Page 1

www.aianduskool.ee/koolileht

Nr 1

29.01.2019

Nutiaed ja nutipeenar – tuleviku tööriist või lihtsalt mänguasi? Aianduskooli õppehoones ringi liikudes oled kindlasti märganud, et klassis 307 on midagi teoksil. Tundub, et toimub midagi eriti salajast ... Aga päriselt?

Eellugu 2018. aasta kevadel kuulutas SA Innove välja taotlusvooru kutsekoolidele, mille käigus oli võimalik esitada taotlusi simulaatorite soetamiseks ja nende kasutusele võtmiseks. Tegemist oli määruse „Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga“ tegevusega „Õppekava täitmiseks vajalike simulaatorite soetamine ja kasutuselevõtt“. Taotlusvooru eelarve oli 3 300 000 eurot, mille moodustasid Euroopa Sotsiaalfond ja riiklik kaasfinantseering.

Pärast mõningast arutelu võtsime nõuks panna kokku projekt ning täita nõutud taotlus. Algas võidujooks ajaga, sest vooru avamise ja taotluste esita-

Mis tehtud … 12.12 17.12 7.1 17.1 22.1

Jõulupidu ja jõululaat Koolivaheaja algus Õppetöö algus Praktikajuhendajate seminar Keskkonnateemaline mälumäng

… mis teoksil 30.1 5.2 8.2 14.2 20.2 21.2 22.2

U. Tartese loeng lumeputukatest „Elu lumehelvestel“ Kursustevaheline mälumäng Intellektika Sõbrapäev R. Kalle loodusõhtu „Palveränd – ühe unistuse algus“ Keskkonnakaitse eriala lõpuaktus EV 101. aastapäeva aktus

mise lõpukuupäeva vahele jäi napp kuu. Räpina Aianduskool esitas taotluse aianduse valdkonna robotite ning lisaseadmete soetamiseks ja kasutuselevõtmiseks. Uue õppeaasta hakul saabus teade – meie taotlus saigi positiivse vastuse! Lisaks meile, otsustati toetada veel 13 Eesti kutsekooli simulaatorite taotlust. Hakkas teine võidujooks ajaga, sest planeeritud seadmed tuli hankida 2018. aasta lõpuks. Taotlusse märgitu põhjal hangiti aianduskoolile kolm Farmbot robotit, 3D printer, viis Arduino komplekti, terve hulk mitmesuguseid andureid, ilmajaam, päiksepaneelid ning väiksem kasvuhoone. Kohe asusime õppehoonesse ka otsima ruumi, kuhu teha nutiklass. Lõpuks jäi sõelale klass 307.

Täna vs. homme... Üks Farmbot on paigutatud aianduskooli õppehoone klassi 307, teine pannakse avamaale õppeaeda, kolmas õppehoone kolmanda korruse vahekoridori. Üks Farmbot kogu komplektis jääb nn konstruktoriks, millega saab harjutada roboti ehitamist ja tööle rakendamist. Õppeaeda ehitatakse ka väiksem kasvuhoone, mida saab muuta nutikaks Arduino komplektide abil. Soetatud seadmete abil saab katsetada taimede kasvatamist nii avamaal kui ka kasvuhoone tingimustes. Andurid võimaldavad monitoorida tegevust, koguda andmeid ning õppida neid analüüsima ja tulemuste põhjal otsuseid vastu võtma, järgnevaid tegevusi planeerima. Seadmete abil on võimalik õppida ja katsetada erinevate taimede kasvatamise tehnoloogiaid. Arduino robotite abil saab õppida programmeerimist ning süsteemide kaugjuhtimist. 3D

Farmboti robot printeri olemasolu võimaldab õppijatel ise disainida ja toota robotitele vajalikke tarvikuid (nt külvikute otsikud, taimede kinnitusklambrid, kasvuhoonesüsteemide tarvikuid jms) ning nende toimimist katsetada. Seadmete juurde paigaldatakse kaamerad, mis võimaldavad nt taimede kasvu jälgida, samuti omab see turvafunktsiooni. Õppeaeda ehitatava kasvuhoone juurde paigaldatakse ilmajaam, päikesepaneelid, vihmavee kogumissüsteem. Nende abil on võimalik õppida taoliste süsteemide kokkupanekut, ühendamist ja seadistamist. Kogu süsteem võimaldab koguda andmeid ning teha näiteks elektrienergia akumuleerimise ja kasutamisega seotud kalkulatsioone. Ka ilmajaam on seotud andmekogumise ja -töötlusega. Kogutud ja töödeldud andmete põhjal saab näiteks programmeerida Farmboti tegevust ja kasvuhoonesüsteeme. (jätkub lk 2)

TÄNASES LEHES: Hakkame lõpetama! Vasikasilmad jõuluvanale! Võilillepuu! Active Village, Click & Grow, eTwinning! Vilma ja Venus otsivad sõpru! Kassid lillepoes! Sport ja daaliad—50ndate moehaigus! … ja palju muud huvitavat!!!


Nutipeenar

Tarvikute komplekt Aianduskoolile hangitud seadmete komplekt on Eestis ainulaadne. Farmbotti tuleb täna veel Euroopaski tikutule või luubiga otsida. Eestis ja Baltikumis on meie kooli ostetud Farmbotid ainukesed. Aianduskooli on loodud võimalused tehnoloogiate õppimiseks, mida vaja-

me tulevikus, et ükskõik millisel elualal toime tulla. Kas tegemist on tuleviku tööriista või mänguasjaga? See jääb sinu otsustada! Loovust, julget pealehakkamist, uudishimu ja avatust! Suur tänu Aleksei Raud ja Kalle Toom, kes toetasid ning aitasid nõu ja jõuga nutiaia taotlust ette valmistada ja

koostada. Samuti tänan Peeter Huuset, kes Alekseiga tegeles seadmete hankimise ja nutiklassi sisustamise, seadmete kokkupanemisega ning Elle Häidkindi, kes hoidis taotlusega seotud raamatupidamise korras. Katrin Uurman, haridustehnoloog

