__MAIN_TEXT__

Page 1

Rahukas Nr. 55

Tallinna Rahum채e P천hikool

detsember 2015

Palju 천nne, Rahum채e kool!


Nr. 55 detsember

JUHTKIRI Sünnipäevatort Maria 9.a - peatoimetaja Tort. Tort on üks tore asi see on maitsev, see on ilus, see on peovääriline ning see toob inimesed kokku. Minu arvates on tort ühe peo oluliseim osa. Seda võivad lõigata vaid peo olulisemad isikud nt sünnipäevalaps või just abiellunud. Tort on ka märkimisväärselt mitmekesine toit - on olemas puuviljatorte, marjatorte, küpsisetorte, šokolaaditorte, bezeest tehtud torte, kohupiimatorte - isegi avokaadost ja võileibadest tehakse torte. Ka tordi välimus on mitmekesine kui sa tahad tordi peale marju, siis sa ka saad tordi peale marju, kui sa tahad sinist torti kollaste triipudega, siis saad sa just selle, kui sa tahad roosat torti printsesside ja soome lippudega - pole probleemi, see tort on juba valmis. Meie kooli ajaloos on söödud juba vähemalt 104 sünnipäevatorti - mõned väga magusad, mõned vähem magusamad. Huvitav kuidas 105. sünnipäevatort maitseb?

KOOLI AASTAPÄEV 105 väärikat aastat Kairi Jakobson - direktor Rahumäe kooli 105 aastat ei ole pelgalt kooli nimi ja number, vaid kannab endas sadade ja tuhandete nõmmelaste kooliaega. Kooliteed käies tunduvad päevad olevat täis kohustusi ja etteteada sündmusi. Vahel on mõni päev enda jaoks isegi tüütu ning mõttetu. Ja nii ta läheb – aastast aastasse, kuni ühel päeval saab kool läbi. Kooli lõpetajast saab vilistlane. Kõik need aastad, mis on veedetud koolis, loovad oma kooli tunde ja oma kooli kogemuse, millest saab üks nostalgilisemaid mälestusi inimese elus.

2

Kooli areng ja muutumine ajas on nagu jõevool. Ühel ajahetkel on ta kiirem, teisel aeglasem, poolel teel võib ette tulla käänakuid ning ootamatusi. Tänane päev ei ole võrreldav saja aasta taguse ajaga. Kool on mitmeid kordi nime vahetanud, kool on muutunud koos ühiskonnaga. Aastakümned on andnud koolile oma näo just nende inimestega, kes igapäevasele koolielule mõtte annavad – lapsed, õpetajad, lapsevanemad. Iga põlvkond on lisanud koolile oma väärtust, tõekspidamisi ja tulevikupildi visiooni. 105. aastal ei ole kool nii-öelda poisikese eas, mil tahetakse olla kangesti kellegi teise moodi. Kool on leidnud oma tee, oma väärtused ja tõekspidamised. Just see kooli oma tee ja oma kooli nägu on leitud aastakümnete jooksul kogukonnaga, kelle jaoks Rahumäe kool on tähtis. Ta on kooliga seotud inimeste jaoks meie oma kool. Õnnitlen kooliperet ja vilistlasi Rahumäe kooli 105. sünnipäeval! Tänan kõiki häid kaasteelisi, kellega koos kool edasi liigub ja areneb, sest kool ei saa iialgi oma teel lõplikult kohale jõuda!


PERSOON - KIRI Tere! Ly ja Lizett 9.a Tere! Mina olen Tallinna Rahumäe Põhikool ja ma kirjutan teile, sest minu Rahuka toimetus palus. Kuid see selleks... Mul tuleb ju varsti sünnipäev, ma saan juba 105- aastaseks. See on väga väärikas iga ning ma olen äärmiselt uhke, et nii kaua koolina töötanud olen. Rahuka toimetus soovis, et ma kirjutaksin natuke endast, seega otsustasin pajatada oma igapäevaelust koolina. Minu uksed avatakse kell 7.00 hommikul ja iga päev sagib minus ringi umbes-täpselt 700 õpilast, kes ajavad tarkust taga, ja õpetajad takka pihta, kes üritavad seda neile kulbiga pähe tõsta. Mul on ka oma turvamehed ehk valvurid, kes mul silma peal hoiavad, et mõni huligaan minu kulul nalja ei teeks. Neil on lausa oma putka, vabandust - kabinet, kus nad istuvad ning koristajatega juttu puhuvad. No ja kui juba koristajatest juttu tuli, siis ega ilma nendeta ei saa ükski kool ega asutus hakkama. Koristajad on nagu kullid! Ikka juhtub, et natuke jooki tilgub maha või pudiseb saia - ei jõua ümbergi pöörata, kui juba on nad kohal ning eemaldavad probleemi. Suured 9. klassi õpilased kõnnivad mööda koolimaja tähtsa näoga ringi ning korraldavad üritusi, kordavad kontrolltööks või istuvad niisama, sest neil pole lihtsalt midagi paremat teha. Väiksemad lapsed jooksevad ringi ja põrkavad vanematele otsa, sellele järgneb väike sõnelus, mis saab kiire lahenduse mõne pedagoogi sekkumise abil. See on tänapäevane elu. Noh, ega vanasti ka kuigi palju teisiti polnud, võibolla jututeemad olid teised ning käitumine oli autoriteetsemate isikute suhtes teine. Kuid lapsed on lapsed, sinna ei saa midagi parata, mõni on lärmakam, teine jällegi vaiksem. Peaasi, et nutti ja arukust ja hoolimist oleks. Minu praegune aadress on Vabaduse puiestee 50, kuid see ei ole alati nii olnud. Oma eluteed alustasin ma Nõmme jaama lähedal väikeses puumajas.

Sealt edasi kolisin Nikolai von Glehni asutatud vorstivabriku ruumidesse (praegu on seal Nõmme Muusikakool). 1935. aasta detsembris avati pidulikult Nõmme 6klassiline Algkooli hoone praegusel Vabaduse puiesteel. Siis õppis minus 350 õpilast ning töötas 18 õpetajat. Vahepeal olin ma ka sõjaväehaigla, ent see aeg oli üürike. 1962. aastal eraldati minu jaoks riigi poolt raha ning mulle tehti kapitaalremont. Kasvasin suuremaks, juurde ehitati neli klassiruumi ning varsti sain endale ka avarama saali. Elu oli ilus, kuid mitte kauaks -1985. aasta 24. veebruari varahommikul tundsin end jube halvasti... oli kohutavalt palav ning tekkis nõrkus...selgus, et olin langenud põlengu ohvriks. Õpilased jätkasid oma õppetööd teistes koolides, mina jäin aga ootama...mis saab edasi minust. Uus maja, st mina valmisin aastal 1986, kuid sellega ei olnud minu katsumused veel lõppenud. On juba vanast ajast teada-tuntud tõde: ,,Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!“ Minu puhul seda ilmselt ei kasutatud.

