Issuu on Google+

TOIDUGA VÄHI VASTU DR. DENIS GINGRAS DR. RICHARD BÉLIVEAU SAINTE-JUSTINE’I HAIGLA MOLEKULAARMEDITSIINI LABOR JA QUÉBECI ÜLIKOOL MONTRÉALIS EESSÕNA DAVID SERVAN-SCHREIBERILT

Prantsuse keelest tõlkinud Helva Payet


Originaali tiitel: Cuisiner avec Les aliments contre le cancer Richard Béliveau, Ph. D. Denis Gingras, Ph. D. Laboratoire de médecine moléculaire Hôpital Sainte-Justine et Université du Québec à Montréal Préface de David Servan-Schreiber Erialaliselt toimetanud Mart Paberit Keeleliselt toimetanud Anu Nõulik © 2006, Éditions du Trécarré Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata. © Tõlge eesti keelde. Helva Payet, 2012 ISBN 978–9985–3–2453–0 Kirjastus Varrak Tallinn, 2012 www.varrak.ee Trükikoda Printon AS

Fotod: Tango: lk 1, 3, 49, 50, 61, 62, 64, 65, 69, 70, 72, 73, 79, 80, 83, 85, 90, 93, 100, 103, 106, 108, 109, 110, 112, 115, 116, 119, 120, 121 Getty Images: lk 116 (teeistandus), lk 121 (kakaopuu) Bureau interprofessionnel des vins de Bourgogne / Eschmann N.: lk 119 (saagikoristus)


Raamat on pühendatud kõigile neile, kes põevad vähki

5

Une question d’environnement… | 1. peatükk


kord

SISU

Eessõna .........................................................................................................................................9 Sissejuhatus ............................................................................................................................ 12

ESIMENE OSA 1. 2. 3. 4.

VÄHK ON HAIGUS, MILLE VASTU TULEB VÕIDELDA IGA PÄEV ...................... 17 VÄHK ON RAKKUDE KESKKONNA PROBLEEM ..................................................... 31 ÜLEKAALULISUS ON KAALUKAS PROBLEEM......................................................... 41 TOITUMINE – VÄHIENNETUSE KESKNE TEEMA.................................................... 51

TEINE OSA 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18.

MEREVETIKAD VIIVAD VÄHI PÕHJA .......................................................................... 63 SEENTE MAAGIA .............................................................................................................. 71 LINASEEMNED – TÕHUS KAITSE VÄHKTÕVE VASTU .......................................... 81 VÜRTSID JA AROOMIAINED: VÄHIENNETUS OLGU ISUÄRATAV! .................... 87 PROBIOOTIKUD EHK PANEME MIKROORGANISMID OMA TERVISE HEAKS TÖÖLE ........................................................................................... 95 KAS OSKATE SÜÜA KAPSAST? ................................................................................. 104 LAUGUD HOIAVAD VÄHI EEMAL .............................................................................. 106 SOJA – VÄHIVASTASE TOIMEGA FÜTOÖSTROGEENE NAGU KÜLLUSESARVEST ................................................................................................... 108 TOMATIGA EESNÄÄRMEVÄHI VASTU – KOGU SALADUS PEITUB KASTMES! .................................................................. 110 MARJAD – VÄHI KURJEMAID VAENLASI ................................................................. 112 TSITRUSELISED – PALJU MUUDKI HEAD KUI C-VITAMIIN................................ 114 ROHELINE TEE KUIVATAB VÄHI ................................................................................ 116 PUNANE VEIN – METUUSALA IGAPÄEVANE KEELEKASTE .............................. 118 ŠOKOLAAD: VÄHI ÄRAHOIDMINE VÕIB OLLA ISEGI VÄGA MAITSEV ......... 120

1. osa | Une question d’environnement…

6


KOLMAS OSA

Retseptid

19. JA NÜÜD PÕLL ETTE JA KÖÖKI!

126

130

141

HOMMIKUSÖÖK JA BRUNCH

LÕUNA- JA ÕHTUOOTED

SUUPISTED

148

164

178

PULJONGID, SUPID,

EELROAD

214

PÕHIROAD

KASTMED

PÜREESUPID

217 GARNEERINGUD

234 SALATID

258 MAGUSTOIDUD

Tänusõnad Bibliograafia Temaatiline register Retseptide loend Retseptide koostisainete loend

271 272 275 277 281


1. osa | Une question d’environnement…

8


Curie instituut on teatanud, et oht haigestuda elu jooksul mõnesse vähivormi ähvardab iga teist prantslast. Ja tõepoolest, me kõik tunneme, et see tõbi võib puudutada meist igaüht. Peame vähi ärahoidmiseks midagi ette võtma ja täiustama juba tekkinud vähkkasvajate ravi meetodeid. Professor Richard Béliveau ja tema kolleeg Denis Gingras on ühed esimestest, kes on pakkunud välja uudse lähenemisnurga vähile ja uusi võimalusi inimese tervise kaitseks. Nad toetuvad oma töös paljudele vähirakkude kohta kogutud andmetele ning lääne- ja idamaade rahvaste hulgas läbi viidud terviseuuringute tulemustele. Järeldus on lihtne: kõik me kanname endas latentseid vähirakke (ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud artikkel väidab, et hoolikal uurimisel võib vähirakke leida näiteks kilpnäärme koes 95 või lausa 100 protsendil „täiesti tervetest” inimestest*). Ometi sureb vähki „vaid” üks inimene neljast. Ülejäänud kolmel käivituvad loomulikud kaitsemehhanismid, mis hoiavad ära latentsete vähirakkude arenemise pahaloomuliseks kasvajaks.

