Issuu on Google+


Kordustrükk väljaandest: Claire Hallik. Silmuskudumine. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957.

Täname Liann Lõngasid pehmete lõngade eest Näidislapid kudusid: Aet Terasmaa, Liia Tammes, Kai Tõnspoeg, Helen Idarand, Terje Võrk Kujundanud Janika Vesberg Kaane kujundanud Mari Kaljuste Näidislapid pildistanud Tõnu Palts Erialaliselt toimetanud Terje Võrk Korrektuuri lugenud Mari Klein Kujundus © Kirjastus Varrak, 2009 ISBN 978–9985–3–1943–7 Kirjastus Varrak Tallinn, 2009 www.varrak.ee Trükikoda Printon AS

Palume autori pärijatel pöörduda kirjastuse poole, et saaksime tasuda vastavalt väljakujunenud tavadele.


SISSEJUHATUS

Selles käsiraamatus on kirjas kõik tuntumad kudumistehnika põhivõtted, mida on illustreeritud fotodega koekirjadest. Kudumistehnikaid on käsitletud õppemetoodilises järjestuses, alustades ülesloomisega ning üle minnes lihtsatele põhikudedele ja lõpetades keeruliste kudumistehnikatega. Käsiraamat annab vajalikke algteadmisi silmuskudumise töövõtete õppimiseks, põhjalikke kirjeldusi üksikute kudumistehnikate kohta ja suure hulga pildimaterjali erinevatest koekirjalistest pindadest. Raamatus on näidatud joonistega 12 ülesloomisvõtet, nende hulgas ka narmastega ülesloomine (foto 223), 227 koekirja fotot, 224 tehnilist kudumiskirja ja 185 töövõtte joonist. Iga joonise juurde on lisatud tingmärk, millega see töövõte on tehnilisel kudumiskirjal märgitud. Koekirjad on omakorda jaotatud rühmadeks tehniliste võtete järgi ning esitatud järgmiselt: 1) põhikoed – 42 koekirja (fotod 1–42); 2) koekirjad silmade kasvatamise ja kokkukudumisega – 36 koekirja (fotod 43–78); 3) lõngajooksudega koekirjad – 21 koekirja (fotod 79–99); 4) patentkoed – 6 koekirja (fotod 100–105); 5) pikkade silmadega koekirjad – 24 koekirja (fotod 106–129); 6) nupulised koed – 6 koekirja (fotod 130–135); 7) ületõstetud silmadega koekirjad – 3 koekirja (fotod 136–138); 8) pits koed – 30 koekirja (fotod 139–168); 9) palmikkoed – 12 koekirja (fotod 169–180); 10) vikkelkoed– 18 koekirja (fotod 181–198); 11) nöörkoed – 6 koekirja (199–204); 12) mitmevärvilised koed – 8 koekirja (205–212);

12) lapilised koed – 2 koekirja (213–214); 14) kahekordsed koed – 3 koekirja (215–217); 15) narmaskoed – 10 koekirja (218–227). Igas koetehnika rühmas on toodud peale põhikoekirjade ka näiteid samas tehnikas tehtud äärekirjadest. Raamatus on antud kokku 48 äärekirja (fotodel 21, 24, 27, 30, 39, 57, 60, 63, 66, 75, 76, 78, 84, 108, 111, 114, 117, 120, 123, 132, 135, 141, 144, 165, 168, 171, 174, 195, 198 ja 210). Äärekiri koos põhikoekirjaga on näidatud fotodel: 73, 81, 99, 129, 183, 186, 189, 192, 201, 202, 203, 204, 206, 207, 208, 209, 211 ja 212. Mõned äärekirjad sobivad ka teises tehnikas tehtud koekirjadele. Äärekirja ja põhikoekirja valikul peab arvestama nende omavahelist sobivust, et need koos moodustaksid terviku. Lihtsa põhikoe juurde on soovitav kasutada rikkalikult kujundatud äärekirja ja vastupidi. Igast koekirjast on koostatud tingmärkidega tehniline kudumiskiri ning peale selle on iga koekirja kohta antud sõnaline kudumisõpetus. Sõnalist õpetust ning selle täienduseks kuuluvaid jooniseid tuleb jälgida väga tähelepanelikult ja täpselt, kuna sellest oleneb töö õige tulemus. Iga koekirja sõnalise õpetuse alguses on nimetatud ühe kirjakorra* silmade arv ja sellele lisaks ääresilmad. Rea alguses nimetatud silmad kootakse kuni märgini ×, mis näitab kirjakorra algust. Pärast seda kootakse silmad kuni järgmise märgini, mis näitab kirjakorra lõppu.

