Issuu on Google+

HARIDUSSÜSTEEM

Sisukord 1. Mis on õppimine? .............................................................................................................. 2 2. Mida õppida kaardimängust? ............................................................................................. 2 3. Miks õppida? ..................................................................................................................... 3 4. Ametite andmebaas............................................................................................................ 4 5. Eesti haridussüsteem.......................................................................................................... 4 6. Õppimisest ........................................................................................................................ 5 7. Huviharidus ....................................................................................................................... 6 8. Kust saada edasiõppimise kohta infot?............................................................................... 7 9. Õpingute rahastamine ........................................................................................................ 7 10. Kooli sisseastumine ja eriala valimine.............................................................................. 8


1. Mis on õppimine? Slaid 1

Aeg 5 min

MIS ON ÕPPIMINE?

• Mitteformaalne õppimine • Informaalne õppimine

Õpilasele: Mis on õppimine? Millal inimesed õpivad? Lühiarutelu. Õppimine on pidev protsess; inimene õpib pidevalt midagi – nii sõpradega juttu ajades, mängides, huviringis käies, vanematel koduseid töid teha aidates kui paljudes teistes situatsioonides. Üldiselt võib hariduse puhul eristada formaalset, mitteformaalset ja informaalset haridust. • • •

Formaalharidus on hariduse omandamine õppeasutuses ja õppekava alusel. Mitteformaalne haridus on õppimine väljapool koolitunde, nt kursustel jms. Informaalne haridus on näiteks see, kui isa õpetab poega mootorratast parandama.

2. Mida õppida kaardimängust? Slaid 2

Aeg 5 min

MIDA VÕIB KAARDIMÄNGUST ÕPPIDA?

2


Karjäärispetsialistile: www.mitteformaalne.ee/index.php?file=284 Arutlege õpilastega - mida õpetab kaardimäng või näiteks korvpallitrenn? Formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppimise tutvustamiseks võib arvuti kasutamise võimaluse korral mängida sebralehma mängu aadressil: euroopa.noored.ee/files/sebralehm/sebralehma_tegu.html

3. Miks õppida? Slaid 3

Aeg 5 min

MIDA ANNAB ÕPPIMINE? Haridustase Võimalused tööturul Töötasu

Karjäärispetsialistile: Arutelu noortega: Selgita hariduse ja tööturu vahelisi seoseid. Korralik haridus tagab paremad väljavaated tööjõuturul ja sageli ka suurema sissetuleku. Arutelu illustreerimiseks võiks kasutada ajakohast statistikat. Vt lisaks: • •

Registreeritud töötud haridustasemeti (http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11328) 16- aastaste ja vanemate ekvivalentnetosissetulek haridustaseme lõikes pub.stat.ee/px-

web.2001/Dialog/varval.asp?ma=ST05&ti=16%2DAASTASED+JA+VANEMAD+SISSETULEKUK VINTIILI+JA+HARIDUSTASEME+J%C4RGI&path=../Database/Sotsiaalelu/09Sissetulek/&lang=2 Hõivatus haridustasemeti pub.stat.ee/pxweb.2001/Database/Sotsiaalelu/15Tooturg/08Rahvastiku_haridustase/06Haridustase_ja_keeleoskus/06 Haridustase_ja_keeleoskus.asp

Tööpakkumised haridustasemete lõikes (www.cv.ee)

Allikad: www.cv.ee, Statistikaamet

3


4. Ametite andmebaas Slaid 4

Aeg 10 min

AMETITE ANDMEBAAS www.rajaleidja.ee/akab

• Töötingimused ja nõuded tervisele • Ametis vajalikud oskused, teadmised ja iseloomuomadused • Nõuded haridusele • Tulevikuväljavaated

Õpilasele: Andmebaasist leiate vastuseid järgmistele küsimustele: Millised on töötingimused ja nõuded tervisele? Milliseid oskusi, teadmisi ja iseloomuomadusi on selles ametis vaja? Millised on nõuded haridusele? Millised on tulevikuväljavaated? Karjäärispetsialistile: Uurige koos õpilastega andmebaasi ja erialasid, sooritage erinevaid otsinguid nt nõutava haridustaseme põhjal.

