Rahukas 70

Page 1

Rahukas on tagasi! Ajalehes tuleb juttu:

Kooliõe soovitused Rahukas minevikus Suur intervjuu Egon Nuteriga ...ja paljud teised teemad


JUHTKIRI KOOLILAUL Kaari Sillamaa

Siin keset Nõmme vaikust, pea kohal puude kroon, armas kui ema paitus, elab üks kool. Elab ja vaatab ilma, vana ent siiski uus. Koolil on lapse silmad, ja naeratus Rahumäe kool, Rahumäe kool, elus meid saatma jääb. Vaeva on väärt tema tänane päev. Rahumäe kool, Rahumäe kool, valgustab kord me teed. Meid ja me lapsi kutsub see kool, tagasi veel, meenuks et koolitee. Laps haarab seitsmel meelel, kõike kui kasvav taim. Kõneleb luulekeeles, hea koolivaim.

Õpetab endast andma, selle'el kel puudus näib. Õpetab raskust kandma, ka püstipäi. Rahumäe kool ... ... tagasi veel, Meenuks et see, Rahumäe koolitee.

2

Rahuka kevadnumber jäi koroonaviiruse kiire leviku tõttu paraku pooleli. Planeerisime Rahuka 70. numbrit, kaastööd laekusid: Pille - Riin uuris õpilastelt pühade pidamise traditsioonide kohta; Merili ja Marelle avasid kendama võlusid; Mirta Flo jalutas kaameraga koolimajas ringi ja jäädvustas meie kaunite kunstide suurepäraseid töid; Cindella aga kirjutas 9.a klassi muljetest teadusnädala raames toimunud Fotografiska külastusest ja tutvustas lähemalt näitust “Mere leiud”; oli ette valmistatud intervjuusid jne, jne. Veel suurema huvi äratamiseks ajalehe töö vastu külastas Rahukas 8. märtsil Postimees Juuniori toimetust. Nädala pärast aga kuulutati Eestis välja eriolukord. Me kõik sattusime uude olukorda, millega püüdsime rahulikult hakkama saada. Rahuka kevadnumber jäi siiski ilmumata. Nüüd aga läheme uuele katsele ja pöörame pilgu tulevikuhorisondile. Kevadnumbrist on saanud sügisnumber. Viirus pole aga paraku kuskile kadunud ja peame kõik kollektiivselt tähelepanelikud olema, hügieenireegleid ja nõudeid jälgima. Küll nii üheskoos pingutades ka sellest viirusest peagi jagu saame. “Traditsioonid ehk tavad ehk kombed on Rahumäe koolis au sees.” See lause on pärit Rahuka 19. numbrist, mis oli Vilistlaste-eri, aasta oli siis 2007. Nii see tõesti on. Üheks traditsiooniks on ka koolilehe väljaandmine. Meedia ümbritseb meid tänapäeval kõikjal. Internetist on saanud üks peamisi meediaehk ajakirjanduskanaleid. Proovime ikka au sees hoida ka trükiajakirjandust, sest trükikojast saabunud värskel lehel on eriline lõhn. Ükski säuts ega ajaveebi postitus ei asenda kunagi krõbisevat paberlehte, mille hommikukohvi ja saiakeste kõrvale avad. Korraldasime küsitluse, kuidas suhtutakse trükiajakirjandusse. Küsitluse tulemused ongi käesolevas numbris avaldatud. Koolilehe fookus on kindlasti suunatud kooliteemadele. Sel aastal tähistab Rahumäe kool oma 110. sünnipäeva. Tore on teada saada, mida koolirahvas oma koolile kingib, soovib. Vaatame elu lahtiste silmadega. Kajastame koolielu ja ka elu väljaspool kooli, näiteks toome teieni, kallid Rahuka lugejad, põneva ülevaate rallist Saaremaal. :) Toredat kooliaega soovides

Rahuka meeskond Selgituseks Me kõik teame, kui keeruline on maailma olukord olnud viimase kahe aasta jooksul. Koroona on mõjutanud ka meie ajalehe tegemisi. Seega on selle ajalehe lood meenutused möödunust. Ja uus number on tulekul.


RAHUMÄE KOOL - 110

S

U T I V R E T I R O T K DIRE Kairi Jakobson - Rahumäe kooli direktor

4. detsember 2020. Rahumäe kool 110. Aasta, aasta, aasta ja aasta… ja nii ükssada ja kümme korda. 110 väärikat, värvikirevat, mälestusterohket aastat tuhandete õpilaste, õpetajate, lapsevanemate ning kogukonna liikmete jaoks. Kõik aastad on erinevad. Iga aasta kannab majaliste, kes koolis õpivad-töötavad, kujundatud ilmet. Samas ei ole kool jäänud puutumata ka ühiskonnas toimuvatest arengutest ning muutustest. Kes Rahumäe kooliga on olnud seotud, teab, et sada kümmet aastat on saatnud väga kindlalt üks selge ja katkematu „miski“… See salapärane „miski“ on igaühe jaoks erinev. See „miski“ võib 3 ja sportlikud olla kodusus ja heatahtlikkus, õpihimu ja õppimise väärtustamine, kaunid kunstid saavutused, lugupidamine ja suur sõprus. Koolipere ühtehoidmine ja aastatega saavutatu on sõnastatud kooli väärtustena:

Tänaste ja tulevaste rahumäelaste nimel soovin, et meie kool ei saa samuti kunagi valmis. Kasvatame-küpsetame teda paremaks ja tugevamaks, avatumaks ning suuremaks. Armastame teda ja hoolime temast. Täna, homme, ülehomme ja järgmistel aastatel hästi õppides ja õpetades, olles hoolivad ja loovad. Just nii tagame oma kooli püsiva eduloo.

Täna soovin ma edastada suure tänu kõikidele, kes on 110 aasta vältel andnud oma panuse, et Rahumäe kool on omanäoline ja väärikas. Toomas Hendrik Ilves on ütelnud: „Eesti ei saagi kunagi valmis. Ta kasvab paremaks ja tugevamaks. Ta küpseb avatumaks ja suuremaks. Meie ühise armastuse ja hoolimise toel.“

Soovin kõigile ilusat kooli sünnipäeva!


RAHUMÄE KOOL - 110

TERE, KOOLIÕED JA KOOLIVENNAD! Õpetaja Tiina Truuts – Rahumäe kooli vilistlane (1965-1974) Jah, mina võiksin nii öelda kõigile teile, Rahumäe kooli õpilased, ja mitmele oma kolleegile. Meie armas kool saab 110-aastaseks! On seda palju või vähe? Igal juhul on meie kool palju kogenud. Ta on üle elanud raske põlengu, kuid on näinud rõõmu ja elevust, silmade sära ja uudishimu, laste tegutsemistahet ja pealehakkamist, loovust ja naeru tehtust, õnnehetki.

Rahumäe kool on mitmele inimesele nii armas, et ta on ise tulnud siia oma tarkusi jagama, tulnud tagasi juba õpetajana.

Meid, kes on selle kooli vilistlased ja nüüd õpetajad, on seitse: Lea Lapp (asus tööle 1975), Kersti Ots (asus tööle 1989), Ülle Siirman (asus tööle 1988), Eve Laas (asus tööle 1988), Lizett Käos (asus tööle 2020), Eva Liisa Markus (asus tööle 2018) ja mina Tiina Truuts asusin tööle 1977.

Kooli poole tõtates on ikka ärevus hinges, kas tänane päev läheb nii, nagu on plaanitud. Rahumäe kool on koht, kuhu tahan hommikul meelsasti tulla.

Kallis kool, õnnitlen Sind 110. sünnipäeva puhul! Ole selline, nagu sa oled, ja muutuda võid ainult tegusamaks, veelgi õnnelikumaks! 4

JA KÕIGILE NEILE SAAN MA ÜTELDA: „TERE, KOLLEEG! TERE, KOOLIÕDE!“

Kool ei ole lihtsalt mitte maja, vaid kooli loovad inimesed, kes siin õpivad ja töötavad, meie kõik kujundame oma armast kooli. On tore tõdeda, et meie õpilaste tee kooli juurde ei katke, vaid siia tullakse ikka ja jälle tagasi, kas lihtsalt juttu ajama või vaatama, mis on muutunud. Me ei oleks need, kes me täna oleme, ilma oma armsa Rahumäe koolita.