Jaapanis on täheldatud täiesti tervete meeste eesnäärme koes sama palju mikrokasvajaid kui lääne meestelgi. Kuid suremus eesnäärmevähki on Jaapanis kuni kakskümmend viis korda madalam kui läänemaailmas. Ent kui Jaapani mehed emigreeruvad näiteks Ameerika Ühendriikidesse, ühtlustub jaapanlastest emigrantide eesnäärmevähi juhtumite arv õige pea kohalike Ameerika meeste sama vähi juhtumite arvuga. Seega ei kaitse jaapanlasi mitte geenid, vaid miski nende eluviisis. Sama nähtust võib täheldada hiinlannade puhul, kes on kaitstud rinnavähi eest niikaua, kuni nad elavad Hiinas, ent pärast emigreerumist Ameerika Ühendriikidesse või Euroopasse muutub oht surra rinnavähki nende seas sama suureks kui lääne naistel. Maailma Vähiuuringute Fondi eksperdid on jõudnud järeldusele, et tõepoolest, kuni 40% läänemaailma vähijuhtudest oleks võimalik vältida pelgalt toitumisharjumuste muutmisega (ja veelgi enam, kui me end ka rohkem liigutaksime!)**. Sellest lähtudes on Richard Béliveau pühendanud suure osa temale alluva molekulaarbioloogia labori vahendeist toiduainete selliste omaduste uurimisele, mis võiksid aidata organismil

* Black W. C., Welsh H. G. Advances in diagnostic imaging and overestimations of disease prevalence and the benefits of therapy. – New England Journal of Medicine 1993, 328 (17), lk 1237–1243

** World Cancer Research Fund. Food, Nutrition and the Prevention of Cancer: A Global Perspective. World Cancer Research Fund and American Institute for Research on Cancer, London, 2007

EESsõna

9

Une question d’environnement… | 1. peatükk


võidelda vähirakkude vohamise vastu. Koos Denis Gingras’ ja teiste kolleegidega on ta teinud üllatavaid avastusi. Näiteks kuidas rohelises tees sisalduvad katehhiinid takistavad vähirakkude levimist naabruses paiknevatesse tervetesse kudedesse ja nende rakkude kasvuks vajalike uute veresoonte moodustumist. Ja et petersellis on põletikuvastase toimega aine apigeniin, mis mõjub vähirakkudele suisa hävitavalt. Oma uuringutes on nad keskendunud eeskätt sellistele toiduainetele, mis sisaldavad küllalt palju aktiivseid toimeaineid, nii et neist valmistatud toidu söömine (muidugi mõistlikes kogustes) avaldab inimorganismile tervendavat toimet. Neid hämmastas, kui palju selliseid toiduaineid tegelikult on – nelja miljardi aasta pikkuse arengu jooksul on loodus jõudnud välja töötada hoopis rohkem raviaineid, kui neid võib leida kõigist farmaatsiatööstuse kataloogidest kokku. Pikemat aega keskendus Béliveau labor vähiravi meetodeid uurivale molekulaarfarmakoloogiale. See tähendab, et ühe või teise molekuli täpse toime väljaselgitamiseks uurisid tema töörühmad neid molekule ühekaupa. Ent peagi hakkasid nad tänu omandatud kogemustele ja toitumise analüüsimise tulemustele nägema küsimust hoopis teises perspektiivis. Tõepoolest, igas toiduaines on palju keemilisi aineid, mis võivad ühiselt toimides hoida ära vähki.

1. osa | Une question d’environnement…

Aga kui toiduaineid niimoodi kombineerida, nagu on tehtud traditsioonilistes toiduretseptides, võib toiduainete sünergiline mõju olla kaugelt võimsam kui ükskõik millise toiduaine mõju eraldi. Just selsamal põhjusel võimendub näiteks kurkumi toime (põletikku alandav, kasvajarakke hävitav ja uute veresoonte moodustumist takistav) kaks tuhat korda, kui sellele lisada näpuotsatäis musta pipart... Béliveau ja Gingras ütlevad, et Okinawal, kus elavad ühed parima tervisega inimesed maailmas, kasutatakse ühtelugu väljendit Ishokudogen, mis tähendab: „Iga toiduaine on ravim.” Ja tõepoolest, on vähe tegureid, mis mõjutaksid meie bioloogiat samal määral kui toiduained, mida me tarbime kolm korda päevas iga päev... Seepärast armastab Richard Béliveau rõhutada, et kui nüüd, pärast aastatepikkust toitumise ja vähktõve vaheliste seoste laboratoorset uurimist temalt küsitaks, milline toitumine soodustab vähi tekkimist ja arengut kõige enam, vastaks ta kõhklemata: meie tänapäevase läänemaailma toitumisviis! Siin raamatus räägib ta selgesõnaliselt ja veenvalt, milline võiks olla aga selline toitumine, mis aitaks vähki ära hoida. Autorid on siin raamatus läinud pelgalt teoreetilistest mõttearendustest hoopis kaugemale. Meie kujutlusvõimet stimuleerivate toiduretseptidega aitavad nad igaühel meist omaks võtta uut toi-

10


tumisviisi. Nad pakuvad tavapäraste roogade – praetud lihatüki, juustupasta, pizza – asemele uusi toite, milles maitseelamused on ühendatud tervistava toimega. Söögem neid siis iga päev! Retsepte on lihtsaid (nagu näiteks munaroog kurkumiga või läätsesalat) ja on ka veidi keerulisemaid (lõhefilee spinatikattega), ent kõik need retseptid on tõestuseks selle kohta, et iga päev ja kolm korda päevas võib süüa toitu, mis on peale vähivastase toime ka tõeliselt nauditav. Mulle isiklikult meeldivad need toidud koguni palju rohkem kui tavapärane toit, mida ma sõin enne kohtumist vähiga. Inimesed, kes teavad, et ma püüan toituda tasakaalustatult, on minuga esimest korda koos süües tihtipeale üllatunud: „Aga te sööte ju vägagi isukalt!” Justkui oleksin ma pidanud end määrama elu lõpuni dieedile, mis koosneb vaid mõnest riisiterast ja vees keedetud brokolist! Ei, otse vastupidi: süüa siin raamatus kirjeldatud roogasid on tõeline maitseelamus! Kusjuures iga retsepti koostamisel on arvestatud nii vähivastaste toimeainetega kui ka uute tingimustega, mida tänapäevane eluviis meile seab*.

