Page 1

Trükitööstuse ja Kirjastuste TOP 13. detsember 2012 | Eriväljaanne


2 REKLAAM

TRÜKITÖÖSTUSE JA KIRJASTUSTE TOP 13. detsember 2012 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095, e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

Pakendivajaduse terviklahedused Pakendite modelleerimine Kartongist pakendite tootmine Tootejuhendid ja infolehed Plastiktaara müük Etiketid ja kleebised tööstusele

Kasvata oma ettevõtte efektiivsust! Pressmaster on tööstusettevõtetele partneriks kogu pakendilahenduse ja pakkematerjali sisseostul. Aitame välja töötada tootele efektiivseima pakendi alates toote loomisest kuni selle jõudmiseni kliendini. Töötame välja terviklikult toote primaarpakendi ja sellega sobiva taaralahenduse. Lisaks toodame tootejuhendid, etiketid ja muu vajaliku kogu toote märgistamiseks, hoiame vajalikku laoseisu erinevatest pakkematerjalidest ja tarnime vastavalt vajadusele kliendi tootmisse. Pressmasteril on pikaajaline kogemus töötades koos suurte rahvusvaheliste tööstusettevõtetega tagades neile kõrge kvaliteedi ja tarnekindluse.

Pakend ei ole ainult kujundus. Võta meiega ühendust ja töötame välja parima pakendi ka sinu toodetele: myyk@pressmaster.ee tel 6 888 011, 6 888 012, www.pressmaster.ee


UUDIS 3

TRÜKITÖÖSTUSE JA KIRJASTUSTE TOP 13. detsember 2012 toimetaja Liis Kängsepp, tel 667 0111, e-post aripaev@aripaev.ee

Eesti autorite laenutushüvitis kasvab. Samasugust tasu hakkavad saama tõlkijad LIIS KÄNGSEPP erilehe toimetaja

Peab möönma, et ega need summad nüüd ülearu suured ole. Kultuuriminister Rein Lang

Originaalkeeles kirjutavad autorid saavad tulevikus ilmselt pisut rohkem laenutushüvitist, kuna riik otsustas vähendada tõlkeraamatute autorite hüvitist. “Maksame eesti keeles kirjutavatele autoritele rohkem kui inglise või muus keeles kirjutajatele,” sõnas kultuuriminister Rein Lang eelmisel nädalal valitsuse pressikonverentsil. Ta kinnitas, et Eesti autoritega võrdset hüvitist hakkavad saama tõlkijad. “Juhul kui võõrkeelne raamat on tõlkimata, saab autor eestikeelsete teoste autoritega võrdset hüvitist. Kui aga raamat on eesti keelde tõlgitud, saab välisautor väiksemat hüvitist,” selgitas Lang ja tunnistas, et kohtlemine on ehk pisut ebavõrdne. Samas avaldas ta lootust, et Eesti autoritele annab muutus natuke lisaraha. “Muidugi peab möönma, et ega need summad nüüd ülearu suured ole,” lisas Lang. Kui võtta arvesse tänavu laekunud avaldused ja laenutushüvitiste kogusumma, on nen-

Mis on mis Laenutushüvitis MAKSTAKSE autoritele ja tõlkijatele raamatukogude laenutusstatistika järgi välja iga aasta juuni lõpus. Taotlusavaldus tuleb SA-le Autorihüvitusfond esitada 15. aprilliks. JAGATAKSE 2004. aastast. SUMMA ei ole viimastel aastatel muutunud, kuid Autorihüvitusfond ja autorid loodavad, et tulevikus see siiski kasvab. TÄNAVU maksti välja pisut üle 120 000 euro, tuleval aastal jääb summa samaks. Suuremad laenutushüvitiste saajad olid Eerik Tohvri, Ira Lember, Aino Pervik, Ketlin Priilinn, Andrus Kivirähk, Leelo Tungal, Aino Pervik, Piret Raud, Milvi Lembe ja Indrek Hargla.

de autorite hüvitis, kelle teoseid laenutatakse originaalkeeles, tuleval aastal umbes 6000 eurot suurem. Mingit suurt muutust iga autori pangakontole laekuvas laenutushüvitises see tegelikult

tähendada ei pruugi, kuna ka hüvitise taotlusi on igal aastal ligikaudu paarsada juurde tulnud. Tiraažid üha vähenevad. Samal ajal kui laenutushüvitise saajate hulk kasvab, raamatute tiraažid vähenevad ja igal aastal ilmub aina vähem raamatuid. Mullu anti raamatutele ja brošüüridele välja 3716 uut ISBNkoodi, 2010. aastal 3760 ja 2009. aastal 4551. Samuti on kukkunud raamatute esitrükkide arv ja tiraažid. Kui 2009. aastal ilmus 4229 esitrükki ja 2010. aastal 3574, siis mullu vaid 3478. Raamatute hinnad selle kõige juures aga tõusevad. Eesti Kirjastuste Liidu tegevjuht Kaidi Urmet peab olukorda suletud ringiks, milles on oma osa mängida väiksel rahvaarvul ja geograafilisel asukohal. Pealegi ei osta inimesed enam nii kergekäeliselt raamatuid, mida nad tegelikult ei loe ja mis jäävad riiulisse seisma. “Sellist suhtumist on vähemaks jäänud,” sõnas Urmet. “Sagenenud on raamatukogudest laenutamine.”

KULTUURIMINISTER Rein

Langi sõnul hakkavad senisest väiksemat hüvitist saama välismaised kirjanikud, kui laenutatakse nende eesti keelde tõlgitud teoseid. “Samas ei vähene eesti keelde tõlkijatele ja kujundajatele makstav hüvitis,” märkis minister. FOTO: VEIKO TÕKMAN

KBA 105 Parem ja paindlikum kui kunagi varem!

! S U U

Trükimaailm AS S ƒ ƒ Laki 26, Tallinn 12915 12915 ƒ ƒ Tel 677 9140 9140 ƒ ƒ Faks 677 9149 9149 ƒ ƒ info@trykimaailm.ee info@trykimaailm.ee ƒ ƒ www.trykimaailm.ee


4 TURUÜLEVAADE

TRÜKITÖÖSTUSE JA KIRJASTUSTE TOP 13. detsember 2012 toimetaja Liis Kängsepp, tel 667 0111, e-post aripaev@aripaev.ee

TRÜKITÖÖSTUS

Trükkalid ootavad stabiilsust Eestis on trükivõimsust rohkem kui kohapeal nõudlust, see on juba ammu teada fakt. Siiski investeeritakse uutesse masinatesse ja järjest suurem osa siinsest toodangust läheb ekspordiks. MARILIIS PINN kaasautor

Printall ASi müügidirektor Margus Liivamägi ütles, et tänavune aasta – nagu ka eelmised – on olnud positiivses mõttes tempokas. “Printall on suurendanud käivet, eelkõige tänu ekspordile. Tarnime oma toodangut üheteistkümne Euroopa riigi klientidele,” sõnas Liivamägi. Peale Skandinaavia maade ja Balti riikide ekspordib ettevõte kaupa Inglismaale, Hollandisse, Prantsusmaale ja Saksamaale. “Sealsete klientide kaudu jõuavad meie trükised ka Hiinasse, USAsse ja Aafrikasse – üle kogu maailma,” selgitas Liivamägi. Ecoprint ASi käive on tänavu kasvanud umbes 6%, mullu jõuti isegi 14%ni, ütles ettevõtte tegevjuht Erika Ilisson. Kasv tuleb põhiliselt ekspordi-

87,6

miljoni euro eest eksporditi statistikaameti andmeil mullu trükitooteid, aastaga kasvas ekspordi maht ligi kuus miljonit eurot. Tänavu 10 kuuga on raamatuid, ajalehti, pilte jm trükitooteid eksporditud juba 77 miljoni euro eest.

turgudelt Soomest ja Rootsist. “Norras on meil samuti väga hea koostööpartner,” lisas ta ja avaldas lootust, et uus aasta tuleb taas edukas. “Kui reklaamtrükiste turul läheb keerulisemaks, sest reklaam kolib üha enam veebi, siis raamatuid, ajakirju ja pakendeid tellitakse ikka. Suureneb kartongist pakendite turg,” sõnas Ilisson. Ka Data Print OÜ-l on ettevõtte juhataja Marek Koka sõnul hästi läinud. “Tuleb tööd teha, investeerida, uusi lahendusi pakkuda,” kommenteeris ta ja lisas, et trükiseadmeid on Eestis kokkuvõttes palju, kuid trükikojad on erineva nišiga ja masinadki sellest tulenevalt erinevate funktsioonidega. Näiteks on Printallil suur rull, millega ajalehti ja ajakirju trükkida, Data Printil aga kitsad masinad etikettide tegemiseks. “Samas on võimsust kohaliku turu jaoks ikka liiga palju ja seetõttu tuleb pilk piiri taha suunata,” nentis Kokk. Tema juhitav Data Print on igal aastal eelmisest rohkem kaupa eksportinud, kuid kuna transport on üsna kallis, ei ole toodangut võimalik kui-

gi kaugele müüa. Põhilisteks partneriteks jäävad lähinaabrid. Konkurents on tihe. Ilisson nõustus, et Eesti trükitööstus on äärmiselt konkurentsitihe. “Vaid Eestis kasvada pole võimalik, hea on, kui suudame olemasolevat taset hoida,” lisas ta ja selgitas, et kasv tuleb peamiselt ekspordist. Lemon Print OÜ müügijuhi Kristjan Pirnipuu sõnul on sel aastal läinud normaalselt, tööd on olnud piisavalt. “Kliendid on varasemast vähem hinnatundlikud ja tellivad rohkem järeltöötlust. Vahepeal telliti vaid hädavajalikke trükiseid,” lisas ta. Lemon Print toodab põhiliselt ekspordiks, peamised koostööpartnerid asuvad Skandinaavias. Pirnipuu märkis, et Eesti tarbija jaoks on endiselt kõige olulisem hind. Soomest ja Norrast meelitatakse kliendid siia soodsa hinnaga, samuti on neile oluline hea kvaliteet. “Kui on kaks võrdset pakkujat ja üks on odavam, siis odavam võidab,” lisas ta. Kuigi ka Pirnipuu sõnul Eestis trükivõimsusse


