Page 1

Nr. 41

Tallinna Rahumäe Põhikool

Selles lehes: •K i r e v ü l e v a a d e I V v e e r a n d i sündmustest • Festival FETLYF 2012 • Rahumäe edu projektitöös

1. j u u n i Lõpukell 9.kl 5. j u u n i Lõpuaktused 1.-8.kl 16. juuni Lõpuaktus 9.kl. kell 14.00

Mai 2012

Haridusameti •T a l l i n n a õpilaskonkursside võitjad - Kristella Jurkatamm ja Marko Maisa • KKK lõpetamine •V e s t l u s r i n g i s M e r i l i n 9 A j a muusikaõpetaja Tanel Nurk

KÕIGE MEELDEJÄÄVAM HETK, SÜNDMUS, MÄLESTUS SELLE ÕPPEAASTA JOOKSUL Direktor Matti Martinson: “Liiga keeruline küsimus. Sündmusi on ju nii palju olnud. (Paus,paus,paus,paus,pikk mõttepaus.) Jõulupidu oli hästi tore sündmus. Kooliaastad on nii sarnased, ei saa välja tuua, et miski on nüüd nii meeldejääv. On olnud suhteliselt positiivne mõnus ja rahulik õhkkond.Õpilased on muutunud aktiivsemaks, just vaadates ühisüritusi.”

Henry 6.c: “Üheksandikud lähevad minema. Veesõda võiks rohkem olla. Tantsupäev ei meeldi.“

Mulle jäi kõige rohkem meelde see, kui matemaatikaõpetaja mulle vanasõnu õpetas. Simon 7B

Birgit Hermat 9.b: “Õppeaasta on olnud väga pikk. Terve õppeaasta on väga meeldejääv. Hetki on väga palju. Kuna me Õpetaja Ene Martinson: “Paldiski matk oli lõpetame, siis ma väärtustan neid kõiki.“ päris tore. (Sirvib kalendrit.) Õppeaasta on nii pikk, et kohe ei tule ette, mis see kõige toredam oli. Jõulupidu oli ka päris tore. See aasta on kohutavalt kiiresti läinud. Raske Direktor juhus. Moeshow oli muidugi tore.“ tuli mööda 3.b koridori ja ütles:

Karmen, Karita ja “Eest, siin on Õpetaja Mare Salu: „Neid hetki on Mia Mariann: direktor.“ palju. Kõige eredamad hetked on seotud “Õpetajate päev Herbert 6A 9.b-ga. Need hetked on, kui te olete toredad õpetajad olid.” ilmutanud oma südant ja hinge. Ma arvan, et niisugune meeldejäävam hetk teie ja 7.b Andreanne: “Inglismaa minu jaoks on 1. september ja sellele reis. Sest see oli reis, kus sain koos sõpradega järgnevad hetked on, kus te pingutate ja aega veeta ja inglise keelt õppida ohtralt.” olete püüdlikud.“ 3.c Karl: “Viktoriin - see oli huvitav.” Tüdrukute tööõpetuse õpetaja Hille Randveer: "Pean kahjuks nentima, et ei 6.c Elisa ja Maria: ole ühestki üritusest osa võtnud. Ei, raske “Tasemetööd - need olid hästi põnevad.” on praegu. Aitasin moeetendust teha." 7.b Karl Aleksander: Sekretär Hille Kesa: “Kui me oleks enne seda küsitlust Soome “Moeshow oli väga huvitav, iga aastaga läinud, oleks see mulle meelde jäänud.” läheb paremaks.” Karmel 9.b: “Ei oska midagi öelda. Kõik oli tore, terve aasta on tore olnud. Õpetajate päev oli päris lahe, Rootsi Oota, reis oli äge ja ma hakkan igasugused teised mõtlema. Ei, üritused.“ mina ei ütle midagi. Birgit N 9B

2.b Helena: “Balletietendus, Kaie Kõrbi tantsukool.” Kumu kunstimuuseum - sest seal olid toredad kujud ja joonistused. Caroliina 2B


Nr. 41 Mai 2012

JUHTKIRI RAHUKAS SOOVIB KÕIGILE VÄGA ÄGEDAT JA ARVATAVASTI VIIMAST KORDA KA SPORTLIKKU SUVE! :)

Rahukas Rahukas on veendunud, et lugejad on ammu juba tüdinenud järgmistest pealkirjadest: "Kätte jõudnud suvi," "Algab suvevaheaeg" jne. Kahjuks peame me teid kurvastama, sest taas me lihtsalt peame sellist pealkirja kasutama. SUVI!!! Sellest ei ole võimalik üle ega ümber saada. Maini korra koolilapsele suve saabumist ja juba löövad silmad särama. Aga enne seda on jõutud ära teha miljon üks tähtsat asjaajamist. Selle viimase ja kõige venivama veerandi jooksul leidsid aset näiteks konkursid solistidele ja tantsijatele, meie kalleid emasid tänati kauni emadepäevakontserdiga. Väledamad õpilased kaitsesid kooli au metsas orienteerudes ning helgemad pead osalesid koolidevahelisel nuputamisvõistlusel.Kooli kõige vanemad ja targemad õpilased räägivad enda muljetest lõpureisil ning

koolipere meenutab toredaid seiklusi lõppevast kooliaastast. Rahukas soovib kõigile väga ägedat ja arvatavasti viimast korda ka sportlikku suve, ikkagi olümpiaaasta! :) (Vt, kes on Rahuka peatoimetaja!) SUVI TEGI LAHTI SINISE ÕIESILMA SUVI TEGI LAHTI PUNASE ÕIESILMA SUVI TEGI LAHTI KOLLASE ÕIESILMA VILU TUUL JÄI OMA ÕIGUSTEST ILMA JAHE VIHM JÄI OMA ÕIGUSTEST ILMA PAHA TUJU JÄI OMA ÕIGUSTEST ILMA SINISILM NAERIS MEREGI SINAMA PUNASILM NAERIS PÄIKESEGI PUNAMA KOLLASILM NAERIS TEEKÄIJA KOLLAMA SINIÕITESSE PUHKESID SINA, MAA PUNAÕITEST SAID KOIDULE PUNA, MAA RÕÕMUS LAPS, RÕÕMUS LAPS TAHAN OLLA MA… …nüüd jätkab igaüks ise oma suvist värvilist luuletust!!!

TUBLID ÕPILASED TALLINNA HARIDUSAMETI KORRALDATUD ÕPILASKONKURSSIDE VÕITJAD

Rahukas 9.b klassi õpilased Kristella JurkatammTa l l i n n a tegus sporditegija 2012 Marko Maisa- Tallinna tegus õpilane 2012

Fotod: Haridusamet

Vt. pildigaleriid - http:// goo.gl/ty3xC

Teine

KATSED KOGEMUS KÄES

Eleri 9A Läbi on see kurjakuulutav aeg, kui õppisin ennast lolliks, teadmata, mis ees. Nüüd, kui tulemused on juba ammu teada, mõtlen ikka, et mispärast ma siis nii närvis olin. Millest ma siis ikka räägin kui koolikatsetest. Ette valmistama hakati meid juba sügisel. Uues inimeseõpetuse tunnis saime palju kasulikku informatsiooni ja soovitusi, kus õpinguid jätkata. Usun, et kõigil oli juba mingi kool mõtteis. Mäletan veel neid nädalaid enne katseid, kui ootasin eest midagi jubedat. Minu esimesed katsed olid 32. keskkoolis ja sinna tuli ka palju minu klassikaaslasi. Anti siis lehed kätte ja asusime kirjutama. Esmasel pilgul ei olnudki see kõige hullem. Tegin kõik nii hästi, kui oskasin. Kaks päeva hiljem aga olid ühiskatsed. Neid nimetatakse ka nelja-kooli-katseteks, sest võimalik on sisse saada nelja kooli (Gustav Adolfi gümnaasium, Inglise kolledž, 21. kool ja reaalkool).


Nr. 41 Mai 2012

KATSED Registreerumisel sain teada kooli, kus katsed teen ja kellaaja. Minul toimusid katsed reaalkoolis. Õnneks päris üksinda ei olnud - kaasa tuli ka paar klassiõde. Katsed olid rasked ja proovile pandi meid neljal alal: füüsika, matemaatika, eesti keel ja inglise keel. Juba järgmisel päeval olid katsed Jakob Westholmi gümnaasiumis. Seal oli lihtne, sest ainult kaks ainet oli katsetel: eesti keel ja matemaatika. Kolmandal päeval käisin ära ka Lilleküla gümnaasiumis. Seal katseid minu jaoks ei olnud ja täita tuli ainult õppesuunatest. Kohe pärast seda sai ka vestlusel ära käidud. Ja minu jaoks olidki katsed läbi. Proovisin Saksa gümnaasiumisse, aga kuna õpin neljadele-viitele, siis tuli mul oodata ainult vestluse aega. Pärast katseid oli suur närvipinge, vähemalt mõne jaoks. Päeval, kui tulemused välja pandi, olin isegi mina närvis. Nüüd aga, kui kõik on läbi ja valik tehtud, tunnen ennast üsna rahulikult. Küsisin ka paari klassiõe käest, kuidas neile see aeg tundus. Öeldi, et pingeline oli küll, aga õnneks on kõik läbi. Raskem aeg on veel ees, kuna peagi on käes eksamid.

KKK TANTSUETENDUS SALME KULTUURIKESKUSES Fotoreportaaž - Marko 9B 23. mai toimus Salme kultuurikeskuses KKK tantsukontsert.

