Läbi musta augu sisu prev

TIIT KÄNDLER Läbi musta augu Reeda, Kati ja Peetri reis Õueonuga paralleelsesse universumisse ja tagasi

Läbi musta augu Kirjutas Tiit Kändler Joonistas ja kujundas Eerik Kändler Toimetas Anu Jõesaar Kirjastas Otto Wilhelm (2017) Kõik õigused kaitstud Trükkis Print Best Trükikoda ISBN 978-9949-9793-5xz-6

9

1. OTSUSTATAKSE REISIDA SINNA, EI TEA, KUHU

Kurgla küla lapsed: Reet, Kati ja Peeter. Kurgjõgi ja Rebasmets.

Õueonu tegemised. Universum

25

2. KUUSEPUU UNIVERSUM JA KADUNUD ÕNGE MÕISTATUS

Null ja lõpmatus. Peetri tuba. Õng kaob

31

3. MUSTA AUGU TUME ELU

Asjade kadumine. Musta augu teke. Suur Pauk ja havikala

45

4. MIS HOIAB KÕIKE SEDA KOOS

Neli põhijõudu. Ouroborus ja inimene koht universumis

59

5. RUUMIS ON PALJU RUUMI

Seljakotid ja teemoon. Aeg. Kuidas asjade asupaika mõõta

81

6. SAUNASAHVER ÄRKAB ELLU

Bumerangid. Multiversumid. Einsteini kaks relatiivsust.

Läbi saunasahvri prao

99

7. VÕÕRA UNIVERSUMI ASUKAD

Singulaarsus, teravaim nõel. Teises universumis. Tundmatu rahvas

111

8. VÄLJASURNUD RAHVA PLANEET

Neandertallaste ilmumine. Tundmatu planeet. Teadmised tuulest

123

9. KETASPLANEEDI SALADUSED

Kahe poolega planeet. Aja tajumine. Õng leitud. Neandertallase ajalugu

139

10. TAGASITULEK ISAMAA JUURDE

Teke ja Meeto ilmumine. Neanderi naised. Pärlineelaja.

Läbi Prao tagasi. Esimene tund. Meeto lahkumine

157

11. MAA PEAL KAHE MÕTTEGA

Astronoom augus. Tead, ei tea

0. NULLI JA LÕPMATUSE VAHEL Millest sai reis paralleeluniversumisse alguse

Alguses ei olnud seda raamatut, ei olnud seda kirjutavat kirjanikku ega seda lugevat lugejat, ei olnud seda lauda ega seda arvutit, ei olnud seda maja, seda küla, seda maad, seda merd ega seda Maad, mille peal nüüd on kõik need külad ja linnad, metsad ja mered. Ei olnud Päikest ega tähti ja isegi musta öötaevast ei olnud.

Siis juhtus midagi. Võib-olla lendas kohale üks kana, nii nagu muistne legend pajatab, ja munes ühe muna ja sellest tuli välja kana ja munes ühe muna ja sellest tuli välja kana ja munes ühe muna ja sellest tuli kana ja munes ühe muna … Ja nii edasi, lõpmatuseni. Aga kuna kõik see kestis nii pika aja, et keegi ei saa seda kokku lugeda, siis oli mahti, et tekiks Päike ja Maa ja mered ja maad ja metsad ja külad ja linnad ja loomaaiad. Tekkis kõik, mis on olemas, ehk kogu ilmamaa, mida me kõigis maailma keeltes nimetame ilusa sõnaga: UNIVERSUM. Eesti keeles võime me seda hellitlevalt kutsuda ka nimedega ilmamaa või maailmakõiksus, sest selle sisse mahub kõik, mida me suudame näha ja tunda. Me ei tea, kuidas universumi alge, imetilluke seeme äkitselt olema sai, ja nõnda nimetame selle tekkimist Suureks Pauguks.

7

Me ei tea, miks ja kuidas Suur Pauk toimus, ei täpselt ega ebatäpselt. Aga meil on põnev selle üle mõtelda. Me teame kindlalt vaid ühte. Alguses oli meie universum imeväike, umbes null, ja praegu on peaaegu lõpmatus. Sellest me peamegi lähtuma.

Alguses olnud nullist ja praegu nähtavast, kuuldavast, katsutavast, maitstavast ja nuusutatavast universumist, mis ongi meie lõpmatus, saab alguse meie reis tundmatusse universumisse.

Reisi käigus teeme selgeks, miks on universum võrreldes inimesega nii suur ja universumi üles ehitanud algosakesed nii väikesed. Me uurime, kuidas universum pärast tekkimist arenema hakkas, millest see koosneb ja kas lisaks meie universumile on veel teisi universumeid. Me näeme, et elame nulli ja lõpmatuse vahel.

8

1. OTSUSTATAKSE REISIDA SINNA, EI TEA, KUHU Kurgla küla lapsed: Reet, Kati ja Peeter.

Kurgjõgi ja Rebasmets. Õueonu tegemised. Universum

Päev tundus tulevat ilus. Hommikune udu tõusis kergelt aurates üles ja heinamaa tagant paistev mets muutus päikesekiirtes justkui võlumetsaks. „Kui hea on täna rebastel ja tihastel, nad ei pea kusagile vihma eest varjule minema,“ ohkas Reet. Temal oleks pidanud ju olema tore vaadata, kui vahva tuleb ilm, ja mõtelda, et äkki saab isaga või emaga ujuma minna – aga ei olnud. Reet elas ühes väikeses laialipillutud külas ühes kenas majas oma õe ja ema ja isaga ja muidu oli elu vahva ja ka koolis polnud eriti igav käia, aga nüüd oli Reet kurb. Sest tema kuues klass sõitis suvise koolivaheaja saabudes reisile, aga tema kaasa minna ei saanud. „Meil ei ole nii palju raha,“ ütles isa lõpuks välja. Tuli maja katus uueks teha ja kui nüüd viienda klassi lõpetanud Reet tahtis enesele iPadi, aga tema just lasteaia lõpetanud õele oli äsja kingitud nutitelefon ja talle peab ostma veel hulga kooliasju, ei jäänud reisi jaoks enam kuidagi raha üle. „Teeme parem siin midagi huvitavat,“ püüdsid isa ja ema Reeda tuju parandada. Reet oma isa juba tundis. Muidu oskas ta

9

palju trikke, aga kui ta midagi ära otsustas, siis jäi enesele kindlaks. Nii et isegi nurudes polnud lootust oma tahtmist saada.

Miks küll nii kaugele reisile minnakse, nukrutses Reet, kes oli niigi enamjaolt tõsine, ja punus hajameelselt oma helepruunidesse juustesse patse. Siis istus ta oma pianiino taha ja mängis ühe oma lemmikpaladest, kunagi Saksamaal elanud ilusa nimega helilooja Ludvig van Beethoveni „Elisele“. Selle rõõmusnukrad helid kandusid lahtisest aknast jõeni ja mööda selle luhta laiali.

Reeda kodu oli maakera peal, ei väga põhjas ega väga lõunas, ühes väikeses riigis, mille nimi oli kõige kodusem. Selles riigis nimega Eesti on üks suur linn Tallinn ja siis veel mitu pisemat linna. Aga enamjaolt elavad inimesed laiali mööda aleveid ja külasid, nii nagu elas alevi lähedal külas ka Reet koos oma perega.

Muidu on külas üpris kena elada, sa ei ole otse keset linna kära ja müra. Linna keskel on parem elada, kui oled seal elanud kogu elu, nii ei pane müra tähelegi. Aga häda on siis, kui jääd maha

10