Issuu on Google+

Vaatle linde!

Rob Hume

Inglise keelest t천lkinud Olav Renno


LONDON, NEW YORK, MÜNCHEN, MELBOURNE JA DELHI

Esmatrükk 2012. Dorling Kindersley Limited 80 Strand, London WC2R 0RL Penguin Group (UK) © 2012 Dorling Kindersley Limited © Tõlge eesti keelde. Olav Renno, 2013 Tõlke toimetanud Eda Posti

Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida, salvestada taaskasutataval moel või edastada mingil kujul ega viisil, elektrooniliste, mehaaniliste, fotograafiliste ega muude vahenditega ilma autoriõiguse omaniku kirjaliku loata. ISBN 978-1-40938-652-0 (ingl k) ISBN 978-9985-3-2689-3 (eesti k)

www.dk.com www.varrak.ee

Kleepsud

htud

!

Kui oled kohanud mõnd lindu, leia raamatu lõpust vastav kleeps ja pane see nähtud linnu pildi juurde.

Nähtud!


Sisukord KUST NEID LEIDA?

4–5

MIS LIND?

6–7

KÄITUMINE

8–9

JÄLGI LENDAMIST

10–11

AIAS

12–13

OSKUSSÕNU

14–15

LINNUD

16–109

SALGAD JA PARVED

44–45

PESITSEMINE

56–57

LENNUMOODUSED

68–69

TOITUMINE

82–83

RÄNNE

102–103

REGISTER

110–111

TÄNUSÕNAD

112

Raamatu lõpus üle 100 kleepsu

Tähised

Seda sümbolit kasutatakse juhul, kui pildil on isaslind, emaslind aga on teistsugune.

Elupaik – kus see lind elutseb

Toit – mida see lind sööb

Pikkus – sabast nokani


4

VAATLE LINDE!

Kust neid leida? Linde leidub peaaegu kõikjal, ent mõnes paigas on neid rohkem kui mujal. Alati võib linde näha vee ligiduses. Linnad ja asulad Mõned linnud on linnaeluga üsna rahul. Tuvid on linnades ja alevites tavalised ning mõnel pool võib näha isegi pistrikke kõrghoonetel pesitsemas.

Aiad Kui sinu elukohas on aedu, võid linnuvaatlustega algust teha aknast välja vaadates. Võid aeda rohkemgi linde meelitada, kui pakud neile toitu ja vett ning paned üles pesakaste (vt lk 12–13).


KUST NEID LEIDA?

Jõed ja järved Kus nad ka ei elaks, tahavad linnud juua ja kümmelda. Mõned linnud võivad ka ujuda ning paljud söövad putukaid ja muid oleseid, kes vee ääres elavad.

Puistud Paljud linnud elavad metsas ja suvel leiavad nad hõlpsalt varju lehestikus. Metsas ongi neid raskem märgata. Tõenäoselt võite linde rohkem kuulda kui silmata. Rannik Mõned linnud elavad ainult mere ligidal ja pesitsevad kaldavööndis. Teised kõnnivad toitu otsides piki randa, kahlajatest näiteks merisk.

5


6

VAATLE LINDE!

Mis lind? Lindudel on mõnikord raske vahet teha. Et aru saada, mis liiki lindu sa näed, vaata kõigepealt tema suurust, siis kuju ja värvust.

Punarind väike

Suurus Kui näed lindu, keda sa ei tunne, siis püüa teda esmalt suuruse järgi võrrelda mõne sulle tuntud linnuga.

Sinikael-part suur Kodutuvi keskmine

Kühmnokk-luik ülisuur


MIS LIND?

Terav nokk

Kuju Siis püüa aimu saada tema kujust. Pane tähele saba pikkust, kere kuju ning jalgade ja noka laadi.

Lühike saba

Hallhaigur

¨ Ummargune kere Pikad jalad

Käblik

Värvus Nüüd vaata, mis värvi see lind on. Kas tal on mingit erilist mustrit või erinevat tooni laike?

Tähniline alapool Hoburästas

Sinine lagipea

Sinised tiivad

Kollane alapool Sinitihane

7


8

VAATLE LINDE!

Käitumine Ühe või teise linnu käitumine oleneb tihti sellest, mida ta sööb ja kuidas ta toitu hangib. Linnu käitumise jälgimine võib linnu määramist hõlbustada.

Võsaraat See lind sööb pisikesi seemneid, mida nopib maapinnalt. Ta askeldab võsaserval või heki ja lillepeenra ääres, püüdes vaenlastele märkamatuks jääda. Hallhaigur Haigrud söövad kalu, keda nad haaravad noka abil. Neid võib näha kas vee ääres seismas või aeglaselt ja vargsi vees sumamas, valmis napsama ükskõik millist mööda ujuvat kala.


KÄITUMINE

Koduvarblane Varblastele meeldib väikeste lärmakate salkadena koos olla. Nad nääklevad ja sirtsuvad üksteise kõrval, otsides toiduks seemneid ja tillukesi putukaid, näiteks lehetäisid.

Suur-kirjurähn Rähnid on kohastunud just nimelt puu otsas elamiseks. Suurkirjurähn raiub oma pesa jaoks puutüvesse õõnsusi ja sööb puukoore all leiduvaid putukaid.

Saba kasutab ta puutüvele toetumiseks

9

Tugev nokk õõnsuste raiumiseks Lühikesed jalad ja teravad küünised mööda puud ronimiseks


24

METSVINT

Terav sinakas nokk

Valge õlalaik

Roosa rind Hästi roosa Isased metsvindid on enamjaolt roosa värvusega ja hüüavad üksteist kutsudes „vint”. Emased on isaslindudest rohekamad.

Kollane tiivatriip

Tume silmamask

Kooniline nokk Seemnesööja Rohevindid kasutavad oma nokka seemnete koukimiseks, näiteks kibuvitsamarjadest. Toidumajas armastavad nad süüa päevalilleseemneid.

Rohekas kere


ROHEVINT

25

Metsvint Need linnud toituvad maapinnal puude all ja tulevad ka toitmiskohale, kus nokivad teistest lindudest maha pudenenud seemneid. N 채h

Puistud, aiad

tu

d!

Putukad, seemned

14,5 cm

Rohevint Kevadel laulavad rohevindid agaralt puuladvas ja 천hus. Lennates vehivad nad kiiresti tiibadega.

d!

N채

u ht

Puistud, hekid

Seemned, marjad, p채hklid

15 cm


vaatlelinde