KONTROLLTÖÖD KUIDAS ÕPID SINA? Sanne 9A Kontrolltööd on alati olnud üks raskeim ja olulisim osa õpilaste koolielust. Rahukas on alati mõelnud, kuidas meie koolis korratakse kontrolltöödeks. Võib-olla leida ise hea nipp, kuidas järgmine kord ette valmistada. Kuidas kordad Sina kontrolltööks? Joosep 8.b: See on halb küsimus minule. Kodus pakin vaid asjad, vaatan, mis teema meil oli. (Kristelle pistab vahele, et õpib öö läbi.) Enne tunni algust vaatan võib-olla natuke vihikust. Kristelle 8.b: Ma võtan välja oma lollikandle, no ja siis ma… tavaliselt on seal valemid ja siis ma neid kordan ja kordan... (Joosep hõikab, et kordab neid terve kontrolltöö aja.) Paul 8.b: Oe- jummel. Põhimõtteliselt teema on selline, et ma lendan koju, võtan õpiku lahti ja lihtsalt loen niimoodi korra teksti läbi ja üritan aru saada ja peale seda lendan magama ja koolis vahetunni ajal peaga vastu õpikut ja üritan aru saada. Andero 8.b: Kaks pudelit Red Bulli, 14 tundi järjest 9GAG-i*. (Joosep pistab vahele, et tavaliselt on nad laksu all.) Rain 6.c: Mängin kodus. Teen kodus trenni ja ei valmistagi. (Erik hõikab, et mängib kodus Counter Strike-i**) Hele-Mai 7.b: Aa, kordan vahetundides terve päev, võib-olla kordan kodus ka. Martin 8.a: Heal juhul kodus vaatan, vahetunnis ka muidugi. Karmel 9.b: (Näeb meid tulemas ja võidurõõmsalt hõikab.) Jess, ma olen lehes! Kuidas kordan või? (Pikk mõttepaus, ei suuda jääda tõsiseks.) Ma õpin, aga kuna mul on väga hea mälu, jääb kõik meelde. Karinee 9.b: (Naerab.) No ma ei õpi ju kontrolltööks! Tanel 8.b: Mmm, ma ei tea. Lihtsalt kordan. Maria 5.a: (Naerab.) Vaatan õpikust ja vaatan vihikust . (Eliise hõikab vahele "Ja niisama õpib.") Ja tegelikult üldse õpime. *9GAG on populaarne piltidel põhinev sotsiaalmeedia internetilehekülg. **Counter Strike on t a k t i k a l i n e tulistamisvideomäng.

Kolmas


Nr. 41 Mai 2012

SÜNDMUS KOOLITEATRITE FESTIVALIST RAHUMÄE KOOLIS JA FESTIVALIST FETLYF 2012 PRANTSUSMAAL RÄÄKIMATA…

gümnaasiuminoorte üleeuroopaline teatrifestival, mis toimus juba üheksandat korda Bretagne’i poolsaare põhjarannikul asuvas korsaaride linnas Saint-Malo’s. Festivalil osales 18 noortetruppi: Hispaaniast, Kreekast, Itaaliast, Moldaaviast, Tšehhist, Rumeeniast, Ve n e m a a l t , S e r b i a s t , S l o v e e n i a s t , Tu n e e s i a s t , M a u r i t i u s e s a a r e l t , Prantsusmaalt ning muidugi Eestist. Igas grupis oli kuni kaheksa noort ja 2–3 saatjat.

Neljas

15. märtsil toimus meie koolis juba traditsiooniks saanud Tallinna kooliteatrite f e s t i v a l . To l päeval kogunes meie kooli hulk teatrirahvast paljudest Tallinna koolidest. Õpilased jagunesid kahte vanusegruppi, mida hindas auväärt žürii koosseisus: Sandra Uusberg, Tarvo Krall, Kaia Skoblov ning vanemas vanusegrupis asendas Tarvo Kralli Maret Oomer. Mõlemast vanusegrupist valiti välja vaid üks trupp. Nooremast vanusegrupist valiti parimaks Tallinna reaalkool ja vanematest Nõmme gümnaasium. Just meie vilistlased osutusid parimaks oma vanuserühmas. Hiljuti kuulsime oma vaimustuseks, et just need samad noored võtsid osa ka palju suuremast teatrifestivalist Prantsusmaal ja saavutasid seal koguni esikoha. Meid huvitas väga, kuidas see kõik toimus ja selle teadasaamiseks küsisime paar küsimust meie kooli prantsuse keele õpetajalt Mare Valgult, kes viibis noortega koos Prantsusmaal. Kellest täpselt koosnes see trupp, kes Prantsusmaad külastas? Trupp, kes esines kooliteatrite festivalil, oli laiendatud koosseis, Prantsusmaal käis neist 8 õpilast: Kadi Sink, Sigrit Trumm, Triinu Lepa, Ruudu Soo, Rael Siim (õpivad Tallinna Nõmme gümnaasiumis) ning Märten Metsaviir, Michael Vahnitski, Carl-Kaspar Puhm (õpivad Tallinna 32. keskkoolis).

Kust tuli idee minna festivalile ja millise festivaliga on tegu? Idee minna festivalile F E T LY F 2 0 1 2 t u l i Prantsuse Instituudi direktrissilt proua Lydie Billet’lt, kes külastas meie kooli eelmise aasta oktoobris. See on igal aastal toimuv Euroopa prantsuse keelt õppivate

Millise näidendiga esinesid meie noored, kes oli lavastajaks? E e s t i t r u p p e s i n e s S a m u e l B e c ke t t i lühinäidendiga „Minek-tulek”, kuhu oli pikitud Bulgaariast pärit Prantsuse filosoofi Julia Kristeva mõtteteri. Etenduse lavastas õpetaja Mart Kampus. Kuidas teil läks? Meie lavastus võitis noorte prantslaste žürii peaauhinna. Kuidas saadi hakkama prantsuse

Foto: Erakogu

Fotod: Marko Maisa

Jonna 8B

keelega? Kuidas teie kui õpetaja sellega rahule jäite? Prantsuse keelega oli õpilastel probleeme, kuna nad said väga vähe eelnevalt õppida, sest palju tööd tuli teha prantsusekeelse näidendi tekstiga. Jäin siiski õpilastega rahule, sest nad olid väga motiveeritud ja huvitatud ka tulevikus festivalil osalemise nimel pingutama ja jätkama sügisel keeleõpinguid. Kuna festivali programm oli väga mitmekülgne, mõistsid nad ka ise, et ilma keelt oskamata jääb väga palju olulist mõistmata. Rääkige pisut meie kooli suhetest Prantsusmaa ja selle saatkonnaga. Eelpoolnimetatud proua Lydie Billet on P r a n t s u s m a a s u u r s a a d i k u Te m a Ekstsellentsi hr. Frédéric Billet’ abikaasa. Kuna härra Billet on suursaadikuna huvitatud Eesti hariduselust ning koolidest, kus õpitakse prantsuse keelt, külastas ta meie kooli kaunite kunstide klasside 9.klassi lõpuüritust, pidas õpilastele väga sütitava eestikeelse kõne ning oli vaimustatud meie lõpetajate mitmekülgsest andekusest kaunite kunstide vallas.


Nr. 41 Mai 2012

SÜNDMUS

30. märtsil toimus Nõmme gümnaasiumis playback gala “ N o o r e d T ä h e d 2 0 1 2 ”, m i l l e korraldas Nõmme Õpilasesinduste Liit ehk NÕEL. Nõmme koolidevaheline playback on õpilaste seas saanud juba iga-aastaseks traditsiooniks. Kuigi osavõtjate arv ei olnud väga suur, kõigest 7 gruppi, jätkus meelelahutust ja head tuju terveks õhtuks tänu õhtujuht M a r e k

Taliverele Power Hit Radiost. Soojenduseks esines DJ The Maier, kes mängis parimaid uusi ja vanu hitte terve tunni vältel. Esinesid grupid Kivimäe põhikoolist, Rahumäe põhikoolist, N õ m m e p õ h i ko o l i s t , N õ m m e Erakoolist ning oma esindaja pani välja NÕEL. Esitused olid p i i s a v a pikkusega ja tempokad, mille võttis publik hästi vastu. Kui žürii otsustas võistluse võitjat, esinesid tantsutüdrukud stuudiost Brilliance. Üritus oli väga tasavägine ning võistlejatest võis näha, et võistlusesse suhtuti täie tõsidusega. Järgi tehti artiste alates ABBAst lõpetades LMFAOga. Muutuvad riietusstiilid, nii muutuvad ka muusikastiilid - vanasti esineti tavaliselt ühe laulu saatel, nüüd olid pea kõik esitused mixitud.

P a r i m tüdruk – S a n d r a R o o s m e , T a l l i n n a Rahumäe Põhikool Parim poiss – Gabriel Brus, Nõmme Erakool Eriauhind – Janeli Jaansen, Tallinna Kivimäe Põhikool 3. koht – Tallinna Kivimäe Põhikooli esitus “Poeg on tulnud koju” 2. koht – Tallinna Nõmme Põhikooli grupi Nõmme Crew esitus “Party rock” 1. koht – Tallinna Rahumäe Põhikooli esitus “Figaro” Üritust toetasid Nõmme Linnaosa Valitsus, Arena3/ Club Vision, Tantsustuudio Brilliance, Music Events, Tallink, Expressions, Tallinna Tantsuakadeemia, Yummi Meats, VGA Kaubandus, NO99, Estonia, Nantecom OÜ (Bono kohukesed). Korraldusmeeskond tänab kõiki osalejaid ja pealtvaatajaid!

