Page 1

RAHANDUSMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT SÜGIS 2017

Kaasav juht kuulab kõiki Olulised küsimused saavad vastuse Ruumilise planeerimise tulevik Laen peab ennast ära tasuma

Uutele omavalitsustele siht silme ette


RAHANDUSMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

JAAK AAB, riigihalduse minister

Sisukord

3 Lühiuudised 4 Juhtimine avalikuks ja kaasavaks

6 Tagasivaade valimistele 8 Omavalitsused küsivad, spetsialistid vastavad

10 Nõuandeid laenu võtmisel

11 Omavalitsuste tulud

12 Roheline raamat

kasvavad

kaalub lahendusi

14 Igale loomale tuleb leida kodu 16 Omavalitsused ühendavad jõud

Koostatud Rahandusministeeriumis Kontakt: Karel Hanni, 611 3119, karel.hanni@fin.ee Toimetaja: Tiit Efert Kujundus: Profimeedia Kaanefotol: Tahkuna tuletorn Hiiumaal (foto: iStock) Täname kõiki, kes aitasid kaasa Regi valmimisele!

2 I SÜGIS 2017

Haldusterritoriaalne reform on tehtud

Ü

mmarguselt 20 aastat on planeeritud, arutletud ja vaieldud, kuid nüüd on lõpuks haldusterritoriaalne reform tehtud ja saame ühele suurele etapile joone alla tõmmata. Kui enne ühinemisi oli meil alla 5000 elanikuga omavalitsusi 169, siis nüüd on neid vaid 15. Lisaks on ühinemiste tõttu omavalitsuste elanike arv kasvanud keskmiselt kolm korda. Ainuüksi need arvud näitavad, et meie tänased omavalitsused on võimekamad ja suudavad täita kõiki neid ülesandeid, mida me neile koos rahaga juurde oleme andnud, sealhulgas ka maavalitsuste omi. Kuigi arutelusid on peetud kaua, sai lõplik protsess alguse eelmise aasta juulis, mil jõustus haldusreformi seadus. Alates sellest hetkest oli kriteeriumidele mittevastavatel omavalitsustel aega kolm kuud, et alustada ühinemisläbirääkimisi teiste omavalitsustega. Pärast seda tähtaega jäi omavalitsustel aega 2017. aasta alguseni, et valmistada ette ühinemised ja esitada ühinemistaotlus maavanemale, kes seejärel edastas need valitsusele kinnitamiseks. Kui seadusesse kirjutatud tähtaegu ei täidetud, tegi valitsus selle aasta veebruaris omavalitsustele ise ühinemisettepanekud, misjärel said omavalitsused esitada tegemata toimingute kohta oma põhjendused. Juuliks tegi valitsus viimased omavalitsuste ühendamisi puudutavad otsused: 12 ühinemisettepanekut viidi esitatud ku-

jul lõpuni, viie ettepaneku puhul loobuti neist täielikult ja viie puhul osaliselt. 17 omavalitsust, mis ühinemisettepanekute järgi pidid ühinema teiste omavalitsustega, pöördusid põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolliks Riigikohtusse, kuid kohus omavalitsuste kaebusi ei rahuldanud. Sellega sai lõplik omavalitsuste arv selgeks. Kui enne haldusterritoriaalset reformi oli Eestis 213 omavalitsust, mis jagunesid 183 vallaks ja 30 linnaks, siis reformijärgselt jäi Eestisse 79 omavalitsust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks. Siiski pole töö sellega otsa saanud. Kuigi ühest küljest on territoriaalne reform tehtud, peame teisest küljest haldusreformi jätkuvalt sisuga täitma. Oleme otsustanud ja soovime edaspidigi suurendada omavalitsuste finantsautonoomiat ja otsustusõigust. See tähendab, et omavalitsused peavad saama rohkem ülesandeid, raha ning võimaluse ise otsustada, kuhu ja milleks oma vahendeid kasutada. Lisaks jätkub maavalitsuste sulgemise protsess ning hoiame silma peal, et kõik läheks sujuvalt, sest senised maavalitsuste pakutavad teenused peavad olema kodanikele kättesaadavad ka uuel aastal. Jätkuvad reformid ja muudatused on mahukad ning tõenäoliselt võib mõningates kohtades ka probleeme tekkida. Sellegipoolest anname endast parima, et varakult kaardistada ja lahendada kõik ettetulevad probleemid.


RAHANDUSMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Ministrid jagasid kogemusi Riigihalduse minister Jaab Aab arutas kohtumisel Leedu siseministri Eimutis Misiūnasega ning Läti keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeeriumi parlamendisekretäri Jānis Eglītsiga Balti riikide regionaalarengu teemasid. Lõunanaabrid tundsid elavat huvi Eesti haldusreformi vastu. Kuigi Lätis ja Leedus on taolised reformid läbi viidud juba aastaid tagasi, on ka seal käimas arutelud muudatuste osas. Lätis on plaan luua omavalitsuste koostööpiirkonnad, mille raames muutuks teatud ülesannete ühine täitmine kohustuslikuks. Leedus on arutamisel kogukonna kaasamise tugevdamine, aga ei välistata ka omavalitsuste piiride korrigeerimist või linnade ja ümbritsevate rõngasvaldade ühendamist. Kohtumisel pakkus huvi Leedus ettevalmistatav uus strateegia, mis peaks suurendama omavalitsuste motivatsiooni ettevõtluse arendamisel, ja loodav infosüsteem avalike teenuste ruumiliseks optimeerimiseks. Samuti oli huvitav kuulda Läti kogemust ettevõtlustaristu arendamisel – erinevalt Eestist sõltub seal omavalitsustele jagatava riigitoetuse suurus tööstusalade rajamisel

üksüheselt nii kaasnevatest erainvesteeringutest kui ka loodavatest töökohtadest. Kohtumine toimus 20. oktoobril Anykščiai linnas Leedus. Järgmisel aastal kohtutakse Eestis.

Rapla riigimaja

Tekivad riigimajad Rahandusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS-i esindajate kohtumistel riigiteenuseid osutavate asutustega jõuti järeldusele, et sarnased ja samas valdkonnas tegutsevad riigiasutuste esindused, mis on sarnase kliendibaasiga, tuleks kolida ühte asukohta. Koondumise tulemusena tekivad se kaugtöökohtade loomist, mida riigimajad. Valdkondi on kolm: töö saavad kasutada kõik riigiasutused. ja heaolu (Sotsiaalkindlustusamet, Riigihalduse minister esitab oma Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon nägemuse riigimajade osas kabijt), põllumajandus ja keskkond, ja netile detsembris. Seejärel tehakse riigi üldised teenused (Maanteekonkreetsed ettepanekud maaamet, Politsei- ja Piirivalveamet jt). konnakeskuste kaupa. Lähtuvalt Eesmärk on ära kasutada riigi kohalikest eripäradest saab lahenomanduses olev kinnisvara, sealdus olema igal pool erinev. Riigimaja hulgas ka vabanevad pinnad maaloomise ideed plaanitakse piloodina valitsuste hoonetes. Tulemuseks on ellu viia Raplas, kus võimaluse asuda optimeeritum kinnisvarakasutus, ühes majas saab enamik riigiteenuparemad töötingimused ja mugavaseid osutavaid asutusi. Lisaks mad võimalused kliendile. Samuti tehakse ettepanek tulla riigimajja kavandatakse maakonnakeskustesühinenud Rapla vallale.