RAHUMÄE KOOL - 110

AINULT ÜKS KÜSIMUS

MIDA SINA KINGIKSID OMA KOOLILE SÜNNIPÄEVAKS? 4. detsembril saab meie kool 110-aastaseks. Mida kingiksid ja sooviksid Sina oma koolile sünnipäevaks? ile puhta aia.

a kool 7.a klassi tüdruk tahtis kinkida om

6.a klassi õpilane kingiks oma ko olile potitaime, et tuua koolile rohkem rohelust.

ada ilusa pildi

ist 1.a klassi poiss tahtis koolile joon

9.c klassi tüdruk soovis kinkida Ra humäe põhikoolile kruusi oma mälestustest.

ile

ida oma kool 9.b klassist soovisid mitmed kink ilusa ehitud jõulupuu.

7.c klassi tüdruk soovis kinkida ko oli raamatukokku uusi ja põneva id raamatuid.

5.b klassi õpilane soovis kinkida VAU ruumidesse uusi ja toredaid tunde mänguasju ja mis tekitaks rõõmu ning et igal lapsel tekitaks see 5 “ohh, see on lahe”.


RAHUMÄE KOOL - 110

VILISTLASED

INTERVJUU TOBIASEGA Mirta Flo Nurmsalu 8.c klass

Mis sind Rahuka toimetusse tõi ?

ajalehe

T: Läksin ajalehte kolmandas klassis, kui õigesti mäletan. Ise tahtsin minna, see tundus huvitav. Kuulsin, et koolil on ajaleht ja tahtsin proovida ka ise kirjutada.

Missuguseid lugusid meeldib kirjutada?

sulle

T: Meeldis enda loovtöö üritusest kirjutada, see oli nagu reklaam ka ja loovtöö ise oli minu jaoks huvitav. Ja meeldis see, kui kirjutasin oma vanavanaisadest. Sain neist ise ka rohkem teada.

6

olnud Rahuka Tobias Nurmsalu on pikaajalisem kõige ajalehes läks ajalehte kaastöötaja, sest ta nooremalt kui teised. ed küsimused. õn m t el as bi To in is üs K

Kas oled kirjutanud ajalehte?

ka midagi väljaspool

T: Olen kirjutanud luuletusi, väiksena tahtsin kirjutada ulmeraamatut, aga see jäi pooleli.

Mis on su muud huvialad? T: Muusika, mängin kitarri, õpin viimast aastat Nõmme muusikakoolis kitarri klassis. Paar aastat osalesin ka koolibändis.

Mis on sulle Rahumäe koolis siin käidud aja jooksul meeldinud? T: Tore kool, toredad inimesed, kaunite kunstide tunnid. Lemmik on olnud näitlemine, selles olen käinud kõige pikemalt. Sel aastal pidin muusikakooli tõttu kahjuks näitlemisest loobuma.

9. klass saab läbi, mis su plaan edasi on? T: Plaanin gümnaasiumi minna, täpselt ei tea veel, kuhu õnnestub.


RAHUMÄE KOOL - 110

VILISTLASED

TOBIASE VEERG Tobias Nurmsalu vilistlane 2020

Rahuka liitus Tobias toimetusega juba 3. klassis. Ta veeru enda-nimelise sai Ta on “Tobiase veerg”. Rahuka kõige staažikam liige! (Toim.)

Pärast üheksat aastat Rahumäel õppimist ja põhikooli lõpetamist võin öelda, et see kool jääb mulle alati südamelähedaseks. Juba praegu igatsen vanu õpetajaid ja klassikaaslasi, kauneid kunste ja seda ühtsust, mida koolis alati tunda oli.

Kui ma esimesse klassi astusin, tundus kõik nii uus ja isegi natuke hirmutav. Ajaga aga õppisin kooli tundma. Koolist leidsin häid sõpru. Koolist on jäänud toredad mälestused, mille peale nüüd mõtlen. Üheksanda klassi lõpp oli muidugi keeruline, eriti koroona tõttu, aga õnneks oli meil koduõpe suurepäraselt korraldatud ning õpetajad olid hästi toetavad. Soovin kooli-perele kõike head ja loodan, et varsti läheb see koroona üle ja et me saame rahulikult edasi õppida. 7


RAHUMÄE KOOL - 110

VIKTORIIN

KUIDAS TUNNEME OMA KOOLI? Kui vanaks saab Rahumäe kool 4. detsembril 2020?

Mis aastal nimetatakse kool Tallinna Linna 27. Algkooliks? Nimeta Rahumäe kooli direktoreid

aastatest 1910 - 2020.

Mis aastal nimetatakse kool Tallinna Rahumäe Põhikooliks?

Mis aastal alustab tööd koolileht Ra

hukas?

Mitu õpilast õpib 2020/21 Rahumäe põhikoolis? Millised on meie kooli väärtused

?

Kelle lapsepõlves (meie õpetajatest) loetud raamat “Kollase Rähni Ordu” ergutas tema kujutlusvõimet?

Kellele meeldib meie õpetajatest T. Õn

nepalu ja V. Luige looming?

Nimeta meie kooli vilistlasi.

Vastused leiad Rahuka numbritest, kooli kodulehelt ja raamatust “Meie Rahumäe kool”. Vastused saada aadressil rahukas@rahumae.edu.ee 8


SAAME TUTTAVAKS ?MIS el on veA eIK is se mO -O ka gi oo G ag ed ip ig G D A D E IP DIG

SEE VEEL ON?

Digipedagoogika saladusi

Liisa Lätte 8.c klass

avab meile Tiina Treibold meie kooli uus haridustehnoloog

Lemmiktund lapsepõlves? Mul olid küll lemmikained: matemaatika, kirjandus, kunstkäsitöö, kehaline kasvatus, kuid olulisim oli õpetaja isiksus. Mäletan oma geograafiaõpetajat Vanda Oravat, kelle klass oli kujundatud üdini geograafiaalaseks ja kes oma aine nii põnevaks rääkis, et soovisin saada geograafiks. Ilmselt ka reisimise pärast. Meeles on ka ajalooõpetaja Rein Helme, kes sügaval stagnaajal rääkis julgelt ja huvitavalt Eesti ajalugu nii, et kaalumise alla tuli ka arheoloogi amet. Ta mõjus ausalt. Tundi andes kandis ta ülikonda ja vesti uuriketiga. Üldse on mulle oluline olnud ka õpetaja välimus, mis peab sisemusega kokku minema. Peen värvitaju ja hea maitse on olnud üheks komponendiks minu lemmikõpetajate juures. Ja lõpuks minu klassijuhataja ja käsitöö õpetaja Inna Soonurm, kes oli tüdrukutele peaaegu kõiges eeskujuks! Aga ega ainult õpetajaamet ei õpeta. Elus on olnud mul veel palju häid õpetajaid!

Kelleks tahtsite saada? See küsimus sai eelmises pikas vastuses vastatud. Mingi suure asjaga süvitsi minna on olnud mulle meelepärane. Boonuseks on, kui see võiks ka teistele kasuks tulla. Praegune amet, ühendades endas õppimistõpetamist ja arvutit ehk digipedagoogika, on väga huvitav ja kogemusel baseeruv. Kui mina koolis käisin ei olnud sellist ametikohtaharidustehnoloogveel olemas. Nii ka tänapäeva õpilastel on raske valida ametit. Tuleks leida oma tugevused ja arendada neid punkte. Tuleviku ametid on veel leiutamata! Me ei tea isegi seda, kuhu maailm on viie aasta pärast pööramas.