Praktikajuhendajad ja praktikandid ühisel seminaril Eesti suuremad ja väiksemad ettevõtjad erinevatest valdkondadest (aiandus, floristika, maastikuehitus, keskkonnakaitse, tekstiilkäsitöö) kogunesid 17. jaanuaril Räpina Aianduskooli selleks, et tutvuda tulevaste praktikantidega ja anda ülevaade enda ettevõtte tegemistest ning võimalustest. Päeva juhatas sisse kooli direktor Kalle Toom. Tema ettekanne sisaldas põhjalikku ülevaadet kooli hetkeolukorrast ja arengusuundadest. Eks iga ettevõtja on huvitatud, millist haridust meie kool õpilastele pakub ning millised on pikemaajalised plaanid tuleviku osas. Tegelikult on ülioluline, et kool toimiks sümbioosis valdkonna ettevõtjatega. Ainult ühiselt ühtset sammu astudes toimub liikumine edasi. Vastasel juhul võib liikumine toimuda hoopis vastassuundades. Päeva magnetiks oli ettekanne Click & Grow esindajatelt. Selle vastu tundsid suurt huvi nii õpilased, õpetajad kui praktikaettevõtted. Põnev teada, kuidas väikesest ideest on saanud üleilmne aiandusvaldkonna innovaatiline ettevõte. Loodetavasti motiveeris Click & Grow nii mõndagi õpilast oma esialgu võimatuna tunduvaid ideid ellu viima. Peab rõõmu ja uhkusega nentima, et aianduskooliski on uuest aastast alates

palju uusi ning innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi. Kooli külalised ja õpilased said tutvuda põneva nutiklassiga. Nutiklassis toimetab tore robot (FarmBot) nutipeenras. Hetkel on peenar alles rajamisel, kuid robot ootab seda juba pikisilmi. Tulge ja vaadake, kus asuvad roboti silmad! Aleksei Raud on lahkelt nõus oma hoolealust tutvustama. Samuti saabus Inglismaalt aianduskooli kaasaegne ja Eestis ainulaadne (Palintest) kohver, mis sisaldab kaasaegset laboritehnikat veeproovide ja toitelahuste mõõtmiseks, määramiseks. Aianduskooli õppemajandi juht Urmas Roht tutvustas meie kooli külalistele kasvuhoones planeeritavaid innovaatilisi lahendusi. Koolil on suureks väljakutseks vertikaalköögiviljanduse arendamine, selleks on paigaldatud kasvuhoonesse mitmekorruselised kasvatusriiulid LED valgustuse ja automaatse kastmissüsteemiga. Ka kurgitaimed said jõulukingiks uued LED valgustid ning kannavad nüüd hoolsalt esimest saaki. Seega uudistamist külalistel küllaga. Pärastlõunal toimus väike koolitus teemal – parim praktikant. Koolituse viis läbi Kristjan Otsmann (Selge pilt), kes pakkus häid nõuandeid läbi muheda huumoriprisma nii õpetajatele,

Click & Grow — ja kasvabki! praktikajuhendajatele kui ka õpilastele. On hea kui keegi aitab ennast kõrvalt vaadata, tehes seda lustlikult ja eluliste näidete varal. Edasi liikusid erinevate valdkondade ettevõtjad klassidesse, kus toimus silmast silma kohtumine tulevaste praktikantidega. Sellel aastal olid eriti rohkelt esindatud just aianduse valdkonna ettevõtjad. Õpilased said küsida töökorralduse, palga ja muu olulise kohta.

Sellise päeva korraldamine on väga oluline õpilaste ja ettevõtjate jaoks. Ehk sai nii mõnelgi õpilasel pilt selgemaks, mida teha ja kuhu praktikale minna. Ettevõtjal tekkis ülevaade õpilastest, kes tema ettevõttesse planeerivad tulla. Aitäh praktikakorraldaja Kadi Koosapoeg, et oled võtnud vaevaks õpilased ja ettevõtjad ühise mütsi alla koondada! Anu Käär, aianduse eriala juhtõpetaja Foto: L.Kont


eTwinning jõudis Räpina Aianduskooli eTwinning on Euroopa õpetajate ja koolide virtuaalne kogukond, mida peetakse üheks suurimaks haridusevaldkonna kogukonnaks Euroopas. See pakub õpetajatele nii professionaalse arengu kui ka projektõppe metoodika rakendamise võimalust. Eesti liitus eTwinninguga 2005. aastal, kui Euroopa Komisjon otsustas toetada Euroopa koolide veebipõhist koostööd. Tänaseks on eTwinningu kogukonnas tegutsemas üle 580 000 õpetaja. eTwinning on keskkond, kus on võimalik läbi viia nii Eesti-siseseid kui ka rahvusvahelisi projekte. Selles keskkonnas toimub nii projekti eestvedajate omavaheline suhtlus, projektitöö ja projekti tulemuste avaldamine. eTwinningu projektides osalemine ja nende läbiviimine võimaldab arendada meeskonnatöö tegemise, võõrkeele ja IKTvahendite kasutamise oskust. eTwinningu keskkonna kasutamine on õpetajale tasuta. Eestis koordineerib eTwinningu tegevusi HITSA. Projekte saab siduda Erasmus+ projektidega. Allikas (19.01.2019): https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/ rahvusvaheline-koostoo/etwinning

Ühest aianduskoolis toimunud projektist... Me kasutame palju paberit ning tihtipeale viskame selle lihtsalt prügikasti. Tegelikult on võimalik vanapaberist teha palju uut ning anda sellele uus elu. Pärnu Rääma Põhikool ja Räpina Aianduskool viisid koostöös läbi ühe vahva ja õpetliku eTwinningu projekti “Vanapaberi uuskasutus”. Projektis osalesid 7. ja 8. klassi õpilased Pärnu Rääma Põhikoolist ning keskkonnakaitse (KK17-52-K) ja aedniku (AE18-41-K, AE18-42-K, AE16-41-K) eriala õpilased Räpina Aianduskoolist. Projekti eesmärgiks oli noorte seas keskkonnateadlikkuse teadvustamine läbi teoreetiliste materjalide uurimise ja praktilise vanapaberi uuskasutuse. Projekt toimus eelmise aasta oktoobrist kuni detsembrini. Projekti planeerimisel pandi paika tegevused ning jagati vastutusalad ja ülesanded koolide vahel. Leidus tegevusi, mida tehti eraldi. Samuti oli koostegemist. Aianduskooli keskkonnakait-

Fotokollaaž Pärnu Rääma Põhikooli ja Räpina Aianduskooli õpilaste poolt valmistatud toodetest se eriala õpilased said rakendada oma teadmisi ja oskusi koostades Pärnu Rääma Põhikooli õpilastele lühikonspekte, töölehti, kuldvillaku, Kahooti ja Quizizze mänge ning veebinäitusele kutsuvaid postreid. Materjalid koostati loodushariduses kasutatavate veebirakenduste ja programmide õppetundide raames.

