihtmärgist kõrvale kaldunud. Kursijoon on mõtteline joon, mis on tõmmatud liikumise algpunktist kuni eesmärgini. Kursijoon on näidatud navigatsioonilehekülje ekraanil (ja kaardilehekülje ekraanil) joonena. Kõrvalekalde veaulatus on näidatud kompassil laia valge alana. Selle valge ala välisservad näitavad jooni, mis on hetketrajektoorist kõrvalekaldumise piiriks. Vaikimisi seades on kõrvalekaldumise piiriks seatud 0,35 km. Näiteks, kui hetkeasukohasümbol puutub vastu parempoolset kõrvalekaldumise joont, olete te kaldunud soovitud trajektoorist kõrvale 0,35 km. Te peate pöörama vasakule, et naasta soovitud kursile. Kõrvalekaldevea piirkonna muutmiseks kasutage ZIN või ZOUT klahve. Kui lähenete oma eesmärgile, ilmub ekraanile seda kujutav ümmargune sümbol. Reisiaeg (TripTime) on aeg, mis kulub teil eesmärgini jõudmiseks, kui jätkate liikumist endise kiirusega. (Te võite selle suuruse asendada aknakeses kohalejõudmise ajaga (Arrival Time.) Kohalejõudmise aeg on kellaaeg kohaliku aja järgi, mil te saabute oma eesmärgi kohta, arvutatuna teie senise liikumiskiiruse ja trajektoori järgi.) Navigatsioonileheküljel on oma menüü, mida kasutatakse mõnede keerulisemate funktsioonide jaoks ja mitmesugusteks seadistusvõimalusteks. (Seadistused ja võimalused on kirjeldatud peatükis 8.) Navigatsioonilehekülje menüüsse sisenemiseks vajutage navigatsioonileheküljel MENU. Kaardilehekülg Kaardilehekülg näitab teie kurssi ja läbitud trajektoori liikuval kaardil. Seadmel olev kaart on alati suunatud ülaosaga põhjapoole. (Seda võib muuta. Vaadake teemat Kaardil orienteerumine, peatükis 8.) Kui liigute eesmärgi poole, näitab kaart ka teie teekonna alguspunkti, hetkeasukohta, kursijoont ja eesmärki. Kaardi kasutamiseks ei pea te muidugi liikuma sihtmärgi suunas. Kaardilehekülg on vaikimisi seatud avaleheküljeks, mis ilmub seadme sisselülitamisel. Kaardileheküljelt mõnele teisele leheküljele liikumiseks vajutage PAGES | → või ← MAP | EXIT. Kui kuvatakse kaardilehekülg, ilmub järgnevale joonisele sarnane ekraan.

101


Ekraani keskel olev nool näitab teie praegust asukohta. Noole ots on suunatud liikumise suunas. Kaardi suumipiirkond on läbimõõt üle ekraani. See number on näidatud all paremas nurgas. Allpool asuvas näites on piirkonnaks 15 miili (24 km) kaardi vasakust servast kuni kaardi parempoolse servani. Sissesuumimis- ja väljasuumimisklahvid suumivad kaarti, et suurendada või vähendada tema poolt kaetud ala ja kaardil näidatavaid detaile. Võimalikke suumipiirkondi kaardil on 37, alates 0,05 miilist (80 m) kuni 4000 miili (6400 km).

Kiri Over Zoomed (ülesuumitud) ülal vasakus nurgas tähendab, et olete jõudnud kaardi detailsuse piirini selle piirkonna jaoks. Lähemale suumimine ei too endaga kaasa suuremat detailsust, kuna MMCmälukaardile ei ole salvestatud täpsemat kaarti.

Kui kasutate ainult tehase poolt seadmesse laaditud kaarti, on maksimaalne suumimise piir 32 km. Te võite küll lähemale suumida, kuid kaarti lihtsalt suurendatakse ilma detaile juurde lisamata (välja arvatud mõned väheste suurlinnade tänavad). Laadige seadmesse omaenda kõrge detailsusega MapCreate abil loodud kaart ja te võite suumida kuni 80 m-ni.

Kaardileheküljed kõrge detailsusega MapCreate kaardil. 9,6 km suumipiirkonnas on näha peatänavad koos mõnede huvipunkti-ikoonidega (vasakul). 4,8 km suumiga on näha palju huvipunkte väiksematel tänavatel (keskel). 0,96 km suumiga võite näha osariikidevahelist kiirteed koos mahapööramisega, suuremaid ja väiksemaid tänavaid ja huvipunkte (paremal).

102


Baaskaart versus MapCreate’iga loodud kaart Baaskaardil on: madaladetailsusega maailma kaart, millel on suurlinnad, suuremad järved, suuremad jõed, riigipiirid ja Ameerika Ühendriikide keskmise detailsusega kaardid. Keskmise detailsusega USA kaardid sisaldavad: kõiki linnu, maakonna piire, rahvusparke ja mõningaid suuremaid linnatänavaid. Ära on ka märgitud osariike läbivad, USA ja osariigikiirteed, kiirteelt mahapööramised ja sellekohane informatsioon, suured ja keskmise suurusega järved, hoovused ja enam kui 60 000 navigeerimist hõlbustavat objekti, mille hulgas on rannavetes ja suurjärvistu vetes olevad rohkem kui 10 000 laevavrakki ja takistusest. MÄRKUS: LCX-26CHD ja LCX-111CHD omavad Nautic Path diagramme, HotSpots Elite diagramme ja kõiki kõrgedetailsusega kaarte, mis on laaditud 20 GB suurusele kõvakettale. See tähendab, et kui omate LCX26CHD või LCX-111CHD-d, pole teil vajadust nende diagrammide või kaartide seadmesse laadimiseks. Seade võib kasutada ka Navionics’i diagramme, kuid need tuleb sisse laadida läbi Navionics kaardi. MMC ja SD mälukaardid jäävad ikkagi vajalikuks sonari diagrammi logide ja GPS-i andmefailide salvestamiseks. MapCreate’iga loodud kaardid sisaldavad endas suurt informatsioonihulka, mida baaskaardilt ei leia. MapCreate kaardid sisaldavad: huvipunktide andmebaasi, kõiki väiksemaid teid ja tänavaid, kõiki maastikust eristatavaid objekte nagu näiteks mäetipud, koolid, raadiomastid jne); rohkem jõgesid, hoovuseid, väiksemaid järvi ja tiike koos nende nimedega. Mis on veelgi tähtsam suure detailsusega kaardi juures, on see, et ta võimaldab GPS-seadmel suurema täpsusega määrata asukohta. Näiteks baaskaart näitab ainult üldisi piirjooni ja veekogu umbkaudset rannajoont, kõrge detailsusega MapCreate näitab aga rannajoont täielikult ja täpselt. Paljusid väiksemaid saari ei ole baaskaardile lisatud, küll aga on nad olemas MapCreate’is.

103


Kui kaart on piisavalt kaugele väljasuumitud, näidatakse enamusi huvipunkte ruudukujuliste punktidena (vasakul). Kui suumite lähemale, muutuvad sümbolid loetavateks ikoonideks. 0,96 km suumi näites (paremal) on kursoriga valitud Cupps Café huvipunkt, mille juurde tekib kastike huvipunkti nimega. Selline kastike tekib huvipunkti juurde iga suumipiirkonna juures.

Nõuanne: Mõnedes linnapiirkondades on äriettevõtted üksteisele niivõrd lähedal, et nende huvipunkti ikoonid katavad ekraanil üksteist. Eelneval joonisel võite näha kiirtee nr 34 ääres kuhjuvaid huvipunkte. Te võite vähendada segadust ekraanil ja kergendada tänavate ja teiste kaardil kujutatavate objektide leidmist, lülitades ebasoovitavate huvipunktide kuvamise välja. (Kuidas seda teha, vaadake peatükis: Kaardi detailsuse kategooria, lk 150.) Kaardileheküljel on oma menüü, mida kasutatakse mitmesuguste funktsioonide ja erinevate seadevõimaluste jaoks. Kaardilehekülje menüüsse sisenemiseks vajutage kaardileheküljel olles MENU. Lehekülgede menüü pakub ka mitmesuguseid kaardi kuvamise võimalusi kaardilehekülje kategoorias. Nendeni jõudmiseks vajutage PAGES | ← või → MAP | ↓ Option | EXIT.

104


Numbriliste andmetega kaardilehekülg (vasakul); kahe asendiformaadiga lehekülg (paremal).

Lehekülgede menüü, kus on valitud kahe kaardi kuvamine (vasakul). Kaardilehekülg, kus on kaks kaardi akent (paremal). Vasakpoolne kaart on aktiivne.

Lehekülgedel, kus on kaks suuremat akent (näiteks kaks kaarti), võite liikuda ühest aknast teise, vajutades PAGES | PAGES. See võimaldab teil valida, millisel kaardil saate tegutseda kursori, klahvistiku ja menüüdega. Sinine riba ülaservas märgistab aktiivset akent. Akna suuruse muutmine on teine kasulik funktsioon kahe aknaga töötamisel. Te võite muuta akende horisontaalsuurust, et sobitada seda paremini nähtavaks. Selleks: 1. Vajutage ükskõik kummast aknast MENU | ↓ RESIZE WINDOW | ENT. 2. Keskjoone juurde ilmuvad kaks vilkuvat noolt, mis jagavad ekraani kaheks. Vajutage nooleklahve ← või → akna laiuse muutmiseks. Menüüst väljumiseks vajutage EXIT. Kui kasutate kahe kaardiga lehekülge, ilmub neli vilkuvat noolt, mis võimaldavad muuta akna suurust mitte ainult küljest küljeni, vaid ka asetada aknad üksteise peale.

105


Kahe kaardiga lehekülg, kus üks aken on asetatud teise peale.

3. Akna suuruse veelkordseks muutmiseks või tagasipöördumiseks ekraani algmõõtude juurde, korrake uuesti ülalnimetatud punkte. (Enamik kaheaknalisi ekraane kasutab kummagi akna jaoks poolt ekraanist.) Te võite kasutada ka algseadete taastamise käsku, pöördumaks tagasi tehase seadete juurde.

Kaardi menüü, kus on valitud akna suuruse muutmise käsk (vasakul). Vajutades nooleklahvi → , liigub keskjoon ja vasak aken suureneb (paremal).

Järgmine lehekülg sisaldab 12-punktilist kiirjuhendit GPS-i põhitoimingute jaoks. Kui te ei soovi käsiraamatut kaasas kanda, võite teha sellest leheküljest koopia ja pista selle endale taskusse.

106


GPS-i kiirjuhend Alustage väljas, kus vaade taevasse ei ole takistatud. Seni, kuni harjutate, katsetage navigeerimist mitte väga lähedal asuvatesse punktidesse. Vastasel juhul võib seade hakata pidevalt andma kohalejõudmise signaale. 1. Ühendage seadmega vooluallikas ja antennimoodul. Veenduge, et MMCmälukaart on seadmes. (Täielikku paigaldusjuhendit vaadake lk 9.) 2. Seadme sisselülitamiseks vajutage ja vabastage PWR klahv. 3. Sisselülitumisel kuvatakse ekraanil Põhja-Ameerika kaart 6400 km suumipiirkonnaga. Liikuge läbi nelja põhilise leheküljeekraani (kaardilehekülg, satelliitide lehekülg, navigatsioonilehekülg ja sonarilehekülg), vajutades PAGES | ← või → lehekülje nime valimiseks | EXIT. Liikuge satelliitide leheküljele. 4. Oodake, kuni seade leiab satelliidid ja arvutab välja teie asukoha. See protsess on jälgitav satelliitide leheküljel. Lageda taeva all võtab see aega vähem kui minuti. Kui seade on asukoha välja arvutanud, kõlab helisignaal ja ilmub asukohta kinnitav teade. 5. Olles asukoha kinnitanud, vajutage PAGES klahvi liikumiseks kaardileheküljele, mis näitab maapinda ülaltvaates. Liikuge kaardil ringi: suumige sisse, et näha lähemalt ja suurema detailsusega: vajutage ZIN (sissesuumimisklahv.) Suumige välja, et näha väiksema detailsusega suuremat pindala: vajutage ZOUT (väljasuumimisklahv.) Liikuge kaardil põhja, lõunasse, itta või läände, kasutades selleks nooleklahve ↑ ↓ ← →. Kaardil liikumise lõpetamiseks ja tagaspöördumiseks algpositsiooni vajutage klahvi EXIT. 6. Seade teekonnapunkt (Wpt 001) teie praegusesse asukohta: vajutage WPT | WPT. Ilmuvad teekonnapunkti sümbol ja „001”. 7. Suumige/liikuge kaardil, leidmaks mõnda lähedalolevat objekti või kohta, kuhu soovite minna. Kasutage nooleklahve, et asetada kursorijoonte ristumiskoht teie poolt valitud kohta kaardil. 8. Liikuge valitud punkti suunas: vajutage MENU | ENT. Järgige kursijoont kaardileheküljel või kompassi suunanurga noolt navigatsioonileheküljel. 9. Sihtmärki jõudes käivitub kohalejõudmise signaal, selle väljalültamiseks vajutage EXIT. Navigeerimise lõpetamiseks vajutage MENU | MENU | ↓ CANCEL NAVIGATION | ENT | ← YES | ENT. 10. Pöörduge tagasi teekonnapunkti 1, käsuga NAVIGATE To Waypoint või Backtrack Trail. To waypoint: vajutage WPT | → SAVED | ENT | ENT | ENT. Kasutage nooleklahve ↑ või ↓ valimaks Wpt 001, vajutage ENT | ENT; jälgige navigatsiooniekraani. Trail: vajutage MENU | MENU | ↓ MY TRAILS | ENT. Vajutage ↓ Trail 1 | ENT | → | ↓ NAVIGATE | ENT | ↓ NAVIGATE | → REVERSE | ENT | ← NAVIGATE | ENT. Ilmub navigatsioonivõimaluste aken ja küsib, kas soovite, et teid teavitataks liikumise käigus vahepealsetest teekonnapunktidest. Valiku tegemiseks kasutage nooleklahve → ← ja vajutage ENT. 11. Jõudes tagasi alguspunkti, käivitub kohalejõudmise märguanne; vajutage EXIT. Lõpetage navigeerimine: vajutage MENU | MENU | ↓ CANCEL NAVIGATION | ENT | ← YES | ENT. 12. Seadme väljalülitamiseks vajutage ja hoidke umbes kolm sekundit all klahvi PWR.

107


Hetkeasukoha leidmine Hetkeasukoha leidmine on lihtsam kui seadme sisselülitamine. Takistusteta taeva puhul otsib seade automaatselt satelliidid ja arvutab nende asukoha ligikaudu ühe minutiga. Kui mingil põhjusel võtab satelliidi leidmine rohkem aega, siis võite olla kuskil siseruumis, sõidukis või sellisel maastikul, mis blokeerib signaali vastuvõttu. Selle asjaolu parandamiseks veenduge, et asute nii, et seadme antennimoodulil oleks võimalikult vaba vaade taeva suunas, seejärel lülitage seade välja ja uuesti sisse.

Kaardil liikumine: suumi- ja kursorinoolte klahvid Kaart on esitatud ülaltvaates. Hetke suumipiirkond on näidatud ekraani alumises paremas nurgas. 1. Vajutage ZIN-klahvi (sissesuumimine) lähemale liikumiseks ja suurema detailsusega väiksema ala nägemiseks. 2. Vajutage ZOUT-klahvi (väljasuumimine) kaugemale liikumiseks ja väiksema detailsusega suurema ala nägemiseks. Kui liigute, liigub kaart seadmes automaatselt vastavalt teie asukoha muutusele. See hoiab teie asukoha kaardil ekraani keskel. Te võite manuaalselt liigutada kaarti põhja-, lõuna-, ida- või läänesuunas, kasutades selleks nooleklahve, mis liigutavad kaardil olevat joonkursorit. See võimaldab teil vaadata kaardil ka teisi kohti peale selle, kus te ise viibite. Kursori eemaldamiseks vajutage EXIT, see viib kaardi tagasi endisesse kohta või viimati registreeritud asukohta. Nõuanne: Kasutage kursorit, et määrata vahemaa oma asukohast ükskõik millise punktini kaardil. Liigutage nooleklahvidega kursor objektile või tähisele. Vahemaa, mõõdetuna linnulennult, ilmub hüpikaknasse. Kursori eemaldamiseks vajutage EXIT.

108


Kaardil valitud lennujaam on loodes 6,8 km kaugusel.

Kaardil olevate objektide valimine kursoriga 1. Vajutage suumiklahve ja nooleklahve, et liikuda kaardil ja leida objekt, mida soovite valida. 2. Kasutage nooleklahve ja viige kursorijoonte ristumiskoht valitud objekti peale. Enamiku objektide puhul näitab hüpikaknas olev kiri selle nime.

Otsimine Nüüd, kui olete näinud, kuidas seade suudab määrata teie asukohta, püüame midagi, mis asub mujal. Otsimine on Lowrance GPS-toodete üks tugevamaid funktsioone. Selles näites otsime me lähimat kiirtoidurestorani. Erinevate otsingutüüpide kohta informatsiooni saamiseks pöörduge peatükki 9: Otsimine. MÄRKUS See näide vajab huvipunktide (POI) andmebaasi olemasolu kõrgedetailsusega MapCreate 6 kaardil. Pärast seda, kui seade on määranud asukoha: 1. Vajutage WPT | ↓ POI-RESTAURANTS. 2. Te võite otsida ka kogu restoranide kategoorias, kuid selles näites me teeme otsingu kitsamaks. Vajutage → SUBCATEGORY column | ↓ FAST FOOD CHAINS | ENT | ↓ NEAREST | ENT. 3. Seade ütleb, et ta otsib, ja seejärel ilmub restoranide nimekiri, kus lähim restoran on nimekirja alguses ja kaugeim nimekirja lõpus. Lähim on esile toodud.

109


Kategooria valiku menüü (vasakul) ja lähimate restoranide nimekiri (paremal).

4. Valige esiletõstetud lähim restoran nimekirja alguses ja vajutage ENT. 5. Ilmub huvipunkti (POI) informatsiooni ekraan. Sel moel on võimalik seadet kasutada telefoniraamatuna! Kui soovite sinna navigeerida, võite vajutada ENT, kui GO TO WAYPOINT käsk on esile toodud. Kuid meie tahtsime seda näha kaardil, nii et vajutage ↓ FIND ON MAP | ENT.

Huvipunkti informatsiooniekraan lähima kiiroidurestorani infoga, näidates nime, aadressi, telefoninumbrit, laius- / pikkuskraade ja suunanuppu. Go To (‚mine’) käsk on valitud (vasakul). Parempoolsel joonisel on Find On Map (‚leia kaardil’) käsk esiletõstetud.

6. Ilmub seadme kaart, kus kursor tõstab esile restorani huvipunkti sümboli. Hüpikaknas olev nimi tuvastab huvipunkti ja näitab vahemaad selleni ning suunanurka. Andmekast ekraani allservas jätkab asukoha laius- ja pikkuskraadide kuvamist.

