Issuu on Google+

Nr. 44

Tallinna Rahumäe Põhikool

Märts 2013

Selles lehes: • Eesti Vabariik - 95 • 7 küsimust direktorile • Robootikaringi tegemised • Fotograafia - see on imelihtne • Kooli tublimad õpetajad ja õpilased

• Persoon: kaks Tiinat • Sõbrapäev • Moeshow: 220 volti • Playback 2013 • Õpilasomavalitsuse seadusesilmad

KOLMAS VEERAND MÖÖDUS LINNULENNUL

NÄÄRIKUU

KÜÜNLAKUU PAASTUKUU VAHEAEG

7

2 4 küünlapäev loeng-kontsert Tartu rahulepingu „Orkester tuleb kooli“ aastapäev 8 7 ühiskonnaõpetuse solistide konkurss olümpiaadi elektrooniline eelvoor

16 rõõmupäev

11 8 stiilinädala esimene päev naistepäev - sport

18 9. klassidele pöidlapidamispäev

12 stiilinädala teine päev – kaksikud vastlapäev 13 stiilinädala kolmas päev triibuline 14 moekonkurss „Naelking 2013“

11 emakeelenädala esimene päev – olümpiaad tõlkepäev

19 loodusepäev

12 emakeelenädala teine päev – viktoriin

20 kevadepäev

13 emakeelenädala kolmas päev – luulepäev 14 emakeelepäev Tallinna kooliteatrite festival 15 III veerandi viimane koolipäev

21 raamatupäev

esimene koolipäev 2013. aastal 9 Ilm on kaunis. Õppimiseks on ilm imeline. Kustutame tuled, ere lumi valgustab tervet klassi. Looduse elekter…

18 viktoriinisari vol 6 21.-25. matemaatikapäevad: peastarvutamise võistlus nuputamisülesannete lahendamine 24 emakeeleolümpiaadi koolivoor võrkpallivõistlused

sõbrapäev

25 paavlipäev* - paavlipäeva ilm ennustab suveilmu

19 uisupäev

29 inglise keele olümpiaad

20 aktiivõppepäev

30 Päike loojub 16.34

Playback 21 suusapäev

31 Päike tõuseb 8.33

17 kodupäev

22 pendipäev*-just pendipäeval ärkavad ussid talveunest 23 saunapäev

22 Eesti Vabariigi 95. 17käärdipäev*tuleb 24 aastapäeva pidulik aktus suvele mõeldes lõõgastumispäev direktori vastuvõtt hakata usse ja putukaid tõrjuma

* rahvakalendrist tähtpäevi


Nr. 44 Märts 2013

JUHTKIRI KEVADINE ILU JA RAHMELDAMINE Dan 9B - Rahuka peatoimetaja Kallid sõbrad, jällegi on saabunud kevad. Loodetavasti on selleks ajaks, kui te Rahukat loete, lumi juba ära sulanud. Eks loota ju võib. Kevadine kooliveerand on üks kiiremaid. Üheksandate klasside jaoks tähendab see uue kooli valimise aega, katsete ja sisseastumiseksamite aega. Õpilastel on vaevalt aega ühe show-ga lõpetada, kui järgmine juba kaela sajab, ning kuskil seal peab jääma aega ka õppimiseks. Kõigist sündmustest vist kõige silmapaistvamateks olid meie iga-aastane stiilinädal ja traditsiooniline moeshow gala “Naelking 2013”, kus osalesid lisaks meie koolile ka Nõmme gümnaasiumi ja Nõmme põhikooli õpilased. Kergelt moeshow varju jäi Playbacki võistlus, kus paljud meie klassid tublilt osalesid. Käsikäes meie kooli aktiivõppenädalaga, mis tõi väikese pausi õppimisse, möödus ka vabariigi aastapäev, mille puhul meie koolis ka meeldejääv aktus peeti. III veerandi lõpetab emakeelenädal koos päikesepaiste ja pakasega. Soovin teile, kallid lugejad, mõnusat lugemist ja ärge unustage enda tiheda graafiku kõrvalt ka kevade ilusid vaadelda!

DIREKTOR 7 KÜSIMUST DIREKTORILE Dan, Keidi 9B III õppeveerandile langes palju tähtpäevi. Nii uuriski Rahukas, mida tähendavad need päevad direktorile. Mida tähendab Teie jaoks sõbrapäev? Sel päeval tuleb sõpru meeles pidada ja loota, et ka sind meeles peetakse. Kes üldse on sõber? Kui palju peab ühel inimesel sõpru olema? Ja kas kõik tuttavad on sõbrad Minu jaoks pole kõik tuttavad sõbrad – on lähedasemad sõbrad, kellega suhtlen tihedalt, ja lihtsalt tuttavad. Sõbrapäev on see päev, kus me üksteist meeles peame ja üksteist õnnitleme. Kuidas tähistasite vastlapäeva? See aasta ma isegi ei tähistanud. Koolis olen alati soovinud, et oleks vastlatoidud ja sel aastal piirdus see hernesupi ja magustoiduga. Mulle väga meeldib, kui noored vastlapäevast osa võtavad. Õuerõõm sel päeval on kindlasti suur õpilaste jaoks. Vanemad inimesed võib-olla sellest küll nii palju rõõmu ei tunne, aga läbi söökide jõuab vastlapäeva-rõõm ka neile. Kas Teie nooruspõlves tähistati vastlapäeva? Kuidas? Jah, vastlapäeva on küll minu elus kogu aeg tähistatud. Lapsena sai tehtud ikka vurri, mitte küll seajalavurr, aga nööbiga. Vastlasõitu käisime ka tegemas. Ja kui ma siia kooli tööle tulin, mäletan, et me käisime õpilaste ja õpetajatega Nõmme suusahüppetorni juures kelgutamas. Seal oli ülenõmmeline võistlus kelgutamises. Ühe korra olen ma vastlapäeva tähistanud ka Otepääl, seal on hästi suured mäed. Ühesõnaga - vastlapäev on tore ja ilus päev.

DIREKTOR Mida tähendab Teie jaoks vabariigi aastapäev? Minu pere on läbi ja lõhki Eesti pere. Minu isapoolne vanaisa on võidelnud Eesti vabadussõjas. Ja isapoolne pere oli mul väga eestimeelne. Ma pean lugu oma kodumaast ja eestlastest, see on kandunud mulle isapoolsest perest. Minu isa läks 16aastaselt vabatahtlikult sõjaväkke, et Eesti eest võidelda. Aga ma ei saa öelda, et emapoolne pere oleks vähem eestimeelsem. Paljud neist lõpetasid oma elutee Siberis… mis on meie pere väga valusalt tabanud. Ma sooviksin, et õpilased oma kodumaad ja eestimeelsust väga tähtsaks peaks. Kust võtate ideid vabariigi aastapäevakõnede jaoks? Hea küsimus! Mõtted ja ideed sünnivad üldjuhul alati kohapeal. Ka enne selle aasta vabariigi aastapäevaaktust mõtlesin hoopis teisiti, aga kohapeal pidin ümber mõtlema. Eriti keeruline on 9. klasside aktus, ma olen iga aasta seda väga põhjalikult ette valmistanud. Kuid liiga tekstist kinni pidada ka ei sobi ning pigem see inspiratsioon sünnib hetkega. Sellest mul vist puudu ei ole. Aga kindlasti mängib kõnede ettevalmistamisel rolli ka minu vanus - minu elukogemus on niivõrd suur. Mida noorem oled, seda põhjalikumalt peaks ette valmistama, sest lihtsalt sul pole seda aastate kogemust. Kusjuures, vanasti ma valmistasin 9. klasside tunde ka paremini ette, aga praegu on mul kaks 9. klassi, kes on erinevad, ning nii ma ei saa ühte ja sama rääkida mõlemas klassis. See kõik sünnib samal hetkel väga suuresti. Kui suur on Teie jaoks emakeelepäeva tähtsus? Kui ma räägin kodumaast, Eestist, eestlastest, siis ilma emakeeleta ei saa hakkama. Mind väga häirib, kui kõrgetel riigiametikohtadel inimesed räägivad lohakat eesti keelt, näiteks, kui öeldakse „nõmmekas“. See kõlab kuidagi väga labaselt, tegelikult eesti keeles on ka „nõmmelane“. Ei pea kasutama, kui ma olen teatud positsioonil, sellist lõtva eesti keelt. Ma arvan, et keelekultuuri tuleks hoida. Ja emakeelepäev on tore! Siis pannakse rõhku eesti keelele. Sellel on suur tähtsus. Mida kavatsete ette võtta naistepäeval? Südames ma pole naistepäeva ja meestepäeva tähistamise fänn. Aga paratamatult, kui sa töötad ja oled kollektiivis, su kõrval on naised - nad vajavad seda päeva. Ja me oleme naistepäeva puhul alati naisi meeles pidanud, mida nemad on meestepäeva* puhul alati tegemata jätnud. Me oleme meesõpetajatega vaadanud, et parim võimalus ei ole lille kinkimine. Nii on meil selline traditsioon, et me teeme suure puuviljakorvi naisõpetajatele kingiks sel päeval. Aga pigem meeldivad mulle ikka emadepäev ja isadepäev, kuid paljudes peredes pole lapsi, seega ei saa neid tähistada. * Kas Rahuka lugeja teab, millal on meestepäev?