Pärnu Rääma Põhikooli õpilased lugesid aianduskooli õpilaste poolt koostatud konspekte, esitasid küsimusi nende kohta ning andsid tagasisidet. Lisaks mängiti aianduskooli õpilaste poolt loodud mänge. Needki said tagasiside. Saadud tagasiside üle olid keskkonnakaitse eriala õpilased väga tänulikud. Ainult nii saadi teada, kas loodud materjalid olid eakohased ja arusaadavad. Lisaks uurisid Pärnu Rääma Põhikooli õpilased, kuidas ise vanapaberist uut paberit teha. Pärast teoreetiliste materjalidega tegelemist asuti praktiliste tegevuste juurde. Kokku koguti suur hulk ajalehti uute toodete tegemiseks. Aianduskooli aedniku eriala õpilased valmistasid katmikala lillekasvatuse tunni raames erinevaid taimede kasvatamiseks sobilikke tooteid. Voltimise tund möödus lõbusalt ja asjalikult. Õpetusi otsiti YouTube'ist, mille järgi püüti valmistada mitmesuguseid anumaid, mille sisse saaks taimi istutada. Praktilise töö teise etapina võeti valmistatud tooted ka kasutusse. Volditud

“pottidesse” istutati ajatussibulaid ja toataimede pistikuid. Nüüd jääb üle vaid jälgida, kui kaua ajalehtedest valmistatud potid vastu peavad. Pärnu Rääma Põhikooli õpilased valmistasid samuti ajalehtedest tooteid - karpe, jõuluehteid, ümbrikke, nimesilte jms. Valmistatud toodetest tehti Padleti tahvlile veebinäitus. Nii jõudsid Räpina tooted Pärnusse ja Pärnu tooted Räpinasse. Projekti käigus kasvas õpilaste keskkonnateadlikkus, oskus koostada lastele eakohaseid veebipõhiseid õppematerjale ning praktiline oskus ise vanapaberist midagi toredat valmis teha. Õpilased said koostada ühise veebinäituse ja tutvuda kaaslaste töödega, mis füüsiliselt paiknesid sadade kilomeetrite kaugusel. Suurenesid kohusetunne ja enam mõeldi ajakasutusele, sest ülesandeid ei tehtud õpetajale, vaid projektikaaslastele teises Eesti piirkonnas.

Koostöös peitub võlu ning projektitöö jätkub Räpina Aianduskoolis ja Pärnu Rääma Põhikoolis juba uutel teemadel, nii omavahel kui ka rahvusvahelisi partnereid kaasates. Katrin Uurman, haridustehnoloog Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikooli õpetaja ja haridustehnoloog Fotod: K.Uurman, M.Kimmel ja projektis osalenud õpilased


Räpina Aianduskooli sõbrad! Kuuendat korda alustab Räpina Aianduskool taimekasvatusprojekti läbiviimist. Projekti ettevalmistamisega tehti algust juba septembris, mil taimeprojekti tööst huvitatud aianduskooli töötajad kokku tulid. Projektitaimeks valiti taas tomat. Olgu siinkohal öeldud, et 2014. aastal oli esimese taimekasvatusprojekti taimeks samuti harilik tomat. Harilik tomat osutus valituks eelkõige just projektis osalejate soovil. Projekt sai nimeks „Tomatisõbrad“. Projektis kasvatatakse kahte tomatisorti, milledeks on ’Venus’ ja ’Vilma’, uuritakse ja jälgitakse nende kasvu ning kogutakse andmeid. Lisaks tomatitaimede võidukasvatamisele ootavad ees juba traditsioonilised kõrvaltegevused nagu viktoriin ja mitmed loomekonkursid. Taimede kasvatamise kohta jagavad õpetusi aedniku eriala õpilased ja õpetajad. Osalema ootasime õppeasutuste suuremaid ja väiksemaid õpilaste/ laste gruppe. Registreerimise avasime aianduskooli kodulehel ja Facebooki lehel 15. jaanuaril kell 9. Seekord taas püstitasime rekordi, mis viitab taimekasvatusprojekti populaarsusele. Esimese päevaga registreerus ca. 300 gruppi. Oodatud 500 gruppi täitus kolme ja poole päevaga. Taimeprojektis "Tomatisõbrad" osaleb tänavu 8348 last/ noort ja 554 juhendajat 257-st õppeasutusest. Projektis osaleb 204 lasteaiarühma, 219 algkooli taseme ja 54 põhikooli taseme klassi. Lisaks veel 35 huviringi, mis kokku teeb 512 rühma/klassi üle Eesti. Osalejaid on kõikidest Eesti maakondadest.