* Kirjakord – korduv silmade arv. (Toim.)

3


Siitpeale korratakse neid kahe märgi vahelisi silmi nii mitu korda, kui seda määrab koetüki (näiteks kampsuni selg, esitükk jne.) vajalik laius. Viimase kirjakorra järel (koetüki äärel) kootakse need silmad, mis on märgitud rea lõpus. Ääresilmade arvust oleneb, kas kiri kujuneb koetüki äärtel sümmeetriliseks või mitte. Nende koekirjade ääred, millele on lisatud juurde rohkem kui kaks ääresilma, lõpevad sümmeetriliselt. Kui üleminek ühelt koetükilt teisele peab toimuma kirja katkestamata, siis võetakse silmade arv kirjakordade viisi ja lisatakse saadud arvule juurde ainult kaks silma ning iga rea alguses ja lõpus kootakse üks ääresilm. Sõnaline õpetus ja tehnilised kudumiskirjad on koostatud edasi-tagasi kudumiseks, välja arvatud koekiri 221 (kindakiri), mis on mõeldud ringselt kudumiseks. Kui edasi-tagasi kudumiseks koostatud koekirjade sõnalist õpetust soovitakse kasutada ringselt kudumiseks, siis kootakse ainult märkide vahelised silmad, ääresilmi juurde lisamata. Sel puhul kõik edasiread (1, 2, 5 jne.) kootakse täpselt nii, nagu need on antud. Tagasiridade (2, 4, 6 jne.) kudumist alustatak-

4

se rea lõpust ning kõik silmad kootakse vastupidiselt, s.t parempidi silm kootakse pahempidi ja vastupidi. Käsiraamatus esitatud koekirjade – loomisel on olnud eeskujuks ka eesti rahvuslikud kudumistehnikad. Nende eeskujul on loodud vikkelkoed (fotod 189–198) ja nöörkoe põhivõtte järgi koekirjad (fotod 199–202). Rahvuslikest kudumistehnikatest on esitatud veel lapilised koed (fotod 213 ja 214), ülesloomine nr. 9 ja nn. kihnu keerukord (fotod 195, 198 ja 223). Rahvusliku nn. roositud kirja näitena on toodud koekiri fotodel 211 ja 212. Rahvuslikest mitmevärvilistest kudedest on esitatud koekiri fotol 209, mille koostamisel on kasutatud muhu suka värve ja põhitehnikat. Teisi siledapinnalisi, mitmevärvilisi ning rikkaliku ornamendiga kujundatud rahvuslikke koekirju pole ruumi puudusel esitatud. Loodan, et raamatus käsitletud kudumistehnikate tundmaõppimine aitab veelgi tõsta meie vabariigis toodetavate silmkoeliste esemete taset. Autor


1

ÜLDISI NÄPUNÄITEID

Kudumismaterjaliks kasutatakse villaseid, puuvillaseid, linaseid, siid- ja mitmesuguseid ehislõngu (frotee ja tombulised lõngad). Alustades kudumist tuleb arvestada kootava eseme otstarvet ja materjali ning vastavalt sellele valida sobiva jämedusega vardad. Vardad on mitmesuguse jämedusega ning märgitud vastavalt numbritega (joonis 1).

2

3

4

5

Joonis 1.

Varda numbri kindlaksmääramiseks torgatakse vardaga paberisse auk, mille läbimõõt millimeetrites näitab varda numbrit. Olenevalt esemest, toimub kudumine kahe vardaga edasi-tagasi ridades või mitme vardaga ümberringi. Edasi-tagasi kudumisel kasutatakse kahte 35–45 cm pikkust varrast, mille üks ots on varustatud nupuga. Ümberringi kudumisel kasutatakse mitut 20–23 cm pikkust ning peenema otsaga varrast. Varda jämedusest oleneb koe tihedus. Kui kasutatakse erineva jämedusega vardaid ühe ja sama materjali kudumisel, siis saadakse ka vastavalt varda jämedusele erineva tihedusega kude. Sellepärast peab tööd alustades kuduma proovilapi, mille järgi arvestatakse välja koetüki kudumiseks vajalik silmade ja koe ridade arv. Ülesloomiseks vajaliku silmade arvu kindlaksmääramiseks kootakse enne proovilapp: luuakse üles umbes 20 silma ning kootakse 5–10 cm koekirja sama lõnga ja samade varrastega, mida hiljem kasutatakse kudumisel.