KOHVIKUPÄEVA TRADITSIOON VÄÄRIB JÄTKAMIST

Signe, Gerli, Anett 7B 4. aprillil toimus meie koolis k o h v i k u p ä e v. Ko h v i k u p ä e va teema oli “Tervislik toit”, kuigi paljud läksid natuke mittetervislikku teed pidi. Kõigil, kes olid valinud võimalikult väikesed hinnad, õnnestus enamik maiuspalu maha müüa. Need aga, kes otsustasid veidi reaal semad või suuremadki hinnad oma toidule määrata, pidid ülejäägid kas või ise ära sööma, sest häid asju raisku ei lasta. Muidugi läksid noortele koogid ja saiakesed rohkem peale kui näiteks võileivad või salatid. Kahjuks oli vanematest klassidest väga vähe osalejaid, kuid see ei tähenda, et kliente vähe oleks olnud. Raha teeniti iseendale. Rahukas leiab, et kohvikupäeva traditsioon väärib jätkamist.

Foto: Marge Aasalaid

Marko 9B

Žürii, kuhu kuulusid noor moelooja Riin Kotsalainen, Kristiina Villemson VATist, Meelis Eskola ja Mihkel Lillenthal Arena3/ Club Visionist ning NÕELa looja Heidi Pähn, otsustas järgmiselt:

Fotod: Marko Maisa

NOORED TÄHED 2012

Viies


Nr. 41 Mai 2012

KONTROLLTÖÖD

Fotod: Marko Maisa

TANTSUPÄEV KÄIVITAB LASTES HUVI LOOMA PÕNEVAID KOREOGRAAFIAID Jonna 8B 19. aprillil toimus meie koolis i g a - a a s t a n e t a n t s u p ä e v. Osalejaid oli pea kõikidest klassidest ja tantsud olid väga omanäolised. Paljud olid ürituse nimel kõvasti vaeva näinud ja seda oli rõõm vaadata. Tantsude loomisele aitasid kaasa ka meie tantsuõpetajad, kes seda üritust alati rõõmuga jälgivad. Küsisime paar küsimust noorelt koreograafilt Eliisa Lottilt selle kohta, mida tema kui tantsuõpetaja seda üritust vaadates märkas või mõtles. Kas õpilased ise olid ürituse suhtes entusiastlikud või oli tarvis neid ka tagant utsitada? Üldine suhtumine oli pigem entusiastlik. Õpilased on huvitatud saama tagasisidet oma loomingule ning eriti algklassidel on väga oluline, et nende looming jõuaks lavale ning nad saaksid esineda. Te g e m i s t o n ä ä r m i s e l t t o r e d a üritusega, mis käivitab lastes huvi looma ise põnevaid koreograafiaid. Kes kuulusid žüriisse? Selle aasta žüriisse kuulusid: Triinu Aron, Kaarel Väli, Hannela Lillepruun ja Joonas Murula. Kes olid selle aasta suurimad üllatajad? Võib-olla kõige meeldivamaks üllatuseks kujunes 4b tants. Oma noorele eale vaatamata oli neil kindel nägemus, milline võiks nende tants olla, kindel idee ja teostus. Samuti olid kaasatud poisid ja üleüldine mulje jäi väga hea ja kaasahaarav.

Kas jäite ise tantsudega rahule? Jäin ikka rahule. Juba see idee, et l a p s e d osalevad s e l l i s e l konkursil, on võit. Sellisel viisil saame tähtsustada laste loomingut ja lapsed saavad võimaluse esineda. Mida võiks rohkem olla? Mida muuta? Ma pigem tahaksin välja tuua, mida võiks vähem olla. Vähem võiks olla raadios kõlavaid nö. pop- laule. Või, kui kasutada, siis näiteks ilma sõnadeta vms. Muusikale peaks pöörama rohkem tähelepanu ja mõtlema läbi, kas tants ja muusika lähevad kokku ja mis sõnumit kannab tants ja kas m u u s i k a t o e t a b s e d a v õ i va s t u p i d i nõrgestab tantsu. Mis teeb ühest tantsust hea tantsu? Ühest tantsust teeb hea tantsu see, kus on kombineeritud füüsiline liikumine ja kontseptsioon. Ehk siis tants, millel on kandev mõte ja keha oma liikumisega annab selle puhtalt ja ilusalt edasi. Kui aga süvitsi minna, siis võiks tants ka jätta mind mõtlema ja analüüsima antud teema kohta, mida konkreetne tants käsitles. Aga eelkõige, et tants/muusika/tantsijad tekitaksid terviku. Esimesed kohas saavutasid: 1A, 4B ja 9A klass.

NÕMME KOOLINOORTE MÄLUMÄNG Kristella 9B

Kuues

2 0 . a p r i l l i l t o i m u s Ta l l i n n a K i v i m ä e Põhikoolis Nõmme koolide mälumäng. Võistlus toimus 11. korda. Iga kool pani välja neljaliikmelise võistkonna õpilastest, kes käivad 5.-9klassis. Meie kooli esindas võistkond koosseisuga: Kristella Jurkatamm, Taavi Jurkatamm, Karl Johan Põldeots, Karol Kogger. Võistlus oli väga pingeline, küsimusi oli väga erinevatest valdkondadest. Osalejate arvates olid enamik küsimusi üpriski rasked, millele ka

teised osavõtjad vastust ei teadnud. Kuid oli ka selliseid, millele täpse vastuse leidmine mingit probleemi ei valmistanud. Peale põhiküsimusi jagas Rahumäe tiim Nõmme põhikooli võistkonnaga kolmandat kohta. Kahjuks peale mitmeid lisaküsimusi väljus lahingust võitjana siiski Nõmme põhikool ning Rahumäe pidi leppima esimese auhinnata kohaga. Tulemused I - Pääsküla gümnaasium II - Tallinna muusikakeskkool III - Nõmme põhikool


Nr. 41 Mai 2012

KALENDRI TÄHTPÄEVAD

KÜSITLUS 23. APRILL ON JÜRIPÄEV. AGA 23. APRILL ON KA RAAMATU JA ROOSI PÄEV *.

Maiken ja Keidi 8B Mida teadsid õpilased 23. aprilli kohta rääkida? Mis päev täna on? Elis 8a: Täna on jüripäev. 7a: Jüripäev. 6c: Täna on esmaspäev, 23. aprill. 2b: Esmaspäev. Jüripäev. Kooli med.õde: 23. aprill on jüripäev. 3a: Täna on esmaspäev. Ei,täna on hoopis reede. (Nali!) 9b: Esmaspäev ja täna on jüripäev. 9a: 23.aprilli, täna on Laura emme sünnipäev ja vastlapäev. 1b: Esmaspäev. 1c: Esmaspäev. Kas sa tead midagi jüripäevast? Elis 8a: Jüripäevast ei tea ma mitte midagi. 7a: Jürkad tähistavad. Henri Järvelaid: Mu onu nimi on Jüri. 2b: Jüripäevajooksu joostakse. Kooli med. õde: See noh...teatejooksu tehakse...Lahing, sõda vms oli. 3a: Ei tea midagi. 9b: Jüriöö sõda, Jüriöö ülestõus. 9a: Jüri käib väljas. 1b: Talurahvasõda Kas sa tead midagi roosi ja raamatu päevast? 23.aprillil tähistatakse ülemaailmset raamatu ja roosi päeva. 1930-ndatel

aastatel tuli ühele Barcelona raamatukaupmehele romantiline idee, mille abil suurendada raamatumüüki ja parandada kirjanduse tundmist: Kataloonia kaitsepühaku Püha Jüri päeva hakati tähistama Raamatu ja roosi päevana, mil mees kingib naisele roosi ja naine mehele raamatu. 1995. a. kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu- ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks. 1995. aastal kuulutas UNESCO kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks. 23. aprill osutus sobilikuks päevaks ka kirjandusajaloo seisukohalt. See on Miguel Cervantes de Saavedra ja William Shakespeare´i surmapäev ning Halldor Kiljan Laxnessi ja Vladimir Nabokovi sünnipäev. Idee sünnikodus Kataloonias on Püha Jüri päev pühendatud täielikult raamatutele ja roosidele. Barcelona tänavad täituvad juba varahommikul raamatu- ja roosikioskitest, karnevalirongkäik liigub mööda tänavaid, esitletakse uusi raamatuid ja kirjanikud kohtuvad lugejatega. Selle päeva tähistamisega tahetakse väärtustada raamatuid ja lugemist ning roosi kinkimisega ostjatele väljendatakse tänulikkust. Päeva tähistatakse väga erinevalt. Rootsis kingib Kirjastuste Liit koolidele raamatuid. Soomes viiakse kirjanike mälestussammastele ja kalmudele lilli. Paljudes maades korjatakse uusi ja vanu raamatuid, et täiendada raamatukogude fonde.

Koolide vaheline orienteerumine 18. aprill Meie kooli õpilased olid väga tublid ning esikolmiku koha noppisid mitmed meie kooli õ p i l a s e d : Te e l e Telgma, Elis Helen Starkopf, Markus Linnukütt, Märten K u u s k , Ta a v i Martoja.

Jüriöö orienteerumine 16.aprill Tulemused I - 5B II - 9A III - 7A

SÜNDMUS TUBLID SAAVUTUSED Rahukas *11.aprillil 2012 toimus Salme Kultuurikeskuses moeüritus Sedamoodi 2012 finaal. Meie kooli esindasid 6abc ja Nele Kurvitsa kollektsioon. Nele Kurvitsa (8b) kollektsioon nimega „Pleorar“ saavutas vanusegrupis 7.-9. klass II koha. Esimese koha saavutas kollektsioon „Flux de Poom“ (Jakob Westholmi Gümnaasium, disainer Evert Pol Poom). Žürii esimees oli Leini Jürisaar Tallinna Haridusametist ning liikmed Janika Mägi, Eneli Valge, Agne Talu-Vürmer, Aljona Sokolovskaja, Juta Piirlaid ja Silja Viola Veilberg. *6.klasside õpilased osalesid 2 aastat tagasi loodusnähtuste projektis lugude kirjutamisega. Raamatus „Loodus- mis sa oled?“ avaldati lood, mille kirjutasid 6.a klassi õpilased Geil Jasmin Raudsepp ja Oliivia Ossipov.