INIMESED TEEVAD KOOLIPÄEVA VAHVAKS

Millest Te unistate? Hetkel unistan reisimisest! Unistada tuleb ikka asjadest, mis pole VEEL kättesaadavad. ... ja peale selle on veel hulk unistusi, mille teadaandmist teistele pean juba unistuse liivajooksmiseks. See on järele proovitud: unistused peavad jääma iseendale, siis on nad väekad ja võivad täituda! Vähemalt minu puhul on see nii… ;) 9


SAAME TUTTAVAKS

TUTVUME KRISTA VALDRUGA

Liisa Lätte 8.c klass

Õpetaja Krista Valdru liitus meie kooliperega jaanuaris 2020. Kuidas ta meie kooli sattus? Millistest ülesannetest koosneb tema päev? Mida teeb ta vabal ajal ning kuidas on ta meie kooliga kohanenud?

“Elu on täis põnevaid väljakutseid, pidevat õppimist, arengut ja valikuid. Kord uksed avanevad ja mõned sulguvad. Kui Rahumäe Põhikool avas ukse ja kutsus mind sisse, mis oli täis soojust ja sõbralikkust, otsustasin tulla, et saada uusi kogemusi."

MINA ÕPETAN NEID JA NEMAD ÕPETAVAD MIND

Millistest ülesannetest koosneb teie päev? Minu töö on koolis seotud VAU-ga, kuhu õpilased tulevad enne koolipäeva algust ja ka peale tunde. Viin läbi erinevaid tegevusi ja mänge. Iga õpilane leiab endale meelepärase tegevuse. Õppimine on kahepoolne. Mina õpetan neid ja nemad õpetavad mind. Abiõpetajana on mu ülesandeks aidata õpilasi kodutöödes, toetada neid tundides. Vabal ajal käin spordiklubis, harrastan erinevaid treeninguid. Samuti huvitavad mind raamatud, kunst, teater, kino ja reisimine. Kuna kodus on mul väike koer, siis liikumine on minu igapäevane tegevus. Eelnevalt tegelesin samuti koolis õpilastega. Olin pikapäevarühma ja eelkooli õpetaja. Kool on mind vastu võtnud väga sõbralikult Kuidas leidsite Rahumäe kooli üles? Nõmme kant on mulle alati kodune olnud. Rahumäe koolist olin küll kuulnud (minu endine õpilane ja kolleeg Tallinna Saksa Gümnaasiumist tuli üle Rahumäe kooli arendusjuhiks), see, et me ühte ruumi töötama sattusime, oli üks elu kelmikatest keerdkäikudest!

10


SAAME TUTTAVAKS Mis on Teie jaoks Rahumäe koolis erilist? Soe ja vahetu suhtlemine. Õpetajate omavaheline hea läbisaamine. On üks pere! Edule orienteeritud ja konkureerivas maailmas mõjub see justkui rohelise aasana. Lapsevanemana saan aru, miks soovitakse oma laps siia kooli panna. “Hea atmosfäär, õnnelik õppija ja kaunid kunstid on need kolm märksõna, mis mind Rahumäele kutsusid”.

Oleme hästi tänulikud, et tulite meie kooliperre. Palun kirjeldage, iseloomustage end kolme/seitsme omadussõnaga. Jätan iseloomustamise teistele. Enda ja teiste tundmises olen alles poolel teel...

MA TAHTSIN SAADA STJUARDESSIKS Mirta Flo Nurmsalu 8.c klass

Kes meie õpetajatest on unistanud stjuardessiks saamisest? Saame tuttavaks õpetaja Grettel Sokoloviga inglise keele õpetajaga.

Lemmiktund lapsepõlves? Minu lemmiktund lapsepõlves oli inglise keel, sest teise keele rääkimine oli minu jaoks kui lõbus rollimäng.

Millest Te unistate? Hetkel ma unistan toredast ning töisest keskkonnast, mis pakub mulle kui ka minu õpilastele motivatsiooni edasi pürgida.

Mis on Teie jaoks Rahumäe koolis erilist? Erilisel kohal on kooli kollektiiv, kes alati on abiks ja sõbraks. Samuti ka armsad ning üllatavad õpilased.

Kuidas leidsite Rahumäe kooli üles? Peale ülikooli lõpetamist otsisin enda jaoks intrigeerivaid õpetaja tööposte ja läbi interneti avaruste jõudis Rahumäe kool minuni.

Kelleks tahtsite lapsena saada? Ma tahtsin saada stjuardessiks.

Mis teeb koolipäeva vahvaks? Kui õpilased julgevad jagada oma huvitavaid seisukohti erinevatel teemadel ja kui klassiruumis on toetav ning avameelne õhkkond.

Oleme hästi tänulikud, et tulite meie kooliperre. Palun kirjeldage, iseloomustage end kolme/seitsme omadussõnaga. Positiivne, mänguline ja avameelne. 11


SAAME TUTTAVAKS

RAHULIK, TÄPNE JA KOHUSETUNDLIK

Karmen Kõiv 8.c klass

Meie koolis töötab üks tore ja noor õpetaja, kes on rahulik, täpne ja kohusetundlik. Uuest õppeaastast on meil koolis matemaatikaõpetaja Kristi Kivi. Saame temaga tuttavaks.

Kuidas leidsite Rahumäe kooli üles? Olen Nõmmel, täpsemalt küll Pääskülas, elanud juba 7 aastat ja seoses uue töökoha otsingutega mõtlesingi, et oleks tore töötada kodule lähedal, mitte sõita iga päev linna teise otsa.

Mis oli Teie lemmik ainetund lapsepõlves? Minu lemmiktund on olnud kogu aeg matemaatika raske ja alati ei tule kõik välja, aga kui välja tuleb, siis on väga hea tunne ja avastamist on ka tohutult palju, sest tegelikult on nii palju huvitavaid lahenduskäike, mille peale tihti ei tulegi.

Mis on teie jaoks Rahumäe koolis erilist? Siinsed inimesed - töötajad ja õpilased on kõik erilised. Õpetajate kollektiiv on tõesti eriliselt sõbralik ja kokkuhoidev. 12

MUL OLI NII TORE KLASSIÕPETAJA, ET TAHTSIN ÕPETAJAKS SAADA

Mis teeb koolipäeva vahvaks? Kui vähemalt ühes tunnis juhtub midagi erilist või vahvat. Näiteks õpilased tulevad teemaga väga hästi kaasa, toovad oma näiteid, avaldavad arvamust või esitavad palju teemakohaseid küsimusi. Isegi, kui me ei jõua kõiki planeeritud ülesandeid ära teha, aga tund on ääretult teemakohane ja tegus olnud ning õpilastel silmad säravad, siis tunnen, et päev on korda läinud. Iga sünnipäev teeb ka muidugi päeva kohe palju vahvamaks.

Kelleks tahtsite (lapsena) saada? Minu unistuste amet oli juba algklassides saada õpetajaks, konkreetset ainet või suunda ei olnud. Mul oli nii tore klassiõpetaja, seetõttu tunduski nii vahva amet olevat. Vahepeal unistasin ka näitlejaametist, aga see huvi ei saanud mul piisavalt rakendust, sest õppisin hoopis muusikakoolis viiulit.

Millest Te unistate? Unistan, et kõigil meil oleks elus midagi toredat, millega tegeleda ja mis toob sära silmadesse.

Palun kirjeldage, iseloomustage end kolme omadussõnaga. Rahulik, täpne ja kohusetundlik.


SAAME TUTTAVAKS

LIZETT ON TAGASI MEIE KOOLIS!

Helena Sinilaid 8.a klass

Meie kooli on tagasi tulnud üks endine õpilane Lizett. Ta on rõõmsameelne ja järjekindel inimene, kes armastab tantsimist. Saame temaga tuttavaks. Lemmiktund lapsepõlves? Kehaline kasvatus.

Kelleks tahtsite saada? Lapsena oli mul iga nädal uus karjääriplaan, kõige pikemalt mõtlesin arsti, õpetaja ja ajakirjaniku ameti peale.