Proovilappi triigitakse läbi niiske riide, venitatakse kergelt pikkuse ja laiuse suunas ning määratakse siis selle järgi kindlaks vajalik silmade ja koe ridade arv. Vastavalt tehnilisele võttele võib koe ääre luua üles ühevärvilisena või kirjuna, sämpudega või koguni narmastega (foto 223). Ülesloomine toimub nii ühe kui ka kahe lõngaga, kasutades seejuures üht või kaht varrast. Kui silmad luuakse üles ühele vardale, siis silmi vardale väga kõvasti kinni ei tõmmata, kuna see takistab hiljem silmade läbikudumist (ülesloomised 3, 4, 5, 6 ja 7). Et ülesloodud silmi oleks hiljem kergem läbi kududa, võetakse kaks varrast kõrvuti ühte kätte ja luuakse silmad kahele vardale, tõmmates iga silma kõvasti kinni. Kui silmad on üles loodud, tõmmatakse teine varras silmadest välja ja alustatakse kudumist.

Lõnga kinnitamine vardale Lõng tuleb kinnitada vardale järgmiselt: lõnga ots võtta vasaku käe pöidla ja esimese sõrme vahele. Parema käega keerata kerast jooksvast lõngast ring, asetada sama lõng pöidla alla nii, et lõng jääb vasakule poole.

Joonis 2.

Joonis 3.

5


Seejärel võtta paremasse kätte kaks varrast kõrvuti ja tuua nendega kerast jooksev lõng ringist (aasast) läbi (joonis 2). Pärast seda tõmmata aas kõvasti varrastele kinni. Seega on lõng kinnitatud vardale ja loodud ka esimene silm (joonis 3).

võtta üks lõng pöidlale ja luua silm varrastele. Teine silm luua sama võttega teist värvi lõngast. Siinjuures tuleb jälgida, et lõngad ei ristu, vaid et üht värvi lõng jääb kogu töö kestel varda ette ja teist värvi lõng varda taha. Viimane silm luua kahekordselt võetud lõngaga (vt. kahekordsed koed).

Ülesloomine nr. 1 Ülesloomine nr. 3 (Haapsalu rätiku äär)

Ülesloomine toimub ühe lõngaga. Paremasse kätte võtta kaks varrast, millele on kinnitatud lõng (vt. lõnga kinnitamine vardale). Vasaku käe kolme või kahe viimase sõrmega hoida kerast jooksev lõng kinni. Seejärel viia vardad koos lõngaga eest tahapoole ümber pöidla ning alustada silmade ülesloomist järgmiselt: parema käega pista vardad peo poolt pöidla otsa suunas pöidla aasast läbi, tõsta aas üle pöidla ja tõmmata silm varrastele kinni (joonis 4).

Ülesloomine toimub ühe lõngaga. Vasakusse kätte võtta varras, millele on loodud üks silm (vt. lõnga kinnitamine vardale). Kerast jooksev lõng viia varda alt üle vasaku käe esimese sõrme, kolme viimase sõrme alla. Lõnga tuleb hoida kinni kolme viimase sõrmega. Paremasse kätte võtta teine varras, pista see vasakult paremale silmast läbi ja tuua sõrmel olev lõng silmast välja (joonis 5).

Joonis 5.

Joonis 4.

Pärast seda võtta lõng uuesti pöidlale ja luua järgnevad silmad sama võtte järgi (vt. koekirjad 73, 211, 213 ja 214). Joonis 6.

Ülesloomine nr. 2

Ülesloomine toimub kahe eri värvi lõngaga ülesloomise nr. 1 järgi. Kahekordselt võetud lõng kinnitada varrastele (vt. lõnga kinnitamine vardale), seejärel 6

Seejärel tõsta parema käe vardalt silm vasakule vardale (joonis 6). Mõlemad vardad on silma ümbertõstmise momendil kõrvuti. Varrast silmast välja võtmata alustada uue silma loomist samal viisil. Selles tehnikas loodud äärt kasutatakse esemete juures, mis vajavad venivat äärt (vt. koekirjad 141, 144, 165 ja 168).