TRÜKITÖÖSTUSE JA KIRJASTUSTE TOP 13. detsember 2012 toimetaja Liis Kängsepp, tel 667 0111, e-post aripaev@aripaev.ee

TURUÜLEVAADE 5 Kommentaar Valmis tuleb olla hinnatõusuks MEHIS HÕIM Quality Printi tegevjuht

Mingitest headest näitajatest siin juttu küll ei ole. On vaid hea meel selle üle, et kõik need viimased tegevusaastad pole pidanud kunagi viivitama raha väljamaksmisega töötajatele, tarnijatele ega ka riigile. Suuri muutusi pole toimunud, tegutseme tasa ja targu. Samas anname endast kõik, et meie kliendid saaksid töö eest tasumisel samaga vastata. Järgmine aasta tuleb üsna keeruline, kuna peame ette võtma mitte kõige meeldivama tegevuse – kolimise uuele pinnale, mida me veel leidnud pole. Ühtlasi ootame ikka valdkonna turu elavnemist. Meie jaoks on lähiajal elulise tähtsusega, et kliendid nõustuks väikese tootmishinna tõusuga. Jutt käib just meie põhitegevusalast – trükist tekstiilile. See on tundlik teema, kuid selle valdkonna hinnad on olnud muutumatud juba kümme aastat. See on ebareaalne. Teenust kasutavad vahendajad on tihti nii hinnatundlikud, et nende jaoks pole vahet, kus, kes, millega ja kuidas trükib. Hinna ja kvaliteedi suhe on kaua aega paigast ära olnud, tegu oleks justkui Hiina hindadega. Vahepeal oligi tunne, nagu trükiks Hiinasse, mitte kohalikule turule. Seeläbi kannatab aga toodete kvaliteet ja tehakse endale karuteene – kliendid hakkavad millegipärast kaduma. Digitrükis on olukord õnneks parem.

0,5

miljonit eurot kasvas mullu Printalli kasum. See oli suurim kasv trükitööstusettevõtete hulgas.

juba liiga palju investeeritud, ostetakse ikka uusi masinaid. “Oluline on leida oma suund,” lausus ta. Uuelt aastalt ootab Kokk pigem stabiilsust kui suurt kasvu. “Kui maailmas toimuvat ja Euroopa kriisi vaadata, oleks stabiilsus väga hea,” ei panustanud ta hüppelisele kasvule. Digitrükk aina levinum. Liivamäe hinnangul on viimasel ajal trükitööstust mõjutanud eelkõige meediavaldkondade vahekorra muutumine, kuid tarbija-uuringud näitavad endiselt, et mõjukaim ja usaldusväärseim teabe edastaja on paberile trükitud sõnum ja reklaam. “Eestis levi(tata)v arvamus, et paber on surnud, ei vasta tõele. Inimesed loevad ja tarbivad praegu rohkem paberile trükitud informatsiooni kui kunagi varem,” ütles ta. Koka sõnul tellitakse järjest enam digitrükki ning tiraažid lähevad väiksemaks ja personaalsemaks. “Digitrükk võimaldab seda,” lisas ta. Ecoprinti eesmärk on kasutada trükiste valmistamisel võimalikult palju keskkonnasõbra-

likke materjale, näiteks sertifitseeritud ja taaskasutatud paberit. “Kahjuks leidub veel vähe ettevõtjaid, kes trükiseid tellides pigem keskkonnahoiule kui madalale hinnale mõtlevad. Loodame, et nende osakaal suureneb,” lisas Ilisson. “Paljuski otsustatakse praegu hinna põhjal.” Ilisson tõi välja, et kuna tavaline paber on kallimaks läinud, pole keskkonnasõbraliku ja muu paberi hindade vahe enam eriti suur. Pealegi saab trükikoda populaarsed sertifitseeritud ja taaskasutatud paberid soodsalt kätte, kuna nende kogused on suured. “Sertifitseeritud ja taaskasutatud paberi müüjad tahavad ju ka oma toodet müüa,” sõnas Ilisson. Quality Print OÜ tegevjuht Mehis Hõim jäi aastaga rahule, kuigi oodati enamat. “Järgmine aasta tuleb suhteliselt keeruline, kuna peame ette võtma ebameeldiva tegevuse – kolimise uuele pinnale, mida me veel leidnud pole,” sõnas Hõim. Kristjan Pirnipuu ootab 2013. aastalt kasvu või vähemalt tagasilöökideta kulgemist.

PRINTALL,

Eesti edukaim trükitööstusettevõte, püüab pidevalt tootmisja juhtimisprotsesse arendada. Tänavu saadi juurde ISO sertifikaate. FOTO: ANDAS KRALLA

Printall tõhustab oma tööd Kuna Printalli tootmiskoormus ulatub tippajal peaaegu maksimumini, püüab ettevõte efektiivsust suurendada. “Ettevõtte kasvades oleme jõudnud sellisesse staadiumi, kus oleme pidanud vajalikuks täiustada oma tootmis- ja juhtimisprotsesse,” ütles müügidirektor Margus Liivamägi. Selle tulemusena sai Printall tänavu sügisel kvaliteedijuhtimise sertifikaadi ISO 9001 ja keskkonnajuhtimise sertifikaadi ISO 14 001. “Aga see on kõik alles pika tee algus ja meie ootus on muutuda selle kaudu paremaks,” sõnas Liivamägi. Printall on tänavuse trükitööstuse TOPi võitja, eelmisel aastal saavutas ettevõte edetabelis kolmanda koha.

32

protsendi suuruse rentaablusega oli Nois OÜ mullu kõige kasumlikum trükitööstusettevõte.

1,8

korda käivet kasvatanud Pressmaster OÜ oli mullu trükitööstuse kiireim kasvaja.


6 TRÜKITÖÖSTUS

TRÜKITÖÖSTUSE JA KIRJASTUSTE TOP 13. detsember 2012 toimetaja Liis Kängsepp, tel 667 0111, e-post aripaev@aripaev.ee

Edukad trükitööstusettevõtted 2011 koht firma nimi

1. PRINTALL AS 2. EMERSON TEN OÜ 3. METROPRINT SYSTEMS OÜ

4. Data Print OÜ2 5. Greif OÜ

põhiomanikud (koos osalusprotsendiga)

Andrus Takkin Kristel Ratnik-Soosaar Indrek Leemet Marek Kokk Kalle Rannu

Ekspress Grupp AS 100% Emerson TEN Europe S.L. 100% Dahlen OÜ 50%, Muu & Myy OÜ 50% Mareksi Ettevõtmised OÜ 40,06%, Kaimar Ilm 33,33%, Agile OÜ 16,67% R. Kilk 26,38%, K. Rannu 12,77%, A. Lang 12,77%, G. Kobolt 12,77%, Koolibri AS 10,64%, Kirjastus Ilmamaa 10,64% Peep Lahtmäe 49,49%, Lauri Lahtmäe 49,49% Kaido Põldma 50%, Kristjan Tooming 50% Eesti Meedia AS 99,90% osaühingu liikmed Mait Sõõrde 91,04% Rein Rebane 95,19%, Urmas Keller 4,81% SS Invest OÜ 33,33%, Sumeonöö OÜ 33,33%, Hoston Holdings OÜ 33,33% Janek Hermaküla 100% Timeline Media OÜ 50%, RP & HP Invest OÜ 50% Martin Väljas 100% Playground Advertising OÜ 51%, Ahti Vuks 49% K & O Service AS 85,36% Tartu Print Holding OÜ 100% Kaie Riin Tooming 50%, Rostock Capital OÜ 25%, Elgi Ärm 25% Tõnu Laidla 65,60%, Andres Sepp 34,40% Ain Pajo 39,94%, Rutt Pajo 33,95% Kristjan Pirnipuu 100% Kalle Kolt 75%, Valdek Jaago 25% Priit Kivestu 50%, Alar Tammela 50% Mehis Hõim 90%, Eero Nigulas 10% Sven-Erik Moorlat 25%, Eneken Moorlat 25%, Elna-Mall Moorlat 20%, Olev-Pear Moorlat 20% Infortar AS 100% Mait Puusepp 33,33%, Rein Pihlar 33,33%, Ivar Maasik 33,33% Peeter Viitong 70,37%, Leili Viitong 29,63% Anatoli Pihla 100% Pär Johan Ludvig Lundin 100% Tiit Tippel 50%, Ants-Aarne Viirmaa 50% Eero Valge 33,33%, Krister Rekkaro 33,33%, Ando Heilmann 33,33% Hardy Rasmann 100% Juha Lõmps 100% Merike Radik 70%, Pille Kraas 30% Endel Linask 70%, Raissa Kochurina 30% Vello Viilop 100% Avo-Rein Tereping 50%, Oleg Tereping 50% TRUEB International AG 100% Jaan Plado 100% Anželika Kurjan 50%, Vassili Kurjan 50% Aksidenssi OY 43,10%, Delta-Sky OY 43,10%, Jesse Sakari Kivisaari 9,79%, Tarvo Talgre 4% M. Teeriaho 35,02%, Landford Group OÜ 28,37%, Keski-Pohjanmaan Kirjanpaino OYj 16,99%, P. Kukk 16,98%, Intercapital OÜ 13,90% Hanno Barkala 37,50%, Peeter Adamson 37,50%, Solventor AB 25% Jaak Unt 100% Tradeunion OÜ 75%, Mahe Group OÜ 25% Nelja Kozadajeva 100% Arvo Kivikas 100% Hugo Juhkam 71,09%, Eha Torgo 11,09%, Lilian Juhkam 11,09% Toomas Konks 65%, Illimar Kõlamets 35% H. Soom 51,33%, M. Ääremaa 22%, Põltsamaa linnavalitsus 13,33%, EELK Põltsamaa Niguliste kogudus 13,33% Jaak Mäe 51,99%, Norwekum OÜ 48,01% Riina Jents 50%, Kalle Jents 50% Rene Kruze 100% Jens Heinsoo 50%, Arne Meier 25%, Sirly Lill 25% Jaanus Adusoo 50%, Meelis Adusoo 50% Grandprint OÜ 100% Ermo Kask 25%, Helena Kivestu 25%, Marko Tiirik 25%, Õie Mäesalu 25% FLEXPRO UAB 100% Tarmo Kruuspan 100% Vladimir Savtšukov 60%, Alla Savtšukova 40% Viru Gerberei AS 100% Multiprint OY 100% Kersti Kõivumägi 42,85%, Sven Helistvee 32,25%

6. 7. 8. 9.–10. 9.–10. 11. 12. 13. 14. 15. 16.–17. 16.–17. 18. 19. 20.–21. 20.–21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. 39. 40.–41. 40.–41. 42. 43. 44.