Miks soovitakse projektis osaleda? Väljavõte registreerimisankeetidest: „Meie klass on osalenud selles projektis kolm aastat. See on huvitav ja haakub meie ettevõtluse tunniga.“ „Oleme selle rühmaga juba nende lasteaeda tulekust saadik Räpina aianduskooli projektides osalenud, sellel aastal juba lapsed uurisid, et mida me nüüd kasvatama hakkame, nii et ei saa neid alt vedada, peame osalema! PS Õpetajatele meeldib ka, sest lisaks lastele õpime ka meie.“„ Toetab meie õuesõpet! Koostööd, hoolivust, väärtuskasvatust.“ „See on vahva praktiline projekt, milles osalemine annab uusi teadmisi juurde

Tomatiprojektis osalejate arv maakonniti

ja tekitab huvi taimede (kasvatamise) vastu.“ „Õpilastele väga meeldib. Saavad uusi teadmisi, mida koolis tavaliselt ei õpetata.“ „Meie kool osaleb sellest aastast "Rohelise kooli" projektis ja see on tore täiendus. Lisaks osalesin oma eelmise klassiga kurgikasvatamise projektis ja lastele see väga meeldis.“ „Anda lastele võimalus taimedega tegemiseks, mis on aluseks loodusharidusele ja austusele looduse vastu üldiselt.“ „Olen enne osalenud teiste klassidega. See on põnev. Lisaks olen ise Räpina vilistlane.“ „Äratada lastes huvi taimede vastu ning uurida üheskoos, mida taimedel meile pakkuda on, saades seejuures teadmisi looduse imelistest andidest.“ „Projekt on seotud õppekavaga“. „Projekt aitab teadvustada lastele töö tähtsust ja luua arusaamine, et millenigi jõuda, tuleb vaeva näha. Lastel oli tore uurida taimede arenemist.“ „Olen eelmise klassiga osa võtnud ka kahest eelmisest projektist (maasikad ja kurgid). Lapsed võtsid projektidest õhinaga osa ning maasikaid saime maiustada hulgi, kahjuks kurgid meile saaki ei andnud, sest mingi tõbi kuivatas taimed. Rääkisin oma uuele klassile antud projektist ja kõik soovisid osa võtta, et saaks ise taimede eest hoolitseda ja maikuus oma töö vilju nautida.“ „Oleme osalenud väga mitmes Räpina Aianduskooli poolt korraldatud projek-

tis, poistel on põnev jälgida taimede kasvamist, tore on, kui ise käed mullaseks saab teha. Ja enda kasvatatud tomateid söövad ka need, kes muidu suured tomatisõbrad pole (vähemalt eelmise aasta kurgi-tomatiprojekt näitas seda).“ „Lapsed peavad saama võimaluse näpud mullaseks teha, vaadelda, vastutada ja rõõmu tunda.“ „Eelmisel aastal saime toreda kogemuse kurgitaimede kasvatamisel. Tahaksime teada saada, kas meie klassiruumis kasvavad tomatid sama hästi või paremini kui kurgid. Linnalastele on sellist oma käega ja oma silmaga taime kasvatamist väga vaja. Eelmisel aastal küsis üks poiss, kas nende taimede otsa tulevad "Piknikukurgid" või "Perekurgid". Loodetavasti selle projekti lõppedes enam niisuguseid küsimusi ei teki.“ „Loodusõpetuses on just käsil taimede osa. Lubasin lastele, et paneme kevadel aknalauale üheskoos midagi kasvama. Nüüd leidsin juhuslikult sellise projekti soovikski nüüd tomateid lastega kasvama panna ning õpetada nende eest hoolt kandma - loodetavasti kannab nende töö ka kevadeks vilja!“ „Arendav, väga meeldiv kogemus nii suurtele kui ka väikestele.“ „Kuigi elame väikelinnas, ei tea suur osa lastest, kuidas kasvavad tomatid ja muud taimed. Oleme kasvatanud klassis ka väiksemaid taimi.“ „Loodusõpetuse tunni raames on oluline teha praktilisi töid, kus lapsed saavad ise proovida ja avastada. Samuti on oluline keskkonnateadlikkuse tõstmine ning arusaamine sellest, et ka taimed on elusolendid.“ „Lastele on varasemad projektid väga meeldinud. Toetab meie õuesõpet!“


Edasi... Aedniku eriala õpilaste abiga on tomatisortide seemned külvatud. Taimede tärkamisele järgneb taimede istutamine kassettidesse ja ettevalmistamine transpordiks. Tomatisõbra töökomplekti kuulub sellel aastal neli tomatitaime ja kaks erinevat väetist. Pärast taimede kohale toimetamist saamegi kõik koos asuda tomatite ühise kasvatamise juurde.

Tähtsad kuupäevad Töökomplektid saadetakse osalejatele 11.-15. veebruaril. Projekti koduleht avaneb sõbapäeval, 14. veebruaril. Tomati kasvatamise katse algab 18. veebruaril. Projekti tegevused kestavad maikuu lõpuni. Projekti toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, GreenTop ja Matogard. Katrin Uurman, haridustehnoloog

Aedniku eriala õpilased tomatiseemneid külvamas Foto: A. Käär

Eesti-Vene piiriülene koostööprojekt „Active Village“ sai allkirjad Möödunud aasta 27. detsembril leidis aset sündmus, millest enamik koolirahvast eriti midagi seni ei tea. Nimelt allkirjastasid kolm osapoolt Värskas Seto Tsäimajas pidulikult Eesti-Vene piiriülese koostööprogrammi raames lepingu projekti nimetusega „Active Village“ elluviimiseks. Allkirjastamiseks istusid ühise laua taha lisaks meie kooli direktorile Vene partneri, Pihkvas asuva „Efektiivse põllumajanduse ja aianduse keskuse“ tegevjuht Anna Voitšenko ja MTÜ Setomaa

Liidu tegevjuht Margus Timmo. Nimetatud projekt on kaheaastase pikkusega, rahastusperiood algab selle aasta veebruaris ja lõpeb 2021. a veebruaris. MTÜ Setomaa Liit on projekti algataja ja koordinaator ning soovib projekti raames soetada sõstrakasvatajatele toodangu esmatöötlemiseks kiirkülmutusseadmed. Pihkva projektipartnerid tegelevad peamiselt põdrakanepist valmistatud erinevate teesegude töötlemise ja kuivatamisega, ning soovivad tootmise laiendamiseks

ehitada väikse tootmishoone, kus oleks muude seadmete kõrval ka kuivati.