Ülesloomine nr. 4

Ülesloomine toimub ühe lõngaga. Vasakusse kätte võtta üks varras ja paremasse teine, millele on loodud üks suur silm (vt. lõnga kinnitamine vardale). Seejärel viia paremalt vardalt tulev lõng üle vasaku varda ja ühtlasi üle vasaku käe esimese sõrme. Lõnga hoiavad kinni vasaku käe kolm viimast sõrme. Parem varras viia vasaku varda alt sõrmel asuva lõnga peale, keerata lõng ümber varda ja tõmmata varras koos lõngaga paremal vardal olevast silmast läbi (joonis 7). Seejärel tõmmata lõng vasakule vardale kinni (vasakule vardale jääb silm, mida vardalt maha ei tõsteta). Paremal vardal oleva silma võib pikaks venitada, kuna siis on kergem lõnga silmast läbi tõmmata. Seejärel tõsta uuesti vasaku käe esimese sõrmega lõng vasakule vardale ja luua järgmine silm sama võtte järgi.

siduda ja luua punane silm. Kui paremale vardale on loodud punane silm, siis valge lõng viia üle vasaku varda ja tuua parema vardaga punasest silmast läbi. Seejärel tõmmata valge silm kinni punase lõngaga. Pärast seda jääb valge lõng vasaku varda alla (joonis 8), punane lõng aga viia valge lõnga alt ringi vasakule vardale ja tuua seejärel parema vardaga valgest silmast läbi. Punane silm tõmmata kinni valge lõngaga. Vasakule vardale jäävad kordamööda punane ja valge silm.

Joonis 8.

Vardale ülesloodud silmad kududa üht värvi lõngaga parempidi läbi (vt. koekiri 192).

Ülesloomine nr. 6

Joonis 7.

Selliselt ülesloodud äär ei veni. Eriti vastupidava ja nägusa ääre saab kahekordselt võetud lõngaga. Vardale ülesloodud silmad kududa ühe lõngaga parempidi läbi (vt. koekirjad 75, 76, 189 ja 204).

Ülesloomine toimub ühe lõngaga. Ülesloomisel kasutada peenemaid vardaid ja iga silm tõmmata vardale kõvasti kinni. Suuremate sämpude ülesloomiseks võtta lõng kahekordselt.

Ülesloomine nr. 5

Joonis 9.

Ülesloomine toimub kahe eri värvi lõngaga ülesloomise nr. 4 töövõtte järgi. Ülesloomiseks on võetud valge ja punane lõng. Kõigepealt tuleb lõngad kokku

Ülesloomine toimub järgmiselt: vasakusse kätte võtta üks varras, paremasse kätte teine, millele on loodud üks silm (vt. lõnga kinnitamine vardale) ja luua va7


sakule vardale kaheksa silma ülesloomise nr. 4 järgi. Seejärel tõsta kaheksast silmast viis silma vardalt maha, venitada need ühtlaseks paelaks ja alustada uute silmade loomist vasakule vardale (joonis 9), (vt. koekirjad 78 ja 111).

Vasakult vardalt kududa veel üks parempidi keerdsilm (parem varras pista paremalt vasakule silmast läbi). Seejärel tõsta paremalt vardalt veel kord eelviimane silm üle viimase silma. Pärast seda alustada järgnevate silmade loomist vasakule vardale (joonis 12).

Ülesloomine nr. 7

Ülesloomine toimub ühe lõngaga. Vasakusse kätte võtta üks varras, paremasse teine, millele on loodud üks silm (vt. lõnga kinnitamine vardale) ja luua vasakule vardale kuus silma ülesloomise nr. 4 järgi. Pärast seda kududa vasakult vardalt kaks silma parempidi keerus kokku (joonis 10) ja tõsta saadud silm vasakult vardalt paremale vardale (paremal vardal kaks silma). Paremal vardal olevad silmad, eriti esimene, tõmmata kõvasti kinni, mistõttu sämp jääb tihedam. Seejärel tõsta paremal vardal eelviimane silm üle viimase silma (joonis 11). Pärast seda jääb vardale üks silm.

Joonis 12.

