Issuu on Google+

INGLISMAASUURBRITANNIA

Rein Mallas 7.b T체ri p천hikool


Suurbritannia saare l천unaosa Rooma Impeeriumi provintsina

Suurbritannia saare l천unapoolse osa Inglismaa vallutasid Vana-Rooma keiser Titusele allunud Rooma Impeeriumi v채ed 44. aastal maj. Britannica provintsi


valitsesid Rooma väejuhid Traianuse ja Hadrianus, kes pidas korduvalt sõdu ka alistamata šoti hõimudega Suurbritannia saare põhjasosas. Rooma võimu all oleva territooriumi kaitseks ehitati saare keskosasse Hadrianuse vall.

Inglismaa on oma nime (ladina Anglia, inglise England) saanud germaani hõimu anglite järgi. Anglid asusid teiste germaani hõimude seas praeguse Inglismaa alale 5. sajandil ning rajasid seal kolm kuningriiki. Anglosaksi Inglismaa

Anglid ja saksid rajasid Inglismaale rea kuningriike, millest traditsiooniliselt loetletakse seitse (heptarhia): Northumbria, Mercia, Ida-Anglia, Essex, Kent, Sussex ja Wessex. 927. aastal liitis kuningas Athelstan need Inglismaa kuningriigiks. Anglonormanni Inglismaa

1066. aastal tungis Inglismaale Normandia hertsog Guillaume, alustades normanni vallutust Inglismaal.


Normanni dünastia valitses Inglismaal kuni Plantageneti dünastia tulekuni 1154. Plantagenet' dünastia

1154-1485 valitses Inglismaad viisteist Plantagenet'de monarhi. Dünastia vanem haru valitses Henry II-st kuni Richard II kukutamiseni 1399. aastal. Seejärel valitses pool sajandit noorem haru, Lancasterid, kuni see põrkus Rooside sõjas Yorki haruga. Kolme Lancasteri kuninga järel läks kroon kolme Yorki kuninga kätte, kellest viimane, Richard III, langes Bosworthi lahingus 1485.

Plantagenet'de ajal kujunes Inglismaal eripärane Inglise kultuur ja kunst. Seda edendasid mõned kuningad, kes olid "Inglise luule isa" Geoffrey Chauceri patroonid. Tollane populaarseim arhitektuuristiil oli gooti arhitektuur. Igapäevaelu ja kultuuri mõjutas Must Surm.

Pikaajaline mõju konstitutsioonilise õiguse arengule oli kuningas John Maata kinnitatud Magna Cartal, samast


perioodist pärineb ka Inglismaa parlamendi institutsioon.

Ajastu välispoliitikat kujundas suuresti Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Tudorite Inglismaa

Henry VIII. Elizabeth I. 17. sajand

Šoti ja Inglise kroonide ühendamine. Kolonisatsioon. Inglise kodusõda. Monarhia taastamine. Kuulus revolutsioon. Ühendatud Kuningriigi sünd Uusaegne Inglismaa

18.-19. sajandi tööstusrevolutsioon. LIPP Inglismaa lipp on Suurbritannia ajaloolise piirkonna Inglismaa lipp.


Lipukangal on Püha Jüri rist, punane rist valgel põhjal, mis pärineb tõenäoliselt juba Richard Lõvisüdame aegadest, nimelt ristisõdade ajal kandsid inglise sõdurid risti oma vormil. Ametlikult sai lipp Inglismaa tunnuseks 1277. aastal.

Allikas: http://gomaailm.ee/laane-inglismaa-kirjanduslikud-paigad/

1603. aastal ühinesid Inglismaa ja Šotimaa personaaluniooniks ning 1606 aastal sai see liit endale lipu Inglismaa ja Šotimaa lipu ühendamisel .


Allikas: Google earth


KAART


Regioonid Inglismaal on regionaalse jaotuse kõrgeima tasandi üksused, mida kasutab Briti keskvalitsus Inglismaa territooriumil. Aastail 1994– 2011 omasid algselt kümme, aastast 1998 üheksa Inglismaa regiooni mingil määral halduslikku rolli Suurbritannia valitsuse poliitika elluviimisel.

Territooriumilt suurim on Edela-Inglismaa (23 829 ruutkilomeetrit) ja väiksem Suur-London (1572 ruutkilomeetrit). Elanike arvult on suurim on Kagu-Inglismaa 8,5 miljoni elanikuga ja kõige väiksem Kirde-Inglismaa 2,6 miljoni elanikuga.

Inglismaa regioonid on ühtlasi ka Euroopa Liidu statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri taseme NUTS 1 regioonid. Suurbritannia ülejäänud kolm NUTS 1 regiooni on Wales, Šotimaa ja PõhjaIirimaa.


kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Inglismaa http://gomaailm.ee/laane-inglismaakirjanduslikud-paigad/


inglismaa