Alustanud kord siin raamatus toodud retseptide järgi söögivalmistamist, hakkasin ma peagi neid roogi teistele toitudele eelistama. Nad valmivad kiiresti, on värviküllased, rikkalikud ning üllatavad sööjat oma hõrgu maitse ja lõhnaga. Need on nii-öelda karakteriga road, mille loomupärased omadused meenutavad mulle kõige enam Richard Béliveaud ennast, keda mul seda raamatut sisse juhatades on suur au ja rõõm lugejale esitleda. Olen kindel, et autori pühendumus teadusele ning tema püüd inimelu toetada ja säilitada muudavad temaga kohtumise teie jaoks sama meeltülendavaks ja põnevaks kui see oli minu puhul. Doktor David SERVAN-SCHREIBER

* Mõnes retseptis soovitatud suhkru, mee ja vahtrasiirupi asemel kasutan ise agaavisiirupit (mis tõstab veresuhkru taset tunduvalt vähem). Liha-, muna- ja piimaroogade valmistamisel kasutan üksnes linaseemnelisandi abil tasakaalustatud omega-3-rasvhappesisaldusega tooteid, mis on n-ö loomulikud: sellised, nagu nad olid kunagi siis, kui kari veel karjamaal söömas käis.

11

Une question d’environnement… | 1. peatükk


enda surelikkust ja seeläbi haavatavust. See on pannud inimest kogu oma arengu vältel püüdlema selle poole, et ta järelkasv oleks kindlustatud, mis on igati mõistetav. Ent lisaks innustab inimlik soov elada edasi ka pärast surma teostama üha hiiglaslikumaid ettevõtmisi, kartmatult vallutama uusi territooriume ja looma poliitilisi alliansse, mis võiksid mälestuse temast igaveseks põlistada. Inimelu mõte ei piirdu enam pelgalt eesmärgiga jääda liigina elama oma järglastes; lisaks tunneb inimene vajadust toota, tegutseda, luua ja kujundada ümbritsevat keskkonda nii, et tema üürikese maise elu saavutused jääksid tulevaste põlvkondade mällu. Kui nüüd vaadata asjale konkreetsemalt, on eneseteostuse otsingud olnud alati seotud tervisega, sest mõistagi: mida pikem elu, seda rohkem on inimesele antud aega, et jõuda oma eesmärkideni. Seepärast pole selles midagi üllatavat, et ammustest aegadest peale on inimese esmamureks (kui mitte kinnisideeks) olnud kindlustada endale hea tervis kogu eluks. Me kipume unustama, et kaasaegne arstiteadus, mis praegu on meie igapäevaelu lahutamatu osa, on inimkonna ajaloo seisukohast vaadates tegelikult üsna hiljutine nähtus ja sai alguse vaevalt pool sajandit tagasi. Tegelikult on inimestel alati tulnud meditsiiniabi puudumist korvata (nii palju kui võimalik) lihtsalt haigustest hoidumisega. Sihikindlale

SISSEjuhatus Inimene on ainuke loomariigi esindaja, kelle jaoks toitumine pole mitte pelgalt ellujäämise tingimus, vaid ka vaimse ja füüsilise heaolu üks tähtsamaid külgi. Toitumisele omistatavast tähtsusest kõneleb ilmekalt hiina kiri – üks inimkonna vanimaid –, milles sõna „toit” tähistav kirjamärk koosneb tegelikult kahest märgist: , mis tähendab „täiustama”, ja – „inimene”. „Inimese täiustamisest” toidu abil mõtisklesid tõenäoliselt ka kreeka filosoofid, kuna sõna „dieet” tuleneb sõnast „diaita”, mis tähendab elukunsti ehk siis kunsti, mis Epikurose õpetuse järgi seisneb pidevas tasakaalu otsimises, et korraga saavutada suurim võimalik nauding ja parim tervis. Veenvaimaks tõendiks neist otsingutest on kahtlemata see tohutu hulk toiduaineid, mida inimene oma arengu vältel on enda tarvis loodusest leidnud, eriti taimede seast. Meie tänaselgi toidulaual oma kindlat kohta säilitanud puu- ja köögiviljad, juurikad, teraviljad ja pähklid on mänginud väga olulist osa nii köögitraditsioonide kujunemisel (ja sellega tihedalt seotud ühiskonna arenemises) kui ka haiguste ennetamisel. Inimese lakkamatut muret selle pärast, kuidas hästi toituda, võib kahtlemata seostada sellega, et inimolend tunnetab teravalt elu ajalikkust ning ise-

Sissejuhatus

12


ennetustegevusele on palju kaasa aidanud aja jooksul kujunenud arusaamine seesuguse toiduvaliku tähtsusest, mis võimaldaks inimesel terve olla ja end hästi tunda. Kahtlemata on sellest tervisliku toitumise ja haiguste ennetamise seosest igaühel midagi kõrva taha panna. On ju mitmed tänapäeva moodsas ühiskonnas levinuimad haigused nagu vähk, suhkurtõbi ning südame- ja veresoonkonnahaigused sageli otseselt seotud eluviisiga, seega enamikul juhtudest välditavad. Ennetustegevus on omandanud elulise tähtsuse, kuna igal aastal sureb nende raskete haiguste tõttu 36 miljonit inimest. Kui midagi ette ei võeta, võib karta, et järgmise põlvkonna oodatav eluiga jääb esimest korda ajaloos eelmise põlvkonna ehk meie eluea pikkusele alla. Eluea lühenemise otsene põhjus on eluviisidest, sealhulgas ebatervislikest toitumisharjumustest tulenevate haigestumiste arvu järsk kasv. Kuigi võib eeldada, et meditsiini edusammud aitavad leevendada krooniliste haigustega kaasnevaid vaevusi, võib lootus elada kõrge eani ja olla sealjuures hea tervise juures (mis on tõenäoliselt iga inimese jaoks tähtsaim tingimus) muutuda suuresti küsitavaks. Me usume siiski, et praegune olukord pole kaugeltki pöördumatu ja et vastupidi, meil on põhjust olla optimistlik. Viimastel aastatel oleme näinud, et inimesed tunnevad üha suuremat

