Issuu on Google+


Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4

Sajuvee kogumise süsteemi paigaldamine . . . . . . . . . . 74

Enne töö alustamist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6

Aia kastmiskraani paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76

Ehitustooted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8

Õuevalamu paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78

Toodete spetsifitseerimine ja tellimine . . . . . . . . . . . . . . 16

Õueduši paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80

Tööriistad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .19

Muru ja aed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82

Koodeksid ja kaalutlused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22

Pinnase parendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84

Jooniste koostamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26

Muru rajamine ja parandamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 86

Koduõue kujundamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30

Muruääriste rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92

Künka rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32

Peenarde rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94

Kinnistu kallete moodustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .34

Terrasspeenarde rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .96

Imbvälja ja kuiva voolusängi rajamine . . . . . . . . . . . . . . .36

Kiviktaimlate rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 98

Imbkaevu rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .38

Puude ja põõsaste istutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .100

Astangute (terrasside) rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40

Puude langetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .102

Elekter ja vesi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48

Hekkide istutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .104

Välise vooluringi rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50

Põõsaste ja puude pügamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .105

Vooluringi variant: laternapost . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62

Jalgteed ja siseõued . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106

Madalapingelise valgustuse paigaldamine . . . . . . . . . . 64

Aiatreppide rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 108

Maa-aluse vihmutussüsteemi paigaldamine . . . . . . . . . . 68

Trepi rajamine valmisvalatud trepiastmetest . . . . . . . . .112

Kastmise tilgutussüsteemi paigaldamine . . . . . . . . . . . .72

Betoonist jalgtee rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114

Originaali tiitel: The Complete Guide to Landscape Construction 60 Step-By-Step Projects for Creating a Perfect Landscape

Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata.

Copyright © 2006 Creative Publishing international, Inc. 18705 Lake Drive East Chanhassen, Minnesota 55317 1-800-328-3895 www.creativepub.com Lead Photographer: Steve Galvin Additional Photography: Andrea Rugg

ISBN 978-1-58923-245-7 (ingl k) ISBN 978-9985-3-2083-9 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Georg Samuel, 2010 Tõlke toimetanud Helje Heinoja Kirjastus Varrak Tallinn, 2010 www.varrak.ee

2


Puistekattega jalgtee rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 118

Tellisest võlvi rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .184

Kiviplaatidest jalgtee rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 120

Betoonplokkidest müüri rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . .188

Laudteede rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 122

Kivimüüri ladumine kuivalt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .192

Siseõue sillutamine tellisega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 124

Välisrajatised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 196

Betoonist siseõue valamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .128

Üldkasutatava varjualuse rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . 198

Siseõue plaatimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .130

Varje (katuseta lehtla) rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210

Piirdeaiad ja aiamüürid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 138

Grillimisaseme rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 212

Piirdeaedade ja aiamüüride rajamise põhitehnoloogiad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 140

Tuleaseme rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216

Paneelidest piideaia rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150 Püstplankaia rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 152 Lippidest aia rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 154 Post-põikpuuaia rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 156

Välikamina rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 220 Tavalise aiatiigi rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 226 Veesilma paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 230 Kivisillutise-purskkaevu rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . 232

Vinüülaia rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160

Ressursid, tarnijad, fotod . . . . . . . . . . . . . . . 234

Võrkaia rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 164

Terminite register . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 236

Lippidest aia värava rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .168 Ronitaimevõrega värava rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . .172 Tellispostide rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .178 Tellisest ja seedriplankudest aia rajamine . . . . . . . . . . .182

3


Sissejuhatus Teie kinnistu pakub määratut hulka võimalusi tõsta oma kodu väärtust ja selles elamise kvaliteeti. Kinnisvara asjatundjad on seisukohal, et kinnistu ala paremaks muutmine võib suurendada kodu väärtust kuni 20% võrra. Ümberkujundatud kinnistu võib luua teile ja teie perele täiendavat (välist) eluruumi, muutes maja varasemast suuremaks. Kõik kinnistu välisehitistest pakub teile teavet 60 populaarsest viisist kinnistu välisruumi parendamiseks. Ning kuigi nende teostamine võib olla ränk töö, on olemas kaks olulist põhjust seda ise teha. Esiteks saate säästa hulga raha. Kuna kinnistu välisruumi ümberkujundamise peamine kuluallikas on füüsiline töö, võite seda ise tehes säästa kasvõi üheainsa kavandi elluviimisel sadu, kui mitte tuhandeid dollareid. Nii uskumatult kui see ka ei kõla, võib teiseks isetegemise kasuks otsustamise põhjuseks olla isiklik rahuolu. Välisruumi ümberkujundamise kavandite elluviimine pakub nähtavaid, käegakatsutavaid tulemusi, mis on mõjusamad kui kodu mistahes muu renoveerimiskavandi elluviimine. Juba kuu aega pärast elegantse maakivist terrasspeenra rajamist jäävad naabrid teie tööd huviga jälgima. Külalised hakkavad imetlema teie loodud looklevat kivirada ning roosilehtlat. Pärast pikka päevatööd on teil olemas varjuline lehtla jalgade sirutamiseks ja lõõgastumiseks. Välisruumi ümberkujundamine võib olla isegi lõbus. Milleks minna võimlasse ja tallata tundide kaupa trenažööri, kui te saate nautida värsket õhku, higistada tervislikult, luua midagi ilusat ja meeliköitvat ning säästa raha – kõike seda üheaegselt. See raamat on isetegemise laiahaardeline käsiraamat välisruumi mõjusate ja nägusate elementide loomiseks. Siin esitatud kavandid hõlmavad nii varjatud elemente (maasse peidetud vihmutussüsteem) kui ka kõikvõimalikke pilkupüüdvaid objekte (lehtlad, dekoratiivsed piirdeaiad). On olemas sadu raamatuid ja ajakirju, mis aitavad inimestel unistada uhkest välisruumist, ent sageli käsitlevad need vaid unistuste maailma, mitte aga tegelikkust. Ideede leidmine välisruumi