*Veebruari lõpust mai lõpuni toimus l o o d u s h a r i d u s l i k e t t e v õ t m i n e " Te r e , kevad!", et kutsuda lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ja leidma ning oma tegemisi ja leidusid ka teistega jagama. "Tere, kevad!" sisaldab lisaks vahetutele loodusvaatlustele ka mitmeid teemakohaseid lisategevusi: toimub piltide joonistamine kevadekuulutajatest, luuletuste kirjutamine ning kevadfotode konkurss. Väga populaarne on loodusteemaline viktoriin kahes vanuserühmas, kus lapsed on nii küsijate kui ka vastajate rollis. Viktoriinis osales meie kooli 5.c ja 6.c. Parimad vastajad olid Karmen Vagula, Markus Mäe, Marko Saarepera, Andres Luik, Siim Raudsepp 5.c klassist ja Henri Järvelaid 6.c klassist. 6c saavutas viktoriini üldkokkuvõttes 3. koha (29 punkti 30 võimlikust.) 5c kogus 25 punkti ja tuli tublile 37. kohale.

Seitsmes


Nr. 41 Mai 2012

ELU *Ajakirja ”Eesti Looduse” viktoriinisari „Te a d u s a a s t a E e s t i L o o d u s e s ” t o i m u s jaanuarist aprillini. Eesmärk oli viktoriiniküsimuste kaudu juhtida tähelepanu Eesti loodusteadustele ja -teadlastele, samuti meie looduse tundmisele. Üritusest oli osa võtma kutsutud 4.–12. klassi õpilased ning tulemuste kohta peeti arvestust kolmes vanuserühmas: 4.–6. klass, 7.–9. ja 10.–12. klass.Neljas voorus esitati Eesti Looduse numbrites ja internetilehel www.eestiloodus.ee/viktoriin kokku viisteist küsimust. Vastuseid tuli neile otsida Eesti Looduses aastail 2005–2011 ilmunud artiklitest. *Arvukama ja aktiivsema osalejaskonnaga koolidest pälvis kiitust ka Rahumäe põhikool. Auhinnad loositi välja voorude vahel ning viktoriini üldkokkuvõtte põhjal. 2. vooru vastuste eest sai 5.b klassi õpilane Marie Elise Tupp auhinnaks taskubinokli. Tublid olid osalejad kõikidest viiendatest klassidest.

*RMK Metsaviktoriin 2012 aitas üheteistkümnendat korda metsatarkusi taga nõuda. Metsaviktoriinis osaletakse klasside kaupa. Et klassi tulemus arvesse läheks, peab vastama vähemalt 75% õpilastest. Klasside arvestuses oli edukas 6.c- 85. koht (6.-9.klasse osales 351). Suurima punktisumma kogus Carl-Kert Lukner, väga tublid vastajad olid Sandra Pille, Elise Veski, Maria Veski, Raili Lühi, Mai-Roos Jõevee, Kaarel Seljamäe, Henry Puk, Henri Porila, Ako Sten Lindeberg, Markus Jussila ja Henri Järvelaid. Osalemisrõõm oli ka 8.a ja 8.b klassidel, kuid klasside arvestusse nad ei jõudnud. Enim punkte kogusid Kristjan Jürioja ja Evelin Sulg.

KKK LÕPETAMINE

Fotod: Reeva Kuusk

SEEKORD JUBA 8.KORDA

Kaheksas

Mai-Liis 9A 28.aprilli toimus Tallinna Rahumäe põhikoolis järjekordne suurüritus. Taaskord ütles üks 9.klass „head aega“ KKK-le. Just 9. klassid kaunite kunstide lõpupidu toimus taaskord. Seekord juba kaheksandat korda. Lõpuürituses oli omavahel kokku pandud nii tants, breik, näitlemine kui ka prantsuse keel. Kunsti- ja keraamikatöid näidati eraldi. Õhtu hakkaski kunstinäitusega pihta. Koolimaja kolmele korrusele oli pandud meie lõpetajate tööd. Iga töö juures seisis selle teose autor. Vanemad said küsida igasuguseid küsimusi vastava töö k o h t a . Ku n s t i n ä i t u s va a d a t u d , m i n d i allkorrusel olevasse suurde saali, kus toimus mega- show. Pärast showd said meie kooli üheksandikud kätte oma KKK

lõputunnistused ning seejärel võtsid sõna kooli direktor Matti Martinson ning Prantsusmaa suursaadik Tema Ekstsellentsi hr. Frédéric Billet. Direktor andis üle ka kooli kuldmärgid suurepärase töö eest õpetajatele Mare Valgule ja Mart Kampusele. Kõlas võimas aplaus. Peale pidulikku lõpetamist ootas kooli sööklas kõiki üks maitsev suutäis. Paljude kaheksandike sõnul oli selle aasta lõpetanute tööd ühed parimad, mis on olnud. Eriti silmapaistvad olid kaheksandike arvates Merilin Maavere, Kristel Avi, Cärolin Lehe ning Maarja Liis Veikesaare tööd. Etenduses kõlanud lause: "Me ei jää siia igaveseks, ükskord kaome ja siis on kõik nii, nagu poleks meid siin kunagi olnud," jäi paljudele meelde ning pani neid mõtlema selle üle.


Nr. 41 Mai 2012

BLOGI MINU NÄDAL Dan 8B Esmaspäev - 23. aprill Ärkasin hommikul üles. Õues oli ilus ilm. Tegin hommikused asjad ära ja läksin kooli. Esimene tund oli inglise keel. Meil oli vaja jutustada Iirimaast, kuid ma polnud selleks õppinud. Õnneks suutsin ma mõne minutiga selle teksti enam-vähem ära õppida. Matemaatikas oli tunnikontroll uue teema peale. Olen selle õppeaasta jooksul aru saanud, et mulle meeldib matemaatika. Igasugused matemaatilised süsteemid, mis on erinevate ajalooliste isikute poolt välja mõeldud, tunduvad tegelikult väga huvitavad. Füüsikas tegime Renee, Andero ja Tristaniga laboritöö. See kõlab küll keeruliselt, kuid tegelikult oli see lihtsalt tunnikontroll, mille käigus mõõtsime jõudu, mida tuleb kasutada klotsi tõstmisel ja ve d a m i s e l . K i r j a n d u s e s , s e l l e p ä e va viimases tunnis, pidime lõpetama kirjandi oma emast. Kirjand oli asjadest, mida enda emale öelda, mille eest tänulik olla. Mul ei läinud selle kirjandi kirjutamine eriti sujuvalt, ma ei tea miks, aga mul ei tulnud pähe huvitavaid ideesid, millest kirjutada. Koju jalgrattaga sõitma asudes oli juba ilm pilvisemaks läinud ja ähvardas ka sadama hakata. Mul oli plaanis kuhugi jalgrattaga. minna ja kevadet nautida, kuid selline ilm võttis mult selle tuju ära. Kuna umbes nädala eest saabus uus õppeperiood, tuli ka sellega uus tunniplaan. Olen uue tunniplaaniga suhteliselt rahul. Ükski päev ei ole liiga intensiivne ega raske, pikemad päevad on aga lahjendatud mittekirjalike tundidega nagu kehaline või tööõpetus. Olen selle päevaga suhteliselt rahul. Oleks olnud veidi ilusam ilm, oleks olnud ka natuke asjalikum, kuid äkki leidub homses päevas veidi päikest. Eks me näeme. Teisipäev - 24. aprill Hommikul üles ärgates tundsin, kuidas ma pole piisavalt und saanud. Eile õhtul, peale voodisse heitmist tuli mulle viimasel hetkel meelde, et pidin sellel päeval internetis RMK Metsaviktoriini ära tegema. Vaatasin mobiililt kella - 23:30 - täna on viimane päev viktoriini saatmiseks, see kestabki ainult kuni 23. aprillini! Panin kiiresti arvuti käima ja läksin RMK kodulehele. Jõudsin viktoriini viimastel minutitel enne südaööd ära lõpetada ja minema saata. Koolis olid esimesed kaks tundi kehalised. Need möödusid suhteliselt kiiresti, mängisime korvpalli ja saalihokit. Keemias kordasime ainete oksüdeerumist. Kui sel kooliaastal meie tunniplaani keemia toodi, tundsin ma kohe, kuidas see aine mulle meeldib. Keemiast arusaamine on aidanud mul aru saada paljudest teistest argielu nähtustest. Mäletan, kuidas väiksena vaatasin perioodilisuse tabelit ja mõtlesin, mida kõik need huvitavad nimed küll tähendada võivad.