Printcenter Eesti AS Trükisilm OÜ Kroonpress AS Tallinna Raamatutrükikoja OÜ Folger Art AS K-Print OÜ LabelPrint OÜ NYimage OÜ Digit Reklaam OÜ NOIS OÜ Digitrükk OÜ Printon Trükikoda AS Ecoprint AS Pressmaster OÜ Lakrito AS Pajo AS Lemon Print OÜ Hansaprint OÜ Kaardiekspert OÜ Quality Print OÜ Pakett AS Vaba Maa AS1 Sulemees OÜ Roi AS MO DEN DL OÜ Gregoria OÜ Stampline AS Aprint OÜ Puffet Invest OÜ Jospel OÜ UBS Repro OÜ Ferdida AS Ofset OÜ Trükiteenused OÜ TRÜB Baltic AS Rebellis AS Alfapress OÜ TT Print OÜ Reusner AS

Lauri Lahtmäe Kristjan Tooming Andres Kull Ülle Randvoo Mait Sõõrde Rein Rebane Sten Sarap Janek Hermaküla Roman Filimonenko Martin Väljas Ahti Vuks Tarmo Orasmäe Erika Ilisson Margus Ärm Andres Sepp Urmas Savi Kristjan Pirnipuu Kalle Kolt Alar Tammela Mehis Hõim Sven-Erik Moorlat Enn Vels Mait Puusepp Peeter Viitong Anatoli Pihla Ardo Marmor Ants-Aarne Viirmaa Eero Valge Sirje Luhaäär Juha Lõmps Pille Kraas Endel Linask Vello Viilop Oleg Tereping Andreas Lehmann Jaan Plado Vassili Kurjan Janne Sakari Kivisaari Rein Lehtmets

45. 46. 47.–48. 47.–48. 49.–50. 49.–50. 51. 52.

Paar OÜ Printrade OÜ Print Best Trükikoda OÜ Gantello OÜ T-Style OÜ Aldus AS Garisson Trükikoda OÜ Vali Press OÜ

Peeter Adamson Jaak Unt Tanel Venderström Nelja Kozadajeva Eero Kivikas Taavi Torgo Toomas Konks Heikki Soom

Spin Press AS Hetika AS Kruze Disain OÜ QP Trükikoda OÜ Actual Print OÜ Uniprint AS2 Trükikoda Trükis AS FLEXPRO OÜ Kruuli Trükikoja AS2 Sata OÜ Trükikoda Koit OÜ Multiprint AS Võru Täht AS

Jaak Mäe Toomas Mädamürk Rene Kruze Jens Heinsoo Jaanus Adusoo Andrey Shadrin Ermo Kask Gintaras Kairevičius Urmas Kahk Vladimir Savtšukov Vladimir Tšudajev Koit Variksoo Kersti Kõivumägi

53. 54. 55. 56. 57. 58. 59. 60. 61. 62. 63. 64. 65. 1

tegevjuht / juhatuse liige

MAJANDUSAASTA ERINEB KALENDRIAASTAST

2

KONSOLIDEERITUD

3

müügitulu 2011, €

ärikasum 2011, €

koht 2010

27 736 000 1 452 786 1 944 229 3 792 581 4 379 519

4 069 000 234 370 303 647 439 378 527 308

3.

4 373 391 361 555 34 104 090 7 682 650 1 920 681 1 617 150 4 550 234 799 791 1 604 921 671 890 937 441 4 283 255 2 560 463 643 031 1 248 432 3 317 734 962 296 333 513 388 310 386 723 877 006 2 877 051 1 453 947 1 038 317 946 266 329 609 1 083 445 352 662 945 427 355 912 259 591 410 095 947 149 230 591 4 937 565 605 673 292 135 290 631 9 506 137

504 176 94 961 3 189 343 597 941 246 379 165 082 381 787 86 642 171 031 215 818 67 938 248 937 194 691 36 104 96 776 240 913 73 791 33 794 97 222 30 514 53 872 124 274 113 961 25 670 69 559 16 550 59 617 18 448 94 411 66 623 34 609 10 770 50 260 5 400 130 046 15 127 29 131 23 035 4 472

1 517 136 226 565 4 930 244 203 461 257 673 1 576 978 258 672 448 749

12 140 8 160 73 380 6 294 3 547 -30 644 12 343 5 334

30.

580 798 315 042 243 318 354 014 828 351 8 359 171 916 968 252 358 947 492 372 190 241 117 704 427 229 567

-3 204 -4 102 1 249 12 860 -17 392 -126 944 -8 594 4 638 -21 909 -20 057 -17 308 -66 373 -41 688

37. 45. 44. 31.

KONSOLIDEERIMATA

ANDMED KOGUS JA EDETABELI KOOSTAS ÕILME MURU, TEL 667 0120, OILME.MURU@ARIPAEV.EE

Õnnitleme TOPi jõudnud kliente ja soovime jätkuvat edukat koostööd!

kiire tee vastusteni

www.raamatupidaja.ee www.igepa.ee

4. 9. 17. 5. 11. 2. 29. 14. 13. 15. 1. 21. 22. 10. 53. 8. 39.

54. 12. 26. 48. 7. 23.

34. 51. 16. 20. 36. 18. 19.

6. 32. 43. 47. 28. 55.

27. 40. 35. 50. 52. 38. 46.


VÕITJA 7

TRÜKITÖÖSTUSE JA KIRJASTUSTE TOP 13. detsember 2012 toimetaja Liis Kängsepp, tel 667 0111, e-post aripaev@aripaev.ee

Emerson loob Võhmasse uue tehase. Tööd saab kümneid inimesi MARILIIS PINN

2. koht Emerson TEN OÜ

kaasautor

Trükitööstuse TOPi paremuselt teine ettevõte Emerson TEN OÜ avab kevadel tootmise uues tehasehoones Võhmas. Tööd saab seal 25 inimest, investeeringu maht on üle miljoni euro. Ettevõtte juhatuse liikme Kristel Ratnik-Soosaare sõnul oli tänavune aasta Emerson TENi jaoks hea: müüginumbrid jätkasid kasvu ning edu kõrval Skandinaavias haarati turuosa ka Hollandis, Itaalias ja Prantsusmaal. “Kuna Tallinna tehas ei suuda kasvavaid vajadusi rahuldada, otsustasime rajada veel ühe,” rääkis Ratnik-Soosaar, kelle sõnul osteti Mulgimaale Võhmasse tootmishoone, mis vajab natuke remonti. Tuleval aastal paigaldatakse sinna digitrükimasin ja loodetavasti juba kevadel võib tootmine alata. “Võhma tehase loomisega on seotud paljud projektid ja tooteuuendused. Kindlasti saame selle käivitumisel pakkuda oma klientidele senisest kiiremat ja kvaliteetsemat teenust,” sõnas Ratnik-Soosaar ja avaldas lootust, et tänu uuele tootmisele suudab ettevõte tublisti ka käivet kasvatada. “Kaks tootmiskohta muudavad meid klientide silmis paindlikumaks ja annavad kindlustunde, et isegi suured tellimused saavad valmis õigeks ajaks,” lisas ta. Meelitab inimesed koju. Võhma tehase sisustamist tänapäevase digitrükitehnoloogiaga peab Ratnik-Soosaar ettevõtte lähiaja suurimaks projektiks. Varem kasutati trükkimiseks allhankijate abi. Uuest tehasest peaks saama üks moodsamaid POS- (point of sales) materjalide trükikodasid Baltimaades. “Meie eesmärk on tuua siia regiooni esimene tööstuslik lamedigitrükimasin,” lausus RatnikSoosaar ning jätkas, et uus ja kiire masin võimaldab pakkuda klientidele varasemast kiire-

ASUTATUD : 2003 OMANIK : Emerson TEN Euro-

pe S.L. JUHATUSE LIIGE : Kristel Ratnik-Soosaar TÖÖTAJAID : 21 TULEMUSED : käive kasvas 2011 võrreldes aasta varasemaga 33%, ärikasum 234 000 eurot

Kommentaar Mõjutavad muutused meediasektoris KRISTEL RATNIK-SOOSAAR Emerson TENi juhatuse liige

EDUKA trükikoja Emerson TEN juhatuse liige Kristel Ratnik-Soosaar loodab juba kevadel Võhmas uue tehase avada. FOTO: VEIKO TÕKMAN

16%

oli mullu Emerson TENi rentaablus. Sellega oldi trükiettevõtete seas viiendal kohal.

mat teenindust, lühemaid tootmistähtaegu ja soodsamat hinda. “Oma trükimasina kasutamine annab kindla võidu nii lõpptoodete hinnas kui ka tootmiskiiruses.” Ühtlasi märkis Ratnik-Soosaar, et ehk aitab just Võhma tehas kodumaale tagasi meelitada mõne inimese, kes on läinud mujalt õnne otsima. “Võhma reklaamitehasest peaks saama hea näide, et tööd on võimalik leida ka väikelinnas, mitte ainult tõmbekeskustes,” sõnas ta. “Investeeringu tasuvuse eeldus ei ole alati asukoht Tallinnas või Harjumaal.”

Vaatamata sellele, et konkurents muutub aasta-aastalt tihedamaks, võtame seda kui proovikivi leidmaks uusi ja huvitavaid tooteid – värskeid ideid, mida oma klientidele pakkuda. Trükitööstust viimasel ajal enim mõjutanud sündmus on digitrüki areng, seda nii kiiruse kui ka kvaliteedi mõttes. Pole kindel, kas traditsiooniline ofsettrükk lähitulevikus välja sureb, kuid paljud tooted muutuvad digitrükisteks. Kui tiraaži vähenemine muudab tavatrükised kallimaks, siis digitaalselt seda ohtu pole.