110


Kaart ekraanil näitamas restoranide otsingu tulemust.

7. Otsingu tühistamiseks ja viimati kuvatud leheküljele naasmiseks vajutage korduvalt EXIT. (Enne otsingumenüüst täielikku väljumist võite otsida mõnda teist kohta.) MÄRKUS: Otsing töötab kaardilt ja huvipunktide andmebaasist, mis on seadmes. Kui te ei ole seadmesse laadinud MMC-mälukaardiga andmebaasi, ei pruugi te mitte midagi leida.

Teekonnapunkti seadmine Teekonnapunkt on lihtsalt elektrooniline aadress, mis põhineb maakeral oleva punkti pikkus- ja laiuskraadidel. Teekonnapunkt väljendub asukohas, punktis või sihtpunktis, mida võib mällu salvestada, mälust uuesti välja tuua ja kasutada hiljem navigeerimise eesmärkidel. Te võite luua teekonnapunkti kaardile kursoriga märkides või liikumises olles oma asukohta märkides. Te võite teekonnapunkti luua ka ükskõik millisesse kohta, sisestades manuaalselt teekonnapunkti laius- ja pikkuskraadid. Võimalik on ka kopeerida teekonnapunkte teie seadmest personaalarvutisse, kasutades selleks MapCreate tarkvara. Kui soovite oma teekonda korrata, võib need teekonnapunktid laadida uuesti GPSseadmesse. Teekonnapunkti loomine ja salvestamine Nende kahe toimingu jaoks kasutatakse kiiresalvestusmeetodi, kiireimat ja lihtsaimat moodust teekonnapunkti loomiseks. Hetke-asukohast teekonnapunkti loomine Kui olete liikumises, vajutage WPT | WPT. Teekonnapunkt on salvestatud ja talle antakse automaatselt järjekorranumber, näiteks “waypoint 003.”. Teekonnapunkti sümbol ja number ilmuvad kaardile.

111


Teekonnapunkti seadmise järjekord. Joon. 1: Liikumise ajal vajutage kaks korda WPT teekonnapunkti loomise ekraani esilekutsumiseks (joon. 2) ja valige punkt. Joon 3: teade ütleb, et teekonnapunkt on salvestatud. Joon. 4: Sõiduk jätkab teekonda, teekonnapunkti number on kaardil nähtav.

MÄRKUS: Kiirsalvestusmeetod kasutab vaikimisi määratud teekonnapunkti sümbolit, kuni te muudate teekonnapunkti ja selle sümboli. (Teekonnapunkti sümboli muutmine on kirjeldatud peatükis 7.) Kui te olete muutnud teekonnapunkti sümbolit, jätab seade selle meelde ja kasutab seda järgmisel korral, kui te kiirsalvestate teekonnapunkti. Vaikimisi antud sümboli juurde naasmiseks muutke uuesti teekonnapunkti ja valige see sümbol või kasutage algseadete taastamise käsku (kirjeldatud peatükis 8). Teekonnapunkti loomine kaardile 1. Kasutage nooleklahve kursori liigutamiseks kohale, kuhu soovite luua teekonnapunkti. 2. Vajutage WPT | WPT. Teekonnapunkt salvestub ja talle antakse automaatselt nimi ja järjekorranumber, nagu näiteks “waypoint 001.”. Kaardile ilmuvad teekonnapunkti sümbol ja number.

112


Teekonnapunkti loomine positsiooni sisestamisega

1. Vajutage WPT | → SUBCATEGORY column | ↓ NEW | ENT. 2. Vajutage ↓ ENTERED POSITION | ENT | → CREATE | ENT. 3. Vajutage → LATITUDE | ENT. Sisestage laiuskraad vajutades ↑ või ↓ esimese numbri muutmiseks, seejärel vajutage → järgmisele numbrile ja korrake seda nii kaua, kuni laiuskraad on õige. Vajutage ENT. 4. Vajutage ↓ LONGITUDE | ENT. Sisestage pikkuskraad, vajutades ↑ või ↓ esimese numbri muutmiseks, seejärel vajutage → järgmisele numbrile ja korrake seda nii kaua, kuni pikkuskraad on õige. Vajutage ENT, seejärel EXIT | EXIT eelmisele lehekülje ekraanile naasmiseks. Teekonnapunkt on salvestatud ja talle on automaatselt antud nimi ja järjekorranumber, nagu näiteks “waypoint 001”. Kaardile ja teekonnapunktide nimekirja ilmuvad teekonnapunkti sümbol ja number.

Liikumine teekonnapunkti Te võite kursoriga valida mis tahes nähtava teekonnapunkti kaardileheküljel, seejärel kasutage NAVIGATE to Cursor (‚Liigu kursori juurde’) käsku, millest tuleb juttu siinses peatükis edaspidi. Find Waypoint (‚Leia teekonnapunkt’) käske kasutades võite hoiduda teekonnapunkti otsimisel kaardil liikumisest: 1. Vajutage WPT | → SAVED | ENT. Lähima teekonnapunkti vaatamiseks vajutage ↓ NEAREST | ENT või otsige nime järgi teekonnapunktide nimekirjast, vajutades ENT. Selles näites otsime me nime järgi. 2. Kui teie teekonnapunktide nimekiri on pikk, võite selle nime kirjutada kastikesse FIND BY NAME. Vajutage ↑ või ↓ nime esitähe leidmiseks, siis vajutage → kursori järgmisele tähele liigutamiseks ja korrake seda protsessi seni, kuni nimi on õigesti kirjutatud, seejärel vajutage ENT alla nimekirjale liikumiseks. 3. Kui nimekiri on lühike, võite kohe liikuda FIND IN LIST kastikesse, vajutades ENT. Kasutage nooleklahve ↑ või ↓ õige teekonnapunkti valimiseks, vajutage ENT ja ilmub teekonnapunkti informatsiooni ekraan valitud GO TO WAYPOINT käsuga. 4. Teekonnapunkti juurde liikumise alustamiseks vajutage ENT.

113


Navigatsioonilehekülg liikumisel teekonnapunkt 001 suunas.

Teekonnapunkti „Mees üle parda” (MOB) seadmine Üks laevanduse kõige hirmsamaid juhtumeid on, kui keegi teie sõpradest või pereliikmetest juhtub kukkuma üle parda. Eriti ohtlik on see öisel ajal või siis, kui nägemisulatuses ei ole maad. Loomulikult on kõige tähtsam asi siis rahulikuks jääda ja kasutada inimese päästmiseks kõiki tavapäraseid ohutusprotseduure. Siinsel seadmel on „Mees üle parda” funktsioon, mis näitab navigatsiooniandmeid kohale, kus funktsioon aktiveeriti. Selle aktiveerimiseks tuleb üheaegselt vajutada ZOUT ja ZIN klahve. Teie asukohta sel hetkel, kui neid klahve vajutatakse, kasutatakse kui meesüle-parda asukohta. Hoiatus: Uue „Mees üle parda „ teekonnapunkti salvestamine kustutab eelmise „Mees üle parda” teekonnapunkti.

Navigeerimine tagasi mees-üle-parda teekonnapunkti Leidke tagasitee õnnetuspaika navigatsioonileheküljega või kaardileheküljega. Kui mees-üle-parda funktsioon on aktiveeeritud, näitab kompass navigatsioonileheküljel automaatselt noolega õnnetuspaiga poole ja sihtmärgi koht on tähistatud kirjaga “Going To Man Overboard.” Kaardilehekülg näitab mees-üle-parda teekonnapunkti, mis on tähistatud inimese kujutisega ja suunanool osutab suunale, kuhu tuleb sõita selle asukohale jõudmiseks.

114


Kursor kaardileheküljel on ümber suunatud mees-üle-parda positsioonile. Ohver on sõiduki ahtri taga. GPS näitab, mis suunas roolida päästmiseks.

Mees-üle-parda asukoht salvestatakse teekonnapunktide nimekirjas edasiseks kasutamiseks. Seda võib muuta samal moel kui teisi teekonnapunkte. Mees-üle parda teekonnapunkti navigeerimise lõpetamiseks vajutage MENU | MENU | ↓ CANCEL NAVIGATION | ENT | ← YES | ENT. Seade lõpetab navig eerimisinformatsiooni näitamise.

Kursori asukohta liikumine kaardil Käsk GO TO CURSOR (‚liigu kursori juurde’) näitab teed kursori asukoha juurde kaardil. See on kiire ja lihtne moodus leida teed millegi juurde, mida kuvatakse kaardil. 1. Kasutage kursorit (mida liigutatakse nooleklahvidega) ja sisse- ning väljasuumimist, et leida kaardil punkt, mida soovite külastada. 2. Viige kursor sellele kaardipunktile ja valige see. Vaadake näidist järgmisel joonisel. Valida võib paljusid kaardil olevaid objekte, nagu näiteks teekonnapunktid, huvipunktid, linnad jne, ning need ilmuvad esiletõstetult hüpikaknas. Teised objektid, nagu näiteks jõgi või ristteed, ei ilmu küll esiletõstetutena, kuid kursori abil saab samamoodi nende juurde liikuda.

115


Liikuge kursori juurde. Sellel joonisel on valitud näiteks Oologah linn Oklahomas.

3. Vajutage MENU | ENT ja seade alustab juhiste andmist liikumiseks kursori asukoha suunas. Kaardilehekülg kuvab liikumisjoont teie hetkeasukohast kursori asukohani. Vaadake järgnevaid näiteid.

48 km suumiga joonis (vasakul) näitab selgelt liikumise joont, mis ühendab teie hetkeasukohta eesmärgi punktiga. 48 km suum (paremal) näitab hetkeasukohta ja suunda eesmärgi poole ekraanil.

Kursori asukoha suunas navigeerimise peatamiseks kasutage käsku Cancel Navigation (‚lõpetage navigeerimine’): vajutage MENU | MENU | ↓ CANCEL NAVIGATION | ENT | ← YES | ENT. Seade lõpetab navigeerimisinformatsiooni näitamise.

116


Huvipunkti juurde navigeerimine Huvipunkte, mis on näha kaardil, võib hõlpsasti leida, kasutades käsku NAVIGATE to Cursor (‚Navigeeri kursori juurde’). Selleks kasutage lihtsalt kursorit huvipunkti valimiseks. Teine meetod huvipunkti otsimiseks on Find Waypoint käsuga, mida käivitatakse WPT klahviga. (Vaadake otsingu näidet selles peatükis eespool või pöörduge peatükki 9: Otsimine, et saada täpsemaid juhiseid huvipunktide otsimiseks.) Pärast seda, kui olete leidnud objekti käsuga Find Waypoint‚ leidke huvipunkt’), kasutage → veendumaks, et GO TO käsk on ekraani ülaosas esiletõstetud, ja vajutage seejärel ENT. Seade alustab navigeerimist objekti suunas. Navigeerimise lõpetamiseks vajutage MENU | MENU | ↓ CANCEL NAVIGATION | ENT | ← YES | ENT. Seade lõpetab navigeerimisinformatsiooni näitamise.

Raja loomine ja salvestamine Rada või jälje joon on asukohapunktide jada, mille seade joonistab teie teekonnana. See on teekonna ajalugu, läbikäidud raja salvestus. Rajad on kasulikud, kui te soovite liikuda mööda sama trajektoori. Nad on eriti kasulikud, kui te soovite pöörduda tagasi sama teed mööda. Tehases on seade pandud automaatselt looma ja salvestama teekonna jälge, kui seade on sisselülitatud. Seade jätkab raja salvestamist, kuni selle pikkus jõuab maksimaalse jälje punktide arvuni. Vaikimisi seades on selleks 2000, kuid maksimaalselt võib salvestada kuni 9999 punkti sisaldava raja joone. Kui maksimaalne punktide arv on saavutatud, alustab seade uut raja salvestust. Vaikimisi seades vilgub rada kord sekundis, mis aitab seda kaardil paremini jälgida. Automaatses vaikimisi seades teeb seade raja punkti ekraanile iga kord, kui muudate suunda. Raja loomise ja uuendamise meetodeid võib muuta ja isegi välja lülitada. Vaadake peatükk 8: Raja võimalused. Raja säilitamiseks punktist A punkti B, peate enne punkti C minekut või punkti A tagasipöördumist raja salvestamise välja lülitama. Kui viimati salvestatud rada on seatud mitteaktiivseks, hakkab seade automaatselt salvestama uut rada. Raja salvestamiseks: 1. Vajutage MENU | MENU | ↓ MY TRAILS | ENT.

117


Järjekord raja salvestamiseks ja uue alustamiseks. MY TRAILS (‚minu rajad’) käsk (vasakul). Radade menüü (keskel). Nool raja 17 parempoolses servas näitab, et rada on aktiivne ja linnuke vasakul näitab, et rada on kaardil nähtav. Kolmas joonis (paremal) näitab raja muutmise menüüd, kus on valitud Active käsk.

2. Vajutage ↓ kuni ilmub Trail Name (‚raja nimi’) | ENT. 3. Vajutage →, siis ↓ ACTIVE | ENT. See deaktiveerib toimingu. 4. Eelmisele leheküljele naasmiseks vajutage EXIT | EXIT | EXIT | EXIT. Kui lahkute raja muutmise menüüst, märkate, et on alustatud uut rada uue järjekorranumbriga. Allpool olevas näites on uue raja numbriks 15, näidates nullpunkti. Rada 14 on küll mitteaktiivne, kuid on ikka veel kaardil nähtav.

Uus rada, “Rada 15”, on loodud ja Rada 14 on muudetud mitteaktiivseks. Iga uus liikumine salvestatakse rajal, mis on aktiivne ja nähtav. Rajad ei pea olema nähtavad selleks, et olla aktiivsed.

Te võite salvestada ja uuesti välja tuua kuni 10 erinevat rada, mida võib kopeerida MMC-mälukaardile arhiveerimiseks või transportida arvutisse MapCreate tarkvara abil.

118


Nõuanne: Veel üks kiire moodus ühe raja salvestamise lõpetamiseks ja uue alustamiseks on kasutada käsku New Trail (‚Uus rada’): vajutage MENU | MENU | ↓ MY TRAILS | ENT | ENT. Ettevaatust: Raja võimaluste käsu alt on teil võimalik raja salvestus täielikult väljalülitada. Kui aktiivse raja uuendamise käsk on väljalülitatud, lõpetab see automaatse rajaloomise funktsiooni.

Salvestatud raja kuvamine Tehase vaikimisi seadetes näidatakse aktiivset rada automaatselt kaardil (nähtavuse valik). Te võite valikuliselt iga salvestatud või aktiivse raja kuvamise ekraanil sisse või välja lülitada. Salvestatud radade nimekirjas on nähtavate radade nime ees linnuke. Raja kuvamise väljalülitamiseks: 1. Vajutage MENU | MENU | ↓ MY TRAILS | ENT. 2. Vajutage ↓ salvestatud radade nimekirja sisenemiseks, seejärel kasutage nooleklahve ↓ või ↑ valimaks soovitud raja nimi (Trail Name) | ENT. 3. Vajutage ↓ → VISIBLE | ENT. Eelmisele leheküljele naasmiseks vajutage EXIT | EXIT | EXIT | EXIT.

Raja kuvamise sisselülitamiseks: 1. Vajutage MENU | MENU | ↓ MY TRAILS | ENT. 2. Vajutage ↓ salvestatud radade nimekirja sisenemiseks, seejärel kasutage nooleklahve ↑ või ↓ valimaks soovitud raja nimi | ENT. 3. Vajutage ↓ → VISIBLE | ENT. Eelmisele leheküljele naasmiseks vajutage EXIT | EXIT | EXIT | EXIT.

Radadel navigeerimine Raja jälgimiseks on kolm erinevat meetodit: visuaalne jälgimine, rajal navigeerimine (edasi) ja rajal tagasiliikumine (tagasi). Proovige igat meetodit endale meelepärase leidmiseks. Visuaalne jälgimine on kõige lihtsam moodus. See kasutab ainult kaardilehekülgi ja ei vaja üldse menüü käskusid. See töötab samuti nagu liiguksite rajal edasi (algusest lõpu poole) või tagasi (lõpust alguse poole). Kuid visuaalne jälgimine ei paku liikumise ajal navigatsiooni informatsiooni, näiteks sihtkohapunkti jõudmiseks kuluv aeg.

119


Teised kaks meetodit pakuvad täies ulatuses navigatsiooni andmeid ja mõlemad töötavad nii kaardlehekülgede kui navigatsioonilehekülgedega. Ainuke erinevus nende vahel on see, et raja navigeerimine järgib rada edasi-suunas (algusest lõpu poole), kuid tagasijälgimine liigub vastupidises suunas. Jalgsi matkates koos käsi-GPS-iga kasutame tihti visuaalset rajajälgimist, sest see on veidi parem jalgraja pöörete jälgimiseks. Suurematel kiirustel, näiteks maanteel või veel liikudes, on mugavam kasutada rajal navigeerimise ja tagasiliikumise käske. Visuaalne jälgimine 1. Kaardileheküljel suumige (ZIN või ZOUT) nii, et teie vilkuv rada oleks nähtav. 2. Alustage liikumist ja vaadake kaardilehekülge. Lihtsalt kõndige või roolige nii, et teie hetkeasukoha nool liiguks mööda rada, kus just käisite. Nõuanne: Seda meetodit kasutades: mida väiksem on suumipiirkond, seda täpsemalt saate liikuda mööda rada. Rajal navigeerimine (edasi) Järgmised joonised illustreerivad menüü järjekorda rajal navigeerimiseks. 1. Vajutage MENU | MENU | ↓ MY TRAILS | ENT. 2. Vajutage ↓ salvestatud radade nimekirja sisenemiseks, siis kasutage nooleklahve ↑ või ↓ valimaks soovitud raja nimi | ENT. 3. Vajutage → DELETE TRAIL | ↓ NAVIGATE | ENT. 4. Vajutage ↓ NAVIGATE | ENT. Ilmub navigatsiooni võimaluste aken, küsides, kas soovite vahepealsetest teekonnapunktidest teavitamist. Kasutage valiku tegemiseks nooleklahve → ← ja vajutage ENT. Pärast valiku tegemist hakkab seade näitama navigeerimisinformatsiooni.

120


Navigatsiooni võimaluste aken küsides, kas soovite vahepealsetest rajal olevatest teekonnapunktidest teavitamist.

MÄRKUS: Kui te asute juba raja alguses või selle lähedal, käivitub saabumismärguanne niipea, kui te vajutate ENT. Vajutage EXIT märguande lõpetamiseks ja jätkake. 5. Nüüd alustage liikumist ja laske seadmel ennast juhatada. 6. Kui te olete sihtmärgini jõudnud, veenduge, et lõpetate navigeerimise: vajutage MENU | MENU | ↓ CANCEL NAVIGATION | ENT. Seade küsib, kas te olete selles soovis kindel, kui olete, vajutage ← | ENT.