Fotojäädvustus ministrite kohtumisest.

Regionaalhalduse osakond laieneb peagi maakondadesse Uuest aastast alustab Rahandusministeeriumi koosseisus tööd regionaalhalduse osakond, mis võtab üle mitmed maavalitsuste senised ülesanded. Osakonda luuakse maakondlikud talitused, kus on sõltuvalt maakonna suurusest kolm kuni kuus töökohta. Kokku saab tööd u 70 inimest. Osakonna ülesanded on kohalike omavalitsuste nõustamine, haldus- ja asustusüksuse piiride muutmise korraldamine, arvamuste andmine maakonda puudutavates valdkondlikes poliitikates ja regionaalpoliitika kavandamisel ning nende väljatöötamises osalemine, maakonnaplaneeringute ja riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine, järelevalve teostamine kohalike omavalitsuste planeeringute üle ja kohalike omavalitsuste nõustamine planeeringute küsimustes, riigi teenuste osutamise koordineerimine maakonnas, järelevalve tegemine kohalike omavalitsuste üle vara tagastamise ja kompenseerimise valdkonnas. Talitused hakkavad paiknema maavalitsuste hoonetes.

SÜGIS 2017 I 3


RAHANDUSMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Avatud ja kaasav

juhtimine Küsimus, kuidas teha kaasamisest ja teavitamisest omavalitsuse juhtimise ja elu korraldamise loomulik osa, on tõenäoliselt nii mõnegi uue volikogu ning valla- ja linnavalitsuse päevakorras. TEKST:

KRISTINA REINSALU E-riigi Akadeemia e-demokraatia valdkonna juht

4 I SÜGIS 2017

N

äide elust enesest. Oleme lõpetamas veebilehtede koolitusseminari Tartumaal, kui tõuseb vallaametnik ja ütleb ohates: „Nüüd tahate selle vaese vallavanema päris ära tappa! Tal niigi tööd palju, nüüd peab veel informeerima ja kaasama hakkama.” E-riigi Akadeemia on aruteludest omavalitsuste ja vabakondadega vorminud ettepanekud avatumaks valitsemiseks.

Üksi saab kiiremini, kuid koos jõuab kaugemale

Kaasamise sõna on levinud, aga vahel tundub, et selle olemus ja eesmärk jääb ikka selgusetuks. Kaasamine on see, kui otsuseid tehakse ja täidetakse, arvestades osalistega, keda otsus puudutab. Kaasamine ei lõpe ideede ja arvamuste kogumisega või otsuse langetamisega, see on ka tagasiside kogumine ning vigadest õppimine. Oluline on meeles pidada, et kui juba ideid korjata või arvamust küsida, siis tuleb nendega ka arvestada. Kui see pole võimalik, siis tuleb põhjuseid selgitada. Kaasamist eeldavad kõik otsused, mis puudutavad paljusid isikuid, nagu näiteks töö- ja õpikeskkonna muutus, aga ka arengukavad, strateegiad, ümberehitustööd ja liikluskorraldus. Kaasamist eeldavad samas ka väga konkreetset väikest siht-


RAHANDUSMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

gruppi puudutavad otsused, näiteks mingi teenuse sisseostmise tingimuste muutmine. Kaasav eelarve on hea näide, kuidas kogukonna arvamust küsides saab omavalitsus rajada uusi ehitisi või vanu remontida. Elanikke kaasates on rajatud uusi mängu- ja tenniseväljakuid, tehtud korda räämas parke ja antud vunki juurde vanale tehasemaastikule. Tagasiside ja arvamuste kogumise ning ideekorje keskkonnana on infosüsteem VOLIS end igati tõestanud. Aga vahel võib kaasata inimesi ka omavalitsuse Facebooki-konto vahendusel (eeldusel, et see on juba toimiv kanal). Ideekorjed pole olulised pelgalt uute objektide saamiseks või vanade ümberehituseks, vaid ka uute teenuste saamiseks. Nutikate teenuste ja nende pakkujate leidmiseks tuleb esmalt selgitada, milliseid teenuseid kogukond lisaks olemasolevatele vajab. Seejärel tuleb kaardistada piirkonna ühenduste eeldused ja võimekus neid teenuseid koos omavalitsusega pakkuda. Linnades on levinuim lastehoiuteenus, külades lumekoristus, kuid vajadusi on teisigi. Vahel on keeruline arvestada kaasamise ühe kõrvalnähtuse – eriarvamustega –, ent koos tehtud otsustest on rohkem rõõmu ja rahulolu. Lisaks toob kaasamine (ainult sisuline ja õigeaegne!) ka värskeid ideid, ja mis veel olulisem, kaasatud tunnetavad ka ise vastutust tehtu eest.

JOKK nii näiliselt kui tegelikult Grupiarutelu 20. novembril 2015. aastal Rakveres kogukondade ja omavalitsuste foorumil „Teeme omavalitsuse OMA valitsuseks!”

Politsei avaldatud statistika kohaselt on viimase nelja aasta jooksul prokuratuuri saadetud kriminaalasjades kahtlustatavatest koguni 44 protsenti seotud kohalike omavalitsustega. Korruptsiooni vastu võitluseks puudub imevits, aga abi on maksimaalsest läbipaistvusest, teavitamisest ja selgitamisest. Vaid see tagab, et kõik pole mitte ainult juriidiliselt korrektne, vaid ka näib õige. Parimad töötajad ja koostööpartnerid saadakse ausa ja läbipaistvate reeglitega konkursi teel. Väikeses kohas ongi tublide ja tegusate inimeste hulk piiratud. Võimalik, et huvide konflikti korral taandabki volinik, näiteks kui ta kuulub MTÜ-sse, millele tegevustoetuse määramist volikogus arutatakse, end korrektselt otsustamisest. Kui aga Kristina Reinsalu juhatamas sisse kogukondade ja omavalitsuste foorumit.

omavalitsuste koosolekute kohta infot avalikult ei jagata ja otsuste tagamaid ei selgitata, siis inimesed sellest teada ei saa. Kutsume omavalitsusjuhte üles teostama järelevalvet süsteemselt. Selleks tuleb välja töötada korruptsioonivastase seaduse rakendamise kord, kus on kindlaks määratud pädevused, vastutused ja ülesanded nii volikogu kui ka linna- ja vallavalitsuse tasandil. Sisulisele tööle tuleb rakendada revisjonikomisjon ning auditite tulemused avalikustada kodulehel. Avalikustada tuleb ka volikogu liikmete tasustamise kord, samuti volikogu tööst osavõtt. Hea mõttena pakuti ühes vallas korruptsioonivihjete kogumiseks välja vihjekasti sisseseadmine vallakeskuses.

Info kahe kliki kauguselt

Mida suurem on omavalitsus, seda rohkem tasub teavitamistöös tähelepanu pöörata veebisuhtlusele. Valla paberleht ja külapoe trepp pole suures omavalitsuses enam nii tõhusad. Samas on omavalitsuste veebilehed kohati päris nukras seisus – värvilised küll, aga igaüks oma struktuuri ja märksõnadega. Vallavanema telefoninumbergi on peidetud kord lingi „Juhtimine”, kord „Üldinfo” või „Pane tähele” alla, kontaktide rubriik on vaid vähestel avalehel. Järgmise volikogu päevakord, mis aktiivsematele inimestele huvi pakub, on tihti kas puudu või peidetud dokumendiregistri sügavustesse, kus selle leidmiseks tuleb läbida kafkalik labürint. Olulisim info ei tohi olla kasutajast kaugemal kui kaks klikki. Tehnilised veebiarendused on kulukad, sestap tasub võtta kasutusele omavalitsuste teenusportaal ja volikogude infosüsteem, mis on Eestis juba loodud. Riigilt võiks aga nõuda nende veebiteenuste edasiarendamist, sest kohati on need ajale jalgu jäänud.