huvi toitumise ja mitmete vähiliikide arenemise vahelise seose vastu. Aina rohkem pööravad inimesed tähelepanu sellele, milliste omaduste ja kvaliteediga toiduained nende lauale jõuavad ning kuidas neid iga päev nii kasutada, et elukvaliteet tõuseks ja risk haigestuda rasketesse haigustesse nagu näiteks vähk väheneks. Kõik see kinnitab, et seost toitumise ja tervise vahel ei võeta enam kui mingit ähmast kujutlust või minevikujäänukit, vaid otse vastupidi – toiduainete omadustele pööravad tähelepanu üha suuremad inimhulgad. Käesoleva raamatu me koostasimegi eesmärgiga veel kord kõigile meelde tuletada, kui palju ikkagi sõltub meie vaimne ja füüsiline heaolu ning haiguste ärahoidmine tervislikust toitumisest. Ühtlasi anname konkreetseid näpunäiteid, kuidas järgida toitumisreegleid igapäevaelus: tuleb kasutada retsepte, mille abil saab valmistada maitsvaid roogasid kiiresti, säästlikult ja lihtsalt. Kui püüame vähki vältida ja seetõttu pöörame erilist tähelepanu oma toitumisele, siis – nagu te võite ise veenduda – avaneb uks uude maitsete ja aroomide maailma, kus on võimalik süüa ühtaegu hästi ja tervislikult.

13

Sissejuhatus


1. osa | Une question d’environnement…

14


ESIMENE osa 1. VÄHK ON HAIGUS, MILLE VASTU TULEB VÕIDELDA IGA PÄEV 2. VÄHK ON RAKKUDE KESKKONNA PROBLEEM 3. ÜLEKAALULISUS ON KAALUKAS PROBLEEM 4. TOITUMINE – VÄHIENNETUSE KESKNE TEEMA


Silmitsi vaenlasega – mis muud kui haarake relvad! Euripides (480–406 eKr), Rhesus.

1. osa | Une question d’environnement…

16


1. PEATÜKK

Vähk on haigus, mille vastu tuleb võidelda iga päev Vähist on saanud üks suurimaid terviseprobleeme, kuna vähk surmapõhjusena on läinud esimest korda mööda südame- ja veresoonkonnahaigustest. Maailma vähistatistika näitajad on jahmatamapanevad (vt tabel 1): iga kolme sekundi tagant üks uus vähidiagnoos ja iga viie sekundi tagant sureb keegi sellesse haigusesse. Kusjuures miski ei näita, et olukord võiks lähiaastatel paraneda – praeguste hinnangute järgi rikub vähk elu kahel inimesel viiest ning hoolimata kõigist jõupingutustest, tahtejõust ja lootusest selles võitluses peale jääda on viis aastat pärast diagnoosi elus vaevalt pooled haigestunuist. Vähk on keeruline haigus ja ravi on keerukas, eriti kui haigus leitakse juba hilisstaadiumis, mida paraku juhtub liiga sageli. Kui kirurgia, kiiritus- ja keemiaravi alal saavutatud edu võimaldab mõningate vähiliikide küllalt tõhusat ravi, siis paraku selliste laialt levinud liikide puhul nagu kopsu- või käärsoolevähk, mis põhjustavad igal

aastal tuhandete ja tuhandete inimeste surma, on lootust ellu jääda vaid 25%-l haigestunuist.

VÄHISTATISTIKA Québecis/Prantsusmaal 100/760 uut diagnoosi päevas 50/410 surmajuhtu päevas (Allikas: Missions interministérielles de lutte contre le cancer – aasta koguarv jagatud 365)

Kogu maailmas 1 uus vähijuht iga 3 sekundi järel 1 surm iga 5 sekundi järel

Tabel 1

17

Vähk on haigus, mille vastu… | 1. peatükk


VÄHK ON PAHATIHTI SEOTUD

ENNETUS JA RAVI: VÄHIVASTASE VÕITLUSE KAKS TAHKU

HARJUMUSTEGA EHK ELUSTIILIGA

Meie suhtumine vähki kipub olema fatalistlik, nagu kajastaksid hirmuäratavad statistikanäitajad midagi vääramatut, mida keegi ei saa muuta ja et olukorraga tuleb lihtsalt leppida. Ometi on täiesti võimalik vähi vastu aktiivselt võidelda, ootamata kuni haigus areneb staadiumini, kus ainukeseks võimalikuks lahenduseks jääb operatsioon ja kiiritus- või keemiaravi: kasvajarakkude areng on vaja peatada algstaadiumis, veel enne kui haigus on jõudnud end avaldada (vt joonis 1). Piisab sellest kui võtta omaks mõned igapäevased käitumisreeglid, sest nagu vähktõve peamiste põhjustajate üksikasjalik analüüs näitab, on ligi kaks kolmandikku haigusjuhtudest otseselt tingitud elustiilist ja käitumisest. Seega saab igaüks ise oma haigestumist ära hoida. Parim näide selle kohta on loobumine suitsetamisest. Suitsetamine üksi põhjustab juba kolmandiku kõigist vähkkasvajatest! Peale suitsetamise mõjutavad vähi tekkimist ka muud tegurid, eriti meie toidulaud, sest sellest, mida me sööme, sõltub arvukate vähiliikide areng. Võimalused vähi ärahoidmiseks on seega väga head, kuid on vaja mõista, kui tähtis on neid ka kasutada selle haiguse vastu võitlemiseks.