Metoodika VALDKONNA TOP-I PÄÄSEMISEKS

pidi ettevõtte vastava valdkonna tegevuse osakaal käibest olema vähemalt 51%. Samuti pidi ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal. TOPi koostamiseks võttis Äripäev äriregistrist eelmise aasta majandustulemuste põhjal valdkonna müügitulult suuremate ettevõtete andmed. Edetabelis osalesid ettevõtted, kelle majandustulemused olid äriregistris andmete kogumise ajaks skaneeritud. Ettevõtted seati pingeritta kuue

näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võeti 2011. aasta müügitulu, müügitulu kasv võrreldes 2010. aastaga, 2011. aasta ärikasum, kasumi kasv võrreldes 2010. aastaga, rentaablus aastal 2011 ja varade tootlikkus aastal 2011. Iga näitaja põhjal reastati ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses andis kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liideti. Võitis kõige vähem punkte kogunud ettevõte. KUI ETTEVÕTET TOP-IS POLE,

võib põhjus olla järgnevas:

ettevõttel polnud aktiivset majandustegevust kahel täielikul majandusaastal (2010–2011); ettevõtte viimase aasta või kahe viimase aasta keskmine omakapital oli negatiivne; ettevõtte aruanne ei olnud edetabeli koostamise ajal äriregistri elektroonilisest süsteemist kättesaadav; ettevõte oli TOPi koostamise ajal kustutatud, likvideerimisel või pankrotis. Kui emaettevõte oli aruande konsolideerinud, siis tütarfirmad samas edetabelis osaleda ei saanud.


8 TEHNOLOOGIA

TRÜKITÖÖSTUSE JA KIRJASTUSTE TOP 13. detsember 2012 toimetaja Liis Kängsepp, tel 667 0111, e-post aripaev@aripaev.ee

Teravam, kiirem ja ruumilisem. Ülisuur pilditihedus ja 3D trügivad trükimasinatesse MARILIIS PINN kaasautor

Taust Trükitehnika areng

UUE 3D-printimis-

Sel nädalal Eesti kinodesse jõudev Peter Jacksoni fantaasiafilm “Kääbik: ootamatu teekond” on üles võetud 3D- ja HDformaadis. Ühtlasi on sekundisse mahutatud 48 kaadrit tavapärase 24 asemel. Samasugune areng on vallutanud trükimaailma: pildid on teravamad, trükitakse kiiremini ja järjest rohkem tõstab pead 3D-trükk. The Times of India raporteeris, et Singapuri Materjaliuuringute ja Inseneeria Instituudi teadlased on mõelnud välja viisi, kuidas trükkida tollile 100 000 punkti (dpi), kasutamata selleks värvaineid. Oodatakse, et uus meetod teeb trükitööstuses revolutsiooni, sest praegused trükimasinad suudavad paberile panna pilte tihedusega kuni 10 000 dpi. Teadlased lõid üliteravaid täisvärvilisi pilte kasutades nanomeetrisuuruseid metallpitsstruktuure. Inspiratsiooniallikas oli klaas, kuhu on lisatud eri metallide osakesi. Metallifragmentide nanoosakesed murravad klaasis valgust ja seetõttu ongi see värviline. “Trükipildi resolutsioon sõltub kasutatud nanopunktide vahelisest kaugusest ja suurusest,” selgitas uurija dr Karthik Kumar. “Mida tihedamalt osakesed koos on, seda parem on pildi kvaliteet, sest need on nii pisikesed,” lisas ta. Värvaine kasutamisel mängiti metalliosakeste suuruse ja positsiooniga. Üha kiiremad 3D-masinad. Ka trükitööstuses ei saa üle ega ümber kolmemõõtmelistest töödest. Kuigi 3D-printerid mõeldi välja juba 1980. aastatel, on nen-

tehnikaga saab luua eriti väikseid struktuure. Pildil Saksamaal asuva silla miniatuurne koopia elektronmikroskoobi all.

2000 eKr egiptlased kasutavad templeid, et kullalehtedega hauamonumente kaunistada. 20 Hiinas trükitakse värviga kaetud puuklotsidega. 1430 gravüür, värv kantakse metallplaadile, sealt paberile. 1454 Gutenbergi trükipress. 1796 litograafia, värv kantakse osaliselt rasvainega kaetud kivi- või metallpinnalt trükitavale pinnale. 1843 Rotary trükipress, silindertrükk. 1873 kõrgtrüki edasiarendus fleksotrükk, trükivormid valmistatakse plastist. 1903 ofsettrükk, trükitav materjal ei puutu trükiplaadiga otseselt kokku. 1907 siidtrükk, värv kantakse materjalile läbi raamile pingutatud peenikese võrgu. 1976 laserprinter. 1993 digitrükk, tööstusliku printeriga trükitakse info arvutist otse paberile.

FOTO: ATOMIC YETI

de arendamisel viimasel kümnendil tohutu hüpe tehtud. Viini Tehnikaülikooli teadlased astusid veel sammu võrra edasi. Nüüd saab luua ülikiiresti liivaterasuuruseid 3D-trükiseid. Ülikooli teatel kasutatakse kahefootonilise litograafia protsessi ja erilist vedelat vaiku, milles olevad molekulid sunnivad vedelikku laservalguse kätte sattudes polümeeriks kõvastuma. Kuid selleks peab materjal imama kaks footonit korraga. See juhtub vaid suunatud keskpunktis, kus kiir on tugevaim. Masinale annab kiiruse pidevalt liikumises olev peeglite süsteem, mis juhib kiirt vedelikus, et objekt valmiks võimalikult ruttu.

“Trükikiirust mõõdeti varem samalaadse tehnoloogia puhul millimeeter sekundis. Meie masin trükib viis meetrit sekundis,” selgitas professor Jürgen Stampfl. Digitrüki saabumisega on trükimasinad muutunud väiksemaks, odavamaks ja seega ka kättesaadavamaks. Suurettevõtted, kel vaja pidevalt palju trükkida, võivad järjest soodsamalt oma trükikoja püsti panna. Primera Technology Europe tuli just välja etiketitrükipressi CX1000e ja lõikursüsteemiga FX1000e, mis on mõeldud firmadele, kelle tooted vajavad silte. 2400 dpi printer trükib viis meetrit etikette minutis. Masinale pakutakse ka taaskasutatud jäätmetest

tinte, õlisid ja muid vedelikke, mida trükimasina tööks tarvis. Primera Technology Europe’i juht Andreas Hoffmann selgitas, et ise etikettide trükkimine on mugav, säästab aega ja on tavaliselt ka odavam, kui teenust sisse osta. Inglise ettevõte Superior Creative aga investeeris just sadu tuhandeid eurosid Diecut Goldline’i lõikepressi, mis on tootja sõnul maailma kõige suurem. Lõikeseade, mille mõõtmed on 1,7 × 3,2 meetrit, võimaldab töödelda laiu trükiseid. Ettevõtte juht Ian O’Connor selgitas, et seni trükiti väiksed lehed, lasti neid lõigata ja pandi hiljem kokku.

Digitrükk igas vallas Canon Groupi kuuluv Océ ja Manroland Web Systems teatasid uuest lahendusest ajalehe digitaalseks trükkimiseks. Océ JetStream 5500 täisvärviline press trükib 5140 A4-lehte minutis või 30 000 B2-lehte tunnis. “Süsteem on eriline, kuna suudab öösel ajalehe valmis trükkida. Päeval saab trükkida raamatuid, ajakirju jne,” selgitas Océ juht Sebastian Landesberger.

Äripäeva infopank

BM TRADA Eesti pakutavad

SERTIFITSEERIMISTEENUSED TRÜKITÖÖSTUSELE: • FSC® ja PEFC tarneahela sertiÀtseerimine • juhtimissüsteemide sertiÀtseerimine (ISO 9001; 14001; OHSAS) BM TRADA Eesti OÜ Peterburi tee 46, Tallinn 11415 tel 613 9888, faks 613 9889 info@bmtrada.ee, www.bmtrada.ee

soovitab: Eesti mõjukaimad tippjuhid

2012

(HVWL PDMDQGXVH OHNVLNRQ

(HVWL

7,33-8+,'



Telli siit: http://www.aripaev.ee/mod/tagasiside/Tippjuhid2012/


TRÜKITÖÖSTUSE JA KIRJASTUSTE TOP 13. detsember 2012 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095, e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

REKLAAM 9


10 TURUÜLEVAADE

TRÜKITÖÖSTUSE JA KIRJASTUSTE TOP 13. detsember 2012 toimetaja Liis Kängsepp, tel 667 0111, e-post aripaev@aripaev.ee

KIRJASTAMINE

Kirev vaikelu Paberis on sõnum! www.papyrus.com/ee

www.igepa.ee

E-raamatud, väiksed tiraažid, asjatundmatud üksiküritajad – nende sõnadega iseloomustavad kirjastajad oma viimaste aastate igapäevaelu.

Teise põlvkonna

LATEX

nüüd saadaval HP Designjet L26500 (61“ mudel) ja HP Designjet L28500 (104“ mudel)

Turg on väike ja ellujäämiseks loodetakse igale võimalikule lugejagrupile meeldida.