Noorteta pole rabelemisel mõtet

Mida väiksem omavalitsus ja kogukond, seda suurema väärtusega on iga noor. Noorteni jõudmiseks on võtmetähtsusega koostöö koolide ja õpetajatega. Näiteks võiks kodanikuõpetuse siduda konkreetsete kohapealsete teemadega, millele õpilased saavad lahendusi pakkuda. Samuti tasub ellu kutsuda noorte volikogud. Nii leiab üles sotsiaalse ja ühiskondliku närviga noored, kellel on väärt ideid kodukoha arenguks ning kellel on soov, oskused ja võimalused kohalikus elus kaasa rääkida. Kui noored hakkajad kodukoha patrioodid on leitud, tuleb neid ka avalikult tunnustada. Kes meist poleks edev! Avalik tunnustus õigel ajal ja õiges kohas motiveerib enamikku inimesi rohkem, kui juhid eeldavad. Kaasamine ei õnnestu, kui seda võtta tüütu kohustusena. Avatud ja kaasav omavalitsuste juhtimine on võimalus leida üles kõik aktiivsed inimesed ja uued ideed, et ühiselt edukamad olla. Teadlikes ja nõudlikes kogukonnaliikmetes, kes oskavad ka vastutust võtta, peitub eduka koostöö võti.

SÜGIS 2017 I 5


RAHANDUSMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

FOTO: MATI PAKLER

Kohalikud valimised Võrus Kandle kultuurimajas.

Valimised andsid hea stardi

Kohalike volikogude valimistega 15. oktoobril algas uus ajastu Eesti halduskorralduses, sest senisega võrreldes vähenes omavalitsuste arv haldusreformi käigus ligi kolm korda. TEKST:

SULEV VALNER Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik

Ü

hinemiste tõttu suurenes enamik väikesi omavalitsusi ja kogu pilt muutub seeläbi ühtlasemaks. Kokku valiti nüüd volikogud 79 omavalitsusele, millest 51 on uued ühinenud vallad ja

linnad.

Väärib märkimist

Kokkuvõttes läks valimiste läbiviimine kõikjal küllaltki sujuvalt ja rahulikult, mis polnudki nii enesestmõistetav, kuna mõni Riigikohtu otsus omavalitsuste esitatud ühinemisvastaste kaebuste kohta avaldati alles viimastel valimiseelsetel päevadel ning mõned jäid veel valimisjärgsesse aega.

6 I SÜGIS 2017

Süvenedes esmastesse valimistulemustesse haldusreformiga ühinenud omavalitsustes, saab teha vähemalt kolm olulist järeldust. Laialt levinud väide, et just haldusreformi tõttu jäi seekord valimisosalus tavapärasest väiksemaks, ei vasta tegelikult tõele. Valdavas enamikus ühinenud omavalitsustes (51-st 36) oli valimisaktiivsus kõrgem kui Eesti kõigi omavalitsuste keskmine. Vaid 15 ühineja puhul oli see keskmisest väiksem. Kõigis ühinenud omavalitsustes peale Kanepi valla pääses volikogusse vähemalt kolm erinevat poliitilist jõudu, pooltes ühinenud KOVides isegi viis või enam nimekirja. Seega tekkis

1.

2.


RAHANDUSMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

uutes ühinenud omavalitsustes kohe algusest peale päris tugev sisemine konkurents ja valikuvõimalus, mis oligi üks haldusreformi eesmärke. Kartus, et haldusreformi järel ei pääse valimisliidud ühinenud valdades enam löögile, osutus täiesti valeks. Enamikus ühinenud omavalitsustes (51-st 30) sai uues volikogus enim kohti just üks või teine valimisliit.

3.

Aktiivsed ja passiivsed

Valimisaktiivsuse osas tõusevad ühinenud omavalitsustest positiivselt, enam kui 60-protsendilise osalusega esile esimeste seas ühinemisotsuse teinud Tõrva ja Saue piirkonnad, samuti tugeva ühistundega setod ja mulgid, aga ka Rõuge ja Mustvee. Kohti, kus valimas käinud inimeste arv oli suur, on rõõmustavalt palju, mis annab lootust kogukondade aktiivsele osalusele oma uute ühisvaldade elu tulevasel kujundamisel, kus kindlasti tuleb erinevaid väljakutseid. Karta ju võis, et äkki tõesti ehmatab haldusreformiga kaasnenud muutus kohalikud inimesed ära, nad ei tunne enam piisavat sidet uue ühinenud omavalitsusega ja jäävad valimistest kõrvale. Õnneks ei leidnud selline hirm valdavalt kinnitust. Millegipärast jäi Rapla maakonna kõigis omavalitsustes valimisaktiivsus alla Eesti keskmise (53,3%), sealhulgas ka Kohila vallas, mis kellegagi ei ühinenud. Põlva- ja Jõgevamaa aga paistsid vastupidi silma kõrge valimisaktiivsusega eranditult kõigis valdades. Eesti omavalitsuste keskmisest pisut väiksem oli valimisaktiivsus Tartus, Pärnus, Saaremaa, Valga ja Rapla vallas, kus kõigis toimusid suhteliselt suured ühinemised maakonnakeskuse ümber. Tartu puhul ei saa ühinemist vast peapõhjusena kahtlustada, kuna lisandunud Tähtvere vald moodustab linna elanike arvust vaid üliväikese osa. Siiski ei olnud ka nendes ühinenud piirkondades valimistel osalemine passiivne, ületades kõikjal 47 protsendi taseme. Kui otsida Eestis kohti, kus valimisaktiivsus oli tõeliselt väike, siis nendeks olid hoopis sellised haldusreformist puutumata jäänud kohad nagu Kohtla-Järve (40,7%), Loksa (43,1%) ja Narva (44,4%). Samas oli ka küllalt suuri ja samas kõrge valijate aktiivsusega ühinejaid, näiteks Põlva, Jõgeva ja Saue. Üheks esimeseks rõõmustavaks tulemuseks neil valimistel võib pidada volikogude sisemise konkurentsi kasvu, mis eeldatavalt toob kaasa ka volikogude ja nende komisjonide igapäevase töö kvaliteedi tõusu ning nõudlikkuse suurenemise omavalitsuse ametnike töö suhtes. Haldusreformieelsetes väikevaldades oli sageli probleemiks sobivate inimeste vähesus, kes üldse tahaks omavalitsuse juhtimises osaleda. Küllalt palju oli olukordi, kus sisuliselt üks nimekiri vaid kandideeriski ja üks võimulolev seltskond omas ainuvõimu väga pika aja jooksul ning seega tekkisid n-ö eluaegsed vallajuhid. Muidugi võib uus olukord, kus uues ühinenud valla volikogus on esindatud näiteks viis või isegi kuni kaheksa erinevat nimekirja (näide Jõgevalt),

Suurima valimisaktiivsusega ühinenud omavalitsused Tõrva 65,9% Mustvee 65% Rõuge 62,8% Setomaa 62,8% Mulgi 62,2% Narva-Jõesuu 61,7% Otepää 61,2% Peipsiääre 61,1% Saue 60,3% Kanepi 60%

Väiksema kui 50% valimisosalusega ühinenud omavalitsused Tapa 47,6% Pärnu 48,4% Kehtna 48,5% Anija 48,6% Tartu linn 49,2% Saaremaa 49,2% Tori 49,6%

tuua juurde sisemist konkurentsi selle sõna vähem positiivses tähenduses. Tuleb valmis olla, et mõnes kohas võib toimuda järgneva valimisperioodi jooksul volikogudes võimupöördeid rohkem kui ühe korra. Seegi käib kohaliku demokraatia juurde.