1. osa | Vähk on haigus, mille vastu…

Keemiaravi Toitumine 30%

UV 2%

Suitsetamine 30%

Tuvastamatud kasvajad

Saastatus 2%

Narkootikumid ja alkohol 5%

Nakkused 5%

Tervistkahjustav töö 5%

Kirurgia

Kiiritusravi

Tuvastatavad kasvajad

Ülekaal ja liikumisvaegus 5%

ENNETUS

RAVI Joonis 1

TOITUMISE MÕJU VÄHI TEKKELE JA ARENGULE

Selles, et vähi tekkes ja arengus mängib otsustavat rolli toitumine, ei ole enam vähimatki kahtlust. Erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas maailma vähiuuringute fondi vähieksperdid arvavad, et umbes kolmandiku vähiliikide areng on otseselt seotud ebatervisliku toitumisrežiimiga, kust taimset päritolu tooted (puu- ja köögiviljad) kas puuduvad üldse või ei ole neid küllaldaselt. Teisisõnu, enamikku

18


TOITUMISE MÕJU VÄHI TEKKIMISELE Koht statistika edetabelis

Vähiliik

(esinemus)

Juhtumite üldarv maailmas

Võib vältida toitumisega:

(miljonites)

pessimistlik hinnang (%)

optimistlik hinnang (%)

1

Kopsuvähk

1320

20

33

2

Maovähk

1015

66

75

3

Rinnavähk

910

33

50

4

Käärsoolevähk, pärasoolevähk

875

66

75

5

Suukoopavähk, neeluvähk

575

33

50

6

Maksavähk

540

33

66

7

Emakakaelavähk

525

10

20

8

Söögitoruvähk

480

50

75

9

Eesnäärmevähk

400

10

20 Tabel 2

meie tänapäeva ühiskonda ohustavaid vähiliike põhjustab ühekülgne dieet, kusjuures seedeelundkonna (söögitoru, magu, käärsool) vähkkasvajate tekkimine on kolmel neljandikul juhtudest otseselt seotud vale toitumisega (vt tabel 2). Iseäranis hirmuäratav on statistika maovähi kohta, mis surma põhjustajana paikneb pärast kopsuvähki teisel kohal: kui kopsuvähk on 85% ulatuses otseselt seotud suitsetamisega, siis 75% maovähi juhtude põhjuseks on vaieldamatult ebaõige toitumine. Sama näitavad mujale elama läinud inimestega tehtud arvukad uuringud: ka muude levinud vähiliikide nagu näiteks rinna- või eesnäärmevähi areng sõltub samamoodi toitumisest, mis hinnangute kohaselt on

vähkkasvaja vohamise valdavaim põhjus (vt teksti raamis lk 20). Käärsoole-, rinna- ja eesnäärmevähi juhtude murettekitav sagenemine arenenud tööstusriikides on jällegi ilmekas ja kurb näide selle kohta, kui suurt osa mängib vähirakkude tekkimises ja arengus toitumine. Et nii on läinud, tuleks meil rohkem tähele panna asjaolu, kui oluline ikkagi on muuta igapäevaseid toitumisharjumusi vähivastase võitluse esmase meetmena ja varustada keha ainetega, mida on vaja vähi ärahoidmiseks.

19

Vähk on haigus, mille vastu… | 1. peatükk


TOITUMINE JA RINNAVÄHI ENNETUS Põhja-Ameerikas haigestub rinnavähki üks naine üheksast ehk 12% naistest. Ehkki viimastel aastatel on pühendatud palju tähelepanu mõnele rinnavähki põhjustavale geenimutatsioonile (geenid BRCA1 ja BRCA2), tasub silmas pidada, et nimetatud mutatsioone võib leida üksnes ühel naisel 300-st ehk 0,3%-l naistest (aškenazi juutide seas on vastav näitaja küll tunduvalt kõrgem – defektse geeni kandjaks on üks naine 40-st ehk 3% naistest). Teisalt on uuringud näidanud, et otsustavat osa rinnavähi arengus mängivad elustiil ja käitumuslikud valikud, eriti toitumisharjumused. Arvukad statistilised uuringud on näidanud, et näiteks Aasia naised, kelle seas rinnavähi juhtude arv on üks madalamaid maailmas, hakkavad pärast emigreerumist läänemaadesse haigestuma neli korda sagedamini; see haigestumisjuhtude arvu järsk kasv on otseselt seotud muutustega nende toitumises. Läänemaailma ja Aasia toidutraditsioonid on paljuski erinevad ja juba ammu on kahtlustatud, et lääne elustiili omaksvõtt põhjustab vähijuhtude arvu suurenemist. Näiteks on praeguseks kindlaks tehtud, et Aasia naistel vähendab oluliselt rinnavähi riski igapäevane sojat sisaldav toit, mida nad söövad varases lapsepõlves, enne puberteeti ja puberteedi ajal. Samuti vähendab vähkkasvajate levikut idamaades merevetikate (vt peatükk 5) ja ristõieliste sugukonda kuuluvate juurviljade tarvitamine, neil toiduainetel on Aasia toiduretseptides kindel koht. Järgmiseks rinnavähi arengut soodustavaks faktoriks lääne naiste seas on tarbitavad toidurasvad; nimelt suurendab haigestumisriski läänemaailma toitumiskultuurile omane küllastatud rasvhapete ülekaal ning polüküllastamata omega-3- (vt peatükk 7) ja monoküllastamata rasvhapete vähesus toidus. Pealegi põhjustab küllastatud rasvhapete liigne tarbimine ülekaalulisust, mis omakorda, nagu on näidanud viimaste aastate uuringud, suurendab vähki haigestumise riski lausa kaks korda. Kirjeldatud vaatluste põhjal võib järeldada, kui suur on toitumise osa rinnavähi ennetamisel ja kuivõrd tähtis on muuta oma seniseid läänelikke toitumisharjumusi; sealhulgas peaks laste ja teismeliste igapäevases toidus olema rohkem sojat ning täiskasvanute toidus rohkem ristõielisi köögivilju ja omega-3-rasvhappeid sisaldavaid toiduaineid.

1. osa | Vähk on haigus, mille vastu…

20


KUI DR. JEKYLLIST SAAB MR. HYDE...