Kuidas leidsite Rahumäe kooli üles? Rahumäe kool leidsin üles mitu aastat tagasi. Üheksa aastat olin õpilase rollis ja nüüd esimese aasta õpetajana.

Millest Te unistate? Praegu ma unistan väga ühest soojamaa reisist palmipuu alla.

Mis teeb koolipäeva eriliseks? Koolipäeva teevad eriliseks minu õpilased, kes iga päev millegi uuega mind ikka ja jälle üllatavad.

Mis on Teie jaoks Rahumäe koolis erilist? Rahumäe kool jääb alati minu jaoks eriliseks. Alustasin ja lõpetasin siin oma põhikooli tee ja sain sõpru kellega ma siiani väga lähedane olen. Paljud siinsed õpetajad on mulle eeskujuks ja motivatsiooniks.

Oleme hästi tänulikud, et tulite meie kooliperre. Palun kirjeldage, iseloomustage end kolme-seitsme omadussõnaga. Ma arvan, et olen rõõmsameelne ja järjekindel inimene, kes väga armastab sporti, eriti tantsimist. 13


KOOLIELU

MÄLUMÄNG

MÄNGI KAASA - DIGITAIBU! Helena Sinilaid 8.a klass

MIS ON DIGITAIBU? Sel aastal alustasime Tallinna Rahumäe Põhikoolis digiviktoriinide sarjaga " DigiTaibu". Iga kuu viimasel neljapäeval saavad 4.-9. klasside kolm esindajat kokku ja võistlevad üksteise vastu. Digi Taibu küsib kuu jooksul toimunud sündmuste kohta Eestis, Tallinnas, Nõmmel, koolis ja rahva tarkuste kohta küsimusi. Küsimusi kokku on 20.

DigiTaibu I toimus 29. oktoobril ja DigiTaibu II toimus 26. novembril. Esimesel võistlusel saadi kokku meie kooli saalis, aga Koroona seab piire! Selleks, et mitte ära jätta ülekoolilist üritust, kohandati reegleid ja võeti abiks viirusekindel arvuti! COVID-19 pärast on paljud klassid eneseisolatsioonis ja sellepärast toimus teine võistlus digitaalselt. 14


MEIE INIMESED NÕMMEL Liisa Lätte 8. c klass

Selles rubriigis tutvustame huvitavaid inimesi Nõmmelt ja ke s on seotud ka Rahumäe kooliga.

MINU VANAONU ON EGON

Palun rääkige oma kooliteest. Egon:“Aasta oli vist 1962, siis olin ma kuueaastane ning 23. septembril sain 7, seega saan uhkustada, et kooli läksin 6-aastasena. Ma käsin 1.- 6. klassini Nõmme 34. algkoolis (mis on tänapäeval Nõmme põhikool). Esimesed klassiõhtud peeti seal ning vahepeal pidin ka akordioni mängima. Istusin siin kodus trepi peal ja vaatasin ümmargusest aknast välja, kuidas rong viadukti alt tuli ning siis läksin rongi peale. Piletikassa oli teisel pool raudteed, seega ei jõudnud ma piletit osta - sõitsin jänest. Kuuendal aastal jäin lõpuks vahele ja siis hingeldasin ja tegin seda nägu, et ei jõudnud piletit osta kahjuks. Selle peale piletikontroll halastas - see on siis minu esimene näitleja meisterlikkuse eksam. Nõmmel käisin ka pioneeridemajas natuke mingisugustes akordionitundides, kuni ma hakkasin valetama. Ma panin akordioni kibuvitsa põõsasse ja läksin poistega jalgpalli mängima. Mäletan ka, et mingi näitering toimus Nõmme kultuurimajas. Seal olid mingid kommeedipoiste rollid Madis Kalmetiga - me olime ühes klassis. Me ajasime kõik sassi nii laulu kui ka tantsusammud. Kui lõpetasin 6. klassi, oli korvpall Eestis väga popp - kõik tahtsid korvpalluriks saada ning mina tahtsin ka. Seega läksin Spordi Internaatkooli - seal tegin aasta aega trenni. Keskrajooni koondise tasemel toimusid seal matšid, aga see trenn oli tegelikult nii kõva, et mul põlved valutasid, aga häbi oli vanasse kooli tagasi minna, sest olin läbikukkunud sportlane. " 15


MEIE INIMESED NÕMMEL Siis läksin Rahumäe põhikooli, sest kõik Rahumäe koolid olid tuttavad. Pärast seda kooli ütles mulle isa: “Sa oled loll poiss, lähed tööd õppima.” Ma tahtsin vist kuhugi tehnikumi minna. ‘’Ei lähe, töö ise õpetab.” Siis läksin ma 21. kooli. Seal olid erialadega klassid, näiteks inglise keel. Meil poistel oli elektrotehnika ja tüdrukutel oli õmblemine. Ühel suvel töötasin raadiomajas. Andsin eetrisse Vikerkaja ja olin kole tähtis - vajutasin nuppe. Peale keskkooli proovisin ma kaks aastat Tartu Ülikooli sisse astuda. Esimesel aastal olin esimene, kes joone alla jäi. Teisel aastal läks mul veel halvemini. Sinna mul asja enam ei olnud. Pärast seda läksin ma TPI-isse (praegune Tal Tech). Seal astusin mehaanikateaduskonna õhtusesse vahetusse, kus kõik olid juba vanemad inimesed. Selle jätsin ma katki, sest kujutavgeomeetria tundus mulle ulme. Samal ajal töötasin ma keeltelaboris või õigemini Tehniliste Õppevahendite teenistuses - seal töötasin umbes 3 aastat. Sellel ajal oli igavesti põnev, sest TPI aulas oli Gunnar Graps ja esimesed rokkbändid; kinoklubid ja Tarkovski filmid, mida mujal ei saanudki näha ega kuulda. See oli tõesti äge aeg. Mind kuidagi tüüriti nii, et ühel aastal olin Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimise kursustel ja tegin oma katseid ning sain sisse- sellega lõppebki minu haridusteekond. Selle lõpetasin 1980. Aastal, siis kui tuli olümpia-aasta ning koolid lõppesid kuu aega varem - mais olin juba vaba poiss.

Mis oli teie lemmikõppeaine? Egon: “Mind huvitas väga geograafia. Tartus tahtsingi seda õppima minna. Mäletan, et mulle meeldis ka majandusgeograafia. Mul oli unelm, et kui ma õpin geograafiat, siis saan ma minna mägedesse ja ekspeditsioonidele.”

16


MEIE INIMESED NÕMMEL

Palun rääkige oma õpetajatest, kes kõige enam on meelde jäänud. Egon: “Ma mäletan oma klassijuhatajat Lead, kes oli Nõmme põhikoolis kirjanduse õpetaja. Ma ei julge nimesid nimetada, võin hakata eksima. Mäletan ka Rahumäe koolist ajalooõpetajat Kahk. Spordi Internaatkoolist õpetajate õpetaja Tiiu Varikut, kes oli tollel ajal kuulus lauljatar. Ta lasi meile grammofonilt muusikat, mida kuskil ringi ei liikunud, näiteks rokk. 21. koolis oli harva esinev, kus klassijuhataja oli mees. Ta andis meile füüsikat. Pedagoogilisest Instituudist on neid palju - erialaõppejõud oli Margus Tuuling, kultuuriajalugu andis Ivar Trikkel. Tihti on nii, et ei ole meeles õpitud aine, vaid õppetund, mida õpetaja oli andnud.”