See aasta valisingi enda edasiastumiseksami teemaks keemia. Vene keeles tõlkisime küll uut teksti, kuid enamik aja tunnist rääkisime homsest päevast. Meil on nimelt homme plaanis minna poole koolipäeva pealt teatrisse venekeelset filmi vaatama. Vene keele õpetaja jättis ka homse hommikuse tunni ära. Kuna meil oli juba nagunii kolmandaks tunniks, tähendas see seda, et homme on neljandaks tunniks! Vau, see on tõesti mõnus üllatus. Meie viimases tunnis, tööõpetuses, rääkis õpetaja meile, et ta jätab küll tunni ära, kuid me peame kodus tegema powerpoint-esitluse tehnika arengust. Igaüks sai erineva teema - ma sain televisiooni. Selle pikkuseks on küll 30 slaidi, aga õnneks on selle esitamiseni kaks nädalat aega. Koju jõudes polnud ilm aga veel hommikuga võrreldes paranenud - ikka veel valge, märg ja päikseta. Vahet pole, ma otsustasin jooksma minna. Ma hakkasin eelmise aasta sügisel jooksmas käima, kuid peale lume mahatulekut ei olnud see enam võimalik. Väga hea oli üle pika aja jooksmas käia, ilm oli ka selleks ajaks päikseliseks ja ilusaks muutunud. Jalad küll annavad praegu veidi jooksmisest tunda, aga muidu olen tänase päevaga rahul. Kolmapäev - 25. aprill 2012 Ärkasin hommikul üles ja päike vaatas mulle aknast vastu. Mmm, kui mõnus oli nii kaua magada.Hommikusi asju tehes tundsin, kuidas jalad eilsest treeningust valutavad. Sõitsin jalgrattaga kooli üheks matemaatikatunniks, enne kui edasi teatrisse liikuma hakkasime. Õues oli nii ilus ilm. Matemaatikatund möödus ilma millegi eriliseta, kuid peale tundi sai sööklast jäätist. Käisime klassi poistega õues päikse käes seda söömas. Mõned poisid meie klassist olid kooli kaasa võtnud õhupallid, mis nad nüüd vett täis lasid ja läksid õue neid loopima. Pärast jäätiste lõpetamist hakkasime Andero, Joosepi ja Reneega linna poole liikuma. Bussis oli suviselt palav. Selleks ajaks, kui me bussist maha tulime, oli õues juba tõeline suvi. Ma võtsin jope seljast ära ja olin õues samade riietega, mis koolis. Jäime poistega seisma ja mõtlesime, mida edasi teha - meil oli etenduseni umbes tunnike aega. Otsustasime linnas veidi ringi kõndida ning võtsime kursi kesklinna poole. Tee peal tuli meil mõte astuda McDonaldsist läbi. Ostsime sealt kõik e n d a l e burgerid.McDonaldsis käimine pole eriti minu h a r ra s t u s , a g a i g a mingi aja

Päikse ja ratta illustratsioon

Üheksas


Nr. 41 Mai 2012

BLOGI

Kümnes

tagant võib see väga hea olla. Teatrisse jõudes saime kokku teiste inimestega ning astusime saali. Õpetaja andis meile kõrvaklapid, kust hakkas tulema eestikeelset sünkroontõlget. Etendus ise oleks võinud palju parem olla. Etenduse lugu ei olnud eriti haarav. See, et kogu tegevus toimus vene keeles, osutus suureks barjääriks. Sünkroontõlge ei olnud eriti hea. Kaks tundi oli ka selle lavastuse jaoks liiga pikk aeg, lugu tundus liiga venitatud. Ainuke asi, mis ma kogu sellest värgist sain, oli peavalu. Peale etenduse lõppu sõitsime bussiga tagasi Nõmme poole. Ma tulin kooli juures maha ja sõitsin jalgrattaga koju. Eriti palju aega mul kodus polnud, kuna pidin minema enda sõbraga mõõgavõitlusesse, treeningusse. Tegelikult käisin ma juba mõõgavõitluses kaks aastat tagasi koos enda isaga. Peale poolt aastat tulin ma sealt aga ära, kuna ei viitsinud siis asjaga eriti tegeleda. Kõik muutus siis, kui paari nädala eest küsis mu vana sõber Gregor mult, kas ma tean mingit mõõgatrenni, kuhu ta saaks minna. Soovitasin talle enda vana trenni, ja hakkasin seal ise ka uuesti käima. Trenn möödus suhteliselt kiiresti ja meeleolukalt. Harjutasime blokke ja tegime distantsiharjutusi. Peale trenni sõitsime ratastega Kadaka Selverini ja läksime sealt oma teed pidi. Ko d u s t u n d s i n , k u i d a s j a l a d t r e n n i koosmõjul eilse jooksmisega tuld löövad. Ma arvan, et tänase tegevusrohke päevaga võib rahul olla. Neljapäev - 26. aprill 2012 Esimene tund oli ühiskond. Margit Sondla rääkis meile majandusest ja majandussüsteemidest. Bioloogias õppisime ämblikest. Sain teada, et koibik, keda võib kohata suvel väga tihti, ei olegi tegelikult ämblik, vaid ämblikulaadne. Matemaatikas õppisime geomeetriat. Ma ei tea, kas see ongi nii planeeritud või mitte, aga eelmine aasta ja isegi üleeelmine aasta oleme me just enne suve õppinud geomeetriat. See on väga hea, kuna see on lihtne teema, ei jää eriti kodutöid ja sobib hästi kevadise vabadusega kokku. Keemias kordasime vanu teemasid. Eesti keeles mängisime tahvli peal mängu, kus pidi sõnadel ära tundma sõnaliigi. Vene keeles õppisime vene käänetetabelit, mis on väga kasulik. Vene keele õpik on selles mõttes natuke halb, et seal pole sees käänetetabelit. Väga imelik, kuna käänded tunduvad keeles ühe tähtsaima asjana. Inglise keeles saime teada, et tulevaseks esmaspäevaks peab kirjutama kirjandi. Koju sõites oli ilm väga päikseline ja kevadine. Kodus ma täna enam eriti midagi huvitavat ei teinud. Peaks kirjutama, et lugesin paar päeva tagasi läbi H. P. Lovecrafti lühijutu “The Call of Cthulhu”. Lovecrafti saaks pidada tänapäevase õuduse žanri isaks. See lühijutt on tema aegade populaarseim. Väga palju meie modernset

kultuuri põhineb just sellel novellil. See lugu oli omapärases jutustamise stiilis ja väga tugeva atmosfääriga. Kahjuks oli seda inglise keeles lugedes sellest natuke raske aru saada - see oli suhteliselt vanapäraste ja keeruliste lausetega kirjutatud. Rohkem pole vist tänasest eriti midagi huvitavat rääkida. Homseni. Reede - 27. aprill 2012 Täna oli teiseks tunniks kooli tulla, mis tähendas, et sai kauem magada - mõnus. Matemaatikas kordasime erinevaid teoreeme kolmnurkade ja trapetsite kohta. Füüsikas võtsime ette uut teemat - energia. See tundub väga huvitav teema. Õpikutekstist leidsin, et energia on jääv, see ei kao kunagi kuhugi. Me saame energia toidust, kuhu on energia salvestunud. Me kasutame energiat enda liigutamiseks ja teisteks eluprotsessideks. Selle käigus laseme energia atmosfääri lahti, ja see kulgeb kuhugi edasi. Väga huvitav mõtteaine. Ajaloos oli meil kontrolltöö eesti ärkamisaja kohta. Ma polnud selleks nii palju õppinud, kui oleks tahtnud, aga sain siiski hakkama. Inglise keeles saime teada, et varsti tuleb käesoleva teema peale kontrolltöö. Viimane tund oli jälle ajalugu. Selles tunnis õppisime 19. sajandit kui leiutiste sajandit. Sain teada, et 19. sajandil avastati hämmastavalt palju asju - röntgenkiirtest evolutsiooniteooriani. Tundub huvitav peatükk meie ajaloos. Tundide lõppedes sadas õues küll larinal vihma, kuid ma ei kaotanud lootust, et ilm läheb veel ilusaks. Otsustasime Andero ja Ottoga, et lähme Andero poole. Andero pool olime enamiku ajast arvutis, vaatasime internetist videosid ja muud sellist. Lõpuks jõudis Andero ema koju ja me läksime välja. Ilm oli selleks ajaks juba super. Pilvedeta, päike säras taevas ja vihma jäljed olid ära kuivanud. Meile tuli meelde, et koolis toimub 9 . k l a s s i d e K K K- d e lõpetamine, otsustasime sinna minna. Lõpuks kohale jõudes jäime küll natuke hiljaks, kuid etendusele jõudsime õigeks ajaks. 9.a etendus oli küll väga abstraktne, kuid huvitav vaadata. Minu arust oli see küll natuke pikk, aga muidu okei. Koju jõudes oli juba suhteliselt hilja, aga ikka veel kevadiselt soe ja valge. Ma arvan, et nende sõnadega võib selle nädala lugeda lõppenuks. See nädal oli kevadine, soe ja ilus. Aitäh, et sa seda lugesid, kes iganes sa ka ei oleks. Ciao :)


Nr. 41 Mai 2012

JUHTKIRI PEALKIRI PERSOON DAN VESTLEB MARKOGA Dan: Tere, Marko! Sa tundud väga huvitav inimene, peaegu kõik meie koolis tunnevad sind. Alustuseks räägi mulle natuke endast. Marko: Ma olen väga aktiivne inimene. Te g e l e n p a l j u d e a s j a d e g a : ü r i t u s t e korraldamise, fotograafia ning IT‘ga. D: Kaua sa oled koolis asju teinud? M: Alustasin umbes neljandast klassist. Alguses aitasin ma lavasid tõsta jne. Alates viiendast klassist õpetas Leo (Rahumäe kooli vilistlane, kauaaegne meie kooli töötaja. Toim.)mulle helitehnikat. Kõik see on olnud väga kasulik. D: Kas sa arvad, et kõik see tuleb sulle tulevikus kasuks? M : Ko o l i l e h e k u j u n d a m i n e , ü r i t u s t e korraldamine, projektide kirjutamine ja muud uued kogemused tulevad mulle kindlasti tulevikus väga kasuks. D: Kas on raske kogu aeg aktiivne olla? M: Enamasti saan hästi hakkama, kuna olen sellega harjunud. Mõnikord, kui on palju õppida, muutub see nats raskeks. Peab oskama oma aega planeerida. Enamasti asjade korraldamine pole mu õppimist palju mõjutanud, kui midagi jääb vahele, õpin järele. D: Kas nii tegusal inimesel on teisi hobisid ka? M: On küll, ma käin sulgpallitrennis ja suvel meeldib mulle tegeleda kalapüügiga. D: Kui tähtsat osa su elus mängib sulgpall? M: Mulle meeldib seda mängida ning olen käinud erinevatel võistlustel, kus on läinud üpriski hästi – tavaliselt ikka esikolmikusse. D: Kuidas puutusid kokku kalapüügiga? M: Kalapüügiga puutusin kokku juba väga varases eas, kui mul olid veel maal tiigis kogred. Umbes kolm-neli aastat tagasi muutus kalapüük suuremaks hobiks. D: Kas sul on mingeid huvitavaid mälestusi kalapüügiga? M: Neid mälestusi on väga palju. Mäletan väga hästi, kui sain kätte oma esimese haugi (seal järves ei tohiks elutseda haugi või kui on, siis ainult üksikud isendid) või kuidas sain kätte üle-eelmisel suvel oma rekordhaugi, mis pole teab mis suur – 3.2kg. Muidugi, mis mind ka kalapüügi juures võlub, on loodus: lähed hommikul vara, so umbes 4-5 vahel – päike tõuseb alles, udu katab paksu vaibana maad – see on lihtsalt fantastiline. Olen saanud hommikuti mitmeid ilusaid loodusfotosid. Olen näinud väga ligidalt kopraid tegutsemas, kaks korda isegi nii lähedalt, et oleks saanud teda peaaegu puudutada. Kahju, et nendel hetkedel pole olnud fotokat kaasas – oleks saanud väga ilusad lähikaadrid sellest vapustavast loomast, keda näevad enamik meist ainult piltidel.