Nr. 55 detsember

2002. aastal otsustas minu juhtkond uue kapitaalremondi kasuks ning lõpuks aastal 2006 avati mind nii, nagu ma praegu olen ja nüüd on see käes - minu sünnipäev. Loodan, et tuleb suur pidu. Tervitades teie Tallinna Rahumäe Põhikool.

3


Nr. 55 detsember

TOBIASE VEERG Tobias 5.a Kallis Rahumäe Põhikool! Täna, sinu 105. sünnipäeval, tahan ma tänada Sind selle eest, et oled selline tore ja äge kool. Minagi olen juba saanud mõndagi teada matemaatikast, eesti keelest ning paljust muust. Kõik õpetajad on alati rõõmsameelsed ning abivalmis. Mul on väga hea meel, et olen just selle kooli õpilane. Ma ei tahaks kunagi kooli vahetada! Tänu koolile olen ma saanud väga palju uusi sõpru, kes aitavad alati, kui mul mingi mure on. Sa oled korraldanud ka väga palju lõbusaid üritusi, nagu näiteks mardilaat ja ekskursioonid. Aitäh ning palju õnne!

INTERVJUU Rahumäe koolile on minu südames eraldi broneeritud üks suur-suur sahtel Eve 7.b Intervjuu Tallinna Rahumäe põhikooli vilistlase (2014) Signe Rebassooga RAHUKA peatoimetaja 2013 - 2014 Kui Sul oleks võimalus minna uuesti põhikooli, siis kas Sa läheksid mõnda teise põhikooli? Miks? Kuigi ma ei tea just väga palju teiste põhikoolide elust ja olust, võin päris kindlalt öelda, et ei muudaks oma valikut mitte mingil juhul. Rahumäelt saadud kogemuste ja mälestuste pagas on lihtsalt nii võrratu, et ei hakkakski mõne teise kooliga eksperimenteerima. Nii palju, kui ma olen teistest koolidest kuulnud ja teistele oma Rahumäe aegadest rääkinud, mõistan ma ikka aina rohkem, kuidas mul on vedanud, et mu vanemad mind just Rahumäele koolitarkusi omandama saatsid. Eriti tänulik olengi ma just nende erinevate kogemuste eest, mis ma oma pagasisse kogusin, abistades ürituste korraldamisega, tegeledes koolilehe toimetamisega ja seda kõike äärmiselt toredas keskkonnas, kus kogu koolipere omavahel koostööd tegi.

4

Kas koolist oli kurb lahkuda? Miks see oli/ei olnud kurb? Tegu oli ühe kõige kurvema päevaga. Teadmine, et ma ei hakka enam hommikuti kell 8.30 naasma siia armsasse koolimajja, istuma koolipinki nende tuttavate nägude seltsis, kellega ma jaganud olen seda fantastilist 9aastast kogemust, ning ei hakka enam koolitarkust omandama oma kalliks saanud õpetajate juhendamisel, tekitas ängistust. Huvitaval kombel osutus lõpukell minu jaoks kurvemaks kui lõpetamine ise. Viimase koolikella kuulmine meelitas minustki pisarad välja. Kas Sul on mõni kurb/lõbus/tore juhtum oma klassist või koolis toimunust rääkida? Mõningaid naljakaid stseene ikka leidus küll. Tegelikult oli neid palju, aga jagan siis paari neist. Meenub näiteks, kuidas ma ükskord tuletõrjujaid „aitasin“. Ma olin päris väike siis ja tuletõrjujad tulid meie käest küsima, kust 2. korrusele saab. Mina tegin targa näo pähe ja teatasin neile: „Trepist.“ See vastus neid paraku väga ei aidanud, sest treppide asukohta nad tõenäoliselt teada soovisidki. Samuti meenub mulle üks ajalootund, kus väljendus meie armastus igasuguste elusolendite vastu ning samuti paistsid välja ka meie suurepärased bioloogiaalased teadmised. Kui herilane klassiruumi satub, tekitab see alati palju saginat, elevust ja hirmu. Klassivennad hakkasid koostama sõjaplaani herilase vastu ning asusid ründama, kui klassiõde teatas järsku kõva häälega: „Herilast ei tohi tappa! Herilane on ka inimene!“ Võimatu on unustada ka seda, kuidas bioloogiaõpetaja käskis klassivennal, kellel sageli mõni inetum sõna suust välja lipsas, seebiga suu puhtaks pesta. Nagu juba ütlesin, oli tegelikult neid meeldejäävaid juhtumeid väga palju. Kuidas iseloomustaksid ja kirjeldaksid Rahumäe koolis veedetud aega? Rahumäel oli alatasa palju huvitavat tegemist, eriti lõpuklassis. Paljudele asjadele sai oma käega külge lüüa ja aktiivselt koolielust osa võtta. Kindlasti oli tegu ka väga lõbusa ajaga – seda nii kõiksuguste ürituste, oma kihvtide klassikaaslaste ja ka naljahambaist õpetajate tõttu. Väga suur osa selles lõbususes oli ka kaunitel kunstidel. Peale tunde sai sinna minna, tegeleda mõnusalt näiteks kunstiga. Samuti olid tavalised koolitööd sageli loomingulise kallakuga, mis mulle väga meeldis.


Kuidas on Rahumäe kool mõjutanud Sinu praegust elu ja kas on mingi kindel asi, eriala oskus vms, mille oled Rahumäe koolis käies omandanud? Tõepoolest, Rahumäe koolist olen saanud palju kogemusi ja kasulikke oskusi, mille eest olen väga tänulik. Kindlasti tuli kasuks koolilehe töös osalemine ning õpilasesinduses käimine, sest sellega tegelen praegugi oma uues koolis. Rahumäelt saadud kogemus üritusi korraldada aitab minul uues koolis balli ettevalmistamisel. Millega tegeled nüüd ja kus õpid? Jätkan oma õpinguid praegu Gustav Adolfi Gümnaasiumis, kus õpin süvendatult reaalaineid. Endiselt olen seotud ka kunstilise tegevusega, mis mulle juba Rahumäe aegadest tugevalt külge on hakanud. Keraamika ja maalikunstiga kahjuks pole enam eriti tegelenud, kuid selle asemel rakendan oma loovust edukalt klaasikunstis. Kas mäletad oma esimesi mõtteid Rahumäe kooli ja oma klassi kohta? Kui mina 1. septembril 2005. aastal Rahumäe kooli sisse astusin, siis olin ma üldse kogu sellest kooli minemisest nii vaimustatud. Koolimaja tundus tohutult suur ja ma olin kindel, et eksin seal kohe ära. Kui kooli aulas õpilasi nime järgi klassijuhataja juurde kutsuti, tuleb tõdeda, et eks mul oli ka väike hirm sees. Ma päris konkreetselt oma esimesi mõtteid oma klassi kohta ei mäleta, kuid mäletan, et klassikaaslastega sõbraks saamine ei võtnud üldse kaua aega. Kas need sõbrad, kelle leidsid Rahumäelt, on ikka veel sinu sõpruskonnas? Rahumäel tutvusin ma võrratute inimestega ning enamikuga neist suhtlen ma praegugi ja oma parimate sõpradega hoian ma endiselt tugevaid sidemeid – meid on väga raske lahutada. Oleme korraldanud ka paar kokkusaamist, kuhu on terve klass kutsutud olnud – sellised peaaegu klassikokkutulekud. Nendel kokkusaamistel mõistan ma, kuidas ma ikka oma vana klassi igatsen. Kas Rahumäe põhikool on kool, kuhu soovitaksid minna? Kindlasti ja eriti soovitaksin võtta kauneid kunste, sest need annavad tohutult palju juurde. Rahumäe on võimaluste poolest väga rikas kool ning sellist kogemuste pagasit ei omanda igas koolis. Eks see oleneb muidugi õpilasest ka, kui aktiivne ta on jne. Mina aga soovitan Rahumäe koolist kindlasti võtta viimast, kui seal