121


Rajal navigeerimise menüü järjekord: Joon. 1, MY TRAILS (‚minu rajad’) käsk. Joon. 2, radade menüü. Joon. 3, radade menüü muutmine. Joon. 4, marsruudi menüü muutmine, kus navigeerimise käsk on esiletõstetud rada 6 jaoks. Rada konverteeritakse alati „marsruudiks”, kui te rajal navigeerite.

Kaardileheküljel näitab kursijoon rada, mida mööda te liigute. Suunanool kompassil näitab rajal asuvale järgmisele teekonnapunktile. Liikudes rajal teekonnapunkti lähedal, käivitub saabumismärguanne ja suunanool kompassil pöördub ja osutab järgmisele rajal olevale teekonnapunktile. Vajutage EXIT märguande kaotamiseks.

122


Rajal navigeerimine, kaardi vaated: juht (vasakul) liigub põhjasuunas teekonnapunkti 6 poole. Põhjasuunas liikunud juht (paremal) on jõudnud punkti 6 ja on pööranud rada järgides läände.

1. Vajutage MENU | MENU | ↓ MY TRAILS | ENT. 2. Vajutage ↓ salvestatud raja nimekirja sisenemiseks, seejärel kasutage nooleklahve ↑ või ↓ soovitud raja nime valimiseks (Trail Name) | ENT. 3. Vajutage → DELETE TRAIL | ↓ to NAVIGATE | ENT. 4. Vajutage ↓ NAVIGATE | → REVERSE | ENT | ← NAVIGATE | ENT. Ilmub navigatsiooni võimaluste aken ja küsib, kas te soovite vahepealsetest teekonnapunktidest teavitamist. Valiku tegemiseks kasutage nooleklahve → ← , seejärel vajutage ENT. Pärast otsuse tegemist hakkab seade näitama vastupidist navigatsiooniinformatsiooni piki rada. MÄRKUS: Kui te olete sihtkohta või selle lähedale jõudnud, käivitub saabumismärguanne niipea, kui vajutate ENT. Märguande lõpetamiseks vajutage lihtsalt EXIT ja jätkake. 5. Nüüd alustage liikumist ja laske seadmel ennast juhatada. 6. Kui te olete sihtmärgini jõudnud, veenduge, et lõpetate navigeerimise: vajutage MENU | MENU | ↓ CANCEL NAVIGATION | ENT. Seade küsib, kas olete selles soovis kindel, kui olete, vajutage ← | ENT.

Kohandatud kaartide ja GPS-i andmefailide teisaldamine Kohandatud kaardid Kohandatud kaardid töötavad ainult MMC- või SD-mälukaardilt. Kui kohandatud kaardifaili sisaldav mälukaart seadmesse sisestatakse, laadib see kaardi automaatselt mällu, kui seade on sisselülitatud. Kohandatud kaartide MMC-mälukaardile kopeerimise juhend on teie MMC kasutusjuhendis ja MapCreate 6 tarkavaras. Informatsiooni MMCkaardi seadmesse paigaldamise kohta vaadake peatükist 2: Installeerimine / lisatarvikud.

123


MÄRKUS: Navionics®-kaardi laadimise kohta vaadake peatükist 8: Navionics kaardid. GPS-i andmefailid: GPS-i andmefailid sisaldavad teekonnapunkte, marsruute, radasid ja sündmusi märkivaid ikoone. Juhendid GPS-i andmefailide kopeerimiseks arvutist MMC-kaardile ja vastupidi, on teie MMC-kaardilugeja juhendis ja MapCreate 6 tarkvaras. GPS-i andmed, mis automaatselt salvestatakse seadme sisemällu, tuleb salvestada MMC-mälukaardile GPS-andmefailina, siis on võimalik seda teisaldada arvutisse. GPS-andmefailid, mis on salvestatud MMCmälukaardile, tuleb kopeerida kaardilt sisemällu, et seade võiks neid lugeda. Seda tehakse nii: 1. Sisestage MMC-mälukaart seadmesse. Vajutage MENU | MENU | ↓ SYSTEM SETUP | ENT | ↓ TRANSFER MY DATA | ENT ja ilmub allolev ekraan.

Andmete ülekandmise alammenüü küsib, kas soovite salvestada MMCmälukaardile või laadida neid MMC-mälukaardile seadme sisemällu.

2. Andmete ülekandmise menüüs on teade, mis ütleb teile, kas MMCmälukaart on seadmes või mitte. Kui seadmes ei ole MMC-mälukaarti, peate selle sisestama laadimise või salvestamise käskude aktiveerimiseks. Andmete teisaldamiseks seadmest MMC-mälukaardile vajutage ENT (salvestamiseks.) Andmete teisaldamiseks MMC-mälukaardilt seadmesse vajutage → LOAD | ENT. 3. MMC-mälukaardile salvestamine: Vaikimisi GPS-andmefailile antud nimega „Data” nõustumiseks vajutage ↓ SAVE DATA | ENT. Kui soovite faili ümber nimetada (nagu on näidatud järgneval pildil), vajutage ENT andmefaili nime valiku kasti aktiveerimiseks. Vajutage ↑ või ↓ esimese tähemärgi muutmiseks, seejärel vajutage → järgmisele tähemärgile ja

124


korrake seda nii kaua, kuni nimi on õige. Siis vajutage ENT | ↓ SAVE DATA | ENT.

Seade näitab toimingu lõpetamise teadet, kui andmete teisaldamine on sooritatud. Lehekülje ekraanile naasmiseks vajutage korduvalt EXIT.

Need joonised näitavad GPS-andmefailile nimeandmise ja seadme sisemälust MMC-mälukaardile salvestamise järjekorda.

4. Seadme sisemällu laadimine: Mälukaardil võib olla rohkem kui üks GPS-andmefail (*.USR). Faili valimiseks vajutage ENT, mis aktiveerib MMC-mälukaardi valiku kasti. Kasutage nooleklahve ↓ või ↑ faili esiletõstmiseks ja vajutage ENT. Seejärel vajutage ↓ LOAD | ENT. Seade näitab toimingu lõpetamise teadet, kui andmete teisaldamine on sooritatud. Lehekülje ekraanile naasmiseks vajutage EXIT | EXIT | EXIT.

Need joonised näitavad GPS-andmefailide MMC-mälukaardilt seadme sisemällu laadimise menüü järjekorda.

Navigeerimise lõpetamine Te võite välja lülitada ükskõik millise navigeerimiskäsu, kui olete jõudnud sihtpunkti, või ükskõik kuna, kasutades selleks navigatsiooni lõpetamise käsku. Vajutage MENU | MENU | ↓ CANCEL NAVIGATION | ENT | ← YES | ENT.

125


M채rkused

126


Peatükk 7: GPS-i laiendatud toimingud Teekonna pikkuse määramine oma hetkeasukohast 1. Kaardileheküljel vajutage MENU | ↓ FIND DISTANCE | ENT. 2. Teekonna pikkuse leidmiseks mingi kindlaks määratud kohani, asetage kursorite ristumiskoht sellele kohale. Kaardile ilmub kitsas riba, mis ühendab teie hetkeasukohta kursori asukohaga. Teekonna pikkus mööda seda joont ilmub hüpikaknas. Aknas on näidatud ka suunanurk. 3. Vajutage EXIT tavarežiimi naasmiseks.

Teepikkus Dallasest Little Rock’ini on 467,5 km (vasakul). Vahemaa paadi hetkeasukohast paadisillani on 0,93 km (paremal).

Punktist punkti vahemaa leidmine Te võite leida ka vahemaa, mis on kaardil oleva kahe punkti vahel. 1. Kaardileheküljel vajutage MENU | ↓ FIND DISTANCE | ENT. 2. Asetage kursorijoonte ristumispunkt esimesse asukohta. (Ilmub kitsas riba, mis ühendab teie enda praeguse asukoha kursori asukohaga.) Vajutage ENT esimese punkti fikseerimiseks ja kitsas riba kaob. 3. Liigutage kursor järgmisele asukohale. Taas ilmub kitsas riba, mis ühendab esimest punkti teisega. Vahemaa kahe punkti vahel ilmub hüpikaknas. 4. Käsu tühistamiseks ja lehekülje ekraanile naasmiseks vajutage EXIT. Ikoonid Ikoonid on graafilised sümbolid, mida kasutatakse asukohtade, huvipunktide ja sündmuste märkimiseks. Neid võib asetada kaardile, salvestada ja hiljem esile kutsuda navigeerimise eesmärgil. Mõnikord nimetatakse neid ka sündmuste märkimise ikoonideks. Teie seadmel on 42 erinevat sümbolit, mille hulgast te võite valida ikooni loomiseks.

127


Ikoonid on sarnased teekonnapunktidele, kuid nad ei sisalda nii palju informatsiooni. Te ei saa kasutada menüüd ikoonide juurde liikumiseks, nii nagu seda saab teha teekonnapunktidega. Kuid te võite kasutada kaardi kursorit ükskõik millise kaardil oleva ikooni juurde liikumiseks. Te võite tekitada ikooni kas kursori asukohale kaardil või oma hetkeasukohale. Ikooni loomine kaardile 1. Kasutage nooleklahve kursorijoonte ristumiskoha viimiseks punktile kaardil, kuhu soovite luua ikooni. 2. Vajutage ENT ja ekraanile ilmub ikooni sümboli valiku menüü. 3. Vajutage nooleklahve ← ↑ → ↓ sobiva ikoonisümboli valimiseks, seejärel vajutage ENT. Ikoon ilmub kaardile.

Ikoonisümboli valimise menüü (vasakul); Paadisilla ikoon kaardil (paremal). (Selguse huvides on kursorijooned eemaldatud.)

Ikooni loomine hetke-asukohale 1. Liikumise ajal vajutage ENT ja ekraan näitab ikoonisümboli valiku menüüd. 2. Vajutage nooleklahve ← ↑ → ↓ sobiva ikoonisümboli valimiseks ja vajutage ENT. Ikoon ilmub kaardile. Ikooni kustutamine Te võite kustutada kõik ikoonid üheaegselt, kustutada kõik ühesuguse sümboliga ikoonid või kustutada kaardil valitud ikoon. 1. Vajutage MENU | ↓ DELETE MY ICONS | ENT. 2. Vajutage ↓ DELETE ALL ICONS, DELETE BY SYMBOL, või DELETE FROM MAP ja vajutage ENT.

128


Ikoonide menüü kustutamine.

Kõikide ikoonide kustutamise käsk küsib kinnitust kustutamise soovile. Vajutage ← YES | ENT. Kaardilt kustutatakse kõik ikoonid. Sümboli järgi kustutamise käsk käivitab sümboli valimise menüü. Vajutage nooleklahve ← ↑ → ↓ või valige sümbol, mida kustutada soovite, ja vajutage ENT. Ilmub teade kõikide valitud sümboliga ikoonide kustutamise kohta. Kaardilt kustutamise käsk palub teil liigutada kursor ikooni kohale, mida kustutada soovite. Pärast ikooni valimist vajutage ENT ja see kaob kaardilt. Ikooni juurde navigeerimine Kasutage kursorit ja kursori juurde navigeerimise käsku kaardil soovitud ikooni valimiseks. 1. Kasutage nooleklahve kursorijoonte ristumiskoha viimiseks ikoonile. 2. Valitud ikooni asukohale navigeerimiseks vajutage MENU | ENT. Järgige marsruudi joont kaardileheküljel või kompassil olevat suunavat noolt navigatsioonileheküljel.

Marsruudid Marsruut on teekonnapunktide jada, mis on üksteisega ühendatud kindlaksmääratud järjekorras ja moodustavad liikumise marsruudi. Te võite marsruuti jälgida täpiahelana. Täpid märgivad teekonnapunkte ja ahel märgib teekonnapunktide vahemaad. Vahemaa ühest teekonnapunktist teise on etapp. Marsruudid koosnevad ühest või rohkemast etapist. Kõik GPS-i marsruutide etapid põhinevad teekonnapunktide vahelistel sirgetel joontel. Marsruut annab automaatselt võimaluse navigeerida läbi mitmete teekonnapunktide ilma vajaduseta seadet ümber programmeerida igasse teekonnapunkti jõudmisel. Korra juba seadmesse programmeerituna annab marsruut võimaluse navigeerida läbi teekonnapunktide kas edasi või tagasisuunas. Te võite navigeerimist alustada isegi marsruudi keskelt!

129


Marsruudi loomine ja salvestamine Teil on võimalus luua seadmes marsruut ja seda muuta ning te võite luua marsruudi ka oma arvutis MapCreate 6 tarkvara abil. Arvuti abil loodud marsruudid

MapCreate on kõige lihtsam moodus marsruudi ettevalmistamiseks, kuna arvuti suur monitor, klaviatuur ja hiir annavad kergema manipuleerimisvõimaluse kui horisontaalselt paigaldatud seade. MapCreate marsruudi seadmesse laadimiseks järgige MapCreate’i käsiraamatus antud juhiseid, kuidas luua ja salvestada marsruute GPSandmefaili (faili formaat on *.usr) ühe osana. Kopeerige GPS-andmefail MMC-mälukaardile ja sisestage MMC-mälukaart seadmesse. (Vaadake peatükki 2 MMC-mälukaardi sisestamise kohta. Kuidas laadida GPSandmefaili seadme sisemälusse, vaadake peatükist 6: Kaartide ja GPSandmefailide teisaldamine.) Seadmega loodud marsruudid

Te võite luua marsruudi, valides teekonnapunkte teekonnapunktide nimekirjast ja valida rea marsruudi teekonnapunkte kaardi kursori ja ENT klahvi abil. Selles näites me loome marsruudi kaardil. 1. Navigatsioonileheküljel (numbriliste andmetega NAVIGATION PAGE (WITH vajutage MENU | ENT või kaardileheküljel MAP PAGE, vajutage MENU | MENU | ↓ ROUTE PLANNING | ENT. DIGITAL DATA),

Marsruudi planeerimiskäsk peamenüüs (vasakul) avab marsruutide nimekirja ekraanil (paremal).

2. Vajutage ↑ või ↓ kuni marsruudi nimeni | ENT | ↓ (END OF ROUTE) | ENT | ↓ ADD FROM MAP | ENT. Ilmub kaardilehekülg koos kursoriga.

130


Muutke marsruudi menüüd (vasakul). Muutke marsruudi teekonnapunktide menüüd (paremal), kus on valitud Lisage kaardilt käsk.

3. Kasutage suumiklahve ja nooleklahve, et liigutada kaarti ja kursorit kuni kursori joonte ristumiskoht on punktis, kust soovite alustada marsruuti. 4. Selle määramiseks marsruudi esimeseks teekonnapunktiks vajutage ENT. Selles näites valisime marsruudi algpunktiks 11th Street ja 145th Avenue ristumiskoha.

Marsruudi loomise järjekord (vasakult): (Joon. 1) Seadke marsruudi teekonnapunkt (1) 11th Str. ja 145th Ave. (Joon. 2) Liigutage kursor põhjapoole, et seada märk (2) 145th ja Admiral (Joon. 3) Kui punkt (2) on märgitud, liigutage kursorit itta, et märkida ristmik teekonnapunktiga (3). Joonistel 2 ja 3 märkate kitsast riba, mis ulatub eelmisest teekonnapunktist kursorini. See riba saab marsruudiks.

Marsruudi loomise järjekord, jätkub: (Joon. 4) Punkt (3) on seatud. (Joon. 5) Teekonnapunkt (4) on seatud kiirteelt mahapööramisele kõrvalteele, mis viib jõeni. Teekonnapunkt (5) lõpetab marsruudi jahialal. (Joon. 6) Vajutage marsruudi salvestamiseks ja ekraanile naasmiseks EXIT.

131


5. Viige kursor järgmisele punktile marsruudil, kohta, kus peate pöörama või suunda muutma, ja vajutage järgmise teekonnpunkti märkimiseks ENT. 6. Korrake punkti 5 seni, kuni marsruut jõuab sihtpunktini. 7. Marsruudi salvestamiseks vajutage EXIT. Seade pöördub tagasi marsruudi muutmise ekraanile, kus marsruut on automaatselt nimetatud „Marsruut 2” ja salvestatud seadme sisemällu. Kuna meie näites oli „Marsruut 1” juba olemas, nimetatakse loodud marsruut automaatselt „Marsruut 2”. Te võite marsruuti muuta ja anda teisi käske, kuid kui olete lõpetanud marsruudiga, pöörduge tagasi eelmisele leheküljele, vajutades korduvalt EXIT.

Marsruudi kustutamine 1. Navigatsioonileheküljel (NAVIGATION PAGE) (numbriliste andmetega) NAVIGATION PAGE (WITH DIGITAL DATA), vajutage MENU | ENT või kaardileheküljel MAP PAGE, vajutage MENU | MENU | ↓ ROUTE PLANNING | ENT. 2. Vajutage ↓ kuni Saved Routes (‚Salvestatud marsruutideni’), kasutage ↓ marsruudi valimiseks, seejärel vajutage | ENT. 3. Vajutage ↓ NAVIGATE, seejärel → DELETE | ENT | ← YES | ENT. Nõuanne: Te võite kustutada ühekorraga kõik marsruudid: 1. Navigatsioonileheküljel (numbriliste andmetega) NAVIGATION PAGE (WITH DIGITAL DATA), vajutage MENU | ENT või kaardileheküljel MAP PAGE, vajutage MENU | MENU | ↓ ROUTE PLANNING | ENT. 2. Vajutage → DELETE ALL | ENT | ← YES | ENT. Marsruudi muutmine Te võite soovi korral muuta marsruudi nime. 1. Navigatsioonileheküljel (numbriliste andmetega) NAVIGATION PAGE (WITH DIGITAL DATA), vajutage MENU | ENT või kaardileheküljel MAP PAGE vajutage MENU | MENU | ↓ ROUTE PLANNING | ENT. 2. Vajutage ↓ kuni Saved Routes, valige marsruut, seejärel vajutage ENT | ENT. 3. Vajutage ↑ või ↓ esimese tähemärgi muutmiseks, seejärel vajutage → kursori liigutamiseks teisele tähemärgile ning korrake seda nii kaua, kuni nimi on õige, seejärel vajutage ENT. Eelmisele leheküljele naasmiseks vajutage EXIT | EXIT | EXIT | EXIT. Te võite marsruuti muuta, lisades või eemaldades teekonnapunkte. 1. Navigatsioonileheküljel (numbriliste andmetega) NAVIGATION PAGE (WITH DIGITAL DATA), vajutage MENU | ENT või kaardileheküljel MAP PAGE, vajutage MENU | MENU | ↓ ROUTE PLANNING | ENT. 2. Vajutage ↓ kuni Saved Routes, valige marsruut ja vajutage | ENT | ↓ kuni WAYPOINTS (‚teekonnapunktide) nimekirjani. Kasutage nooleklahve ↓ ja ↑ teekonnapunkti valimiseks, lõpuks vajutage ENT.

132


Marsruudi teekonnapunktide muutmise menüü.