D: Kelleks tahad saada tulevikus? M: Tahan hakata tegelema IT'ga ja programmeerimisega. Tahaksin võtta tulevikus oma isa firma üle. D: Mis firmat su isa juhib? M: Firma tegeleb raamatupidamise ja muuga, mis seostub finantstegevusega, aga mul on plaanis tuua sinna tulevikus sisse IT. D: Kellelt oled õppinud helitehnikat ja IT’d? M: Helitehnika algtõdesid õppisin meie kooli kunagiselt valvurilt Leolt, nüüd järjest olen ise juurde õppinud. IT pole ma kuskil spetsiaaselt õppinud, vaid kõik on tulnud ise õppides erinevatelt scriptidelt ning katsetustega. Iga uus projekt on minu jaoks uus ja huvitav väljakutse. D: Kas seda oli raske õppida või tuleb see sulle lihtsalt? M: Ma omandan uusi oskusi üpris lihtsalt. Kui mulle veel asi väga meeldib, siis on see õppimine kuidagi eriti lihtne. D: Kas sa oled kirjutanud mingeid projekte, mille üle võiksid uhke olla? M: Jah, olen küll. Sel õppeaastal kirjutasin kaks NAF projekti – jõulupidude ja PlayBacki korraldamiseks. Mõlema projektiga läks väga hästi – sain täisrahastuse. Mind aitas projektide kirjutamisel Marge Aasalaid, kellele olen väga tänulik uute kogemuste eest. D: Mis on su lemmikõppeaine koolis? M: Mul nüüd kõige lemmikumat õppeainet polegi. Mulle meeldib matemaatika, füüsika, keemia, geograafia ning ühiskond. D: Kas sa oled hetkel oma hinnetega rahul? M: Olen suhteliselt küll, aga viisi võiks olla veel rohkem tunnistusel. D: Sa käisid hiljuti Rootsis. Kuidas sulle see reis meeldis? M: Mulle meeldis Rootsi reis väga. Väike vaheldus koolielust. Mulle see midagi väga esmakordset ei olnud, kuna olen ennegi Rootsis käinud. D: Kui kaua Rootsis olite? M: Rootsis olime kolm päeva. D: Mida te seal tegite? M: Meil oli väike ekskursioon linna peal. Käisime vaatamas kuningalossi, kaugelt raekoja maja ning lossimuuseumis. D: Milline on kõige mõnusam nädalapäev? M: Kõige mõnusamad nädalapäevad on reede ja laupäev. Reede just selleks, et siis on raske koolinädal seljataga ning siis saab oma asjadega rohkem tegeleda. D: Mida võtad ette, kui sul hakkab kunagi igav? M: Mul tavaliselt pole igav, sest alati on mul mingi tegevus olemas. Ja kui peaksi igav hakkama, siis ma proovin kohe omale meeldiva tegevuse leida.

Üheteistkümnes


Nr. 41 Mai 2012

Fotod: Marko Maisa

PERSOON

Eesti loodus on ilus - juba puhtalt looduse pärast tahan kalal käia.

D: Kas sa sead endale eesmärke? M: Sean endale pidevalt uusi eesmärke, D: Kas sa plaanid minna ka ülikooli? mille nimel pingutada. Eesmärgid on ühed M: Kindlasti plaanin, sest tahan saada toredad asjad :) kõrghariduse. D: Kuidas meeldib sulle sinu D: Millisesse ülikooli? klass? Mis muudab su klassi M: Hetkel olen mõelnud, et jään ikka eriliseks? Tallinna, aga eks elu näitab, kuhu ma M: Mulle mu klass meeldib. See, lõpuks ülikooli lähen. mis mu klassi nüüd teistest D: Mis on kõige naljakam sündmus, mis erilisemaks peaks muutma, sulle kooliajast meelde tuleb? sellele ma ei oskagi kohe M: Neid sündmusi on olnud mitmeid, aga vastata, aga arvan seda, et ma kohe neid meelde küll ei tule, mis oleks olen neid kõiki tundud juba väga kõige naljakam olnud. pikka aega. D: Aeg Rahumäe põhikoolis hakkab sul otsa D: Kas sul on eluks mingeid unistusi? saama. Kas on midagi, mida jääd siit M: Neid unistusi on mitmeid :) majast lahkudes taga igatsema? D: Mida huvitavat kavatsed sa sellel suvel M: Ikka jääb. Rahumäe kool on mulle juba teha? nagu teine kodu, kus olen veetnud oma M: Sel suvel on juba mitmeid plaane viimased kaheksa aastat. Kool on saanud tehtud, mida tahan teha. Eelmine suvi oli mulle armsaks. plaan sõita rattaga Tallinnast-Valka, aga kahjuks väga kuuma ilma tõttu pidin jätma D: Aitäh, Marko, et vastasid mu teisel päeval Viljandis oma sõidu pooleli – küsimustele. Edu ja rohkelt õnnestumisi läbitud oli selleks ajaks 200 km. Sel s i n u suvel lähen kindlasti peale jaanipäeva ettevõtmistes! nädalaks Soome, et tegeleda oma M: Oli meeldiv meelishobiga. Veel on plaanis võtta sinuga vestelda suvel mitu korda aeg maha Eestis jõel ning soovin või järvel olles mitu päeva järjest ning sullegi su tegeleda kalapüügiga. v i i m a s e k s D: Mis kooli sa edasi lähed? k a t s e k s M: Lähen edasi õppima Tallinna Rahumäel jõudu tehnikagümnaasiumisse või Nõmme ja jaksu! gümnaasiumisse. Päike piilub peale jaanipäeva juba 3.34 künka tagant.

VESTLUSRING KÄISIME SÕBRANNADEGA ÜKSTEISE POOL KARAOKET LAULMAS

Eleri 9A Muusikaõpetaja Tanel Nurk ja 9A klassi õpilane Merilin Maavere Tanel: Merilin, sa oled peagi lõpetamas siin koolis 9. klassi, sind ootab ees gümnaasium. Kuhu sa sisse oled saanud? Merilin: Plaanis on minna 21. kooli, aga sisse sain 32. keskkooli ja Mustamäe gümnaasiumisse. T: Kas keegi veel teie klassist läheb 21. kooli? M: Maarja läheb, aga paralleelist ei lähe vist keegi. T: Mina olen tegelikult sind õpetanud ühe aasta ja puudub täielik ülevaade sinu muusikalisest arengust/ teekonnast. Kas sa valgustaksid mind natuke enda tippsündmustest?

Kaheteistkümnes

ÕPILANE JA ÕPETAJA M: Kui ma olin 7-aastane, hakkasin meie kooli mudilaskooris käima ja osalesin selles kuni 6. klassini. Minu vanaema ja vanaisa juures on aga üks vana klaver. Nooti ma tegelikult ei tunne ja hakkasin kuulmise järgi laule mängima. Siis, üks päev läksin oma tuppa, samuti ühe vana kitarriga, mis oli häälestamata, ja proovisin noote mängida. Ise olin siis alles 13 ja puudus eelnev kogemus kitarri mängimises. Sealsamas tekkis mul kinnisidee õppida kitarri mäng selgeks. Vanaisa ja vanaema olid nii lahked ja andsid selle kitarri mulle. Isa pani selle häälde ja hakkasin vaikselt õppima interneti abiga. See polnud aga piisav ja siis pidin minema kitarritundidesse. Minu esimene kitarritund oli Nõmme Kultuurikeskuses. See tund aga oli edasijõudnutele. Noote seal ei õpetatud, lihtsalt rühmas kõik mängisid. Paar tundi käisin seal ja siis tulin sealt ära. Enne uue õpetaja juurde minemist, pidin endale uue kitarri ostma, kuna vana oli üsna katki. Ostsin endale akustilise kitarri, teadmata, et olemas on teisigi kitarre. Uus õpetaja aga nõudis tundides klassikalist kitarri ja siis pidime ema töökaaslase käest selle laenama. Õpetaja juures käisin ma 2 aastat, iga päev ka peale tunde harjutasin kodus.


