Page 1

e m a e t Meie

k천ike!

I D R O REK T A M RAA

Prantsuse keelest t천lkinud Anti Saar ja Mariliin Vassenin


elt külm ! jäis i ku PPrPrrrrr… r

Pooluste lähedal on külmem kui sügavkülmutuskapis: kuni –80 ºC. Õnneks on seal elavatel loomadel külmumise vastu kindlad võtted.

Pingviinid suruvad end üksteise vastu.

Sinivaal sööb ennast paksuks ja lahkub.

japooluse lähistel Igal suvel käib sinivaal põh ju toitu, et kogub söömas. Ta leiab sealt nii pal suse rasvakihi. naha alla 30 sentimeetri pak , rändab sinivaal Kui aga saabub kärekülm talv soojematesse vetesse.

Kui puhub jäine tuul, kogune vad pingviinid rühma. Kordamö öda poevad nad ringi keskele enn ast soojendama ja siis jälle väl ja, et soojendada teisi.

5 tactiques anti

1Se fabriquer une

2Superposer des

3Avoir des petites

-froid !

grosse couche de

gr

aisse I FO es ou de

couches deN plum

pattes et des petit

fourrure

es oreilles Viis kavalu 4Avoir du sang qu st külmumise va i ne gèle pas stu

Koguda en 5Hiberner, ou parti Jääkarul on kolm r vers des zones dale paks rasvakiht. m plus chaudes an tl it Kasvatada selga mitu kihti ka ülestikku seljas. rvkatet võ Omada väikseid

Tema valge kasuka all neelab süsimust nahk päikesesoojust. Selle musta naha all peida b end paks rasvakiht. Niisu guse varustusega pe lga b jääkaru sooja rohkem kui külma.

käppi ja pisikesi

i sulgi. kõrvu.

Omada verd, mis ei jäätu. Magada talveund või talvituda sooj ematel

10

aladel.


Hkuiukouhutahvahlt…palav!

Maakera kõige palavamates paikades on sageli 50 ºC sooja. Sina kõngeksid seal janusse, aga mõned loomad on sellise kuumusega kohanenud.

Skorpion ei joo.

Kogu vajaliku vee saab ta kätte oma söög ist. Tänu veekindlale koorikule higistab ta väga vähe.

Va

a

Üksküürkaamel kogub vett tagavaraks.

T

S Ku

LoPS!

al on Ka päris su kodu lähed kuum ja l ilm külm nagu pooluste nagu kõrbes.

Ta võib juua 200 liitrit vett kolme minutiga ja olla siis kolm nädalat tilkagi joomata. Kuumus hirmutab teda vähem kui alastiolek – tema kasukas hoiab endas jahedat õhku ja kaitseb ta nahka päikese eest.

I NF O Neli kavalust palavuse vastu Tegutseda öösiti. Mitte pissida. Leida vajalik vesi oma söögist. Higistada nii vähe kui võimalik.

Kõrberebasel on tohutu suured kõrvad.

Need on peast suuremad ja lasevad loomal ennast üleliigse g st soojusest vaba bast stad ada. a.

Vaata üles! 20 kilomeetri kõrgusel su pea kohal on 57 ºC külma.

Vaata alla! 20 kilomeetri sügavusel su jalge all on 200 ºC sooja.

11


Ei VõI oLLa!

Kes on vorminud

need hiiglaslikud kivikujud?

Ei inimesed, haldjad ega hiiglased. Seda on teinud vulkaanid, tuul ja vesi ning selleks on kulunud miljoneid aastaid.

Selle kivimi moodustav tav avad ad miljonid liivaterad.

Päev päeva järel liivaterasid kitkudes on tuul joonistanud kivile laineid. Värvi annavad sellele raud ja teised metallid.

Vermilion Cliffs, Ameerika Ühendriigid.


MäNg! Need 40 000 astet tekitas vulkaan 40 miljonit aastat tagasi.

Leia need erakord dsed d pa üles kaardilt lehekülje igad l 6.

Giant’s Causeway

Na

Laava jahtus nii kiiresti, et moodustas murdudes korrapärased sambad. Sestsaadik on neid edasi vorminud meri.

ba koo a ic

s, Mehhiko.

d, Türgi.

Haldjakorstna

ehk „hiiglase teet amm“, Iirimaa.

Need kivisambad on kaheksakorruselise m aja kõrgused.

Tuul ja vihm on laavat se davõrd kulutanud, et see on peaaegu kadunud. Järele on jäänud vaid sambad , mida kaitsevad väga kõvast kivimist „kü barad“.

Naica koopas

on 50 ºC sooja ja nii niiske õhk, et ilma hingamismaskita seal hingata ei saa. Inimeste jaoks on need tingimused kohu tavad … kristallide jaoks aga täiuslikud! Neil on kõik mis vaja, et kasvada ilmatu suureks.

Ookeanist ilmub saar !

Järgmisel päeval ilmus veest 1963. aastal nägi ühe laeva kokk imepisike vulkaan. Peagi oli vete kohal musta suitsu. Ta arvas, see juba 45 meetri kõrgune! et seal põleb laev. Aga see polnud Sündinud oli saar, mis sai nimeks Surtsey. teps mitte nii!

Nelja aasta pärast oli Surtsey pindalaks 2,65 ruutkilomeetrit. Praegu kasvavad seal taimed ja sinna on asunud elama 84 linnuliigi

13 13

Lained ja tuul aga ründavad saart ööl ja päeval. Neljakümne aastaga on saar jäänud poole väiksemaks. Ta kaob, kui vulkaan uuesti üles ei ärka.


/rekordiraamat  

http://www.serk.ee/files/arhiiv/rekordiraamat.pdf

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you