Valimisliitude edulugu

Valimisliitudele osutus haldusreform neil valimistel lausa ootamatult suureks edulooks – vastupidi paljudele parteistumise võidukäiku eeldanud ja kartnud ennustustele. Ühinenud KOV-ides sai üks või teine valimisliit uues valitud volikogus enim kohti 30 kohas: Reformierakond üheteistkümnes, Keskerakond viies, IRL kolmes ja SDE kahes omavalitsuses. See muidugi ei tähenda, et valimisliidud kõigis neis kohtades kindlasti ka võimule saavad. Omavalitsustes, kus üks nimekiri ei saanud absoluutset enamust, sõltub edasine volikogudes sündivatest kokkulepetest. Küll aga saab tõdeda, et erinevad valimisliidud osutusid igati konkurentsivõimeliseks ka pärast haldusreformi moodustunud suuremates omavalitsustes. Mitmel pool sündis tugevaid, valimised võitnud valimisliite just eelmiste valla- või linnajuhtide osalusel ühiste nimekirjade moodustamises. Kas põhjus oli selles, et ühisnimekirja puhul peeti õigemaks valimisliidu vormi, või siis ei leitud omavahel kokkulepet, milline võiks olla erakond, kelle all ühiselt välja minna, eks seda teavad kohapealsed inimesed ise.

SÜGIS 2017 I 7


RAHANDUSMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Ühinenud

omavalitsuste olulised küsimused Ühinemisjärgsete valdade ja linnade käivitamine on keeruline ülesanne, sest ühtlustada on vaja sügavalt juurdunud harjumused, organisatsioonikultuurid ja juhtimispraktikad. Lisaks on palju juriidilisi nüansse ja tähtaegu, mida tuleb arvesse võtta.

S

elle kõigega on väga kiire, sest omavalitsus ei saa oma tegevuses teha pausi, vaid peab töötama ja elanikke teenindama koheselt. Rahandusministeeriumi poole on pöördutud arvukate küsimustega vahetu ühinemisjärgse aja kohta. Siinkohal vastame enim saadetud küsimustele. Kuidas toimub vallavalitsuse poolt otsustamine ja õigusaktide viseerimine ajal, kui ametis on uus ühinenud omavalitsuse valitsus, kuid uus vallavalitsus kui ametiasutus ei ole veel toimima hakanud? Kuni uue omavalitsuse struktuuri kinnitamiseni ja ühe vallasekretäri ametisse nimetamiseni peaksid kõik senised valla- või linnasekretärid osalema ühinenud vallavalitsuse istungitel ja korraldama ametiasutusest esitatud õigusaktide eelnõude ettevalmistamist. Lisaks vallavanemale kirjutab vallavalitsuse vastuvõetud õigusaktidele alla selle ametiasutuse valla- või linnasekretär, millise endise omavalitsuse haldusterritooriumit vastuvõetav akt puudutab. Kui valitsuse antav õigusakt hõlmab kogu ühinenud omavalitsuse haldusterritooriumi, siis viseerivad selle akti kõikide ühinenud KOV-ide valla- ja linnasekretärid. Kes kinnitab uue omavalitsuse põhimääruse? Valla või linna põhimääruse kehtestab volikogu võimalikult kiiresti. Seni lähtutakse ühinemislepingus kokkulepitud omavalitsuse põhimäärusest. Seaduse järgi on volikogu tegutsemisvõimetu, kui ta pole kuue kuu jooksul pärast ühinemist kehtestanud uut valla või linna põhimäärust. Kuidas kohaldada teenistujatele suunatud täiendavaid ametist vabastamise hüvitisi ja kas KOV-i ametiasutuste teenistujate sotsiaalsed garantiid peaks olema kokku lepitud eraldi otsustega? Kuna KOKS-i sätte sõnastus võimaldab maksta hüvitisi kaks kuni kaheksa aastat töötanutele kuni kolme kuupalga ulatuses ja üle kaheksa aasta töötanutele kuni kuue kuupalga ulatuses (maksta

8 I SÜGIS 2017

TEKST:

KERSTEN KATTAI, KAIE KÜNGAS Rahandusministeeriumi Regionaalvaldkonna osakonna nõunikud

Oktoobrisnovembris toimunud ühinemisjärgsete tegevuste infopäevad olid rohke osavõtuga.

võib ka vähem), siis on volikogudel paindlikkus kujundada hüvitise või preemia maksmise täpsemad põhimõtted. Ehk teisisõnu, seadus sätestab preemia ja hüvitise määramise üldtingimused ja maksimaalsed määrad, kuid omavalitsuse volikogu peaks otsustama täpsemad tingimused. Ühinemisleping ei ole väljamakse tegemise alusaktiks – konkreetsele isikule makstavad summad võiks määrata näiteks vallavanem või linnapea oma käskkirjaga. Mille alusel toimub teenistujate tööle vormistamine uues omavalitsuses? Kuni aasta lõpuni jätkavad omavalitsused üldjuhul senise struktuuri ja teenistujate koosseisuga. Uue struktuuri vajadus ja teenistuskohtade komplekteerimine tuleb läbi viia enne uue ametiasutuse tööle hakkamist 1. jaanuaril 2018. Ametiasutuste reorganiseerimisel ja uue asutuse struktuuri kinnitamisel on võimalik: • viia teenistujad üle uue moodustatava ametiasutuse struktuuri, st teenistuja jätkab oma seniseid ülesandeid uues ametiasutuses (sel juhul konkurssi ei korraldata); • pakkuda teenistujale, kelle ametikoht koondatakse, tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat, eelmise


RAHANDUSMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

ametikohaga sarnaste ülesannetega ametikohta uues ametiasutuses; • korraldada uue ametiasutuse struktuuris üle jäänud vabade töö- ja ametikohtade täitmiseks sise- või avalik konkurss. Ametiasutuste ümberkorraldamise kohta saab täpsemalt lugeda juhendist „Soovituslikud juhised uue ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu täitmiseks”. Pärast ühinemise jõustumist ei ole enam endisi omavalitsusi. Kuidas toimub omavaheline arveldamine ja eelarvete täitmine jooksva aasta lõpuni? Perioodiks ühinemise jõustumisest kuni aasta lõpuni ei võeta vastu uue omavalitsuse eelarvet, seega täidetakse eelarveid ühinemisaasta lõpuni eraldi. Uus volikogu otsustab kõigi ühinenud omavalitsuste eelarvete kasutamise ja muutmise. Kõik kulud, mis on endise omavalitsuse eelarves kavandatud, tehakse vastavast eelarvest. Ka ühinemisaasta majandusaasta aruanne koostatakse iga ühinenud omavalitsuse kohta eraldi. Kas ja kuidas saab vaidlustada ühinemislepingut? Endine omavalitsus ei saa pöörduda kohtusse kaebusega uue omavalitsuse vastu, kes on ühinenud omavalitsuse üldõigusjärglane. See oleks justkui kaebuse esitamine iseenda vastu. Elanikel ei ole ühinemislepingu täitmise suhtes subjektiivseid õigusi, seetõttu ei saa elanikud ühinemislepingu punktide täitmata jätmise korral pöörduda oma väidetavate subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse. Haldusjärelevalvet saab ühinemislepingu kui volikogu õigusakti täitmise üle teostada maavanem ja alates 1. jaanuarist 2018 ka Justiitsministeerium. Ühinemisleping on kinnitatud volikogude otsustega. Seda mitte täites rikutakse volikogu poolt vastu võetud õigusakti. Järelevalve teostamine selle üle on ennekõike volikogu ja revisjonikomisjoni ülesanne. Kuidas toimub ühinemislepingu muutmine? Ühinemislepingu muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu 2/3 häälteenamus, kuid häältekvoorumi nõue võib olla ka kõrgem, juhul kui ühinemis-