3. Kasutage nooleklahve ↓ ja ↑ , et valida marsruudi teekonna muutmise menüüst vajalik käsk, ja vajutage ENT. Add From Map (‚Lisage kaardilt’) lubab teil lisada marsruudi teekonnapunkti, klõpsates kursoriga kaardil. Add Waypoint (‚lisage teekonnapunkt’) toob esile teekonnapunktide nimekirja, kust saate teekonnapunkti lisada. Remove Wayoint (‚Eemaldage teekonnapunkt’) kustutab teekonnapunkti marsruudilt. View Waypoint (‚Vaadake teekonna punkti’) näitab, kus on valitud teekonnapunkt kaardil. Marsruudil navigeerimine 1. Navigatsioonileheküljel (numbriliste näitajatega) NAVIGATION PAGE (WITH DIGITAL DATA), vajutage MENU | ENT või kaardileheküljel MAP PAGE, vajutage MENU | MENU | ↓ ROUTE PLANNING | ENT.

Marsruutide menüü (vasakul) ja Marsruudi muutmise menüü (paremal), kus Navigatsioon on valitud.

2. Vajutage ↓ , et valida Saved Route (‚Salvestatud marsruut’), valige marsruut ja vajutage | ENT | ↓ NAVIGATE | ENT. Ilmub navigatsiooni võimaluste aken, küsides, kas soovite teavitamist või juhatamist vahepealsete teekonnapunktide juurde rajal. Tehke nooleklahvidega →

133


←valik ja vajutage ENT. Pärast valiku tegemist hakkab seade näitama navigeerimisinformatsiooni rajal. 3. Sihtkohta jõudes lõpetage navigeerimine, vajutades MENU | MENU | ↓ CANCEL NAVIGATION | ENT | ← YES | ENT. Navigeerimine marsruudil tagasi alguspunkti suunas Siin on näidatud, kuidas liikuda marsruudil tagasi viimasest teekonnapunktist esimeseni: 1. Navigatsioonileheküljel (numbriliste andmetega) NAVIGATION PAGE (WITH DIGITAL DATA), vajutage MENU | ENT või kaardileheküljelt MAP PAGE, vajutage MENU | MENU | ↓ ROUTE PLANNING | ENT. 2. Vajutage ↓ marsruudi nime valimiseks | ENT | ↓ NAVIGATE | → REVERSE | ENT | ← NAVIGATE | ENT. Ilmub navigatsiooni võimaluste aken, küsides, kas soovite teavitamist või juhatamist vahepealsete teekonnapunktide juurde rajal. Kasutage nooleklahve → ← valimiseks, seejärel vajutage ENT. Pärast valiku tegemist hakkab seade jälle näitama navigeerimisinformatsiooni rajal. 3. Sihtkohta jõudes lõpetage navigeerimine, vajutades MENU | MENU | ↓ CANCEL NAVIGATION | ENT | ← YES | ENT.

Figure = Joonis

Joon. 1 näitab navigatsioonilehekülge marsruudi alguses suundumas otse teekonnapunkti 11 poole. Joonisel 2 on matkaja jõudnud sihtkohani ja on käivitunud saabumismärguanne.

Rajad Raja kustutamine (Delete a Trail) Seda käsku kasutatakse raja kustutamiseks. Vajutage MENU | MENU | ↓ MY TRAILS | ENT | ↓ kuni raja nimeni | ENT | → DELETE TRAIL | ENT | ← YES | ENT. Nõuanne: Võite kustutada kõik rajad korraga. 1. Vajutage MENU | MENU | ↓ MY TRAILS | ENT. 2. Vajutage → DELETE ALL | ENT | ← YES | ENT.

134


Raja nime muutmine Raja nime muutmiseks vajutage MENU | MENU | ↓ MY TRAILS | ENT | ↓ kuni raja nimeni | ENT | ENT. Vajutage ↑ või ↓ esimese tähemärgi muutmiseks, seejärel vajutage → järgmise tähemärgi muutmiseks ja korrake nii seni, kuni nimi on õige. Vajutage ENT, seejärel EXIT | EXIT | EXIT | EXIT eelmisele leheküljele naasmiseks. Nõuanne: Te võite kiiresti esile kutsuda raja muutmise menüü, valides raja kaardi peal kursoriga. Liigutage lihtsalt kursorit üle raja ja ilmub hüpikaken. Vajutage WPT ja avaneb raja muutmise menüü.

Kaardilt kursoriga valitud rada (vasakul). Hüpikaken näitab vahemaad ja suunanurka hetkeasukohast rajal valitud punktini. Raja muutmise menüü (paremal).

Raja värvi muutmine Raja värvi muutmiseks vajutage MENU | MENU | ↓ MY TRAILS | ENT | ↓raja nimeni | ENT | ↓ COLOR | ENT. Vajutage ↑ või ↓ stiili valimiseks, seejärel vajutage ENT. Vajutage EXIT | EXIT | EXIT | EXIT eelmisele leheküljele naasmiseks. Raja kujunduse muutmine Raja kujunduse muutmiseks vajutage MENU | MENU | ↓ MY TRAILS | ENT | ↓ raja nimeni | ENT | ↓ PATTERN | ENT. Vajutage ↑ või ↓ esimese märgi muutmiseks, seejärel vajutage → järgmisele märgile ja korrake nii seni, kuni kujundus on õige. Vajutage ENT, seejärel EXIT | EXIT | EXIT | EXIT eelmisele leheküljele naasmiseks.

135


Raja muutmise menüü, kus on valitud kujunduse muutmine (vasakul). Muudetud rada punktiirjoonena (paremal).

Utiliidid Utiliidid on kasulikud vahendid reisil olles või looduses viibides. Äratuskell Äratuskella menüüsse sisenemiseks vajutage MENU | MENU | ↓ TIMERS | ENT | ↓ ALARM CLOCK | ENT. Päikese/kuu tõusu ja loojumise kalkulaator Päikese/kuu menüüsse sisenemiseks vajutage MENU | MENU | ↓ SUN/MOON CALCULATIONS |

ENT.

Reisikalkulaator Kalkulaatori menüüsse sisenemiseks vajutage MENU | MENU | ↓ TRIP CALCULATOR |

ENT.

Pärivoolu taimer Pärivoolu menüüsse sisenemiseks: vajutage MENU | MENU | ↓ TIMERS | ENT | ↓ DOWN TIMER | ENT. Vastuvoolu taimer Vastuvoolu taimeri menüüsse sisenemiseks: vajutage MENU | MENU | ↓ TIMERS | ENT | ENT.

Teekonnapunktid Teekonnapunkti kustutamine Teekonnapunkti teekonnapunkti nimekirjast kustutamiseks vajutage WPT | ENT | ENT | ENT | ↓ teekonnapunkti nimeni | ENT | ↓ DELETE WAYPOINT | ENT | ← YES | ENT. Kaardilt teekonnapunkti kustutamiseks: 1. Kasutage nooleklahve kursoriga teekonnapunkti valimiseks. 2. Vajutage WPT | ↓ DELETE WAYPOINT | ENT | ← YES | ENT. Eelmisele leheküljele naasmiseks ja kursori kaotamiseks vajutage EXIT.

136


Kõikide teekonnapunktide üheaegseks kustutamiseks vajutage MENU | MENU | ↓ SYSTEM SETUP | ENT | ↓ DELETE ALL MY WAYPOINTS | ENT | ← YES | ENT. Eelmisele leheküljele naasmiseks vajutage EXIT | EXIT. Teekonnapunkti muutmine Teekonnapunkti nimi Teekonnapunkti nime muutmiseks: 1. Vajutage WPT | ENT | ENT | ENT | ↓ teekonnapunkti nimeni | ENT | ↓ EDIT WAYPOINT | ENT | ENT. 2. Vajutage nooleklahve ↑ või ↓ esimese tähemärgi muutmiseks, seejärel vajutage → järgmisele tähemärgile ja korrake nii seni, kuni nimi on õige. Vajutage ENT ja seejärel EXIT | EXIT | EXIT | EXIT eelmisele leheküljele naasmiseks. Teekonnapunkti sümbol Teekonnapunkti sümboli muutmiseks: 1. Vajutage WPT | ENT | ENT | ENT | ↓ teekonnapunkti nimeni | ENT | ↓ EDIT WAYPOINT | ENT | ↓ CHOOSE SYMBOL | ENT. 2. Kasutage nooleklahve soovitud sümboli valimiseks ja vajutage ENT. Eelmisele leheküljele naasmiseks vajutage EXIT | EXIT | EXIT | EXIT. Teekohapunkti asukoht Teekohapunkti asukoha muutmiseks: 1. Vajutage WPT | ENT | ENT | ENT | ↓ teekonnapunkti nimeni | ENT | ↓ EDIT WAYPOINT | ENT. 2. Laiuskraad: vajutage → LATITUDE | ENT. Vajutage ↑ või ↓ esimese näitaja muutmiseks, seejärel vajutage → järgmise näitaja muutmiseks ja korrake nii seni, kuni laiuskraad on õige. Vajutage EXIT. 3. Pikkuskraad: vajutage ↓ LONGITUDE | ENT. Vajutage ↑ või ↓ esimese näitaja muutmiseks, seejärel vajutage → järgmise näitaja muutmiseks ja korrake nii seni, kuni pikkuskraad on õige. Vajutage EXIT. 4. Kui laius- ja pikkuskraad on õiged, naaske eelmisele leheküljele, vajutades EXIT | EXIT | EXIT | EXIT. Teekonnapunkti valimine Kaardil teekonnapunkti valimiseks (navigeerimiseks, muutmiseks jne) kasutage nooleklahve ja viige kursor teekonnapunkti kohale. Teekonnapunkti ümber ilmub helendus. Teekonnapunkti seadmine keskmiste näitude järgi See funktsioon seab teekonnapunkti paika pärast mitmete positsioonilugemiste võtmist ja nendest keskmise väljaarvutamist. See suurendab teekonnapunkti asetuse täpsust, aidates kõrvaldada atmosfääri häiretest ja teistest asjaoludest põhjustatud vigu. 1. Vajutage WPT | → SUBCATEGORY column | ↓ NEW | ENT. 2. Vajutage ↓ või ↑ AVERAGE POSITION | ENT | vajutage → CREATE | ENT.

137


3. Oodake, kuni seade arvutab välja keskmise positsiooni. (Mida suurema arvu punktide järgi seda tehakse, seda suurem on täpsus.) Kui soovitud hulk punkte on kogunenud, vajutage ENT teekonnapunkti loomiseks ja salvestamiseks. 4. Ilmub teekonnapunkti muutmise menüü. Te võite teekonnapunkti salvestada lihtsalt, vajutades EXIT | EXIT, või võite ka teekonnapunkti muuta. Teekonnapunkti loomine asukoha projitseerimisega See funktsioon seab teekonnapunkti asukohta, mis on teatud kauguse ja suunanurgaga mingist asukohast. See mingi asukoht võib olla teekonnapunkt kaardilt, üks teekonnapunktide nimekirjas olevatest või mingi koht huvipunktide nimekirjast. 1. Vajutage WPT | → SUBCATEGORY column | ↓ NEW | ENT. 2. Vajutage ↓ PROJECTED POSITION | ENT | → CREATE | ENT. 3. Vajutage → CHOOSE REFERENCE | ENT. Kasutage nooleklahve ↑ ja ↓ teekonnapunkti, koha kaardil või huvipunkti valimiseks. Kui valik on tehtud, vajutage ENT, ja punkti asukoht ilmub kohana kaardil. 4. Vajutage ↓ DISTANCE | ENT. Vajutage ↑ või ↓ esimese numbri muutmiseks, seejärel vajutage → järgmisele numbrile ja korrake nii seni, kuni vahemaa on õige. Vajutage ENT. 5. Vajutage ↓ BEARING | ENT. Vajutage ↑ või ↓ esimese numbri muutmiseks, seejärel vajutage → järgmisele numbrile ja korrake nii seni, kuni vahemaa on õige. Vajutage ENT. 6. Vajutage ↑ PROJECT | ENT. Ilmub teekonnapunkti muutmise menüü. Te võite lihtsalt salvestada uue projitseeritud teekonnapunkti, vajutades EXIT | EXIT, või võite teekonnapunkti muuta. (Vajutage EXIT | ENT, kui soovite viivitamatult alustada navigeerimist uute teekonnapunktide suunas.)

138


Peatükk 8: Süsteemi ja GPS-i seadistusvõimalused Märguanded Seadmel on mitmesuguseid GPS-i märguandeid. Tehase seadistuses on kõik märguanded sisselülitatud. Te võite märguandeid sisse ja välja lülitada ning muuta nende kauguse seadeid. Saabumismärguande võib seada vilkuva hoiatussõnumina ja helisignaalina, mis käivitub, kui jõuate teatavale kaugusele teekonnapunktist. Näiteks: kui teie saabumismärguanne on seatud 0,16 km, hakkab see sõnum vilkuma, kui olete jõudnud 0,16 kaugusele teekonnapunktist. Kursist kõrvalekaldumise märguanne hoiatab teid, kui te kaldute trajektooril teekonnapunktini kursist liiga kaugele vasakule või paremale. Näiteks kui märguanne on seatud 0,16 km, hakkab märguande teade vilkuma, kui te olete suunast teekonnapunkti poole kaldunud 0,16 km vasakule või paremale. Ankrumärguanne käivitub, kui te olete määratud raadiusest väljapoole triivinud. Jällegi kasutame 0,16 km näidet. Kui olete ankrusse heitnud ja teie paat liigub rohkem kui 0,16 km, hakkab vilkuma sõnum ja kõlab helisignaal.

Märguannete käsud (vasakul); Märguannete menüü (paremal).

Märguande seadete muutmiseks: 1. Vajutage MENU | MENU | ↓ ALARMS | ENT. Valige GPS ALARMS | ENT. 2. Kerige nooleklahvidega ↓ või ↑ soovitud kategooria valimiseks, seejärel vajutage ENT, et märkida see sisselülitatuks või mitte. See lülitab märguande sisse (märk kastis) või välja (märk kastis puudub). 3. Märguande kauguse seadete muutmiseks kerige nooleklahvidega ↓ või ↑ soovitud kategooria valimiseks, seejärel vajutage → | ENT, et aktiveerida kauguse dialoogikast. Vajutage ↑ või ↓ esimese numbri muutmiseks, seejärel vajutage → järgmisele numbrile ja korrake nii seni, kuni kaugus on õige.

139


4. Kui te olete seadistused lõpetanud, naaske eelmisele leheküljele, vajutades korduvalt EXIT. TÄHTSAD MÄRKUSED MÄRGUANNETE JUURDE: Ankrumärguanne – Ankrumärguanne võib käivituda isegi siis, kui te ei liigu paigast. Tavaliselt juhtub see siis, kui te kasutate väikesi (vähem kui 0,08 km) ankrumärguande piirkondi. Saabumismärguanne – Kui seate saabumismärguande kauguse liiga väikesele suurusele ja liigute marsruudil, võib seade mitte näidata navigeerimisandmeid järgmise teekonnapunktini enne, kui olete saabunud esimesse, kuna te ei ole läinud teekonnapunktile piisavalt lähedale, et käivituks saabumismärguanne.

Automaatne satelliidi otsing Satelliitidele lukustumiseks peab GPS-vastuvõtja teadma tema hetkeasukohta, UTC aega ja kuupäeva. Tõusunurk (kõrgus) on ka võrdlemisel kasutuses, kuid seda kasutatakse asukoha määramiseks harva. Need andmed on vajalikud selleks, et kalkuleerida, millised satelliidid on nähtavusulatuses. Siis otsib vastuvõtja ainult neid satelliite. Kui te lülitate GPS-vastuvõtja esmakordselt sisse, ei tea see teie asukohta ega kõrgust. Ta teab UTC aega ja kuupäeva, kuna need on talle tehases sisseprogrammeeritud ja tema sees olev kell säilitab õiget aega. (Kui kellaaeg ja kuupäev ei ole õiged, võite neid muuta, kasutades selleks „Kohaliku aja seadmise” menüüd.) Seade hakkab satelliite otsima, kasutades andmeid, mis jäid temasse eelmisest töötamise korrast. Arvatavasti oli see tehases. Kuna on peaaegu kindel, et teie seal tehases ei ole, otsib ta tõenäoliselt valesid satelliite. Kui ta umbes minuti jooksul otsides neid satelliite ei leia, lülitub ta automaatotsingule. See tähendab, et ta hakkab otsima ükskõik millist satelliiti taevas. Tänu arenenud tehnoloogiale on automaatotsingu aeg võrreldes GPS-i alguspäevadega märkimisväärselt vähenenud. Kui seade on kord juba satelliitidele lukustunud, võtab järgmisel korral seadme sisselülitamisel asukoha määramine aega vähem kui minuti, eeldades, et te ei ole vahepeal oma asukohast liikunud rohkem kui 160 km võrra.

Kontrollige MMC-mälukaardi faile ja vaba mahtu MMC-failide kontrollimiseks: Vajutage MENU | MENU | ↓ BROWSE MMC FILES | ENT.

140


Peamenüü (vasakul); MMC-faililehitseja (paremal).

Kommunikatsioonipordi konfigureerimine Seadmel on kaks NMEA 0183 versiooniga 2.0 ühilduvat ühendusporti, lühendatult COM port. COM pordi menüüs, kuhu pääseb Süsteemi seadete menüüst, saab konfigureerida COM porte andmete saatmiseks teise seadmesse või andmete vastuvõtuks teisest seadmest, näiteks autopiloodist. COM port 1 ja COM port 2 saab kasutada NMEA-ga.

COM port seadete muutmise menüü.

Abi saamiseks seadme konfigureerimisel, et ühendada teda teise seadmega, konsulteerige tootjaga. Klienditeeninduse telefoninumber on kasutusjuhendi lõpus. Vaadake ka kirjeldusi NMEA konfigureerimise alt. COM pordi konfiguratsiooni seadmiseks: 1. Vajutage MENU | MENU | ↓ SYSTEM SETUP | ENT. 2. Vajutage ↓ COMMUNICATIONS PORT | ENT.

NMEA konfigureerimine Te võite konfigureerida seadet, et kasutada spetsiifilisi NMEA-väljendeid. 1. Vajutage MENU | MENU | ↓ SYSTEM SETUP | ENT.

141


2. Vajutage ↓ COMMUNICATIONS PORT | ENT | ↓ CONFIGURE NMEA | ENT. 3. Ilmub menüü, mis näitab kasutatavate MNEA- väljendite eesliiteid. Märk eesliite kõrval tähendab, et eesliide on kasutusel. Valige nooleklahvidega ↑ ↓, ← → eesliide ja vajutage ENT tema kasutamisest loobumiseks. (Vajutage uuesti ENT märgi tegemiseks kastikesse ja eesliite valimiseks.) 4. Kui soovitud eesliited on valitud või eemaldatud, vajutage EXIT | EXIT | EXIT | EXIT eelmisele leheküljele naasmiseks.

Koordinaatide süsteemi valik Koordinaadi süsteemi menüü laseb teil valida koordinaatide süsteemi, mida kasutatakse asukohakoordinaatide kuvamisel ja sisestamisel.

Koordinaatide süsteemi muutmise menüü.