juba käia ja natukenegi on huvi õppetöövälise tegutsemise vastu. Keskkooli sisseastumisvestlustel käieski läksid nii mõnelgi õpetajal silmad suureks, kuuldes, mille kõigega ma põhikoolis tegelenud olen ja ka mina olen selle kõige eest loomulikult väga tänulik, mida Rahumäe kool mulle andnud on.

Nr. 55 detsember

Kui Sa veel koolis käisid, siis kas läksid kooli pigem rõõmuga või sõnadega: "Ma vihkan seda kooli!"? Enamasti läksin ma ikka kooli rõõmsameelselt. Kuigi tõsi, mõnikord mõtlesin küll, et ei viitsi ja ei taha ikka sinna kooli minna. See oli aga pigem siis, kui palju õppida oli või mõnel muul põhjusel tundus õppimine hetkel vastutahtmist. Kuid mis mulle Rahumäe juures meeldis, oli see, et koolielu ei olnud üldse nii rutiinne ja üksluine. Pidevalt toimusid erinevad vahvad üritused ja teemanädalad, mis tõid koolipäeva rohkem värvi ning seetõttu tuligi neid „Ei viitsi ja ei taha“ olukordi kooliminemise suhtes harvem ette. Mitte kunagi ei mõelnud ma oma peas, et vihkan seda kooli. Milline oli koolimaja Sinu õppimise ajal? Enamiku oma kooliajast veetsin ma selle uue ehk praeguse koolimaja seinte vahel koolipingis istudes. Esimesse klassi läksin ma aga hoopis teistsugusesse k o o l i m a j j a . Te g u o l i v a l k j a s h a l l i kivimajaga, millel olid sinised aknaraamid. Sees, ma mäletan, olid suured paksud sambad, mida ümbritsesid puitpingid. Klasside garderoobid olid aga hoopis trellidega boksid. Kui ma õigesti mäletan, siis saigi kooli remont alguse, kui ma käisin alles kas 1. või 2. klassis. Remondi ajal õppis Rahumäe pere Pääsküla koolis ning kui remont viimaks lõpule jõudis, saime jätkata oma õpinguid tuttuues koolimajas. Kui astud koolist läbi, kas näed ikka neid vanu kappe? tuttavaid õpetajaid või on see kõik praeguseks muutunu?

Signe Rahumäe kooli lõpetamisel 2014

Olen käinud Rahumäel ikka paar korda külas ning selle paari aastaga on vägagi palju muutunud. Paljud õpetajad, kes minu ajal mulle tunde andsid, on nüüdseks Rahumäelt lahkunud, ka direktor on uus. Koolimaja on aga ikka samasugune – nii seest kui väljast.

5


Nr. 55 detsember

Kas see põhikool on Sinu südames? Kas Rahumäe koolis oldud aeg on mäletamist ja seda aega väärt? Miks on Rahumäe just Sulle südamelähedane ja mis teeb selle kooli eriliseks? Mis on Sinu soovid Rahumäe Põhikoolile ja koolirahvale edasiseks? Rahumäe koolile on minu südames eraldi broneeritud üks suur-suur sahtel ning iga kord, kui ma kuulen kedagi seda kooli mainimas või meenub mulle midagi selle kooliga seoses, avaneb see sahtel ning vallandab minus suure rõõmutunde, mõeldes tagasi nendele toredatele aegadele, aga ka tugeva igatsustunde. Need olid väga olulised ja väga tähendusrikkad üheksa aastat minu elus ning minu südames on Rahumäe kooli sahtel alati ja jäädavalt olulisel kohal. Ma arvan, et Rahumäe kooli olulisust minu jaoks ei olegi vaja enam pikemalt põhjendada, sest see kõik kiirgab juba mu eelmistest vastustest. Aitäh kõigile, kes olid minu Rahumäe kooliaja kujundamises osalised ning tegid selle nii suurepäraseks. Kallile kooliperele soovin ma aga edaspidiseks palju kordaminekuid, uusi ja põnevaid ettevõtmisi, meeliköitvaid teadmisi ja avastusi ning kallile Rahumäe koolile palju-palju õnne 105. sünnipäeva puhul – et see maja veel kaua nende armsate mändide vahel püsima jääks ja väikeseid koolijütse 1. septembril veel mitmeidmitmeid aastaid oma seinte vahel tervitaks.

Mis on Sinu kõige toredamad mälestused seoses Rahumäe kooliga? Oehh... Hästi sõbralik õhkkond, kohutavalt sõbralik. Meid liitis see, oi, jätsin enne ütlemata, et lemmikõpetaja oli Vassili Külaots, kehalise õpetaja, keda kutsusime Vassiks. Ja tema kutsus siis kõik kokku, kellel oli andeid ja kellel polnud, ning pani meid koos sporti tegema. Tema pani isegi karud tantsima.

Elagu Rahumäe kooli vaim ja Rahumäe lapsed!

Kas Sinu kooliaastate jooksul juhtus ka midagi erakordset? Ei juhtunud, aga aasta enne minu kooliminekut suri Stalin ja see mõjutas vägagi koolielu, kõik need küüditamised ja inimesed elasid ikka hirmus.

Lisette, Karmen 6.a Rahumäe koolis on käinud meie vanaemad- vanaisad, vanavanaemadvanavanaisad. Rahumäe koolis on õppinud ka koolilehe toimetuse liikme Karmen- Johanna Kärmase vanaema Anne Tõnisson. Mis aastatel käisid Sina Rahumäe koolis? Mina käisin Rahumäe koolis aastatel 1954-1961.

6

Kas mäletad mõnda õpetajat oma kooliajast? Kes oli Sinu lemmikõpetaja ja mis ainet ta andis? Mäletan kõiki õpetajaid. Klassijuhataja oli esimesed neli aastat Andres Tarandi ema Linda Tarand. Aga laulmisõpetaja oli selline kuri vanatädi, aga teine oli selline nooruslik, Ollemaa oli ta nimi. Ma arvan, et eesti keele õpetaja oli mu lemmik, kuna ta õpetas väga põhjalikult ja keegi meist (minu sõbrannadega) ei tee enam grammatikavigu.