VÄHK ARENEB TEATUD HULGA MUTATSIOONIDE TULEMUSENA

Kliiniliselt tuvastatav vähkkasvaja ei ole nähtus, mis tekib üleöö. Tegemist on pikaajalise protsessi tulemusega, mille käigus normaalsed rakud on mitu korda muundunud ja vähehaaval omandanud võime hakata organismi kaitsesüsteeme eirates ümbritsevates kudedes vohama. Normaalse raku muundumist vähirakuks võib võrrelda lapse isiksuse arenguga: mõnest normaalsest lapsest võib täisealisena saada kurjategija, kuigi keegi ju ei sünni kurjategijana. Lapsest kasvab kurjategija vaid teatavate asjaolude kokkulangemisel – ümbruskonna mõju, kogetud vaimne ja/või füüsiline vägivald... Sama võib väita ka vähktõve kohta: suurem osa vähiliikidest areneb täiesti normaalsetest rakkudest, mille omadused mingi „trauma” või muu sündmuse ajel käivituvate geeni- ehk DNA-mutatsioonide tulemusel muutuvad. Kusjuures neid mutatsioone tuleb ette suhteliselt sageli: sündmuse käivitamiseks piisab sellest, et organismi satub teatav hulk vähkitekitavaid aineid, viirusi, kiirgust või vabu radikaale, mis põhjustavad DNA kahjustusi ja raku väärarengut. Mõnel juhul on väärarenenud rakud ka pärilikud ja tegu on kaasasündinud defektiga. Siinjuures on oluline mõista üht: olgu väärarenenud rakud pärilikud või muul viisil tekkinud, iseenesest ei ole nad veel vähitekitajad, küll aga võivad

Normaalne rakk Esimene mutatsioon (pärilik või omandatud)

Teine mutatsioon (mitteaktiivne mikrokasvaja)

Kolmas mutatsioon (vähieelne kasvaja)

Neljas mutatsioon (halvaloomuline kasvaja)

Üldjuhul tekib vähk ühest rakust (monoklonaalselt). Normaalne rakk muutub halvaloomuliseks ja hakkab seejärel metastaase külvama rea etappide tulemusena, kusjuures iga etappi kontrollib eraldi geen. Pärilikku vähktõppe haigestunud inimestel on esimene mutatsioon kaasa sündinud. Joonis 2

selleks saada. Et tõepoolest areneda vähistaadiumini vajavad seesugused rakud väärarengut ergutavat ja toetavat keskkonda. Praktikas aga, nagu on üksikasjalisemalt lugeda järgmises peatükis, pole vähieelseid rakke ümbritsev keskkond vähirakkude arenguks kuigivõrd soodus. Seetõttu peab vähieelne rakk selleks, et muunduda vähirakuks, ületama arvukaid tõkkeid. Ta peab õppima paljunema ilma välise

21

Vähk on haigus, mille vastu… | 1. peatükk


abita, oskama kõrvale hoida immuunsüsteemi järelevalve alt ning, mis on väga tähtis, saama oma valdusse teda vajaliku toidu ja hapnikuga varustava veresoontevõrgustiku. Iga järgnev etapp on tema jaoks raske ülesanne, mille lahendamiseks läheb vaja uut mutatsiooni, mis annaks talle uue kasvueelise. Kui vähieelsel rakul see õnnestub, muutub ta järjest ohtlikumaks. Teisisõnu, muundunud rakk omandab vajaliku jõu arenguks ja ümbritsevatesse kudedesse tungimiseks üksnes pärast paljusid mutatsioone; pikka protsessi,

mis päädib siirete levimisega üle kogu organismi (joonis 2). Sellest võib järeldada, et normaalse raku jaoks on vähistaadiumi jõudmine raske ja keeruline protsess. Seda asjaolu saab kasutada vähktõve ärahoidmiseks. Kui välja arvata teatud mutatsioonid, mis võivad osutuda saatuslikeks (ja tihtipeale tekitavad vähktõve juba varases lapsepõlves), on enamikul inimestest, kelle organismis vähieelsete rakkude mutatsioonid on toimunud või kel on vähktõve tekkeks pärilikud eeldused, võimalus vältida haiguse arengut,

PIKK ARENG, MILLE VÄLTEL ON VÕIMALIK SEKKUMINE

Vähieelne seisund

Vähktõve arengufaas Terveks saamine

Vähkkasvaja areng Normaalne rakk

Muundunud rakk

Mikrokasvaja

Mutatsioon

1–40 aastat

Vähiennetus

Kliiniline tuvastamine

Surm

0,1–2 aastat

Ravi Joonis 3 1. osa | Vähk on haigus, mille vastu…

22


võttes omaks elustiili, mis pärsib väärarenenud raku edasisi mutatsioone ja kujunemist ohtlikuks vähirakuks. Ja siin on abiks õige toitumine: meie igapäevane toidulaud võib luua vähirakkude arenguks nii ebasobiva keskkonna, kus vähieelsetel rakkudel pole võimalustki kujuneda küpseteks kasvajarakkudeks.

hieelsetes rakkudes ei toimu selliseid mutatsioone, mis muudaksid need küpseteks vähirakkudeks. Kuid niipea kui küpse vähiraku aste on saavutatud, hoogustub kasvaja areng ning see võib mõne kuu või aastaga jõuda kliiniliselt avastatava kasvaja staadiumisse. Siis on vaja, et arst kiiresti vahele astuks vältimaks siirete levikut üle kogu organismi (joonis 3). Vähki võib võrrelda keerulise puslega, kus iga tükk tähistab üht olulist mutatsiooni, millest sõltub vähirakuks saamine (joonis 4). Selle pusle kõigi tükkide kokkusaamine on vähieelse raku jaoks pikk ja keeruline ülesanne. Ent niipea kui pusle on koos, kulgeb kõik väga kiiresti – haigus hoogustub, jõuab peagi viimasesse staadiumi ja lõpeb kahjuks sageli patsiendi surmaga. Niisiis, miks mitte ära kasutada seda pikka arenguperioodi välismõjude suhtes veel tundlike vähieelsete rakkude sihipäraseks ründamiseks, et nad ei saaks oma valdusesse kõiki mõrtsukpusle kokkupanekuks vajalikke koostisosi. Seesugune ennetustegevus on võimalik seda enam, et paljud meie elustiilist sõltuvad mõjutegurid võivad ühe või teise kasvaja arengut vägagi pidurdada ehk teisisõnu, luua sedavõrd vaenuliku keskkonna, et kasvajarakkude arengu protsess sumbub juba eos ning vähieelsel rakul ei jää muud valikut kui püsida vagusi. Tähtsat osa mängib seejuures just toitumine.