Koordinaatide süsteemi valikusse sisenemiseks: 1. Vajutage MENU | MENU | ↓ GPS SETUP | ENT. 2. Vajutage ↓ COORDINATE SYSTEM | ENT. Siinne seade võib näidata asukohta kraadides (36,14952°); kraadid, minutid ja tuhandikminutid (36° 28,700’); või kraadid, minutid, sekundid ja kümnendiksekundid (36° 28’ 40,9”). See võib näidata asukohta ka UTM(Universal Transverse Mercator) projektsioonis; MGRS-is (Standard); MGRS (Standard + 10); Map Fix; Loran TD; Briti, Iiri, Soome, Saksa, UusMeremaa, Rootsi, Šveitsi, Taiwani, Kreeka ja militaarvõrgustikus. UTM-id on märgitud USGS topograafilistel kaartidel. See süsteem jagab maakera 60 tsooniks, igaühe laius on 6 pikkuskraadi. Briti, Iiri, Soome, Saksa, Uus-Meremaa, Rootsi, Šveitsi, Taivani ja Kreeka võrgustiksüsteemid on kõik rahvuslikud koordinaatide süsteemid, mida kasutatakse ainult vastaval maal. Seade valib selle võrgustiku valimisel sobiva daatumi. Vaadake kirjeldust Kaardidaatumi valimise peatükis täiendava informatsiooni saamiseks. Militaarvõrgustiku võrdlussüsteem (MGRS) kasutab kahte võrgustiku skeemi, mis on selles seadmes standard ja standard + 10 MGRS.

142


Sõltuvalt teie asukohast ja mõõtebaasist otsustatakse, kumba kasutada. Kui kasutate standardit ja positsioneerimine on märgatavalt ebatäpne, proovige teist võimalust. MÄRKUS: Kui positsioneerimise formaati on muudetud, mõjutab see kõiki ekraanil olevaid objekte, sealhulgas ka teekonnapunkte. Koordinaatide süsteemi muutmiseks vajutage ENT, kui COORDINATE SYSTEM on esiletõstetud. Soovitud formaadi esiletõstmiseks vajutage nooleklahve ↑ ↓. Vajutage EXIT menüü sulgemiseks. Loran TD seadistamine: MÄRKUS: Kui on valitud Loran TD teisendus, peate sisestama kohaliku Loranketi identifikatsiooni „master” ja „slaves” jaoks. Tehke seda, valides “Setup Loran TD” menüü alt “Coordinate System” ja valige ID. Menüü sulgemiseks valige EXIT.

Loran TD-menüü konfigureerimine.

Map Fix Map Fix-i kasutatakse diagrammide või kaartidega. See süsteem küsib võrgus asukohta laius- ja pikkuskraadides, mille te võtate kaardile märgitud asukohast. Seejärel näitab ta hetkeasukohta vahemaana kaardil sellest võrdluspunktist. Näiteks, kui see näitab vahemaad UP 4.00” ja LEFT 0.50”, mõõdate te üles neli tolli (10 cm) ja vasakule pool tolli (1,25 cm) võrdluspunktist ja leiate oma asukoha. Map fix-i konfigureerimiseks: Selle formaadi kasutamiseks peate läbi viima järgmised toimingud. Kõigepealt võtke selle piirkonna kaart ja leidke võrdluspunkti laius- ja pikkuskraadid.

143


(Pange sealjuures tähele, et selle süsteemi töötamiseks peavad laius- ja pikkuskraadide jooned olema kaardi servadega paralleelsed. USGS kaardid on paralleelsed, teised võivad mitte olla. Ka töötab see paremini väiksema skaalaga kaartidega.) Võrdluspunkt võib olla kaardil ükskõik kus kohas, aga mida lähemal ta on teie asukohale, seda väiksemad on numbrid, millega te peate manipuleerima. Kui olete ükskord võrdluspunkti leidnud, võite selle salvestada teekonnapunktina. Teekonnapunkti salvestamise kohta käivat informatsiooni vaadake Teekonnapunktide peatükist. Salvestage võrdluspunkt teekonnapunktina. Väljuge teekonnapunktide ekraanilt. 1. Vajutage MENU | MENU | ↓ GPS SETUP | ENT. 2. Vajutage ↓ COORDINATE SYSTEM | ENT. 3. Vajutage ↓ SETUP MAP FIX | ENT. Ilmub järgmine ekraan ja MAP SCALE on esile tõstetud. Vajutage ENT ja sisenege kaardi skaalale. See on tavaliselt paberkaardi põhjal. Seda näidatakse suhtarvuna, näiteks 1:24000. Vajutage EXIT ja seade naaseb Map Fix-i konfigureerimise ekraanile.

Konfigureerige map fix nii, et seade võiks leida teie asukoha trükitud diagrammil või topopgraafilisel kaardil.

Vajutage ↓ SELECT ORIGIN | ENT. Vajutage → | ENT, seejärel nooleklahve ↓ või ↑ | ENT salvestatud teekonnapunkti valimiseks. Valige teekonnapunkt, mille te valisite võrdluspunkti alt, ja vajutage ENT. Seade kuvab teekonnapunkti informatsiooni ekraani, millel on valitud käsk SET AS ORIGIN; vajutage ENT ja seade naaseb Map Fix-i konfigureerimise menüüsse. Lõpuks vajutage menüü sulgemiseks EXIT. Nüüd vajutage ↑ COORDINATE SYSTEM | ENT, valige nimekirjast MAP FIX

144


ja vajutage ENT | EXIT | EXIT | EXIT. Avaldub kogu asukohainformatsioon vahemaana teie valitud võrdluspunktist.

Lehekülje ekraanide kohandamine Mitmetes lehekülje kuvamise valikutes on muudetavad andmekastikesed, et anda pidevalt ekraanil olevat informatsiooni. Andmelehitseja menüüs on mitmesuguseid seadme poolt antavaid andmeid, mis on jagatud kategooriatesse. Need kategooriad on GPS-i andmed, navigatsioon, reisikalkulaator, aeg, sonari andmed ja mitmesugused erinevad andmed. Neis kategooriates olevatest andmetest võite valida selliseid, mida soovite kuvada ekraanil. Kategooria jaotused on seal selleks, et aidata teil liigitada informatsiooni. Andmekastikeses kuvatava informatsiooni muutmine: Numbriliste andmetega kastikeste leheküljel vajutage MENU | ↓ CUSTOMIZE | ENT. Andmekastikese nimi vilgub, näidates et see on valitud. Selle kastikese muutmiseks vajutage ENT või valige nooleklahvidega ↑, ↓, ← või → teine kast, seejärel vajutage ENT. Te näete kategooriate nimekirja, kus iga kategooria kõrval on sümbolid „+” või „–”. „+”-sümboliga kategooria on avatav, mis tähendab, et tema sisu on peidetud.

Kohandamise menüü, kus GPS-i andmete kategooria on avatud.

Kategooria nime valimine ja ENT vajutamine näitab kategooria sisu, nii et te võite valida seal oleva hulgast. Avatud kategooria (mille kõrval on “–”sümbol) võib sulgeda, et peita tema sisu. Selleks valige kategooria nimi ja vajutage ENT. Valige mõni kategooria, mis võib sisaldada andmeid, mida soovite ekraanil kuvada. Siis valige ↓ või ↑ erinevate andmete valimiseks. Kui uus valik on esile tõstetud, vajutage ENT, et viia kastikesse uued andmed, seejärel vajutage EXIT. Nüüd võite valida kohandamiseks teise kasti. Kui

145


olete kohandamistega lõpetanud, vajutage uuesti EXIT, et lõpetada kohandamise käsk, ja kastikese nimi lõpetab vilkumise. Leheküljeekraan võib näidata piiratud arvul andmekastikesi. Te ei saa neid välja lülitada ega rohkem andmekastikesi lisada.

GPS-i simulaator GPS-i simulaator lubab teil seadet kasutada nii, nagu navigeeriksite väljas. See on suurepärane võimalus õppida seadme kasutamist. Te saate seadme lähteasukoha salvestatud teekonnapunktide hulgast, kaardilt või huvipunktide hulgast või laius-ja pikkuskraadide sisestamise kaudu. Te saate kaardil juhtida oma asukohta ja muuta kiirust nooleklahve kasutades (käsk STEER WITH ARROWS) või seades trajektoori ja kiiruse dialoogikastis, mille leiab simulaatori menüü ekraanilt. GPS-i simulaatori juurde saamiseks: 1. Vajutage MENU | MENU | ↓ GPS SETUP | ENT. 2. Vajutage ↓ GPS SIMULATOR | ENT. Ilmub GPS-i simulaatori menüü.

GPS-i seadete menüü (vasakul); GPS-i simulaatori menüü (paremal).

Valige soovitud seaded, seejärel lülitage simulaator sisse GPS SIMULATOR ON kasti esiletõstmisega ja vajutage klahvi ENT. Menüü sulgemiseks vajutage EXIT | EXIT | EXIT. Ilmuvad teade ja helisignaal, mis hoiatavad perioodiliselt, et simulaator on sisselülitatud. Simulaatori väljalülitamiseks korrake ülaltoodud toiminguid või lülitage seade välja. Simulaatori režiimis olles ja kasutades käsku STEER WITH ARROWS, võite juhtimis- ja kiiruskastikeste ekraanilt kaotamiseks vajutada EXIT. See võimaldab teil simulatsiooni käigus kasutada kursorit. Juhtimis- ja kiiruskastikeste uuesti ekraanile toomiseks naaske GPS-i simulaatori menüüsse. Valige käsk STEER WITH ARROWS, vajutage ENT, seejärel EXIT. Simulatsioonirajal või -marsruudil navigeerimine Simulaatori režiimis olles võib seade ilma käsitsi juhtimiseta automaatselt jälgida rada või marsruuti, kui kasutate järgmisi toiminguid:

146


1. Minge kaardileheküljel simulaatori menüüsse. Valige STARTING POSITION oma raja või marsruudi alguses või selle lähedal. Sisestage ligikaudne trajektoor TRACK (näidatuna kompassi kraadidega), mis osutab raja/ marsruudi lähtekoha suunas. 2. Seadke kiirus SPEED nulli. Valige käsk STEER WITH ARROWS ja vajutage ENT, mis lülitab simulaatori sisse ja te naasete kaardileheküljele. 3. Alustage rajal/marsruudil navigeerimist. (Kui olete esimesele teekonnapunktile juba piisavalt lähedal, käivitub saabumismärguanne niipea, kui te olete alustanud navigeerimist. Märguande väljalülitamiseks vajutage EXIT.) Kui navigeerimine algab, vajutage ↑ kiiruse suurendamiseks soovitud näiduni. 4. Juhtimis- ja kiiruskastikeste väljalülitamiseks vajutage EXIT. Seade „juhib” nüüd automaatselt rajal või marsruudil. Kui jõuate sihtpunkti, lõpetage navigeerimine tavalisel moel. Nõuanne: Te võite valida kaardil mis tahes punkti simulatsiooni alustamiseks, kasutades käsku Lähtestage GPS. Selle järgi saab seade aru, et ta asub teie valitud kohas.

GPS-funktsioonide peitmine Kui seade ei ole ühendatud GPS antenni/vastuvõtja mooduliga, saab GPSi menüüsid ja funktsioone selle käsuga ekraanil peita. Vaikimisi seade on väljalülitatud olek, võimaldades teil liikuda sonarilehekülje ja GPSlehekülgede ja funktsioonide vahel. GPS-funktsioonide peitmiseks: vajutage MENU | MENU | ↓ SYSTEM SETUP | ENT | ↓ HIDE GPS FEATURES | ENT. GPS-i menüüd ja leheküljed on nüüd peidetud.

GPS-i lähtestamine Selle käsuga hakkab seade toimima nii, nagu asuks ta kuskil mujal, kui on tema tegelik asukoht. Niisiis võite teie ja teie seade asuda Kansas City’s, kuid treenida navigeerimist ookeanil Islamorada, Florida lähedal. 1. GPS-i simulaator väljalülitatud, vajutage MENU | MENU |↓ GPS SETUP | ENT | ENT. 2. Ilmub teade: „Liigutage kursor soovitud asukoha lähedale ja vajutage ENT“. Kui teade automaatselt kaob, järgige seda juhist. Lülitage GPS-i simulaator sisse. 3. Kaardil kursoriga valitud asukoha juurde ilmub silmapilkselt teie hetkeasukohta märkiv nool. Seade peab seda punkti oma viimaseks teadaolevaks positsioneeritud asukohaks seni, kuni on saanud lukustuse satelliitidele või uue simulaatori asukoha.

147


Kaardi automaatne suum Siinsel vastuvõtjal on automaatse suumi funktsioon, mis välistab paljud teiste tootjate poolt tehtavate GPS-vastuvõtjate nupulevajutamise omadused. See töötab kooskõlas navigatsioonifunktsioonidega. Kõigepealt alustage navigeerimist teekonnapunktist. (Vaadake teekonnapunkti peatükki, et saada lähemat informatsiooni teekonnapunkti poole navigeerimisest.) Seejärel, kui automaatne suumirežiim on peal, suumib seade välja, kuni kogu marsruut on näha alguspunktist kuni sihtpunktini. Kui te liigute sihtpunkti suunas, alustab seade automaatselt sissesuumimist, hoides kogu aeg sihtpunkti ekraanil. Selle funktsiooni sisselülitamiseks kaardileheküljel MAP PAGE, vajutage MENU | ↓ AUTO ZOOM | ENT | EXIT. Väljalülitamiseks korrake samu toiminguid.

Kaardi andmed See menüü võimaldab teil kaardi välja lülitada (mis muudab kaardi ekraanil GPS-plotteriks); võimaldab kaardi infoga hüpikaknaid sisse- ja välja lülitada; joonistada kõrgedetailsusega piirkondade ümber piire või kaste, või täita veepiirkondi valgega. Te võite ka sisse ja välja lülitada kaardi lisaandmeid, mis näitavad võrgustiku laius- ja pikkuskraade. See menüü võimaldab valida Standard, Nautic Path, Hotspots Elite ja Navionics kaartide vahel. Kui teil on kas LCX-26CHD või LCX-111CHD, on Nautic Path ja Hotspots Elite kaardid juba laaditud teie seadme 20 KB kõvakettale. Navionic kaardid tuleb sisselaadida MMC-mälukaardi abil. Juhendeid selle kohta vaadake Navionics kaartide kirjelduses selles peatükis. Kaardi andmete juurde pääsemiseks: Vajutage kaardileheküljel MENU|↓ MAP DATA | ENT.

Kaardi menüü (vasakul); Kaardi andmete menüü, kus Nautic Path kaart on valitud kaardi andmete valiku aknas (paremal).

Kaardi info hüpikaken Vajutage kaardileheküljel MENU | ↓ MAP DATA | ENT. Vajutage ↓ POPUP

148


MAP INFO. Kui valik on esiletõstetud, vajutage ENT selle sisselülitamiseks või väljalülitamiseks. Kui valik on tehtud, vajutage EXIT | EXIT

leheküljeekraanile tagasipöördumiseks. Kaardi piirjooned Vajutage kaardileheküljel MENU | ↓ MAP DATA | ENT. Vajutage nooleklahve ↓ ja → DRAW MAP BOUNDARIES. Kui valik on esile tõstetud, vajutage ENT selle sisse- või väljalülitamiseks. Kui valik on tehtud, vajutage EXIT | EXIT leheküljeekraanile tagasipöördumiseks. Vee valgega täitmine Vajutage kaardileheküljel MENU | ↓ MAP DATA | ENT. Vajutage nooleklahve ↓ ja → FILL WATER WITH WHITE. Kui valik on esile tõstetud, vajutage ENT selle sisselülitamiseks või väljalülitamiseks. Kui valik on tehtud, vajutage EXIT | EXIT leheküljeekraanile tagasipöördumiseks. Kaardi lisaandmed (Piirkonnarõngad; laius-/pikkusvõrgustik) Kaardi lehekülge võib kujundada nelja piirkonna rõngaga ja/või võrgustikuga, mis jaotavad plotteri võrdseteks lõikudeks laius- ja pikkuskraadide järgi. Piirkonnarõngad on kasulikud kaardil olevate vahemaade visuaalseks hindamiseks. Rõnga diameetrid põhinevad hetkel kasutusel oleval suumipiirkonnal. Näiteks 160 km suumiga näitab ekraan kahte rõngast, kus teie hetkeasukoht on keskkohas. Suurem rõngas puudutab ekraani vasakut ja paremat külge ja on 160 km diameetriga. Väiksem rõngas on 80 km diameetriga (alati ½ suumipiirkonnast). Vahemaa teie hetkeasukohast väiksema rõngani on 40 km. Nooleklahvide ja kaardi kursoriga võite liikuda kaardil nii, et näha on kolmas ja neljas rõngas. Selles näites on vahemaa kolmanda rõngani 120 km ja vahemaa neljanda rõngani 160 km teie hetkeasukohast. Piirkonnarõngaste seadmiseks: Vajutage kaardileheküljel MENU|↓ MAP ENT. Vajutage ↓ RANGE RINGS. Kui valik on esiletõstetud, vajutage ENT selle sisse- või väljalülitamiseks. Kui valik on tehtud, vajutage EXIT | EXIT leheküljeekraanile tagasipöördumiseks. Laius-/pikkusvõrgustiku seadmiseks: Vajutage kaardileheküljel MENU | ↓ MAP DATA | ENT. Vajutage ↓ LAT/LON GRID LINES. Kui valik on esiletõstetud, vajutage ENT selle sisselülitamiseks või väljalülitamiseks. Kui valik on tehtud, vajutage EXIT | EXIT leheküljeekraanile tagasipöördumiseks.

DATA |

Kaardi mõõtebaasi valik Kaardid ja diagrammid põhinevad mõõtmistel, mis on tehtud mingi ala kohta. Selliseid „mõõtmisi” nimetatakse „mõõtebaasideks”.

149


Kaardid, mis on loodud erinevaid mõõtebaase kasutades, näitavad laius/pikkuskraade veidi erinevates kohtades. Kõik mõõtebaasid on nimelised. GPS-süsteem põhineb WGS-84 mõõtebaasil, mis katab kogu maakera. Teised mõõtebaasid võivad samuti katta kogu maakera või väiksema osa sellest. Tehaseseades kasutab teie seade WGS-84 mõõtebaasi. Siiski võib see näidata teie asukohta, kasutades ühte 191 erinevast mõõtebaasist. Mõõtebaasi muutmiseks: 1. Vajutage MENU | MENU | ↓ GPS SETUP | ENT | ↓ DATUM SELECTION | ENT. 2. Soovitud mõõtebaasi valimiseks kasutage nooleklahve ↓ või ↑, seejärel vajutage ENT. 3. Eelmisele leheküljele naasmiseks vajutage EXIT | EXIT. Siinse seadme kasutatavate mõõtebaaside nimekiri on kasutusjuhendi lõpus.

GPS-i seadistuse menüü (vasakul); kaardi mõõtebaasi menüü (paremal).