Mis oli teie esimene näidend? Egon: “Minu esimene näidend oli Nõmme kultuurimajas lapsena toimunud üritusel - sellest ma palju ei mäleta, aga teatrist mäletan küll, sest esimesed hooajad jäävad ikka meelde. Minu meelest oli esimene etendus Baskini tehtud estraadinäidend, kus tema kandis põhiosa ja tegi monolooge. Meie olime siis abijõud oma väikeste osadega. Tüki pealkiri oli „Ei mingit kahtlust”. Esimesel hooaja lõpus tuli välja ka Prantsuse salong-komöödia pealkirjaga „Kes aevastas”. Seal mängisin ma matusetalitajat koos Peeter Volkonskiga ja tegime duublit, aga pandi mängima mind. Etendusel lõi kaasa ka Ants Eskola vend Olev Eskola, kes on hästi palju filmides mänginud. Ta ütles mulle esietendusel: „Oi, oi, Egon, noormees, ma tahaksin täna teie asemel olla.” Siis sain jala teatris maha, mis on tähtis.”

Kes olid teil koolis kõige paremad sõbrad? Egon: “Hea sõber oli naabripoiss Rani Toits, kes oli ka minu teekaaslane Nõmmele minnes. Nõmmel oli väga huvitav - kui sul oli 11 või 3 kopikat, siis said veeautomaadist gaseeritud vett, jäätist ja kalja. Meelde on jäänud ka tüdrukud erinevatest koolidest. 21. koolis oli sõber Andri Luur, kes nüüd on juba surnud, aga kellega me tihti uitasime koos. Tema elas Mustamäel ja mina siin Rahumäel.”

17


MEIE INIMESED NÕMMEL

Mis on teie kõige südamelähedasem etendus? Egon:“Üks tükk oli „Eesti asi”, mille lavastas Ingomar Vihmar. Siis oli veel üks lugu sealsamas Suveteatris, mis oli Friedebert Tuglasest. Repertuaaris oli lugu Ants Laikmaast, mida mängiti KUMU-s ning mille lavastas Merle Karusoo. Poska majas mängiti veel Jaan Poska eluloolist näidendit. Meelde tuleb ikka päris palju: “Bel-ami”, kus olin peaosas, “12 tooli”, kui olin KATARIINA NÜGANEN 7.c klass vabakutseline, siis Pärnus “Minu vana daam” ning praegu on lemmikuks Linnateatri “Enigma variatsioonid” , mida kunagi mängisid Tõnis Mägi ja Mikk Mikiver.”

Kust sai alguse presidendi-roll? Egon: “Kui tuli Eesti Vabariik, siis oli Vanalinna Stuudio kriisis, sest see oli selline satiiriline. Seega, mille üle sa siis nalja heidad. Ajad olid sellised, et kroon oli tulnud ning inimestel oli nii vähe raha, et teatri peale raha ei raisatud - hea, kui said leiba ja võid need tähtsamad asjad. Siis aastal 1993 või 1994 kirjutas Toomas Kall „Prügikast ehk Alguse asi” ning „Prügikast 2 ehk Põhi paistab”- sellised Eesti Vabariigi satiirilised näidendid. Selleks ajaks oli Toompeal palju toimunud ning rahvas julges juba naerda küll ning need siis muutusid väga populaarseks. Seal oligi vist esimesed poliitikud, kes igaüks ütlesid paar lauset. Mina olin Lennart Meri osas. See läks nii hästi, et mind hakati kutsuma igale poole, kuhu ehtne Meri ei oleks jõudnud ega tahtnudki minna. Kohutavad avamised toimusid - bensiinijaamad, kaubanduskeskused, asutuste juubelid, instituudid jne. Ma nägin üsna palju seda aega pealt - need toimusid üle Eesti. Kohtasin igasuguseid toredaid inimesi ning nägin kummalisi asju, mida teatris kükitades ei olekski näinud. Nägin pealt siis Vabariigi sündi. Lennart Mere rollis olin etenduses “Orav ja Meri” koos Andrus Vaarikuga - kirjutatud Andrus Kivirähki poolt. Etendusega käisime Ameerikas, Austraalias, Rootsis, Soomes ja mitmes riigis veel. Praegugi on repertuaaris Lennart Meri elulooline etendus „Lennud”, mida mängib Variuse Teater. Seal on hakanud käima nooremad keskkooli õpilased, kes võibolla on Meri nime kuulnud, aga ei tea, kes see mees on ning mis ta elu jooksul tegi. 18


KOOLIELU

MUUSIKAPÄEV

PÄEV TÄIS MUUSIKAT Karmen Kõiv 8.C klass

Rahvusvahelisel muusikapäeval naudime muusika võlu, mis tekitab erinevaid mõtteid, tundeid ja fantaasiarikkaid maailmu. See päev on täis muusikat. Muusikapäeva tähistatakse meie koolis tavaliselt kontserdiga, oleme ka joonistanud heliloojatest pilte. Sel aastal oli olukord veidi teistsugune viiruse pärast. Kontserti sai kuulama minna live’i ainult üks klass ja selleks osutus loosiga 8.c klass. Teised vaatasid samal ajal oma klassidest

Muusika on nagu väljapääs Seekordne kontsert kandis reaalsusest fantaasiarikkasse pealkirja ,,Tuntud ja tundmatu maailma, mis võib olla ükskõik, Georg Ots”, esitajateks olid mis sa ka sooviksid. Kolm Musketäri. Kolm Igakord, kui muusikapala kuulad, Musketäri koosnes Kaur võid leida midagi täiesti uut, mis Pennertist, kes on pianist, ning võib muuta terve su arusaama kahest vokalistist: sellest palast. See paneb sind otseülekannet kontserdist. mõtisklema pala ning helilooja ja Tõnis Sarap ja Silver Piiroja, esitaja üle. Võid mõtiskleda, kas kes on mõlemad baritonid. Muljeid jagus klassil väga pikaks esitaja interpreteeris seda Tõnis ning Silver käivad veel ajaks. Paljud õpilased kirjutasid, omamoodi või esitas seda nii, Tallinna Muusikakeskkoolis ja et jäid kontserdiga väga rahule, nagu helilooja oli selle Kaur lõpetas suvel sest lisaks muusikale sai teadmisi kirjutanud. koorijuhtimise kuldmedaliga. juurde ning ka nalja. Teised seeSellest muusikavõlust saame osa Pealkirjast võib tunduda, et eest leidsid seoseid antud esituse ja elu vahel. igal aastal muusikapäeval, mida esituses olid ainult Georg Otsa Kolme Musketäri kuulamine oli tähistatakse 1. oktoobril. lauldud laulud, aga leidus ka lausa nauding. Rahvusvaheline Elvis Presley ja Ivo Linna laule. muusikapäev on kord aastas, aga selliseid kontserte / esinemisi võiks olla tihedamini. 19


ES­

KESKKOND

MAAILMA KORISTUSPÄEV TALLINNA RAHUMÄE PÕHIKOOLIS Mirta Flo Nurmsalu 8.c klass Sel sügisel ühendati kaks väga olulist teemat - “terve mina” ja “puhas elukeskkond” ehk liideti juba olemasoleva liikumisnädala/matkapäevad keskkonnaalaste aktsioonidega. Klassid leppisid oma klassijuhatajaga kokku, kus ja millal klass koristab. Nii-siis osalesime aktsioonis Maailmakoristuspäev ja Meri algab siit - see tähendab seda, et klassid läksid matkama nagu tavaliselt, aga kõik võtsid endale kaasa väikese koti, et tee äärest suitsukonisid ja muud prügi korjata ning see hiljem õigesse kohta visata. 17. septembril läksid 7.c ja 8.c matkama Hiiu kergliiklusteele. Ilm oli kohutav ning puhus tormine tuul. Osad õpilased tulid siiski kohale. Leidsime väga palju väikeprügi ning just see on lindudele ja loomadele kõige ohtlikum. Mulle meeldis matkapäeva ja koristamise juures rõõmsameelne seltskond ning et isegi kui ilm oli kole, siis kõigil oli hea meel, sest tegime loodusele head. Küsisin ka klassikaaslaste muljeid.

Enelin: “Ohtralt nautisin seda, kui me osade klassikaaslastega jäime teistest maha, rääkisime juttu ning laulsime. Arvestades seda tormi, mis oli, olen ma üllatunud, sest see ei seganud meid üldse. Kui Imam, Larsen ja Andreas suure prügileiu kuskil muru ja mulla seest avastasid ja hiljem suure töö eest õpetaja Margit Sondlalt ühiskonnaõpetuse tunnis viit lunisid - see oli ikka päris kuld. Muidugi ei saa unustada neid imelisi pilte meie seltskonnast.”