Nüüd ka Xeroxi värviliste ja mustvalgete digitrükimasinate müük ja hooldus. IGEPA Libra Vitalis AS, Uus-Tatari 25, 10134 Tallinn, tel 612 0541, info@igepa.ee

Tammerraamatu juhatuse liikme Tiina Tammeri sõnul Eesti kirjastused ei spetsialiseeru

MARILIIS PINN kaasautor

Tammerraamat OÜ juhatuse liikme Tiina Tammeri sõnul läheb neil töökalt. “Kui jõuaks vaid kõik need ideed ellu viia, mis meil mõttes juba olemas on,” kommenteeris ta kirjastuse käekäiku. Plaan on jätkata samas tegevusvaldkonnas kui seni – pühenduda Eesti autorite teostele. 2012. aastal Tammerraamatus ilmunud 45 raamatust on tõlkeid alla kümne. “Eestlased armastavad Eesti autoreid ning hindavad sisukaid ja ilusaid raamatuid,” lisas ta. “Minu-sarja üldise edu tõttu võib öelda, et reisiraamatute nišis läheb meil hästi,” sõnas Petrone Print OÜ juhatuse liige Tiina Tammeorg. “Aga siiski on kurb näha järjest kahanevaid läbimüüginumbreid, kui võrrelda varasemate aastatega. Sama käibe saavutamiseks tuleb üha rohkem teoseid välja anda.” Spetsialiseeruma ei kiputa. Varrak ASi juhatuse esimehe Priit Maide sõnul pole viimasel kolmel aastal Eesti kirjandusmaastikul ühtegi suurt muudatust toimunud, kõik kirjastused käituvad alalhoidlikult. “Üritatakse vältida teoseid, mida võib-olla pole võimalik müüa, tiraažid on väiksed ja hinnad kõrged,” lisas ta. “Väga kirev, juba viimased 16 aastat – nii kaua olen kirjastamisega tegelenud,” hindas Tammer Eesti kirjastusturgu. Ta tõi välja, et kõik kirjastused püüavad kõiki valdkondi haarata, ei spetsialiseeruta. “Pole ka imestada – turg on väike ja ellujäämiseks loodetakse igale võimalikule lugejagrupile meeldida,” lisas ta. Viimase viie aasta jooksul on lisandunud üsna palju üksiküritajad, kes sageli annavad välja vaid ühe raamatu. “Nii mõnigi arvab, et oskab ise kõige paremini raamatut kirjastada. Mina aga leian, et see töö nõuab oskusi ja kogemusi. Hambaid ju ei hakka inimene ise endal parandama,” arutles Tammer, kellel on kohati asjatundmatult tehtud väljaandeid vaadetes kahju nii ostjate kui ka kogemusteta väljaandjate rahast. Pealegi on ajal, kui ajalehed-ajakirjad annavad samuti välja raamatuid, teistel kirjastajatel raske silma paista, sest eelkõige räägitakse ikka oma ja sõprade raamatutest. “Kõrgetasemeline raamatukriitika meil puudub,” lausus Tammer. Tammeorg tõi välja, et praeguses info ja võimaluste ülekülluses on raamatul üha raskem teiste vaba aja sisustajatega konkureerida. “Ka raamatupoed on sellest aru saanud, üha enam pinda on mängude ja filmide all,” lisas ta. Maide sõnul on meeldiv näha, et inimesed eelistavad tõlgitud käsiraamatutele kodumaist tarbekirjandust. Tulevikult ootab Tiina Tammer stabiilsust. “Iga raamat on iseseisev projekt. Kui aastas ilmub mõni päris särav raamat ja teised on lihtsalt head, võib rahule jääda. Viletsaid raamatuid teha ei taha,” lausus ta. “Kuid iial ei või teada, mis juhtub. Raamatu edu pole täpselt võimalik ennustada. Asjaolu, et teos on tõlgitud maailmas näiteks 60 keelde, ei tähenda Eestis vahel midagi. See, mis paneb inimest raamatut ostma, on mõnikord müstika,” lisas Tammer.


TRÜKITÖÖSTUSE JA KIRJASTUSTE TOP 13. detsember 2012 toimetaja Liis Kängsepp, tel 667 0111, e-post aripaev@aripaev.ee

TURUÜLEVAADE 11 VARRAKU juhatuse esimehe Priit Maide sõnul käituvad Eesti kirjastused alalhoidlikult – viimasel kolmel aastal pole toimunud ühtegi suurt muudatust. FOTO: ERIK PROZES

3716

ISBN-koodi anti Eestis mullu välja raamatutele ja brošüüridele. See arv on aasta-aastalt pidevalt vähenenud. ISBN on raamatu rahvusvaheline standardnumber.

E-raamatute turg elavneb Järgmiselt aastalt ootab Petrone Printi juhatuse liige Tiina Tammeorg e-raamatute turu elavnemist. “Samas, selle tulemusena kaotab pigem paberraamatute müük, kui et lisandub päris uusi raamatulugejaid,” sõnas Tammeorg.

“Statistika näitab küll nutiseadmete kasutamise kiiret kasvu, mis võimaldab e-raamatud laiade massideni viia, aga tundub, et raamatute lugemise harjumus ise on kadumas,” lisas ta. Petrone Print on kaalunud, kas minna kaasa multimeedia-

maastiku võimalustega või jääda konservatiivselt ikka raamatute juurde. “Esialgu on üks konkreetne plaan: järgmisel aastal anname populaarsed lasteraamatud ka audioraamatutena välja,” lausus Tammeorg.

Kommentaar Ootan väikest kasvu TOOMAS LEITO Tänapäev ASi juhatuse liige

Mullu toimus stabiliseerumine, sel aastal on oodata väikest kasvu. Perioodika ja raamatute kirjastamine on üsna erinevad ärivaldkonnad, kuid vähemalt viimastel aastatel on need allunud samale äriloogikale. Ehk lihtsustatult: kui edeneb ajakirjade-ajalehtede müük, siis läheb hästi ka raamatute kirjastajatel. Mullu oli käive üle kaheksa miljoni euro vaid neljal firmal: Postimehel, Äripäeval, Eesti Ajalehtedel ja Ajakirjade Kirjastusel. Kõigi nende põhitegevus on ajalehtede ja ajakirjade väljaandmine. Raamatukirjastajate käibed on tunduvalt tagasihoidlikumad. Üle kahe miljoni euro andsid toodangut Bit (Avita), TEA Kirjastus, Varrak ja Koolibri. Kui vaadata kasumeid, siis juhib edetabelit Avita. Üle 300 000 euro teenisid eelmisel aastal kasumit veel Äripäev, Õhtuleht ja Postimees. Need numbrid pole küll suured, kuid kriisiaegsetega võrreldes üpris kopsakad. Hinnatõus teeb murelikuks. Nagu lugejatele, nii teeb ka raamatukirjastajatele meelehärmi hindade järsk kasv. Peamine põhjus peitub selles, et suurenenud on kaupluste juurdehindlused ja kirjastuste vahendusprotsent hulgimüüjatele. Kui Soomes on viimane keskmiselt 15%, siis meil juba 16–18%. Kerkinud hinnad on omakorda vähendanud tiraaže. Väiksed kirjastused ei suuda sellele survele vastu panna ja töötavad kahjumis. Sellest hoolimata on oodata esmatrükkide arvu kasvu 2–3% võrra. Küsitlus suurte kirjastuste hulgas näitas, et tänavu on nende käibed ja kasumid mõne protsendi võrra suurenenud. Kõige paremad tulemused on Äripäeval ja Õhtulehel. Pisikest kasvu prognoosivad Koolibri, Egmont Estonia, Avita ja Postimees. Samas torkab silma, et mitmel kirjastusel (näiteks Varrak, Ajakirjade Kirjastus, Ühinenud Ajalehed jt) jäävad müügitulemused eelmise aasta tasemele. Niisiis on oodata väikest kasvu – asi seegi.


12 TRÜKITÖÖSTUS

TRÜKITÖÖSTUSE JA KIRJASTUSTE TOP 13. detsember 2012 toimetaja Liis Kängsepp, tel 667 0111, e-post aripaev@aripaev.ee

Edukad kirjastused 2011 koht firma nimi

tegevjuht / juhatuse liige

põhiomanikud (koos osalusprotsendiga)

1.–2. ÄRIPÄEV AS 1.–2. STUDIUM OÜ 3. CELSIUS HEALTHCARE OÜ

Igor Rõtov Aavo Kennik Siim Nahkur Peeter Rakitin Alari Kasemaa Urmas Paidre Erik Roose Aavo Kokk Epp Petrone Toomas Leito Donatas Narmont Raivo Mõttus Dmitri Smirnov Marie Edala Siim Saidla Ain Lausmaa Silva Tomingas Svea Uusen Marko Usler Mart Luik Tiina Tammer Peep Kala Kristjan Mauer Igor Odnenko Jelizaveta Litau Ervin Runnel Sergei Solovjov Kalle Kaljurand Tiina Ristimets Raivo Alt Alo Murutar Oleg Tereping Vaiko Tigane Kaupo Torim Kadi Lambot Toomas Raude Kalev Annom Madis Peil Tatjana Zavjalova Dainis Hirv Arne Veske Taivo Paju Lea Adamson Nigul Treimann Erik Gamzejev Külli Müürsepp Seppo Eloranta Sergei Minin Priit Maide Jüri Vaina Toomas Väljataga Alari Rammo Tiiu Järviste Eha Neito Urmas Ingver Anne-Astri Kask Jon Martin Martinsen Tõnis Tõnisson Lea Lumi Hanno Kask Kauno Kõima Astrid Värv Anneli Kenk Ürjo Jaama Jane Konga Mart Jagomägi Viljar Suitsev Andrus Simsel Martin Helme

Bonnier Business Press AB 100% Aavo Kennik 50%, Ülle Kurm 50% Agne Adamson 40%, Siim Nahkur 40%, Vatson & Vatson OÜ 20% Peeter Rakitin 90%, Ete Rakitin 10% Alari Kasemaa 100% Urmas Paidre 62,50%, Sven Härsing 37,50% Eesti Meedia AS 100% Aavo Kokk 100% Epp Petrone 33,33%, Justin Petrone 33,33%, Tiina Tammeorg 33,33% Sven-Erik Moorlat 30,11%, Toomas Leito 26,53%, Fablio AS 20,16%, Priit Leito 13,27% Donatas Narmont 100% Raivo Mõttus 100% Dmitri Smirnov 51%, Aleksandr Rudnitski 49% Marie Edala 99,3% Siim Saidla 51,02%, Marii Karell 48,98% Lavigo OÜ 25%, Proosa Press OÜ 25%, Talts Invest OÜ 15%, Lindhein OÜ 15% Silva Tomingas 100% Egmont International Holding A/S 100% Sintos Invest OÜ 100% Ekspress Grupp AS 50%, Eesti Meedia AS 50% Enno Tammer 50%, Tiina Tammer 50% Eesti Meedia AS 66%, Pressinvest AS 34% Ekspress Grupp AS, Eesti Meedia AS Riina Odnenko 50%, Igor Odnenko 50% Jelizaveta Litau 100% Märt Lõhmus 50%, Ervin Runnel 50% Sergei Solovjov 86,32% Ants Lang 30,03%, Valve Kruusma 12,19%, Guido Kobolt 11,23% Tiina Ristimets 100% Rita Alt 50%, Raivo Alt 50% Alo Murutar 100% Igor Smolkov 50%, Oleg Tereping 50% Tartu Ülikool 100% Reklaamiklubi OÜ 50%, Hansekon OÜ 50% Ekspress Grupp AS 100% Toomas Raude 100% Anti Annom 40%, Mati Kriis 20% Riin Ehin 50%, Madis Peil 50% Tatjana Zavjalova Corpore AS 100% Arne Veske 65%, Andres Ammas 35% Windsmart OÜ 84,98%, Kriya OÜ 15,02% Andres Adamson 50%, Lea Adamson 50% Ülli Plink 50%, Nigul Treimann 50% Kaie Nagelman 19,44%, Luterma (pankrotis) AS 19,44%, Erik Gamzejev 13,89%, Anne Keedus 13,89% Madis Peil 100% Paletti OY 100% Sergei Minin 37,50%, Raimonds Čerpaks 26,25%, Siiri Kauniste 25%, Zaiga Liepina 11,25% Priit Maide 25%, Andrus Maide 25%, Maret Maide 25%, Peeter Maide 25% Jüri Vaina