VÄHKTÕBI ON HAIGUS, MILLE VASTU TULEB VÕIDELDA SIIS, KUI TA ON VEEL VÕIDETAV

Vähieelse raku muundumine vähirakuks on sedavõrd raske ja aeglane protsess, et kliiniliselt tuvastatav haigus võib välja kujuneda alles mitme aasta või isegi aastakümne pärast, kusjuures selle perioodi vältel on vähieelsed rakud välismõjude suhtes eriti tundlikud (joonis 3). Mutatsiooniga rakk vajab paljunemiseks, kuni moodustub vähemasti 1 mm3 suurune vähieelne kasvaja – n-ö mikrokasvaja, mis koosneb sadadest tuhandetest veel kliiniliselt tuvastamatutest ja esialgu healoomulistest rakkudest –, (keskmiselt) kuus aastat. Paljud vähieelsed rakud jõuavad inimelu jooksul mikrokasvaja staadiumisse ilma seejuures haigust tekitamata. Näiteks, kolmandik neljakümneaastastest naistest elab mikroskoopiliste rinnakasvajatega ja ligi 40% samaealistest meestest mikrokasvajatega eesnäärmes. Need healoomulised kasvajad võivad jääda aastateks mitteaktiivsesse olekusse, kuni neid moodustavates vä-

23

Vähk on haigus, mille vastu… | 1. peatükk


kapsa ja laukudest küüslaugu koostises olevad fütokeemilised ained hoogustavad vähki tekitavate ainete väljutamist organismist, pärssides samal ajal vähirakkude arengut ja kutsudes esile apoptoosi ehk programmeeritud rakusurma (vähirakud saavad käsu iseennast hävitada). Või võtame marjad ja rohelise tee, mis sisaldavad angiogeneesi (mikrokasvajate arenguks ja levikuks vajalike uute veresoonte loomist) tõkestavaid molekule. Mõistagi moodustavad need näited vaid väikese osa tervikust, kuna taimset päritolu vähivastaseid toiduaineid leidub looduse varaaidas ohtrasti – nimetagem veel tsitruselisi, sojat ja isegi šokolaadi (samuti loodusest saadav toode), mille koostises on vähieelse raku arengus aktiivselt osalevate võtmeensüümide tegevust pärssivaid ja vähkkasvaja arengut tõkestavaid fütokeemilisi aineid. Nõnda on toiduainetes sisalduvate vähivastaste molekulide kindlakstegemine ja kirjeldamine endiselt kuum teema, seda näitavad kümned tuhanded viimastel aastatel avaldatud teadusartiklid. Siit ka järeldus: palju vähivastaseid molekule sisaldavate toiduainete tarbimine võimaldab hästi ära kasutada vähieelsete rakkude pikaajalist väheaktiivset olekut (kuniks nood pole muundunud veel küpseteks vähirakkudeks) ja neid pidevalt rünnata, et pärssida nende arenguks ja ümbritsevatesse kudedesse tungimiseks vajalike mutatsioonide teket (joonis 5). Toitumise vähkiennetav

VÄHKTÕVE PUSLE

Geneetiline ebastabiilsus

Edasitungimine

Autonoomne kasv

Angiogenees

Piiramatu paljunemise võime

Joonis 4

EI MINGIT KÜLALISLAHKUST VÄHILE

Kõige enam vähendavad vähktõppe haigestumise ohtu taimset päritolu toiduained. Enam kui kakssada epidemioloogilist uuringut on näidanud, et isikuil, kes tarbivad hulgaliselt puu- ja juurvilju, teraviljatooteid, vürtse ja rohelist teed, on oht vähki haigestuda kaks korda väiksem kui neil, kes tarbivad neid vaid aeg-ajalt. Nimetatud toiduainete vähivastane toime tuleneb sellest, et nad sisaldavad väga palju fütokeemilisi komponente – molekule, mis blokeerivad mitmeid vähieelse raku kasvuks vajalikke protsesse. Näiteks ristõielistest köögiviljadest

1. osa | Vähk on haigus, mille vastu…

24


LOODUS – VÄHIVASTASE TOIMEGA ÜHENDITE RIKKALIK VARAAIT Kuna taimedel pole jalgu, et kallaletungijate eest põgeneda, on nad olude sunnil vaenulikus keskkonnas ellujäämiseks välja töötanud terve arsenali keemiarelvi. Kallaletungijate tagasilöömiseks „keemiasõjas” sisaldavad taimed molekule, mil on tugev bakteri-, putuka- ja seenevastane toime. Lausa erakordses koguses leidub neid molekule juurviljade ja eriti puuviljade koores, kus nende loomulik ülesanne on kanda hoolt rakutuumas paikneva geneetilise materjali puutumatuse ja seeläbi liigi säilimise eest. Selle mehhanismi ere näide on kahtlemata viinamarjakestas sisalduv resveratrool – tugeva seenevastase toimega molekul, mis pärsib mikroseente vohamist marjades. Aga kuna nimetatud molekulidel on peale organismide omavahelises olelusvõitluses avalduva mõju ka oluline vähivastane toime, võiksime tarbida neid sisaldavaid toiduaineid vähi ärahoidmiseks iga päev. Nagu on näidanud arvukad etnofarmakoloogilised* uuringud, sisaldab taimemaailm lisaks kõrge toiteväärtusega molekulidele veel terve andmepangatäie tervisele üldiselt kasulikke ja samas tugeva vähivastase toimega komponente. Lausa suurepäraseid tulemusi on näidanud keerukama ehitusega molekulid (taksool, vinkristiin, vinblastiin), mida võib kasutada otse looduslikul kujul ka hilises staadiumis diagnoositud vähi puhul. Lisaks võib taimset päritolu molekule kasutada eeskujuna tunduvalt mõjuvõimsamate derivaatide (etoposiid, irinoteksaan, dotsetakseel) valmistamisel. Pole vaja arvata, et taimset päritolu vähivastaste molekulide osa ravis on tühine, pärineb ju üle 60% tänapäeval haiglates kasutatavaist ja palju inimelusid päästnud keemiaravi preparaatidest ühel või teisel viisil looduslikest allikatest! * Etnofarmakoloogia on teadus, mis traditsioonilise rahvameditsiini kogemustele tuginedes uurib aktiivsete looduslike molekulide olemasolu taimedes ja nende kasutamist ravi otstarbeks.

toime ei piirdu pelgalt vähi tekke tõkestamisega (primaarse ennetusega). Õige toitumisega on võimalik ära hoida ka keemiaravi üle elanud vähirakkude retsidiivset arengut eluohtlikeks kasvajateks.