Aianduskool saaks projektist käegakatsutavat tulu kasvuhoonesse taimede kastmisvee pH regulaatori väljaehitamisest, samuti mobiilse mullaproovide labori soetamisest. Lisaks tuleb nende aastate jooksul koolil organiseerida mitmeid õppepäevi projektipartneritele, kus tutvustatakse soetatud pHregulaatorit ja taimede toitainete omastamise põhimõtteid üldisemalt, viljapuude ja ilutaimede kasvatamist, sordiaretuse küsimusi ja mitmeid muidki teemasid. Projekti on sisse kirjutatud ka mitmed koolitusprogrammid aiandusettevõtjatele nii Pihkvast kui ka Eestist. Kui vene partner saab oma kuivati valmis, avaneb meie inimestel võimalus sõita tutvuma Pihkvas ette võetud uuendustega. Eks ju erinevate projektide üks mõte ongi õppida teiste osapoolte edusammudest, kogemustest ja ideedest. Koolielu muutub aasta-aastalt huvitavamaks, tuues kaasa uusi huvitavaid projekte ja häid koostööpartnereid. Urmas Roht, õppemajandi juht

K.Toom, M.Timmo ja A.Voitšenko koostööprojekti allkirjastamas

Foto: U. Roht


7. oktoober 1951 Kirjutab kooli vilistlane Aino Praakli: „Meie tehnikumi õppemajandil on vili juba ammu pekstud ja kartulid ka juba nädala eest üleval. Nüüd on meil koolimajas elekter. Õhtul on päris valge õppida. Internaadi ruumid on teisel korrusel, kuhu nüüd elektri abil ka vesi tuleb. Enne käisime jões pesemas, kus külmast jäid sõrmed kangeks. Pean märkima, et toit on justkui tsipake paranenud. Väga tihti on meil lõunaks kalasupp, mis viib kohe keele alla. Kalasupis võib ka kala leida.“

Õpilased kapsapõllul Sõjajärgsetel aastatel tuldi meeleldi Räpinasse õppima. Kool oli kuulus, traditsioonidega, seda teati ja tunti üle terve Eestimaa. Õpperuumid olid küll väikesed ja kehvad, kuid hädapäraselt sisustatud ja kodused. Peamine – inimesed olid sõbralikud. Vastuvõtueksameid oli seitse: eesti keel (kirjalik ja suuline), vene keel (kirjalik ja suuline), matemaatika ning NSV Liidu konstitutsioon. Viimasele, tolle aja kõige tähtsamale eksamile ilmus üle 130 õpilase, vastu võeti 36.

„Ütlemata mõnus, et tundi pole vaja minna kaugemale kui alumisele korrusele. Keemia asjad kaasas ja raske tunne südames. Kui ainult selle keemiaga maha saaks. Ongi kell. Kämbut veel ei ole. Milline kergendus kui õpetaja hiljaks jääb. Tuleb. Muheleb ja mul on tunne, et ta kohe teab, et ma pole mitte raasu tänaseks õppinud. Seekord päästavad poisid, kes hakkavad Kämbuga vestlema ja see kestab peaaegu tunni lõpuni – juba kell helisebki. Mate. No Liidia on nii mahe ja malbe, et teda on raske karta. Paistab, et tal on rohkem häbi kui mul, kui vastuse võlgu jään või mööda panen,“ meenutab kooli vilistlane Tiiu Koduvere.

Viiekümnendatel köeti koolimaja keldris asuva keskküttekatlaga. Kütteainena kasutati põlevkivi, kivisütt või ka puitu, mis tuli kohale vedada Veriora raudteejaamast. Õpilasi rakendati “kütteveo toimkonnas”, mis oli üsna raske ja väsitav töö. Poisid aga ei kurtnud, sest töö oli vaja ära teha ja nendest olenes koolimaja kütmine. Toimkonnas olemine tundidest ei vabastanud. Puudumine oleks tähendanud stipendiumi kaotust.

Sillapää mõisa katuse pidid õpilased samuti lumest puhtana hoidma. Majandusjuhataja Rudolf Karu pidas seda teiste tähtsate tööde kõrval kõige tähtsamaks. Sõja ajal oli lossi seintele maalitud kuused, et ära hoida lossi pommitamist vene lennukite poolt. Nüüd oli õpilaste ülesandeks koolimaja seinad valgendada.

Õppevahend – lehtader „Räpinas veedetud aeg oli raske, kuid ilus ja unustamatu. Olen suurt tänu võlgu kõigile õpetajatele. Õppealajuhataja Liidia Teelaht õpetas armastama valgetüvelisi kaski, so loodust; õpetaja Natalie Käämer – mitte kunagi jääda rahule saavutusega, vaid püüda edasi;

õpetaja Adolf Vaigla õpetas meid nägema ilu, sirgete ridade tähtsust töö juures, käitumis- ja töökultuuri, õpetaja Ülo Zirnask, meie kursusejuhataja – püüda alati kõike lahendada rahulikult, sõbralikult, olla hea kaastööline kollektiivis,“ meenutab Džidra Smidt-Pettai.


Viiekümnendatel oli sporditegemine Räpinas nagu moehaigus. Teine moeröögatus spordi kõrval oli daaliad. Sporditööd juhtis ja suunas ka ise väga hea sportlane Ülo Zirnask. Aianduskooli pargis oli kaks võrk- ja üks korvpalliväljak, mis kevadest-sügiseni mängijatest hõivatud. Jooksuradadel ja kaugushüppekastis oli harjutamas kergejõustiklasi, ka kuulitõuge ja kõrgushüpe olid populaarsed.

Sporditüdrukud rõngastega

„Sporditöö kuulus meie igapäevasesse ellu ning seda aitas populariseerida kursustevahelised võrk- ja korvpalli, uisutamise ja kergejõustikuvõistlused,“ meenutab kooli vilistlane KaljuErik Haljasmägi.

Tehnikumi puhkpilliorkestris oli 5060ndatel nii palju mängijaid, et ei mahutud korraga lavale ära. Kooli tantsuõhtutel, kus osalesid nii õpetajad kui õpilased, astus üles kaks koosseisu - ühed mängisid, teised said tantsida.