Väiksemate sämpude puhul kududa kaks silma kokku, tõsta üks silm üle ja alustada seejärel kohe uute silmade loomist (vt. koekiri 108).

Ülesloomine nr. 8

Ülesloomine toimub kahe lõngaga. Lõnga kinnitame varrastele järgmiselt: kerast võtta lõngaots, mille pikkus võrdub umbes 4–5 korda vajaliku koe ääre pikkusega. Lõng hoida kinni vasaku käe kolme viimase sõrmega (lõngaots jääb allapoole), Joonis 10.

Joonis 11.

8

Joonis 13.


kuna parema käega viia kerast jooksev lõng üle pöidla eest tahapoole ja üle esimese sõrme kolme sõrme alla. Seejärel võtta paremasse kätte kaks varrast koos ja tõsta vasakul käel olev aas (pöidla ja esimese sõrme vahel) varraste peale (joonis 13). Parema käe pöial ja esimene sõrm hoiavad lõnga kinni, et see varrastelt maha ei libiseks. Seejärel alustatakse silmade ülesloomist: vardad pista pöidlal oleva lõnga alt läbi, peo poolt pöidla otsa suunas, sõrmel olev lõng võtta varrastele ja tuua pöidla aasast läbi (joonis 14). Pöial võtta aasast välja, asetada uuesti sama lõnga alla ja tõmmata silm varrastele kinni (vt. koekirjad 201, 202, 203, 207 ja 210).

Kahe eri värvi lõngaga üles luues saadakse kirju äär (kihnu kinda äär).

Joonis 15.

Ülesloomine nr. 10

Joonis 14.

Ülesloomine nr. 9

Ülesloomine toimub kahe lõngaga. Selleks on soovitatav võtta peenemad vardad. Lõng kinnitatakse varrastele ja asetatakse vasakule käele ülesloomise nr. 8 juures oleva õpetuse järgi. Silmade ülesloomine varrastele toimub nii: vardad pista peo suunas, pöidla ja esimese sõrme vahelt, esmalt pöidla lõnga alt läbi. Seejärel viia vardad sõrmel oleva lõnga alla ja tuua see pöidla aasast läbi (joonis 15). Pöial võtta aasast välja ja tõmmata silm varrastele kinni. Pärast seda vahetada lõngad, s. t. sõrmelt võtta lõng pöidlale ja vastupidi. Vahetamisel viia pöidla lõng sõrmel oleva lõnga alt läbi.

Ülesloomine toimub kahe lõngaga. Lõng kinnitatakse varrastele ja asetatakse käele nagu ülesloomisel nr. 8. Silmade ülesloomine toimub kordamööda, joonisel nr. 14 ja nr. 15 näidatud võtete järgi. Ülesloomise kestel lõngu sõrmedel ümber ei vahetata. Kui äär on üles loodud ühekordselt võetud lõngaga, siis kududa järgneval real paarissilmad üheks silmaks. Kui aga äär on üles loodud kolme-neljakordselt võetud lõngaga, siis kududa iga silm eraldi. Mitmekordselt võetud lõng võtta pöidlale, ühekordne lõng esimesele sõrmele (vt. koekirjad 63 ja 129).

Ülesloomine nr. 11

Ülesloomisel kasutatakse kaht lõnga. Lõng kinnitatakse vardale ja asetatakse vasakule käele ülesloomise nr. 8 juures oleva õpetuse järgi.

9


Joonis 18.

Joonis 16.

Vasak käsi, millele lõng on asetatud, keerata peoga ülespoole. Seejärel pista vardad väljastpoolt peo poole pöidla lõngade alt läbi, haarata alt üles, võtta pöidla sisemine lõng varrastele ja seejärel tuua vardad koos lõngaga ette (joonis 16). Siis viia vardad esimesel sõrmel asuva lõnga alla ja võtta see varrastele. Nüüd keerata pöial peo poole ja pista vardad pöidla aasast läbi ette välja (joonis 17). Pöial võtta aasast välja, sama lõng võtta uuesti pöidlale ja tõmmata silm varrastele kinni (vt. koekiri 60).

Varrast hoiavad kinni pöial ja kolm viimast sõrme, esimene sõrm on vaba ja liikuv. Kerast jooksev lõng, mis on viimase silmaga kinnitatud vardale, viia varda alt üle vasaku käe esimese sõrme (joonis 18) järgneva kahe sõrme alla ja lõpuks keerata üks kord ümber väikese sõrme. Paremasse kätte võtta vaba varras ja pista see parempidist silma kududes suunaga vasakult paremale silmast läbi ja võtta sõrmel olev lõng vardale nii, et varda ots oleks suunatud sõrme otsa poolt peopesa suunas.

