Page 1

TÄ PNE JA NÄ ITLIK TEEJUHT


TÄ PNE JA NÄ ITLIK TEEJUHT

Inglise keelest tõlkinud Rein Turu

VÄ L K S Õ J A S T H I R O S H I M A N I


LONDON, NEW YORK, MELBOURNE, MÜNCHEN JA DELHI

Originaali tiitel: World War II The Definitive Visual Guide From Blitzkrieg to Hiroshima Esmatrükk Suurbritannias 2009. aastal Dorling Kindersley Limited 80 Strand, London WC2R 0RL A Penguin Company

SISUKORD

1

Jaapan sõjateel Militarismi kasv ja sissetung Mandžuuriasse.

Teljeriikide tõus

34

Hitler ja Mussolini pingutavad sõjalisi muskleid Reinimaal ja Abessiinias ning sõlmivad uue võimsa liidu.

SÕJA SEEMNED 1914 – 1938

32

Jaapan soovib, et teda peetaks maailmariigiks.

Demokraatia nõrkus

36

Suur surutis. Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA suhtumine fašismiohtu.

10

Hispaania kodusõda

38

Fašistid ja sotsialistid valmistuvad suuremaks

Copyright © 2009 Dorling Kindersley Limited Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata. ISBN 978-1-4053-3235-4 (ingl k) ISBN 978-9985-3-2092-1 (eesti k)

Sissejuhatus

12

konfliktiks.

Ajatelg

14

Jaapan tungib kallale Hiinale

Sõda, mis lõpetab sõjad

16

1917. aasta Vene revolutsioon, Ühendriikide

Hitleri lepitamine

astumine sõtta.

Saksamaa taasrelvastumine ning Austria ja

Versailles’ ja muud rahulepingud. Sõjahüvitised.

Fašism ja natsism

20

võitluseks kommunismi levikuga.

■ BENITO MUSSOLINI

22

Hitler võtab võimu

24

Saksamaal ei suudeta luua toimivat demokraatiat. Majandussurutise tagajärjed. Hitleri tõus ja diktatuuri kehtestamine.

Natsiriik

Suurbritannia ei suuda Hitleri territoriaalseid nõudmisi ohjeldada.

Rahvasteliidu asutamine. Ühendriigid ei astu

Uued natsionalistlikud poliitilised doktriinid

www.dk.com www.varrak.ee

42

Sudeedimaa annekteerimine. Prantsusmaa ja

18

liikmeks.

Kirjastus Varrak Tallinn, 2010

Jaapanlaste vallutused.

Maailmasõda, surnud seis verises kaevikusõjas,

Mõrane rahu © