NUMBER
DETSEMBER 2021 - MÄRTS 2022
TRIMESTER
Leht 2
2021/2022 ÕPPEAASTA KOOLI JUHTKOND TUNNUSTAB
KERT PÄEVLOO 2. klass
Tõhusa töö eest eelkõige iseendaga.
LINDE LEETBERG 6. klass
Hoolivuse, väärtuste kandmise ja töökuse eest.
ALESJA TUROVSKAJA 8. klass Tahtekindluse, sisemise motivatsiooni, empaatia ja ennastjuhtivuse eest.
PUHJA KOOLI MÄNGUJUHID
Rosann Massur, Emma-Gudrun Reinomägi, Saskia Heinaru, Pääsu-Mari Raide, Linda Leemet, Thalia Rätsep, Mia- Marleen Krõlov, Ann Muutra, Sabina Kraineva, Linde Leetberg, Anna Leemet, Keneli Pallon, Laura Pallon, Herta Heinaru
Initsiatiivi ja vastutuse võtmise eest aktiivsete vahetundide läbiviimisel.
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 14
MARI SIIRMETS
sotsiaalpedagoog Oma töö mõtestamise ja uuele tasandile viimise eest.
VIRVE VEND
eesti ja inglise keele õpetaja Alustava õpetaja kohanemise meistriklassi eest.
Leht 3
KADRI JÜRIMAA
kunsti ja käsitöö õpetaja Kunstiande avastamise ja arendamise eest Puhja Kooli õpilastes.
ALIIS SINIROHT inglise keele õpetaja
ÕPILASTE LEMMIK 2021
TRIMESTER
Leht 4
SAAME TUTTAVAKS RUTH LUTS
alustas tööd Puhja koolis 1. septembril 1980 muusikaõpetuse ja klaveriklassi õpetaja, lastekoori dirigent Puhja Gümnaasiumi X lennu (2006) ja XXI (2017) klassijuhataja Mina, õpetaja
Minu lapsepõlvemaa on Võrumaa. Sündisin Missos, väikeses alevis, mis asub Eesti kaguservas, vaid mõned kilomeetrid Läti ja Venemaa piirist. Alevist kolme kilomeetri kaugusel oli minu kodu, kus kasvasin koos vanema vennaga. Koduuksest metsani olid loetud sammud ja kõik metsa hääled ja lõhnad sain koguda endasse kodutrepil istudes. Peale venna olid minu mängukaaslasteks naabrilapsed, lasteaialaps ei ole ma olnud. Olin hoitud ja armastatud oma turvalises kodus ema-isa hoole all ja ehk ka pisut ära hellitatud. Aga tööd tuli teha tublisti. Kõiki töid, mida maaelu nõudis. Olen käinud karjas ja lüpsnud lehma, vikatiga heina niitnud, põllu- ja heinatöödest rääkimata. Ei meenu, et oleksin lapsepõlves õpetajaametist unistanud. Küll mängisime naabrilastega “külmapühade” ajal tihti kooli ja kuna olin kõige noorem, ei antud mulle õpetajarolli just väga sageli. Kui selleks võimalus avanes, olin õnnelik ja eriti meeldis mulle punase pliiatsiga tööde parandamine ja hindamine. Muusika on mind saatnud nii kaua kui ennast mäletan. Minu ema laulis kirikukooris ja temaga koos käisin kirikus ja kooriproovides. Esimesed laulud laulsingi Misso abikirikus enne kooli. Eriti hästi mäletan laulu “Ma olen väike karjane”. Ka koolis laulsin mõned aastad igal koolipeol, kuid pärast häälemurret minu solistikarjäär lõppes ja olin lihtsalt tubli koorilaulja. Koolitee algas 1964. aastal Misso Keskkoolis. Suure austusega mõtlen oma kodukoolile, kus olid oma ametile pühendunud ja väga hoolivad õpetajad. Kindlasti olen nii mõndagi nendelt kaasa võtnud ja kasutanud ka oma töös. Misso koolis oli märkimisväärselt palju meesõpetajaid ja alates 5. klassist olen õppinud enamjaolt meesõpetajate käe all. Väikses maakoolis oli tegutsemiseks palju erinevaid võimalusi. Mina tegin hea meelega sporti ja võtsin osa erinevatest maakondlikest võistlustest, laulsin kooris, tantsisin rahvatantsu ja mängisin klaverit kooli instrumentaalansamblis. Käisime tihti matkamas, toimusid erinevad spordivõistlused, meelde on jäänud karnevalid, ekskursioonid ja meeleolukad nääripeod. Meenuvad ka teatrikülastused Vanemuise teatrisse. Meeles on veel õpetajate humoorikad esinemised igal koolipeol, need tekitasid õpilastes alati elevust. Tõsisem suhe muusikaga algas kui 3. klassis asusin õppima klaverit Võru Lastemuusikakoolis. Võru linn oli 45 km kaugusel ja siiani on meeles väsitavad bussisõidud kaks korda nädalas Lõuna-Eesti mägistel teedel. Tihti olen mõelnud, kuidas ma vastu pidasin, sest pikk bussisõit röövis palju aega ja energiat. Naljaga pooleks võib öelda, et ju saatusel oli minuga oma plaan. Muusikakooli ja keskkooli lõpetamine langes samale aastale ja tuli teha otsus haridustee jätkamiseks. Klaveriõpetaja julgustavad sõnad, et võiksin edasi õppida muusikat, hajutasid minu kõhklused muusikutee valimisel. Tegin edukalt sisseastumiseksamid muusikapedagoogika erialale Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ja algas minu tudengipõli. Seega, läbi muusika, valisin õpetajaameti. Algus oli raske ja tuli kõvasti vaeva näha, sest otse lastemuusikakoolist kõrgkooli minek ei olnud päris tavapärane tee. Õpingud Tallinnas olid igas mõttes minule kui maatüdrukule maailmapilti avardavad. Kontserdid ja teatrietendused, mis kooliajal olid suursündmuseks, muutusid regulaarseks ja oluliseks osaks peale õpingute. Laulmine Tallinna Haridustöötajate Naiskooris pakkus reisimisvõimalusi ja palju esinemiskogemusi. Konservatooriumi õppejõud ei andnud edasi ainult akadeemilisi teadmisi, vaid värvikate isiksustena olid vaimsete väärtuste kandjateks ja noortele eeskujuks. Aga kõige rohkem õppisin väärtustama aega ja kuidas iseseisvalt elus hakkama saada.
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 14
Leht 5
SAAME TUTTAVAKS Õpinguaastad Tallinnas möödusid kiiresti ja tuli valida sobiv töökoht. See ei olnud raske, sest minu vanemad olid asunud Tartusse elama ja ainuke kool tolleaegses Tartu rajoonis, kuhu vajati muusikaõpetajat, oli Puhja Keskkool. Nii sattusingi Puhja ja elanud siin juba 42 aastat. Lõin siin pere, Puhjas on sündinud ja koolis käinud minu kolm poega ja tütar. Minu abikaasa on põline puhjakas, tema mõlemad vanemad on olnud siin koolis õpetajad, isa ka kooli direktor. Puhjast on saanud ka minu kodu. Alustasin noore ja innukana 1980. aastal. Aegade jooksul on erinevad rollid koolis teinud minu elu päris mitmekesiseks: klassitunnid, klaveritunnid, solfitunnid, koorijuht, klassijuhataja, solistide-ansamblite juhendaja. Kohalikus seltsimajas olen juhendanud segakoori ja peaaegu 20 aastat laulab minu käe all naiskoor “Läte”. Töö õpilastega on iga päev väljakutse. Õpid kogu aeg nendega koos, avastad midagi uut, teed olude sunnil midagi hoopis teistmoodi ja koged üllatusi igal sammul. Klaveriklassi tulevad praegu juba vilistlaste lapsed, mis tõestab, et nende vanemad ise said pillimänguga midagi olulist ellu kaasa ja nüüd oskavad seda hinnata. Töö klaverilastega on alati puhas rõõm. Õpetajana näen lapse arengut üsna lähedalt ja saan rõõmustada iga väiksemagi edusammude üle. Iga-aastased klaverikontserdid annavad mängijatele esinemisjulgust ja motiveerivad õpilasi edasi pingutama. Puhja koolis olen juhendanud kõiki kooriliike: mudilaskoori, lastekoori, poistekoori ja segakoori. Lastekoor on ka laulupeokoor ja käinud minuga ühte sammu kõigi tööaastate vältel. Alates 1985. aastast oleme osa võtnud kõigist noorte- ja üldlaulupidudest. Rõõmu on pakkunud osavõtt Luunja lastelaulupidudest, Tartu laulupidudest ja Tartumaa lastekooride laulupäevadest. Meenuvad lastekooriööd, kus õppisime nõudlikku repertuaari, et läbida ülevaatus ja jõuda laulukaare alla. Minu esimene laulupidu jääb aastasse 1969, kus osalesin lauljana Misso kooli lastekooris. Sellest ajast peale olen osalenud kõikidel üldlaulupidudel, alguses lauljana ja hiljem juba kooride juhendajana. Klassijuhatajakogemus tuli teisel tööaastal. Esimestele õpilastele olin klassijuhataja põhikoolis, mis tol ajal lõppes 8. klassiga. Kahe gümnaasiumilennuga, lõpetamisaastad 2006 ja 2017, olin koos alates 4. klassist. See on pikk aeg ja need poisid- tüdrukud jäävad minu südamesse alati. Hoian ikka silmadkõrvad lahti, et teada, kuidas neil läheb. Peatselt lõpetavad põhikooli minu üheksandikud ja siis on nemadki vilistlased. Tööaastatesse mahub veel solistide juhendamine, suurejoonelised jõuluballid, imelised lõpunäidendid, humoorikad õpetajate etteasted, õpetajate lauluansambel ja palju muud. On, mida meenutada ja mäletada! Ja muidugi olen tänulik, et olen saanud koos töötada nii paljude suurepäraste kolleegidega. Tahan olla õpetajana aus iseenda ja õpilaste vastu. Pean tähtsaks: ole kannatlik, ole järjekindel, usu sellesse, mida õpetad ja ära kaota huumorimeelt. Kedagi ei saa muuta, aga ennast muutes muutub maailm. Koolitööst tuleb ennast aeg- ajalt välja lülitada. Mulle meeldib, mis mahub sõnade alla muusika ja teater, aga viimasel ajal valin väga hoolega, mida kuulanvaatan ja mida mitte. Lugeda meeldib ka, juba lapsepõlvest peale ja minu eas on lausa kohustuslik lahendada ristsõnu või Sudokut. Suvel ootab mind kasvuhoone ja kõik see, mis seal kasvab, tuleb ka purki panna. Unistan, et oleks aega kudumiseks ja toredate Eestimaa paikade avastamiseks. Vanaemana tahan oma lapselapsele olemas olla kui ta mind vajab. Olen õnnelik kui minu pere on terve ja rõõmus ning minu ümber on head sõbrad. Fotod: erakogu
TRIMESTER
Leht 6
SAAME TUTTAVAKS ANNE SOOSAAR
muusikaõpetaja, juhendab lauringi ja mudilaskoori alustas tööd Puhja koolis 1. septembril 1991 Puhja Gümnaasiumi IX lennu (2005) klassijuhataja Me tuleme oma lapsepõlvest nagu kuskilt maalt - mälestuste maalt, mida meenutame üha sagedamini oma hallide juuste aegadel. (Juta Jaanus, minu eesti keele õpetaja Mustvee I Keskkoolis, ema õde). Meenutan möödunud aastaid. Need algavad sõnaga MINU: JUURED - oma elukäigule tagasi vaadates tunnetan oma emapoolse suguvõsa olulisust. Vanaisa Karl Paju (1890-1969) oli tõeline MAA SOOL. Lõpetanud Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogikaklassi töötas ta õpetajana 34 aastat. Muusika ja eesti keele õpetaja, koolijuht, puhkpilli-, mandoliiniorkestri ning laulukooride asutaja ja juhataja. Ta kogus koos oma õpilastega rahvaluulet, osales üldlaulupidudel, oli pikka aega Kodavere kiriku organistiks. Ema Aino Mägi (varasemalt Aino Paju) õppis Tartu II progümnaasiumis, kus omandas ka hea klaverimänguoskuse. Haridustee jätkus Tartu Õpetajate Seminaris mille lõpetas 1943. aastal, töötas õpetajana Pala Koolis. 1949. aastal kaotas kutse kuna puudus paber nõukogude koolis osalemise tõttu. Järgnevad 10 aastat pühendus ta kodusena laste kasvatamisele. Ema on mulle pärandanud olulisi ja kasulikke nõuandeid eluks ja laste kasvatamiseks. Ema jätkas oma isa tööd organistina Kodavere kirikus 30 aastat kuni tervise halvenemiseni. KODUASE - Peipsi lähedal Kadrinal. Majas, mis tänasel päeval kutsub puhkajaid ja pidulisi nimega Kadrina Mõis, elas meie pere toas ja köögis. Sel perioodil oli maja korteriteks jaotatud. Olen tänulik ettevõtlikule perele, kes sellest majast tõelise mõisahoone ja puhkekeskuse välja on ehitanud. KOOITEE - Punikvere Algkool: esimesed iseseisvad sammud haridusteel (ka selles mõttes, et kõndisime koos vahva 4-liikmelise kambaga jalgsi kooli ja koju). A. Haava nimeline Pala 8-klassiline kool: esimene muusikaõpetaja Enn Jurak, kes viis tunde läbi viiuli saatel. Esimene kogemus internaadis ööbida - kurb suure koduigatsuse tõttu. Ranna 8-klassiline kool: koolimajas, kus oli koolijuhiks minu vanaisa Karl Paju, samas majas elas ja kasvas ka minu ema Aino Paju. Esimene lähem tutvus spordiga. Kehalise kasvatuse õpetaja Paul Laumets tutvustas mind treeningutel kuulitõuke, kettaheite ja odaviskega. Käisin koolidevahelistel võistlustel, rekordeid ei püstitanud. Mustvee I Keskkool: klaveritunnid õpetaja Rutt Koppeli klaveriklassis. Lemmikõppeaine matemaatika, käisin ka olümpiaadidel. Ranna koolis alustatud spordialadele lisandusid lauatennis ja võrkpall. Toredad klassikaaslased, kellega paljudest saame kokku igal aastal Mustvee linna päevadel juulikuus. Klassivend Endel, kes on sündinud samal kuupäeval nagu mina - 13. juunil 1952. Saatuse tahtel oleme abielus peagi 50 aastat. KUTSEVALIK - Ema soovitas õppida muusikaõpetajaks, nii toimisingi. 1970. aastal sai minust üliõpilane E.Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis muusika ja laulmise er ialal. Õpingud ja elu Tallinnas olid mulle esialgu rasked. Kasinad klaveriõpingud andsid tagasilööke, muusikateooria ka (ma ei olnud õppinud laste muusikakoolis nagu enamik minu kursusekaaslastest). Igal võimalusel kibelesin koju sõitma, sest rahakott kippus alatasa õhukeseks jääma. Kohusetunne sundis pingutama ja uut õppima. Tasapisi harjusin. Ühiselamus elades olid mulle väga olulisteks kaaslasteks Virve (Mustvee I Keskkooli klassikaaslane, kes asus õppima raamatukogunduse erialal) ja Maie, kes õppis koos minuga samal erialal. Õppisin mängima klarnetit, mandoliini, akordionit ja koorijuhtimist. Veel omandasin oskusi kinomehhaanika ja meditsiiniõe erialal. Eredad mälestused on instituudi naiskooris laulmisest ( kontserdid, üliõpilaslaulupeod, kontsertreis Gruusiasse) ja osavõtt klarnetimängijana kohustuslikest paraadidest mais ja novembris. 18.augustil 1973.a abiellusin. Lisaks tugevatele tunnetele oli see vajalik, et saada suunamine Tartumaale kuna Endel õppis veel ühe aasta EPA-s. 23. juunil 1974 sai minust diplomeeritud keskkooli muusika ja laulmise õpetaja suunamisega Lähte Keskkooli. Fotod: erakogu
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 14
Leht 7
SAAME TUTTAVAKS TÖÖAASTAD Lähte Keskkool: esimene oma pär is kodu - 2-toaline korter õpetajate majas. Esimesed sammud õpetajana olid arglikud, aga täiskoormusega töö ootas! Tuli õppida ja kohaneda. Lisaks õpetamisele olin abiklassijuhataja, akordioniõpetaja, tütarlaste ansambli juhendaja, päris klassijuhataja. 1977. aastal sündis Riin. Kodune aasta, aga asusin juhendama Avangardi kolhoosi klubi segaansamblit. Seda ansamblit käisin juhendamas veel ka Puhjas elades. Südamlik ja armas mälestus. Midagi väga olulist sündis ka: alguse sai eriline side õpilastega, kellele olin vaid aasta abiklassijuhatajaks. Tänasel päeval olen oodatud õpetaja selle klassi kokkusaamistel. 1979. a märtsis jäi kõik pooleli. Endel võttis vastu tööpakkumise Puhjas. Puhja Lasteaed “Pääsusilm”: teine oma kodu - 4-toaline korter kortermajas. Uus õppimine, uued kogemused. Õppisin õpetama muusikalisi tegevusi koolieelses eas lastele. Tagasi vaadates tean, et omandasin vajalikke oskusi edaspidiseks õpetamiseks Puhja Kooli I kooliastmes. 1981.a sündis Tanel. Mõnda aega sain koos Riinu ja Taneliga ühiseid lasteaia tegemisi toimetada, oli ilus aeg. Olude sunnil tuli mul hakkama saada ka lasteaia laulu loomisega, saingi. 12aastasest tegevusest Puhja lasteaias jäi minust lasteaeda jälg - laul “Pääsusilm”. Puhja Keskkool - Puhja Gümnaasium - Puhja Kool: 1991. aastast alates olen olnud selle kooli muusikaõpetaja 1.- 6. klassini, käesoleval õppeaastal 1.4. klassini. Tähtsustan oma kolme rolli: muusikaõpetaja - pean oluliseks muusikatunni tähtsust ja vajalikkust teiste õppeainete kõrval. Tunded on inimeste elus tähtsad, muusika annab võimaluse koos laulda, kuulata, liikuda, arendada looduse poolt kaasa antud andeid, mõtlemist, fantaasiat, loovust. Klassijuhataja - 9-aastane teekond 4. kuni 12. klassini. Olin mitmetele õpilasele muusikaõpetajaks lasteaias ja I kooliastmes. Sellest klassist sai 2005. aastal 30liikmeline PG IX lend. Nii tugevasti kasvasime kokku, et peale lõpetamist kohtusime igal aastal veel 10 aastat. Õpetlikud ja unustamatud aastad! 3 aastat olin PG XVI lennu klassijuhatajaks 7. -9. klassis. Mudilaskoori õpetaja - nii palju rõõmu! 1994. a võitsime üleriigilisel mudilaskooride konkursil Tallinnas B kategoorias I koha. Mitmeid kordi on mudilaskoor laulnud I või II kategooria vääriliselt. Oleme osalenud üld- ja koolinoorte laulupidudel, mudilaskooride laulupäevadel Tartu maakonnas, kooli ja valla üritustel. Rõõmust on vähe alles. 2 koroona-aastat on jätnud kurva jälje: distantsõpe, esinemisvõimaluste puudumine, tunnid eraldi klassidega - endist kooriks olemise tunnet on väga raske taastada. Kurvastan, et hea lauluoskusega tüdrukud pole koorilaulust huvitatud. Muu muusikaline tegutsemine Puhjas: pikaajaline koostöö Puhja Seltsimajaga. Olin kontser tmeister segarahvatantsurühmas Opsal. Meenutan pusimist folkloorikavade ja akordionimänguga, ka ühiseid lustakaid pidutsemisi. Armas mälestus! Seltsimaja näiteringi muusikalavastustes olin laulude õpetajaks, laulupartiide kohandajaks vastavalt osatäitjate hääle omadustele, etendustes klaverisaatjaks. Lauluklubi - entusiastide-eestvedajate hea lauluoskus ja tahe koos laulda suutsid mind panna vankrit vedama. Õpetlikke kogemusi ja ühist laulurõõmu pole võimalik unustada. Olen oma muusikalise tegevuse eest Puhjas saanud kõrge tunnustuse - aasta inimene elutöö eest 2014. MEIE PERE - kõige olulisem, tähtsaim ja parim osa minu ja kaasa eluloos. 1984. aastal kolisime oma majja tänu Endli ettevõtlikkusele ja tegutsemisele. Minu tütar Riin ja poeg Tanel on Puhja Keskkooli / Gümnaasiumi vilistlased. Nad on saanud osa kooli jõuluballidest, lõpunäidenditest, siin sporti teinud, laulnud ja rahvatantsu tantsinud. Ei ole neil õige tee leidmine olnud ülilihtne ega muretu, aga nad on kindlalt paigas. Väärtustan, et Riin jätkab õpetajana 4. põlve minu emapoolses suguvõsas. Minu lastel läheb hästi, nad teevad oma tööd südamega ja kohusetundlikult. Riin ja Tanel on leidnud pereelu väärtustavad kaasad, olen viie lapselapse vanaema. Mul on väga hea meel, et nad elavad mulle nii lähedal, et saan nende tuge ja toetust igapäevaselt tunda ja ka ise seda vastu anda. Mu süda on rahul. Fotod: erakogu
Leht 8
TRIMESTER
SAAME TUTTAVAKS MAIRE SEPP
alustas tööd Puhja koolis 1. septembril 1979 klassiõpetaja
Minu koolitee algas Tartu 10. Keskkoolis, praeguses Mart Reiniku Koolis. Kooliajal tegelesin palju spordiga, käisin korvpalli- ja kergejõustiku treeningutel, laulsin laulukooris, esinesin võimlemiskavadega kooli liikumispidudel, osalesin näiteringis. Põnevat ja harivat ajaveetmist ning tegevust pakkus mulle Tartu Loodusmaja loodussõprade ring. Pärast keskkooli lõpetamist jätkasin õpinguid Tartu Ülikoolis. Üliõpilasaastate suved veetsin ehitusmalevas ja töötasin noortelaagris kasvatajana. Minu esimene töökoht oli Puhja Keskkool. Esimestel tööaastatel oli suureks väljakutseks pärast päevatööd täita ka õhtukooli õpetaja ja klassijuhataja kohustusi. Õhtukooli õpilasteks olid meie piirkonnas töötavad noored, kes soovisid omandada keskharidust. Lisaks juhendasin koolis nn pedagoogilist rühma, mis koosnes noortest õpetajatest ja sovhoosi spetsialistidest. Rühmaliikmete ülesandeks oli korraldada ja juhendada erinevaid huviringe ning organiseerida õpilasüritusi. Samaaegselt õpetajaametiga olen mõnda aega töötanud ka Puhja raamatukogu juhatajana. Olen teinud koostööd Hea Alguse Koolituskeskusega, olnud Viljandi ja Pärnu piirkonna Hea Alguse koolide nõustaja. Klassiõpetaja töö kõrvalt läbisin Tallinna Ülikoolis keelekümbluse õppekava ja Tartu Ülikoolis eripedagoogika kursuse. Õppimine ja õpetamine on saatnud mind kogu elu. Juba lapsest peale soovisin saada õpetajaks ja mul on hea meel, et see nii on läinud. Õpetajaks kasvamine ja arenemine toimus samm-sammult. Tunnetasin usku oma võimesse - õppida isiklikest töökogemustest. Kasutasin kogemusi kui väljakutseid ja võimalusi õppida oma igapäevatööst. Esimesel tööaastal saavutasin teatud kindluse ning alles siis hakkasin märkama oma arengut õpetajana. Tundsin, et õpetajatöö ongi minu jaoks õige. Õpetajana olen pidanud oluliseks õppima õppimist ja õpilastele väärtusorientatsiooni andmist. Olen tähtsustanud selliste väärtushinnangute ja käitumisnormide kujundamist, mis aitavad noorel kujuneda ennast ja teisi austavaks ning elu põhiväärtusi tundvaks ja hindavaks isiksuseks. Väärtustan elukestvat õpet, avatud hoiakut, enesejuhtimise oskust, koostööoskust, valmisolekut muutustega kaasa minemist. Tean, et õpetaja on võtmeisik, õpilane on õppimise juhtija. Oluline on tegutseda koos, toetada kokkuleppeid, eesmärkide püstitamist, kasutada õpitut erinevates kontekstides, ülesannetes. Õpilased on õpetanud mulle märkamist ja mõistmist. Õpetaja õpib õpilaselt siis, kui ta ise püüab panna end tema olukorda, mõistmaks, mida ja mil viisil ta õpib või käitub. Õpetajal on suur roll õpilase koolirõõmu loomisel ja hoidmisel. Koolirõõm tekib siis, kui õpetaja tahab kooli tööle minna ja õpilane ootab rõõmuga tundi. Õpilane tuleb hea meelega kooli siis, kui tal on tunnis huvitav, õpe võimetekohane ning ta õpib seal vabatahtlikult. Ma usun, et rõõmsameelne, heatujuline ja paindliku suhtumisega õpetaja on üks koolirõõmu võtmetegureid. Kui õpilased on õnnelikud, siis on õnnelik ka õpetaja. Koolirõõm paneb õpilase ja õpetaja silmad särama ja loob hea tunde mõlemale osapoolele.
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 14
Leht 9
SAAME TUTTAVAKS Vabal ajal käin võimalikult palju looduses. Looduse imede nautimine aitab oma tunnetusmaailma paremini mõista ja selles korda luua ning vaimu erksana hoida. Mulle meeldib matkata, reisida ja tegeleda aiandusega. Kõik kunstiliigid on mind alati köitnud, sest seal peituvad inimeste tegevused, uskumused, maailmanägemus. Lapseeas on mind mõjutanud muinasjuturaamatud, mis olnud asendamatud fantaasia ja kujutlusvõime rikastamisel, vastavad igavikulistele küsimustele ning edastavad mõtet, et kõige raskematest olukordadest on võimalik võitjana väljuda. Eelistan lugeda teoseid, mis on ajaloolise taustaga ja väljendavad olemasolukultuuri ning kogu elu olen armastanud luulet. Mõjuvõimsaks vahendiks on jäänud lasteraamat, sest lastekirjanduse abil on võimalik õpilastele ja ka lastelastele palju ära seletada - liivakastisuhetest kuni ühiskonna elus toimuvate protsessideni.
Suurt rõõmu pakub koosolemine perega, kallite lastega, vahvate lastelastega ja heade sõpradega.
Helkuripuu avamine
Puhja Koolis olen õpetajana töötanud üle neljakümne aasta ja kordagi pole mul tulnud mõtet loobuda sellest ametist.
Fotod: erakogu, Riin Massur
Leht 10
TRIMESTER
SAAME TUTTAVAKS KADRI JÜRIMAA
alustas tööd Puhja koolis 1. septembril 2017 kunstiõpetuse ja käsitööõpetaja
Lugu sellest, kuidas minust sai õpetaja Mäletan üht naljakat mõtet, kui olin 6. klassis. Olin selleks ajaks käinud koolis kuus aastat ja kuus aastat on vaja veel käia. Kooli lõpuni jäänud aeg tundus jube pikk. Kuid keskkooli viimased kuus aastat läksid väga kiiresti. Keskkoolis oli meie klassijuhatajaks alates 6. klassist õpetaja Karin, kes oli ka ühtlasi saksa keele õpetaja. Nägin, kuidas ta oma ainet õpetas, ta oli väga heasüdamlik ja tema tekitas meis huvi saksa keele vastu. Ta oli rõõmsameelne ja temaga sai paljustki kõneleda. Kuid nägin ka, kui palju vaeva meie õpetaja vahel nägi, et klassis korda hoida. Meil oli hästi elav klass, klassis oli igasugu krutskimehi, kellel meeldis teatrit teha ja niisama muidu naljajutte veeretada. Klassis oli vahvaid tegelasi, kes püüdsid õpetajat alatihti põhiteemalt kõrvale juhtida, et ta kõneleks meiega elulistel teemadel, selle asemel et õpetaks meile ainet. Vahel see meil ka õnnestus. Õpetaja Karini töö tundus mulle tollal kohutavalt raske, ja mõte tollest ajast, et minust ei saa kunagi õpetajat, on siiani selgelt mälusopis. Seetõttu polnud mu esimene valik ka koheselt Tartu Ülikool vaid Tartu Kutsehariduskeskus individuaalõmbleja eriala ja seejärel Tallinna Kergetööstustehnikum rõivaala korraldaja eriala (nüüd Tallinna Tehnikakõrgkoolis moetööstuse eriala). Töötades mõnda aega erinevates kohtades, oli soov ühel hetkel ise tegutseda. Vaja läks töökohta, kus sai tegeleda meelepärase tööga ja kus sai ise reguleerida oma tööaega. Tundsin, et suudan ja tahan olla iseenda tööandja. Selleks läksin Tartu Mainori kõrgkooli koolitusele, et panna paika äriplaan ja taotleda toetust iseenda ettevõtte loomiseks ja vajalike seadmete soetamiseks. Sain toetust ja lõin enda väikese õmblustöökoja. Õmblesin palju kleite ja tegin parandustöid ligi 10 aastat, kuid tundsin, et tahan enda ümber inimesi ja muutust (kas laieneda või teha täielik muutus) ning seetõttu hakkasin otsima teist teed. Laieneda polnud kahjuks võimalik (samas piirkonnas suuremaid ruume kahjuks polnud) ning seetõttu tegin elus kannapöörde ja vahetasin kurssi.
Fotod: erakogu
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 14
Leht 11
SAAME TUTTAVAKS 35-aastaselt 2017. aastal tundsin, et aeg on küps Tartu Ülikooli jaoks. Läksin taas õppima ja samal ajal kandideerisin käsitöö- ja kunstiõpetaja ametikohale Puhja Kooli.
2022. aasta kevadeks täitub Puhja Koolis viies tööaasta, mis tundub ühest küljest küllaltki pikk aeg, kuid see on möödunud justkui hetkega. Uskumatu, kui kiiresti võib aeg koolis töötades lennata .
Oma teekonnal olen aeg ajalt ikka maalinud. Maalimine teeb sinuga justkui restarti, puhastab mõtted ja taastab su esialgsed seaded :) Minu sees on pidev väike rahutus, mis ilmselt lükkab mind tegudele. Täna, vaadates tagasi oma senisele keerdkäikudele, saab öelda, et on olnud põnev. Olles keskkooli ajal küllaltki tegus, aga tagasihoidlik, siis saan öelda, et muutes oma mõtteviisi, et tuleb olla julge ja kõneleda paljude inimestega, aitab elus palju uksi avada. Enda ümber tuleks endaga ühtmoodi mõtlevaid inimesi koondada, hoida positiivset meelt ja suhtumist ellu, kuna rõõm peab säilima igas päevas igal eluetapil.
Helkuripuu avamine
TRIMESTER
Leht 12
ÜRITUSED DETSMBRIS JÕULUKAMPSUNIPÄEV
Fotod: Ülle Närska, Linda Leemet ja Sabina Kraineva
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 14
Leht 13
ÜRITUSED DETSMBRIS JÕULUMEELEOLUPÄEV 22. detsembril oli koolis jõulumeeleolupäev. Hommik algas näiteringi tervitusega kooliraadiost kui 4.klassi õpilased Sandra Haamer, Saskia Heinaru ja PääsuMari Raide lugesid ette teise osa Eesti rahvakalendri tähtpäevi tutvustavast kuuldemängust “Aasta” (Margus Oopkaup). Näiteringi juhendab õpetaja Kersti Aadusoo. Päev jätkus klassihommikute ja jõulupeo peaproovidega.
Seejärel kogunes kogu koolipere jõulupeoks kooli siseõue, et kohtuda jõuluvana Volliga, ühiselt jõululaule laulda ja klasside esinemisnumbreid nautida. Päeva lõpetas traditsiooniliselt hõrgutav jõululõuna.
TERVES KEHAS TERVE VAIM
Fotod: Kadri Raudsepp, Riin Massur
TRIMESTER
Leht 14
ÜRITUSED VEEBRUARIS SÕBRAPÄEV Sõbrapäeva tegevusi veavad igal aastal eest õpilasesinduse liikmed. Seekord kutsuti õpilasi ja õpetajaid riietuma roosades, punastes ja lillades toonides, et märku anda stiilipäeval osalemisest. Lisaks sellele paluti võtta koolikotina kasutusele midagi tavapärasest erilisemat. Üllatushetki pakkusid õpilased, kes mõtlesid „kastist välja“ ja paigutasid kooliasjad tolmuimejasse või öökappi. Koolimaja sai ka stiilipäevale kohased kaunistused, mis valmisid õpetaja Kadri Jürimaa eestvedamisel. Fotoraami eest täname Lavendel Loomeruumi. Rõõmu pakkusid nii sõbrakirjad, maiustused kui ka koolisöökla stiilipuhas lõunasöök.
Fotod: Ülle Närska, Linda Leemet ja Sabina Kraineva
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 14
Leht 15
ÜRITUSED VEEBRUARIS EESTI VABARIIK 104 Vabariigi aastapäeva tähistamine on üks olulisemaid traditsioone meie koolis. Sellel päeval oleme kogu kooliperega koos, et laulda hümni ja isamaalisi laule, kuulata kõnesid ja lugusid, anda üle kooli juhtkonna tunnustused õpilastele ja õpetajatele. Muuhulgas saame teada ka selle, kes on valitud õpilaste lemmikõpetajaks. Päeva üheks ülevamaks hetkeks on rituaal 2018. aastast - pidulik koolilõuna. Selle aasta pidupäeva muutsid eriliseks ka meie kodukoha mustreid ja värve kandnud õpetajad, et sel moel tähistada Puhja kihelkonna esmamainimise 625. aastapäeva.
Fotod: Kadri Raudsepp, Eva Kõrgmaa, Martin Mölder, Riin Massur
TRIMESTER
Leht 16
PÕNEVAD ETTEVÕTMISED KIK-i projektid sellel õppeaastal loodusainete õpetaja Evelyn Eensoo Detsembri alguses käis 4. klassi õppeprogrammil “Päikesesüsteem ja planeet Maa” Tartu tähetornis. Ilmataat tellis meile selleks päevaks väga külma ilma-lausa 26 kraadi alla nulli. Sellest hoolimata sai meie õppekäik toredasti teoks. See õppepäev oli lõpetus meie maailmaruumi teemale ja lõimiguprojektile “Päikesesüsteem”. Saime nii uut infot kui ka juba õpitut meelde tuletada. Kas teadsite, et Kuu valgustatud ja valgustamata osa eraldavat piiri nimetatakse terminaatoriks ja sellel joone piirmail on temperatuur 0 kraadi? Seega sobiks lausa elamiseks. Ja asteroidivöös on kivid tegelikult üksteisest hästi kaugel, mitte nagu ulmefilmis, et pead kosmoselaevaga nende vahelt laveerima. Saturn on väga väikese tihedusega ja tema saaks ”väga suurde vanni” ujuma panna. Külastasime arvutiprogrammi abil Päikesesüsteemi planeete virtuaalselt. Uurisime Päikesesüsteemi ja planeetide liikumist suurelt mudelilt. Igaüks sai endale mälestuseks Kuuvarjutuse teemalise järjehoidja meisterdada. Õppepäeva teises osas tutvusime planeedi Maa siseehituse ja laamade liikumisega. Õpilased pidid panema kokku maakoore tükkidest pusle, et moodustuks terviklik maailmakaart. Tutvusime eri tüüpi vulkaanidega ja leidsime seoseid laamade piiride ja vulkaanide paiknemiste vahel. Pärast said õpilased endale kaasa meisterdada ühe savist vulkaani. Juhendaja abiga ja fairy, sooda ja äädikaga, panime laua peal phe vulkaani ka laavat purskama. Lisaks saime õpperuumis tutvuda sealse põneva kosmoseteemalise väljapanekuga-näiteks võrrelda 1kg eseme raskust Maal, Kuul ja Jupiteril või tekitada taevasse vastava tähtkuju. Oli põnev päev ja aktiivne õppepäev Tartu tähetornis. 20. detsembril külastas 7. klass Tartu Loodusmaja, et tutvuda lähemalt kaladega õppeprogrammis “Kalade ehitus, mitmekesisus ja eluviis”. Sissejuhatuseks tutvustati esitluse ja videote abil erinevaid Eesti kalu. Saime uusi põnevaid teadmisi. Kas teadsite, et lest loodab merepõhjas viimase minutini, et teda ei nähta? Haug neelab kalu ainult pea ees ja peab sabast haaratud saagi ümber pöörama. Merivarblasel on kõhu all iminapp, millega kividele kinnituda. Häälekad on ujupõiega kalad, sest kasutavad seda organit kõlakojana. Emakala on kala, kes poegib ja toob korraga ilmale 1020 kalabeebit. Kes hoolitseb “kalabeebide” eest? Paljudel liikidel teevad seda isased kalad, Näiteks ogalikul, merinõelal, madunõelal, raudkiisal ja nolgusel. Praktiliseks rühmatööks oli ahvenate lahkamine. Õpilased olid innuga töö juures, sest ahvenaid tuli uurida nii väljast kui seest. Ka järgnevad ülesanded toimusid rühmades ja sobisid meie õpilastele hästi. Õpilastel tuli määrata näidiste ja määrajate abil kalaliike; leida antud kalatoitudele sobivad kalaliigid; võrrelda enda vanust ja pikkust säga omaga; uurida mikroskoobiga aastaringe kalasoomustel; loendada akvaariumis kalu. Kokku said õpilased reaalselt näha 19 liiki Eesti kalu. See teeb tervelt ¼ kogu meie kalaliikidest. Fotod: Evelyn Eensoo Õppepäeva lõpetas kokkuvõtlik viktoriin. Oli hariv ja aktiivne päev!
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 14
Leht 17
PÕNEVAD ETTEVÕTMISED Tõhusa õppimise töötuba
loovjuht ÕPIME Ülle NärskaELU
20. detsembril said 6.-9. klassi õpilased osaleda tõhusa õppimise töötoas, mille viisid läbi Psühhobussi koolitajad. Psühhobuss on riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija tiitliga pärjatud ettevõte, mille eesmärgiks on tuua teaduslik psühholoogia lähemale inimese igapäevaelule. Tegemist oli interaktiivse töötoaga, kus osalejad said teadmisi ja oskusi teaduslikult tõestatud õppemeetodite, ajaplaneerimise ning keskendumisvõime parandamise kohta. Käsitleti ka seda, kuidas uni, toitumine ning füüsiline tervis õppimise jaoks olulised on. Covid-19 pandeemia tõttu on praegu olulisemgi kui tavaolukorras, et õpilased oskaksid iseseisvalt õppida. Et kogetu oleks meeldejääv, mõjuv ning kaasahaarav viidi töötoa käigus läbi katseid, et õpilased saaksid aru, kui palju erinevad tegurid nende õpitulemusi mõjutavad ning kasutavad kuuldut suurema tõenäosusega pärast töötuba edasi. Näiteks, kui palju halvem on õppimine rööpräheldes. Kui palju jääb meelde seoseid luues, võrreldes niisama mahakirjutamisega.
Fotod: Ülle Närska
Mängujuhid ruulivad loovjuht Ülle Närska Mängujuhtide tegevus on hoogsalt edenenud. 4. märtsil käisid meie mängujuhid Rosann, Linda ja Sabina Puhja Lasteaia “Pääsusilm” sünnipäeval. Kostümeeritud tüdrukud viisid läbi mänge erinevas vanuses lastele ning olid saadud kogemuse eest tänulikud. Iganädalaselt, teisipäeviti ja neljapäeviti, toimuvad mänguvahetunnid ning tüdrukud on usinad kokkuleppeid sõlmima, kes mänge juhendab. Eesti Vabariigi 104. aastapäeval tänas kooli juhtkond eripreemiaga mängujuhte aktiivse tegevuse eest vahetundide läbiviimisel. Tänutäheks saame minna Lavendel Loomeruum OÜ-sse meisterdama. Tänaseni on aktiivsed mängijad olnud I kooliastme õpilased. Ootame liikuma ja ühist rõõmu jagama kõiki mänguhuvilisi noori. Meie tegevusi on märganud ka kaasõpilased, kes soovivad vahva grupiga liituda. Planeerime mängujuhtide teist koolituspäeva juba märtsi lõpus.
TRIMESTER
Leht 18
PÕNEVAD ETTEVÕTMISED Mäesuusapäevad Kuutsemäel Juba seitsmendat talve korraldame oma koolis talispordipäevi väljaspool igapäevast koolikeskkonda. Traditsiooniks saanud sündmuse eesmärgiks on teha õpilasi tuttavaks sportimisvõimalustega talvel, propageerida liikumist ja tervislikke eluviise. Boonusena avaneb võimalus rikastada rutiinset õppetegevust ja pakkuda õpilastele võimalust klassikaaslastega koolivälises situatsioonis suhelda ning koos tegutseda. Viimastel aastatel on koroonaviiruse leviku tõttu saanud talvealade laagrist mäesuusapäevad, kus õpilased osalev ad klassipõhiselt. Nii saidki 4.-8.klassi õpilased veebruaris õppida ja nautida mäesuusatamist Kuutsemäel sealsete instruktorite ja meie kehalise kasvatuse õpetajate juhendamisel. Tugisambaks ja julgustajaks olid õpilastele ka klassijuhtajad ja aineõpetajad.
Fotod: Tanel Ojaste, Janno Reinomägi, Maris Pukk, Evelyn Eensoo, Riin Saadjärv
Leht 19
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 14
PÕNEVAD ETTEVÕTMISED Meedialaager Puhja pastoraadis loovjuht Ülle Närska Talvisel koolivaheajal 3.-4.03 käisid Puhja Kooli mängujuhid ja kodutütred meedialaagris. Laagri eesmärgiks oli esinemisjulguse ja esinemisoskuse arendamine , koostööoskuste täiendamine ja kristliku noorsootööga tutvumine. Laagri moto oli “Armastage tõtt ja rahu “ Tegevus toimus pastoraadihoones ja kirikus. Osalejad kogunesid 3.märtsi lõunaks pastoraadihoonesse, kus Miina ja Tiit Kuusemaa meid lahkelt vastu võtsid. Laagri meediaprogrammi juhendas Madis Kask- EELK Misjonikeskuse kogenud videotöö edendaja ning Kuressaare Ametikooli õpetaja. Alustuseks tutvustas Madis Plussmeedia ajakirja, raadio- ja telesaadet. Joonistasime paberi peale Instagrami postituste mängu ning mängisime valede postituste arvamise mängu. Toimus sotsiaalmeedia arutelu, mille käigus arutlesime, mida üldse sotsiaalmeediasse postitada, millised on võimalused ja ohud. Fotojahi mängimise järgselt tutvusime fotograafia põhitõdedega ning tegime algust telesaate stsenaariumi koostamisega. Järgmisel päeval jätkus programm telesaate lindistamisega 5Pluss noortesaate formaadis. Osalejad koostasid intervjuu küsimused, leppisid kokku oma rollides ning lühikese harjutamise järgselt salvestati saade. Salvestust ilmestasid reklaamklipid ja kandlemäng. Laagri lõpuks monteeris Madis kokku saate, mille vaatamist ühiselt nautisime. Vahelduseks tegime salvrätitehnikas palvepurke, laulsime koos Nõo kirikuõpetaja ja helilooja Mart Jaansoniga kristlikke noortelaule ning tegime tutvust piiblilugudega. Teisel päeval etendasime lühinäidendi Kristiina Lõhmuse juhendamisel. Täname maitsva ja koduse toidu eest Miina Kuusemaad ning oleme tänulikud võimaluse eest ööbida pastoraadi majutuses.
Fotod: Tiit Kuusemaa
TRIMESTER
Leht 20
VÕISTLUSED Nuti-Mati matemaatika Eesti meistrivõistlused matemaatikaõpetaja Merle Lint II ETAPP - meie koolist osales 49 õpilast. II etapi parimad tippspordis: 1. klass: Ronan Lääne (piirkonnas 1. koht/ Eestis 2. koht) Britta Algo (9. / 33. koht) 4. klass: Brigita Kütt (1. / 8. koht) Nikita Gretšin (2. / 10. koht) Matvei Sinkonen (7. / 39. koht) 5. klass:Johan Lääne (1. / 1. koht) Ats Paavel 2. / 12. koht) Raiko Tammi (8. / 96. koht) Rikko Rõõm (9. / 103. koht) 7. klass: Andris Tammi (12. / 101. koht)
II etapil saavutas Puhja Kool 4. koha keskmise suurusega koolide hulgas.
III ETAPP - meie koolist osales 63 õpilast. II etapi parimad tippspordis: 1. klass: Ronan Lääne (piirkonnas 1. koht/ Eestis 1. koht) Britta Algo (12. / 41. koht) 4. klass: Brigita Kütt (1. /14. koht) Nikita Gretšin (4. / 22. koht) Matvei Sinkonen (13. / 67. koht) 5. klass:Johan Lääne (1. / 2. koht) Ats Paavel 2. / 14. koht) Raiko Tammi (5. / 48. koht) Rikko Rõõm (6. / 55. koht) 7. klass: Mario Kütt (4. / 63. koht)
II etapi parimad rahvaspordis: 1. klass: Ronan Lääne (piirkonnas 1. koht / Eestis 3. koht) 4. klass: Brigita Kütt (1. / 7. koht) Nikita Gretšin (5. / 39. koht) Matvei Sinkonen (7. / 50. koht) 5. klass: Johan Lääne (1. / 5. koht) Ats Paavel (2. / 14. koht) Raiko Tammi (6. / 117. koht) 7. klass Mario Kütt (7. / 93. koht)
III etapi parimad rahvaspordis: 4. klass: Nikita Gretšin (4. / 53. koht) Matvei Sinkonen (6. / 56. koht) Märt Aan (13. / 97. koht) 5. klass: Johan Lääne (1. /15. koht) Ats Paavel (2. / 18. koht) Raiko Tammi (4. / 49. koht) Linda Leemet (6. / 78. koht) 9. klass Karla Mets (2. / 42. koht) Saara -Lee Raide ( 4. / 104. koht) Teet Siffer ( 6. / 146. koht)
III etapil saavutas Puhja Kool 3. koha keskmise suurusega koolide hulgas.
IV ETAPP - meie koolist osales 31 õpilast. IV etapi parimad tippspordis: 1. klass: Ronan Lääne (piirkonnas 1. koht/ Eestis 2. koht) 4. klass: Nikita Gretšin (1. / 31. koht) Brigita Kütt (7. / 64. koht) 5. klass:Johan Lääne (1. / 6. koht) Rikko Rõõm (3. / 32. koht) Ats Paavel 4. / 40. koht) Raiko Tammi (5. / 47. koht) Johannes Finstad (10. / 83. koht) Linda Leemet (11. / 85. koht) Hugo Oskar Reinomägi (13. / 98. koht) 7. klass: Mario Kütt (3. / 47. koht) 9. klass: Karla Mets (3. / 68. koht)
IV etapi parimad rahvaspordis: 1. klass: Ronan Lääne (piirkonnas 3. koht / Eestis 7. koht) 4. klass: Nikita Gretšin (2. / 36. koht) 5. klass: Ats Paavel (1. / 14. koht) Johan Lääne (2. / 17. koht) Raiko Tammi (7. / 81. koht) Rait Põldre (9. / 98. koht) 7. klass: Mario Kütt (4. / 30. koht) 9. klass: Karla Mets (4. / 66. koht) IV etapil saavutas Puhja Kool 7. koha keskmise suurusega koolide hulgas.
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 14
Leht 21
VÕISTLUSED Nuti-Mati matemaatika Eesti meistrivõistluste nelja etapi kokkuvõte I-IV etapi parimad tippspordis: 1. klass: Ronan Lääne (piirkonnas 1. koht / Eestis 2. koht) Britta Algo (10. / 36. koht) 4. klass: Brigita Kütt (1. / 15. koht) Nikita Gretšin (2. / 17. koht) Matvei Sinkonen (10. / 63. koht) 5. klass: Johan Lääne (1. / 1. koht) Ats Paavel (2. / 9. koht) Rikko Rõõm (5. / 56. koht) Raiko Tammi (6. / 62. koht) 7. klass: Mario Kütt (4. / 62. koht)
PANEME ENNAST PROOVILE
I_IV etapi parimad rahvaspordis: 1. klass: Ronan Lääne (piirkonnas 2. koht / Eestis 8. koht) 4. klass: Nikita Gretšin (2. / 19. koht) Brigita Kütt (4. / 36. koht) Nuti-Mati matemaatika Eesti 5. klass: Ats Paavel (1. / 5. koht) karikavõistlused I-IV etapp Johan Lääne (2. / 9. koht) Puhja Kool 4. koht keskmise Raiko Tammi (4. / 69. koht) suurusega koolide hulgas. Linda Leemet (6. / 93. koht) 7. klass Mario Kütt (5. / 62. koht)
XXVIII üleriigiline ajaloo-olümpiaad 2021/ 22. õppeaastal korraldas Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts koos Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi, Tartu Ülikooli Teaduskooli ning Haridus- ja Noorteametiga XXVIII üleriigilise ajaloo-olümpiaadi. Selle läbiviimist toetas Haridus- ja Teadusministeerium. Puhja Kooli õpilastest osalesid üleriigilisel olümpiaadil 6. klassi õpilased Anna Leemet ja Linde Leetberg. 6. klassi teema oli “Eesti muinasajal”. Ettevalmistamise käigus tuli tüdrukutel töötada läbi mitmed ajalooalased raamatud, filmikatkendid ja atlas. Piirkonnavoor toimus elektrooniliselt 19. jaanuaril. Meie kooli õpilased olid edukad ja näitasid häid teadmisi. Kindlasti aitas olümpiaadiks valmistumine laiendada silmaringi ja saada iseseisva töö kogemusi. Õpilasi juhendas ajalooõpetaja Kersti Aadusoo.
Targad ja osavad 2022 - mõõduvõtt 2. klassi nutikate vahel 26. jaanuaril toimus Tartumaa 2. klassi õpilastele mõeldud võistlus “Targad ja osavad”. Võistlus toimus veebikeskkonnas ning sel aastal korraldas võistlust Kambja Põhikool. Mäng koosnes nuputamis- ja kuulamisülesannetest, vanasõnadest, andmete lugemisest ja tõlgendamisest, tabeli täitmisest, silmaringi küsimustest. Näiteks: Nuputa! Mitu korda saab hammustada ühest tervest muffinist? Ühe laia jala peal on neli sarve. Karl tegi enda peol ühe mängu. Ta mõtles ühele arvule. Kui ta lahutab sellest arvust 30, saab ta vastuseks 50. Mis arvule Karl mõtles? Puhja Kooli esindanud võistkond saavutas 2. koha. Võistlusel osalesid Lauren Leemets, Kerttu Külter, Kert Päevloo. Meeskonda suunas ja toetas klassiõpetaja Kadri Raudsepp.
TRIMESTER
Leht 22
KODUTÜTRED Kodutütarde tegemised
Pärlipüüdjate rühmavanem Ülle Närska
Valga Militaarteemapargi külastus 28. jaanuaril toimus sõpruskohtumine Puhja Kodutütarde Pärlipüüdjate rühma ja Karksi-Nuia Noorte Kotkaste rühma Kaheksajalg vahel. Peale koroonatestimist suundusid noored oma kodupaikadest Valka. Esimese päeva õhtul mängisime tutvumis- ja seltskonnamänge. Kodutütred Keneli ja Linda on läbinud mängujuhtide koolituse ning aitavad ka koolis lõbusate liikumismängude kaudu koolivahetunde sisustada. Saime ööbida kasarmu stiilis puhkekompleksis ja vestelda uute sõpradega kaminatule valguses. 29. jaanuaril hommikul, peale maitsva kaerahelbepudru söömist, alustasime ringkäiku isamaalisest muuseumist .SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon on omanäoline militaarteemapark, mis keskendub kodanikukasvatusele, riigikaitse- ja siseturvalisuse teemadele. Oma ajalugu ja tänapäeva tegemisi tutvustavad Eesti Kaitsevägi, Kaitseliidu malevad, KAPO, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti ja Läti Päästeteenistus. Lisaks veel väljapanekud Vabadussõja, Väikese- Emajõe 1944.a lahingute ja Nõukogude Armee teemadel. Kõike seda täiendab rikkalik valik relvi läbi aegade. Arendatavas teemapargis saime vaadata nõukogude sõjatehnikat (tank T-34, soomukid jm. masinad) ja osaleda helikopteri Mi-8 lennusimulatsioonis. Edasi jagunesime gruppidesse ning saime osavust ja täpsust harjutada laskesimulaatoril, harjutada kätt õhkpüssi ning vibuga. Seejärel suundusime Paju lahinguväljale ning külastasime Paju monumenti. Seal kuulasime väikest ajaloo ülevaadet Paju lahingust. Sooru piirkonnas saime elamusterohke sõidu ehtsa sõjamasina Kraz kastis ja tunda põnevust lumerallis. Päeva tippsündmus oli laserpüssidega lahingõppus Sooru kõrgendikul metsas asuvates kaevikutes. Päevale pani punkti maitsev seljanka. Täname Valdeko Nielsonit ja tema meeskonda laheda õppepäeva eest! Programm pakkus põnevat elamust ja eneseületust nii mõnelegi kodutütrele. Keneli Palloni muljed: 28-29.01 toimus meil kodutütardega Valga Militaarkeskuse laager koos Sakala noorkotkastega. Esimesel päeval tutvusime üksteisega ja rääkisime väga pikalt väga paljudest teemadest. Teisel päeval käisime muuseumis, saime õhupüssiga ja vibuga lasta, mis paljudele väga meeldis. Tegime ka noorkotkaste ja kodutütarde vahelise laserlahingu, mis oli väga põnev ning loomulikult kaasahaarav. Kuigi kõik kodutütred ei saanud tulla, oli meil väga õpetlik ja põnev koosviibimine, mida tahame kindlasti korrata. Pärlipüüdjad ja Kotkaplikad II trimestril Lisaks kahele laagrile on meie read täienemas uute kodutütarde kandidaatidega. Kotkaplikade rühmavanemaks määrati Merlina Pajuste, kes on Puhja Kooli vilistlane. Koondused toimuvad järgukoondustena, õpilastel on võimalik iseseisvalt teoreetilisi teadmisi omandada Kaitseliidu Kooli kaudu, avatud on Opiqu keskkond. 19. jaanuaril tähistati pidulikult Kodutütarde organisatsiooni 90. aastapäeva Kambja Kultuurikeskuses. Paljud meie kooli kodutütred said tänukirju ning tunnustusi. 2. veebruaril käisid Sabina, Thalia, Linda, Annabel-Marie ja Greete Vabadussõja mälestussamba juures küünlaid panemas. Lapsevanematel on võimalus organisatsiooni tegemistega tutvuda metsalaagris, mis toimub 7.-8. mail ning kõik kodutütred treenivad ellujäämisoskusi 15.-16.04 Hiiesalu laagriplatsil. Fotod: Ülle Närska
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 14
Leht 23
ÕPILASESINDUS II trimester oli meie hulgas palju haigestunuid ning õpilasesindus ei saanud väga hoogu sisse oma tegemistes. Siiski õnnestus meil korraldada kooli jõulupidu ja sõbrapäeva stiilipäev, kus iga liige teadis oma kohustusi. Neljanda advendi algul jagasid meie usinad päkapikud kõikidele kooliõpilastele komme. Igakuiselt toimusid kohtumised direktoriga, kus saime õpilasi vaevavaid muresid arutada ning ühise arutelu käigus lahendusi leida. Igal neljapäeval koguneme ikka kooli raamatukogus, et koolis toimuva üle aru pidada, projektimõtteid koguda ning üritusi ette valmistada. Kolm ÕE liiget - Ragnar, Keneli ja Keitlin on Elva valla noortevolikogu liikmed ning julgustavad teisigi kaasa mõtlema.
Tekst ja fotod: Ülle Närska
Fotod: Janno Reinomägi
TRIMESTER
Leht 24
NOORTEKESKUS Noorte ettevõtmised ja tegemised
noorsootöötaja Janno Reinomägi
Noortekas on koht, kus noored saavad täide viia oma ideed. Niikaua, kui see idee ei tee kellelegi kahju või lausa seadusevastane, oleme ka järjest neid ellu viinud.
Oleme teinud traditsioonilisi tegevusi nagu jõuluaja piparkookide kaunistamise ralli, kus peale piparkookide sai glasuuri ka kõik muu, mis ette jäi. Või aastavahetuse õnnetina valamised, kus eranditult kõik nägid oma tulevikus ees suurt reisi laevaga ja hirmsaid koletisi.
Iseseisvuspäeval oli vaja teha küpsiste-muffinite kaunistused sini-must-valgega. Avatud oli kohvik. Pildi peal on sinise asemel mustikamoosi-värvi kreem ja musta asemel kakao-värvi kreem. Valge kreem sai salapärastel asjaoludel otsa ja seda muffinitele ei jätkunudki.
Populaarsed on olnud noorteka õhtud, kus meeskond pannakse kokku internetiavarustes - pannakse paika läbiviijad, diskotajad ja muidu olijad. Esitatakse tegevuskava ja ajagraafik, ning jälle on maja mürtsu täis. Mängujuhte on alati mitu, tuleb ette ka konflikte ja ütlemisi, solvumisi ja leppimisi. Fotod: Janno Reinomägi
ETTEVÕTLIKUD JA
ETTEVÕTLIKUD JA AKTIIVSED NOORED AKTIIVSED NOORED
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 14
Leht 25
NOORTEKESKUS Viimase aja noorteka hitt-tegevus on kohvikupidamine. Peale müügis olevate asjade valmistamise (koogid, küpsised ja 3D prinditud vidinad) on põhirõhk majandamisel. Tekkinud on administratiivtöötajad, müüjad, raamatupidajad, nõudepesijad ja keegi oli kindlasti veel. Kõigil on olemas tööleping, mis allkirjastatakse tööintervjuu edukal läbimisel ajutises kontoris, mis asub sauna ees koridoris. Kohviku jaoks on esitatud projektitaotlus, sest vaja oleks veel vihma eest kaitset ja muud tehnikat juurde, eks näis, kuidas läheb.
Koosolekuid on pidanud ka mängurid, kes pole rahul hetkel mängukonsooli töövõimekusega ja amortiseerunud pultidega. Tulevikus on plaanis võtta ette Minecrafti turniir ja kohalikud eksperdid kokku meelitada. Kuuldavasti on Puhjas veel minecraftijad, loodame nad oma koopast välja meelitada. 9. märtsil avati kunstinäitus teemal “Su nägu kõlab tuttavalt”. Kunstnikud kasutasid materjalina oma nägu ja koopiamasinat. Näitus on veel avatud hetkel noortekeskuse koridoris. Näitusele järgnes kontsert-improteater samal teemal. Publik oli sõnatu. Meie koolis on mitmeid näitlemise andega noori. Draamaring oleks vaja avada! Fotod: Janno Reinomägi
Leht 26
TRIMESTER
KLASSIDE TEGEMISED I KLASS
klassjuhataja Jana Adari Esimesel aastal on olnud meie peamiseks eesmärgiks kohanemine koolieluga ja valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Teise trimestri lõpuks on enamus meist jõudnud need eesmärgid saavutada ja on valmis astuma ennastjuhtivuse esimesi samme. Mistõttu ongi paras aeg korraks üle vaadata see, millega me oleme tegelenud koolis ja väljaspool kooli.
Osalemine eTwinningu projektis ,,Maagilised jõulukaardid” (e-Twinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond). Projekti käigus joonistasime jõulukaarte ja lindistasime jõululuuletusi. Tulemusi jagasime nii vanemate kui ka projektipartneritega. Jõulude ajal ei saa unustada teisigi sõpru - saatsime oma sõprusklassile jõulukaarte. Igal õpilasel oli oma kir jasõber, seega oli meile saadetud kaartidest rõõm suur. Õppetunnina sai nii mõnigi kogeda sedagi, kui ebameeldiv on saada vastu samasugust kiiruga valmistatud ja lohaka väljanägemisega kaarti, nagu ise sai tehtud. Jõuluaja tegime endale mõnusaks tee ja küpsistega, lastes samaaegselt kunstitöödes fantaasial lennata. Veebruaris osalesime AHHAA-õppes ,,Geomeetria”. Saime korrata nii õpitud teadmisi geomeetrilistest kujunditest, kui ka avastada täiesti uusi. Harjutasime ka meeskonnatöö oskusi, sest grupis tuli ehitada erinevaid kujundeid ja leida keskusest vastuseid töölehe küsimustele. Võtsime aega niisamagi Ahhaad avastada. Fotod: Jana Adari Päivi Märjamaa
Leht 27
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 14
KLASSIDE TEGEMISED
I KLASS
klassjuhataja Jana Adari
Veebruaris tuli meile külla ka Hull Teadlane, kes tegi mõned katsed, vastas meie küsimustele ning jagas näpunäiteid uurimistöö kohta. Saime kohtumisest innustust osaleda Hullu Teadlase VIII teaduskonverentsil. Selleks peame salvestama erinevaid helisid, analüüsima nende mõju inimestele ja pakkuma välja lahendusi, kuidas mürajälge vähendada.
Rahatarkuse ringi õpilased korraldasid teisel korrusel sõbrakohviku. Eeltegevustena korjati raha, osteti materjalid, valmistati taigen ja küpsetati küpsiseid. Seejärel arvutati nende maksumus ja korraldati vahetundides müümine. Sel moel valmistutakse suviseks lastekaitsepäeva laadaks. Märtsis osalesime Põllumajandusmuuseumi haridusprogrammis "Põllult potti". Saime rännata maitsvate ning mitmekesiste köögiviljade maailmas. Uurisime taimede ehitust ja erinevaid sorte, võrdlesime erinevaid seemneid ning külvasime ka omale pisikesse topsi kaasavõtmiseks redise seemneid. Nende arengut hakkame nüüd klassiruumis jälgima ja loodetavasti saame omakasvatatud rediseid ka maitsta. Meid vastu võtnud juhendajad tutvustasid meile ka muuseumi ja lubasid suhelda muuseumis elavate koduloomadega. 2022 on raamatukogude aasta. Aasta jooksul oleme sõbrunenud oma koduse kooli raamatukoguga ja käinud uudistamas Puhja raamatukogu. Sel korral tutvusime Tartu Oskar Lutsu nimelise linnaraamatukoguga. Vaatasime üle erinevad osakonnad, uurisime muidu külastajatele suletud hoidlaid ja tõdesime, et raamatukogus saab teha palju muudkui kui raamatuid lugeda ja/või laenutada. Nagu näiteks laenutada pille, õmmelda, kasutada 3D printerit, joonistada ja mängida. Fotod: Jana Adari Kadri Raudsepp
Leht 28
TRIMESTER
KLASSIDE TEGEMISED II KLASS
klassijuhataja Kadri Raudsepp II trimestri tegemised 2. klassis II trimester jääb kõige pimedamasse aega ja see mõjutab ka koolielu. Seetõttu on eriti oluline pikk ja pime aeg ise huvitavaks ja rõõmsaks elada. Õnneks jäävad II trimestrisse jõuluvaheaeg ja pühademeeleolu, talverõõmud, sõbrapäev, vabariigi aastapäev jpm. 2. klassi teine poolaasta tõi ka ujumistunnid, mis arenguvestluste põhjal on paljude lemmikosa koolinädalast.
Seekord tõi jõuluvana klassile kingiks Ahhaa külastuse ja see oli tõeliselt äge päev! Niisama me ei lustinud, tegutsesime geomeetriliste kujundite maailmas, sest Ahhaas on neid palju ja töövahendid hoopis teistsugused, kui koolis. Kui raske oli otsida kujundeid põnevast näitusesaalist, kus infot on palju, kõike tahaks katsuda, uurida, sõbrale ja õpetajale näidata. Aga me ei andnud alla ja saime hakkama ning treenisime seejuures tähelepanu hoidmist eesmärgil. Töise hommikupooliku järel veetsime aega kohvikus, sõime vist terve Ahhaa friikartulitest tühjaks. Veel üks vahva koolipäev sai veedetud kokandusklassis. Matemaatika, LJMÜK ja eesti keel kõlavad kenasti kokku, kui valmistada toitu. Eesmärgiks oli õppida selgeks erinevate toiduainete (tahkete, vedelate) mõõtmine, toiduhügieeni ja -tehnoloogia üldpõhimõtted, köögi kasutamise ohutusreeglid. Lõpuks (kui toit küpseb ja jahtub) tuli luua visuaalne kokkuvõte sellest miks, mida ja kuidas tehti (koomiks). Meeskondades valmisid karaskid, mida hiljem sai nautida või ja moosiga, teed kõrvale juues. III trimester on käes ja 2. klassi lõpp paistab! Fotod: Kadri Raudsepp Päivi Märjamaa
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 14
KLASSIDE TEGEMISED
Leht 29
III e KLASS
klassijuhataja Ene Põldaru 3e tegemised II trimestril toimus õppetöö kõrval mitmeid ülekoolilisi üritusi. 3e klass võttis osa juhtkonna mälumängust, osales jõulupeol ja stiilipäevadel ning tähistas koos kooliperega Eesti sünnipäeva.
Fotod: Ene Põldaru, Linda Leemet, Kadri Raudsepp, Päivi Märjamaa
Fotod: Ülle Närska
Leht 30
III L KLASS
TRIMESTER
KLASSIDE TEGEMISED
klassiõpetaja Lea Järv Teise trimestri tegemised Jõulupeol kutsusid 3l klassi tüdrukud emotsioonides tantsuliste luuleridadega tantsima oma klassi poisid Rootsi rahvatantsu “Härjatants.” Sõnakunstiring esitas rahvalaule ja lühinäidendi “Naeris.” Talvine matk toimus traditsiooniliselt Puhja männikusse. Küll maitseb toit seal hästi ja kõik on sõbrad. Klassi mälumängud on populaarsed. Pärast neljandat mängu on liidripositsioonil võistkond “Tüdrukud”, kuhu kuuluvad Mirel, Annaliisa, Victoria, Keiti ja Melissa Käisime teatris Ugalas. Vaatemäng oli “Piruka magus põhi.” Sügavasisulisele etendusele lisaks nautisime kohvikumelu ja uurisime saali plaani ja lava kujundust. See meil matemaatika ja eesti keele teemaks just. Tartu rahu aastapäevale pühendatud miitingul Puhja ausamba juures esines Uko Raudne ülevaatega soomusrongide ajaloost II maailmasõjas.
Millist Eestit me tahame? Tartu rahu aastapäeva eel rääkisime ja kirjutasime Eestimaa elust. Rühmatöö kokkuvõte: vaba elu teeme, mis me tahame kõik elavad elu lõpuni vaba elus abivalmis uhke ilus tore vaba Eesti harivat Eestit koroonavaba Eesti viljakat Eestit pole makse väiksemat elektriarvet ilusat Eestit sõjavaba Eestit puhast Eestit rohkem raha sõbralikku ausat usaldusväärne
suure varuga meditsiin loodusrikas abivalmis hea prügivaba loodussõbralik
Foto: Riin Massur Tiit Kuusemaa Päivi Märjamaa
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 14
KLASSIDE TEGEMISED
Leht 31
III L KLASS
klassiõpetaja Lea Järv 3L klassi lõiminguprojekt “Unistuste Puhja” Projekt toimus rühmatööna. Rühmad mõtlesid plaani ja tegutsesid 3. nädala jooksul. Õhin ja tegutsemislust oli nii suur, et tegevus ja tihe arutelu kuni projekti valmimiseni toimus varahommikust kuni koolipäeva lõpuni ja enamgi veel. Kaasatud olid kõik õppeained. Karel tegi oma projektile isegi laulu ja koos Victoriaga tehti ka sõnadele viis. Huvi taoliste projektide jätkamiseks tekkis kõigil. 1. grupp Puhja malev - Uko, Tristan, Kermo 2. grupp Unistuste Puhja - Mirel, Annaliisa, Loviise
3.grupp Unistuste Puhja Kristo, Steven, Kristen 4. grupp Unistuste Puhja Kaur- Margus, Theimo, Keiti, Victoria
5. grupp Metsamäe - Christer, Karel, Tanel, Lauri
Fotod: Riin Massur
6. grupp Unistuste Puhja - Mirtel, Marii, Melissa, Arete
TRIMESTER
Leht 32
KLASSIDE TEGEMISED IV KLASS
klassijuhatajad Ülle Närska ja Aliis Siniroht Jõuluelamused Jõulumaal Otsustasime sellel aastal jõuluelamuste tekitamiseks külastada Tormas asuvat Talveküla Jõulumaad, kus elab Jõuluvana vend Glämmi. Juba enne Talvekülla jõudmist võttis meid soojalt vastu peapäkapikk Sirts, kes tutvustas meile kuusekasvandust. Jalutasime, laulsime jõululaule ning lõime meeleolu liikumismängudega. Talvekülla jõudes püüdis kõigi tähelepanu koheselt kuuskede allee uhkelt kaunistatud kuuskedega, kuid ümbritsevat silmitseda kauaks ei jõudnudki, sest õpilaste juurde tuli kõigi lemmik multifilmi lumemees Olaf, keda koheselt üritati kinni püüda ning kallistustega üle valada. Siiski, kauaks Olafit püüda ei õnnestunud, sest meid ootas ees päkapikuakadeemia. Päkapikuakadeemias tutvustati jõulusoove erinevates keeltes, õpilaste ülesandeks oli arvata, millise keelega on tegemist. Samuti tantsisime ning värvisime jõulukaarte. Hiljem andsime jõulutallis loomadele leiba ning selleks ajaks oli värske õhk juba kõhu üsna tühjaks teinud. Jõuluvana venna Glämmi juhatamisel suundusime pannkooke sööma ja kuuma teed jooma. Pärast söömist ootas kõiki töötuba, kus igaüks sai meisterdada omale päkapikke ning veeta koos lõbusalt aega tantsides ümber kuusepuu. Enne tagasi sõitmist ootas lapsi õues Olaf, kellega koos sooviti teha pilti ja rääkida juttu. Tagasiteel oli märgata palju väsinud, kuid õnnelikke nägusid ning väljasõit tekitas suurt ning kauakestvat jõulumeeleolu. Talveküla Jõulumaa, ootamas seal jõuluimed. Glämmi, kuused, Olaf ka, Igaüks teab tema nime. Tasakesi lund siin langeb, ilm on justkui maaliline. Igal pool on kõrged hanged, kõik näeb välja imeline. Nüüd küll saavad jõulud tulla, Lapsed rõõmsad, meie ka. "Tulge jälle meile külla!" Ootab lahkelt Jõulumaa. klassijuhataja Aliisi luuletus
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 14
Leht 33
IV KLASS
klassijuhatajad Ülle Närska ja Aliis Siniroht Klassiõhtu
Enne jõuluvaheaega korraldasime klassiõhtu noortekeskuses. Ettevalmistused algasid juba mitu kuud varem ning äärmiselt tore oli märgata planeerimist ja õpilaste põhjalikkust. Valmis olid tehtud tabelid, jaotatud rollid ning planeeritud tegevused terveks ajaks.
Klassiõhtu toimumise jooksul selgus, et kindel plaan viib sihtideni. Laual oli võileibu, küpsetisi, erinevat snäkivalikut ja puuvilju. Peolt ei puudunud tantsumuusika, liikumismängud ja Kahoot. Tegutsemisvõimalusi oli palju ning keegi ei tundnud igavust. Ainus probleem kõigi jaoks oli liiga kiirelt mööduv aeg.
Talvised tegemised 14. detsembri ettevõtlikkuse tunnis käisime abis Puhja kirikus. Jõulujumalateenistuseks oli vaja kirik ära koristada ning meie aitasime vaipu ja patju kloppida. Päris mõnus oli vaipade peal lebotada ja kosutavat talveilma nautida. Rahvusvahelise lumememmede päeva eel õnnestus meil vaatamata nappidele lumeoludele mõned lumememmed meisterdada.
16. veebruaril õnnestus meil ka planeeritud mäesuusaõppel ära käia. Õppisime esimesed mäesuusatarkused ära ning oskame ja julgeme nüüd mäest alla lasta ning mõned meist isegi laskumist nautida. Usume, et meile antakse järgmisel talvel võimalus oskusi lihvimas käia ning talviseid liikumisharrastusi täiendada. Nii saame uue talvise hobi.
Fotod: Ülle Närska Aliis Siniroht
TRIMESTER
Leht 34
V m KLASS
klassijuhataja Maris Pukk
KLASSIDE TEGEMISED
Külastuskäik Kalevipoja Kotta Et vaheaja algus erilisemaks teha, külastas 5M klass teisipäeval, 21. detsembril Kalevipoja Koda. Kuna olime raamatut ka tundides käsitlenud, sobitus see väljasõit õppekavaga väga hästi. Saabusime kohale ning giid tervitas meid juba uksel. Võtsime üleriided, saime jalga temaatilised sussid ning istusime, et kuulata sissejuhatust. Giid tutvustas muuseumi, selle paljusid võimalusi ning juba olimegi liikumas teisele korrusele, kus oli püsinäitus. Seal saime näha erinevaid maske eepose tegelastest, lugeda kirjeldusi neist, vaadata kuulsate autorite temaatilisi maale, neid ise kokku panna. Lisaks oli võimalus kuulata paljusid helifaile, isegi erinevates keeltes etteloetud teost ,,Kalevipoeg’’, mille salvestus pidi kestma tervelt kaksteist tundi. Parim meeldetuletus raamatule ning seal toimunud sündmustele oli eriline film, mida saime vaadata istudes Kalevipoja laevas. Poolteist tundi oli erinevate arendavate tegevustega läinud nagu niuhti, saime kiiresti läbi hüpata veel õuealast ja juba sõitsimegi tagasi kodu poole. Lastele meeldis väljasõit väga, kommenteerisid, et suvel oleks veelgi lõbusam õueala ning väikese seikluspargi tõttu.
,,Viljaterast leivani’’ programm Põllumajandusmuuseumis Trimestri lõpus 08.03 saime tänu Maaeluministeeriumile minna õpilastega Põllumajandusmuuseumit külastama. Olime koolis esimesed tunnid ning juba sõitsimegi Ülenurme poole. Jõudsime kohale ja alustuseks vaatasime tutvustavat filmi leivateost - kuidas käis see minevikus ning kuidas praegu. Õpilaste jaoks oli väga suur erinevus selles, kuidas kunagi see protsess käis. Edasi liikusime leivataresse, kus saime proovida leivapätside meisterdamist ja või valmistamist. Viimane oli eriti lõbus tegevus, kus kamba peale kokku saime lõpuks sobiva või. Pärast seda liikusime vaatama põllutöömasinaid ning viljateradega seotud tegevusi. Kui lõunasöök oli söödud, uudistasime veidi ise ringi - õpilased tahtsid näha erinevaid loomi. Tagasiteel vestlesime, mis jäi meelde. Igati lõbus ja arendav programm! E-külalistund Jaan Arult ,, Kuidas mu aju õpib ehk kuidas paremini õppida?’’ 09.03 kuulasime Jaan Aru külalistund. 20 minuti jooksul selgitati meile õppimise protsessi ning räägiti une olulisusest ja tähelepanust. Saime kinnitust sellele, mida juba oleme kuulnud - ilma tähelepanuta jäävad asjad raskesti meelde ning et uni on väga oluline võtmetegur õppimise juures. Fotod: Maris Pukk, Päivi Märjamaa
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 14
Leht 35
KLASSIDE TEGEMISED
V a KLASS
klassijuhataja Aili Tamm 5a tegemised II trimestril Detsembris proovisime õues ringi vaadates teha klassi talveluuletuse. Iga õpilane mõtles välja riimuvaid laused. Lauseid kokku pannes/ sobitades saime valmis jõululuuletuse. Selle jõululuuletuse kandsime ette ka kogu kooli ees jõulumeeleolupäeval kui meid külastas jõuluvana. Pärast jõuluvaheaega jälle kooli tulles saime ära pidada ka väikese uueaasta peo, kus jagasime kingitusi, sõime jõulumaiusi ning mängisime talvemänge. Jaanuari lõpus külastasime Puhja Seltsimajas Kalju Tisleri loodusfotode näitust. Suurtel fotodel olid väga oskuslikult pildistatud Eestimaa loomi ja linde. Iga õpilane sai välja valida oma lemmikpildi.
Foto: Päivi Märjamaa
Foto: Linda Leemet
Veebruaris sai meie klass esimest korda osa Puhja Kooli traditsioonilisest talvespordiüritusest. Saime võimaluse õppida mäesuusatamist Kuutsemäel. Õpetaja Tanel organiseeris kõikidele õpilastele mäesuusavarustuse. Enamik meie klassi õpilasi pani esimest korda jalga tõelised mäesuusasaapad ja mäesuusad. Kogu varustus oli päris raske ning vajas harjumist. Alustasime mäesuusatamise õppimisega väikesel mäenõlval väga kannatlike suusainstruktorite juhendamisel. Oli kartmist, oli kukkumisi, suuskade alt äratulemist. Mitmed õpilased said proovimisest nii palju innustust ja julgust, et suundusid sõitma suurele mäele. Ja said seal hakkama ning soovisid mäesuusatamist teha edaspidigi!
Foto: Maris Pukk
Leht 36
VI KLASS
TRIMESTER
KLASSIDE TEGEMISED
klassijuhataja Eva Kõrgmaa II trimestri kokkuvõtet tegema hakates oli tunne nagu kõik toredad ja planeeritud asjad oleksid aina ära jäänud või edasi lükkunud. Väikest tagasivaadet tehes tabas meid tore avastus, et õnneks mitmeid põnevaid asju on siiski on toimunud. Õpilased said palju arendada iseseisva õppimise oskusi, sest peaaegu kõik õpilased said lühema või pikema perioodi vältel viibida kodus. Oleme uhked, et hoolimata mõnedest tagasilöökidest, tulid suures plaanis kõik sellega toime. Võistlustants teooriast praktikasse Novembri lõpus ja detsembri alguses avaldas meie kooli 8. klassi õpilane Keneli soovi viia oma loovtöö läbi just meie klassiga. Ta tegi meile sissejuhatava teoreetilise tunni võistlustantsude teemal, arendas arutelu ning jagas oma kogemusi. 10.12 toimus Keneli juhendamisel ka tantsimise õpituba, mille raames õpilased said proovida erinevate võistlustantsude samme. Tegevus oli väga meeleolukas ning nii õpilased kui juhendaja nautisid toimuvat. Aitäh, Keneli! Fotod: Eva Kõrgmaa Jõuluhommik Jõulutegevuste planeerimine oli meile suurimaks väljakutseks. Mitmed õpilased soovisid ühise tegevusena näha väljasõitu või midagi ekstreemsemat. Erinevad piirangud viskasid meie planeeritud tegevustele jääpurikaid suuskade vahele, seega otsustasime piirduda loosipakkide ning jõuluhommikuga. 22. detsembri jõuluhommik algas tee ja kringli nautimisega. Samuti avasime loosipakid, mis tekitasid ootamatult palju elevust. Oli väga mitmekülgseid kingitusi, mis peitsid endas põnevust, elevust, läbimõeldult planeeritud esemeid, aga ka väikeste vimkadega asju. Oli tunda mõnusat jõulumeeleolu, tekkis vahva jutuvadin ja arutelud erinevatel teemadel. Oleme tänulikud kõigi ja kõige eest, kes ja mis meid ümbritsevad. Rahvusvaheline lumememmede päev 18.01 tähistati rahvusvahelist lumememmede päeva. Selleks päevaks otsustas talvetaat meile vingerpussi mängida. Kui muidu oleme sellel aastal kogenud üsna lumerohket talve, siis just rahvusvahelise lumememmede päeva tähistamise ajal olid lumeolud natukene kesised. Otsustasime olukorrale loovalt läheneda. Kuigi rohkelt lumememmi valmis teha ei õnnestunud, saime siiski mõne vahva tegelasega hakkama ja nautisime värskes õhus viibimist. Talispordipäev Kuutsemäel Meie traditsioonilise talispordipäeva raames toimuv mäesuusatamine sattus mitu korda haigestumiste ja iseloatsioonide tõttu küsimärgi alla. Õnneks 09. veebruaril see siiski toimus ning õpetajad Evelyn, Tanel ja Madis veetsid õpilastega seal toreda päeva. Eesti Vabariik 104 Eesti Vabariigi 104. aastapäeva tähistasime 23. veebruaril piduliku aktuse ja lõunasöögiga. Aktusel kõlasid erinevad etteasted ning seda juhtisid meie klassi õpilased ning aktiivsed kodutütred Anna Leemet ja Irmeli Rokka. Samuti toimus õpilaste ja õpetajate tunnustamine. Oleme uhked meie klassi õpilase Linde Leetbergi üle, kes pälvis juhtkonna preemia hoolivuse, väärtuste kandmise ja töökuse eest ning eripreemia aktiivse ja motiveeritud mängujuhina. Foto: Päivi Märjamaa
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 14
Leht 37
KLASSIDE TEGEMISED
VII KLASS
klassijuhataja Silja Lipping Eesti Politseimuuseumis Rakveres 10. jaanuaril külastas 7.klass Eesti Politseimuuseumi Rakveres. Meil oli hea võimalus osaleda kohtuliku uurimise labori töötoas. Kõigepealt oli lastel võimalus näidata oma teadmisi inimese organite tundmisel ja nende asetsemisel kõhuõõnes. Selleks oli olemas täissuuruses inimese makett. Seejärel sai uurida südant ja leida südames vigastus ( selleks jagati kahepeale seasüda ja skalpellid). Samuti said õpilased uurida silma ehitust. Seejärel otsisid 2 võistkonda vereplekke lauajupilt (kasutati ka kemikaale, mis need ilmsiks tõid). Väga huvitav oli ka näpujälgede võtmine ja magnettolmuga nende leidmine pinnalt. Muuseumis sai fotorobotiga kokku panna kirjelduse järgi kurjategija foto; sai teada oma reaktsiooni kiiruse auto pidurdamisel; sai teada, mis tunne on kui auto järsult pidurdab; näha, kuidas töötab valedetektor; uudistada politsei vorme ja relvi ning palju muud huvitavat. Õuealal sai sisse minna helikopterisse, soomusautosse ja politseiautosse.