Millega tegelesite vahetundidel ja milline oli koolikord? Vahetundidel saadeti meid klassist kohe välja ja klassis tehti aken lahti, et ruumi õhutada. Ja siis võtsid pinginaabrid üksteise kätest kinni ja kõndisid korralikult mööda koridori, samal ajal jälgis meid korrapidaja-õpetaja, et kõik käituksid korralikult. Vahetundidel mingit jooksmist ega mängimist ei olnud, välja arvata sügisene ja kevadine aeg, kui tohtis vahetundidel õues joosta ja mängida. Kas koolielu oli tollal ka aktiivne ja üritusi täis? Kui jah, siis millised olid need üritused ja kas ka Sina võtsid nendest osa? No, Rahumäe kool oli tollal üks parimaid koole spordis üle terve linna. Võtsime kogu aeg spordiüritustest osa ning võitsime põhiliselt. Mina hakkasin pinksi mängima ja paljud mu sõbrannad tegelesid kergejõustikuga. Meil olid ka erinevad laulukoorid ja ansamblid.

Kas oled hiljuti olnud kontaktis oma endiste klassiõdede või klassivendadega? Kas tead, mis nendest on saanud? Iga päev, iga päev helistame ja suhtleme, kuigi näeme üksteist vähem. Igaüks neist on kunagi edukalt elanud ja on nüüdseks pensionil. Kuidas meeldisid Sulle oma kooliaastad Rahumäel? Väga meeldisid... tagantjärele meelde tuletades. Kas soovid midagi lõpetuseks öelda? Ma ütlen, et elagu see Rahumäe kooli vaim ja need lapsed, kes sinna kooli pannnakse või tahavad minna. Elagu Rahumäe kool!


ÕPETAJA - VILISTLANE Tegelikult polnudki Birmasse minek mingi nali... Ülle Siirman - eesti keele ja kirjanduse õpetaja; vilistlane 1969 2. klassis oli mul pimesooleoperatsioon. Haiglas rääkis üks minuvanune tüdruk, et nad olid klassiga lavastanud toreda lastenäidendi „Rebaseplika“. Mõte meeldis mulle nii väga, et kooli minnes rääkisin sellest ka õpetajale. Muidugi oli mul salajane mõte, et ebaviisaka ja ülbe Rebaseplika roll antakse mulle. Oleks ju tore mängida kedagi, kes ma päriselus olla ei tahtnud. Aga võta näpust! Rebaseplikaks sai klassiõde Tiiu ja minu jaoks jäi kana roll. Kuidas ma oma osaga hakkama sain, ei mäleta enam, kuid esimene pettumus on siiani meeles. 6. klassis otsustasime klassiõdedega ise lavastada „Nukitsamehe“. Me tegime kõik ise: lavastasime, klopsisime kokku dekoratsioonid, otsisime kostüümid. Sel korral läks mul juba paremini: Iti osa oli ikka palju uhkem kui kana oma. Meil õnnestus esineda vähemalt kahel korral. Oi, me olime uhked. Ei lugenud seegi midagi, et Nukitsameest mänginud klassiõde Riina mul keset lava nii kõvasti ninast kinni võttis, et pisarad tulid silma ja hing jäi kinni. 7. klassis panime kokku lauluansambli ja palusime lauluõpetajal ühe tol ajal väga popi loo selgeks õpetada. See oli Filipinkade „Meremehe tütar“. Noorepoolne õpetaja võttis meie palvet kuulda ja koolipeoks oligi esinemine valmis. Tõrge tuli sealt, kust oodata ei osanud: klassijuhataja soovitas meil mõelda, kas me ikka tahame esitada meievanustele sobimatut laulu, sest selles loos tüdruk armastas sadamat, merd ja ka

Varahommikul mere ääres kodu poole jalutades kohtasime teel üht veidi purjus mehikest, kes küsis: „Kuhu teie nüüd lähete?“ Ja klassiõde Luule vastas: „Birmasse.“ See oli aeg, kus Birma ( nüüd Myanmar) oli meie jaoks sama kauge ja kättesaamatu kui kõige kaugemad Linnutee tähed. Alles hiljem olen mõelnud, et tegelikult polnudki Birmasse minek mingi nali, vaid sellest ajast saigi alguse uus ja põnev elu, millele andis olulise põhja Rahumäe kool.

Kooli lõpupidu- kevad 1969

SAAME TUTTAVAKS Intervjuu vene keele õpetaja Alla Afanassjevaga Lizett, Ly 9.a Kuidas leidsite meie kooli ja miks Te just selle valisite? Ülikoolis teadetetahvlil oli kuulutus, et RPK vajab vene keele õpetajat. Tahtsin alati töötada eesti koolis ning vestlustel direktoriga sain aru, et see kool mulle väga meeldib. Milline Te olete? (iseloom, hobid) Iseloomult olen sõbralik, heatahtlik ja abivalmis. Mulle meeldib kõik, mis on seotud muusikaga. Tihti käisin jazz- ja rokkmuusikat kuulamas. Veel armastan ma lugeda.

Mida vabal ajal teete? Vaba aega ei ole mul palju, sest õpin veel Tallinna Ülikoolis. Kus Te varem töötanud olete? Rahumäe Põhikool on mu esimene töökoht. Kuidas teete oma õppeaine õpilastele põnevamaks? Püüan kasutada erinevaid metoodilisi õppevahendeid (tabelid, mängud, filmid jne). Tunnis loeme, kuulame kaasaegseid populaarseid tekste ja laule. Õpime mitte ainult reegeldi, vaid ka tutvume vene kultuuriga.

7


Nr. 55 detsember

Alates käesolevast õppeaastast on meie kooli Lizett, Ly 9.a õppejuht inglise keele õpetaja Kaire Selde. Saame tuttavaks! Lizett, Ly 9.a Kuidas leidsite meie kooli ja miks te just selle valisite? Leidsin Rahumäe Põhikooli kodulehel tööpakkumise. Kuna olin juba mõned aastad mõelnud, et mu elus oleks vaja suuremat muutust, võtsin ühendust kooli direktoriga. Milline Te olete? (iseloom, hobid jne) Püüan olla sõbralik ja teiste inimestega arvestav, enda ja teiste suhtes aus. Kui olukord nõuab, olen range ja nõudlik. Mida vabal ajal teete? Viibin meelasati looduses. Meeldib käia jalgrattamatkadel. Armastan pildistada. Kus Te varem töötanud olete? Põhitöökoht oli viimased 27 aastat Kivimäe põhikoolis. Lisaks teen 2002. aasatast koostööd SA Innovega. Kuidas erineb Teie eelmine töökoht meie koolist? Kõige suurem erinevus on kooli suuruses ja õpilaste arvus. Kuidas eelmise kooli õpilased erinevad meie kooli õpilastest? Suhtun igasse õpilasse nagu omaette isiksusse. Lapsed nii siin kui ka eelmises koolis on valdavalt sõbralikud, heatahtlikud ja rõõmsameelsed. Kuidas teete oma õppeaine õpilastele põnevamaks? Kuna inglise keelt on meie ümber iga päev nii palju, siis millegagi üllatada on raske. Püüan leida huvitavaid ja harivaid töölehti. Samuti on abiks kõikvõimas internet.