Puhkpillipoisid Karl-Volrad Küttmanni dirigeerimisel

1950. aastast sai Räpina Aiandustehnikumi direktoriks Bernhard Kärbis. Temast saab mees, kes on aianduskooli juhtinud kõige pikemat aega, tehes seda kuni 1979. aastani. Möödunud aasta novembris tähistati kauaaegse direktori 100. sünniaastapäeva. Põlvamaa kohalikus lehes Koit meenutasid kolleegid austatud direktorit. „Kärbis oskas näha, mis toimus majandis. Ta jõudis varahommikul teha tiiru majandile peale. See, mis oli eelmisel päeval pooleli jäänud, pani ta kõrva taha. Kui meid, õpetajaid, hakati hommikul plat-

sil laiali suunama, oli tal ülevaade olemas. Kärbis valvas seda ka, et ei oleks niisama istumist. Kui mäe pealt Kärbise villis paistis, siis ruttu-ruttu kõik oma positsioonidele. Noori õpetajaid Kärbis jälgis ja suunas. Pärast, kui märkas, et asi on paremuse poole muutunud, siis kiitis ka. Kärbisel oli selline kahe jalaga maa peal olek. Õpilased muidugi armastasid direktor Kärbist. Tõreles mis ta tõreles meiega, aga ta ka kiitis ning vahel viskas nalja,“ meenutab endine aianduskooli õpetaja Malle Terepson-Madisson.

1955. aastal asub Räpina Aiandustehnikumi õppima 14-aastane tütarlaps Malle Zernant, kellel oma kooliajast on kaasa võetud palju sooje mälestusi. Kohe peale kooli lõppu teeb direktor Bernhard Kärbis talle ettepaneku kooli tööle jääda. Õpilastele paremini tuntud nimega Malle TerepsonMadissonist saab õpetaja, kes kannab edasi oma eelkäijate nõudlikkust ning täpsust erialaaines. Õpilaste poolt sügavalt austatud ja armastatud botaanikaõpetaja töötab aianduskoolis kokku 51 aastat.

Kuni 1957. aastani kannab kool nime Räpina Aiandustehnikum ja Põllumajanduskool, sealt alates Räpina Aiandustehnikum. 1957. aastal lõpetab Räpina Aiandustehnikumi Uno Kivistik, kelle noorem vend Jaan Kivistik peagi sama kooli õpilaseks saab. Sel hetkel on veel teadmata, kui elumuutvaks saab noore poisi otsus vanema venna järgi aiandust õppima tulla.

Lugu valmis koostöös Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumiga Liisi Kont, kutseõpetaja

Jaan Telling meenutab: „Räpina jäi eluks ajaks meelde ka sellega, et ilmselt peaaegu igaüks meist koges just siin oma esimest armastust. Ei saanud me ju tol ajal vähematki sellelaadset õpetust, ei olnud kuskilt ka midagi lugeda. Mäletan kui valusad, samal ajal kui head ja kui palju jõudu andvad olid mälestused ja armsama kirjad, kui peale tehnikumi tuli veel samal sügisel minna sõjaväkke, kaugele kodust Kaug-Itta.“

Räpina silmarõõmud paadisõidul


Jõulumelu, lilled ja kassid – floristika eriala kaugõppijate õppereis Riiga Ühel külmal ja kargel hommikul startis Räpinast väike bussitäis lillehuvilisi lõunanaabrite juurde. Kahepäevase õppereisi eesmärk oli viia end kurssi Riias toimuvaga. Esimesel päeval oli meile giidiks Gunita Riia Rahvusvahelisest Floristikakoolist. Alustuseks tutvustas ta meile oma kooli, mis on vanim lillekool Baltikumis (asutatud 1987). Tasulises sessioonõppes tudeerib õpilasi rohkem kui 20st erinevast riigist, rahvusvaheliste kogemustega õpetajate käe all. Terve õppenädal pühendutakse vaid floristika erinevate tehnikate õppimisele ja kohapeal praktiseerimisele, temaatiliste kompositsioonide koostamisele. Lõpetajatel on võimalik saada isegi meisterfloristi diplom. Kool ise on väike, kuid hubane.

Esimene lillepood kassidega

Ilm oli väga külm, tuul meeletu ja edasi liikusime kiire tempoga esimesse lillepoodi. Ees ootas meid mõnusa atmosfääriga koht, kus sai lisaks lillede ostmisele ja imetlemisele hetke puhata linnastressist ning osaleda kalligraafiakursustel. Poes olid ka püsielanikud ehk ringi uudistavad kassid, kes poekülastajatele positiivselt mõjuvad ja eelseisvateks tegemisteks uut energiat juurde annavad. Meile pakuti külalislahkelt sooje jooke, küpsiseid ja räägiti lillepoe tegemistest.

rõõmsa olemisega perenaine. Ta tutvustas meile tööruume, kus käis vilgas tegevus. No tööpuudust selles poes küll karta pole! Kauplus ise oli harjumatult värvikirev, aga samas huvitavalt lõbus. Avaras ja ilmatuma suure kaubavalikuga poes jäi silma hästi palju käsitööd. Oli mida uudistada ja tekkis vastupandamatu soov proovida ise ka samasuguseid jõulukaunistusi meisterdada. Igatahes sellest poest said kõik mingi põneva jõuluidee, mida kodus ise järele proovida.

Soojad joogid joodud, küpsised maitstud ja rahulolevad kiisud paitatud, suundusime järgmisse lillepoodi. Meid ootas ees väga soe vastuvõtt, eriti meeldiv oli nakatavalt positiivne ja

Kolmandas lillepoes oli ratsionaalne ruumikasutus. Pood oli väga sopiline ja kindlasti meeldiks seal mõnele rahulikult nohistada. Ägedalt olid valgustatud riiulite sopistused seintes. Meelde jäi mitmekesine jõuluseadete valik,

Jõulukaunistused teises lillepoes

kimbud, kus olid koos nii elavad kui kunstlilled ja suur valik küünlaid. Riia oli fantastiline, maagiline jõuluvaim täitis tervet linna. Vanalinnas oli väga palju elavat tuld ja jõuluvalgust. Kambaga koos sai esimene õhtu lõpetatud meeleolukalt – pelmeenid, soe jook ja üksmeelne lõbus seltskond. Õppereisi teise päeva märksõna oli kaubandus. Suundusime kohalikku lillelattu, kus tehti meile ringkäik. Lilli oli palju, aga tarvikuid vähem kui Eesti ladudes. Hinnad olid lihtsalt megaodavad ja ei saanud meiegi jätta võimalusi kasutamata. Tagasiteel külastasime hiljuti avatud kaubamaja ning meie väikebuss täitus märkamatult igasuguse kila-kolaga.