4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12.–13. 12.–13. 14. 15. 16. 17. 18. 19.–20. 19.–20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27.–28. 27.–28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38.–39. 38.–39. 40. 41. 42. 43.–44. 43.–44. 45.–46. 45.–46. 47. 48. 49. 50. 51. 52. 53. 54. 55. 56. 57. 58. 59. 60. 61. 62. 63. 64. 65. 66. 67. 68.–69. 68.–69.

Merikass OÜ Kirjastus Cum Laude OÜ Hansekon OÜ Postimees AS Synd&Katts OÜ Petrone Print OÜ Tänapäev AS Best Press OÜ HIILER OÜ Inforing AS Sinisukk AS Fookus Meedia OÜ Menu Kirjastus OÜ TEA Kirjastus AS Egmont Estonia AS BIT AS Ajakirjade Kirjastus AS Tammerraamat OÜ Ühinenud Ajalehed AS SL Õhtuleht AS Nordic Publications OÜ Litau Büroo OÜ Kuma AS Odamees OÜ Koolibri AS Pilgrim Group OÜ Pirkora OÜ Kirjastus Elmatar AS Andreseni Projekt OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ Ajaleht OÜ Eesti Ajalehed AS Agitaator OÜ Võru Teataja AS Pandekt OÜ Prospekt-Media UÜ Editor Grupp OÜ Lääne Elu OÜ Director Meedia OÜ Argo TTP OÜ Meedium OÜ PR Põhjarannik AS Ten-Team OÜ Paletti Eesti AS Evalota OÜ Varrak AS Eram Books OÜ Kultuurileht Critera VMG OÜ IO Halduse OÜ AveC Kirjastuse AS Seitung AS Eesti Raamat OÜ Telemedia Eesti AS Nädaline OÜ Juura,Õigusteabe AS Zero Cravity OÜ Põlva Koit AS Kirjastus Valgus OÜ Saarakiri OÜ Eesti Ehitusbörs OÜ Guide Marketing OÜ Kirjastus Ilmamaa Atlex AS Olion OÜ Kirjastuse Kunst AS

müügitulu 2011, €

ärikasum 2011, €

koht 2010

8 445 596 499 502 480 199 166 763 118 417 191 676 11 401 000 161 192 380 046 898 543 271 950 132 206 900 094 863 729 246 535 1 140 388 3 579 739 1 382 517 3 693 267 8 380 484 298 691 4 616 000 6 863 132 226 170 122 745 1 971 848 124 032 2 884 055 310 448 155 239 242 981 102 399 433 676 123 417 8 745 416 424 159 429 444 198 718 139 838 156 697 393 794 687 407 335 611 192 931 730 798 316 425 1 157 831 117 865 3 208 982 418 123 1 514 607 Alari Rammo 33,33%, Vallo Kalvik 33,33%, Karmo Velling 33,33% 94 600 Tiiu Järviste 204 444 Oleg Gross 100% 129 080 Aivar Kokk 28%, Urmas Ingver 20%, Tabivere vallavalitsus 16%, Peipsi Piirkonna Arenduskoda MTÜ 16% 291 886 Tallinna Raamatutrükikoja OÜ 50% 188 805 Contact Holding SIA 100% 2 614 000 ajakirjanikud 65%, Kaiu LT OÜ 35% 368 926 Peep Pruks 49%, IKHOR Investeeringud OÜ 42,69% 191 185 Tatjana Kask 70%, Endrik Tõnsberg 30% 105 719 Avraal AS 100% 257 682 Astrid Värv 19,76%, Sirje Laidre 14,15% 165 588 Anneli Kenk 50%, Anu Pink 50% 219 724 Ürjo Jaama 33,33%, Zahhar Kirillov 33,33%, Laila Meister 33,33% 113 431 Timo Huttunen 100% 709 117 Hando Runnel 13%, Sihtkapital Eesti Mõttelugu 12%, Mart Jagomägi 11%, Mart Trummal 10% 125 107 Viljar Suitsev 60,03%, Riho Vaab 39,97% 130 051 Hülle Unt 25,7%, Helve Sandla 15,46%, Merike Varend 12,5% 87 046 Sirje Helme 33,71%, Daila Aas 26,53% 139 352

401 734 175 138 52 673 88 782 41 355 59 817 310 000 39 900 77 876 75 057 21 492 63 891 51 033 140 422 62 820 65 529 118 647 108 809 377 779 250 822 39 002 284 000 322 479 7 541 17 742 100 817 29 644 109 596 41 267 26 117 40 322 16 149 13 380 5 972 85 661 16 204 15 150 23 383 17 501 4 994 24 075 8 485 28 778 2 027 285 21 871 8 274 11 116 17 996 5 118 4 412 4 070 -46 640 2 080 1 522 2 204 -814 000 -6 519 -1 321 -1 891 -6 660 -1 352 -8 146 -5 974 -64 791 -28 577 -8 224 -11 726 -7 104

51. 14.

ANDMED KOGUS JA EDETABELI KOOSTAS JANE SUU, TEL 667 0381, JANE.SUU@ARIPAEV.EE

Töökuulutused internetis Vakants.ee SUURIM

TÖÖKUULUTUSTE LEHT EESTIS

www.vakants.ee

40. 15. 34. 2. 43. 47. 26. 54. 42. 31. 27. 8. 18. 6. 58. 4. 22.

16. 56. 30. 36. 10. 39. 28. 32. 1. 12. 24. 21. 55. 45. 17. 7. 5. 46. 35. 25. 23. 19. 9. 37. 29. 49. 62. 44. 53. 60. 41. 65. 63. 50. 48. 11. 52. 20. 61. 57. 64. 38.


VÕITJA 13

TRÜKITÖÖSTUSE JA KIRJASTUSTE TOP 13. detsember 2012 toimetaja Liis Kängsepp, tel 667 0111, e-post aripaev@aripaev.ee

Äripäev mullu parim. Ajakirjad koguvad lugejaid MARILIIS PINN kaasautor

2011 oli Äripäevale esimene normaalne kriisijärgne aasta: käive kasvas 1,13 korda, teeniti kasumit ja võideti ohtralt ajakirjandusauhindu. Nii tõusis ettevõte TOPi 51. kohalt esimeseks. Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverk kinnitas, et 2011 oli ettevõttele pärast majanduslangust esimene kasvuaasta. Käive suurenes pisut – mullu detsembris isegi viiendiku võrra – ja peaaegu 400 000 euro suurusest kahjumist sai 400 000eurone kasum. “Masus kannatas Äripäev kõvasti, kuid 2011 hakkas olukord paranema,” ütles Truuverk. Tänavu on asjad veelgi paremaks läinud ja käive on kasvanud peaaegu veerandi võrra, kuid tasapisi on suurenenud ka kulud. “Tulemused liiguvad õiges suunas, ent ambitsioonid on suuremad,” lausus ta. Ettevõtte peadirektori Igor Rõtovi sõnul oli edu võti panustamine tugevasse ajakirjanduslikku sisusse isegi olukorras, kus tuli kulusid märkimisväärselt koomale tõmmata. “Äripäeva ajakirjanikud võitsid aasta ajakirjanduskonkurssidel rohkem auhindu kui mistahes teine meediafirma,” tõi Rõtov välja. Investeerimine ja kulude kokkuhoid. Oluline oli jätkata ka investeeringutega ja panustada tootearendusse. “Nii õnnestus meil kasvatada käivet ja taastada kasumlikkus kohe, kui turg paremaks muutus,” lisas Rõtov. Äripäeva põhilehe ja venekeelsete väljaannete tellijaskond on stabiilne ja kasvab visalt. Edu tõi kirjastusele ajakirjade Imeline Teadus ja Imeline Ajalugu turule toomine – need on loonud korraliku rahavoo. Suurenenud on ka reklaamitulu.

Esikoht AS Äripäev ASUTATUD : 1989 OMANIK : Bonnier Business Press AB TEGEVJUHT: Igor Rõtov TÖÖTAJAID : 175 TULEMUSED : käive kasvas 2011 võrreldes aasta

varasemaga 13%, ärikasum 0,87 mln eurot

“Paberväljaannete reklaamitulu on kasvanud umbes 10%, veebiväljaannete puhul isegi 50%,” märkis Truuverk. Äripäeva üks põhieesmärke on jätkata edukate teemaveebide projektiga. Juba on loodud kümme eri valdkonnale pühendunud veebisaiti, mis aitavad otsustajatel olulist infot koguda. Ühtlasi korraldatakse sisukaid kohtumisi. Loodetakse nutilahenduste kasutajate lisandumist. Ka tänavust aastat peab Truuverk kordaläinuks. “Oleme ilmuvate ajakirjadega rahul ja teiste väljaannete tellijate arv kasvab tasapisi,” selgitas ta. Ettevõte on eesmärgiks seadnud sisu loomise ning pakub seda nii paberil, arvutis, mobiilis kui ka tahvelarvutis. Truuverk märkis, et tellijaid ei eristata, oluline on klient, kes sisu eest maksab. “Peale Äripäeva paberlehe ja veebiversiooni oleme uhked ajakirjade Imeline Teadus ja Imeline Ajalugu, Äripäeva teabekirjastuse, teemaveebide ja koolituskeskuse üle, kes on imet teinud,” lausus Rõtov. “See kõik on lubanud ka 2012. aastal majandustulemusi märgatavalt parandada. Järgmisse aastasse vaatame lootusrikkalt. Investeerime aktiivselt ja mitmekesiselt. Loodame, et üha enam lugejaid hakkab kasutama meie tahvelarvuti- ja mobiililahendusi,” lisas ta.