Teine


Nr. 44 Märts 2013

OLÜMPIAADID

7.-9. klassi tüdrukute võrkpallivõistluse tulemused: I koht – 8a II koht – 9b III koht – 7c

Kolmas

OMALOOMING

AINEOLÜMPIAADID KUI MOTIVAATORID Dan 9B

KORRALIKUD INIMESED Kesti Pära - 6B klassi emakeeleõpetaja

Mis on olümpiaadid? Olümpiaadid on klassikaliselt igaaastased õpilastele või üliõpilastele mõeldud mitmevoorulised teadmiste võistlused kindlas aines. Eestis koosneb olümpiaad tavaliselt koolivoorust, piirkondlikust voorust ja vabariiklikust voorust. Mitmete olümpiaadide puhul moodustatakse vabariikliku vooru võitjatest võistkond, kes esindab Eestit rahvusvahelisel olümpiaadil. Õpilane, kes osaleb olümpiaadil, paneb eelkõige proovile iseenda ja oma võimed. Olümpiaadiks valmistumiseks on vajalik iseseisev õppimine ja enda kallal töötamine. Olümpiaadil kõrge koha saavutamine motiveerib õpilasi veel paremini õppima ning ennast arendama. Enda kogemusest võin öelda, et füüsikaolümpiaadil lõppvooru pääsemine mõjus mulle väga julgustavalt. Silmapaistvalt tublisid olümpiaadil osalenud õpilasi tihti ka tunnustatakse ja autasustatakse. Paljud uuringud on näidanud, et olümpiaadil osalemine arendab õpilaste iseseisvat tegutsemist ja loogilist mõtlemist. Olümpiaadidel on ka tähtis roll haridussüsteemis eriliste võimetega õpilaste leidmisel ning hilisemal harimisel. Tänu olümpiaadidele on tunnustust saanud paljud muidu märkamata jäänud edukad õpilased. Uuringutest on järeldunud, et olümpiaadidel on suur tähtsus õpilaste motiveerimisel. Samuti on uuringutest selgunud, et kõrge koha saavutanud õpilastel on tihti keskmisest kõrgem IQ. Olümpiaadid võivad erinevate taustadega inimestele väga erinevana näida. Veel aasta tagasi olid olümpiaadid mulle suured ja hirmuäratavad mõttehiiglaste kogunemised. Nüüd olen aru saanud, et olümpiaadid pole tegelikult üldse nii hirmsad, kui esmapilgul võivad tunduda. Olümpiaadid on tegelikult vägagi õpilassõbralikud võistlused, kus teadmistest huvitatud noored saavad oma oskusi proovile panna. Olümpiaadid on mulle teadmiste ja õppimise kui idee ülistamine. See on “Eureka!” kui sümboli tähtsuse mõistmine. Kokkuvõtteks, olümpiaadidel on suur tähtsus õpilaste motiveerimisel, tunnustamisel ja arendamisel. Nende osalejateks võivad olla meie tuleviku helgeimad pead. Olümpiaadide osas on raske midagi kaotada - võidad kas teadmiste ja kogemustega, helgema tuleviku või oma riigi uhke esindamisega.

Korralikud inimesed ütlevad viisakalt „tere“ ja hoolikalt nad hoiavad oma armast pere. Koledaid sõnu ei nende suust kosta. Ka alkoholi ja suitsu nemad ei osta. Kui ütelda miskit head neile, siis headus tuleb vastu ka teile. Korralikud inimesed ei eksi metsas ära ja kui vahel juhtub nii, ei tee nad suurt kära. Korralikel inimestel läheb kõik hästi, Sest nad õppisid nii, nagu koolis kästi. (Kerli Kuusik 6B) Korralikud inimesed alatasa koristavad, sellega nad naabreid segavad, sest nad kolistava. Nad on sellest sõltuvuses – mustas toas nad suures mases. Sellest tuleks lahti saada ja nad suurde ilma saata. Isal juba närvid läbi, sest et kännust kaugele ei kuku käbi. Kardab, et ta väike tirts Astub ämbrissegi „plirts“.! Kuid praegu elab isa majas, kus hüüe „koristama!“ kajab. (Elisabet Priidel 6B) Korralikud inimesed teevad palju sporti, aga õhtulsöövad sõpradega imemaitsvat torti. Korralikel inimestel jätkub küllalt jaksu, et maksta iga aasta korralikult maksu. Korralikud inimesed õhtul laulavad kooris, enne seda pühivad nad puhtaks hoovi. Korralikel inimestel lemmikloom on põues, kui nad õhtul jalutavad õues. Korralikud inimesed hilja poevad voodi, sest just nii rikkus majja toodi. (Loretta Plees 6B) Osad need, kes korralikud, mustust nad ei sallipuhtusele teevad heaga kalli-kalli-kalli. Kui ei ole miskit teha, pesevad ka ära keha, et ei oleks kuskil mustust, muidu peas lamp on kustus. Nendel väga hea on olla, kutsuvad nad puhtust külla. Ei nad maga, ei nad puhka, koristavad ahjust tuhka. (Maria Kaljula 6B)


Nr. 44 Märts 2013

KOOLI TUBLIMAD

TALLINNA RAHUMÄE PÕHIKOOL KÄSKKIRI Seoses Eesti Vabariigi 95. aastapäevaga ja väga heade töötulemuste eest autasustada järgmisi töötajaid: Rahumäe Põhikooli kuldmärk KAI MÄSES HILLE KESA Rahumäe Põhikooli hõbemärk LEONID SNITKO MARGE AASALAID Rahumäe Põhikooli tavamärk ANTTI LOODE HARRY RÖÖPSON EVELIN LEPA TRIINU PÄÄSIK GEA TAMMIKSAAR RITA NOOR AIME HINNOV AARE SEAVER

S e o s e s E e s t i Va b a r i i g i 9 5 . a a s t a p ä e va g a autasustada kooli märgiga väga hea õppeedukuse, suurepäraste tulemuste eest aineolümpiaadidel ja aktiivse klassivälise tegevuse eest järgmisi õpilasi: Rahumäe Põhikooli kuldmärk Dan Bondarenko Jonna-Liisa Lätte Renee Kroon Rahumäe Põhikooli hõbemärk Signe Rebassoo Gerli Parve Berit Lantin Otto Ostrat Evelin Sulg Hanna Sillaots Frederika-Stella Aasmäe Mari Poom Laura Lehto Rahumäe Põhikooli tavamärk Anett Veske Andreanne Kallas Heili Kukke Annabel Põder Mari Miidel Paul Raatpalu Henri Järvelaid Merili Laur Liisi Lotta Pals Liisa Ratassepp