Joonis 19.

Lõnga hoidmine parema käe sõrmel Joonis 17.

Lõnga hoidmine vasaku käe sõrmel Kui vajalik arv silmi on üles loodud, siis alustatakse kudumist. Juhul kui silmad on üles loodud kahele vardale, tõmmatakse teine varras silmadest välja. See varras, millel asuvad silmad, võetakse vasakusse kätte nii, et kerast jooksev lõng jääb paremale poole.

10

Varras, millel asuvad ülesloodud silmad, võtta vasakusse kätte. Vardalt tulev lõng viia üle parema käe esimese sõrme järgneva kahe sõrme alla ja keerata ümber väikese sõrme. Vaba varras võtta paremasse kätte. Parempidist silma kududes, pista varras suunaga vasakult paremale vasakul vardal olevast silmast läbi. Parema käe esimese sõrmega keerata lõng ümber silmast läbipistetud varda otsa (tagant ettepoole) ja tuua varras koos lõngaga silmast läbi (joonis 19). Kahe lõngaga kududes hoida üks lõng ühel ja teine


lõng teisel käel, kasutades seejuures eespool kirjeldatud töövõtteid. Selles raamatus on kudumisvõtete õpetuse juures arvestatud lõngahoidjana vasaku käe sõrme ja kirjeldused on koostatud selle põhjal.

Edasi-tagasi kudumine Need kootavad esemed, mis koosnevad ühest või mitmest tükist (näiteks kampsun), kootakse tükiviisi kahe vardaga edasi-tagasi ridades.

Ümmarguste esemete kudumine Ümmargused esemed, nagu sukad, sokid, kindad, mütsid jne., kootakse mitme vardaga ümberringi. Nende esemete kudumiseks luuakse silmad üles ühele vardale (või üle kahe varda). Üks varras jäetakse vabaks, seejärel jagatakse vardale ülesloodud silmad vastavalt ülejäänud varraste arvule nii mitmeks osaks ja kootakse igale vardale vastav osa.

Joonis 20.

Joonis 20 näitab nelja vardaga kudumist. Ülesloodud silmadest on kootud igale vardale võrdne arv silmi. Pärast seda alustatakse kudumist viienda (vaba) vardaga esimesest vardast alates (joonis 20). Seega on neljal vardal olevad silmad ühendatud üheks ringiks ja siitpeale algab kudumine ümberringi. Pärast iga varda läbikudumist vabaneb silmadest varras, millega alustatakse silmade kudumist järgmiselt vardalt. Ümberringi kudumisel kootakse silmad võrdlemisi kõvasti. Nii saab kootav ese vastupidavam ja ka vardad ei libise silmadest välja. Et vältida varraste väljalibisemist silmadest, eriti siid-, puuvillaste ja linaste niitide puhul, selleks pannakse varraste vabasse otsa korgi- või kummitükid. Vabaks jäävad ainult need varda otsad, millega alustatakse kudumist.

Joonis 21.

Alustades kudumist vardale ülesloodud silmadest, kududa varda alguses esimene silm, s.o. ääresilm, parem- või pahempidi (joonised 24, 25 ja 26). Järgnevatel ridadel aga tõsta iga kord varda algusest ääresilm kudumata võttega parema käe vardale. Rea lõpus kududa viimane silm alati parempidi. Kui kõik silmad on kootud ühelt vardalt teisele vardale, keerata töö ringi ja alustada kudumist töö pahemalt poolt. See varras, millel asuvad silmad, võtta vasakusse kätte, vaba varras paremasse kätte ja alustada kudumist endisel viisil. Sellest, kuidas ääresilm ühelt vardalt teisele tõstetakse, oleneb koe ääre kujundus. Koe äärt võib edasi-tagasi kududes kujundada sõlmelisena või silmalisena. Sõlmelist koe äärt kootakse nii: kui lõng asub varda taga, siis pista parema käe varras vasakul vardal olevast ääresilmast pahempidikoe võttega läbi ja tõsta see kudumata vasakult vardalt paremale vardale. Lõng viia ääresilma tagant ringi ning alustada ääresilmale järgnevate silmade kudumist (joonis 22). Viimane silm varda lõpus kududa alati parempidi.