Kaardi detailsuse kategooria valik See menüü määrab, missugused kaardi funktsioonid on näidatud ekraanil. See hõlmab teekonnapunkte, radasid, ikoone, linnu, kiirteid jne. Te võite valida ühe neist, kohandades kaardi oma vajadustele. Kaardi kategooriasse sisenemiseks: 1. Vajutage kaardileheküljel MENU | ↓ MAP CATEGORIES DRAWN | ENT. 2. Vajutage nooleklahve ↑ või ↓ kategooria valimiseks, või vajutage →, seejärel vajutage ↑ või ↓ alamkategooria valimiseks. Vajutage ENT selle sisse- või väljalülitamiseks. 3. Vajutage EXIT | EXIT eelmisele leheküljele tagasipöördumiseks.

150


Kaardi menüü (vasakul); Kaardi kategooriate avatud menüü (paremal).

Kaardi orientatsiooni muutmine Vaikimisi seadena näitab vastuvõtja kaarti alati põhjasuunaga ülalpool. Sel moel on enamus kaarte ja diagramme trükitud paberile.

Kaardi orientatsioon on näidatud põhjasuunaga üles (vasakul) ja trajektoori suunaga üles (paremal).

See toimiks hästi, kui te oleksite alati liikudes põhjasuunas. See, mida te näete vasakul, on kujutatud kaardi vasakpoolsel küljel; seda, mis on paremal, näete kaardi parempoolsel küljel jne. Kuid liikudes mõnes muus suunas ei ole kaart enam vastavuses sellega, mida te tegelikult enda ümber näete. Selle probleemi vältimiseks pöörab Track up (’Rada üles’) režiim kaarti vastavalt sellele, kuidas te pöörate. Seeläbi näete kaardil vasakul pool alati seda, mida ka tegelikkuses näete vasakule vaadates jne. Teine võimalus on course up (‚Marsruut üles’) režiim, mis hoiab kaardi pidevalt teekonnapunkti poole suunatult. Kui Track-up või Course-up režiim on sisse lülitatud, näidatakse kaardil noolega alati põhjasuunda. Kaardi orientatsiooni muutmiseks: vajutage kaardileheküljel MENU | ↓ MAP ORIENTATION | ENT. Kasutage nooleklahve ↑ või ↓ soovitud režiimi valimiseks, seejärel vajutage ENT. Vajutage EXIT | EXIT eelmisele leheküljele naasmiseks.

151


Kaardi orientatsiooni menüü, kus on valitud kaart, põhjasuund üles (paremal).

Navionics® kaardid Teie seade võib kuvada MMC-mälukaardil olevaid Navionics® elektroonilisi diagramme. Need töötavad samamoodi nagu MapCreate-ga loodud MMC-l olevad kaardid.

Sisenemine Chesapeake lahte MapCreate 6 loodud kaardil 16 km suumiga (vasakul). Sama asukoht Navionics kaardil 9,6 km suumiga (keskel) ja 8 km suumiga (paremal).

Navionics kaardi kuvamiseks: 1. Sisestage Navionics MMC-mälukaart seadmesse ja lülitage see sisse. (Kaardi täieliku installeerimise juhendid on peatükis 2.) HOIATUS: Ärge kunagi formaatige Navionics kaarti sisaldavat mälukaarti. MMC formaatimine kustutab jäädavalt seal oleva kaardi. 2. Vajutage kaardileheküljel MENU | ↓ MAP DATA | ENT | → MAP DATASET CHOICE | ENT. Kasutage ↓ klahvi NAVIONICS valimiseks, seejärel vajutage ENT.

152


Need joonised näitavad menüü järjekorda (vasakult paremale) South Chesapeake lahe piirkonna valimisel Navionics kaardil.

3. Kasutage ↓ klahvi NAVIONICS MAP CHOICE valimiseks ja vajutage ENT. Kasutage nooleklahve ↑ ↓ kaardi valimiseks ja vajutage ENT | EXIT | EXIT. 4. Navionics kaardi väljalülitamiseks vajutage kaardileheküljel MENU | ↓ MAP DATA | ENT | → MAP DATASET CHOICE | ENT. Kasutage nooleklahve ↑ ja ↓ kolmest valikust ühe – Standard, Nautic Path või HotSpots Elite – tegemiseks, seejärel vajutage ENT | EXIT | EXIT. Sadama informatsioon Navionics kaardid sisaldavad sadama informatsiooni, mis on kaardi ekraanil kujutatud ankru sümboliga. Näide on toodud järgmisel joonisel. Sadama informatsiooni vaatamiseks: 1. Kasutage nooleklahve, et liigutada kursor sadama teenuste ikoonile. Kui see on valitud, ilmub hüpikaken. 2. Vajutage WPT, et kuvada Port Services (‚Sadama teenused’) informatsiooniekraan. Sadama teenuste informatsiooni ekraanil on kaks akent. Ülemises aknas on loetletud mitmesugused teenusekategooriad. Alumises aknas on loetletud teenuste üksikasjad erinevate kategooriate jaoks.

153


Navionics kaardil on näidatud kursoriga valitud sadama teenuste ikoon.

3. Sadama teenuse kategooriate aknas liikumiseks: vajutage ENT , seejärel kasutage nooleklahve ↑ või ↓, et vaadata võimalike teenuste tüüpe. Esile tuues erineva kategooria, muutub alumises aknas olev nimekiri. Kaardileheküljele naasmiseks vajutage EXIT | EXIT. 4. Üldises teenuste kategoorias sisaldub pikk nimekiri detailsetest teenustest. Detailsete teenuste aknas SERVICE CATEGORIES liikumiseks vajutage ↓ DETAILED SERVICES | ENT, seejärel kasutage nooleklahve ↑ või ↓ võimalike teenuste nimekirja lugemiseks. Kaardileheküljele naasmiseks vajutage EXIT | EXIT. Teenuste kategooria ülemisse aknasse naasmiseks vajutage ENT | ↑.

Sadama teenuste informatsiooniekraanid.

Informatsioon loodete voolu kohta Navionics kaardid sisaldavad informatsiooni loodete voolu kohta, mis on suuremate suumipiirkondade juures tähistatud kastikeses oleva tähega „C”. Kui suumite piisavalt väikese suumipiirkonnani, muutub ikoon liikuvaks nooleks, mis näitab loode voolu kiirust ja suunda. Suuremate suumikpiirkondade puhul võite

154


valida kastikese „C”-ikooni ja see muutub liikuvaks nooleks koos hüpikaknaga. Näide on esitatud järgneval joonisel. Loodete voolu informatsiooni vaatamiseks: 1. Kasutage nooleklahve kursori liigutamiseks loodete vaatlusjaama ikooni peale. Kui see on valitud, ilmub hüpikaken. 2. Vajutage WPT loodete informatsiooni ekraani kuvamiseks.

Navionics kaart näitab kursoriga valitud loodete vaatlusjaama ikooni. Selles näites on tegemist tõusuga, kuid see on jõudmas seisuvee tasemeni. Voolusuund on läände, kiirusega 0,1 mph.

Loodete voolu informatsiooniekraan.

Loodete voolu informatsiooniekraan kuvab loodete voolu andmeid vaatluspunkti jaoks antud hetkel. Ülaltoodud näite ülaosas paiknev graafik on ligikaudne tõusu ja mõõna mudel

155


keskööst (MN) keskpäevani (NN), keskööni (MN). Kiiruseskaala graafiku ülemises vasakus ääres muutub dünaamiliselt vastavalt antud päeva voolu maksimumkiirusele. Seisuvesi, väikese voolu või voolutusperiood on esitatud seisuveejoonega (SWL). Tõus joonistub seisuveejoonest ülalpool ja mõõn allpool. Te võite vaadata andmeid loodete kohta teistel kuupäevadel, kui muudate valikukastides kuud, päeva ja aastat. Teise kuupäeva valimiseks: 1. Kasutage nooleklahve → ja ← kuu, päeva või aasta esiletõstmiseks, seejärel vajutage ENT. 2. Kasutage nooleklahve ↑ ja ↓ soovitud kuu, päeva või aasta valimiseks, seejärel vajutage ENT. Informatsiooniekraanilt lahkumiseks vajutage EXIT. Loode informatsioon Navionics kaardid sisaldavad loodete informatsiooni, mis on esitatud laias suumipiirkonnas ikoonikastikesega, milles on T-täht. Ikoon asub loodete vaatlusjaama kohal. Näide on paremal asuval joonisel. Kui te suumite lähemale, piisavalt väiksesse suumipiirkonda, muutub ikoon iseenesest liikuvaks näidikuks, mis näitab tõusvat või langevat loodet valitud vaatlusjaamale. Laiemates suumipiirkondades võite valida kastiga T ikooni ja see muutub hüpikaknas liikuvaks näidikuks. Näide on esitatud järgneval joonisel. Loode informatsiooni vaatamiseks: 1. Valige loode vaatlusjaama ikoon: kasutage nooleklahve kursori liigutamiseks vaatlusjaama kohale. Kui see on valitud, ilmub hüpikaken. 2. Pärast loode vaatlusjaama ikooni valimist vajutage WPT loode informatsiooni ekraani kuvamiseks.

156


Navionics kaart näitamas kursoriga valitud loode vaatlusjaama ikooni. Ülaltoodud näites on loode 2,8 jala kõrgusel ja see langeb, nagu on näidatud allapoole osutava noolega ikooni ülaosas.

Loode informatsiooniekraan.

Loode informatsiooniekraan näitab vaatlusjaamale igapäevaselt hetkeandmeid loodete kohta. Graafik ekraani ülaservas on ligikaudne vaade päevasest loode mudelist keskööst (MN) keskpäevani (NN), keskööni (MN). Punktiirjoon risti graafikuga tähistab vete madalseisu keskmist näitajat teatud perioodi jooksul (MLLW). Kõrguse skaala graafiku üleval paremas servas muutub, põhinedes antud päeva loode maksimumnäitajal. MLLW joon muutub samuti vastavalt kõrguse skaala muutumisele.

157


Te võite vaadata loode andmeid ka muude kuupäevade kohta, muutes valikukastides kuu, päeva ja aasta. Muu kuupäeva valimiseks: 1. Kasutage → ja ← kuu, päeva või aasta esiletõstmiseks, seejärel vajutage ENT. 2. Kasutage ↑ ja ↓ soovitud kuu, päeva või aasta valimiseks ja vajutage seejärel ENT. Informatsiooniekraanilt lahkumiseks vajutage EXIT.

Lisaandmed Te võite kõikidel lehekülgedel, v.a satelliitide- ja navigatsioonileheküljed, liigutada andmeid ekraanil lisaandmete käsuga. Erinev andmestik teie seadmes on jagatud lisaandmete menüüs kategooriateks. Nende kategooriate hulka kuuluvad GPS-i andmed, navigatsioon, teekonna kalkulaator, aeg, sonari andmed ja mitmesugune muu info. Neist kategooriatest võite valida ekraanile mitmesuguseid andmeid erinevates kombinatsioonides. Kategooriate jaotus seal on ainult selleks, et aidata orienteeruda informatsioonihulgas.

Lisaandmed on näidatud aknas (vasakul); andmete lehitseja, kus on avatud sonari andmete kategooria (paremal).

Informatsiooni lisamine ekraanile: 1. Vajutage MENU | ↓ OVERLAY DATA | ENT. 2. Kui lisaandmed on kuvatud teie ekraanile, näete nende andmete nimekirja menüüna. Andmete lisamiseks valige (ENT TO ADD) ja vajutage ENT. Andmete lehitseja näitab informatsiooni kategooriaid, millest igaühe juures on sümbolid “+” või “–”. Kategooria, mille juures on “+”-sümbol, on avatav, see tähendab, et tema sisu on peidetud. Valides mingi kategooria ja vajutades ENT, näidatakse kategooria sisu nii, et võite selle hulgast valida. Avatud kategooria (mille juures on „–„-sümbol) võib uuesti sulgeda, et tema sisu peita. Selleks valige see kategooria ja vajutage ENT.

158


3. Avage kategooria, kus võivad sisalduda andmed, mida soovite kuvada ekraanile. Seejärel vajutage nooleklahve ↓ või ↑ vajalike andmete valimiseks. 4. Kui vajalikud andmed on esile toodud, vajutage ENT selle valimiseks (sisselülitamiseks) või sellest loobumiseks (väljalülitamiseks). Kui selle sisse lülitate, ilmub see ekraani ülaservas. Iga lehekülje ekraanil on maksimumarv andmeid, mida võib kuvada lisaandmete käsuga. 5. Kui soovitud muudatused on tehtud, vajutage EXIT | EXIT leheküljeekraanile tagasipöördumiseks. Lisaandmete eemaldamiseks: 1. Kui olete leheküljeekraanil, mis näitab andmeid, mida soovite eemaldada, vajutage MENU | ↓ OVERLAY DATA | ENT. 2. Te näete hetkel kuvatavate lisaandmete nimekirja. Valige andmed, mida soovite ekraanilt eemaldada ja vajutage ENT | ENT andmete eemaldamiseks. Järgmiste andmete eemaldamiseks valige need ja vajutage ENT | ENT. 3. Kui olete lõpetanud kõikide eemaldust vajavate lisaandmete eemaldamise, vajutage EXIT tagasipöördumiseks leheküljeekraanile.

Näidatud on lisaandmed, kus on valitud suunanurk (vasakul). Vajutage ENT, et valida eemalduse võimalus REMOVE (paremal). Vajutage uuesti ENT näidu eemaldamiseks ja tagasipöördumiseks lisaandmete akna juurde.

Lisaandmete ümberpaigutamine: Te võite pidada vajalikuks ekraanilolevate andmete ümberpaigutamist. 1. Vajutage MENU | ↓ OVERLAY DATA | ENT. 2. Te näete hetkel kuvatavate lisaandmete nimekirja. Valige üks nendest, mida soovite liigutada ja vajutage ENT | → MOVE | ENT. 3. Valitud andmed hakkavad ekraanil vilkuma. Selle elemendi uude asukohta liigutamiseks kasutage nooleklahve →, ←, ↑ ja ↓. 4. Kui olete uue paigutusega rahul, vajutage EXIT | EXIT.

159


MÄRKUS: Ümberkorralduse käsk ja lisaandmete käsk kasutavad samu informatsiooni kategooriaid. Erinevus kahe käsu vahel on see, et ümberkorralduse käsku kasutatakse ainult numbriliste andmekastikestega lehekülgede muutmiseks, kuid lisandmete käsk muudab ekraanilolevat informatsiooni. Saamaks teavet andmekastikeste muutmise kohta, vaadake lk 82: Lehekülje kuvamise ümberkorraldamine. Kuvatavate andmete kirja suuruse muutmiseks: 1. Vajutage kaardi- või sonarileheküljel MENU | ↓ OVERLAY DATA | ENT. 2. Vajutage ↓ või ↑ Data Type valimiseks | vajutage → või ← Data Size | EXIT.

Valitud andmed kuvatakse uues suuruses. (Teist tüüpi andmete kirjasuuruse muutmiseks korrake neid samme, alustades punktist 2.) 3. Eelmisele leheküljele naasmiseks vajutage EXIT.

Lisaandmetega

kaart

kuvab kiirust, vahemaad, suunanurka.

trajektoori

ja

MÄRKUS: Mõnda tüüpi andmeid võidakse kuvada ainult ühe kirjasuurusega. Sellisel juhul selle andmetüübi jaoks andmesuuruse kastikest ei kuvata. Lisaandmete kujundus Kas soovite näha lisaandmeid numbrilise näiduna või analoognäidiku kujul? Lisaandmete kujunduse funktsiooni abil võite muuta andmete kujundamise kuvamise endale meelepäraseks. Lisaandmete kujunduse menüüsse sisenemiseks: 1. Vajutage MENU | ↓ OVERLAY DATA | ENT. 2. See toob esile lisaandmete menüü koos hetkel kuvatavate lisaandmete nimekirjaga. Tooge esile andmed, mida soovite menüüs muuta ja vajutage ENT, mis käivitab andmete informatsiooni menüü.

160


3. Vajutage ↓ lisaandmete kujunduse valimiseks, valige analoognäit ja vajutage ENT. 4. Seejärel vajutage → , et sisestada analoogseade, mis muudab ekraaniloleva numbrilise näidu analoognäiduks.

Andmete informatsiooni menüü (vasakul), kus andmete kujunduse aken on avatud. Valige analoog ja ilmub analoogseadistuse nupp (paremal).

Näidiku seadistuse menüü.

Analoogmenüüs on neli põhilist seadevõimalust: teemad, märgistused, alguspunkt ja tekst. Kõik näidikud peale teksti saab menüüs muuta läbipaistvaks. Seadistuse menüü muutmiseks liikuge allapoole, tõstke esile üks neljast seadistuse võimalusest ja vajutage ENT. Kasutage nooleklahve ↑ ↓ soovitud kategooria valimiseks seadistuste menüüs, seejärel vajutage ENT. Tagasi sonari peaekraanile naasmiseks vajutage korduvalt EXIT. Themes setup (‚Teemade seadistuse’) käsk võimaldab teil muuta näidiku kujundust, värvivalikut ja osuti välimust. Näidiku kujundus: Näidikul on viis seadistust:

161


Üksikanaloog: toetab ühte analoognäidikut. Kahene analoog: kaks näidikut ja kaks näidiku osutit ühel analoognäidikul. Kumbki näidik kasutab poolt tervest näidikust. Analoog/numbriline: harilik analoognäidik keskel asuvate numbriliste andmetega. Kaksikanaloog: paar analoognäidikuid. Analoog + numbriline: kujutab suurt analoognäidikut, millele on liidetud väike numbriline näidik. Näidiku valik: Näidiku valikute all on kaks võimalust – primaarne ja sekundaarne. Sekundaarse valiku nupp ei ole aktiivne, väljaarvatud juhul, kui teil on kuvamiseks rohkem kui üks näidik, ja see kehtib kõikide näidiku stiilide kohta, väljaarvatud üksikanaloog.

Üksiknäidiku puhul (vasakul) ei ole sekundaarse valiku nupp aktiivne. Pärast kaksikanaloognäidiku seade valimist muutub sekundaarse valiku nupp aktiivseks. Valides sekundaarse valiku nupu, jõuate sellistele andmelehitseja ekraanidele (paremal) nagu kohandamislehekülg ja lisaandmete käsud.

Sekundaarsete andmete nupp on aktiivne ainult siis, kui te olete kuvamiseks valinud kaksiknäidiku seade. See võimaldab valida, millist informatsiooni soovite kuvada sekundaarsel näidikul. Sekundaarsete andmete nupp viib teid sellistele andmelehitsejate ekraanidele nagu kohandamislehekülg ja lisaandmete käsud. Värvivalik: Värvivaliku võimalusi on kolm - valge, sinine ja must. Osuti välimus: Osuti välimus võib olla nelja sorti – kolmnurkne, viltulõigatud, suur osuti ja kompass.

Tick Marks (‚märgistus’) seadete menüü (vasakul) ja Thresholds (‚alguspunktide’) menüü (paremal).