lepingus on nõnda kokku lepitud. Juhul kui ühinemislepingu punkt on vastuolus seadusega, siis on seadus vastavalt õigusaktide hierarhiale ülimuslikum (ühinemislepingu vastavat punkti võib muuta, kuid seda ei pea tingimata tegema). Ühinemislepingu kaalukate osade muutmisel tuleb kaaluda samasuguse protseduuri läbimist, nagu kasutati ühinemislepingu vastuvõtmisel (avalikustamine, avalikkusel muudatusettepanekute tegemine, rahvaküsitlus jne). Kes vahetab omavalitsuse halduspiire tähistavad sildid maanteedel? Senise praktika kohaselt paigaldavad omavalitsuse halduspiire tähistavaid märke omavalitsused oma vahenditega. Viitade ja siltide paigaldamise kulud saavad omavalitsused katta ühinemistoetusest. Vabariigi Valitsuse algatusel ühendatud omavalitsused saavad taotleda vastavate kulude katmist riigieelarvest. Maanteeamet tegeleb liikluse korraldamiseks vajalike kohanimetähiste paigaldusega ulatuses, mis tagab, et teekonnal sihtpunkti oleks viitamine järjepidev. Liiklusmärkide paigaldamised ja olemasolevate kohanimetähiste ümbertõstmised tuleb eelnevalt kooskõlastada Maanteeametiga ja taotleda selleks vastav luba. Millised on tähtajad ühinemistoetuse või Vabariigi Valitsuse algatatud ühendamise kulude katmise taotluse esitamiseks ja toetuse ülekandmiseks? Valla- või linnavalitsus esitab ühinemistoetuse taotluse Rahandusministeeriumile (etteantud vormil) ühe kuu jooksul pärast volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamist. Ühinemistoetus makstakse välja järgmiselt: • üks neljandik kantakse üle 2017. aasta lõpuks; • pool toetusest kantakse üle 2018. aasta esimesel poolaastal; • ülejäänud summa kantakse üle hiljemalt 2019. aasta esimeses kvartalis (sh vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste täiendav toetus). Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemisega seotud kulude katmiseks riigieelarvest saab taotluse esitada lihtmenetluse puhul kuni kümne kuu ja tavamenetluse puhul kuni kahe aasta jooksul pärast volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamist. Täpsemalt vaata: http://haldusreform.fin.ee/ vv-algatatud-uhinemised/.

VAATA LISA:

http://haldusreform. fin.ee/abiks-uhinejale/ vajalikud-materjalid/

SÜGIS 2017 I 9


RAHANDUSMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

laenamine

Tark

Investeeringu finantseerimisel laenu või muu pikaajalise kohustusega tuleb kõigepealt küsida, kas investeering tasub ära avaliku huvi mõttes. Omavalitsuste avalike ülesannetega seotud investeeringud investeeritud raha reeglina tagasi ei too.

V

äga oluline on hinnata, kas kavandatavas mahus taristuobjekti kasutatakse piisavalt aktiivselt ka kümnendi pärast ja kas uue objekti ülalpidamiskulud on jõukohased. Laenude ja muude võlakohustuste võtmisel tuleb ka jälgida, kas on jaksu neid tagasi maksta.

on võimalik kasutada uute taristuobjektide ülalpidamiskulude katteks, arendustegevusteks või pisiinvesteeringuteks.

TEKST:

SULEV LIIVIK Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja

Peab arvestama võimekusega

FOTO: TIIT EFERT

Joonisel on näha kuuekordse põhitegevuse tulemi alusel arvutatav netovõlakoormuse ülemmäär.

100%

96%

100%

16%

17%

100%

84% 72%

80% 60%

60%

60%

60%

60%

40% 20% 0%

0%

3%

6%

10%

12%

Maksimaalne lubatud netovõlakoormus

PÕHITEGEVUSE TULEM

Investeering tulevikku: kiiresti kasvav elanike arv sundis Viimsi valda laenuraha toel ehitama suure koolimaja.

10 I SÜGIS 2017

Tänavu septembrist kehtiva uue riigihangete seaduse kohaselt ei pea enam laenude võtmiseks korraldama riigihanget. Küll aga tuleks vastu võtta võlakohustuste võtmise tingimused ja kord, milles tuleks määratleda, mitu pakkumist võetakse (soovitatavalt vähemalt kolm) ning kuidas pakkumisi küsitakse ja võrreldakse. Pakkumiskutses tuleb määratleda võetava laenu maht, laenu tähtaeg, tagasimaksegraafiku tingimused (annuiteet või võrdsed põhiosa tagasimaksed), soovi korral maksepuhkuse küsimine, ujuv või fikseeritud intress, intressi arvestuse soovitavad põhimõtted (jäägilt või summalt) ning küsida pakkumise esitajalt kõikide muude kaasnevate kulude väljatoomist. Parima pakkumise valimisel on oluline kokku liita laenu põhiosa maksed, kogu intressikulu, kogu laenuhaldustasu ja muud lepingus ette nähtud tasud. Soodsaim on kõige väiksema kogukuluga pakkumine.

120%

% põhitegevuse tuludest

Väga tähelepanelik peaks olema renditehingutega. Sageli sõlmitakse investeeringutega kaasnevalt rendilepinguid (k.a üür), mille juures peab arvestama tehingu katkestamise võimalusega. Kui omavalitsus ei saa rendilepingut alla üheaastase etteteatamisega katkestada, arvestatakse selline kohustus netovõlakoormuse hulka. See ei ole võlakohustus, kui omavalitsus saab vähem kui 12 kuud ette teatades loobuda vara kasutamisest ilma kohustuseta hüvitada teisele poolele saamata jääv tulu ega pea maksma leppetrahvi. Võlakohustuste võtmisel tuleb silmas pidada finantsjuhtimise seaduse reegleid. Eelarves kulutamata vaba raha (likviidsed varad) võrra võib võlakoormus olla suurem. Kõigi omavalitsuste jaoks on netovõlakoormuse ülempiir 60% põhitegevuse tuludest. Mida suurem on omavalitsuse põhitegevuse tulem, seda suurem on individuaalne netovõlakoormuse ülempiir, kuid see ei tohi ületada põhitegevuse tulude mahtu. Põhitegevuse tulemi suurus näitab võimekust suunata raha laenude teenindamiseks ja intresside tasumiseks. Nii aasta lõpu seisuga kui ka eelarvet planeerides tuleb kinni pidada netovõlakoormuse ülempiirist. Kui kaks aastat ei õnnestu seda teha, järgneb viie aasta pikkune menetlus, mille jooksul piirmäära sisse jõuda. Põhiosa tagasimakse ja intressikulu ei tohi kindlasti ületada põhitegevuse tulemi suurust. Mõistlik on, kui laenude teenindamise kulud ei ületa 70% põhitegevuse tulemist. Ülejäävat 30%