Avaldada kiitust heade ja väga heade õpitulemuste eest: Autasustame kõiki 1a klassi õpilasi. Autasustame kõiki 1b klassi õpilasi. Autasustame kõik 1c klassi õpilasi. 2.a Ronja Ansmann Kerttu Joll Marcus Jõeorg Katriin Kalaus Katariina Beata Kask Johanna Kruusimaa Amelie Kubi Mona Lene Maanurm Marie Elle Melioranski Tobias Nurmsalu Taavi Orumaa Riin Erleen Peiker Mia Põder Karoline Tõnne Marietta Vaab 3. a Rahvatantsijad, kes on kooli esindanud 3. c Helerin Allika Kaido Arb Henrik Mathias Heikkilä Helena Hein Marten Hiller Laura Jaanisoo Karl-Markus Kingu Anett Katriin Kutsar Liis Kristiin Kutsar Marten Lõoke Anna Maria Marist Lauri Ürjo Mere Victoria Mägi Hugo Rooba Martti Runno Rasmus Sander Mikk Saviste Timo Saviste Carmen Spirka Joonas Uus 4. a Anderson, Karoli Kaha, Maria Anett Kikas, maria Helena Kreisler, Mattias Kutsar, Eva Marie Laid, Kaisa Lauring, Grete Lehtmets, Liisa Puusaag, Jaan Villem Randoja, Elle Marie Rohumets, Helena Triin Roots, Kristjan Sild, Hannes Telve, Rasmus

Neljas


Nr. 44 Märts 2013

KOOLI TUBLIMAD 4. c Egert Halliste Jan Kristofer Jaanson Risto Kala Elmar Kaska Karl Lang Mark Paavel Eliise Marie Sinivee Thor Erik Tikand Kelli Tülp Janely Viron Rihard Samuel Viron 5. a Rasmus Aasmäe Getter Kitsing Sandra-Saskia Kärmas Erik Laur Mikk Loomets Kristjan Malva Christina Isabella Maschi Karl Oskar Mürk Mathias Palts Triinu Poomann Sohvi Saar Rendor Sakk Joanne-Heleene Sõrmus Kaisa Elise Tamberg Siim Tišler Agneta Uusküla Siim Oliver Vaabel Gert Vaikla Rando Vihalem 5. b Triine Liis Ainsaar Kristiina Heinmets Liisa Kesküla Henrik Laodvee Stella Lise Maanurm Kristo Pedask Elisabeth Perk Aldro Piperal Sofia Schneider Kadi-Riin Toomoja Silvia Torn Karmen Viinapuu Laura Volmer

Viies

Leila Tõnts Meriliin Vaher 7. a Merili Laur Herbert Lõhmus Liisi Lota Pals Simoona Peensalu Liisa Ratassepp Harri Rebane Melissa Stint Kaspar Tilga Kelly Tilga Kirke Volmer Joonatan Värk 7. b Kristi Rõuk Margo Avik Liisbeth Hõimla Frida Jantson Kõstner Kadri Ann Kiviloo Paula Helena Kuklane Triin Kõrts Maria Orn Erik Tambla Markus Ants Tismus Erli Vaiknurm Frederik Vilms Jamsa 8. a Piia Kalamees Marelle Kivinukk Mark Mathias Laub Laura Lehto Sandra Niin Mari Poom Grete Rannu Oskar Tali Karl Vaikla

8. b Gerli Parve Signe Rebassoo Anett Veske Heili Kukke Andreanne Kallas Kristen Kaljuvald Erki Martin Lepik Karl Aleksander Känd .

5. c Oskar Irdoja Kristina Kaldas Varvara Maksimtsuk Ruudi Mööl Kerlin Rassadkin Karina Tõnisma Anette Leinstrep 9. a Sten Marten Mets Frederika Stella Aasmäe Destina Benetta Roogna Kallo Abner Loretta Reisenbuk 6. a Hanna Sillaots Mariette Arumägi Evelin Sulg Sylvia Israel Alo Toom Hannes Juurma Kertu Kibal Lizett Käos Maria Lepik Maria Naulainen Anneliis Paenurm Eliise Pauklin Ly Runno Laura Lisette Toomväli Klendor Treier Bianca Triinu Toots

9. b Dan Bondarenko Renee Kroon Nele Kurvits Berit Lantin Jonna-Liisa Lätte Mari Miidel Otto Ostrat Annabel Põder Tanel Topaasia Keidi- Riin Unt Ulrike Velling

6. a Inglise keele luulevõistluse parimad: Maria Naulainen Sylvia Israel Kertu Kibal Kasper Korsen

AASTAPÄEV VABARIIGI AASTAPÄEV SÜMBOLINA Dan 9B Taas vabariigi sünnipäev - Eesti vabariigi 95. aastapäev. Mida see tähtpäev meie jaoks tähendab? Minu jaoks tähendab see meie sangarite ja nende saavutuste mäletamist. Liiga lihtne on unustada meie kangelasi ja ohvreid. Kas mõtleme, mida nad meie vabaduse jaoks pidid läbi elama? Pole tähtis, kui isamaalised me oleme. 24. veebruar on päev, kus me kõik võiks üheskoos meenutada Eesti saavutusi ja demokraatia võidukäiku, ning nende mõlema põimunud ning nüüdseks lahutamatut duaalsust. Me ei tohi unustada, et riigi kodanikud on need, kes teevad riigi. Meil kõigil on kohustus Eesti riigi kodanikena tagada Eestile õiged juhid ja tulevik. Ei tohi unustada, et sama palju, kui me oleme Eestis, on ka Eesti meis endas. Meie oleme need, kes moodustavad Eesti riigi. Meie lugupeetud president ütles oma aastapäevakõnes, et Eesti on nagu metsmaasikas väike, kuid armas. Vägevalt kaunis kujutluspilt - midagi, mida meeles pidada. Ärgem siis teiegi seda unustage, kallid kaasmaalased. Elagu Eesti!

Kodumaa  on  metsa  sees ja  suure  mere  hõlmas, piir  on  maas  ja  piir  on  vees ja  otse  rannanõlvas. Sellepärast  kodumaal ei  eksi  keegi  ära: vaevu  kaotsi  minna  saad, kui  juba  oled  päral. Kui  maa  on  väike,  jagub  ju ka  rohkem  valgust,  päikest. On  kodutunne  väga  suur, kui  kodumaa  on  väike!  (A.  Vallik)


Nr. 44 Märts 2013

AINENURK

„LINDU TUNTAKSE LAULUST, INIMEST KEELEST“ Anne Piibur - eesti keele ja kirjanduse õpetaja „Kukku! Kukku! Kukku!“ „Kas sa kägu oled juba kuulnud?“ küsime ikka igal kevadel üksteiselt. Varsti on nad jälle siin – Eestimaal. Ning siis loeme, mitu korda ta kukkus… Muuseas, toonekurg alustas juba reisi (rännakut) Aafrikast EestisseJ Käo kukkumine on meile kõigile väga tuttav linnuhääl – me tunneme ta laulust ära. Kas tunneme laulu järgi ära ka ööbiku, vindi, pääsukese, lõokese…? Aga kuulatame! Kägu: „Kukku! Leib lukku! Võti vanaeide tasku.“ Ö ö b i k : „Kiriküüt, kiriküüt, Vaole, vaole. Laisk tüdruk, laisk tüdruk. Too piits, too piits. Plaks, plaks; öö pikk.“

kõnepruuk“ tuleneb teatud eluvaldkonna esindajate tegevuse erilaadist, samuti soovist ennast muust keeletarvitajaskonnast eristada. Keel eeldab rühma olemasolu, olgu selleks perekond, klassikollektiiv… Igal inimesel on oma keelepruuk, oma kõnetava. Veelgi enam. H. Rätsep: „Inimese keel on nagu aken, kust paistavad tähelepanelikule kuulajale kõneleja kodukoha, tegevusala, huvialade, sotsiaalse seisundi, aga ka üldise ellusuhtumise tunnusmärgid.“ Üldtuntud on meile õpilassläng*: esta, mata, dire, õps, kitse panema jne. Kas tunneme ära, kes aga räägivad nõnda? Ü: Kas Sa eile Kirjandusministeeriumi vaatasid? A: Jaa, ikka! Tahtsingi küsida, kas sul Koopaoravad on olemas? Ü: Ma vist võtan selle raamatukogust. A: Mulle Mutt meeldib. Ma vist ikka ostan selle. Ü: Tahan Sulle soovitada…Lugesin Leskede kadunud maailma… A. Jaa, see on õudselt hea raamat. Ma olen seda lugenud… Ü: Kell või? A: Oli või? Jah, vanarahvas juba teab: lindu tuntakse laulust, inimest keelest. Osakem vaid kuulata ja kuulda. * uuri: sotsiolekt, sotsiaalne murre, argoo, zargoon, släng, erikeel