Teisisõnu, rohkesti köögivilju sisaldava toidu tarbimine mõjub vähieelsetele rakkudele nagu igapäevane ja seejuures inimese jaoks mittemürgine keemiaravi, mille käigus köögiviljades sisalduvad

25

Vähk on haigus, mille vastu… | 1. peatükk


OASUPP

PULJONGID, SUPID, PÜREESUPID


Oasupp 4 portsjoni jagu Valmistamise aeg: 1 tund 15 minutit Keerukus: keskmine

3 supilusikatäit oliiviõli 100 g (⅔ teeklaasi) kuubikuteks lõigatud porrut 80 g (½ teeklaasi) kuubikuteks lõigatud sibulat 100 g (½ teeklaasi) kuubikuteks lõigatud porgandit 100 g (½ teeklaasi) kuubikuteks lõigatud suvikõrvitsat 50 g (¼ teeklaasi) kuubikuteks lõigatud sellerit 1,5 liitrit (6 teeklaasitäit) vett Sool 150 g kartulit 50 g (⅓ teeklaasi) 2 cm pikkusi aedoa lõike 75 g (½ teeklaasi) konserveeritud valgeid ube (loputatud ja nõrutatud) 75 g (½ teeklaasi) küpset, seemneosata, jämedalt hakitud tomatit PISTOU-KASTE

3 küüslauguküünt 160 g (1 teeklaasitäis) värsket basiilikut 6 supilusikatäit oliiviõli Kuumutage oliiviõli suures potis. Praadige läbi porrulauk, sibul, porgandid, suvikõrvits ja seller, tugeval tulel umbes 5 minutit. Valage peale vesi ja pange soola. Lisage kartul ja keetke 25 minutit väikesel tulel. Lisage roheline aeduba, tomat ja valged oad. Keetke 10 minutit. Et valmistada pistou-kastet, peenestage küüslauk ja basiilik uhmris; kallake (väga aeglaselt) peale oliiviõli. Valage pistou-kaste keeva supi sisse ja laske keeda veel 2 minutit. Serveerige. Jean Vachon, meisterkokk – õppejõud Québeci hotellinduse koolis

Retseptid | 155

Sibula-küüslaugu supp 6 portsjoni jagu Valmistamise aeg: 1 tund Keerukus: keskmine

Kui teile meeldib paksem supp, lisage sibula-küüslaugu segule enne puljongi lisamist 1 supilusikatäis jahu. 60 ml (¼ teeklaasi) oliiviõli 8 õhukesteks ümmargusteks viiludeks lõigatud keskmist sibulat 3–4 peenelt hakitud küüslauguküünt 1,5 l (6 teeklaasitäit) loomalihapuljongit Värskelt jahvatatud sool ja pipar 2 supilusikatäit kuivatatud peterselli 2 teelusikatäit kuivatatud majoraani 6 täisteranisust saia viilu 200 g (1⅓ teeklaasi) riivitud Gruyere’i või Cheddari juustu Ajage praeahi kuumaks. Pidevalt segades, pruunistage sibul kergelt oliiviõlis. Lisage küüslauk ja praadige 1 minut. Kallake puljong peale. Soola ja pipart, seejärel lisage petersell ja majoraan. Ajage keema ning laske podiseda ilma kaaneta 20 minutit. Samal ajal röstige sai praeahjus või rösteris. Eemaldage koorik ja lõigake viilud ahju minevate gratineerimiskausside järgi parajaks. Kallake supp kaussidesse. Peale asetage saiaviil ja riputage sellele juustu. Küpsetage praeahju ülemisel restil, kuni juust hakkab podisema ja tõmbub ilusaks kuldpruuniks. Richard Béliveau

puljongid, supid, püreesupid

Oasupp Sibulaküüslaugu supp


Burgundia

Salat

marjasupp

troopilistest puuviljadest

4 portsjoni jagu Valmistamise aeg: 20 minutit Keerukus: lihtne

150 g (¾ teeklaasi) mett 175 ml (¾ teeklaasi) Burgundia punast veini 1 kaneelivars Värskelt jahvatatud pipar 100 g (⅔ teeklaasi) mustikaid 100 g (⅔ teeklaasi) vaarikaid 100 g (⅔ teeklaasi) maasikaid 100 g (⅔ teeklaasi) mustikaid 100 g (⅔ teeklaasi) põldmarju või jõhvikaid Keetke mett 8 minutit. Lisage vein ja kaneelivars. Pipart, keetke veel 5 minutit. Kallake marjadele peale ja pange külmkappi jahtuma. Serveerige magustoidukausikestes. Eric Harvey, meisterkokk – õppejõud Québeci hotellinduse koolis

Burgundia marjasupp Salat troopilistest puuviljadest

4 portsjoni jagu Valmistamise aeg: 15 minutit Keerukus: lihtne

100 g (½ teeklaasi) mett ½ teelusikat peenelt hakitud värsket ingverit 100 g (½ teeklaasi) kuubikuteks tükeldatud ananassi 2 viiludeks lahutatud apelsini 1 viiludeks lahutatud laim 2 kuubikuteks tükeldatud mangot 1 viiludeks lahutatud mandariin Kuumutage ingveriga segatud mett umbes 2 minutit. Segage suures kausis kokku kõik puuviljad ja kallake peale kuum mesi. Katke kinni ja laske marineerida 12 tundi külmkapis. Seejärel serveerige. Eric Harvey, meisterkokk – õppejõud Québeci hotellinduse koolis

magustoidud Retseptid | 266


BURGUNDIA MARJASUPP


/toidugavahivastu