8

KÜSITLUS

Ainult üks küsimus Stella Liise, Merilin 8.b Kuidas kirjeldada ühe sõnaga meie kooli? 8.c Sten: * sõbralik 8.c Tõnu: * tavaline Inglise keele õpetaja Johannes: * hubane 8.b Oskar: * tore 1.a Madis: * tore 3.a Mia-Helen: * lõbus 3.a Reelika: * tore 3.a Karoliine: * äge 6.c Elhan: * mõnus 6.c Anna Maria: * tore 6.c Liis Kristiin: * tore 8.a Armin: * normaalne 8.a Mathias: * lahe 9.a Sander: * lõbus 1.a Lakota: * tore 8.c Anette: * kasulik 8.c Kristin: * normaalne 4.a Emily: * ilus 4.a Rocco: * roheline 4.a Richard: * suur 4.a Kristella: * suur 4.a Karl: * suur 7.a Renate: * ilus 7.a Maria: * tavaline Ajalooõpetaja Margit: * lastesõbralik 7.a Matthias: * lõbus 5.a Brita: * lõbus 5.a Mia: * tavaline 5.a Tobias: *sõbralik 8.a Agneta: * kunstiline 8.a Sofi: * mitmekülgne 5.b Ann-Gretel: * suurepärane 9.a Kertu: * mitmekesine 9.b Hanna-Lisette: * roheline 4.b Emma: * lahe 4.b Charlotta: * tore 4.b Heidi: * ilus 3.c Enelin: * rahulik 3.c Imam: * rahulik 6.a Emma: *tore 6.a Caspar: *ebahuvitav 3.a Kaspar: * tore Matemaatikaõpetaja Kaisa: * hubane 9.a Sylvia: * huvitav 9.a Jennifer. *hea Geograafiaõpetaja Mare: *huvitav 9.b Miriam: * roheline

9.b Grete: * väike 7.c Janely: * huvitav 7.c Egert: * põnev Direktor: *sihikindel 1.b Gerda: * tore 1.b Ingrid : * tore 8.b Rasmus: * armas 8.b Frederik: * normaalne


KOOLIELU UUDISED ISADEPÄEVA ÕHTU OLI TÄIS NAERU Eliise 9.a 5. novembril toimus meie koolis igaaastastane üritus, et tähistada isadepäeva. Kutsutud olid kõik 1. ja 2. klassi õpilased oma isadega. Traditsiooniliselt toimusid isadel erinevad töötoad. Multimeedia töötoas tehti vahvaid multikaid, loovuse töötoas lauldi ja mängiti pille ning liikumistöötoas tehti erinevaid jooksumänge. Õpilasesinduse liikmed aitasid mängida lauamänge, Eve Laasiga küpsetati maitsvaid liblikapirukaid ja Janne Karu abiga uuriti mikroskoopi. Iga isa sai oma lapsega valida kaks töötuba. Õhtu oli täis palju naeru ja vahvaid mälestusi.

ISADEPÄEV INDREKU SILMADE LÄBI Indrek - Hanna (1.a) isa Hanna isadepäeva üritusel osalesime mina, Hanna ja Karl (Hanna vend). Kõigepealt läksime koolisööklas suppi sööma. Karlile väga maitses supp kohe nii väga, et tema kavatseb lasteaiast ära tulla siia kooli, kuna siin on nii head toidud. Koridoris olid sellised võimalused, et kirjutad lehe peale üles, millisesse klassi lähed ja millist ülesannet teed, igaüks pidi kaks ülesnnet võtma. Esimeseks ülesandeks valisime kokanduse. Tüdrukud juhatasid meid alla kokandusklassi. Seal tegime kõik kolmekesi kaks väikest õunakooki. Va h e p e a l k ä i s i m e k o r i d o r i p e a l hulkumas, sellepärast et 10 minutit läks õunakoogi valmimuseni. Kui õunakoogid olid tehtud ja ära söödud, liikusime edasi saali poole, kuna saalis hakkas liikumistund. Liikumistund võttis aega umbes 45 minutit. Jõudsime ilusti saali. Alguses lapsed said niisama palli põrgatada ja pärast tehti meile erinevaid võistlusi. Tore oli ja Hannale ning Karlile väga meeldis. Algul oli soojendus ja pärast rahvastepalli võistlus. Algul mängisid lapsed ja siis isad ja ei pannud tähelegi, kuidas päev õhtusse jooksis.

Nr. 55 detsember

Rebaste ristimisel kasutati ohtralt teipi ja markereid Cindella 5.a Rebaste ristimine oli 16. novembril. Sel päeval ristiti 5. klasse. Huntideks olid kõik 9. klasside õpilased. Rebased tulid kooli punaste või oranžide riietega ning siis kogunesid nad treppide juurde ja otsisid üles oma hundid. Siis saadi tuttavaks ja osadele tehti näole joonistusi. Vahetunni lõpuks laulsid rebased kooli hümni. Teisel ja viiendal vahetunnil toimusid aulas teatevõistlused rebaste vahel. Väga populaarne oli rebaseid markeritega sodida ja omavahel kokku teipida. Rebased pidid ka huntide käske täitma, nt: kummardama nende ees, kandma nende kotti jne. Päeva lõpuks kogunesid rebased ja hundid ning mõned õpetajad kella 18.00 kooli. Seejärel hakkas pihta rebaste r i s t i m i s e tseremoonia. Kõigepealt pidid rebased silmad kinni läbima takistusraja, mis oli täis igasugu veidrusi ja õudusi. Takistusraja vahel pidi ka vett õliga jooma ning sinepiküpsist sööma. Pärast takistusrada pidid kõik 5. klassid esitama loosist võetud lugu. Esimeseks esitasid oma loo 5.a klass, kes laulis „Leto Sveti“.5.b esitas „Moustache.“5.c aga esitas „Party for everybody.“ Pärast esitusi pidid rebased selili lamama, vasaku jala üles tõstma ja parem käe südamele panema ning kordama huntide järgi vannet. Seejärel hakati rebastele passe kätte andma. Nad pidid kastma enda sõrme sinise guašši sisse ja selle passi peale vajutama.

Mardilaat hoiab au sees mardikombeid Janely 7.c Mardipäeva peetakse eesti rahvakalendri järgi 10. novembril. Ka Rahumäe koolis peeti traditsiooniliselt mardipäeva . Peeti mardilaata, kus nii väiksed kui suured tegid erinevaid küpsetisi, jooke, käsitööd ning müüsid neid aulas. Küpsetiste alla kuulusid erinevad muffinid, piparkoogid, erinevaid sorte pirukad ning müüdi ka morssi.