Vint: „Siit, siit metsast ei tohi sa üht pirrutikkugi võtta.“ Pääsuke: „Sitsim-vitsim, sitsim-vitsim. Ostsin orja, ostsin härja. Tegin orjale kasuka. Härg tõmbas lõhki - patsorr!“ Lõoke: „Siir, siir, siga metsa. Poiss perra, päts põue. Vits kätte, kalasaba taskusse – sirrrr!“ Linavästrik: „Eest ära, ära, ära, ära! Mul pole täna palju aega. Üdik, tik – tik.“ Peoleo: „Peoleo, kas Tiit teol? Teol teol. Mis tal kaasas? Päts piima, lass leiba, kausiga kilet ka.“ L a u l i s e l o o m u s t a b l i n d e . Ta r t u Ü l i k o o l i emeriitprofessor Huno Rätsep on kirjutanud: „Laul iseloomustab lindu, ühendab teda teiste omataolistega ja eristab teda teistest lindudest. Midagi samasugust kehtib ka inimkeelte kohta. Meil on küllaltki hõlpus ära tunda palju kuuldud naaberkeeli ja teha selle põhjal järeldusi kõneleja päritolu kohta (muidugi tingimusel, et inimene kõneleb oma emakeelt).“ Ke e l e k a s u t u s i s e l o o m u s t a b k a i n i m e s t . Iseärasused inimeste kõnes on seotud erineva elukoha ja päritoluga, samuti ka kõneleja kuulumisest mingisse sotsiaalsesse rühma. Igas sotsiaalses rühmas on kasutusel teistest vähem või rohkem erinev kõnepruuk. Nii öelda „oma

Kuues


Nr. 44 Märts 2013

PERSOON

Fotod: Karl-Heinrich Arras

MEIE KAKS TIINAT Signe, Gerli, Andreanne 8B

Seitsmes

Meil oli suur au küsitleda õpetajaid Tiina Pebret ja Tiina Truutsi. 1. Mis aastatel Teie õppisite meie koolis? Kes oli siis meie kooli direktor? Tiina Pebre (TP): Sellest on palju aega möödas... umbes 50-ndatel aastatel. Kooli direktor oli Artur Tiki. Minu ajal oli see 7klassiline kool. Tiina Truuts (TT): Mina asusin Rahumäe kooli õppima 1965. aastal ja minu ajal oli direktor Albert Raamat. Hiljem oli Valdeko Kond. Tööle tulin ma 1977. Olen ainult 4 aastat siit majast ära olnud. 2. Mis tunne on olnud õpetada meie kooli direktorit Matti Martinsoni / temaga ühes klassis käia? TP: Mäletan teda energilise inimesena. Temale võis alati kindel olla. Ta oli populaarne omavanuste hulgas. Seda energiat jätkub tal tänaseni. TT: Mulle oli ta koolivend. Ta oli noorem. Ja kes ikka nooremaid va a t a b ? M u l l e t a s i l m a e i jäänud, ju ei olnud pahanduste tegija. 3. Tooge välja erinevusi ja tähelepanekuid, võrreldes tänapäeva ja tolle aja koolielu. TP: Tol ajal oli koolivorm kohustuslik. Tavapäeval oli sinine kleit ja must põll. Tindiga kirjutati. Pastakad tulid, kui ma olin 3. või 4. klassis. Ei tohtinud ehteid kanda ja lokke võis alates 7. klassist teha. Jalutati vahetunnis ringiratast, seisma ei tohtinud jääda ja jalutati kahekaupa. Kes huligaanitsesid, need jäid istuma või visati koolist välja. Koolis oli liuväli. Koolipidusid oodati väga. Igal peol oli Amor-post, st poisid saatsid tüdrukutele kirju ja tüdrukud poistele. TT: Vahetundides käisime paari kaupa ja seisma ei tohtinud jääda. Minu ajal jäädi ka istuma huligaanitsemise eest. Kui direktor tuli klassi vaatama, siis kõik kartsid, sest niisama ta tundi ei tulnud, midagi pidi olema juhtunud. Meikida ka ei tohtinud. Õpetajate tuba oli püha paik, sinna ei läinud ükski laps. Meil oli ka koolis liuväli. Tiina Pebre oli minu klassijuhataja alates 7. klassist. Mina õppisin 8-klassilises koolis. Ka kooliaed oli meil. ÜKT (ühiskondlikult kasulikud töötunnid) ajad olid: koristasime klasse ja kogusime vanapaberit. Neid tunde tuli teha 50. Kui me lõpetasime 8. klassi, siis toodi meile kommi Kalevi Kommivabrikust, sest talvel me käisime neid koos vabrikus jõulupakke tegemas pakkisime ja kaalusime. Kahjuks polnud kool tol ajal nii lapsesõbralik. Õpetajaid kardeti ja austati. Koolivorm oli kõigil. Koolipidudel ei tohtinud miniseelikud olla. Poiste juuksed ei tohtinud olla pikemad kui kraeni. Kirikus ei tohtinud siis üldse käia ja jõulusid ei tähistatud. Käis näärivana. 4. Milliste hobidega Te tegelesite koolieas? Kuidas oli lugu talispordiga? Kas on midagi, millega te endiselt tegelete? TP: Ma tegin kergejõustikku, mängisin korvpalli, suusatasin ja uisutasin. Spordipisiku sain ma just Rahumäe koolist. Ma käin ikka veel uisutamas ja suusatamas ning sõidan jalgrattaga. TT: Mina olen 1. - 11. klassini laulnud lastekooris “Ellerhein”. Aega võttis see palju. Olen õppinud natuke akordioni ja paar aastat klaverit. Laulnud olen tüdrukute ansamblis. Talispordis olen

ELU tagasihoidlik, aga ma käin jalutamas. Enam ma ei laula. Viimati laulsin Matkamaja kooris, aga praegu laulan enda lõbuks. 5. On teie klassikaaslaste/õpilaste hulgas olnud ka praegu tuntud inimesi? Kes? TP ja TT: Ei oska öelda, klassikaaslastest vist pole. Aga meie kooli õpilaste seas on Liis Lemsalu, Ülle Kaljuste, Henrik Normann ja Janne Saar. Veel on meie koolis õppinud Sigvard Kukk, Juhan Parts, Jüri Ratas jpt.