Nr. 41 Mai 2012

VESTLUSRING T: Sa laulad ka, kui sa kitarriga mängid. Kas laulmine tuli loomulikult juurde? M: Laulmine tuli ikka enne. Ma olin 13, kui hakkasin kitarri õppima, enne seda oli ainult mudilaskooris käinud. Muidu meeldis mulle kogu aeg laulda. Käisime sõbrannadega üksteise pool karaoket laulmas ja siis ühel päeval avastasin, et mul on päris hea hääl. Ma hakkasin harjutama ja tuli julgus ka solistide konkursist osa võtta. Esimest korda, 6. klassis, sain ma teise koha. 7. klassis 1. koha ja nüüd 9. klassis 1. koha. T: Väga tubli tulemus, aga peamine tee on sul ikka koos kitarriga olnud? M: Jah. T: Tuleb sul aga mõni eredam sündmus või eeskuju meelde, mille tõttu oled endale kindlaks saanud, et muusika on asi, millega tegeleda tahad? M: Eeskujusid on ikka palju ja need tulenevad sellest, mis muusika maitse mul parajasti on. Keda ma praegu kuulan, ongi minu eeskujuks, sest ta mõjutab mind suurel hulgal. Minu lemmikute hulka kuuluvad indie ja rock. T: Kas sa pigem jälgid siis parasjagu moesolevaid artiste, stiile või on sul kujunenud juba oma stiil? M: Muidugi on mul kujunenud oma stiil, mis meeldib mulle ülekõige. Selline muusika, mis ei ole nii popp. T: Oskad sa mõnda artisti nimetada? M: Rock-bändid nagu nt Oasis, Nirvana, The Beatles. Bändid, mis on kujunenud juba klassikuteks. T: Nii et - jätab sind külmaks? M: Ma võin ka seda kuulata, aga eelistan teisi muusikastiile. Päris külmaks ei jäta mind ükski muusika. T: Kuigi vastasid juba minu esimese küsimusega sellele ära, aga tuleb sul meelde mõni inimene või sündmus, mis suunas sind muusikaalale? Minul oli juba lasteaias tore õpetaja, kes lükkas mind kohe lavale ja ütles, et hakka laulma. M: Minu vanaema on hästi palju seotud muusikaga. Ta juhendab koore ja laulab ise ka solistina. Mu mõlemad tädid tegelevad muusikaga. Üks õpib viiulit ja teine lõpetas ka Eesti Muusikaakadeemia. Plaan on olnud ka minna kahe tädiga stuudiosse salvestama. T: Pereansambel kui selline! Aga mis on su edasised plaanid? M: Oma uues koolis asun kindlasti uuesti kitarri õppima, tahan ühineda koolikooriga ja võib-olla ka bändiga tegelema hakata. T: Olen näinud ka teie lõpuetendust ja näha on sellist tugevat näitlemise oskust. Kas tegeled sellega ka edasi? M: Kui seal on see võimalus, siis kindlasti. T: Teater ja muusika käivad väga tihedasti käsikäes. M: Jah.

T: Sa rääkisid küll oma lemmikutest muusikastiilidest, aga kas sa pigem kuulad vokaalmuusikat või midagi hoopis teistsugust, mida paljud ei kuula? M: Pigem kuulan ikka vokaalmuusikat. Uusi laule aga avastan ma Youtube'ist. Tavaliselt ühele lingile klõpsates leian ka teisi laule ja kui tõesti meeldib, hakkan neid igapäevaselt kuulama. T: Oled sa ise ka midagi originaalset koostanud? M: Olen üritanud mitu korda, aga midagi välja nendest kahjuks tulnud pole. T: Oled aga mõnda laulu endale omapärasemaks teinud? M: Jah, olen küll. Akorde on lihtsam mängida kui meloodiat. T: Soovitan aga ennast proovile panna, sest tegelikult on see üks asi, mis arendab sind nii kitarrimängus kui ka laulmises. Aga kui rääkida nüüd muusikaalast, siis kas soovid pigem tegeleda muusikaga hobina või saab sellest sinu elukutse? M: Olen selle üle palju mõelnud ja sellest on kujunenud ka üks mu suurimaid unistusi. Ma oleksin maailma kõige õnnelikum inimene, kui saaksin muusikaga igapäevaselt tegeleda. Pole veel aga välja mõelnud, kuidas ma seda teen või kas mul on üldse see võimalus. Ma kardan, et läheb teistmoodi. T: Jah, see on kahe otsaga asi. Tegelikult lauljad Eestis väga palju ei teeni. Lõpetuseks oskaksid äkki öelda, milline roll on üldse muusikal koolides ja laste kasvatuses? M: Ma arvan, et muusikal on suur roll lapse kasvatuses ja üldse inimeste elus. Tunnid annavad meile ka rohkem informatsiooni,

mis näitab meile, kas me üldse tahame tulevikus muusikaalal tegeleda või jätta see hobiks. Oleme ka tundides proovinud mängida i n s t r u m e n t e , m i s o l i p ä r i s h u v i t av. Teistsugune kogemus. T: Igal juhul soovin sulle palju edu eksamitel ja soovin, et su unistused täide lähevad! M: Aitäh.

Kolmeteistkümnes


Nr. 41 Mai 2012

Viktoriini tulemused: Üldjärjestus I - 3.a II - 2.b III - 3.b

Fotod: Marko Maisa

TEATER

ELU

PÄRNU TEATRI BOYBAND PANI MEID KAASA ELAMA

ÜHEKSANDAD KLASSID JÄLLE ROOTSIS

Epp ja Teele 9A

Epp ja Teele 9A

2. mail toimus üheksandatele klassidele väljasõit Pärnu Endla teatrisse. Õpilastega oli kaasas ka palju õpetajaid. Pärnusse jõudes oli kolm tundi vaba aega, mida sisustati Steffani pitsas söömise, jalutamise ja rannas käimisega. Teatri etendus algas kell seitse. Etendus rääkis poistebändi Freedom loomisest. Mänedžer pani kokku viieliikmelise bändi, millelt oodati kuulsust, edu ja raha, ning see kõik ka saavutati. Bänd alustas esinemist väikestelt lavadelt, kuid nende siht oli jõuda Euroopa suurimatele lavadele. Kuid peagi tekkisid poiste ja mänedžeri vahel suured vastuolud, mis viisid bändi peaaegu lahkuminekuni. Lõpp lahenes ootamatult, aga õnnelikult. Muusikali sündmustikku saatsid populaarsed hitid Backstreet Boysi, Take T h a t i , We s t l i f e ' i j t p o i s t e b ä n d i d e repertuaarist.

7. mail pärast koolitunde kogunesid üheksandad klassid sadamasse, et võtta suund Rootsi poole. Koos õpilastega tulid kaasa ka nende õpetajad Piret Hion, Ene Määr, Sirje Piiling, Mare Salu, Ene ja Matti Martinson. Kõik olid vaatamata koolipäeva lõpule erksad, rõõmsad ja ootusärevil. Kõigepealt kolistasime kohvritega oma kajutitesse ja seadsime end sisse. Järgmiseks oli päevakavas õhtusöök Rootsi lauas. Toitude valik oli väga lai ning proovida sai uusi ja huvitavaid roogi. Pärast tunni aja möödumist olid poisid söömise lõpetanud, kuid enamik tüdrukuid istusid laua taga kuni kaks tundi. Peale sööki olid kõigil kõhud punnis ja tuju hea. Hiljem kestis pidu hommikuni. 8. mai hommikusöök m ö ö d u s sellepärast väga

uniselt. Stockholmi jõudes tervitas meid ilus ilm. Sadamast läksime bussi peale, millega sõitsime kesklinna. Sealt liikusime edasi kuningalossi juurde. Kõik paitasid ka väikese mehe kuju pead, sest usutakse, kes talle pai teeb, tuleb kunagi Stockholmi tagasi. Käisime kuningalossi m u u s e u m i s j a va a t a s i m e va h t k o n n a vahetust. Pärast seda oli vaba aeg ning tüdrukutel algas suur šoppamine. Laevale jõudsid kõik suurte kilekottidega ja palju väiksemate rahakottidega. Ta g a s i s õ i t möödus meil samas vaimus nagu minneski...

IV voor I - 3.a II - 2.b III - 1.a Üldjärjestus I - 5.b II - 6.a III - 6.b IV voor I - 5.b II - 5.a III - 4.b Üldjärjestus I - 9.a II 8.b III - 9.b IV voor I - 9.a II - 8.b III - 7.a Neljateistkümnes

VIKTORIIN MAIKUUS TÕMBASIME JOONE ALLA KOOLI VIKTORIINISARJALE

Õpetaja Ülle Siirman Kokku toimus neli vooru, milles osalesid kõikide klasside võistkonnad. Oli tore näha aktiivset osavõttu. Paljudes klassides oli lausa raske 5- liikmelist võistkonda kokku saada, sest osa võtta tahtjaid oli palju rohkem. See näitab, et õpilased on huvitatud oma teadmiste proovilepanekust

ka mujal kui klassitunnis. Esimene prooviaasta ei sujunud ka ilma viperusteta, kuid vead said parandatud. Kui kellelgi on aga ettepanekuid järgmise aasta tööks, siis on kõik arvamused teretulnud. Suure aitäh on ära teeninud 7.b klassi õpilased Gerli, Andreanne, Signe, Heili, Melany, Anett, Simon, Karl ja Joonas, kelle abita poleks see suur ettevõtmine teoks saanud. Te a d m i s t e r o h k e t s u v e k õ i g i l e j a kohtumiseni uuel õppeaastal.


Nr. 41 Mai 2012

PROJEKTITÖÖ ON RAHUMÄEL EDUKAS OLNUD

Arendusjuht Marge Aasalaid 2011/2012 õppeaastal on saadud rahastus 12 projektile, millest 3 projekti on kirjutatud koos õpilastega. Lisaks on jätkunud projekt ”Aktiivne koolipäev” ja toetust saadi ka 4 laulukoorile. Suvel ootame vastust veel 5 projektitaotlusele, millest 2 on rahvusvahelised projektid. Käivitumas on ka mitmed mitterahalised projektid koostöös teiste riikide koolidega.