9


Nr. 55 detsember

Meeleolu aitas laadal luua mudilaskoor, kes laulis lõbusaid kaasatõmbavaid laule. Kõige rohkem raha kogus 3.a klass ning kõige ilusama laua kaunistas 3.c klass. Raha läks loomaaia Siberi kaljukitsele, kellele on Rahumäe kool vaderiks. Kokku koguti koguni üle 500 euro! Sigimist oli palju, nägudel säravad ilmed, kõigil meel hea ja suu magus! Mardipäeva tuntumad kombed on maskeerimine, mängud, pere käib ukselt uksele laulmas mardilaule. Algselt jooksid 19.sajandi lõpupoole tütarlapsed marti, kes olid end meheks riietanud. 19. sajandil liiguti tihti juba ühise segakambana perest perre, jooksmist alustati tavaliselt õhtupoolikul. Martidel olid seljas mustad või tagurpidi keeratud kasukad. Samblast, okstest, takkudest, vatist jm tehti näomaske, põhiline oli oma nägu varjata. Peale laulmise oli kombeks teha suurt lärmi, taguda esemeid kokku, käratseda ja helistada kellasid. Sellised kohmakad olendid tõid viljaõnne, kuid mitte alati – mahaloobitud, mahapudenenud õled ja terad tuli koguda ja põletada. Kuni viimaste aastateni on mardid siiski toonud meile viljaõnne, poetades maha viljateri, herneid, tangu või riisi ning soovides head viljaõnne. Mardipäeval oli veel teisigi kombeid, nt mardipulmad, mardipidu. Pulmad kestsid tavaliselt kauem, sinna kutsuti ka pered, kellelt ande on saadud ning pärast sanditamist tehti pidu. Mardipäeva traditsiooniline toit oli mardihani. Eestis söödi 19. sajandil hane vaid jõukamates peredes. 20.sajandil liikus sanditamise komme aina enam laste hulka. Nüüd käivad väiksemad lapsed ukselt uksele mardinoosi saamas ning hiljem jagavad kommid ning muu noosi omavahel ära. Tavaliselt käiakse mitmekesi, ka tänasel päeval sanditakse koos perega! Nüüd maalitakse nägu ära musta näovärviga, pannakse kas vanaisa või kellegi vanad riided selga ja ongi minek ukse taha laulma! Nüüd jääme aga jõulutaadi, päkapikkude ja kingituste ootele!

KORVPALLITURNIIR “RAHUKAS”

Tur niir i v õitja meeskond

10

Neljapäeval 26.11 toimus korvpalliturniir “Rahukas”. Osalesid õpetajad, õpilased ja ka vilistlased. Mäng oli äärmiselt pingeline ning meeleolu oli ülev. Sai naerda ja ka pettuda, kui lemmikmeeskond kaotas või ei saanud korvile pihta. Lõppseis jäi:

Teistmoodi ühiskonnaõpetuse tund Annika Tallo - koolipsühholoog, vilistlane - 1969 Kodanikupäeva puhul andis Rahumäe kooli lõpuklassidele ühiskonnaõpetuse tunni Nõmmega tihedalt seotud SDE poliitik, Riigikogu liige Rainer Vakra. Käsitleda jõuti üsna mitut teemat. R.Vakra räägib konkreetseid lugusid, mille põhjal saab välja tuua asja iva ja õpetussõnad. Nt lugu õpilaste omavalitsusest, kes otsustas koolivormi kasuks. Paraku need, kes omavalitsusest ja selle tegemistest kõrval, koolivormi ei toetanud. Siit iva: kui ise ei vali, tuleb sul aktsepteerida seda, mida teised otsustavad. Õpilastel tuli vastata küsimustele, nimetada ministreid. Hätta sellega igal juhul ei jäädud. Tund pakkus uusi teadmisi ja mõtteid, põnevust ja nalja, kuid sai liiga kliiresti otsa. „Teeme teise tunni veel,“ palusid noored.

Kodanikupäeval külastas kooli Riigikogu liige Rainer Vakra Kertu 9.a Neljapäeval, 26. novembril tähistati Tallinna Rahumäe põhikoolis üleriigilist kodanikupäeva. Selle puhul tegid üheksanda klassi tüdrukud kooli seinale plakati ning auditooriumis andis üheksandatele klassidele põnava tunni Riigikogu liige, Eesti poliitik ja endine Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra. 45 minuti jooksul rääkis ta teemadel nagu haridus, õppimine, majandus, palk ja kodanikupäev. Õpilased said küsida aktiivselt küsimusi, millele vastas Vakra vaimukalt, kuid siiski asjalikult. Järgmisel päeval lahendasid 7-9. klasside õpilased ühiskonnateemalist viktoriini.


Nr. 55 detsember

EKSPERIMENT KES SEE VÄIKE SIIN ON? Lizett 9.a 11. novembril viis Rahuka toimetus läbi eksperimendi. See nägi välja selline, et 9. ja 8. klassi õpilased võtsid kaasa oma väiksed õed/vennad, vanuses 3-6 aastat. Igas klassis oli umbes - täpselt 2-3 väikest põngerjat. Asja mõte oli selles, et väike laps näeks ka n-ö meie suurte õdede/ vendade elu ja mis on tema meelest koolis teistmoodi kui lasteaias. Eksperiment sujus väga hästi, õpetajad olid väga üllatunud, kuid reageerisid imehästi. Õpilased olid algul kohmetud, kuid pärast said kõik väikestega suurepäraselt läbi. Eksperimendile tuli väga palju head vastukaja, ainult mõned õpetajad olid natukene pettunud, et neile ette ei teatatud, kuid siis see poleks enam eksperiment olnud. Kokkuvõttes läks päev väga hästi ja väikesed olid väga rahul. Kõik suured õed/vennad kirjutasid ka väikese kokkuvõtte sellest päevast, kuidas neile endale see meeldis, kuidas lapsele meeldis ja kuidas läks. Getter Kitsing 8.a Minu väikesele õele väga meeldis see päev. Ta leidis palju uusi sõpru ja neil oli nalja kui palju. Ka minu vanemad ütlesid, et see üritus oli väga lahe. Minulegi väga meeldis, kuna tore oli vaadata, mida väiksed lapsed tunnis tegid ja kuidas nad käitusid. Selliseid üritusi võiks veel tulla. Agneta Uusküla 8.a Minuga oli sel päeval kaasas minu 5aastane vend Joosep. Ta ootas seda väga ning jäi sellega igati rahule. Kui ta enne seda nii palju kooliminekut ei oodanud, siis nüüd tahab ta seda juba väga. Nagu ta ise ütleb, on koolis nii lahe ja lõbus, et sinna võiks igaveseks jääda. Ka järgmisel korral, kui midagi sellist toimub, oleks tal soov kaasa tulla. Ma ise arvan, et ta sai koolis väga hästi hakkama ja selliseid ettevõtmisi võiks rohkem olla. Õpetajate reaktsioonid olid üllatavalt head.