Osalejate muljed õppereisist: „Mulle meeldis Riia väga, ma pole varem jõulu ajal käinud. Ikkagi erineb Eestist, lillepoodides tundub jõulupärgade laiem valik. Reis andis mõned ideed ja nipid, kuidas iseseisvalt kaunistada kodu.“ „Reis andis võimaluse oma kursusekaaslasi näha teises keskkonnas. Meil oli lõbus seltskond, kohe õhtu alguses leppisime kokku, et keegi ei jonni ja ei pirtsuta ning oleme positiivsed ja kõikidele pakkumistele avatud.“ „Oli hea võimalus tutvuda naaberriigi floristikaalaste tegemiste, müügi ja poodidega. Sain teada, et Riias asub floristikakool, kust saab väga hea hariduse antud erialal – ühtlasi selgitas veel kord seda lauset: "ära hinda raamatut kaane järgi". Kool ise nii pisike, aga meisterfloristi paber võimalik taskusse pista.” “Kokkuvõttes jäin reisiga väga rahule ja minu meelest on äärmiselt tore, et selline väljasõit korraldati. Lisaks silmaringi avardamisele saime ka oma kursusekaaslastega teises keskkonnas koos viibida ning ühiselt vaba aega veeta.  Tänan imelisi kaasõpilasi, kes olid asendamatuteks reisikaaslasteks ja abiks käesoleva reisikirja kirjutamisel. Kaire-Lea Pihlap, FL17-42-M Fotod: O. Kudrjavtseva, K. Parman, K.-L. Pihalp Kolmanda lillepoe ratsionaalne ruumikasutus

Puhkehetk

„Rakvere kuusepuu“ Riias


Jõulukuuse lõhn ja säravad silmad Jõulukuuse tulede sära, meeleolukas kingilunastus, täis head ja paremat pidulaud, tantsumöllu kannatav saalipõrand – need on vaid mõned märksõnad 13. detsembril toimunud jõulupeost, mis tõi kokku õhtut nautima kogu koolipere. Selle jõulupeo stiiliks oli päkapikk ja punane värv. Punane värv üldpildis andis mõnusa jõulumeeleolu. Ma usun, et igaühele talletus sellest õhtust midagi mälestuste sügavusse, mida taas meenutada. Kellele õhtut avanud külalisesinejad, kellele hää suuvärgiga jõuluvana, kellele maitsev kringel, kellele koolitöötajate etteastel olnud hiiglaslik kitarr, kellele „Anaconda“ paroodia, kellele tantsimine lemmiklaulu saatel – neid võiks nimetama jäädagi. Siinkohal tõstaksin esile kaks lunastusnumbrit, mis mulle endale kõige eredamalt meelde jäid. Minu jaoks omamoodi üllatav ja šokeerivalt meelelahutav lunastusesitus oli esimese kursuse floristide paroodia number, mida vaatasin lausa suu ammuli. Sai ka naerdud. Nimetamata ei saa jätta koolitöötajate esitust, kus kõik hoidsid kinni üüratult pikast, arvatavasti vineerist meisterdatud kitarrist, imiteerides sellel mängimist jõulumuusika saatel. Ma julgen pakkuda, et kitarri pikkuseks võis olla vähemalt kümme pikka sammu. Tähelepanu väärib ka jutukas jõuluvana, kes oskas kompleksivabalt küsida ja kommenteerida. Mõnda lunastajat lausa karastasid jõulumehe küsimused, mille peale vastati kuidas osati. Lunastusviise oli seinast-seina. Oli neid, kes lugesid luuletust, näitasid vahvat jõulumeeleolus videot või esinesid paroodia numbriga, oli ka neid, kes üritasid proovida klassikalisi „vasikasilmi“. Neid viimaseid ootas ees lausa mitu küsimust ja kommentaari. Kuid ka nemad said oma paki kätte.

Aianduskooli kitarristid pillita

Säravad staarid

Kokkuvõttes oli tegu mõnusa koosolemisega, kus sai nautida nii seltskonda, muusikat, suupisteid, jõulukingi lunastusnumbreid kui ka tantsu. Loodetavasti võtab järgmisel aastal veel rohkem inimesi üritusest osa. Mariana Žurauskaite, KK17-52-K Fotod: V. Truija Jõulupidulised ME16-41-K kursuselt


Kanaaride suurim botaanikaaed pea majakõrguste piimalillede, draakonipuude ja kaktustega Kui Kanaaride suurim ja maailmas tuntuim Loro loomaaed asub Tenerifel, siis pea samaväärne botaanikaaed asub Gran Canaria pealinnast Las Palmasest 7 km lõuna pool mägedevahelises kanjonis San Telmos. Tegemist on Hispaania suurima botaanikaaiaga, mis geograafiliselt paikneb ju süda Aafrikamandri lähedal Atlandi ookeanis, kust ekvaatorini on üsna vähe maad. Aed on paigutatud nii, et ta hõlmab kõiki saare ökosüsteeme. Botaanikaaed hõlmab 10 ha suuruse ala. Laiemale publikule avati aed 1952.a. Aias on esindatud pea 2000 erinevat taimeliiki, mis on eksponeeritud suuremate gruppidena. Muidugi on aukohal ainult Kanaari saartele omased 500 endeemset liiki. Nii võid viibida ämmakeelestikus ehk viigikaktuste salus, sammaskaktustikus, draakonisalus, bambustikus ja ka kohalikus kanaari männikus. Kanaari mänd (Pinus Canariensis) on Kanaari saartel kõige levinum puuliik. Kanaari mänd on vastupidav metsatulekahjudele ning on visa põlema, kuna sel on paks koor, mis kaitseb puud ka kahjurite ja mädanemise eest. Teda kohtab pea kõigil saartel välja arvatud Fuerteventura ja Lanzarote. Mänd kasvab alguses aeglaselt, kuid viiendal aastal kasv kiireneb. 30aastaselt on mänd 15–20meetri kõrgune, misjärel puu kasv aeglustub ja 75aastasele puule kõrgust enam ei lisandu. Keskmiselt jääb Kanaari männi kõrguseks 30–40 meetrit ning läbimõõduks 2,5 meetrit. Seejärel võib puu aja jooksul veidi küll ehk «juurde võtta» ja elada sadu aastaid. Kanaari männil on veel üks huvitav omadus, nimelt võtab ta oma juurestikuga vähem vett kui ta seda pinnasesse ise annab – seega on ta Kanaari looduses ka magevee tootja.