Samal ajal planeeris ka Nõmme Linnaosavalitsus paigaldada kõigi Nõmme koolide juurde rat t ah o i d j ad . Rah u mäe kool sai erilahenduse, kuna soovisime parklat ühildada rattamajaga ja saavutada terviklik lahendus. Tänu ”Rattaga kooli” projektile on meie kooli valitud sügisest pilootkooliks kahele liiklusteemalisele projektile.

Fotod: Marko Maisa

PROJEKTID

Robootika

Rattaga kooli 18. mail toimunud rattaüritusega lõpetab kool rahvusvahelise projekti ”Rattaga kooli”, mille raames avati Krimelte Tempsi poolt projekteeritud ning spetsiaalselt Rahumäe põhikooli jaoks välja ehitatud nn. rattamaja ja Nõmme Linnaosavalitsuse poolt paigaldatava rattaparkla. Üritusel rääkis ja jagas liiklusohutuse teemalisi materjale Nõmme Rattaklubi, kes viis läbi ka laste vigursõitu. Rattapood Hawaii Express tutvustas turvavarustust ja r ä ä k i s rattahooldusest. Üritusel esinesid õpilased ning sai ideid „tuunitud” kiivritest. Projekti raames valmis kooliõuele nn rattamaja, kus suvisel ajal saab hoida tõukerattaid ja rulasid ning talvisel ajal kelke ja suuski. Algselt planeeritule kasvas ehitise maht aga oluliselt suuremaks ja tuli leida lisatoetust. Lastevanemate kaudu leidsime projektile ka suursponsori Krimelte OÜ, kes ehitise projekteeris, valmistas ja paigaldas ning pani ise poole puuduolevast summast juurde. Lapsevanemad haakusid ideega hästi ja soovisid ka ise projekti toetada. Lastevanemate toetusest on planeeritud paigaldada suve jooksul rattamaja sisekinnitused-riiulid.

2012/2013 õppeaastast plaanime rakendada robootikaõpet, mis aitab õpetada paljusid tehnoloogiaõpetuse valdkondi (elektroonika, mehaanika, pneumaatika, programmeerimise algtõed ehk c-keel ning tehniline konstrueerimisoskus). Et uuele tehnoloogiale anda veelgi suuremat praktilist väljundit, ühendame robootikaõpetuse keemia, bioloogia ja füüsika tundidega. Lisaprogrammide abil saab teha paljusid mõõtmisi ning neid graafikutesse ja t a b e l i t e s s e vormistada, mis annab lastele võimaluse teha huvitavat ja uudset teadustööd. Lisaks õppetundidele plaanime käivitada huvilistele ka robootikaringi. Projekti toetuseks sai kool toetust SA Tiigrihüpe.

Õueala arendus Õpilaste poolt kirjutatud TEIP projekt pani aluse õueala arendusele, kus kehalise kasvatuse tundide mitmekesistamiseks sai aprillis paigaldatud korvapalliväljaku kõrvale tasakaalupoom ja ronimisredel. Projekti tegevuste läbiviimisele aktiivselt kaasa aidanud õpilased saavad tänutäheks seiklusmatka, mis kaasnes projektikonkursi I koha pälvimisega.

Viieteistkümnes


Nr. 41 Mai 2012

EMADEPÄEV KIRI EMALE: „SEDA TAHANGI SULLE ÖELDA, EMA!“

Fotod: Marko Maisa

Rahukas Kallis ema, Sulle oleks mul öelda väga palju. Kõige rohkem aga tahaksin Sulle öelda, kui tähtis Sa mulle oled. Me peaksime emasid rohkem tunnustama, neid aitama, neid märkama. Õnneks me t ä h i s t a m e emadepäeva. Ning sellel päeval teeme emadele suure kalli, milles väljendub meie tänu ja nii tihti ütlemata jäänud head sõnad… 10 mail toimus traditsiooniline emadepäevakontsert. Esinesid mudilaskoorid õpetaja Kersti Otsa juhendamisel, poistekoor ja tütarlaste ansambel õpetaja Tanel Nurga juhendamisel, loovusring õpetaja Anu Tähemaa juhendamisel ning rahvatantsurühm õpetaja Ulrike Moreli juhendamisel ning solistid. Marie Kindel 1C, Mona Maavere 1A, Helena Mööl 3A (juhendaja õp. Kersti Ots), Mariette Arumägi 5A, Merilin Maavere 9A (juhendaja õp. Tanel Nurk).

Särtsu lisasid tantsijad: 1A, 2B, 3B, 4B, 8B, 9A. Kava sidusid ühtseks tervikuks väljavõtted õpilaskirjanditest „Seda tahangi Sulle öelda, ema“. Tekste lugesid 8B klassi noormehed: Tõnis, Dan, Kristjan, Sander Joosep, Paul, Karl.

Kuueteistkümnes

Kilde IIA klassi õpilastelt *Kõiki asju on oma emaga koos tore teha. Isegi neid asju, mis mul välja ei tule. Ja lugeda mõnd huvitavat raamatut koos emaga rahulikult või korjata lilli metsas ja kuulata linnulaulu. *Mulle meeldib oma emaga väikest venda vaadata. Ma tahaks veel väga palju asju teha koos emaga. Me pole veel ööklubis käinud, Inglismaal käinud ja veel tuhat asja. Mulle meeldib oma ema aidata. *Mulle meeldib koos emaga luuletusi teha ja jutte. Üks jutt oli karu pere jõuludest. Ema on see, kes aitab alati. Emaga saab teha kõike lõbusat. *Emaga olen teinud koos väga palju asju. Eriti tore on emaga ratastega sõitmas käia, siis lähme läbi metsa ja vahepeal saab lilli korjata ja haigele vanaemale viia. *Minu ema on väga tore inimene! Mina tahaks Sinuga teha veel miljoneid asju, näiteks käia ümbermaailmareisil ära. Mul on väga tore ema… Ema, oled nii tore ema… seda tahangi Sulle öelda, ema… *Mulle meeldib koos emaga paljusid asju teha. Näiteks mulle meeldib koos emaga koristada. Armastan oma ema kogu südamest! *Ma tahaksin oma emaga metsa minna ja piknikku pidada ja maalida ja panna see seinale. *Mulle meeldib emaga koos süüa teha. Kõige tihemini teeme emaga koos kamavahtu. Vahel, kui ema lubab, meeldib mul talle patsi teha. *Käisime emaga Tartus „Helisevat muusikat“ ja „Mary Poppinsit vaatamas“. Mõlemad etendused olid ägedad. Minu emme on ise ka nagu Mary Poppins :) *Sa oled mulle hästi kallis ja tore. Sa ei tüdine kunagi ära ja oled alati nõus hamburgerisse minema. Sinuga on hea koos õppida. Sul on väga palju kannatust, issil on vähem. *Mina tahaks enda emaga teha ise mööblit, kuigi ma pole veel seda teinud. Tahaks teha emaga igasuguseid riiuleid, kirjutuslaudu ja toole… *Siis tahaks emaga veel soojale maale reisile minna. Siis tahaks veel minna emaga näiteks Prantsusmaale Pariisi, kus tahaks minna Pariisi kõige suuremasse ja paremasse hotelli. Kindlasti on selle lähedal Pariisi parim ja isegi Prantsusmaa parim restoran. Sinna tahaks loomulikult emaga koos sööma minna.


Nr. 41 Mai 2012

SÜNDMUS ! 6AB KLASSI KKK LÕPETAMINE

Fotoreportaaž - Marko Maisa

6ab KKK lõpetamine toimus 25. mail kell 18.00.

AKTIIVSEMATELE ÕPILASTELE PREEMIA - HIIGELKANUUGA SOODLA JÕEL JA RÄÄTSADEGA MATK RABAS

Fotoreportaaž - Marko Maisa

Kõikidel oli lõbus tujuiilmaga meil vedas. Sisalikud võtsid päikest rabas usinasti.

Giid näitas mis juhtub kui astuda hälbesse.

Loodus ning oli sel päeval ikka väga ilus :) Puud on kõrgveega harjunud. Väike võistlusmoment.

Seitsmeteistkümnes Pidime vahel takistusi läbima.


Nr. 41 Mai 2012

MEELELAHUTUS Kristel 9A

SEE SUVEVAHEAEG ON KINDLASTI KOLM KUUD PIKK :)

Kohe sukeldume suvve!

Kaheksateistk체mnes

RAHUKA TOIMETUS: Peatoimetaja: Kristella Jurkatamm 9B Peatoimetaja abi: Eleri Pilliroog 9A K체ljendus: Simon Sebastian Valgma 7B, Marko Maisa 9B Sekret채r - asjaajaja: Anne Piibur Foto: Marko Maisa 9B Meelelahutus ja kultuur: Grete Prangli 8B, Kristel Avi 9A, Liisa Ratassepp 6A, Simoona Peensalu 6A

Uudised, elu ja arvamus: Mai-Liis Palm 9A, Epp Poom 9A, Kristel V채rk 9B, Sanne Org 9B, Liisi Lota Pals 6A, Geil Jasmin Le Raudsepp 6A, Oliivia Ossipov 6A, Gerli Parve 7B, Signe Rebassoo 7B, Anett Veske 7B Sport: Kristella Jurkatamm 9B

Profile for Rahumäe Põhikool

Rahukas mai 2012 nr 41  

Seekordses numbris: Kirevülevaade IV veerandi sündmustest Festival FETLYF 2012 Rahumäe edu projektitöös Tallinna Haridusameti õpilaskonkurss...

Rahukas mai 2012 nr 41  

Seekordses numbris: Kirevülevaade IV veerandi sündmustest Festival FETLYF 2012 Rahumäe edu projektitöös Tallinna Haridusameti õpilaskonkurss...

Profile for rahukas
Advertisement