Riigihanget ei ole vaja

=

PÕHITEGEVUSE TULUD (maksud, saadud toetused, omatulu)

14%

Põhitegevuse tulem

PÕHITEGEVUSE KULUD (palgad, majandamiskulud ja antud toetused)

20%


RAHANDUSMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Muudatused toetavad tulude kasvu Majandusprognoosi kohaselt kasvavad omavalitsuste sissetulekud 2018. aastal 12%, ületades esmakordselt kahe miljardi euro piiri. Kiiret kasvu toetab nii tulumaksu laekumise kui ka tasandusfondi ja mitmete muude toetusmeetmete kiire kasv. TEKST:

ANDRUS JÕGI Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik

O

mavalitsustele tulumaksu arvestamise määra suurendatakse 11,6 protsendilt 11,86 protsendile (+23 miljonit eurot) ning tasandusfondi maht kasvab 12 miljonit eurot. Sealhulgas on arvestatud omavalitsuste tulude laekumise kasvatamisega ujumise algõpetuse taseme tõstmiseks (1,2 miljonit eurot), hariduslike tugiteenuste mahu laiendamiseks (3,1 miljonit eurot), aga ka väikesaarte toetuse andmiseks uutele saartele (0,2 miljonit eurot). Kokku laekub omavalitsustele 2018. aastal füüsilise isiku tulumaksust 83 miljonit eurot ja tasandusfondist 13 miljonit eurot rohkem kui tänavu.

Tasandusfond uueneb

Omavalitsuse eelarve sõltub sellest, kui palju omavalitsuse haldusalal inimesi elab.

Tasandusfondi senised parameetrid kujundati välja omavalitsuste perioodi 1999–2001 väljaminekuid arvesse võttes. Mudeli uuendamiseks analüüsiti kulude tänast jaotust ning uuriti ka kulutaseme võimalikku seost inimeste paiknemisega. Noortega seotud ühikukulud on oluliselt kasvanud ning üldhariduse teenusekulude ja kooliealiste paiknemise vahel tuvastati tugev seos. Analüüsi tulemusi hakatakse tasandusfondi jaotamisel arvesse võtma järk-järgult alates 2018. aastast. Kooliealiste paiknemist hakatakse arvesse võtma läbi igale omavalitsusele määratud koefitsiendi. Selle aluseks on elukoht. Piirkondade eest, kus kooliealisi on vähe või hõredalt, on arvestatud koefitsiendiks kuni 2,1. Ühinemised ei mõjuta paiknemise arvestust. Koefitsiendid on kinnitatud valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni 2018. aasta riigieelarve

läbirääkimiste lõpp-protokolli lisaga 3 ning vastavad arvestused leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt.

Uued meetmed toetusfondis

Matusetoetuseks on ette nähtud 4 miljonit eurot,

mis jaotatakse omavalitsuste vahel 79 protsendi ulatuses eakate ja 21 protsendi ulatuses tööealiste arvu aluseks võttes. Lisavahendid loovad omavalitsustele võimaluse maksta matusetoetust keskmiselt 250 eurot surmajuhtumi kohta. Omavalitsused on seni maksnud matusetoetust keskeltläbi 0,9 miljonit eurot aastas, mis loodetavasti jääb riikliku toetuse lisandumisega samuti alles. Asendushooldusteenuse toetus on mõeldud omavalitsustele pandud uue kohaliku ülesande kulude katmiseks. Asendus- ja järelhooldusteenust osutatakse lastele, kes on pika- või lühiajaliselt jäänud ilma oma päritolupere hoolitsusest ja toest. Lapse huve esindab kohtu poolt määratud või seadusest tulenev eestkostja, kelleks on enamasti valla- või linnavalitsus. Eelarves on toetuseks kavandatud 16,7 miljonit eurot ning see jaotatakse omavalitsuste vahel asendus- ja järelhooldusteenusel olevate laste arvu alusel. Toetust antakse lapse kohta 6000–14 000 eurot olenevalt teenusest. Hariduslike erivajadustega laste tegevuskulude toetust hakatakse arvestama tõhustatud ja erituge

saavate õpilaste eest. Toetust antakse tõhustatud tuge saavate õpilaste eest ühekordses ja erituge saavate õpilaste eest neljakordses ulatuses vastava aasta kohta kehtestatud õppekoha tegevuskulu aastasest piirmäärast (tegevuskulu aastane piirmäär on 2018. aastal eeldatavasti 1068 eurot).

SÜGIS 2017 I 11


RAHANDUSMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Roheline raamat kaalub lahendusi

Rahandusministeeriumi planeeringute osakond teeb ettevalmistusi ruumilise planeerimise rohelise raamatu koostamiseks, mille eesmärk on pakkuda lahendusi ruumilise planeerimisega seotud probleemidele.

E

esti tänane ruumilise planeerimise süsteem loodi 1995. aastal, mil jõustus esimene okupatsiooniperioodijärgne planeerimis- ja ehitusseadus. Aluseks võeti suures osas naaberriikide kogemus.

Hierarhiline süsteem

Loodud süsteem on hierarhiline. Suurema üldistustaseme planeeringud on aluseks täpsematele planeeringutele: riiklikul tasandil on omad instrumendid ruumilise arengu suunamiseks (planeerimisseadus, üleriigiline planeering, osaliselt ka maakonnaplaneeringud) ning linnadel-valdadel omad (üldplaneering, detailplaneeringud). Kohalikul omavalitsusel on süsteemis tähtis roll oma territooriumil planeeringuotsuste kaalutlejana, millega kaasneb muu hulgas ka ülesanne tasakaalustada avalikku ja erahuvi. Oluline ideoloogiline alus Eesti planeerimissüsteemi kujundamisel oli Euroopa regionaalse/ruu-

12 I SÜGIS 2017

TEKST:

TIIT OIDJÄRV Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja

milise planeerimise harta ehk n-ö Torremolinose harta, mis kiideti heaks 1983. aastal. Hartas kirjeldatakse ruumilist planeerimist kui tasakaalustajat erinevate valdkondade vahel, leides kompromisse näiteks looduse väärtustamise ja asustuse arengu vajaduste vahel.