Suhtlesid lastega lõbusalt ja sõbralikult ning olid tunnitööde tegemise osas ka väga mõistvad. Kogu kool oli kuidagi rõõmsam ning natuke rohkem elevil tänu sellele. Kindlasti toetan ma ka taoliste päevade edaspidist korraldamist. Iris Viru 8.b 11. novembril käis mu väike, hiljuti kolmeseks saanud õde koolis. Ta veetis seal esimese tunni, milleks oli geograafia. Kooli sisenedes kõik vaatasid, aga keegi ei öelnud midagi. Mu õde pabistas terve selle aja päris palju ja vist ei tundnud end väga mugavalt. Geograafias ta eriti joonistada ei tahtnud. Ta kuulas lihtsalt vaikselt ja hoidis tugevalt mu käest kinni. Mulle ütles ta tunni lõpuks, et tal oli igav, aga emale olevat ta hiljem öelnud, et meeldis. Ühesõnaga, ma ei tea täpselt, mida ta tundis. Karmen Viinapuu 8.b Minul tuli 8. klassi kaasa 6-aastane õde. Ta oli ühe tunni geograafias, kus tegi koos klassiga töölehte kaasa. Ta oskab kirjutada ja lugeda, nii et tema jaoks polnud mingi probleem kuuldut töölehele kirja panna. Muidugi meeldis talle kõige enam sinna joonistada südameid jms. Ta püsis tunnis hämmastaval hästi ja ei kisanud (loomulikult ta kartis ja pelgas mu klassikaaslasi). Klassikaaslased olid veidi üllatunud, kui nägid mu õde, aga kui olin seletanud, mis värk on, hakkasid nad mu õega rohkem suhtlema. Kokkuvõttes see aeg, mil ta koolis oli, oli päris huvitav. Anette Leinśtrep 8.c Minuga tuli kooli kaasa minu 3aastane vend German. Kokku oli ta neljas tunnis: inglise keel, kahes kehalises ning muusikas. Õpetajate reaktsioon oli väga meeldiv. Kõik õpetajad suhtusid lastesse väga hästi ja olid väga sõbralikud. Inglise keeles German joonistas õpetajale pilte. Kehalistes oli ta väga aktiivne ja tegi kõike kaasa. Muusika päeva lõpus oli talle vaga väsitav ja seal ta jäi magama. Germanle endale väga meeldis ja ootab juba kooli minekut. Kokkuvõttes oli päev hea ja laps oli vaga rahul. David Lindret 8.c Mina võtsin kooli kaasa oma noorema venna Danieli , kes on kuueaastane. Ta oli terve päev minuga koolis, kõigis kaheksas tunnis. Danielile meeldis koolis koolikaaslastega mängida ja tööõpetuses tunnitööd kaasa teha. Koolikaaslaste esmareaktsioon oli: „Kes see väike poiss on?“ „Miks ta sinuga kaasas on ?“.

11


Nr. 55 detsember

Esimene tund oli meil vene keel, kus õpetaja oli hämmingus ja ei saanud hästi tundi teha. Tööõpetuses meeldis Danielile kõige rohkem, sest seal sai meisterdada. Peale kolmandat tundi oli meil söögivahetund, kus me käisime koos söömas. Daniel ei tundnud tundides igavust, kuna ta sai kokku panna puslet ja joonistada. Danielile väga meeldis koolipäev. Ise tahab ta kiiremini kooli minna, sest koolis on palju sõpru kellega saab suhelda ja ei pea päeval magama. Õpetajatele meeldis , et neile tulid külla väikesed mudilased. Varvara Maksimtsuk 8.c Mul on 6-aastane vend, kes läheb järgmine aasta kooli. Talle meeldis koolitundides olla. Eriti meeldis talle kehaline kasvatus, kus mängisid 6.klassi poisid. Ta oli koolis minuga terve päeva (8 tundi). Alguses oli ta väga arglik, aga pärast harjus kooli müra ja saginaga ära. Vend ise juba ootab, millal jõuab see aeg kätte, kui ta saab koolis käia. Enamik õpetajaid, kelle tundides me vennaga olime, eriti tähelepanu ei pööranud väikestele lastele, vaid jätkasid samas vaimus tunni andmist. Oli paar õpetajat, kes ütlesid: „Oi, kui armas vend sul on!“ või „Kes see väike siin on?“. Käitus mu vend tundides väga hästi. See koolipäev läks kõige kiiremini mööda, vaatamata sellele, et oli päris palju tunde. Karl Joosep Lepik 9.a Mu vennale Uku Albertile, kes on viieaastane, väga meeldis koolis olla ja ta tahaks sinna tagasi minna, sest kõik võtsid teda väga soojalt vastu. Ta tundis ennast kooli keskkonnas väga mugavalt ja ei häbenenud seal midagi ega kedagi. Minu eesti keele õpetajale Anne Piiburile meeldis väga, et ma oma väikese venna kaasa võtsin ning mu vennal ja õpetajal tekkis päris huvitav jutuajamine. Mu vanemad olid rõõmsad, et vennale koolis meeldis ja see oli üks väga tore hommikupoolik. Helena ja Kristina Jürma 9.b

12

Meie 5-aastane õde Mia Maria oli koolis väga tubli ja korralik: istus igas tunnis vaikselt laua ääres ning värvis oma värviraamatut.

Talle meeldis tundide ajal uurida, mida teised lapsed teevad, kuidas õpivad . Ta saavutas mu klassikaaslastega hea kontakti ning talle osteti isegi kommi. Ta oli väga vaimustatud, et koolis on puhvet, kust saab igasuguseid maiustusi osta. Õpetajad ka suhtusid Miasse soojalt. Näiteks matemaatikaõpetaja Li Jõepere tõi talle erinevate kujunditega klotsikesi, millest ehitas ise maja ja kuuse ja lubas tahvlile magneteid laduda, inglise keele õpetaja lasi tal paitada inglise sõdurit ja kiitis, et Mia joonistab nii hästi ja on väga loominguline. Siis käis ta veel eesti keeles, mis väga meeldis, kuna uue osa seletamiseks õpetaja Ülle Siirman tõi ta näite Mia kohta ja lisaks ütles, et kindlasti oskab ta klotsidega väga hästi ehitada ja paremini kui teised. Mia ise ütles, et talle endale meeldiski kõige rohkem eesti keele tund, kuna sai oma õdede vahel istuda, muidu aga istus eraldi tooliga ühes laua otsas. Üleüldiselt talle kool väga meeldis ning tahtis ise ka juba koolis käima hakata, aga siiski pidavat lasteaias ka hea olema, kuna seal saab palju rohkem süüa ja magada ka. Markus Linnukütt 9.b Minu viieaastane õde nimega Grettel oli täiesti vaimustuses, kui ta kuulis, et tal on võimalus tulla üheks päevaks kooli. Vanemad ei olnud küll kahe käega poolt, aga tehtud see siiski sai. Ta oli ainult inglise keele tunnis, kuid sellest piisas, et jääks sellest meeldivast, kuid tema jaoks liiga lärmakate vahetundidega koolist kena mälestus. Grettelile meeldis eelkõige kooli sisu ja värvid, õppetööle ta nii palju tähelepanu ei pööranud. Õpetaja ees oli ta veidi tagasihoidlikum, mis on minu arvates täiesti normaalne. Tema emotsioonid olid piiritud, kui ta hiljem kodus mulle rääkis, mis talle meelde jäi. Minu arvates oli see külastus üpris mõistlik. See andis võimaluse väikesele lapsele näha koolielu ning aitas ette kujutada pilti koolist, kuhu ta ise kunagi minna tahab.