Joonis 22.

11


Sõlmeline koe äär venib vähem ja on kulumisele vastupidavam kui silmaline äär. Silmalist koe äärt kootakse nii: kui lõng asub varda ees, siis pista parema käe varras vasakul vardal olevast ääresilmast pahempidikoe võttega läbi ja tõsta see kudumata vasakult vardalt paremale vardale. Seejärel viia lõng selle silma eest ringi ja alustada järgnevate ääresilmade kudumist (joonis 23). Silmalist koe äärt tasub kududa juhul, kui on vaja koe äärest silmi välja kududa, näiteks koekirjad 213 ja 214.

Joonis 23.

12


2

PÕHIKOED

Järgnevad 42 põhikoekirja on koostatud ainult parem- ja pahempidi silmadest, välja arvatud koekiri 24, mille koostamisel on kasutatud peale nende veel parem- ja pahempidi keerdsilma. Joonised 24, 25 ja 26 näitavad esimese silma kudumist vardale ülesloodud silmadest. Joonis 27 näitab koe keskel kootud parempidist silma.

Parempidi silm

Joonis 26. Joonis 24.

Parempidi silma kudumise eel asub kudumislõng varda taga. Paremas käes olev varras pista eestpoolt, suunaga vasakult paremale, vasakul vardal olevast silmast läbi ja võtta sõrmel olev lõng vardale nii, et varda ots oleks suunatud sõrme otsa poolt peopesa suunas (vt. joonis 24).

Silm, millest lõng läbi toodi, tõsta vasakult vardalt maha. Järgnevad silmad kududa samal viisil.

Joonis 27. Joonis 25.

Parempidi silma kudumine koe keskel. 13


Pahempidi silm

Koekiri 1

Pahempidi silma kudumise eel asub kudumislõng mõlema varda ees.

Joonis 28.

Parem varras pista tagantpoolt, suunaga paremalt vasakule, vasakul vardal olevast silmast läbi.

Joonis 29.

Lõng tõsta (eest tahapoole) paremale vardale.

Rida 1: rea alguses tõsta esimene silm (ääresilm) kudumata, pahempidikoe võttega, vasakult vardalt paremale vardale (joonis 22) ja kogu rida kududa parempidi (joonised 24, 25, 26 ja 27). Rida 2: rea alguses tõsta ääresilm pahempidikoe võttega vasakult vardalt paremale vardale ja kogu rida kududa pahempidi (joonised 28, 29, 30 ja 31). Ääresilm kududa parempidi.

Koekiri 2

Joonis 30.

Lõng viia vardaga silmast läbi.

Joonis 31.

Silm, millest lõng läbi toodi, tõsta vasakult vardalt maha. 14


Rida 1: ääresilm tõsta pahempidikoe võttega kudumata ära ja kogu rida kududa pahempidi (joonised 28, 29, 30 ja 31). Ääresilm kududa parempidi. Rida 2: ääresilm tõsta pahempidikoe võttega kudumata ära (joonis 22) ja kogu rida kududa parempidi.

Koekiri 4

Koekiri 3

Read 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 9: ääresilm tõsta kudumata ära ja kogu rida kududa parempidi (vt. joonised 24, 25, 26 ja 27). Read 8 ja 10: ääresilm tõsta kudumata ära ja kogu rida kududa pahempidi (vt. joonised 28, 29, 30 ja 31). Ääresilm kududa parempidi.

Luua üles neljaga jaguv arv silmi ja lisaks kaks silma. Rida 1: ääresilm tõsta pahempidikoe võttega kudumata ära (joonis 22). Üks silm kududa pahempidi (joonised 28, 29, 30 ja 31) ja kolm silma parempidi (joonised 24, 25, 26 ja 27). Korrata × juurest. Ääresilm kududa parempidi. Read 2 ja 4: ääresilm tõsta kudumata ära ja kogu rida kududa pahempidi. Ääresilm kududa parempidi. Rida 3: ääresilm tõsta kudumata ära. × kaks silma kududa parempidi, üks silm pahempidi ja üks silm parempidi. Korrata × juurest. Ääresilm kududa parempidi.

15



http://www.serk.ee/files/arhiiv/silmuskudumine