Kanaari piimalill (Euphorbia canariensis) võib kasvada 3–4 meetri kõrguseks, taludes kuni –2°C külma. Seda, ainult Kanaaridele omast sukulenti võib kohata kõikjal looduses, aga ka linnahaljastuses. Tegemist on meilgi populaarse toataimega. Botanikaaia tegelik omanik oli José de Viera y Clavijo (28. detsember 1731– 1813), kes oli hispaania usumees, ajaloolane, botaanik, etnograaf ja professor, kuid keda tuntakse Kanaari saarte

Draakonipuude metsas

Piimalillestikus

Kanaari männikus

ammendava ajaloo kirjapanija ”Historia de Canarias” poolest. Ta sündis Tenerife saarel Realejo Alto linnas, linnapea Gabriel Viera del Álama pojana. Tema alustas ka taimede kogumist. Nagu ikka juhtub, oli vahepeal kõik unustuses. Edasi jätkas aia täiendamist ja kollektsiooni arendamist rootsi-hispaania päritolu botaanik Erik Ragnar Svenssoni (1910–1973). Tegelikkuses ongi aed just tema elutöö. Pargi peamine tõmbenumber on sukulentide kollektsioon, Jardín de Cactus y Suculentas, mis moodustab omaette aia osa. Siia on koondatud pea 10 000 erinevat sukulenti ja nende kultivari. 1983. a loodi aia juurde seemnekollektsioon, mille ülesanne on kaitsta, uurida ja paljundada Kanaari saartele, aga ka Mikroneesia piirkonnale omaseid puuliike (400 endeemset liiki).

Siin kasvab isegi võilill puuna

Sellepärast on aias ka Mikroneesia osakond, mis võimaldab hetkelise kõrvalpõike maakera teisele poole, aga enam-vähem samasse kliimatsooni. Aias on külalistel võimalik tutvuda ka herbaariumiga, teadustöö ja raamatukoguga. Viibisin selles imelises botaanikaaias terve päeva. Kahjuks peab sinna sõitma Las Palmasest taksoga, sest mingit turismimarsruuti nimetatud koht ei hõlma ja kindlasti tuleb taksojuhiga ka tagasisõidu osas kokku leppida. Seega läks mul edasi-tagasi sõit maksma 25 €, aga botaanikaaeda sissepääs on samas kõigile tasuta. Kaasa tasub võtta ka kerge eine ja joogivesi, sest mingit toitlustamist ja joogivee ostmise võimalust botaanikaaias ei ole. Toivo Niiberg, kutseõpetaja


Aianduskooli töötajate talveseminar Värskas Talveseminari päev algas kogunemise ning väga maitsva hommikuampsuga Värska Kultuurikeskuses, kus kogu seminari asjalikum pool aset leidis. Kolleegid said uue aasta tervitusi vastastikku edastada ning asiseks päevaks hoogu koguda. Seminari ametlik osa algas tööjuubelite ja sünnipäevaliste meeles pidamisega. Nii mõnigi tööjuubilar üllatus, et aastaid aianduskoolis ridamisi juba nii palju. Koolitaja Helle Kahro esines põneva käsitlusega suhtlemisoskustest. Rõhk oli suhtlemises konflikti vältimisel läbi mõistmise, et me oleme erinevad ning tüli ei tasu sikutada neile tasanditele,

kus see lahenduseni ei vii. Seminari päeva viimane punkt oli õpetajate palgaastmete kriteeriumite väljatöötamine. Arutelu sujumiseks toimus töö gruppides ning ajagraafikus püsides said kõik grupid töö tehtud ja ette kantud. Samal ajal meisterdasid ülejäänud töötajad Maret Vabarna juhendamisel tekstiilist poekottidele pakutrüki tehnikas kaunistusi. Mitteametlik ehk pidulikum osa toimus Seto Tsäimajas, kus lisaks soojale toale ja maitsvale pärimustoidule kostitati meid ka seto laulu, pillimängu ja kommetega. Tiina Länkur, kutseõpetaja

Pakutrüki töötuba Foto: M. Kruusamäe

Alanud hommik on puhas ja värske kui äsja sadanud metsade valge, lumine rüü. Helbeid lendleb õhus, liugleb üle lauge, mulle näib, et miski pole enam kättesaamatu, kauge. Jäise õhu hinguses ja hommikuvalguses aina tuhmuvad tähed. See kõik ja su äsja öeldud sõnad sulavad taevalikuks hetkeks, mis liialt tuttavana näib. Tuuli Geetsia Tšaškin, FL18-42-K Suur tänu kõigile, kes lehenumbri ilmumisele kaasa aitasid.

Ajaleht ootab kaastöid kulli.nommistu@aianduskool.ee Väljaandja Räpina Aianduskool, Pargi tn 32, Räpina 64505 Toimetajad Külli Nõmmistu, Liisi Kont Küljendaja Valdur Truija

Jaanuarikuu nali „Mis aeg see on: mina köhin, sina köhid, tema köhib, meie köhime?“ küsib õpetaja. „Ju see ikka külm aeg on,“ vastab Juku pikemalt mõtlemata.

Profile for Räpina Aianduskool

Aeg & Vaim 2019 jaanuar  

TÄNASES LEHES: Hakkame lõpetama! Vasikasilmad jõuluvanale! Võilillepuu! Active Village, Click & Grow, eTwinning! Vilma ja Venus otsivad sõp...

Aeg & Vaim 2019 jaanuar  

TÄNASES LEHES: Hakkame lõpetama! Vasikasilmad jõuluvanale! Võilillepuu! Active Village, Click & Grow, eTwinning! Vilma ja Venus otsivad sõp...

Advertisement