162


Tick Marks setup (‚Märgistuste seaded’) annab teile võimaluse muuta näidikute miinimum- ja maksimumnurka, väärtusi ja märgistusi. Miinimum- ja maksimumnurgad võimaldavad teil muuta näidiku numbrilist kujundust. Te saate numbreid näidikul laiali laotada või väiksemale alale kokku lükata. Miinimum- ja maksimumväärtused võimaldavad teil otsustada, millisest numbrist algavad näidiku väärtused ja millisega lõpevad. Näiteks võite otsustada, et näidiku numbrid algavad 0,5-st või 10-st ja lõpevad 85, 90 või 100-ga. Miinimum või maksimummärgistus kontrollib, kui palju märgistusi näidikul kuvatakse. Kui te seate miinimumi 1 ja maksimumi 10, kuvatakse 10 märget 0 ja 10 vahel, 10 ja 20 vahel jne. Spidomeetri puhul on üks märge ühe miili (1,6 km) kohta tunnis. Kui muudate miinimumiks 2 ja jätate maksimumiks 10, tuleb üks märge iga kahe miili (3,2 km) kohta tunnis. See on viis märget 0 ja 10 vahel, 10 ja 20 vahel jne. Thresholds setup (‚Alguspunktide seadeid’) saab kasutada visuaalse vahendina näidiku osade märkimiseks. Alguspunktide seaded on jagatud ülemisteks ja alumisteks alguspunktideks, neist igaüks sisaldab endas tähtsaid (hoiatus) ja vähemtähtsaid (ettevaatus) alguspunktide seadeid. Igale alguspunktile peab olema sisestatud kaks numbrikomplekti. Vähemtähtsate alguspunktide jada on värvitud kollaseks, tähtsate oma punaseks.

Näidiku teksti seaded (vasakul). Kui on valitud käsk Restore Defaults (*taastage vaikimisi seaded’) (paremal), küsib seade kinnitust selle kohta, et soovite vahetada praegused seaded tehase seadete vastu.

Text setup (‚Teksti seaded’) võimaldab teile eraldi tähistatud näidikuid. Teksti seadetes on kaks akent: Gauge Text (‚näidiku tekst’) ja Units Text (‚seadme tekst’). Seadme tekst asub näidiku allservas. Näidiku tekst asub seadme teksti kohal. Restore Defaults (‚Taastage tehase seaded’) taastab tehase seaded. Kui satute näidiku mis tahes seadega raskustesse, päästab teid vaikimisi seade.

163


Ekraan avatud trajektoori näidikuga (vasakul). Paremal olev ekraan kuvab trajektoori ja kiiruse näidikuid.

Abi-hüpikaken Abi-käsk on võimalik praktiliselt kõigile siinse seadme menüüosadele. Menüü ühe kirje esiletõstmine ja nõnda hoidmine mõne sekundi jooksul, kutsub esile „hüpik”-teate ilmumise, mis kirjeldab vastava kirje funktsiooni. See on vaikimisi seadistus. Abi-hüpikakna seadmine: Vajutage MENU | MENU | ↓ SYSTEM SETUP | ENT | ↓ POPUP HELP. Kui valik on esiletõstetud, vajutage ENT selle valimiseks (sisselülitamiseks) või sellest loobumiseks (väljalülitamiseks). Kui valik on tehtud, vajutage eelmisele leheküljele naasmiseks EXIT | EXIT.

Süsteemi seadete menüü (vasakul), kus abi-hüpikaken on esiletõstetud. Näide paremal näitab abi-hüpikakna teadet valitud kirje kohta.

Lähtestusvõimalused Kõikide funktsioonide tehase seadetesse lähtestamiseks: Vajutage MENU | MENU | ↓ SYSTEM SETUP | ENT | ↓ RESET OPTIONS | ENT | ← YES | ENT.

MÄRKUS: Lähtestusvalik ei kustuta ühtki teekonnapunkti, marsruuti, ikooni, rajakõverat ega sonari logi.

164


Lähtestusvõimaluste käsk (vasakul) ja lähtestusvõimaluste menüü (paremal).

Ekraani kontrastsus ja eredus Ekraani menüüsse sisenemiseks vajutage MENU | MENU | ENT. Kui olete juba ekraani menüüs:

Ekraani kontrastsuse seadmiseks: Kontrastsuse liugurriba CONTRAST on juba valitud. Vajutage nooleklahve → või ← riba liigutamiseks. Skaala vasakpoolne ots on kontrasti miinimum; parem ots on maksimaalne kontrast.

Ekraani käsk (vasakul) ja Ekraani menüü, kus on valitud kontrastsus (paremal).

Ekraani ereduse seadmiseks: Vajutage ↓ BRIGHTNESS. Vajutage nooleklahve → või ← riba liigutamiseks. Skaala vasakpoolne ots on kontrasti miinimum; parem ots on maksimaalne kontrast. Ekraani kuvamisrežiimi seadmiseks: Vajutage ↓ DISPLAY MODE | ENT | vajutage nooleklahve ↑ või ↓ režiimi valimiseks | EXIT.

165


Kuvamisrežiimi menüü.

Keele seadmine Siinse seadme menüüs on võimalik valida 10 keele vahel: inglise, prantsuse, saksa, hispaania, itaalia, taani, rootsi, vene, hollandi ja soome. Teise keele valimiseks: 1. Vajutage MENU | MENU | ↓ SYSTEM SETUP | ENT. 2. Vajutage ↓ SET LANGUAGE | ENT. 3. Kasutage nooleklahve ↓ või ↑ teise keele valimiseks ja vajutage ENT. Kõik menüüd avanevad nüüd teie valitud keeles.

Kohaliku aja seadmine Õige kohaliku aja seadistamise funktsiooni on otstarbekas kasutada navigeerimisel kohaliku saabumisaja kalkuleerimiseks. Samuti on kellaaeg ja kuupäev salvestatud teekonnapunkti loomisel. Kohaliku aja seadmise menüüsse sisenemiseks peate kõigepealt määrama oma asukoha. Kui see on tehtud, vajutage MENU | MENU | ↓ SYSTEM SETUP | ENT | ↓ SET LOCAL TIME | ENT. Kellaaja seadete menüüs olles: Kohaliku aja seadmiseks: Vajutage ENT. Kasutage nooleklahve ↑ või ↓ esimese numbri muutmiseks, seejärel vajutage → kursori liigutamiseks teisele numbrile. Korrake seda seni, kuni kellaaeg on õige, seejärel vajutage ENT. Kuu seadmiseks: Vajutage ↓ MONTH | ENT. Vajutage nooleklahve ↑ või ↓ kuu valimiseks, seejärel vajutage ENT. Päeva seadmiseks: Vajutage nooleklahve ↓ ja → DAY | ENT. Vajutage ↑või ↓ päeva valimiseks, seejärel vajutage ENT.

166


Aasta seadmiseks: Vajutage ↓ ja → YEAR | ENT. Vajutage nooleklahve ↑või ↓ aasta valimiseks, seejärel vajutage ENT. Võite lülitada ka Time Format (‚Aja formaatimine’) 12- ja 24-tunni valikus. Date Format (‚Kuupäeva formaatimine’) on muudetav kolme moel: kuu/ päev/aasta, päev/kuu/aasta ja aasta/kuu/päev.

Aja seadete menüü.

Menüü vasakul allosas on nupp CONFIG DST. See funktsioon võimaldab seadmel automaatselt kohandada ajamuutuse, mis on põhjustatud suveajale üleminekust. Selle peab seadma ainult üks kord. Te võite valida, milline eeskiri vastab suveajale ülemineku osas teie regioonile või lihtsalt nõustuda vaikimisi seadega. Kui olete seadnud kõik väljad vastavalt oma soovidele, vajutage korduvalt EXIT eelmisele leheküljele naasmiseks.

WAAS-i märguanne Kui signaal on kättesaadav, kasutab teie seade automaatselt WAASi asukoha täpse fikseerimise kiirendamiseks. Kui WAAS-i signaal on kadunud või seda otsitakse, ilmub märguande teade. Kuna USA valitsus ikka veel arendab WAAS-i süsteemi, on GPS/WAAS-vastuvõtjate puhul tavaline, et nad kaotavad korduvalt ja otsivad taas lukustust WAAS-i satelliidile. Sel põhjusel võib märguanne korduvalt käivituda ja kustuda. Teil on võimalik WAAS-i leitud/kaotatud märguanne välja lülitada ilma seadme WAAS-i kasutamist mõjutamata. Selleks tehke nii: 1. Vajutage MENU | MENU | ↓ GPS SETUP | ENT | ↓ SHOW WAAS ALARM. 2. Kui valik on esiletõstetud, vajutage ENT selle valimiseks (sisselülitamiseks) või sellest loobumiseks (väljalülitamiseks). Kui valik on seatud, vajutage eelmisele leheküljele naasmiseks EXIT | EXIT. 3. Te võite selle käsu juurde tagasi pöörduda ja vajutada ENT funktsiooni uuesti sisselülitamiseks.

167


Tarkvaraversiooni informatsioon Lowrance uuendab pidevalt oma mõnede toodete operatsioonisüsteeme. Need tarkvarauuendused on tavaliselt klientidele tasuta allalaaditavad meie kodulehelt aadressil www.lowrance.com. Uuendused aitavad seadmel paremini toimida või tutvustavad uut omadust või funktsiooni. Te saate teada oma seadmel kasutatava tarkvaraversiooni, kui kasutate käsku Software Information (‚Tarkvara informatsioon’).

Tarkvara

informatsiooni

käsk (vasakul); (paremal).

tarkvara

informatsioon

1. Vajutage MENU | MENU | ↓ SYSTEM SETUP | ENT | ↓ SOFTWARE INFO | ENT. 2. Lugege ekraanil kuvatavat teavet. 3. Viimati kuvatud leheküljele naasmiseks vajutage EXIT | EXIT | EXIT. Helid ja märguannete helide stiilid Klahvivajutuse ja märguannete helide seadmiseks: Vajutage MENU | MENU | ↓ SOUNDS | ENT.

Helide käsk (vasakul); Helide menüü (paremal).

Helide menüüs olles: Klahvivajutuse heli seadmiseks: Kui valik on esiletõstetud, vajutage ENT selle valimiseks (sisselülitamiseks) või sellest loobumiseks (väljalülitamiseks). Kui valik on tehtud, vajutage eelmisele leheküljele naasmiseks EXIT | EXIT.

168


Märguande helide seadmiseks: Vajutage ↓ ALARM SOUNDS. Kui valik on esiletõstetud, vajutage ENT selle valimiseks (sisselülitamiseks) või sellest loobumiseks (väljalülitamiseks). Kui valik on tehtud, vajutage eelmisele leheküljele naasmiseks EXIT | EXIT. Märguande heli tugevuse seadmiseks: Vajutage ↓ VOLUME. Vajutage nooleklahve → või ← riba liigutamiseks. Riba vasakpoolne ots on madal helitugevus; parempoolne ots tugev helitugevus. Kui valik on tehtud, vajutage EXIT | EXIT eelmisele leheküljele naasmiseks. Märguande stiili seadmiseks: Vajutage ↓ ALARM STYLE | ENT. Vajutage nooleklahve ↑ või ↓ stiili muutmiseks, seejärel vajutage ENT. Kui valik on tehtud, vajutage eelmisele leheküljele naasmiseks EXIT | EXIT.

Trajektoori ühtlustamine See GPS seadete menüüs olev tehase seadistus peab olema alati sees. Kui peatute või liigute aeglasel kiirusel (näiteks jalutate või kalastate), väldib Track Smoothing (‚Trajektoori ühtlustamine’) rajal liikumise, suunanoole, kompassi ja kaardi seisurežiimi sattumist.

Trajektoori ühtlustamise valik, mis on sisse lülitatud.

Raja võimalused Radade puhul saate kasutada mitmeid valikuid. Mõned neist mõjutavad kogu rada, teised rakenduvad ainult raja ühel osal. Te saate muuta seda, kuidas on radu uuendatud ja kuidas neid kuvatakse. Rajad võivad olla ka peidetud, neid saab luua või kustutada raja menüü abil. Peamised rajavõimalused

Radade menüüsse sisenemiseks: Vajutage MENU | MENU | ↓ MY TRAILS | ENT.

169


Käsk minu rajad (vasakul); radade menüü (vasakul); raja võimalused (paremal.

Kõikide radade kustutamine Kõikide radade mälust kustutamiseks vajutage radade menüüs → DELETE ALL | ENT | ← YES | ENT. Rajavõimaluste uuendamine

See menüü laseb teil muuta raja uuendamise mooduseid. HOIATUS: Kui lülitate raja uuendamise funktsiooni välja, lülitub välja ka automaatne raja loomine ja salvestamine. Te peate selle radade salvestamiseks uuesti sisse lülitama. Vaikimisi on seade sisse lülitatud. Radade menüüs vajutage → OPTIONS | ENT. Kui UPDATE ACTIVE TRAIL on esile tõstetud, vajutage ENT selle valimiseks (sisselülitamiseks) või sellest loobumiseks (väljalülitamiseks). Raja parameetrite uuendamine (automaatne, aeg, vahemaa)

Valikud on: automaatne, aeg ja vahemaa. Vaikimisi automaatseades ei uuenda seade rajajoont siis, kui te liigute sirgjooneliselt. Kui kaldute sirgjoonelisest liikumisest kõrvale, jätab seade rajale punktid (raja teekonnapunkt). Need punktid säilitatakse. Kui rajajoonel kasutatakse ära kõik selleks ettenähtud punktid, võetakse alguspunktid ära ja paigutatakse need raja lõppu. Radade menüüs vajutage → TRAIL OPTIONS | ENT | ↓ UPDATE CRITERIA. Vajutage nooleklahve ↑ või ↓ parameetri valimiseks | ENT. Kui valisite aja, ilmub menüüs uuenduse andmete kastike. Kui valisite vahemaa, ilmub menüüs uuendatud vahemaa andmekastike. Raja uuendamissuurused (aeg, vahemaa)

Te võite rada uuendada aja kaudu, alates 1 sekundist kuni 9999 sekundini; vaikimisi seade on 3 sekundit. Te võite rada uuendada ka vahemaa kaudu, alates 0,01 miilist/nm/km kuni 9,99 miilini/nm/km; vaikimisi seade on 0,10 miili.

170


Kui üks uuendamise parameetritest on valitud, kasutage kursorinooli, et esile tõsta kas UPDATE RATE (TIME) või UPDATE DISTANCE andmekastikesed ja vajutage ENT. Vajutage nooleklahve ↑ või ↓ esimese näitaja muutmiseks, seejärel vajutage → järgmisele näitajale ja korrake seda seni, kuni kirje on õige. Raja võimaluste menüüsse naasmiseks vajutage EXIT.

Aja uuendamine (vasakul) ja vahemaa uuendamine (paremal). Raja spetsiifilised võimalused

Raja kustutamine Konkreetse raja kustutamiseks vajutage radade menüüs ↓ Saved Trails | ENT. Valige rada ja vajutage ENT. Ilmub raja redigeerimise menüü, mida näete järgneval joonisel. Vajutage → DELETE TRAIL | ENT | ← YES | ENT.

Raja redigeerimise menüü.

Uus rada Radade menüüs käsitsi uue raja alustamiseks veenduge, et NEW TRAIL on esile tõstetud, ja vajutage ENT | EXIT. Nähtav/nähtamatu rada ja teised raja võimalused Raja nimi, punktide maksimaalne arv rajal, aktiivsus ja nähtavus on muudetavad raja redigeerimise menüüs. Active (‚Aktiivne’) seade määratleb, kas seade salvestab või ei salvesta uusi punkte rajalõigul.

171


Raja redigeerimise menüüs vajutage nooleklahve ↓ või ↑ muudetava üksuse esiletõstmiseks, seejärel vajutage ENT. Tehke oma muudatused, seejärel vajutage EXIT menüü sulgemiseks.

Mõõteühikud See menüü seab kiiruse ja vahemaa (maa- või meremiilid, meetrid), sügavuse (jalg, süld või meetrid), temperatuuri (kraadid Fahrenheiti või Celsiuse järgi) ja pealkirja (normidele vastav või ligitõmbav) ühikud. Nende ühikute muutmiseks: vajutage MENU | MENU | ↓ SYSTEM SETUP | ENT | ENT.

Süsteemi seadete menüü (vasakul). Mõõteühikute menüü (paremal).

Kiiruse/vahemaa mõõtühiku seadmiseks: Vajutage nooleklahve ↑ või ↓ kiiruse/vahemaa muutmiseks, seejärel vajutage ENT. Kui valik on tehtud, vajutage EXIT | EXIT | EXIT ekraanileheküljele naasmiseks. Pealkirja seadmiseks: Vajutage nooleklahve ↑ või ↓ pealkirja tüübi muutmiseks, seejärel vajutage ENT. Kui valik on tehtud, vajutage EXIT | EXIT | EXIT ekraanileheküljele naasmiseks. Sügavuse seadmiseks: Vajutage nooleklahve → ja ↓ DEPTH. Vajutage nooleklahve ↑ või ↓ sügavuse muutmiseks, seejärel vajutage ENT. Kui valik on tehtud, vajutage EXIT | EXIT | EXIT ekraanileheküljele naasmiseks. Temperatuuri seadmiseks: Vajutage → TEMPERATURE. Vajutage nooleklahve ↑ või ↓ temperatuuri muutmiseks, seejärel vajutage ENT. Kui valik on tehtud, vajutage EXIT | EXIT | EXIT ekraanileheküljele naasmiseks.

172


Peatükk 9: Otsimine MÄRKUS: Teie seadmesse laaditud baaskaart võimaldab teil otsida USA osariikidevaheliste kiirteede mahapööramisi ja teeäärseid teenindusi, aga ka mõningaid muid maastiku valikuid, sealhulgas linnu ja järvi. Täielikuks otsitavate maastikuüksuste komplektiks, sealhulgas maamärgid, tänavad, aadressid ja huvipunktid, peate laadima MapCreate 6 tarkvaraga loodud detailse kaardi. Täielikku kirjeldust selle kohta, millel põhineb baaskaart ja MapCreate kaardid, vaadake lk 103. Seadme mitmekesised otsimisfunktsioonid algavad kõik kas Teekonnapunkti leidmise menüüst või Kaardilehekülje menüüst. Vajutage WPT ja ilmub teekonnapunktide leidmise menüü, sisaldades teekonnapunkte ja huvipunktide. Kaardileheküljel vajutage MENU ja ilmub kaardilehekülje menüü tänavate, aadresside ja kiirteelt mahapööramiste otsingute valikuga.

Teekonnapunkti leidmise menüü (vasakul) ja kaardilehekülje menüü (paremal).

MÄRKUS: Te võite teha otsinguid pärast seda, kui seade on leidnud asukoha, või kui kasutate seadet simulaatorrežiimis. Vahemaa otsitava kohani ja selle suunanurk arvutatakse seadme hetkeasukohast või viimati saadaolevast asukohast. Te võite otsida kohti nime järgi või lähima asukoha järgi. Aadresside leidmine 1. Kaardileheküljel vajutage MENU | ↓ FIND ADDRESS | ENT. 2. Aadressiväljal otsimiseks vajutage ENT.