AKTIIVÕPPENÄDAL 19.-22.O2 Frederika, Evelin, Hanna 9A Aktiivõppenädalat korraldatakse juba teist aastat ja tundub, et õpilastele see meeldib. Antakse meile ju võimalus mõneks ajaks õppetööst puhata ja nautida erinevaid tegevusi- nii sportlikke kui ka harivaid. 1. päev – UISUTAMINE Uisutamine toimus nagu ikka Premia jäähallis, millel nüüd nimeks Skoda jäähall, ning sinna mindi mitmes vahetuses kooli juurest bussiga. Hoolimata väiksematest kukkumistest ja libisemistest, tundus kõigil väga tore olevat. Ainus asi, mille üle kurdeti, oli ajanappus. Leiti, et võiks olla rohkem aega uisutamiseks, nii et siit soovitus koolile järgmiseks aastaks - laske lastel kauem uisutada! 2. päev - MUUSEUMIPÄEV Kolmapäeval olid klassidel erinevad üritused, näiteks käidi muuseumides (KUMU, Niguliste kirik-muuseum) või Skypargis. Meil, üheksandikel, oli aga karjäärinõustamine, kus räägiti mitmesugustest erialadest ja tutvustati kutsekoole. See oli üks väga huvitav ja vajalik loeng, sest võib-olla nii mõnelgi tekkis huvi ja tahtmine edasi hoopis kutsekooli minna. 3. päev - SUUSATAMINE Erinevalt eelmistest aastatest toimus sel aastal 8.-9. kl. suusamatk. Tegemist oli põneva üritusega, kus sai proovile panna oma suusaoskuse ning motivatsiooni püsida eesreas. Ega tagumisedki kehvemad polnud. Nad proovisid esimestel kannul püsida. Kõigi suusk libises hästi ja lõbusa suusamatka lõpetuseks sai soojendavat teed ning süüa maitsvat saiakest. 4. päev – PIDULIK AKTUS Re e d e l t ä h i s t a s m e i e k o o l va b a r i i g i 9 5 . aastapäeva piduliku aktuse ja direktori vastuvõtuga. Aktusel esinesid mitmed solistid ja rahvatantsurühm. Seejärel esines Herbert oma kaasakiskuva kõnega, mida direktor väga kiitis. Tublidele õpilastele ja kooli töötajatele jagati koolimärgid. Veidi hiljem algas direktori vastuvõtt, kuhu traditsiooniliselt oli kutsutud igast klassist üks poiss ja üks tüdruk. Lisaks olid seal veel õpetajad, kooli juhtkond ja kooli töötajad. See ilus päev oli heaks lõpetuseks mõnusale aktiivõppenädalale! Küsisime ka õpilastelt, milline oli nende lemmiktegevus. Mari- Liis (9a) : Uisutamine Elis - Helen (9a): Suusatamine Karmen ja Hanna- Rea (3a) : Uisutamine Uxu (3a): Suusatamine J. Joonas (3a) : Uisutamine Rihard (3a) : Skypark (muuseumipäev) Mirjam (3a) : Uisutamine Juula (3a) : Suusatamine Kazimir (9a) : Muuseumipäev Teemo (9a) : Uisutamine ja direktori vastuvõtt Rasmus (5b) : Uisutamine Martin (9a) : Uisutamine


Nr. 44 Märts 2013

ELU SÕBRAPÄEV - PÄEV, MIL SÕBRAD ON TÄHTSAIMAD Heili 8B

VIKTORIINISARI KOGUB HOOGU Gerli 8B

14. veebruaril oli päev, mil enamik meist tegid sõpradele kingitusi ja said neid vastu. Uurisin, milliseid kingitusi tehakse teistele ja saadakse sõprapäevaks. Mulle vastasid sõbrakesed 1.klassist kuni 5.klassini.

18. jaanuaril toimus järjekorras kuues v i k t o r i i n i s a r j a v õ i s t l u s . Te a d m i s t e proovilepanek toimub meie koolis juba teist aastat ja sel aastal teist korda. Viktoriinid on korraldatud kõikidele klassidele vanusegruppides: 1.-3. klassidele, 4.-6. klassidele ja 7.-9. klassidele. Iga klass paneb välja viiest liikmest koosneva klassiesinduse. Teemasid on igasuguseid erinevaid. Olemas on ka varia, teema „Eesti“, pildiküsimus, kuulamisküsimus, tähelepanuülesanne ja mõistatus. Küsimused on igal korral erinevad ja esitatakse iga klassi poolt loosiga tõmmatud järjekorras. Kuigi algselt oli olemas valikutabel, otsustasid korraldajad teha asja lihtsamaks enda ja huvitavamaks osalejate jaoks ning asendasid selle loosiümbrikutes küsimustega. Sel korral olid huvitavamateks hetkedeks võistlusel näiteks 1.-3. klasside küsimus. Kes oli Rooma antiikmütoloogias armastuse jumal? Parimad vastused: Püha Joosep ja Jeesus Kristus ning lihtsalt Jeesus. Õige vastus oli Amor. Vahvad olid ka 9b klassi illustreerivad joonistused vastuste juures – kontrollijatel oli kohe palju lõbusam. Huvitav oli näha erinevusi vanemate ja nooremate vanusegruppide vahel. Nimelt oli tähelepanuülesanne sel korral igal viktoriinil sama. Näidati joonistatud pilti loomadega ja küsiti Mis värvi olid linnud elevandi seljas? Imestama pani see, et 7.-9. klasside seas oli väga vähe õigesti vastanud tiime, kui peaaegu kõik 1 .- 3 . j a 4 .- 6 . k l a s s i d e võistkondadest oli täppi pannud. Üks lind oli punane ja teine sinine, õigeks loeti ka ligilähedased toonid. Kas tõesti on nooremad tähelepanelikumad kui vanemad? Tulemused olid seekord sellised: 1.kohad võitsid 3c, 6b ja 8a klass 2.kohad võitsid 2c, 6a ja 9b klass 3.kohad võitsid 3b, 5a ja 8b klass Palju õnne kõikidele võitjatele!

Mis on olnud kõige armsam kink, mida sa oled saanud sõbrapäevaks? Mia 2a: Ema käest sain peaaegu tavalise šokolaadi. Mariann 4a: Ainuke asi, mida ma olen saanud, on südamega kaart hea sõbra käest. Kert 4a: Šokolaadi oma õpetajalt. Triinu-Liis 2b: Südamekujulise armsa kaardi. Rasmus 5b: Roosi. Mona 1a: Näoga südame. Melany 8b: Juustukook klassiõe poolt. Mait 4b: Joonistatud pildi. Rasmus 4b: Valge šokolaaditahvli. Anette 2c: Karumõmmi pruuni värvi. Hille Liis 2c: Minu pildiga kaart. Mida sa oled oma sõpradele sõbrapäevaks kinkinud?

Mia: Südamepildiga kaardi. Mariann: Sõbra pildiga kaardi. Kert: Teistele pole midagi kinkinud veel. Tr i i n u - L i i s : P i k k a s i d r u u d u l i s i kaarte. Rasmus 5b: Roosi. M o n a : K a s e k e s e kommi. M e l a n y : Karumõmmi ja šokolaadi. Mait: Isetehtud koomiksi. Rasmus 4b: Luuletusega kaardi. A n e t t e : Südamekujulise stressipalli. Hille Liis: Paberist lille, mis oli roosat õpetaja Sirje Piiling värvi. Küsitlusest võib järeldada, et paljud kingivad teistele kaarte ja maiustusi. Sõbrapäeval on ka väga olulisel kohal südametega nipsasjakesed. Loodan, et kõik veetsid imeliselt sõbrapäeva ja said võrratuid kingikesi. J

TAIBU II vooru paremad tulemused 4.- 6. klass Sandra Saskia Kärmas 12p Agneta Uusküla 12p Kristjan Malva 11p Rendor Sakk 11p Siim Tišler 11p Karl Oskar Mürk 11p Karl Gustav Paloots 11p Siim Raudsepp 11p Karmen Vagula 10p Rihard Ristkok 10p Joonatan Melioranski 10p Getter Kitsing 10p Oskar Viirand 10p Kristofer Mäeots 10p Markus Orub 10p Kahe vooru kokkuvõte 4.- 6. klass Agneta Uusküla 21p Karl Oskar Mürk 20p Liis Oengo 19p Kristofer Mäeots 18p Rasmus Neljand 17p Karl Frederik Laikre17p Sandra Saskia Kärmas 17p Oskar Viirand 16p Rendor Sakk 16p Villem Paabo 16p Teele Telgma 16p Karmen Vagula 15p TAIBU II vooru paremad tulemused 7.- 8. klass Mari Poom 10p Paula Helena Kuklane 9p Thea Orub 9p Erli Vaiknurm 9p Signe Rebassoo 9p Melinda Salu 9p Anett Veske 9p Herbert Lõhmus 9p Kahe vooru kokkuvõte 7.- 8. klass Mari Poom 16p Paula Helena Kuklane 15p Laura Lehto 14p Signe Rebassoo 13p Erli Vaiknurm 12p Thea Orub 11p Erki Martin Lepik 11p Gretel Jaanisoo 10p Grete Rannu 10p Simon Sebastian Valgma 10p Piia Kalamees 10p

Kaheksas


Nr. 44 Märts 2013

SILMARING

Foto: Erakogu

KOREA KOGEMUS ANDIS MULLE VÕIMALUSE END AMETIALASELT TÄIENDADA Madis Kaasik tehnoloogiaõpetaja

Madis põhikoolis, kus ta sooritas praktikat, koos õpetajatega. Sõrmed püsti on poolkohustuslik asend pildil.