Seadus on muutunud, süsteem mitte

Kahe aastakümne jooksul on planeerimisseaduses tehtud muudatusi, ent planeerimissüsteemi ei ole muudetud. Ka 2015. aastal jõustunud tänaseni kehtiv planeerimisseaduse redaktsioon ei toonud planeerimissüsteemi põhimõttelisi muudatusi – planeerimine on jätkuvalt avalik ja hierarhiline ning oluline roll on planeeringulahenduse kaalutlejal, kelleks on enamasti kohalik omavalitsus. Nii Eesti kui ka teiste riikide praktika maakasutusotsuste tegemisel on tõstatanud küsimusi, kas ja kui hästi planeerimissüsteemi teatud osad toi-


RAHANDUSMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

valdkondlikud otsused, mis omavad selget ruumimõju ja mõjutavad otseselt ka maaomaniku tegevusi, tehakse valdkondlike õigusaktidega. Küsida tuleb seega, milliseks jääb kirjeldatud olukorras ruumilise planeerimise roll. Teise näitena võib tuua küsimuse, mida kohalikud omavalitsused veidi erinevates variatsioonides vahel ka ministeeriumile esitavad. Näiteks küsib kohalik omavalitsus meilt, mida teha olukorras, kus maaomanik/arendaja on kirjutanud planeeringusse tingimuse, mida kohalik omavalitsus ei taha kehtestada või mida ei osata pärast kehtestamist rakendada. Planeerimisseaduse mõttes on vastus lihtne: sellist olukorda ei tohiks tekkidagi, kuna planeering on kohaliku omavalitsuse dokument ning omavalitsus kui halduse teostaja põhjendab ja otsustab, millised tingimused planeeringuga seatakse. Ometi näitab selliste küsimuste kerkimine, et praktika lahkneb teatud juhul seaduse mõttest, mistõttu tuleb analüüsida süsteemi teatud osade toimimist.

FOTO: ISTOCK

Tulge kaasa!

Praktika lahkneb teatud juhul seaduse mõttest, mistõttu tuleb analüüsida süsteemi teatud osade toimimist. mivad. Hollandis veidi enam kui aasta tagasi tehtud analüüs kirjeldab, kuidas Euroopa Liidu sektorpoliitikad mõjutavad siseriiklikku maakasutust, tõstatades küsimuse ruumilise planeerimise rollist olukorras, kus faktilisi ja tihti paindumatuid maakasutusotsuseid on teinud sektorid ise. Sarnast tendentsi võib täheldada ka Eestis:

Mis on roheline raamat? Roheline raamat on poliitika kujundamise dokument, mille eesmärk on analüüsida valdkonna probleemkohti ja pakkuda välja võimalikke lahendusi. Eestis on varasemalt koostatud näiteks toitumise ja liikumise roheline raamat, alkoholipoliitika roheline raamat jm. Rohelise raamatu koostamisele võivad järgneda (ent ei pea järgnema) seadusemuudatused või vajadusel muud institutsionaalsed muudatused.

Rahandusministeeriumi planeeringute osakond teeb ettevalmistusi ruumilise planeerimise rohelise raamatu koostamiseks. Tegevuse eesmärk on vaadata otsa ruumilise planeerimisega kaasnevatele probleemsetele küsimustele ja pakkuda välja parendusvõimalusi, kui asjaolud seda nõuavad. Oluline on seejuures analüüsi etapp: püüda andmepõhiselt tõestada, kas see, nagu asjad näivad, vastab ka tõelisusele. Ruumilise planeerimise rohelist raamatut koostab Rahandusministeeriumi planeeringute osakond, kaasates seotud osapooli. Uuri lisa: https://planeerimine.ee/prr/

Soovitused planeeringuhangete läbiviimiseks Eesti Planeerijate Ühing koostöös TEKST: Rahandusministeeriumi planeerin- KIUR PÕLD gute osakonnaga ning riigihangete Rahandusministeeriumi ja riigiabi osakonnaga on andmas planeeringute viimast lihvi soovitustele ruumilise osakonna planeerimise konsultatsioonihannõunik gete läbiviimiseks. Soovitusi saab kasutada planeeringu koostamisel vajaliku konsultandi leidmiseks ja korraldatavate hangete läbiviimiseks. Soovitused on koostatud fooku­sega detailplaneeringutele, kuid seda saab kasutada ka teiste planeeringuliikide puhul. Planeeringu koostamise korraldaja ja planeerimiskonsultandi vahelise hea koostöö aluseks on mõistlikult ja arusaadavate tingimustega korraldatud riigihange. Vaid hea koostöö kohaliku omavalitsuse, kaasatud ja huvitatud isikute ning planeerimiskonsultandi vahel viib hästi toimiva ja elluviidava planee­ringulahenduseni. Koondatud soovitused tehakse kättesaadavaks Rahandusministeeriumi kodulehel www.rahandusministeerium.ee.

SÜGIS 2017 I 13


RAHANDUSMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Loomad vajavad

FOTO: TIIT EFERT

järelevalvet Looma võtmisega kaasneb isikule kohustus looma eest hoolitseda, kuid kahjuks on hulkuvad loomad, eelkõige koerad ja kassid, loomakaitse vallas üks teravamaid ja silmatorkavamaid probleeme. TEKST:

TARMO SERVA Veterinaar- ja Toiduameti loomakaitsebüroo juhataja

H

ulkuvad loomad – nii kodu- kui ka põllumajandusloomad – võivad tekitada mitmesuguseid probleeme omanikule, aga ka inimestele, kes ise nende loomade eest ei vastuta. Eelkõige võib siin välja tuua hulkuvate või peremeheta loomade põhjustatud varalise kahju.

Toidu otsimine viib liikvele

Loomade põhitegevus on endale toidu otsimine. Kõige olulisemat kahju tekitavad kindlasti põllumajandusloomad, kes liiguvad toiduotsinguil väljaspool oma territooriumi, tallates võõrast peenramaad või hävitades noori puuvõrseid. Kui hulkuv loom satub tiheliiklusega maanteele, võib tagajärjeks olla kahju nii loomale endale kui ka inimeste elule ja tervisele, samuti varale. Toiduotsingul ohustab loomi ka mürgiste või muul viisil tervisele kahjulike ainete sattumine organismi, näiteks sissesöömisel. Kui sellised ained liiguvad edasi toiduahelasse ehk loomaliha kaudu inimese organismi, võivad need inimesel tekitada mitmesuguseid mürgistusi või allergilisi reaktsioone. Samuti ei tasu alahinnata nakkushaigusi (sealhulgas marutaudi), mida hulkuvad loomad võivad levitada nii teistele loomadele kui ka inimestele.

14 I SÜGIS 2017

Omavalitsuse kohustus

Koduloomade puhul on suur probleem omanike hoolimatus – inimesed võtavad endale suvehooajaks suvilasse koera või kassi, kuid sügisel linna naastes leiavad, et loom on nende jaoks üleliigne. Seega otsustatakse lemmikloom hüljata, visatakse see näiteks suvalises kohas auto pealt välja ja jäetakse maantee äärde. Selliste loomadega tegelemise ehk siis nende püüdmise, pidamise, omaniku kindlakstegemise ja loomade hukkamise on Vabariigi Valitsus pannud oma määruse ja loomakaitseseadusega kohalike omavalitsuste õlule. Järelevalveasutus ehk Veterinaar- ja Toiduamet võib teha loomapidamisnõuete rikkumise korral looma omanikule ettekirjutuse. Kui hulkuva looma omanik on teada, siis võimaldab Eesti seadusandlus omanikult looma ära võtta. Looma saab omanikult ära võtta juhul, kui omanik on oluliselt rikkunud loomakaitseseaduse nõudeid ja jätnud talle tehtud ettekirjutuse korduvalt täitmata või kui looma jätmine omaniku juurde ohustab looma tervist või elu. Lisakaristusena saab isikult ära võtta loomapidamisõiguse, kuid seda rakendatakse harva. Kui Veterinaar- ja Toiduamet teeb otsuse looma äravõtmiseks omanikult, antakse looma eest hoolitsemise kohustus üle kohalikule omavalitsusele.


RAHANDUSMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Sarnaselt on valla või linna territooriumil hulkuvate loomadega tegelemine kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Nendega peab tegelema

Vaatamata sellele, et kohalike omavalitsuste rahalised vahendid on piiratud, ei saa see olla takistuseks neile õigusaktiga pandud ülesannete täitmisel. Veterinaar- ja Toiduametil on paratamatult ette tulnud juhtumeid, kus kohalik omavalitsus keeldub hulkuvate loomadega tegelemast, rikkudes sellega otseselt seadust. Amet on kokku puutunud ka juhtudega, kus kohalikul omavalitsusel puudub üldse teadmine, millised on tema kohustused hulkuvate loomadega või omanikult ära võetud loomadega tegelemisel.

Varjupaigast kolmekuusena võetud Nora tunneb ennast uues peres suurepäraselt.

Olukord on keeruline ja eelkõige on oluline koostöö kohalike omavalitsuste ning kohalike veterinaarkeskuste vahel. Vastavalt loomakaitseseadusele loetakse hulkuvateks loomadeks omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud koduloomi. Omanikuta koduloom on identifitseerimata koduloom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada. Omaniku juurest lahti pääsenud loomaks loetakse kodulooma, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi. Kõigil omavalitsustel peab olema valmidus hulkuvate loomadega tegelemiseks. See omakorda eeldab lepingute sõlmimist varjupaikadega, et oleks olemas koht, kuhu kinnipüütud hulkuvaid koduloomi vajadusel viia. Kahjuks on endiselt aga kohalikke omavalitsusi, kellel vastavad lepingud on sõlmimata, ja see võib juba eos saada ta-

14 saatuslikku päeva Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldavad kohalikud omavalitsused oma territooriumil vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002 määrusele nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord”. Selle määruse alusel on kohalikel omavalitsustel kohustus korraldada hulkuvate loomade püüdmine. Kui loom ei ole kohe identifitseeritav ja omanikku pole võimalik tuvastada, tuleb loom esmalt paigutada varjupaika, kus loomaarst vaatab looma üle. Haiged loomad peavad vajadusel saama ravi. Omaniku kindlakstegemiseks või uue omaniku leidmiseks peab kohalik omavalitsusüksus korraldama hulkuva looma kirjelduse avalikustamise veebilehel, ringhäälingus, trükiajakirjanduses või muul viisil, mis tagab teabe jõudmise võimalikult kiiresti igaüheni, kes seda vajab, eelkõige looma omanikuni. Kui aga hulkuva looma omanikku ei õnnestu kindlaks teha ning loomale uut omanikku ei leita, ähvardab kinnipüütud looma 14-päevase perioodi järel hukkamine – tingimusel, et varjupaigal pole vabatahtlikult võimalik looma enda juures kauem pidada.

kistuseks seadusest tulenevate kohustuste täitmisel. Olukord on keeruline ja eelkõige on oluline koostöö kohalike omavalitsuste ning kohalike veterinaarkeskuste vahel. Vaid üheskoos tegutsedes saab jõuda eesmärgini, mille kohaselt kõik kohalikud omavalitsused täidavad neile õigusaktidega pandud kohustusi, veterinaarametnikud saavad teha oma tööd ning hulkuvad loomad on kinni püütud, terveks ravitud ja omanikule tagastatud.

SÜGIS 2017 I 15


RAHANDUSMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

KaguEesti näitab eeskuju

Põlvamaa Omavalitsuste Liidu senise koosseisu viimane üldkoosolek oli vahetult enne valimisi.

Järgmisest aastast saavad omavalitsused ühiselt täitmiseks maakonna arengu kavandamise ning rahvatervise, turvalisuse ja kultuuri valdkonna ülesanded. TEKST:

TIIT EFERT

O

mavalitsused hakkavad neid ülesandeid täitma ühiselt. Eestimaa kagunurga maakonnad näitavad siinkohal eeskuju.

Põlvamaalased hoiavad traditsioone

SA Võrumaa Arenduskogu ja SA Võrumaa Arenguagentuuri nõukogude ühiskoosolek.

16 I SÜGIS 2017

„Põlva Maavalitsuselt ülesannete ülevõtmine on meie maakonnas kulgenud üsna sujuvalt,” kinnitab Põlvamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Eve Neemsalu, kuid tunnistab, et teema oli päevakorras väga mitmel liidu juhatuse- ja üldkoosolekul. Enamik Põlvamaa omavalitsuste volikogusid ja omavalitsusjuhte oli üksmeelel ja koostöö märgina tuli ka kokkuvõttes positiivne otsus, millest saab välja lugeda ühist soovi säilitada Põlva maakonda ja hoida maakonna tasandi esindust. Septembri lõpuks olid kaheksa volikogu kümnest, sealhulgas ka maakonnakeskus Põlva vald, teinud positiivse otsuse, et ühiselt täidetavad ülesanded delegeeritakse liidule. Neemsalu kinnitab, et valdkonnad, mis tulevad üle kohalikele omavalitsustele ühiseks täitmiseks, saavad kenasti kaetud. „Väiksemate ülesannetega tegeleme juba nüüd kahe praeguse töötaja baasil. Uuest aastast on Põlvamaa Omavalitsuste Liit

Põlvamaa omavalitsusjuhid viimasel ühisel väljasõidul, mis hõlmas ka Riigikogu külastust.

planeerinud juurde võtta kaks töötajat: kultuurispetsialisti ja ennetustöötaja,” räägib Neemsalu. „Viimane neist hakkab tegelema nii terviseedenduse kui ka turvalisuse valdkonnaga. Ülesandeid saavad juurde kõik praegused töötajad ja ilmselt toimub ka mõningane ülesannete ülevaatamine.” Maakonna arengu kavandamise ja kavade elluviimise suunamise annab liit lepingu alusel täitmiseks Põlvamaa Arenduskeskusele. Põlva maakonna arendamine üldisemas elu- ja töökeskkonna võtmes jääb nii Põlvamaa Omavalitsuste Liidu kui ka Põlvamaa Arenduskeskuse vedada.

Võrokad lõid arenduskeskuse

Veel enne haldusterritoriaalse reformi jõustumist tegid kõik kolmteist Võru maakonna omavalitsust ja lisaks Põlva maakonda kuulunud kolm omavalitsust otsuse delegeerida omavalitsusüksuste ühiselt täidetavad ülesanded sihtasutusele Võrumaa Arenduskeskus, mis asutati augusti keskel. Arenduskeskuse eesmärk on Võrumaa ja selle ettevõtluse terviklik ja süsteemne arendamine, toetades erinevate teenustega era-, avaliku ja kolmanda sektori organisatsioone ning üksikisikuid. Uue sihtasutuse loomisega soovitakse koondada piirkonna arendustegevused ühte asutusse, et luua eeldused ühtse piirkondliku visiooni loomiseks ja selle poole liikumiseks. Sihtasutusel on nõukogu, kuhu hetkel kuuluvad omavalitsuste esindajad, kuid alates uuest aastast on plaan nõukogu töösse kaasata vabaühenduste ja ettevõtjate esindajad ning ka mõne hea koostööpartneri esindajad. Esialgne struktuur on nõukogu poolt kinnitatud ning plaanide kohaselt on organisatsioonis 15,5 töökohta. „Novembri teises pooles alustame töötajate värbamisega, et olla 1. jaanuarist 2018 valmis funktsioneerima,” sõnas Võrumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Mailis Koger.

REGI sügis 2017  
REGI sügis 2017  

Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht

Advertisement