5. Eesti haridussüsteem Slaid 5

Aeg 10 min

EESTI HARIDUSSÜSTEEM PÕHIHARIDUS KESKHARIDUS KÕRGHARIDUS

põhikool

gümnaasium

kutsekool

kõrgkool

Õpilasele: Pärast põhikooli on mitu võimalust oma haridustee jätkamiseks. Õppida võib gümnaasiumis, kus põhirõhk on üldainetel. Põhilist tähelepanu pööratakse mõtlemisele suunatud ülesannetele, arutlemisele, uurimisele ja lugemisele. Gümnaasiumist saad edasi õppima asuda ülikooli, rakenduskõrgkooli ja ka kutsekooli. 4


Kutseõppeasutustes omandatakse lisaks üldainetele ka praktilisi oskuseid ning on võimalik spetsialiseeruda kindlale erialale. Kutseõppeasutustes õppimine annab Sulle ettevalmistuse, et olla hea töötaja mõnel praktilisel alal. Pärast kutsekooli on samuti võimalik õppida ülikoolis, rakenduskõrgkoolis ja on ka võimalus tööle asuda. Asudes pärast põhikooli lõpetamist tööle, on võimalik omandada keskharidus soovi korral täiskasvanute gümnaasiumis. Seda varianti kaaludes tuleb arvestada, et töö kõrvalt hariduse omandamine nõuab tavapärasest rohkem tahet, jõudu ja jätab Sulle vähem isiklikku aega (www.rajaleidja.ee). Pärast gümnaasiumi lõpetamist võid valida paljude erinevate võimaluste vahel, näiteks: 1. minna tööle Eestis või välismaal; 2. jätkata haridusteed • kutseõppeasutuses • ülikoolis • rakenduskõrgkoolis • eraülikoolis • mõnes välisriigi õppeasutuses • Eesti õppeasutuses ning õppida ka külalistudengina mõnes välisriigi õppeasutuses. 3. alustada ettevõtjana; 4. minna vabatahtlikuks välismaale. Karjäärispetsialistile: Arutage noortega, et ükski valik ei ole tupiktee, kuid mõned valikud teevad lihtsamaks mõned järgmised valikud. Nt on mõned kutsehariduse erialad, mille lõpetamise järel on lihtsam asuda õppima sarnasele erialale rakenduskõrgkoolis. Samuti on kutsekoolides erialasid, mis eeldavad keskkharidust.

6. Õppimisest Slaid 6

Aeg 1 min

Mida rohkem sa õpid, seda rohkem sa tead. Mida rohkem sa tead, seda rohkem sa unustad. Mida rohkem sa unustad, seda vähem sa tead.

Miks siis õppida?

5


Slaid 7

Aeg 3 min

Meie teadmised jäävad vanaks, seepärast vajame uusi.

Õpilasele: Paljusid praegu igapäevasteks peetavaid ameteid ei olnud 20 aastat tagasi veel olemas ja küllap pole ka praegu olemas neid ameteid, mille järgi on vajadus 20 aasta pärast. Elus hästi hakkama saamiseks peab olema valmis õppima pidevalt midagi uut. Ei saa loota, et õpid ära ühe ameti ja siis teed seda kogu elu.

7. Huviharidus Slaid 8

Aeg 3 min

HUVIHARIDUS kohalikud huvihariduse pakkujad (kontaktid)

Karjäärispetsialistile: Huvihariduse teemal arutlemise juures lisa slaidile kohalikud võimalused huviharidusega tegelemiseks (sh kontaktid).

6


8. Kust saada edasiõppimise kohta infot? Slaid 9

Aeg 10 min

KUST LEIDA EDASIÕPPIMISE KOHTA INFOT? www.rajaleidja.ee/kusoppida Lahtiste uste päevad Karjäärispetsialistid Messid

Õpilasele: Kuidas saada infot edasiõppimisvõimaluste kohta? *Õppeasutuste kodulehed (leiad näiteks Rajaleidja.ee abil) *Teavitamis- ja nõustamiskeskused leiad http://www.rajaleidja.ee > Karjääriabi *Karjäärispetsialistid *Messid ja suurüritused *Lahtiste uste päevad *Inimesed, kes juba õpivad sel erialal või töötavad sind huvitavas ametis Karjäärispetsialistile: Harjutage otsingute sooritamist veebilehtedelt ja tooge välja lehtede erinevused. Küsi õpilaste käest, millistelt veebilehtedelt oli mugav infot leida ja miks? Samuti võiks välja tuua, millist lehte oli keeruline kasutada jms. Küsi õpilaste käest, mida nad teavad haridus-/ infomesside kohta.

9. Õpingute rahastamine Slaid 10

Aeg 15 min

KUI PALJU RAHA ON ÕPPIMISEKS VAJA?