Üheksas

Käesoleva õppeaasta esimesel poolel avanes mul võimalus käia vahetusüliõpilasena õppimas Lõuna-Koreasse Sunchoni Rahvuslikus Ülikoolis. Minu õppesuund oli peamiselt seotud globaalse hariduse, hariduslike õppematerjalide arendamise ning informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogiatega. Samuti tegin ma ülikooli inseneride osakonnas osa oma bakalaureuse tööst ning olin kohalikus põhikoolis praktikal inglise keele tunde andmas. Erinevalt kohalikest tudengitest oli E u r o o p a vahetusüliõpilaste õ p p e k a v a suhteliselt paindlik ning võimaldas mööda Koread ringi reisida ja kauneid paiku külastada. Üks korea üliõpilane ütles isegi, et ma olen oma l ü h i k e s e s e a l v i i b i m i s e g a r o h k e m Ko r e a d avastanud, kui tema terve elu seal elades seda teha on jõudnud. Üks huvitav aspekt on ka see, et Koreas on väljas süüa umbkaudu sama kulukas, kui kodus ise kokata, ja söögikohti on suur valik igale maitsele. Selle tõttu tuli ette väga palju väljas käimist ja üks suuremaid põhilisi erinevusi läänemaailmaga oli see, et paljudes traditsioonilistes restoranides on laua keskel väike grill, kus kliendid ise grillivad. Lauad olid kaetud paljude väikeste kõrvalroogadega ja söömine on väga seltskondlik tegevus, toit tellitakse grupi peale ja sööma ei minda reeglina üksi. Korea inimesed on lahked, heasüdamlikud, väga abivalmid, kuid samas ka ülimalt konkureerivad. Näiteks õppimine muutub väga tõsiseks keskkoolis, kuna lõpueksami tulemus, mida on võimalik ainult korra elus teha, määrab ära kui heasse ülikooli õpilane saab. Kuna ülikooli läheb väga suur osa keskkool i l õpetanutest j a kõrgharidusega vabu töökohti on vähe, siis on ka konkurents töö leidmiseks tulevikus ülimalt tihe. Lapsed õpivad kõigepealt tavakoolis ja pärast seda lähevad erakoolidesse ehk akadeemiasse. Korraga käiakse 2-3 akadeemias ja koju saavad õpilased õhtul hilja, 22-23 paiku ning hakkavad kodutöid tegema. Tavakooli tunde hinnatakse kõige vähem, põhiline töö käib akadeemiates ja selle tõttu on tundides palju magavaid õpilasi, kes saadetakse klassi taha kõrgete laudade taha püsti seisma, et nad magama ei jääks. Selle ühe elu tähtsaima eksami nimel kulutavad perekonnad üüratuid summasid oma laste haridusse. Lapsi saadetakse võimalusel välismaale suvekoolidesse keelepraktikatele, koolid õpetavad aineid ainult sellest eksamist lähtuvalt ja kõrvalaineid nagu kehaline kasvatus või kunst on tihtipeale teisejärgulised. Klassid on Koreas suured, enamasti umbes 35-40 õpilasega ja õppetöö toimub loengu stiilis, mis tähendab, et harva esineb tunnitöös arutlusi ja kombeks ei ole tunnis

FOTOGRAAFIA õpilastel küsimusi esitada. Suur on õpilaste õnn, kui tänu headele tulemustele saadakse sisse mainekasse ülikooli, sest ülikoolides ei ole õppimine enam nii konti murdev. Mitmete testide järgi on Lõuna-Korea õpilased maailma tipus, aga sellel kõigel on ränk hind. Korea kogemus andis mulle võimaluse end ametialaselt täiendada, ringi reisides kogeda seda põnevat ja eestlase jaoks eksootilist kultuuri ning leida uusi põnevaid sõpru ja tuttavaid. Kui avaneb võimalus teisi kultuure külastada, siis soovitan seda kindlasti kasutada.

PILDISTAMINE SEE ON VAHVA! Thea, Melinda, Piia 8A Meie koolis toimus 3. detsembril 2012 fotograafiakursus, mida juhatas fotograaf Siim Teder. Foto-asjanduse huvilisi oli auditooriumisse kogunenud hulgaliselt. Alustuseks seletas Siim Teder meile fotograafia põhitõdesid ja mõningaid mõisteid, nagu näiteks ISO, fotoaparaadi objektivi ava suurus. Ta demonstreeris, kuidas fotoaparaati käes hoida jne. Ta r ä ä k i s m e i l e o m a p i l d i s t a m i s e kogemustest ning fotografeerimisest kui tööst endast. Fotograafi töö on omapärane, kuid samas ka keeruline, sest töögraafik ei ole kunagi kindel ning vahel peab töötama hilistest õhtutundidest varahommikuni. Samas on töö huvitav, sest saab käia erinevatel üritustel pildistamas. Siim Teder rääkis ka sellest, kui tasuv on fotograafide töö ning et alustada tuleks juba noores eas; kindlasti tuleks jagada oma pilte teistega, sest võibolla näeb m õ n i ürituse korraldaja neid ning s o o v i b sind oma üritusele pildistama. Fotograafiakursuse lõpetuseks palus ta meil endal jutustada enda pildistamise kogemustest. Lõpuks andis ta meile teema ning palus meil minna koolimaja peale pildistama. NB! Kas ka sina osalesid 24. veebruaril “Eesti minuti” fotoaktsioonis? Järgmine pildistamiskampaania toimub Eesti 100. sünnipäeval.


Nr. 44 Märts 2013

ÜRITUSED

Foto: Marko Maisa

14. veebruaril toimus Rahumäe põhikoolis juba tavaks kujunenud moeshow, seekord siis „Naelking 2013“. Osalesid Rahumäe põhikooli, Nõmme põhikooli ning Nõmme gümnaasiumi õpilased. Teemaks oli „220 volti ehk elekter“. Žüriisse kuulusid elu erivaldkondade esindajad: lapsevanem ja pesudisainer Tiiu Roosma, Rahumäe põhikooli vilistlane Crislyn Juhanson, noorsootöötaja Kadri Lillepea ja moedisainer Katrin Ainson. Kollektsioonid olid huvitavad ja mitmekesised. Oli kasutatud erinevaid värve – nii musta, siniseid toone, kollast ja punast. Demonstreeriti nii kleite, pükse kui ka seelikuid. Kuna kollektsioone oli palju, oli ka žürii liikmetel raske otsust langetada. 4.-6. klasside seas pälvis esikoha Rahumäe põhikooli 5B klass kollektsiooniga „Võimsad välgunooled“. Žürii tõi esile nende esituse omapära ja tantsulise liikumise. Teise koha saavutas Nõmme põhikooli 6B klassi kollektsioon ja kolmanda koha Rahumäe põhikooli 5A klassi kollektsioon „Black energy“. 7.-9. klasside arvestuses saavutas esimese koha Rahumäe põhikooli 8B klass kollektsiooniga „Elekter meis endis“. Nende kollektsioon eristus teistsuguste värvieelistuste poolest. Teise koha pälvis Rahumäe põhikooli 7C ja 5C klasside ühiskollektsioon „Välgust tabatud“ ning kolmanda koha Nõmme põhikooli 7. klass. 10.-12. klasside arvestuses oli vaid üks osaleja – Nõmme gümnaasiumi 10H klass, kes saavutas esikoha oma kollektsiooniga „Lühis“. Gümnaasiumi õpilaste kollektsioon oli efektne ja mänglevate puna-mustade toonidega. Parimad modellid moeshowl olid Rahumäe põhikooli 9B klassi õpilane Dan Bondarenko ja 9A klassi õpilane Loretta Reisenbuk. Võidukollektsioonid lähevad edasi moekonkursile „Sedamoodi 2013“, mida korraldab Kanutiaia Noortemaja k o o s t ö ö s Ta l l i n n a Haridusametiga. Eelvoor toimub juba 3. märtsil Kanutiaia Noortemajas ja lõppvoor 10. aprillil Salme kultuurikeskuses.