jaoks on üllatavalt lihtne; nende ideede elluviimine aga palju suurem probleem. Käesolev raamat võib olla kasulik nii välisruumi kujundamisel skitsi järgi, olemasoleva välisruumi renoveerimisel kui ka selle üksikute osade parendamisel. Vastehitatud kodude ümber pole sageli üldse kujundatud välisruumi. Käesolev raamat on ideaalne juhendite kogum äärelinna lameda ja kareda muru muutmiseks välist eluruumi pakkuvaks laineliseks alaks. Teiselt poolt, kui teil on väike linnasisene maatükk, võib kiviktaimla, terrasspeenarde, väikese lehtla, aia kivimüüri ja kastmise tilgutussüsteemi rajamine luua meeldiva võimaluse distantseeruda linnaelu meeletusest. Käesoleva raamatu teave pärineb kogemustest. Kõik selle raamatu kirjutajad, toimetajad ja muud koostamisega seotud isikud on kavandanud ise siin kirjeldatud kujundusi ning neid on sageli aidanud selles ka asjatundjad. Käesolevas esitatud paljud kavandid on, piltlikult öeldes, kirja pandud enne küünealuste puhastamist töötegemise mustusest. See, mida te järgnevatel lehekülgedel kuulete, on praktika hääl. Aga nüüd alustagem teie unistuste välisruumi loomist.

MÄRKUS LUGEJATELE Ohutuse tagamiseks olge käesolevas raamatus kirjeldatud tööde tegemisel ettevaatlik ja langetage mõistlikke otsuseid. Ei kirjastaja ega Black&Decker saa võtta endale vastutust pakutud teabe väära kasutamise tulemusena tekkiva varalise kahju või inimeste vigastuste eest. Käesolevas raamatus on esitatud erinevate juhtude üldised tehnoloogiad. Real puhkudel tuleb kasutada lisaks ka selles raamatus esitamata jäetud detailiseeritud tehnoloogiaid. Järgige alati toote valmistaja (või tarnija) ohutusnõudeid ja juhiseid. Juhiste eiramine võib põhjustada kahjusid ja kindlustuse tühistamist. Esitatud kavandid varieeruvad suuresti teostamiseks vajaliku kvalifikatsiooni osas. Mõned neist ei ole kõigile isetegijatele jõukohased ning mõned eeldavad asjatundjate abi kasutamist. Hankige kohalikult ehitusametkonnalt teavet vajalike ehituslubade, koodeksite ja muude dokumentide kohta, mida tuleb järgida teie valitud kavandi puhul.

5


6


Enne töö alustamist

Käesolevas peatükis leiate taustteavet toodete kohta, mis võib aidata teil koostada oma kavandeid või joonistada kinnistu plaani. Teave käsitleb välisruumi kujundamisel kasutatavaid tooteid ja nende hindamist, toodete kinniteid ja tööriistu, mida läheb vaja töötamisel. Samuti on esitatud ehituskoodeksi olulisemaid nõudeid ja muude dokumentide sätteid, millega tuleb arvestada kinnistu välisruumi elementide kavandamisel. Välisruumil on kalduvus aja jooksul muutuda. Tavaliselt kavandab isetegija oma kinnistu välis-

• Ehitustooted (lk 8).

• Tööriistad (lk 18).

ruumi kogu ümberkujundamise mõne aasta peale. Seega on iga kavandi koostamisel oluline hoida silme ees soovitavat lõplikku üldpilti ümberkujundatavast ruumist. Hea mõte on kulutada esialgu aega ruumi soovitava üldpildi jaoks ning kaalutleda, kuidas iga üksik element sobitub sellesse üldpilti. Seda arvestades on käesoleva peatüki lõpus näidatud, kuidas koostada kinnistu välisruumi kui terviku skitsi, mis peaks saama aluseks kõigi üksikkavandite väljatöötamisel (kõik kavandatavad elemendid peavad leidma koha teie kinnistu kavandatava välisruumi skitsil).

• Toodete spetsifitseerimine ja tellimine (lk 16).

• Koodeksid ja kaalutlused (lk 22).

• Jooniste koostamine (lk 26).

7


Ehitustooted

seeder

süvaimmutatud mänd

punapuit

Paljusid välisruumi kujunduse elemente saab kavandada mitmesugustest erinevatest toodetest. Näiteks tugiseina saab rajada puidust, betoonplokkidest või maakividest. Siseõue saab valada betoonist, aga ka sillutada kiviplaatide või tellistega. Toodete valik peaks arvestama nii stiili, välimust, maksumust, kestvust kui ka teostamise hõlpsust. Toodete valimisel kaaluge hoolikalt kõiki neid asjaolusid.