Nr. 55 detsember

ÜLESKUTSE

JÕULULUGU

Juula Miia, Maili, Mirjam 6.a

Jõulud on ukse ees ...

KONKURSS „HEA EESKUJU”

Jõulud on peatselt ukse ees ning sul ei ole salme, mida jõuluvanale ette lugeda. Siit leiad mõned soovitused, mida jõuluvanale lugeda :)

Teadaanne: Rahukas kuulutab välja konkursi Rahumäe kooli hea eeskuju tiitlile! Igast klassist valitakse välja üks õpilane, kes on teistele eeskujuks. Võitjad pälvivad tunnustuse – hea eeskuju tiitli. Iga klass valib enda seast välja tiitliväärilise õpilase ja kirjutab tema kohta tutvustuse ning lisab õpilase pildi. Paralleelklasside hulgast valitakse välja üks õpilane, kes saab selle tiitli. Hääletada (valida) saavad kõik kooli õpilased ja õpetajad. Va r s t i s a a b h a k a t a r e g i s t r e e r i m a kandidaate, selleks paigaldatakse korrustele valimiskastid. Kuid enne seda tuleks läbi mõelda alljärgnevad punktid: Kas sina... * oled laia silmaringiga? * oled heade õpitulemustega?

Marie Elle

SUVEL EI OLE TALVE Heljo Mänd Suvel ei ole jõulud, ei ole jõululaulu, kirikukellade kuma, suvel ei sünni Jumal. Suvel ei ole talve, ei ole kuuse kulda, kaharakuuse järele suvel metsa ei tulda. Suvel ei ole pühi, ei ole pühadetunnet. Suvel on jõulupühad vajunud talveunne.

TALVEHIRM Heljo Mänd Hanedel on pilet taskus lõunamaale lennuks. Lennuks-rännuks. Iga hani ise reisilennuk Pileti nad ostavad liivalt kolme kivi vahelt. Nüüd neil tiivad vuhisevad üle kodulahe. Nüüd neil vuhisevad tiivad üle ookeani. Minul pole talvehirmu, mina pole hani.

* oled aktiivne ja tegeled mõne vahva huviringiga? * oled viisakas ja abivalmis? * oskad ennast kontrollida? *pead oluliseks meeskonnatööd? * oled eeskujuks teistele? * oled hooliv? * oled tubli ja hea? Kui nende küsimuste vastus oli positiivne, jaatav, siis sobid just SINA tiitlivääriliseks. Meie kooli parimad eeskujud kuulutatakse välja jaanuaris või veebruaris, kuid sellest ja ka kandidaatidest järgmises lehes. Hoidke kõrvad-silmad lahti! Täienduste ja ettepanekutega pöörduda Rahuka toimetuse liikmete Juula Miia Kiiveri, Maili Kukke, Mirjam Lantini poole.

Kaunist jõuluaega! Soovib RAHUKA toimetus.

13


Nr. 55 detsember 2015

RAHUMÄE KOOL 105 4. detsembril 2015 10.00 ja 12.00 Klassijuhatajatunnid ja kontsert – etendused õpilastele 17.00 – 18.00 Kogunemine ja registreerimine 18. 15 Aastapäeva etendus ja õnnitlemine 19.00 Rõõmsa kohtumise ja äratundmise minutid... 19.30 Disko suures saalis 20.00 Kohtumised klassides... 3. korrusel 20.00 Vabalava 2. ja 3. korruse vahel trepil 21.00 Sünnipäevatort suures saalis

RISTSÕNA Maria 9.a Küsimused: 1.Mis on meie kooli direktori perekonnanimi? 2.Mis on meie kooli eelmise direktori perekonnanimi? 3.Mis värvi on 1.-3.klassi õpilaspäevikud? 4.KKK ehk...? 5.Meie koolilehe nimi? 6.Veebileht, kus näeb õpilane oma hindeid ja ülesandeid? 7.Grupp aktiivseid õpilasi, kes korraldavad kooliüritusi? 8.Populaarne üritus Rahumäe koolis? 9.Kuhu reisib iga aasta 9.klass? 10.Meie kooli huvijuhi nimi? 11.Mitu erinevat koolipäeviku värvi meie koolis on? 12.Mis juhtus Rahumäe kooliga 1985. aastal? 13.Mis staadionil toimuvad meie kooli spordipäevad? 14.Kellele läheb mardilaadal kogutud raha? 15.Kooli sisemised seinad on kollased ja...? 16.Viiendik, kes kannab oranži ja sööb küpsist sinepiga on..?

21.15 Esineb ansambel „Unenäopüüdjad“ Merli Plink ja Allan Vainola suures saalis 22.00 Disko 23.00 Peo lõpp Üritusel pildistamise võimalus

1. Jakobson 2. Martinson 3. Roheline 4. Kaunite Kunstide Klassid 5. Rahukas 6. Ekool 7. Õpilasesindus 8. Moeshow 9. Rootsi 10. Reeva Kuusk 11. Kolm 12. Tulekahju 13. Hiiu staadionil 14. Kitsele 15. Punased 16. Rebane

Peatoimetaja: Maria Naulainen Peatoimetaja abi: Maria Lepik 9.A, Küljendus, kujundus: Karl Joosep Lepik 9.A, Ruudi Mööl 8.C Sekretär-asjaajaja: Anne Piibur Fotod: Getter Kitsing 8.A, Aaron Oks 8.B Toimetus: Kertu Kibal,Eliise Pauklin,Lizett Käos,Janely Viron,Ly Runno,Marie Elle Melioranski, Mona Lene Maanurm,Ronja Ausmann,Cindella Lakson,Tobias Nurmsalu,Katriin Kalaus, Johanna Kruusimaa, Karmen - Johanna Kärmas, Juula Miia Kiiver, Maili Kukke, Mirjam Lantin, Lisette Aavik,Sandra Sillakivi,Eve Schults.

Profile for Rahumäe Põhikool

Rahukas nr 55  

Rahukas nr 55  

Profile for rahukas
Advertisement