Imam: “Parim asi oli meie tulemus - kui palju prügi me koristasime. Ja muidugi oli tore sõpradega suhelda.”

Säde: “Tore oli, et saime loodust aidata ja midagi koolivälist teha. Naljakas oli ka, et suur osa kottidest said peaaegu täis juba enne, kui olime metsa jõudnud.”

Loodetavasti selline klassiga koristamine looduses ei jää viimaseks korraks. Kindlasti ei ole liiast meeldetuletus, et prügi käib prügikastis, mitte maas ega looduses! 20


OMALOOMING

LUULETUSI LOODUSEST, LINNA- JA MAAELUST Sügishommik Maaelu Linnaelu väga kõva. seal on väga palju müra. Parem oleks looduses, mure eest puhkusel. Seal saab marju korjata, linnulaulu kuulata. Mõelda oma mõtteid häid, naerda, karjuda, kuni jõud üle käib. Kuni linna uuesti peab minema, mul tuju norgu läheb. Kooli rõõmsalt naasen ma, ennast kiirelt harima. Ees mind ootab kodutöö uus, tunnid, trennid, seltskond suur. (Karl, Tauri, Emily, Ilona)

Linnaelu Kõnnin üksi keset tühjust, tühjust täis betoonist kaste. Kõnnime nii kõrvuti, kuid üksteist me ei näe. Hingan sisse tolmust rasket vingugaasist haisvat õhku. Kesk kummuli betoonist kaste taeva poole tõstan käe. Käsi, mis on sama hall kui taevast katvad pilved nad happevihmaga kastavad neid kummuli betoonist kaste… (Hanna, Hans, Anna, Kirstin, Mia)

Ärkan hommikul tugeva vihmasaju peale. Õues on veel pime, kuid kuukuma on kaugele paista. Astun paljajalu niiske rohu sisse. Rohulibled paitavad mu taldu. Taamalt piilub päikesekiir horisondi tagant. Varsti on oodata päikesetõusu. Heidan end võrkkiike pikali. Ja ootan, et päike paneks mu päevale alguse. (Roosi, Eliisabet, Kerli, Marleen, Kristofer)

Linnast loodusesse Linnakuma, taevast ma ei näe. Linnamüra, magada ei saa. Lähen õue, linnagaase tunnen. Avan silmad, prügi iga nurga peal. Rahvast palju igal pool. Autod hõivamas mu tee, kõndida ei saa. Lähen koju, pakin asjad, loodusesse sammun ma… Nüüd taevast ma näen ja magada saan ning puhast õhku ma hingata saan. Ruumi palju, kõndida ma saan. Looduse värskus puhastab mu hinge… (Andri, Gregor, Jaan)

21


ELU

KOHTUMINE AJAKIRJANIKUGA

NOORTE RISKIKÄITUMINE

Päike Triinu Tamm 9.a klass 5. oktoobril käis ajakirjanik Märt Treier 9. klassidele rääkimas riskikäitumsest. Loengu põhiteemaks oli see, milliseks on tänapäeva noorte mõtteviis ja maailm kujunenud ning milliseid tagajärgi võib see endaga kaasa tuua. Loengu esimene pool möödus naljatledes – arutleti, milliseks on kujunenud ja meid kujundanud Instagram, lahati koos emaga elavate osside hingeelu, räägiti laikidest ja rõõmsatest inimestest. Niimoodi iseenda üle nalja visates tundus, nagu olekski kogu loengu eesmärk vaid iseenese tegevust musta huumori läbi kritiseerida.

22

Ühelt maalt jõuti aga jutu tuumani: noorte riskikäitumine. Kuidas noored ei mõtle enne tegudele asumist ning ei suuda seeläbi hoida nii enda kui sõprade tervist. Kui palju õnnetusi juhtub, kui noored pool naljaviluks alkoholijoobes autosse istuvad ning enda ja teiste elud ohtu seavad. Klassis valitses vaikus. Keegi ei julenud enam naerda. Justkui välk selgest taevast lajatati näkku probleem, mis on täiesti reaalne juhtuma, kuid mida enne karta ei oska. Üheskoos vaadati ka videot järjestiku juhtuvate sarnaste autoõnnetuste kohta, kus mängus olid noored ja alkohol. Kurvalt lõppenud sündmused leidsid mitu korda aset täpselt samade noortega – ehe näide, kuidas noored ei õpi iseenda vigadest. Kõik kuulajad said emotsionaalse ja õpetliku kogemuse, mis veel kauaks mõtlemisainet pakub.


TERVIS

TÄHELEPANEKUID JA NÕUANDEID KOOLIÕELT Liisa Lätte 8.c klass, kooliõde Aive Tammik

Kuna 80% viirustest läbib käte kaudu, siis puhtaks pestud käed on nakkuse vältimiseks kõige parem lahendus. On õpilasi, kes arvavad, et ei peagi koolis Mitteaksepteeritavad kätepesu meetodid: Kuivatatakse käsi, mida polegi pestud. Ainult sõrmed tehakse veega märjaks. Seepi ei kasuta. Kätepesu kestab vaid mõne sekundi. Ei kuivatata käsi.

Käsi peseme vee ja seebiga vähemalt 1 minuti (60 sekundi) jooksul kätepesu reegleid järgides . Kätepesu reeglid on ära näidatud söökla ees kraanikausside juurde pandud savist töödel. Käte kuivatamine on samuti oluline käte pesemise protseduur, sest pisikud, mis märgadele kätele veel jäänud, satuvad käsi raputades ja tilgutades kõikjale laiali. Ka supipotti, kust me endale toitu tõstame! Kokkuvõttes saab öelda, et käsi pestakse küll hoolsamalt kui enne, aga siiski mitte piisavalt ja korralikult. Kõige lihtsam, mida oma hea tervise nimel teha saame, on käte pesemine. Soovitame lugeda samal teemal artiklit TAI (Tervise Arengu Instituudi) kodulehelt:

käsi pesema, kuna nad juba kodus pesevad piisavalt. Nakkava pisiku võib aga saada juba igast järgnevast kontkaktist: ühistranspordist, ukselingilt, trepikäsipuult, klassi pingist (päeva jooksul palju erinevaid klassiruume ja istekohti), haigelt koolikaaslaselt jne. On ka õpilasi, kes arvavad, et neil on nii tugev immuunsüsteem, et see ei lasegi nakatuda, kuid me peame kollektiivis arvestama ka teistega, kes meie kõrval on ning neile oma pisikuid mitte levitada. Kui kõht valutab ja tervis korrast ära, siis vaatame esmalt endale otsa, kas oleme ikka käsi korralikult pesnud ja heidame pilgu ka kõrvale, kas ka sõbrad ja klassikaaslased on korralikult käsi pesnud ega karda neile meelde tuletada käte pesemise vajadust. Sellest lähtuvalt tegime vaatluse, kui korralikult meie koolis käsi pestakse. Võrdlev vaatlus toimus 6. oktoobril 2019 ja 29. jaanuaril 2020. Vahepealsel ajal sai palju õpilastele selgitatud, meelde tuletatud ja ette näidatud, et tekiksid õiged kätepesu harjumused. Selgus, et käte pesemine on mõnele õpilasele raskem kui matemaatika ning kui kedagi jälgimas pole, siis on neid, kes käsi ikkagi ei pese. 23


KÜSITLUS

KAS JA MIKS LOETAKSE TRÜKIAJAKIRJANDUST • Millised rubriike loed meelsamini • Pane kirja vähemalt kolm olulisemat (arvamuslood, uudised, kultuur, sport, rubriiki (teemat), mille vastu tasub meelelahutis, ilm, lisa oma lemmik)? põhikooliõpilasel huvi tunda. • Milliste teemade vastu ei tunne üldse huvi? • Miks peaks lugema ajalehti-ajakirju?