7


Õpilasele: Milliseid kulutusi näed ette seoses õppimisega? Koosta endale eelarve. Kas arvestasid nt sõidukuludega, öömajaga, kui õppeasutus teises linnas jms? Karjäärispetsialistile: Arutelu teemal: millised on võimalused kulusid kokku hoida? Slaid 11

Aeg 10 min

ÕPINGUTE RAHASTAMISVÕIMALUSED • Õppetoetused • Stipendiumid • Õppemaksulaen ja hariduslaen • Õppelaen • Töötamine

Karjäärispetsialistile: Arutlega õpilastega erinevate õpingute finantseerimisallikate kasutusvõimaluste- ja vajalikkuse üle. Millise olukorras on otstarbekas mingit viisi kasutada? Vt lisaks Stipendiumitest www.rajaleidja.ee/index.php?id=55309 Õppelaenu ja õppetoetuste seadus

10. Kooli sisseastumine ja eriala valimine Slaid 12

Aeg 5 min

KOOLIDE SISSEASTUMISTINGIMUSED INFOT SAAD - lahtiste uste päevadelt - konsultatsioonidelt - tuttavatelt

8


Õpilasele: Enne kooli kandideerimist tee endale selgeks sisseastumistingimused. Karjäärispetsialistile Vt lisaks grupinõustamiskava Õppimine on karjäär slaid 14

Slaid 13

Aeg 5 min

MIKS KUKUTAKSE KOOLIST VÄLJA?

Õpilasele: Eriala ja kooli valikul võib eristada kahte tähtsat osa. Esiteks, oma soovides ja võimetes selgusele jõudmine, mis määrab ära valdkonna, millega tegeleda tahetakse. Teiseks, uuringud selle kohta, kus ja kuidas antud eriala õppida saab. Kui kooli lõpetamisel veel kindlalt ei teata, mille järgi eriala valida, tehakse valik tihti mõne üldise teguri järgi, nt palganumber või võimalus hiljem tööd saada. Tihti otsustatakse selle põhjal, kui positiivselt sõbrad-sugulased erialasid kirjeldavad. Valikuid mõjutab ka erialale sisseastumise kergus, võimalused ja tingimused. Arvesse tuleb võtta aga seda, et igaühel on erinevad omadused ja huvid ning see, mis sobib sõbrale, ei pruugi sobida Sulle. Juhuslik erialavalik on üks peamisi koolist väljalangevust mõjutavaid tegureid. Kooli sissesaamine ja seal püsimine on kaks täiesti erinevat asja, kusjuures alati ei ole põhjuseks nõrgad võimed, vaid ka eriala õpetamise erinevus oodatust, motivatsioonipuudus, õpiraskused jne. Sageli ei ole pettumine tingitud mitte huvi vähenemisest oma eriala vastu, vaid hoopis viisist, kuidas seda eriala õpetatakse.

Slaid 14

Aeg 5 min

MILLISEL ERIALAL ÕPPIDA? MILLIST AMETIT ÕPPIDA?

9


Õpilasele: Kasuta kõikvõimalikke mooduseid info kogumisel (brošüürid, lahtiste uste päevad, reklaamüritused, koduleheküljed, suhtlemine inimestega, kes sellel erialal või selles koolis õpivad või on õppinud jne). Kontrolli, mis on eriala nimetuse taga, sest: • Ühe ja sama nimetusega valdkonna all võidakse õpetada erinevaid aineid, äärmuslikul juhul isegi erinevaid erialasid. • Õppeasutused erinevad üksteisest lähenemisel eriala õpetamisele, näiteks võib üks kõrgkool spetsialiseeruda praktiliste oskuste andmisele, teine aga tegeleb pigem teooriaga. • Õpetamise tase võib ka sarnase õppekava korral kardinaalselt kõikuda. Tee järgmist: • Selgita, millist haridusttõendavat dokumenti on õppeasutusel õigus anda. • Uuri, kas õppeasutust aktsepteeritakse ka tööturul ning milline on tema maine. • Kes konkreetses õppeasutuses väljavalitud eriala õpetavad. • Uuri õppekava, sest see annab ülevaate, mida antud eriala õppimine endast kujutab. • Kogu nii ametlikku kui mitteformaalset infot. Sel ajal, kui eriala omandad, muutub ka tööturg, nii et kindlasti tuleb tähelepanu pöörata tööturutrendidele. Karjäärispetsialistile: Internetiühenduse olemasolul näita jutule illustreerivat materjali nt otsi eelnevalt mõne kooli koduleht, mida koos vaadata jms. Eriala valikul tasub tõsiselt kaaluda erialasid, mis on pikemat aega olnud õppurite hulgas ebapopulaarsed, kuid mille õppimise raskust on õppurid peljanud. Põhjus on lihtne — kuna nende erialade lõpetajaid on viimastel aastatel olnud vähe, on tööturul just neist spetsialistidest puudus. On loogiline, et kui kellestki on puudus, siis on tööandja nõus vajalike teadmiste-oskustega inimesele pakkuma suuremat palka ja paremaid töötingimusi.

10


Haridussysteem_taustainfo_slaididele