See polnud küll nii suur, kui lootsime, kuid märkimisväärselt parem kui null. Äripäeva finantsjuht Toomas Truuverk mulluse rentaabluse kohta. FOTO: MEELI KÜTTIM


14 RAAMATUD

TRÜKITÖÖSTUSE JA KIRJASTUSTE TOP 13. detsember 2012 toimetaja Liis Kängsepp, tel 667 0111, e-post aripaev@aripaev.ee

Eesti inimene eelistab kodumaiseid autoreid. Kümne müüduma raamatu seas tänavu kaks tõlketeost Rahva Raamatu müügiedetabelisse on tänavu jõudnud peamiselt kodumaised autorid, kuid kaupluseketi turundusjuht Anu Vagenstein arvab, et aasta lõpp võib olukorda veel muuta. “Sofi Oksaneni “Kui tuvid kadusid” tõusis ilmumise järel kohe nädala edetabeli tippu,” ütles Vagenstein. “Palju küsitakse ka raamatut “Viiskümmend halli varjundit”, mis ingliskeelsena on edetabelis olnud pikalt. Tõenäoliselt on menukad triloogia teine ja kolmaski osa,” märkis ta. Vagensteini sõnul ostetakse tõlkekirjandust üldiselt vähem. Samas on selle aasta jooksul välisautoritelt ilmunud palju häid raamatuid. Mullu jõudsid Rahva Raamatu kümne müüduma raamatu hulka ainult Eesti autorite teosed. Ka e-raamatute ostjad on peamiselt eelistanud kodumaiseid teoseid, edukaim on olnud Indrek Hargla apteeker Melchiori seiklustega keskaegses Tallinnas. “Populaarsed e-raamatud on eestikeelsed ilukirjandusteosed ja elulood,” lausus Vagenstein. “Tänavuse üheteistkümne kuuga on e-raamatute müük võrreldes mullu sama ajaga kasvanud 100%.” ÄRIPÄEV

Edetabel Populaarsete paberraamatute hulgas napib ilukirjandust... Rahva Raamatu 10 müüdumat teost 2012

2011

1. Mai-Agate Väljataga, Kreet Rosin – “Iga Sinu tunne loob Sind ennast” 2. Mai-Agate Väljataga, Kreet Rosin – “Teejuht tööks iseendaga” 3. Madis Jürgen – “Liibanon 2011” 4. Tõnu Õnnepalu – “Mandala” 5. Walter Isaacson – “Steve Jobs” 6. Indrek Hargla – “Apteeker Melchiror ja Oleviste mõistatus” 7. Silvi Väljal – “Jussikese seitse sõpra” 8. Lia Virkus – “Pereköögi kokaraamat 2” 9. Daniel Vaarik – “Praktikaaruanne” 10. Jamie Oliver – “Jamie 30 minuti road”

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7.

Vahur Kersna – “7×7” Justin Petrone – “Minu Eesti II” Nadezda Kaarma – “Nadja koogid” Tarmo Vahter – “Vaba riigi tulek” Viivi Luik – “Varjuteater” Aive Luigela – “Tervise kokaraamat” Indrek Hargla – “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” 8. Andrei Hvostov – “Sillamäe passioon” 9. Aavo Kokk, Andres Eilart – “Pintsliga tõmmatud Eesti” 10. Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja timuka tütar”

... küll aga troonib see e-raamatute edetabelis müüdumad e-raamatud 2012

1. 2 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. RAHVA RAAMATU turundusjuhi Anu Vagensteini sõnul tõusis Sofi Oksaneni “Kui tuvid kadusid” ilmumise järel kohe nädala edetabeli tippu. FOTO: RAIGO PAJULA

Indrek Hargla – “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” Indrek Hargla – “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” Indrek Hargla – “Apteeker Melchior ja timuka tütar” Vahur Kersna – “7×7” Walter Isaacson – “Steve Jobs” Stieg Larsson – “Lohetätoveeringuga tüdruk” Stieg Larsson – “Purustatud õhuloss” Madis Jürgen – “Liibanon 2011” Stieg Larsson – “Tüdruk, kes mängis tulega” Georg R. R. Martin – “Troonide mäng. I raamat”


TRÜKITÖÖSTUSE JA KIRJASTUSTE TOP 13. detsember 2012 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095, e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

• • • • • •

REKLAAM 15


16 RAAMATUD Hea lisa raamaturiiulisse.

TRÜKITÖÖSTUSE JA KIRJASTUSTE TOP 13. detsember 2012 toimetaja Liis Kängsepp, tel 667 0111, e-post aripaev@aripaev.ee

“Hindamatu. Õiglase väärtuse müüt (ja kuidas seda ära kasutada)”

“Klõps. Kuidas teha muutusi, kui muutused on rasked”

“Läbimurre”

AUTOR: William P Poundstone d t Enamik ettevõtteid ei jäta kivi kivi peale, kui on vaja kindlaks teha, mis inimeste maksevalmidust mõjutab. Aga mida inimesed tegelikult tahavad? Viimase aja üks suuremaid äribestsellereid annab sellele otsekohese vastuse – me tahame rohkem ja odavamalt. Samas on arvukad psühholoogilised katsed demonstreerinud, et sellest, milline hind on madalaim või kõrgeim, ei ole meil tegelikult vähimatki ettekujutust. Humoorikas ja intrigeeriv raamat avab ukse ostuotsuste taga olevasse vastuolulisse maailma.

AUTORID: Chip Heath ja Dan Heath

Miks on nii raske teha muutusi, olgu siis oma ettevõttes või isiklikus elus? Peamine takistus on ajus pesitsev universaalne konflikt, väidavad muutuste juhtimise teemaliste bestsellerite autorid. Arvukad psühholoogiauuringud on näidanud, et meie meeli valitseb kaks süsteemi – ratsionaalne ja emotsionaalne –, mis võistlevad kontrolli pärast. Esimene on valmis suurteks tööalasteks muutusteks, teine armastab mugavat rutiini. Kui see pingeline vastasseis ületatakse, võib muutus tulla väga ruttu.

AUTORID: Jari Pekka Kukkonen ja Sulev Senkel See raamat räägib pidevast täiustamisest. Autorid püüavad näidata, kuhu poole saavad ettevõtted liikuda ning kuidas teekonnal ise kõige sobivamad lahendused välja töötada. Tuntud Toyota Production Systemil põhinevat lean-filosoofiale keskenduvat raamatut on rikastatud paljude praktiliste näidetega Eesti ettevõtete kogemustest äriprotsesside timmimisel. Väärt näpunäiteid leiavad nii tootmis- kui ka teenindusfirmad. Sõnaga lean tähistatakse kimpu põhimõtteid ja rakendusi. Olulisim idee on saavutada vähemaga rohkem.

Kommentaar Lihtsad nõuanded läbirääkijale

Kommentaar Muutuste tööriistakomplekt

Kommentaar Austa inimesi ja nad üllatavad sind

TÕNU TOOMPARK

MART BRAUER

SIRET KEGEL

Adaur Grupp OÜ kinnisvaraanalüütik

ESA inkubatsioonijuht

Elcoteq Tallinn ASi äriarendus- ja personalijuht, Eesti Kvaliteediühingu juhatuse liige

Soovitan soojalt “Hindamatu” läbi töötada kõigil, kes peavad pidama läbirääkimisi. Lihtsad nõuanded (nt hinna väljapakkumine esimesena) on väiksed sammud, mis aitavad soodsa kokkuleppeni jõudmise teekonna sujuvaks teha. Hinnamanipulatsioonide ja ultimaatumimängude käsitlused on kirja pandud haaravalt ja eluliselt, mis võimaldab lihtsa vaevaga siduda kirjeldatu elus esinevate olukordadega.

Muutused on inimestele juba olemuslikult tüütud, sest lõhuvad vana. Seetõttu leiavad nende algatajad ennast pahatihti ebamugavas olukorras: põrkuvad vastuseisuga, mis enamikul juhtudel ei ole sisuline ja argumenteeritud, vaid põhineb subjektiivsetel hirmudel või lihtsalt mugavusest tingitud retoorikal. “Klõps” annab lugejale tööriistakomplekti, mille abil kaasata muutustesse ka nende tulihingelised vastased.

Mulle sümpatiseeris väga autorite rõhuasetus organisatsioonikultuurile. Suhtumine oma organisatsiooni töötajatesse ja juhtimispsühholoogia tervikuna on timmitud tootmise põhimõtete edukaks rakendamiseks määrava tähtsusega. Austa ja usalda oma inimesi ning nad üllatavad sind.

Ideid pöördeks Äripäeva raamatuklubi soovitab oma tänavustest teostest eriliselt silmas pidada kolme: “Hindamatu”, “Klõps” ja “Läbimurre”. “Nimetatud raamatud peaksid kohustuslikud olema iga ettevõtja töölaual, sest neist saab praktilisi ja järeleproovitud näpunäiteid, kuidas kõige tõhusamalt, nutikamalt ja laiaulatuslikumalt töökohal muutusi ette võtta,” sõnas raamatuklubi toimetaja Mari-Epp Tirkkonen. ““Klõps” vaatleb raskete muutuste taga olevaid psühholoogilisi nüansse, “Läbimurre” keskendub tootmisettevõtteis tehtavatele ümberkorraldustele ning “Hindamatust” saab abi ettevõtte hinnakujunduse optimeerimiseks,” tutvustas ta põgusalt. ÄRIPÄEV


TRÜKITÖÖSTUSE JA KIRJASTUSTE TOP 13. detsember 2012 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095, e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

REKLAAM 17

Kõige parem kingitus on hea sõna! Pea oma kauaaegseid partnereid ja lojaalseid kliente meeles jõulutervitusega. 19. detsembril ilmub Vkus Žizni lisana ja 21. detsembril Äripäeva lisana erileht

JÕULUD Aasta ettevõtja Aasta parimad lood Aasta parimad fotod Aasta ajakirjanikud Aasta reklaamid Aasta skandaalid 2012. aasta börsil

Tänavused olulisemad sündmused Keeleapsud Jõuluäride käekäik ÄP töötajate fotod 2012. aasta Äripäeva jaoks – uued tooted, aasta kokkuvõte Arvamus

Reklaami saab tellida ja kujundatud reklaamid esitada

Vkus Žiznis 14. detsembriks, Äripäevas 17. detsembriks.