Kuutsemäel 1. veebruaril. Lapsed nautisid mäesuusatamist viimase minutini. Kõigile väga meeldis.
Jõuluhommik 22. detsembril Katsime laua ja lugesime jõulusalme, mis olid lastele kaartide sisse trükitud. Õpetaja jagas õpilastele ka väikesed maiustuste pakid. Seejärel mängisime lauamänge ja ajasime niisama juttu. Meiega koos oli ka õpetaja Aune Summer. Oli väga tore.
Fotod: erakogu
TRIMESTER
Leht 38
VIII KLASS
KLASSIDE TEGEMISED
klassijuhataja Riin Saadjärv Õppides koos olemist ja koos õppimist Jõulud ja jõuluvaheaeg, lumi ja suusatamine, vabariigi aastapäev ja tunnustamine - need märksõnad võtavad kokku 8. klassi 2. trimestri tegemised ja kõrghetked. Lumine talv andis kindlustunde, et ka sellel aastal on õpilastel võimalus osaleda mäesuusapäeval Kuutsemäel. Kuivõrd meie klassi jaoks oli tegemist juba päris mitmenda korraga, suunduti pea koheselt suurele mäele, et iga hetk võimalikult hästi ära kasutada. Tunnustada tuleb ka neid õpilasi, kes esimest korda oma klassiga mäele said ning sellele vaatamata pealehakkamise ja tahte abil mäesuusatamise põhinipid selgeks said ning päeva lõpuks koos kaaslastega mäest alla tuhisesid.
Vabariigi aastapäeval oli traditsioonilise juhtkonna tunnustuspreemia saajate hulgas ka sellel aastal meie klassi õpilasi. Alesja pälvis juhtkonna tunnustuse kui õpilane, kelle suhtumine õppetöösse ja kaaslastesse toetab meie kooli väärtusi ning on eeskujuks ka teistele õpilastele. Hertat, Laurat ja Kenelit tunnustati mängujuhtide meeskonna liikmetena koolielu mitmekesistamise eest läbi vahetundidel pakutavate tegevuste. Usun, et tegutsemine selle nimel, et ka tundide vaheline aeg oleks sisukate tegevustega kaetud, pakub arengu- ja eneseületamise hetki ning on seega suurepäraseks stardipunktiks ka suuremate väljakutsetega tegelemiseks. Rõõmustame koos tunnustuse saajatega! Teine trimester oli 8. klassi jaoks eriliselt tihe ka erinevate, mitmeid aineid lõimivate õppeülesannete poolest, mis pakkusid võimalusi arendada muuhulgas nii meeskonnatöökui ka ajaplaneerimisoskuseid. Kui alguses tundus seda tüüpi uudne õppevorm õpilaste jaoks pisut hirmutavgi, siis teemasse süvenedes leidis igaüks võimaluse läbi projektitööde just enda arengukohtade märkamise ja õpieesmärkide saavutamisega tegeleda. Tagantjärgi trimestrit meenutades leidus ka mitmeid teemapäevi või lihtsalt argipäeva tekkinud hetki oma loovus tööle panna ning kastist välja mõelda. On väga vahva, et meie klass väärtustab järjest enam iga inimese erilisust ja õigust teistest millegipoolest erineda niikaua, kui see käib ühte sammu meie kooli väärtustega. Kooliaasta viimase trimestri suurimaks väljakutseks saab kahtlemata loovtööde kirjutamine ja esitlemine. Olen kindel, et näeme väga mitmeid suurepäraselt koostatud loovtöid ja tajume, kuidas kõige suurema arenguhüppe teadmistes ja oskustes annavad tõelist pingutust ja pühendumist nõudvad ülesanded. Fotod: Päivi Märjamaa, Linda Leemet
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 14
KLASSIDE TEGEMISED
Leht 39
IX KLASS
klassijuhataja Ruth Luts
Jõuluhommik
Enne kogukooli jõulupidu 22. detsembril saime oma klassiga isekeskis olla. Loosipakid ootasid jagamist ja piparkoogid- mandariinid söömist. Kuna kõik tahtsid ruttu teada saada loosipaki sisu, alustasime jõuluhommikut pakkide lunastamisega. Salmi lugemisest ei pääsenud keegi, enamikke aitas hädast välja telefon. Põnevust tõi jõuluteemaline viktoriin, mis oli koostatud keskkonnas Kahoot. Pingelises võistluses sai suurima punktisumma Gerden. Oma teadmisi jõuludest sai proovile panna ka jõuluviktoriiniga Internetis ja alla ei antud enne kui kõik küsimused olid õigesti vastatud. Aeg kulus märkamatult ja kõik nautisid koosolemist. Pärast kooli jõulupidu koguneti veel klassi, et mängida seltskonnamängu ÄSK. Bussiootajad ja huvilised said päeva lõpetada lemmiklaule lauldes, mille hulgas oli ka mitmeid jõululaule. Oli tore ja rõõmus päev.
“Ahhaa! Ooper kõlab hästi!”
Teater “Vanemuine” on korraldanud juba päris mitu aastat muusikatundi, kus tutvustatakse õpilastele ooperit. Projekti eesmärgiks on anda värvi, toetada ja kinnistada kooli ainetundides õpitavat, aga samas pakkuda uutmoodi lähenemist õppimisele. Sellel aastal toimus teatri ooperiprojekt koostöös teaduskeskusega AHHAA. Seega lõimusid muusika ja füüsika. Meie klassil oli selles projektis võimalus osaleda 2. veebruaril. Muusikatund “Appi! Ooper!?” toimus Sadamateatris, kus ooperilauljatest õpetajad Jaan Willem Sibul ja Merle Jalakas viisid läbi hoogsa ooperitunni. Tutvustati ooperi ülesehitust, erineva ajastu oopereid, ooperiheliloojaid, ooperiga seotud mõisteid ja erinevaid hääleliike. Etendus oli üles ehitatud humoorikas võtmes, mis tekitas mõnusa meeleolu. Mõnedesse numbritesse oli kaasatud ka vabatahtlikke publiku hulgast- elevust kui palju! Õpetajadooperilauljad esitasid ka küsimusi ooperi kohta ja iga õigesti vastanu sai väikese auhinna. Meie klass tublid ja kiired vastajad olid Getter- Liis ja Kenno. Loomulikult kuulsid õpilased maailmakuulsaid ooperiaariaid erinevate ajastute ooperitest. Esitus toimus uhketes kostüümides, väga meeleolukalt ja erinevaid rekvisiite kasutades. Muusikatunni lõpus oli tore võimalus teha klassi ühispilt koos õpetaja Jaan Willemiga. Pärast ooperitundi suundusime teaduskeskusesse AHHAA, kus osalesime teadusteatris “Ahhaa, kõlab hästi!”. Uurimise alla tulid füüsika tunnis aktuaalsed teemad: mis on helilaine, kuidas tekib heli, kuidas me kuuleme heli ja kas nähtamatu helilaine saab muuta nähtavaks. Kogu helide maailm toodi praktiliste näidete varal õpilastele lähemale ja kõik sai palju arusaadavamaks. Fotod: Ruth Luts Päev oli huvitav ja põnev ning uutest teadmistest rikas. Külastamata ei jäänud teaduskeskuse pood ega ka McDonald`s.
Kinokülastus
18. veebruar oli kinokülastuse päev. Vaatamiseks oli välja valitud seiklusfilm “Ämblikmees: pole koduteed”. Film pakkus kaks ja pool tundi põnevust ja klassiga koosolemisest palju rõõmu.
Leht 40
TRIMESTER
EDUKAD ÕPITEEL II TRIMESTER I KLASS Britta Algo, Katriin Ermel, Anete Haug, Stefani Heinroos, Karl-Eric Jõgi, Kristo Kärmas, Ronan Lääne, Lisandra Pärn.
II KLASS Lauren Leemets, Kert Päevloo. III e KLASS Heliete-Merell Puusik, Raikko Rõõm, Hanna Siffer. III L KLASS Marii Algo, Loviise Kärmas, Melissa Piirisild, Karel Reinhold, Andero Marcus Tamm, Mirtel Virolainen. IV KLASS Märt Aan, Nikita Gretšin, Saskia Heinaru, Kris Kippasto, Mariia Külter, Brigita Kütt, Jaan Leetberg, Rosann Massur, Ekke Mihkel Mets, Matvei Sinkonen, Emma Gudrun Reinomägi. V KLASS Greete Kiisk, Linda Leemet, Johan Lääne, Ann Muutra, Rait Põldre, Getter Raudjalg, Hugo Oskar Reinomägi, Rikko Rõõm, Raiko Tammi. VI KLASS Anna Leemet, Linde Leetberg, Irmeli Rokka. VII KLASS Denis Judin, Marit Kütt, Mario Kütt, Jass Norman, Laura Neeme, Sander Portnov, Andris Tammi. VIII KLASS Herta Heinaru, Linda Marie Finstad, Radek Kobzar, Laura Pallon, Alesja Turovskaja, Margareth Veiler, Anete Vozijan. IX KLASS Anet Arrak, Getter-Liis Kukk, Keitlin Kärmas, Saara-Lee Raide.
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 14
Leht 41
II TRIMESTER PILDIS
Fotod: Riin Massur, Kadri Raudsepp
Innovaatiline kool on õppiva kogukonna süda.
ANNAME TEADA
PUHJA HARIDUSELU 335. AASTAPÄEV 18.-22. aprill 2022 Üritused kooliperele:
ajalooline tagasivaade ja õppemäng
kohtumised kooli sümboolika loojate, endiste koolijuhtide ja õpetajatega
külalistunnid vilistlastega
kontsert-aktus kooliperele
noortepidu
liikumispäev
Põnevust ja kohtumisi täis koolinädal! Kanna seljas kooli pusa!
Infokirja paneb kokku õppejuht Riin Massur järgmine infokiri ilmub juunis 2022 /esimene infokiri ilmus 1.12.2017/