Fotod: Karl-Heinrich Arras

RAHUMÄE PÕHIKOOLI LAVAL OLI TÕESTI TUNDA ELEKTRIT Keidi 9B

NB! 8B klass ja 5B klass pääsesid edasi moeshow “Sedamoodi 2013” finaali.

Kümnes


Nr. 44 Märts 2013

1. Akreta Dia Kampe 2. Carmen Lindström 3. Kirstin Ivette Marie Baltazar 10-12a 1. Marie Elise Tupp 2. Helena Mööl 3. Kerli Kuusik ja Karl Oskar Mürk 13-16a 1. Kristi Rõuk 2. Victoria-Heleen Itter 3. Henri Porila ja Jette Loona Kiiver Publikupreemiad: 7-9a: Mona Lene Maanurm 10-12a: Marie Elise Tupp 13-16a: Henri Porila

ÜRITUSED PLAYBACK 2013 Andreanne 8B 20.veebruaril toimus Rahumäe põhikoolis PlayBack. PlayBack on iga- aastane üritus meie koolis. Igakord on uus teema, mida peab järgima. Selle aasta teema oli ”Eesti muusika” ehk siis kasutada tohtis ainult eesti muusikat. PlayBack’i esitatakse kahes v a n u s e g r u p i s : 4 .- 6 . k l a s s j a 7.-9.klass. Selle aasta esitustes oli näha - kuulda kõike:erinevaid kostüümi valikuid, mitmeid eesti hitte,tantsulisust ja ka erinevaid koreograafilisi lahendusi. Žürii sõnul olid selle aasta võitjad kohe teada, neil ei olnud raskusi neid välja valida ,kuna need olid kõige s i l m a p a i s t va m a d . S a m a s ütlesid nad ka seda,et kõik esitused olid head ja omamoodi huvitavad ning vahvad. Grupid, kes võitsid ,lähevad meie kooli esindama. Selle aasta PlayBack’i tulemused olid järgmised: 4.-6.klass. 1.

6b

2.

4b

3.

5b

7.-9.klass.

Üheteistkümnes

1.

8b

2.

7a

3.

9a,b

Zürii: Tanel Nurk, Marek Vetik, Elisa Epro

Fotod: Karl-Heinrich Arras

Solistide konkursi laureaadid: 7-9a


Nr. 44 Märts 2013

PÄEVAKORRAL ÕPILASED PIDASID NÕU KOOLI JUHTKONNAGA Keidi 9B Õpilasesinduse koosolekud toimuvad koolis tavaliselt reedeti ja kestavad 15-20 minutit. Jaanuaris otsustasime teha tavapärase õpilasomavalitsuse koosoleku asemel hoopis tunniajase. 7A klassi õpilane Karen Minski tutvustas õpilasomavalitsusele tervisekaitsenõudeid kooli päevakavale ja õppekorraldusele. Kuidas järgitakse neid seadusi? Õpilasesinduse liikmetega tegime grupitööd ning seejärel arutasime ja tõime esile kõige tähtsamad probleemid. 12. veebruaril tutvustasime klassivendade Pauli ja Daniga oma ideid kooli juhtkonna koosolekul. Meie esimene ettepanek on see, et 7.-9. vahetund oleks ainult 5 minutit pikk. Põhjenduseks tõime selle, et siis on puhvet ja raamatukogu suletud. Juhtkond ei nõustunud viieminutilise vahetunniga, aga kümneminutiline sobis ning meile lubati, et see ettepanek võetakse arutlusele. Muidugi ei saanud me rääkimata jätta kontrolltöödest, mis on ilmselt probleemiks ka kõikides teistes koolides. §10 (3) Õppepäevas võib läbi viia ühe kontrolltöö. Kontrolltöö toimumise ajast teatatakse õpilastele vähemalt viis õppepäeva enne kontrolltöö toimumist. §10 (4) Õppenädalas võib läbi viia kuni kolm kontrolltööd. §10 (6) Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis esmaspäeval ja reedel või ainult ühel neist päevadest või esimese või viimase tunnina. Kahjuks ei järgita neid kolme reeglit väga tihti, kuigi need on ka seadustikus kirjas. Põhjenduseks tuuakse, et tunnikontrolle võib teha, et need tööd hõlmavad kitsamat teemat (eelmisel tunnil käsitletut). Peame oluliseks ka seda, et kontrolltöödest teatataks võimalikult vara, et oleks aega keskenduda ühele tööle, varem ette valmistuda ja vajadusel aineõpetajalt üle küsida. Et vähendada selliste juhtumite arvu, kus tekib vaidlus õpetaja ja õpilaste vahel, tegime ettepaneku koostada kontrolltööde tabel internetikeskkonnas. See toimiks nii, et iga õpetaja näeks, kas näiteks 8B klassil on juba teisipäeval kontrolltöö ja kui on, siis õpetaja peab selle teisele päevale panema.

Erand on see, et kui teatud tund toimubki ainult ühel korral nädalas ja sel päeval on juba kontrolltöö kirja pandud, siis pole muud võimalust, kui satub kaks kontrolltööd ühele päevale. Õpilased pidasid tähtsaks ka seda, et rohkem töid tehtaks arvutiga. Meie kool kasutab juba üsna tihedalt Moodle keskkonda ning varemgi on tehtud töid Wordi dokumendina ja siis need õpetaja meilile saadetud. Koosolekul saime teada, et järgmise kolme aasta jooksul püütakse panna kõik tööd Moodle keskkonda. Tõstatasime probleemi, et vahetundides võiks olla rohkem tegevusi, see väldiks mittesobivat käitumist kooliruumides. Meie ettepanek oli selline, et kui kool saab tagasi fuajeede televiisorid, siis nendest võiks näidata naljakaid ja huvitavaid klippe ning õpilaste töid. Juhtkond polnud selle vastu ning loodetavasti saamegi varsti näha kooli televiisoritest huvitavaid klippe. Arutasime ka seda, et õpilaste pidev põrandal istumine on põhjustatud sellest, et pingid on n-ö ülekoormatud või on kaugel klassiruumist. Muidugi pikka koridori ei saa panna vähese ruumi tõttu pinki, kuid fuajeesse saab. Meie arust on hea mõte tuua teiselt korruselt kolmandale vähemalt üks pink, sest teisel korrusel on enamasti algklassid, kelle jaoks on vahetunniaegne puhkamine hoopis mängimine. Arutlusele tuli ka koolitoit. Juhtkonnaliikmed imestasid, kui rääkisime, et meie kooliõpilased soovivad tihemini koolitoiduna suppi süüa. Kuid imestus oli positiivne ning nagu näha, siis nüüd me saamegi lõunaks suppi kaks korda nädalas.

ELAMUSAASTA ELAMUSED KOOLIDESSE! Rahukas Tänavu sügisel käivitunud Elamusaasta loob õpilastele võimaluse suhelda Eesti kultuurielus oluliste inimestega. Eesti Kultuuri Kojast alguse saanud ettevõtmise eesmärk on viia meie ühiskonnas tooniandvad inimesed koolidesse rääkima neid mõjutanud elamustest. Noortel on kohtumiste ajal võimalus külalistega vabas vormis mõtteid vahetada. 13. veebruaril vahendasid 9B klassi õpilastele oma elamusi kirjanik Aidi Vallik ja koreograaf Kaja Lindal. Vestlus kujunes vahetuks ning emotsionaalseks. Tagasiside õpilastelt oli väga positiivne. Oli ju põnev teada saada, mida lemmikkirjanik oma elust ja töödest jutustas. Samuti pani mõtlema tantsijaks õppiva noore inimese raske elu.