Lisainfo ja reklaami tellimine: reklaami projektijuht Ellen Ostrat tel 667 0146, faks 667 0200, ellen.ostrat@aripaev.ee


18 ARVAMUS

TRÜKITÖÖSTUSE JA KIRJASTUSTE TOP 13. detsember 2012 toimetaja Liis Kängsepp, tel 667 0111, e-post aripaev@aripaev.ee

ÜKS KÜSIMUS Raamatuid ilmub aasta-aastalt aina vähem ja konkurents kirjastajate vahel ei näita vaibumise märke.

Kuidas ja millise valemiga teha head raamatut? TIINA RISTIMETS kirjastuse Pilgrim omanik

Kui see valem oleks lihtne ja teada, siis tuleks kirjastamine kõigil välja. Paraku on see protsess ettearvamatu ja paljude kompromisside jada. Oluliseks pean oma sihtrühma tundmist ja tema vajaduste mõistmist. Raamatumüügiedetabelid ei räägi niivõrd palju autorist ega kirjastajast, vaid lugejast. Tulemused näitavad, milline on meie lugeja ja mida ta vajab. Kirjastaja on nagu professionaalne prohvet, kelle edu valem võiks peituda oskuses aimata lugejate pidevalt muutuvaid vajadusi enne teisi. ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA

KADRI HALJAMAA Koolibri peatoimetaja

JUHTKIRI Kõigepealt tuleks selgeks teha, mis on hea raamat. Me ise arvame, et annamegi välja ainult häid, sisukaid ja harivaid või siis intelligentselt meelt lahutavaid raamatuid. Teine küsimus on aga see, mis on müügi seisukohalt hea raamat ja kuidas seda teha. See on üsna ennustamatu. Kindlasti on olulised komponendid autori nimi, kirjastuse kogemus ja kahjuks ka suur osa juhust ehk õnne. SILVA TOMINGAS TEA Kirjastuse juhatuse esimees

Hea raamat on nagu hea vein. Selle tegemine on aeganõudev ja kallis, see vajab palju hoolt ja põhjalikke teadmisi, kuid tulemus on vaeva väärt. Heal veini ja hea raamatu ühine joon on seegi, et mõlemaid hakatakse aastatega ikka rohkem ja rohkem hindama.

LUGEJA ARVAB See peaks olema selge ja lihtne, mitte üle mõeldud, ja loomulikult olema see, milleks ta mõeldud on, see tähendab rahvuskultuuri toetamiseks. Ja mitte ühtegi raha ei tohiks sellest minna välismaale – see on kõige tähtsam asi. Kirjanik Indrek Hargla arutleb ERRis selle üle, milline peaks olema ideaalne laenutushüvitiste süsteem.

Trükitööstus teeb ekspordis nii mõnelegi silmad ette

T

änavu esimese kümne kuuga on Eestist eksporditud üle 77 miljoni euro väärtuses trükitooteid. Mullu samal ajal oli eksport peaaegu 6 miljoni euro võrra väiksem. Samalaadseid tooteid on tänavu oktoobri lõpu seisuga imporditud ainult 15,4 miljonit euro eest, mullu samal ajal ulatus import 14,6 miljoni euroni. Need andmed pärinevad statistikaametist. Paljud trükitööstusettevõtted tunnistavad, et kasvasid eelmisel aastal peamiselt tänu ekspordile – Eestis on võimsust juba liiga palju, aga endiselt tehakse investeeringuid ja soetatakse uusi masinaid. Äripäeval on tublidele eksportijatele jagada vaid kiidusõnu. Loodame, et Eesti trükitööstusettevõtted suudavad eksporti veelgi kasvatada ning välisturgudel üha edukamaks saada. Meie koduturg on paraku väike ja kasv peatub siin kiiresti, välisturud pakuvad laienemiseks suuremaid ja huvitavamaid võimalusi. Kuigi valdav osa Eesti trükitööstuse toodangust eksporditakse endiselt lähiriikidesse, näiteks Soome, Rootsi ja Norrasse, jõuavad meie tooted erinevate partnerite kaudu ka muudesse Euroopa riikidesse ning isegi Hiinasse, USAsse ja Aafrikasse.

Äripäev loodab, et Eesti trükitööstusettevõtted suudavad eksporti veelgi kasvatada.

See on midagi, mille üle uhke olla ja mille poole võiksid püüelda ka teised Eesti tööstusettevõtted. Eksport aitab edendada regionaalpoliitikat. Just edukas eksport on üks põhjuseid, miks Emerson TEN loodab oma peagi Võhmas avatavasse tehasesse tagasi meelitada vähemalt mõned kohalikud, kes on olnud sunnitud minema õnne ja tööd otsima võõrsilt. Seega on kasvavast ekspordist kasu kogu ühiskonnale – nii ettevõtjatele, riigile kui ka tavalistele inimestele, kes päevast päeva leiba lauale teenivad. Emerson TENi juht Kristel Ratnik-Soosaar on veendunud, et tasuv investeering ei nõua asukohaks alati Tallinna või Harjumaad. Nende Võhma tehasest peaks saama hea näide, et edukalt toota on võimalik ka väikelinnades, mis asuvad tõmbekeskustest eemal. Ühtlasi loodab ta, et kaks tootmiskohta muudavad ettevõtte klientide silmis paindlikumaks ja annavad kindlustunde, et kõik tellimused valmivad õigeks ajaks. Ka sellist suhtumist peab Äripäev kiiduväärseks – mida rohkem välismaale läinud Eesti inimesi suudavad kohalikud ettevõtted siia tagasi meelitada, seda parem.

LOE WWW.UUDISED.ERR.EE

TOIMETAJA VEERG Trükitööstuse ja kirjastuste TOP Toimetaja: Liis Kängsepp, tel 667 0111, e-post: aripaev@aripaev.ee Reklaami projektijuht: Rain Jüristo, tel 667 0077, e-post: rain.juristo@aripaev.ee ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl Kujundaja: Margit Toovere Fototoimetaja: Raul Mee, e-post: raul.mee@aripaev.ee

Peatoimetaja: Meelis Mandel Väljaandja: AS Äripäev Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Trükk AS Kroonpress Toimetus: e-post: aripaev@aripaev.ee tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 Korrespondent Tartus Väinu Rozental, vainu.rozental@aripaev.ee

Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 Seminarid, käsiraamatud, Raamatuklubi ja infolehed: tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Tellimine ja levi: e-post: register@aripaev.ee tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 Tellimine internetis: www.aripaev.ee/tellimine Ainult Äripäeva paberlehe tellija saab lugeda Eesti parimat majanduslehe digiversiooni internetis, iPadis ja nutitelefonis. Äripäev veebis: www.aripaev.ee Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

Aina kallim, kuid väiksem valik Mulle väga meeldib käia raamatupoes. Sama palju armastan ma raamatuid lugeda ja osta. Aga viimasel ajal avanevad minu rahakotirauad raamatupoes aina harvemini. Põhjust pole tarvis kaua otsida – raamatud on lihtsalt liiga kalliks muutunud. Minu riiulis on olemas peaaegu et täielik kogu eesti keeles ilmunud Terry Pratchetti kettamaailma raamatuid, kuid hiljuti pidin tegema südame kõvaks ja otsustama neid rohkem enam mitte osta, sest needki on müügil liiga kõrge hinnaga –

LIIS KÄNGSEPP erilehe toimetaja

Päris oma raamatul on ikka natuke teine tähendus kui laenatul.

uuemad maksavad märgatavalt üle 20 euro. Nii ma siis laenangi neid sõpradelt ja raamatukogust või loen hoopis inglise keeles. Sellest on muidugi kahju, sest päris oma raamatul on ikka natuke teine tähendus kui laenatul. Ma saan aru, et tiraažid vähenevad, sest raamatuid ostetakse vähem. Ja neid ostetakse vähem, kuna hinnad aina tõusevad. Nii olemegi sattunud suletud ringi ja ausalt öeldes ei teagi ma, kuidas sellest välja tulla.

Lugejana on mul lihtsalt natuke kahju. Kurb on, et raamatuvalik kahaneb, et huvitavaid välisautoreid tõlgitakse järjest vähem ja et valdav osa tõlkeraamatutest on originaalis ingliskeelsed. Eesti Kirjastuste Liidu tegevjuht Kaidi Urmet kahtlustab, et inimesed on hakanud vähem ostma selliseid raamatuid, mida nad tegelikult ei loe ja mis jäävad riiulile tolmu koguma. Mõnes mõttes on see hea – puud jäävad ju alles. Aga kas ainult puude kallistamisest piisab inimhinge harimiseks?


TRÜKITÖÖSTUSE JA KIRJASTUSTE TOP 13. detsember 2012 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095, e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

REKLAAM 19

Proovige pakkuda kolm ideed, kuidas korraldada sisekommunikatsiooni, kui enamik organisatsiooni töötajatest: 1) ei kasuta oma töös kunagi arvutit; 2) töötab väljaspool kontoriruume; 3) töötab teisel ajal kui nende kontorirotist ülemus ning kõik personali-, kommunikatsiooni- ja muud juhid. Riina Beljajev, AS Express Post personalijuht

TELLI:

kaja.aripaev.ee


20 REKLAAM

TRÜKITÖÖSTUSE JA KIRJASTUSTE TOP 13. detsember 2012 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095, e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

Äripäeva Trükitööstuse ja Kirjastuse TOP 2011  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you