173


Aadressi leidmise menüü.

3. Aadressi sisestamiseks vajutage nooleklahve ↑ või ↓ esimese näitaja muutmiseks, seejärel vajutage → kursori liigutamiseks järgmisele näitajale ja korrake seda, kuni aadress on õige; seejärel vajutage ENT. 4. Tänavanime sisestamiseks vajutage ↓ STREET | ENT. Selleks on kaks võimalust: A. Te võite tänava nime ülemises valikukastis tähthaaval välja kirjutada. Vajutage nooleklahve ↑ või ↓ esimese tähe muutmiseks, seejärel vajutage → kursori viimiseks järgmisele tähele ja korrake seda seni, kuni nimi on õige, siis vajutage ENT | ENT. B. Või siis hüpata alumises valikukastis olevasse nimekirja, vajutades ENT, seejärel vajutage nooleklahve ↓ või ↑ nimekirjast tänava nime valimiseks, ja vajutage siis ENT. Valitud tänavanimi on nüüd tänava väljal.

Tänava leidmise menüü (vasakul), kus on avatud nime järgi otsimise väli. Tänavanime sisestamine on lõpetatud (paremal).

5. Linna nime sisestamiseks, vajutage ↓ CITY | ENT. Teilt küsitakse, kas te soovite leida aadressi konkreetses linnas. See valik on kujundatud nii, et vajaduse korral oleks aadressi otsing piiratud ühe linnaga. Kui te valite jah, on kaks võimalust: A. Te võite linna nime ülemises valikukastis tähthaaval välja kirjutada. Vajutage nooleklahve ↑ või ↓ esimese tähe muutmiseks, seejärel vajutage → kursori viimiseks järgmisele tähele ja korrake seda seni, kuni nimi on õige, siis vajutage ENT | ENT. B. Või siis hüpata alumises

174


valikukastis olevasse nimekirja, vajutades ENT, seejärel vajutage nooleklahve ↓ või ↑ nimekirjast linna nime valimiseks ja vajutage ENT. Valitud linna nimi on nüüd linna väljal. MÄRKUS:

Me soovitame teil linna nime mitte sisestada, kui nimekiri ei ole läbilehitsemiseks liiga pikk. Seade otsib palju kiiremini, kui te ei sisesta linna nime.

Linna leidmise väli (vasakul); konkreetses linna otsimise funktsioon (keskel). Linna leidmine nime järgi (paremal).

6. Kui vajalikud otsinguväljad on täidetud, vajutage ↓ FIND ADDRESS | ENT. Seade palub oodata, kuni ta otsib aadressi. (Kui aadressi andmebaasis ei ole, ilmub teade selle kohta, et seda aadressi ei saa otsida.) 7. Seade kuvab aadresside nimekirja. Kui otsitav aadress on nimekirja ülemises osas esiletõstetud, vajutage ENT. Kui mitte, kasutage nooleklahve ↓ ja ↑ täpse aadressi valimiseks nimekirjast, seejärel vajutage ENT. Ilmub kaardilehekülg, kus on kursoriga märgitud otsitav koht. (Allpool asuvas näites leiti kaks aadressi, kuid meie otsime 12303 East 11th Street, mitte 11th Court, seega peame kerima nimekirjas täpse aadressi leidmiseks allapoole.)

Aadressi otsingutulemuste nimekiri (vasakul); aadressilehekülje valikud Find (Leia) või Go To (Mine) (keskel). Kui aadressi asukoht on kindlaks määratud, võite sinna navigeerida (paremal).

8. Aadressini navigeerimiseks vajutage ENT | → | ENT ja teie seade hakkab näitama navigeerimisinformatsiooni kursoriga märgitud aadressini. Kui te ainult otsite aadressi (mitte navigeerimiseks), vajutage lihtsalt ENT, et näha kaardil märgitud asukohta.

175


Nõuanne: Kui aadress juhtub olema ka huvipunktide andmebaasi nimekirjas, võite adressaadi telefoninumbri järele uurida teekonnapunkti informatsiooni nimekirjast. Kui olete kaardil valitud adressaadi asukoha kursoriga kindlaks määranud, vajutage WPT. Ilmub huvipunktide (POI) teekonnapunkti informatsiooni aken, kus on esiletõstetud käsk GO TO WAYPOINT. Kui soovite edasi minna ja navigeerida huvipunkti aadressini, vajutage lihtsalt ENT | EXIT.

Kaardilehekülg näitamas kaardil aadressi asukohta, mis on kursoriga esile tõstetud (vasakul). See aadress on huvipunktide (POI) andmebaasis olemas, nii et te võite kuvada huvipunktide akna ja seejärel selleni navigeerida (paremal).

Mis tahes kursoriga valitud punkti leidmine kaardil Vajutage WPT kaardileheküljel, kus on kursoriga valitud huvipunkt või kaardi funktsioon. Eelmisele leheküljele naasmiseks vajutage EXIT.

Kursoriga valitud huvipunkt (vasakul); huvipunkti informatsiooni ekraan (paremal).

MÄRKUS: Kui käsk GO TO WAYPOINT on esiletõstetud, võite navigeerida valitud huvipunktini, vajutades ENT | EXIT, kui olete huvipunkti teekonnapunkti informatsiooniekraanil.

176


Osariikide vaheliste kiirteelt mahapöörangute leidmine 1. Vajutage kaardileheküljel MENU | ↓ HIGHWAY EXITS | ENT, mis kutsub esile FIND EXIT menüü.

Kiirteelt mahapöörangu käsu leidmine (vasakul) ja mahapöörangu leidmise menüü (paremal).

2. Valige kõigepealt kiirtee nimi, vajutades ENT, mis toob esile FIND BY NAME menüü. Kiirtee otsimise valikuid on kaks: A. Te võite kiirtee nime ülemises valikukastis tähthaaval välja kirjutada. Vajutage nooleklahve ↑ või ↓ esimese tähe muutmiseks, seejärel vajutage → kursori viimiseks järgmisele tähele ja korrake seda seni, kuni nimi on õige, siis vajutage ENT | ENT. B. Või siis hüpata alumises valikukastis olevasse nimekirja, vajutades ENT, seejärel vajutage nooleklahve ↓ või ↑ nimekirjast kiirtee nime valimiseks ja vajutage siis ENT.

Nime järgi leidmise menüü.

3. Kui olete juba valinud kiirtee nime, saate valida mahapöörangu. Vajutage ↓ , lülitumaks mahapöörde nimekirjale, seejärel vajutage nooleklahve ↓ või ↑ seni, kuni mahapööre on esiletõstetud, lõpuks vajutage ENT.

177


Mahapöörangu leidmise menüü, kus pööre on valitud mahapöörete nimekirjast.

4. Mahapöörangu informatsiooni ekraanil on teil kaks võimalust: A. Vajutage ENT navigeerimiseks või GO TO EXIT. B. Vajutage → | ENT mahapöörangu leidmiseks kaardil.

Minge mahapöörde juurde valik (vasakul). Leidke kaardil valik (paremal).

Nõuanne: Te võite otsida ka lisainformatsiooni antud mahapöörde läheduses pakutavate teenuste kohta. Vajutage ↓ SERVICES, seejärel vajutage nooleklahve ↓ või ↑ Service Name (‚Teenuse nime’) valimiseks | ENT.

178


Mahapöörde informatsiooniekraan (vasakul), kus on avatud informatsiooniekraan üldise asukoha ja mugavuste kohta (paremal).

Kohtade või huvipunktide (POI) leidmine kaardil 1. Vajutage WPT, vajutage nooleklahve ↓ või ↑ kaardil koha või huvipunkti valimiseks, seejärel vajutage ENT. (Otsingu piiramiseks vajutage →, seejärel nooleklahve ↓ või ↑ alamkategooria valimiseks, lõpuks vajutage ENT.) Teile antakse kaks võimalust: SEARCH BY NAME (‚Otsimine nime järgi’) või BY NEAREST (‚Lähima otsimine’).

Huvipunktide leidmise menüü, kus on valitud majutus-huvipunkt (vasakul) ja RV parkimise alamkategooria (paremal).

2. Otsimine lähima huvipunkti järgi. Vajutage ↓ |ENT. FIND BY NEAREST menüü näitab kalkulatsiooniekraani, seejärel ilmub lähimate huvipunktide nimekiri. Vajutage nooleklahve ↓ või ↑ valitud huvipunktini ja vajutage ENT huvipunktide teekonnapunkti informatsiooniekraani kuvamiseks.

Otsimine

lähima

järgi (vasakul); kalkulatsiooniekraan huvipunktide nimekiri (paremal).

179

(keskel);


3. Otsimine huvipunkti nime järgi. Vajutage ENT. Avaneb kaks võimalust: A. Te võite ülemises valikukastis huvipunkti nime tähthaaval välja kirjutada. Vajutage nooleklahve ↑ või ↓ esimese tähe muutmiseks, seejärel vajutage → kursori viimiseks järgmisele tähele ja korrake seda seni, kuni nimi on õige, siis vajutage ENT | ENT. B. Või siis hüpata alumises valikukastis olevasse nimekirja, vajutades ENT, seejärel vajutage nooleklahve ↓ või ↑ nimekirjast huvipunkti valimiseks, ja vajutage siis ENT huvipunktide teekonnapunkti informatsiooni ekraanile sisenemiseks.

Nime järgi otsimise valik (vasakul); nime menüü järgi otsimine (paremal).

4. Kui huvipunktide teekonnapunkti informatsiooni ekraan on kuvatud, saate valida GO TO huvipunkti teekonnapunkti minekuks, vajutades ENT , või selle kaardil leidmiseks, vajutades ↓ | ENT.

Go To teekonnapunkti huvipunkti valik (vasakul); Find on Map huvipunkti valik (paremal).

Tänavate ja ristteede leidmine Tänava leidmine 1. Vajutage kaardileheküljel MENU | ↓ FIND STREETS | ENT ja ilmub tänavate leidmise menüü.

180


Tänavate leidmise käsk (vasakul); tänavate leidmise menüü (paremal).

2. Kõigepealt peate täitma esimese tänavanime dialoogikasti. Vajutage ENT menüü FIND BY NAME kuvamiseks. Avaneb kaks võimalust: A. Te võite ülemises valikukastis tänava nime tähthaaval välja kirjutada. Vajutage nooleklahve ↑ või ↓ esimese tähe muutmiseks, seejärel vajutage → kursori viimiseks järgmisele tähele ja korrake seda seni, kuni nimi on õige, siis vajutage ENT | ENT. B. Või siis hüpata alumises valikukastis olevasse nimekirja ja valida nimekirjast tänava. Vajutage ENT, seejärel vajutage nooleklahve ↓ või ↑ nimekirjast tänava valimiseks, ja vajutage siis ENT.

Nime järgi tänava leidmise menüü (vasakul). Kirjutage tänava nimi tähthaaval ülemisse kasti või valige nimekirjast alumises kastis.

3. Tänavate leidmise menüü ilmub uuesti, kus otsitav tänav on First Street (‚Esimene tänav’) kastikeses. (Siinses näites on selleks 80th Street.) Selle tänava otsimiseks vajutage ↓, leidmaks FIRST STREET | ENT. Ilmub teade, paludes teil oodata, kuni ta leiab tänava. Kui ilmub Streets Found (‚Leitud tänavad’) nimekiri, vajutage nooleklahve ↑ või ↓ otsitava tänava valimiseks, ja vajutage ENT.

181


Tänavate leidmise menüü (vasakul), kus on esiletõstetud Find First Street (‚Leia esimene tänav’) käsk. Leitud tänavate nimekiri (paremal).

4. Ilmub kaardilehekülg, kus kursor osutab leitud tänavale.

Kaardilehekülg näitamas tänava otsingu tulemusi. Kursor osutab kindlaks tehtud asukohaga tänavale.

Kui soovite navigeerida kursoriga märgitud leitud tänavani, vajutage lihtsalt MENU | ENT | EXIT. Ristmiku leidmine Te peate sisestama ühe tänava First Street (‚Esimene tänav’) dialoogikasti ja teise tänava Second Street (‚Teine tänav’) dialoogikasti. 1. Vajutage kaardileheküljel MENU | ↓ FIND STREETS | ENT ja ilmub FIND STREETS MENU menüü. 2. Te peate kirjutama tänava nime First Street (‚Esimene tänav’) dialoogikasti. Vajutage ENT menüü FIND BY NAME kuvamiseks. Avaneb kaks võimalust: A. Te võite tänava ülemisse valikukasti tähthaaval välja kirjutada. Vajutage nooleklahve ↑ või ↓ esimese tähe muutmiseks, seejärel vajutage → kursori viimiseks järgmisele tähele ja

182


korrake seda seni, kuni nimi on õige, seejärel vajutage ENT | ENT. B. Või siis hüpake alumisse valikukasti ja valige tänav nimekirjast. Vajutage ENT, seejärel kasutage nooleklahve ↓ või ↑ nimekirjast tänava valimiseks, ja vajutage ENT. 3. Tänavate leidmise menüü ilmub uuesti ja otsitud tänav on First Street (‚Esimene tänav’) kastis. (Selles näites on selleks 80th Street.) 4. Nüüd kirjutage teine tänav. Vajutage ↓ SECOND STREET | ENT ja taas ilmub FIND BY NAME menüü. Täpselt nagu ennegi, avaneb kaks võimalust: A. Te võite teise tänava nime ülemises valikukastis tähthaaval välja kirjutada. Vajutage nooleklahve ↑ või ↓ esimese tähe muutmiseks, seejärel vajutage → kursori viimiseks järgmisele tähele ja korrake seda seni, kuni nimi on õige, siis vajutage ENT | ENT. B. Või siis hüpake alumisse valikukasti ja valige nimekirjast teine tänav. Vajutage ENT, seejärel kasutage nooleklahve ↓ või ↑ nimekirjast tänava valimiseks, ja vajutage ENT. 5. Tänavate leidmise menüü ilmub uuesti ja seal on täidetud esimese ja teise tänava dialoogikastid. Siinses näites valisime teiseks tänavaks 71st Street. Te võite samamoodi valida linna või suunanumbri, kuid otsing on arvatavasti kiirem, kui jätate need kastid tühjaks. (Te võite linna ja suunanumbri konkretiseerida hiljem piiratud otsingus, kui tulemuste nimekiri on liiga pikk.)

Ristmiku leidmise käsk on esile tõstetud (vasakul) ja otsinguteade (keskel). Leitud ristmike nimekiri (paremal).

6. Kahe tänava ristumiskoha leidmiseks vajutage ↓ FIND INTERSECTION | ENT. Ilmub teade, mis palub teil oodata, kuni seade otsib ristmikku. Kui ilmub leitud ristmike INTERSECTIONS FOUND nimekiri, vajutage ENT. (Eelmisel leheküljel toodud näites oli valitud ristmik SW 80th Street ja SW 71st Avenue Miamis, Floridas.) 7. Koheselt ilmub kaardilehekülg, küsides, kas soovite leida ristmiku või sinna minna. Valides esimese, kuvatakse kaart, kus otsitav ristmik on märgitud kursoriga. Valides teise, kuvatakse ekraanile navigeerimisinfor matsioon. Kasutage valiku tegemiseks nooleklahve ← →, seejärel vajutage ENT.

183


Kaardilehekülg näitamas ristmiku otsimise tulemusi. Kursor osutab otsitud ristmikule.

Teekonnapunktide leidmine 1. Vajutage WPT | ENT. 2. Kui otsite teekonnapunkti nime järgi BY NAME, vajutage ENT. Kui otsite lähimat NEAREST teekonnapunkti, vajutage ↓ NEAREST | ENT. (Nime järgi otsides hüpake punkti 5 juurde.)

Teekonnapunkti leidmise menüü (vasakul); lähima järgi käsk (keskel); nime järgi leidmise käsk (paremal).

3. Kui otsite lähima teekonnapunkti järgi, teatab seade, et seda arvutatakse, seejärel ilmub teekonnapunktide nimekiri. Teile lähim asukoht on esile tõstetud nimekirja tipus ja teist kõige kaugem on nimekirja lõpus.

184


Kalkuleerimisteade (vasakul) ja lähimate teekonnapunktide nimekiri (paremal).

4. Lähima teekonnapunkti asukoha informatsiooni vaatamiseks vajutage ENT ja ilmub teekonnapunkti informatsiooni ekraan. (Kui soovite, võite valida nimekirjast nooleklahvide ↑ või ↓ abil teise teekonnapunkti.) A. Navigeerimiseks teekonnapunktini, vajutage ENT. (Go To Waypoint (‚Mine teekonnapunkti’) on esiletõstetud.) Seade näitab navigeerimisinformatsiooni teekonnapunktini. B. Teekonnapunkti leidmiseks vajutage ↓ FIND ON MAP | ENT. Ilmub kaardilehekülg, kus kursor osutab esiletõstetud leitud teekonnapunktile.

Teekonnapunkti informatsiooni ekraanid, kus on valitud käsk Go To Waypoint (‚Mine teekonnapunkti’) (vasakul) ja käsk Find on Map (‚Leia kaardil’) (paremal).

Nendest menüüdest väljumiseks ja eelmisele leheküljele naasmiseks vajutage korduvalt EXIT. 5. Kui otsite nime järgi, on kaks võimalust: A. Te võite nime ülemisse valikukasti tähthaaval välja kirjutada. Vajutage nooleklahve ↑ või ↓ esimese tähe muutmiseks, seejärel vajutage → kursori viimiseks järgmisele tähele ja korrake seda seni, kuni nimi on õige, siis vajutage ENT | ENT. B. Või siis hüpake alumisse nimekirja, vajutades ENT, seejärel kasutage nooleklahve ↓ või ↑ nimekirjast teekonnapunkti valimiseks, ja vajutage ENT. Ilmub teekonnapunkti informatsiooni ekraan.

185


Nime järgi leidmise menüü (vasakul); teekonna informatsiooni ekraan (keskel); leitud teekonnapunkt on kaardil kursoriga esile tõstetud (paremal).

A. Navigeerimiseks teekonnapunktini, vajutage ENT. (Go To Waypoint Käsk on juba esile tõstetud.) Seade hakkab näitama navigeerimisinformatsiooni teekonnapunktini. B. Teekonnapunkti leidmiseks vajutage ↓ FIND | ENT. Ilmub kaardilehekülg, kus kursor tõstab esile leitud teekonnapunkti. Nendest menüüdest lahkumiseks ja eelmisele leheküljele naasmiseks vajutage korduvalt EXIT.

186


Maaletooja ja esindaja Eestis: ALTER ELECTRIC OÜ Türi 6, 11313 Tallinn Tel. 6519 666 Faks. 6519 667 e-mail: marine@marine.ee www.marine.ee

Külastage meie kodulehekülge:

Lowrance Pub. 988-0151-311 Printed in USA 030705

© Copyright 2005 All Rights Reserved Lowrance Electronics, Inc.

Lowrance GM, LMS ja LCX kasutusjuhend  

seadem täielik kasutusjuhend

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you