Kaheteistkümnes


Nr. 44 Märts 2013

EKSPERIMENT KODUKORRA RIKKUMINE: BURGERITEGA MÖÖDA KOOLI Gerli, Signe, Anett Andreanne, Heili 8B Kas Sina oled lugenud meie kooli kodukorda??? Kui mitte vabatahtlikult, siis klassijuhatajaga koos oled seda kindlasti teinud. Rahukas otsustas pisut jälgida kooli igapäevast elu. Ja mis silma jäi? Koridoris ikka kinnitatakse keha... Rahuka seekordseks eksperimendiks on jälgida kooli kodukorra järgimist. Korraldasime katse, rikkudes ise väga jubedalt korda. Nimelt lähevad meie katsealused ühel reedesel päeval teisel vahetunnil puhvetisse ja ostavad kaks suurt burgerit. Nimetame katsealused A ja H. Väljavõte kodukorrast: 23. Toitu ja jooki puhvetist klassiruumidesse ja koridoridesse ei viida. Alustame oma ringkäiku hamburgeritega sööklast. Sööklas ei tee keegi väljagi, tavaline asi ju. Liigume edasi koridoris - ikka ei tee keegi välja. Teise korruse klaasuste ees märkas meid õpetaja Snitko: „Tüdrukud, siin ei söö!“. Selgitasime talle, et meil on selleks oma eesmärk, ja ta lubab meil edasi eksperimenteerida. Teise korruse koridor: lapsed jälgivad imestunudhukkamõistva pilguga, ent keegi ei ütle midagi. Kolmanda korruse koridoris jälgitakse, hinnatakse taas seletatud pilkudega. Ent siiski – repliigid: Margo 7.b: „Ampsu saaks?“ Gert 7.b „Sööklas süüakse!“ Esimesed julged keelavad katsealuseid. Meie ei tee aga välja ning liigume edasi. Katsealused istusid 2. ja 3.korruse vahele jäävatele treppidele. Nooremad õpilased üritavad teha näo, et nad ei ole näinud midagi. Õpetaja X: „Hea, et koristaja tegi just trepid puhtaks. Nüüd on teil hea istuda siin!“ Mõned koolitöötajad mööduvad, kuid ei tule keelama. Kooli med. õde küsis katsealustelt moeshow kohta. Üks pisike poiss lõi katsealust A jalaga ja hüüdis: “Siin ei tohi süüa!“ Edasi liigume 1. ja 2. korruse trepile. Algklasside õpetaja pragab meiega: „ Kas te reegleid ei tea? Siin ei tohi süüa! Marss sööklasse!“ Katsealused A ja H selgitavad ka talle kogu loo ära ja eksperiment võib jätkuda. Õpetaja XX arutab katsealusega H solistide konkursist. Lapsed vaatavad tagasi, kuid keelama ei tule. Tunnikell heliseb. Liigume 2. ja 3. korruse vahel olevale vahekorrusele. Õpetaja XXX soovib: „ Head isu!“. Õpetaja Y ja YY märkavad „kuritegu“ ja kurjustavad katsealustega. Katsealused A ja H astuvad klassi. Klassivendade reaktsioon: „ Burksi ikka ei sööks!“. Õpetaja XXXX märkab katsealuseid, hindab hetkeks pilguga, ent laseb hamburgerid lõpuni süüa. Mida arvasid pealtnägijad meie eksperimendist? Kas sa nägid hamburgeritega õpilasi koolis ringi käimas? Helena 3b: Jah, nägin, istusid trepi peal ja olid ees. Eve 4b: Nägin, mugisid nii, et suud olid mustad. Mis sa arvasid sellest? Tohiks nii teha või mitte?

Kolmeteistkümnes

HUVIALAD Helena 3b: Ei, nii ei tohiks küll teha. Nad olid minust palju vanemad ja ei julgenud keelata. Eve 4b: Ei tohi. Keelaksin, kui nad ei oleks minust vanemad Küsisime veel õpetajate käest, kes nägid katsealuseid. Miks Te ei keelanud õpilasi, kes sõid kooli koridoris hamburgereid? Mida arvate n-ö koridorides einestamisest? Tiina Pebre: Ma ei teadnudki, et see on eksperiment. Ma mõtlesin, et teil on kõhud väga tühjad ja kui te ei söö, siis minestate ka ära, nagu too tüdruk moeshowl. Ei, muidu tegelikult nii ei tohi. Järgmine kord kindlasti vestlen nendega. Janne Fridolin: Vaatasin hämmingus, et lapsed söövad burgerit ja mõtlesin omaette, et ju neil jäi hommikusöök söömata, ja näod olid ka näljase moega... KIITUS! Kõigile tublidele õpilastele ja õpetajatele, kel oli julgust keelata ja kooli kodukorra eest välja astuda.

5. KLASSI POISID OTSIVAD SÕPRUST ROBOTITEGA Rahukas Mikk Loomets: Robootikaringis ehitame legodest roboti, mis (kes) saaks midagi teha. Siis me programmeerime arvuti kaudu ta liikuma. Rasmus Aasmäe: Me saime lego robotikomplekti. Kõigepealt tegime igaüks kindla õpetuse järgi roboti ja hakkasime seda katsetama. Hiljem tegime ise ka roboti. Kõige raskem on teha programmi, mis robotit juhiks. Ma tegin Mikuga roboti, mis (kes) nägi välja nagu skorpion. Ja ta lõi ka. Frank Kits: Robootikas me ehitame roboteid, mis (kes) võivad teha seda, mida sina tahad. Näiteks mina tegin roboti, mis (kes) haarab asju, kui sa nupule vajutad. Robootikaringi juhendavad õpetajad Madis Kaasik ja Veijo Sikk. Robootika ehk robotitehnika (inglise robotics) on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb robotite disaini, ehitust, tootmist ja töötamist. Robootika on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega. Robootika kolm põhiseadust Sõna "robootika" (robotics) kasutas esmakordselt Isaac Asimov oma lühikeses ulmelises jutukeses "Runaround" 1941. aastal. Asimovilt pärinevad ka nn robootika kolm põhiseadust: 1.

Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha;

2.

Robot peab täitma inimese antud korraldusi, kui need pole vastuolus esimese seadusega;

3.

Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei lähe vastuollu esimese ega teise seadusega.


Nr. 44 Märts 2013

MEELELAHUTUS RÕÕMSAT NUPUTAMIST!

LÕÕGASTAVAT, ENT HUVITAVAT KOOLIVAHEAEGA!

Emakeelenädala viktoriini tulemused 4.-6. klass I-II koht 6A ja 6B III koht 4B 7.-9. klass I koht 9B II koht 9A III koht 8B

RAHUKA TOIMETUS: Peatoimetaja: Dan Bondarenko 9B Peatoimetaja abi: Keidi-Riin Unt 9B, Signe Rebassoo 8B Küljendus: Paul Raatpalu 9B Sekretär - asjaajaja: Anne Piibur Meelelahutus ja kultuur: Nele Kurvits 9B, Grete Prangli 9B, Jonna-Liisa Lätte 9B

Foto: Paul Raatpalu 9B, Karl-Heinrich Arras 9B Uudised, elu ja arvamus: Anett Veske 8B, Andreanne Kallas 8B, Gerli Parve 8B, Heili Kukke 8B, Jonna-Liisa Lätte 9B, Hanna Sillaots 9A,

HEA RAHUKA LUGEJA! Meie kooli viktoriinisari otsib endale nime! Ootame sinult ettepanekuid. Pakkumistega pöördu oma emakeeleõpetaja poole!

Evelin Sulg 9A, Frederika Stella Aasmäe 9A, Laura Lehto 8A, Piia Kalamees 8A Sport: Keidi-Riin Unt 9B

Neljateistkümnes


Rahukas märts 2013 nr 44