Puit

mänd

seedripuidust võre kooremultš

Välistarindite jaoks on puit lihtne ja populaarseim toode, sest see on mitmekesine, hõlpsalt töödeldav ning kivi, tellise ja komposiitpuiduga võrreldes suhteliselt odav. Need omadused muudavad ta ideaalseks tooteks paljude elementide, nagu piirdeaedade, lehtlate ja välispõrandate rajamisel. Järelejäävat koort, laaste ja saepuru kasutatakse pinnase multšimiseks põõsaste ümber ja mujal, kus vaja, ning jalgteede puistekattena. Paljudel tarnijatel on laialdane valik mõõdus puitu, mida saate kasutada kõigil võimalikel juhtudel. Et oma tööd kergemaks teha, vaadake siiski eelnevalt pakutavaid puidust valmistooteid ja mõõtulõigatud tooteid, nagu piirdeaedade paneelid, mõõtulõigatud postid, vaiad, käsipuud ja treppide koostisosad. Puidust välistarindite põhiprobleemiks niiskes kliimas on varem või hiljem toimuv kõdunemine. Tarnitavatest puiduliikidest sobivad välistarinditesse vaid seeder, punapuit ja pestitsiididega süvaimmutatud puit. Immutamata mänd, kuusk ja nulg, mida kasutatakse hoonetesisestes tarindites, sobivad välistarinditesse vaid kuivas kliimas. Punapuit ja seeder on dekoratiivse välimusega ning suhteliselt pehmed, ent neil on looduslik kaitse putukate ja niiskuse vastu. Välistarindite jaoks on nad ideaalsed. Süvaimmutatud mänd on tugevam ja kestvam kui seeder ja punapuit, seda on kergem hankida ning paljudes piirkondades on see ka odavam. Pinnasega kokku-


puutuvate kandetarindite jaoks kasutage alati vaid süvaimmutatud puitu. Millist tüüpi või sorti puitu te ka ei valiks, kontrollige igat lauda enne selle ostmist pragude seisukohalt. Ärge kunagi ostke kõmmeldunud, suurte pragudega või suurte okstega lauda. Kandetarindite puitu – tavaliselt kas süvaimmutatud või immutamata mändi – turustatakse mitmesuguste tähistuste all: „valitud ehituspuit” (SEL STR), „tarindipuit” (CONST) või „standardpuit” (STAND) ja „tarbepuit” (UTIL). Enamiku kasutusjuhtude jaoks on kõige parem kvaliteedi ja hinna suhe puidu 2. sordil. Tarbepuiduks kvalifitseeritud puit on odavaim puit, kuid sobib ainult mittekandvate tarindite jaoks. Voodrilaudu liigitatakse kvaliteedi ja välimuse järgi. Olulisimaks kriteeriumiks on seejuures oksakohtade arv ja nende suurus laudade pinnal. Näiteks „puhtal” männil pole üldse nähtavaid oksakohti. Veel mõne aasta eest kasutati puidu süvaimmutamisel arseeni ja kroomi. Need kemikaalid põhjustasid dokumentaalselt tõestatud riske tervisele ning nendega immutatud puitu tuli käsitseda väga ettevaatlikult. Õnneks käesoleval ajal müügil olev puit on süvaimmutatud putukate ja mädanemise vastu ohutumate kemikaalidega, mis sisaldavad ammoniaaki ja vaske (ACQ). Alati on mõistlik käsitseda süvaimmutatud puitu ettevaatlikult, ent nüüdisaegsed tooted on siiski ohutumad. Uued kemikaalid võivad aga kiiresti korrodeerida tavalisi naelu ja kruvisid. Seetõttu kasutage vaid süvaimmutatud puidu tarnija poolt soovitatud kinniteid. Eelistatuim valik on roostevabast terasest kinnitid. Kuigi seeder ja süvaimmutatud mänd panevad mädanemisele vastu, pole nende vastupanu lõpmatu. Võõbake välistingimustes olevaid puittarindeid perioodiliselt üle hermeetiku/kaitsevõõbaga. Valige tuntud valmistaja toode ja korrake pindade ülevõõpamist iga 2 aasta tagant.

Võõbake hermeetikut välistarindite kõigile tahkudele. Väiksema töömahu korral kasutage pintslit, suurema töömahu korral aga suruõhupihustit.

süvaimmutus kasutusvaldkond kestvuse tähistus immutusettevõte

Süvaimmutatud puidu templid esitavad teavet kasutatud säilitusaine, keemilise kestvuse taseme, toote kasutusvaldkonna ning immutusettevõtte nime ja asukoha kohta.

saeveski tähis niiskusesisaldus puidu liik puidu sort saeveski valdaja

Seedri sorditemplid esitavad teavet saeveski, puidu niiskusesisalduse, puidu liigi ja sordi ning saeveski omaniku kohta. Lääne punane seeder (WRC) või viirukseeder (INC) peab põrandate jaoks olema lülipuit (HEART) niiskusesisaldusega kuni 15% (MC 15).

9


Metallid Mitmesuguseid metalle kasutatakse sageli piirdeaedade ja väravate rajamiseks. Almiinium on jäik, kergekaaluline ja veekindel materjal, mis on saadaval mitmesuguste toodete kujul. Alumiinium on levinud materjal ka valgustuspostide jaoks. Galvaanitud terasvõrk on levinud toode piirdeaedade rajamiseks, sest on suhteliselt hooldusvaba ja soodsa hinnaga. Terasvõrk on samuti hea valik seal, kus tahetakse turvalisust. Traditsiooniline sepistatav raud, kuigi kallim, on kasutusel piirdeaedade, käsipuude, väravate ja lehtlate sisustuse rajamisel.

Plastid Plastid nagu PVC (polüvinüülkloriid) ja klaaskiuga sarrustatud plastid (FRP) on kasutusel peamiselt piirdeaedade ja lehtlate rajamisel ning põrandate ja muru ääristamisel. Tooted on saadaval erinevates stiilides ja mõõtudes. Nad on tugevad ja mitmekesised ega vaja hooldust. Mõned aiatooted on müügil komplektidena, mis teeb paigaldamise eriti lihtsaks. Geotekstiilkangas piirab umbrohu kasvamist kavandatud alal kui ka väljaspool seda.

Puitkomposiitmaterjalid Plastide ja puitkiudude segud (puitkomposiitmaterjalid) võimaldavad valmistada jäiku tooteid, mis ei mädane, killune, kõmmeldu ega praostu. Segust tehtud laudu saab saagida ketassaega. Tooted vajavad vaid vähest hooldust või ei vaja seda üldse. Neid pole vaja ei värvida ega kruntida. Kuigi puitkomposiit on puidust ja muudest alternatiivsetest toodetest kallim, on ta tunduvalt kestvam ning kujuneb kokkuvõttes odavamaks kui puit, mida tuleb varem asendada. Puitkomposiit kõlbab hästi välispõrandateks, käsipuudeks ja välistingimustes paikneva puidu asendajaks.

10


Tehiskivid Tehiskivid on kavandatud sarnanevateks looduskividega, ent ühetaolise kuju ja mõõtmete tõttu on hõlpsamini paigaldatavad ning maksavad tavaliselt ka vähem. Telliseid, betoonplokke ja klaasplokke on saadaval eri stiilides, mis pakub teile võimalust realiseerida erinevaid kavandeid taskukohase hinnaga. Dekoratiivseid betoonplokke saab kasutada vaheseinte rajamiseks. Neid on müügil mitmes eri värvitoonis. Betoonist sillutusplaate on saadaval erineva kuju ja suurusega ning need on kasutatavad lihtsate jalgteede ja siseõuede sillutamiseks. Need on standardse viimistlusega või kareda, teralise pealispinnaga. Betoonist sillutustooted on suhteliselt odavad ja hõlpsad paigaldada. Tavaliselt paigaldatakse nad liivalusele, kasutamata mörti. Enamasti on pealispind kujundatud nii, et kruusaterad ulatuvad pinnast veidi välja, ent müügil on ka sileda pealispinnaga kive. Sillutustellised sarnanevad traditsiooniliste põletatud savitellistega, kuid on kestvamad ja hõlpsamini paigaldatavad. Neid on saadaval erinevates värvitoonides ning erineva kujuga. Nad sobivad hästi siseõuede, jalgteede ja sõiduteede sillutamiseks. Neid on saadaval ka haakuva kujuga ja nad sobivad kokku standardse kujuga tellistega, võimaldades laduda dekoratiivseid mustreid, nagu kalasaba ja korvimuster. Ääriseplokke valmistatakse erinevates mõõtudes ning nendega saab ääristada taimekasvualasid, muru, puistetäitega radasid ja tugiseinu.

haakuvad tugiseinaplokid

valatud sillutusplaadid

sillutustellised

Puistekattega sillutusplaadid betoonist sillutusplaadid

Telliseid ja betoonplokke on saadaval erinevates stiilides ja mõõtudes, mis lubab neist rajada erinevaid välistarindeid.


Maakivid on põldudelt, kuivadest jõesängidest ja nõlvadelt korjatud kivid, mida kasutatakse müüride ladumiseks.

Looduskivid Looduskivid pakuvad kenasid värvitoone ja huvitavat tekstuuri ning on kauakestvad; olles seega ühed parimad ehitustooted välistarindite jaoks. Kuigi nad on paljudest teistest toodetest kallimad, ei pea te kahetsema oma valikut looduskivide kasuks, kui nad vaid mahuvad teie eelarvesse. See valik on hea ääriste, müüride, jalgteede, tiikide, purskkaevude ja jugade jaoks. Nad sobivad ka aialillede ja muude taimede esiletoomiseks (see on hea viis kivide kasutamiseks juhul, kui teil pole võimalik hankida neid endale suurtes kogustes). Igal kivitüübil on iseloomulik välimus, erinev kestvus ja töödeldavus. Teie kavand nõuab sageli parima kivitüübi kasutamist. Kivide ostmisel kirjeldage oma kavandit müüjale ja paluge tal soovitada sobivaimat kivi.

Kiviplaadid on kivimurrus lahtimurtud kivilamikud või massiivkividest lõigatud, kuni 3" (7,5 cm) paksud lamikud, mida kasutatakse jalgteede, treppide ja siseõuede rajamiseks.

Maakive, mida vahel kutsutakse (USAs) jõekivideks, kasutatakse tugiseinte, dekoratiivsete aiamüüride ja kiviktaimlate rajamiseks. Tükeldatuna saab maakive ka omavahel mördiga siduda. (Eestis on seotud mördiga ka tükeldamata maakive. – Tõlkija). Tükeldades maakivi väikesteks tükkideks või kogudes väiksemaid maakive (munakaid), saame sillutuskive, mida kasutatakse jalgteede ja radade rajamiseks. Klombitud kivid on müüri ladumiseks mõeldud kivid, mis on klombitud või lõigatud graniidist, marmorist või lubjakivist suurteks risttahukalisteks plokkideks, mida saab laduda mördil õhukeste vuukidega. Need sobivad hästi aiamüüride ladumiseks, ent nende kalliduse tõttu laotakse neist sageli vaid müüri dekoratiivne kattekiht. Kiviplaadid on kihilistest kivimitest lahtikangutatud suured kivilamikud, millel on looduslikud pinnad. Plaadid on enamasti kas lubjakivist, liivakivist või kiltkivist. Tavaliselt tükeldatakse kivi kuni 3" (7,5 cm) paksusteks plaatideks ja kasutatakse jalgteede, siseõuede ja astmete moodustamiseks. Väiksemaid, kuni 16 ruuttolli (ühe ruutdetsimeeri) suuruseid plaate nimetatakse astumiskivideks.

Kivihoov on avar paik, kus eksponeeritakse saadaolevaid kivitooteid ning kust võib leida ideid kivide kasutamiseks. Kivihoovidel on oma eksponeerimisalad, kus demonstreeritakse ka nende kasutamist.

12

Vooderduskivid on looduslikud või tehiskivid, mis on lõigatud, klombitud või valmistatud mittekandva voodri ladumiseks. Nendest moodustatakse dekoratiivne vooder välisseintele või eraldiseisvatele betoonplokkidest müüridele. Kivimurd on kivimurrust pärit erimõõtmeliste kiviosiste kogum, sageli ühe viimistlustaolise pinnaga.


Betoon Valatud betooni kasutatakse tugevuse tõttu sõidu- ja jalgteede ning siseõuede sillutamiseks. Betooni on vahel kritiseeritud tagasihoidliku välimuse pärast, ent kaasajal saab betooni nii toonida kui ka viimistleda selle pinda tellissillutise või kiviplaatsillutise taoliseks, mis tuleb odavam kui tellis- või kiviplaatsillutise otsene rajamine. Betoon võimaldab kujundada ka kõveraid pindu ja luua ruumilisi vorme. Betoonisegu koosneb portlandtsemendist, liivast, jämedast kruusast ja veest. Te võite soovi korral need komponendid hankida ja ise kokku segada. Väikeste kavandite elluviimiseks on praktilisem osta betooni kuivsegu kottides. Väiksemate kavandite elluviimisel valmistage betoonisegu kotistatud kuivsegust kas kärus või plastist segukastis. Suuremate koguste segamiseks rentige ajamiga betoonisegisti. Suuremad segukogused, näiteks sõidutee või siseõue lamiku valamiseks, on otstarbekas tellida valmis betoonisegude tarnijalt. Juhul kui valite selle mooduse, jälgige, et teil oleks piisavalt töökäsi kohaleveetud segu kiireks paigaldamiseks ja viimistlemiseks enne selle tardumise algust.

Betooni kuivsegud sisaldavad kõiki betooni koostisosi. Lisage kuivsegule vett, segage ja valage.

A

B

Betooni koostisosade segamiseks kärus sisestage sinna 1 osa portlandtsementi (A), 2 osa liiva (B) ja 3 osa jämedat kruusa (C).

Mört Mört on segu portlandtsemendist, liivast ja veest, mida kasutatakse kivi- ja betoontoodete omavaheliseks ühendamiseks. Muud komponendid, näiteks lubi või kips, lisatakse segusse kas segu töödeldavuse parandamiseks või tardumisaja alguse reguleerimiseks. Erinevateks otstarveteks on ette nähtud eri mörditüübid. Kontrollige, et olete valinud enda jaoks sobiva tüübi. Tüüp N on keskmise tugevusega mört kasutamiseks ülalpool maapinda mittekandvates välistarindites, nagu koormamata müürid, grillimisasemed, korstnad ja kergetest kividest müürid. Tüüp S on tugev mört kasutamiseks välistarindites allpool maapinda. Seda kasutatakse vundamentides, tellisest ja plokkidest tugimüürides, sõiduteede ja jalgteede ning siseõuede rajamisel.

Mördi kuivsegud on saadaval ehitustoodete kauplustes. Valige oma kavandiga sobiv mördi tüüp, segage kuivsegu veega ja kasutage segu enne selle tardumise algust ära.

Tüüp M on väga tugev mört väliste kandeseinte ja tugimüüride ladumiseks ning kivi- ja betoonpindade vooderdamiseks.

Kuumakindel mört põhineb kaltsiumi aluminaadil ega lagune kõrgetel temperatuuridel; seda kasutatakse tulekindlate telliste ladumisel tulekolletes ja grillimisasemetel.

Klaasplokimört on spetsiaalne valge S-tüüpi mört klaasplokkide ladumiseks. Kõne alla tuleb ka tavalise, halli S-tüüpi mördi kasutamine.

Kemiseeritud mört säilitab oma omadused ka märgades tingimustes. 13


Building a berm (page 32).


Kinnistu kujundamine Vastrajatud kodude ümbrus on sageli lame ja paljud neist jäävadki sellisse seisundisse aastakümneteks. Lame ala pakub üsna igavat vaadet ja põhjustab lisaks ka sajuvee probleeme, nagu vee tungimist keldrisse ja taimekasvatuseks sobimatute märgalade teket. Teine sagedane probleem on õueala suur kalle, mis muudab ala hooldamise raskeks ning pole puhkamiseks sobiv. Käesoleva peatüki kavandid pakuvad nendele probleemidele lahendusi. Kui te kujundate vastrajatud maja ümbritsevat ala, on teil see eelis, et see tegevus toimub enne probleemide teket. Kui teil on aga tegemist juba väljakujunenud alaga, on teil võimalus lahendada kauakestnud probleeme. Kui teil on lame õu, õpite muutma vaadet, rajades künka. Kui teil on problemaatilisi nõlvu,

saate teada, kuidas luua tugiseintega terrasse. Kui teil on probleeme sajuvee eemalejuhtimisega, õpite tundma vee eemaldamise mitmesuguseid võimalusi. Need on peamised ala kujundamise kavandid, mis tuleks ellu viia enne mistahes teisi käesolevas raamatus esitatud kavandeid. Näiteks uue siseõue rajamine võib ebaõnnestuda, kui te pole eelnevalt lahendanud sajuvee eemalejuhtimise probleemi. Käesolevad kavandid näevad ette ka suurte pinnasekoguste teisaldamist. Kui teil on aega, võite teha seda ka käsitsi. Kiirema tulemuse saate, kui rendite väikese motoriseeritud eestlaaduri või buldooseri pinnase teisaldamiseks ja laotamiseks uude kohta.

• Künka rajamine (lk 32).

• Kinnistu kallete moodustamine (lk 34).

• Imbvälja või veevooluteede rajamine (lk 36). • Imbkaevu rajamine (lk 38).

• Astangute (terrasside) rajamine (lk 40).

31


Künka rajamine

Kinnistule rajatav küngas on väike ja laugete nõlvadega. Kaetuna nii muruga kui ka kõrgemate taimedega, nagu näidatud kõrval, lisab küngas lamedale alale köitvust, ent võib ka varjata soovimatuid vaateid. Ta võib isegi muuta naabruses kulgeva liikluse müra.

maja

küngas lauged nõlvad painutatav plastääris ääriskivid

Ääriste tooted

A

B

C

D

E

F

G

Saadaval on mitmesuguseid ääriste tooteid. Püüdke kasutada võimalikult neid, mida on teie kinnistul juba kasutatud. Siin on esitatud mõned võimalikud neist. A. Saetud puitu saab kasutada sirgete peenarde ääristamiseks. B. Kiviplaadid on suhteliselt odavad. Nende robustne tekstuur

32

mõjub hästi korrapäratul, maa- või suvilatüüpi alal. C. Korrapärase kujuga sillutuskivid loovad meeldiva ja kestva äärise. D. Tellised on traditsiooniline ääris formaalse välimusega kujunduse jaoks. Neid võib paigaldada ükskõik mispidi. E. Lammutusel tekkinud betoonimurd on tasuta toode künka ääristamiseks. F. Mõõtutahutud kivid, nn kantkivid, annavad astangule ainulaadse väljanägemise. G. Plastäärised on saadaval kaubanduskeskustes.

Kõige pilkupüüdvamad on korrapäratu kuju ja laugete nõlvadega künkad, mis sobivad ümbrusesse. Juhul kui kavatsete rajada kõrge või laia künka, paigutage see hoolikalt nii, et sajuveel oleks äravool. Ärge rajage küngast ümber olemasoleva puu. Te võite lämmatada puu juurestiku ja suretada puu välja. Künka rajamiseks vajate pinnast. Enne pinnase võtmist ala teistest kohtadest, võtke pinnaseproove ja kas hinnake ise või laske testida pinnast puude ja muude taimede kasvatamise sobivuse seisukohalt. Võimalik, et paremaks osutub pinnase sisseostmine koos kohaleveoga.

Te vajate Riistad: põhitööriistad (lk 18), tikud, pinnase tambits. Tooted: painutatav plastääris, istikud, multš.


Kuidas rajada küngast

Märkige kavandatava künka kontuur vooliku või 1sugune köiega maapinnale. Eemaldage labidaga igataimestik künka kontuuri seest. Juhul kui

Kaevake kraavilabidaga ümber künka kontuuri nii 2plastäärise. lai renn, et sinna saaks paigaldada painutatava Äärise paigalhoidmiseks lööge vasaraga

plaanite ehitada suurt küngast, võib teil vaja minna mättalõikurit.

läbi äärise alumise flantsi pinnasesse tikud.

ääristatud ala täitepinnasega. Laotage pinIstutage künkale puid, põõsaid ja muid taimi. 3(0,45Täitke 4 nast aiarehaga nii, et künka tipp oleks 18" kuni 24" Katke küngas umbrohu tõrjumiseks ja niiskuse kuni 0,6 m) kõrgemal ümbritsevast maapinnast. hoidmiseks 2" kuni 3" (5 kuni 7,5 cm) paksuse Kui kogu pinnas on paigaldatud, andke mulde pealispinnale soovitud kalded. Tihendage kogu mullet käsitambitsaga, seejärel kastke ohtra veega.

multšikihiga.

33


8-jalane (~ 2,4 m) rõhtne müürinöör

Kinnistu kallete moodustamine Kuigi teie õuel võivad olla soovitavad kalded, võib sajuvesi ikkagi voolata vastu maja vundamenti ning võimalik, et ka keldrisse. Vale kalle võib põhjustada ka vee kogunemist madalatele aladele, tekitades soiseid kohti, kus muru ja muude taimede kasv on problemaatiline. Korrektse kaldega õuel on kalle maja poolt eemale ¾" jala kohta (~ 6%).

mõõtmine iga jala (0,3 m) tagant

Kuidas mõõta ja moodustada kallet

Kuigi õue esialgse kalde loob tavaliselt ehitusettevõtja, võite kallet parandada ise, kulutamata selleks raha. See tegevus nõuab aega, ent pole raske. Tavaliselt koosneb kalde moodustamine 4" kuni 6" (10 kuni 15 cm) kasvupinnase kihi laotamisest ümber maja, pealispinna tasandamisest ja sellele kalde andmisest majast eemale. Olemasolevad alad nõuavad sageli kallete uuendamist, eriti siis, kui maja on vajunud. Juhul kui te leiate keldrist niiskumise tunnuseid või õues lombikohti, tuleb teil õue kallet korrigeerida. Kallete mõõtmise ja kujundamise siin esitatud tehnoloogiad aitavad teil eemaldada ja laotada pinnast nii nagu vaja.

Te vajate Riistad: põhitööriistad (lk 18), nöörilood, tasandusreha, tikud, müürinöör, kleeplint, käsitambits. Tooted: täite- või kasvupinnas. 34

Lööge üks tikk pinnasesse maja vundamendi ääres 1imesest ja teine tikk vähemalt 8 jala (~ 2,4 m) kaugusele estikust risti vundamendiga. Tõmmake tikkudele nööriloodiga varustatud müürinöör ja seadke nöör nööriloodi abil rõhtsaks. Märkige müürinöörile iga jala (0,3 m) tagant kleeplindiga mõõtmiskohad. Mõõtke igas märgitud kohas nööri kõrgus üle maapinna ja kirjutage andmed üles, et moodustada õige kalle.


Tihendage pinnast kergelt käsiPärast seda, kui pinnas on Töötades maja vundamendist 3 tambitsaga. Ülemäärase tihen4 tihendatud, eemaldage silumis2madalatele eemale, lisage pinnast liiga damise korral muutub pinnas rehaga selle pinnalt kõik kivid ja aladele ja eemaldage seda liiga kõrgetelt aladelt, kuni pinnase pealispind saavitab soovitud kõrguse. Rehitsege pindu siledaks ka väikestel aladel aiarehaga. Pindade kõrgust mõõtke ülalt alla müürinööri märgitud kohtades, et olla veendunud, et rajatud kalle on ¾" jala kohta (~ 6%). Lisage ja eemaldage pinnast seni, kuni olete saavutanud kavandatud kalde.

taimekasvu jaoks liiga tihedaks.

klombid. Rehitsege vundamendi juurest piki kallet alla. Eemaldage pinnalt ka igasugused ehitusjäätmed. Töötage ümber vundamendi seni, kuni kogu majaümbrusel on vajalik kalle.

Variant. Teil võib olla soov kujundada ka täiesti rõhtsaid alasid, näiteks sulgpalli, võrkpalli või murukeegli mängimiseks. Rõhtsad alad on ohutumad mängualad ka väikestele lastele, sinna saab paigaldada laste mängurajatisi. Märkige ala kontuur tikkudega maha, tõmmake iga tikupaari vahele nööriloodiga varustatud müürinöör ja seadke nöörid rõhtsaks. Iga 2 jala (~ 0,6 m) tagant mõõtke müürinööri kõrgust maapinnast. Vajadusel lisage või eemaldage pinnast, kasutades aiareha, kuni maapind nööride all on rõhtne. Korrake toimingut iga tikupaari vahel.

35


Aia kastmiskraani paigaldamine Teil võib maja vundamendi küljes juba olla üks või kaks aiavooliku kraani, ent ühe või kahe kraani paigaldamine kinnistu erinevatele aladele toob vee just sinna, kus te tavaliselt kastate taimi või puhastate aia sisseseadet. Aia kastmiskraani paigaldamiseks vedage majast välja harutoru ning sängitage see kraavi kuni aiavooliku kraanini, mis on paigaldatud posti otsa, post ise on otsapidi betoneeritud maa sisse kaevatud ämbrisse.

Siin esitatud kavand kasutab maa peal vasktoru ja maa all polüetüleentoru. Teie kohalik sanitaartehnika koodeks võib ette kirjutada, milliseid torusid te kus tohite kasutada, seega enne kavandamist tutvuge koodeksi nõuetega. Juhul kui kohalik koodeks nõuab ehitusloa olemasolu ja inspekteerimist, taotlege ehitusluba ja vajalikke inspektsioone.

Te vajate 4 × 4" (10 × 10 cm) post

Riistad: labidas, trell, torulõikurid, jootmisvahendid, kruvikeerajad. Tooted: vasest ¾" (~ 20 mm) toru, torunurgikud ja -kolmikud, vesivarustussüsteemi ventiil nipliga, vaakumi tõkestamise seade, tikud, ventiilide pesad (2 tk), ¾" (~ 20 mm) PE-toru, PVC-torumutrid, roostevabast terasest toruklambrid, 4-jalane 4 × 4" (1,2 m pikkune 10 × 10 cm) puitpost, kraan, torukinnitid, betoonisegu, 2-galloniline (~ 8 l) plastämber, keermestatud ja korgiga PVC-torukolmik (kidadega), väliskeermega vasest üleminekujupid (2 tk), sisekeermega PE-üleminekujupid (2 tk).

kraan

betoon

2-galloniline (~ 8 l) ämber klapi pesa PVC- (polüvinüülkloriidist) toruliitmik polüetüleentoru

76

vasktoru

Kuidas paigaldada aiakastmise kraani vaakumi tõkestamise seade

toitesüsteemi ventiil koos vee väljalaskmise nipliga

toru sobiv kulg maja vesivarustusvõr1läbiKavandage gust kuni aiakastmise kraani asukohani. Puurige välisseina 1" (~ 2,5 cm) ava. Keerake vesi peaventiilist kinni. Lõigake välja jupp külmavee varustuse toru ja paigaldage lõigatud kohta torukolmik. Paigaldage torukolmiku otsa lõik vasktoru ning sinna otsa toitesüsteemi ventiil koos vee väljalaskmise nipliga. Sealt edasi vedage toru läbi seina välja, paigaldades torule sobivasse kohta ka vaakumi tõkestamise seadme.


Väljaspool maja märgistage tikkudega toru kulg 2eemaldage kuni aiakastmise kraanini. Toru kulgemise teel labidaga 8" kuni 12" (0,2 kuni 0,3 m)

asukohas kaevake süvend klapi pesa ja 3tadesKraani pange jaoks. Pange kokku kraani toitetoru, kasu3 jala (~ 0,9 m) pikkust vasktoru, torunurgikut,

laiune riba mättaid. Kraav kaevake vähemalt 10" (0,25 m) sügavuseks ja maja poole kaldega ⅛" jala kohta (1%). Kaevake toru väljumise kohal majast laiend klapi pesa paigaldamiseks. Mõõtke välja ja lõigake mõõtu vasktoru, mis paigaldage maja väljundist kraavi põhja, ning torunurgiku abil 12" (0,3 m) pikkuselt piki kraavi. Paigaldage klapi pesa kraavi nii, et selle pealispind oleks maapinnaga tasa.

2 jala (~ 0,6 m) pikkust vasktoru ja aiavooliku kraani. Jootke liited kokku. Puurige ämbri allosas külje sisse 1" (2,5 cm) auk ning lükake vasktoru läbi puuritud augu. Paigaldage ämber ja klapi pesa süvendisse. Ämbrisse paigaldage puitpost ja kinnitage selle külge vasktoru püstik. Valage ämber betoonisegu täis, hoides posti vesiloodi kasutamise abil vertikaalsena.

korgiga torukolmik

kraani klapi pesa lõige

Mõlemasse klapipessa paigalToru tühjakslaskmiseks talve eel Paigaldage kraavi klappide 5 6 dage PE-toru otsa keermestasulgege selle toiteventiil ja avage 4leenist kahe pesa vahele polüetütud külgharuga torukolmik. See vee väljalaskmise nippel. Keerake ¾" (~ 19 mm) toru. Torude jätkamisel kasutage muhve ja roostevabast terasest toruklambreid.

külgharu keerake alla ja sulgege keermestatud korgiga. Kraani klapi pesas ühendage vask- ja PE-toru keermestatud manuste abil. Avage vesi ja kontrollige, ega torud ei leki. Täitke kraav pinnasega ja pange ka mättad tagasi.

aiavooliku kraan lahti, ühendage vee väljalaskmise nippel suruõhuvoolikuga ja puhuge vesi torudest välja, kasutades vähemalt 5-atmosfäärilist rõhku. Eemaldage klapipesades torukolmikutelt korgid ja hoidke need üle talve alles.

77


Õueduši paigaldamine Kaasaegsetes kodudes on välisdušid muutunud populaarseteks mugavusobjektideks. Ujumisbasseinide ja kuumade tõrte omanikele ning mereäärsetes kodudes on nad sobivad paigad klooritud vee ja soolade mahapesemiseks. Saadaval on mitmesuguseid õueduši komplekte. Mõned neist vajavad spetsiaalseid külma ja kuuma vee toiteliine, teised on lihtsalt ühendatavad aiavooliku lülge. Mõnel komplektil peab olema teatav heitvee eemaldamise lahendus, mis võib tekitada probleeme. Käesolevas kavandis näitame teile, kuidas rajada pilkupüüdvat õuedušši imbkaevu peale (vt lk 38). Sõltuvalt õue eripärast ja õueduši kasutamise kavatsetavatest moodustest võite sulgeda duši kas täielikult või osaliselt ümbrisesse. Allolevad etapid näitavad duši rajamist koos vaid kahepoolse ümbrisega. Te vajate Riistad: labidas, ajamiga pinnaseoherdi või postiaugu kaevaja, tikud, müürinöör, käru. Tooted: plastist prüginõu, geotekstiilkangas, suured kivid prüginõu täitmiseks, betoonisegu, neli 10-jalast (~ 3 m) 4 × 4" (10 × 10 cm) ristlõikega posti, kolm 4 × 6½ jalast (~ 1,2 × 1,95 m) võrepaneeli, kolm 10-jalast (~ 3 m) 2 × 4" (5 × 10 cm) lauda, 12 1 × 1" (2,5 × 2,5 cm) latti (kõik kas süvaimmutatud seedrist, punapuidust või plastist), galvaanitud kruvid, konstruktsiooniliimi.

80


Kuidas rajada õuedušši

Märkige duši asukohas maha duši piirid ja rajage 1prüginõu, imbkaev (lk 38). See on lihtsalt augustatud mis on täidetud kruusa või kivimurruga.

Kaevake duši ümbrise jaoks postiaugud ja paigal2võreseinast, dage postid. Meie näites moodustub ümbris kahest nii et meil tuleb paigaldada kolm posti

Nõu ääred peaksid olema samas tasandis muru pealispinnaga. Täitke imbkaevutagune pinnasega.

L-kujulise piirde moodustamiseks, mille küljed on 4 jala (~ 1,2 m) laiused ja 6½ jala (~ 1,95 m) kõrgused võrepaneelid. Paigaldage ümbris nii, et duši põrandavõre ja ümbrise vahele jääks 12" (0,3 m) vaba ruumi. Seadke postid vertikaalseks ja toestage. Valage postiaukudesse betoonisegu. Pealispinda siluge kühvliga.

duši ümbrise seinad. Võib kasutada mõõtu Kui ümbris on valmis, paigaldage sinna sisse õue3agaRajage lõigatud, PVC-ribadest koostatud võrepaneele, 4 duši komplekt nii, et põrandarest kataks täielikult võib kasutada ka muid materjale. Kinnitage imbkaevu. Ühendage dušš vesivarustusvõrku. paneelid postide külge korrosioonikindlate kruvidega.

81



http://www.serk.ee/files/arhiiv/valisehitised