TEKST: RIINA LUIK, KULTUURIAJAKIRJANIK / FOTOD: RAHVUSOOPER ESTONIA ARHIIV, INTERNET
Briti legendaarse kostüümikunstniku David Walkeri poolt ligi viiskümmend aastat tagasi balletile „Giselle“ loodud originaalkujunduse taas lavale toomisest on Euroopas saanud suisa suurmood. Estoniasse saabus Walkeri üliromantilist nägemust taaselustama briti juurtega Alex Lowde.
Rahvusballetis (endine London Festival Ballet). Kahjuks ta suri 2008. aastal ning tulevased lavastajad ja kunstnikud ei lähtunud enam tema kunstilisest nägemusest. Minu osalus Walkeri loomepärandi taas lavale toomisel on seotud eeskätt sellega, et meid esindas sama agentuur ning nad otsisid kunstnikku, kes suudaks originaalversiooni autentselt lavale tuua. Räägitakse, et Walkeri lavakujunduse ja võrratute kostüümide taas lavale toomisest on saanud omamoodi trend. See on tõesti nii! Kuid ma ei imesta selle üle, sest Walkeri romantiline nägemus oli äärmiselt populaarne nii siis, kui see lavale toodi kui ka tänapäeval. Inglise Rahvusballett kasutas aastakümnete jooksul ka teisi „Giselle’i“ kujundusversioone, kuid nad naasid ikka ja jälle David Walkeri versiooni juurde.
Giselle – Tamara Karsavina / Albrecht – Vatslav Nižinski, 1910
meil ja mujal
22 23
Mis oli selle põhjus? Arvan et, sellest oli saanud omamoodi klassikalise balleti arhetüüp, traditsioonide hoidja ja kandja. Möödunud sajandi 60. ja 70. oli teatrikunstis periood, mil lavakujundused olid väga maalilised, romantilised ja kaunid ning need seostusid otseselt publiku nägemusega klassikalisest balletist.
Kohtume vaid paariks päevaks Suurbritanniast Tallinnasse saabunud kostüümikunstnik Alex Lowdega rahvusooperi õmblusateljees kangarullide, pooleli olevate kostüümide, ilupaelu ja pitse silmini täis karpide-kastide värvirõõmsas labürindis. Selle üürikese pooltunni, mis on Alexil tegelikult ette nähtud puhkuseks, ohverdab ta aga suurima heameelega ajakirjanikule, et rääkida vaimustunult oma tööst seoses 7. aprillil lavale jõudva „Giselle’iga“. Kuidas see õigupoolest juhtus, et te Walkeri legendaarseks saanud lavastust Estoniasse kujundama sattusite? David Walker lõi lavakujunduse ja kostüümid ühele maailma romantilisemale balletile „Giselle“ aastal 1971 Inglise
Milline on teie varasem kokkupuude klassikalise balletiga? Olen loonud kostüüme nii ooperi- kui moderntantsuteatritele, kuid „Giselle“ on minu esimene vahetu kokkupuude klassikalise balletilavastusega. See on äärmiselt põnev, sest pean suutma kostüüm-kostüümi haaval, detail-detaili kaupa ellu äratada David Walkeri võlumaailma. See köidab mind, sest õpin selle käigus väga palju: iga kostüüm on ju kui omaette mikrokosmos, selles on nii tohutult detaile! Ma pean mõtlema ja nägema asju täpselt samamoodi nagu nende looja 46 aastat tagasi. Täna olen ma siin, et vaadata üle juba proovivalmis saanud kostüümid ja tegema ära kostüümiproovid, et õmblejad saaksid oma tööga edasi liikuda. Klassikaline balletikostüüm on rätsepatele tõeline väljakutse: see peab istuma perfektselt seljas, kuid andma tantsijale samas absoluutse vabaduse.
Klassikaline balletikostüüm on rätsepatele tõeline väljakutse: see peab istuma perfektselt seljas, kuid andma tantsijale samas absoluutse vabaduse. Teile teise kunstniku poolt loodu lavale toomine justkui vabadust ei anna … (Naerab) Annab küll! See algab juba materjalide valikust, mis on otseselt minu kanda – enam pole saadaval paljusid materjale, mida Walker ligi viiskümmend aastat tagasi kasutas. Kuid ega minu eesmärgiks ei ole ajaloolise kostüümi
ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17
„Giselle“ – romantilisem kui eales varem