24

• Milliseid ajakirju-ajalehti loed? • Mida peaks koolileht kajastama?


ÕPILANE ARVAB

KUI MA OLEKSIN KOOLI DIREKTOR Enda koolis viiksin sisse mitmed muudatused: koostaksin uue vahetundide plaani, lubaksin õpilastel õpikuid koolis hoida. Vahetundide plaan tähendaks 10-minutilisi vahetunde ja ühte pikka söögivahetundi. Söömine toimuks vahetustes ja vahetund oleks olenevalt söökla mahutavusest ja õpilaste arvust 45-60 minutit pikk. Ka õpikute kooli jätmise võimalus oleks oluline, teades õpilasena, kui raskeks võib osutuda koolikott. Õpikute jaoks saaksid õpilased eraldi kapid.

Koolis õppimise muudaks meelepärasemaks see, kui lastel oleks suurem võimalus ise otsustada, mis aineid nad õppida sooviksid. Õppekavasse jääksid siiski põhiained, kuid keeltevalik oleks suurem. Õpilastel võiks olla võimalus valida kuue erineva keele vahel. Nendeks keelteks oleksid vene, saksa, soome, prantsuse, itaalia ja hispaania keel. Inglise keel kuuluks siiski põhiainete hulka ning soovi korral oleks alati Isiklikult arvan, et mina kooli võimalus keeli juurde õppida. direktoriks ei sobi, kuid siiski arvan, et see on üks tore ja Koolis oleks ka kolm asja või põnev amet, mille käigus on tegevust, mida sooviksin muuta. võimalik õppida nii mõndagi Esimeseks oleks see, et alustaksin kooli kell 8:00. uut. Tunnen, et see võiks olla Mina lisaksin kooli sööklatesse õpilastele parem, sest koolipäev taimetoidumenüü ning lõppeks varem ning nad saaksid laktoosivabu tooteid. Laps tegeleda rohkem oma hobide ja Teiseks peaks saama koolis huvialadega. täisväärtuslikku toitu ning ka muudatuseks oleks see, et nemad, kelle menüü on teistest käsitöö ja tehnoloogiaõpetus omavahel põimida ning erinev. moodustada segarühmad. Seal õpilased õppida Direktor koolis on juht, kuid saaksid nagu näiteks õigem oleks öelda, et ta on ka kodutöid, triikimine, pesupesemine, osa meeskonnast, olles selle kodundus, kruvimine jne, mida liider. läheb reaalselt tulevikus vaja Minu suurim soov oleks, et ning organiseeriksin õpilastele õpilased julgeks mulle koolis ja koolitusi. ka väljaspool seda naeratada ja “tere” öelda. Leian, et suhtlemine ja avatus on väga tähtis kooli toimimiseks.

9. klassid Lisaks tavalistele tundidele võiksid koolis vähemalt kord kuus toimuda erinevad loengud, mida peaksid erinevate valdkondade esindajad. Need loengud avardaksid õpilaste silmaringi ning aitaksid noortel selgusele jõuda, mida nad elus korda tahavad saata. Näiteks võiksid loenguid läbi viia poliitikud, ärimehed, ajakirjanikud, artistid, meditsiinitöötajad ja paljud teised, kes räägiksid enda erialast. Direktorina tahaksin ma kindlasti teha tihedat koostööd õpetajate ja õpilasesindusega, et saada mitmekülgset tagasisidet ja ettepanekuid. Direktori amet ei oleks sugugi kerge, kuid ma üritaksin teha omalt poolt parima, et nii õpetajad kui õpilased tunneksid, et nende mured, ettepanekud ja arvamused on väärtustatud. Loomulikult, realistlikult on raske ette kujutada, kuidas ma direktorina neid muudatusi korda viiksin. Aga kas see pole mitte tore asi, mida ette kujutada? Imelist koolisööki, vaikust ja rahu koridoris, mõnusat õppimist. Selle poole on tore püüelda. Ma arvan, et selline tulevik on meile väga, väga lähedal.

25


RAHUMÄE KOOL - 110

MIS ON RAHUMÄE KOOL

Liisa Lätte, Karmen Kõiv 8.c Rahumäe koolist teeb Rahumäe kooli selle ajalugu, koolipere ja väärtused. Kooli tähendus erineb igal inimesel, kuid alati leiame midagi, mis meid ühendab. Kool on meie teine kodu ja suur osa meie elust. Esimeses klassis arvasin, et kool on lihtsalt koht, kus õppida. 8. klassiks on mõttekoht palju muutunud.

terve minu elu ‘‘Kool on minu jaoks koht, kust saan pidevalt uusi teadmisi juurde, ikuti on tore, keerleb ja pöörleb ümber selle, ilma selleta lihtsalt ei saaks. Homm kiirustada raske seljakott seljas, kooli joosta, vahetada üleriided garderoobis ning alati kõigile edasi kolmandale korrusele. Uksest sisse astudes saan on kui teine klassikaaslastele, naeratus näol öelda: “ Tere hommikust “. See koht alati, et kool kodu, veedan seal üle poole oma päevast. Varem väiksena mõtlesin aga tean, on lihtsalt koht, kus saan rikastada oma sõnavara ning teadmisi. Nüüd toimuvad kõik et see on rohkem, kui lihtsalt koht, kus saab õppida. Selle keskel s toetavad sotsiaalsed muutused, tegevused, kasvan ja arenen. Alati on olema lõbusamaks. õpetajad ning klassikaaslased, kes muudavad päeva paremaks ja sa meelega. Kool ei ole minu jaoks kui kohustus - tulen sinna alati hea tuju ja rõõm ’’ - Karmen Annik, 8.C

Rahumäe koolipere saaks tõesti olla nagu lihtsalt tavaline pere. Me toetame üksteist alati, oleme kõiges võrdsed ning täiendame üksteist. Koolis koridorides kõndides tead sa kindlasti vähemalt ühte inimest teisest klassist, isegi kui te ei ole sõbrad. Väiksem pere on klassipere, kes nagu ka koolipere, toetavad üksteist, on võrdsed ning täiustavad üksteist. Peale selle saad sa 9 aastat mälestusi inimestega, kes on sulle saanud tõesti südamelähedaseks, veel enam kui koolipere. Ehk teeb just see suuremas osas Rahumäe koolist Rahumäe kooli. Iga päev näeme koolis ka igasuguseid traditsioone ja sündmusi, mis on tähtsad ühte või teistpidi kõigile. Osad sündmused, millest alati tahetakse osa võtta on näiteks Kuldkets, Naelking ja Taibu. Kooliüritustes peegelduvad alati meie väärtused ja põhimõtted, ilma milleta lihtsalt ei saaks. 26

O t P k


ELU

RALLI ESTONIA, OLIN ELEVIL Robert Reisalu 4.b klass Vaatamata koroonaviirusele toimus 4.-6. september 2020 Lõuna-Eestis autoralli MM etapp “Rally Estonia”, mida oli ka minul võimalus külastada.

Kuu aega enne ralli toimumist tulid piletid interneti kaudu müüki. Istusin koos perega 4 tundi arvuti taga, kui lõpuks õnnestus meil saada pääsmed sellele üritusele Ma ei ole varem rallit vaatamas käinud ja kohe esimene kord oli tegemist MM etapiga, millist pole Eestis varem toimunud. Olin väga elevil. Võistlus toimus kokku 3 päeva. Meie sõitsime Käärikule kohale peale koolipäeva lõppu 4. septembri õhtul, et jõuda järgmisel hommikul vara seal läheduses toimuvat katset vaatama. Mõne katse läheduses oli parkimine väga hästi korraldatud, sai oma autoga peaaegu ralliraja juurde. Aga teises kohas pidi lausa mitu kilomeetrit jalgsi käima, enne kui pealtvaatajate ala juurde jõudsime. Selle eest aga oli võimalik võistlust väga lähedalt jälgida.

Koroonaviiruse tõttu pidi pealtvaatajate alale pääsemiseks desinfitseerima käsi ja kandma maski. See aga ei vähendanud meeleolu ja sain rallit täiega nautida. Kui meie esisõitjad Ott Tänak ja Martin Järveoja ralliautoga Hyundai võistlusnumbriga 8 mööda sõitsid, siis kõlasid pasunad ja ergutushüüded. Oli võimas tunne.

Otepää oli rahvast nii pungil täis, et meil ei õnnestunud üheski söögikohas keha kinnitada. Lõpuks ostsime toidupoest midagi hamba alla ja sõime autos ning tundsime ennast hästi. Päeva lõpus oli plaanis külastada ralliparki Tartus, kuid viimasel hetkel otsustasid korraldajad, et suure koroonaviiruse ohu tõttu ei lasta kahjuks sinna külastajaid. Kui võimalik, siis kindlasti soovin järgmisel aastal jälle minna. Soovitan seda ka teistele rallihuvilistele.

27


KESKKOND

9.CKU KLA R HA! SSI SÕ I DIR OLKA ÄRKO A VIS SIN EKM: PREK OLNU ÜGTO I MA I MA Helena Sinilaid 8.a klass 21. septembril tegeles 9.c klass maailmakoristuspäeva raames tänavakunstiga. Pildid rääkisid lähemalt suitsukonide ja prügi mahaviskamisest. Mida arvasid sellest aktsioonist Kirke ja Andreas? Mis tunne teil on sellest kõigest, mida te teete? Kirke: “Uhke ja samas väsitav, aga tekitab rõõmu.” Andreas: “Väga hea!” Mis sõnumit te tahate seda kõike tehes edastada? Kirke: “Tahame edastada seda: ÄRA VISKA PRÜGI MAHA!” Andreas: “ÄRA VISKA PRÜGI MAHA! ÄRA VISKA SUITSUKONISID MAHA!” Mida te arvate, mis juhtub, kui inimesed teie tänavakunsti näevad? Kirke: “Loodan, et nad saavad motivatsiooni ega viska enam konisid maha.” Andreas: “Nad hakkavad mõtlema, et see on halb ning proovivad prügi maha mitte visata.” Kas te võtaksite veel sellistest koristuspäevade aktsioonidest osa? Kas teie arvates jõudis sõnum edasi? Kirke: “Arvan, et ikka.” Andreas: “ Jah.”

28


KOOLIELU

INTERVJUU

INTERVJUU MEEDIATIIMIGA Mirta Flo Nurmsalu 8.c klass Sel õppeaastal alustas meie koolis tegevust meediatiim. Meediatiimi liikmed tegelevad kooli Instagram’i postituste, fotode ja videoklippide tootmisega, kajastavad koolielu ja -üritusi. Meediatiimis osaleb 13 õpilast, kaasaarvatud mina. Juba on kooli Instagram’is näha meediatiimi liikmete poolt tehtud pilte ja videoklippe. 21. septembril edastasid 9.c KKK kunsti õpilased Valdeku poe ja kooli vahelisele kõnniteele kanalisatsiooniluukide juurde sõnumi, mis tuletas meelde, et suitsukonisid maha ei visataks. Meie meediatiimi liikmetena saime seda kajastada Instagram'is, teha pilte ja videoklippe. See kogemus on siiamaani minu lemmik, sest saime näha kunstiteoste arenguprotsessi ning seltskond oli väga vahva. Oma arvamusi avaldavad ka Karmen, Liisa ja Helena.

Miks soovisid meediatiimiga ühineda? Milline kogemus meediatiimi tegevustest on seni olnud kõige meeldejäävam ja huvitavam? Karmen: “Meediatiimiga soovisin ühineda sellepärast, et eelmise aasta lõpus sai käidud väga lühikest aega koolis fotograafiaringis. Viiruse tõttu ei õnnestunud mul kauem käia ning ma ei kogunud sealt väga palju kogemusi juurde. Sellel aastal oli fotograafiaring ühendatud videograafiaga ning see pakkus mulle veel rohkem huvi. Seega otsustasin, et ühinen, kuna olen huvitatud suurenisti fotograafiast, videograafiast ning monteerimisest. Kõige meeldejäävaim kogemus siiamaani on ehk olnud see, kui filmisime ning pildistasime koos meediatiimi liikmetega sadevee äravoolu restide värvimist. Neid värviti selleks, et luua tähelepanu tänapäevasele merereostusele, mis aina kasvab.”

Liisa: “Soovisin meediatiimiga ühineda, sest mul oli soov tutvuda rohkem kaameraga, see tundus olevat väga huvitav väljakutse. Peale selle tahtsin olla rohkem kursis koolis toimuvaga ning meediatiim on mulle selle võimaluse andnud. Kõige meeldejäävam kogemus oli meie nn. "esimene projekt" - käisime tegemas pilte ja videoid tänavakunstist.”

Helena: “Mulle meeldib tegeleda videotega (neid monteerida) ja meeldib teha pilte. Kõige meeldejäävaim kogemus on maailmakoristuspäev ja kõige huvitavam on muusikapäev.” 29


LUGEMISSOOVITUS

"ÄRAVAHETATUD" - AMANDA HOCKING

Mirta Flo Nurmsalu 8.c klass

Soovitan lugeda raamatut “Äravahetatud”. Lugesin seda 7. klassi suvelugemisena. Raamat oli väga kaasahaarav, nii et ei tahtnud raamatut käest ära pannagi. Lugu hakkas filmina silme ees jooksma. Raamatul on ka 2. ja 3. osa, mis on inglise keeles (“Torn” ja “Ascend”) ning lugesin pärast ka need läbi. Need olid samuti väga head. Amanda Hockingi romaanid on müünud miljoneid koopiaid üle kogu maailma. Ja just “Äravahetatud” on raamat, millest see fenomen alguse sai. “Äravahetatud” kuulub noorsoo-, ulmeja fantaasiakirjandusse. See raamat jutustab tüdrukust Wendy. Wendy oli kõigest kuuene, kui ema teda tappa püüdis, kuna arvas, et Wendy on koletis. Ta oli täiesti kindel, et Wendy pole tema laps. Üksteist aastat hiljem tuleb välja, et emal võis õigus olla. Wendy polnudki tavaline inimene, kelleks oli end kogu elu pidanud.

Wendy märkab koolis olles noormeest, kes teda pidevalt jälgib. Finn Holmes - mõistatuslik ja salapärane mees. Ei lähe kaua, kui mees tõe paljastab - Wendy vahetati sündimisel ära ja Finn tuli teda õigesse koju viima. Nüüd on Wendy teel maagilisse maailma, mille olemasolust ei teadnud ta midagi. Wendy elu muutub täielikult. Ta peab maha jätma oma vana elu, et avastada, kelleks oli määratud saama. Ta õpib hakkama saama maailmas, mis on samaaegselt nii hirmutav kui ilus. 30


LUGEMISSOOVITUS

"ARABELLA, MERERÖÖVLI TÜTAR" - AINO PERVIK

Liisa Lätte 8.c klass

Raamat saab alguse mereröövlilaeval Skorpion, mille kapten on kurikuulus ja halastamatu Taaniel Tina, kellega sõidab merd kaasa tema tütar Arabella. Laeval elatakse tavapärast verist röövlielu, kuni Arabella käsul tõmmatakse pardale merehätta jäänud rändaja Hassan. Rändaja toob oma tegevuse ja sõnadega mereröövilaevale uue tähenduse ja maavaate.

Sellel raamatul on anda mitmeid sügavaid mõtteid kui ka tarkusteri. Raamat ei olnud küll kõige lillelisema sisuga, kuid tähendus, mis raamatul on, on märkimisväärne. Ma soovitan seda raamatut kindlasti lugeda, kui seda veel teinud pole!

31


MEELELAHUTUS NURK

Arva ära, kes on pildil.

.etsujlaK ellÜ aj vräjujlaK sumsaR no lidliP :sutsaV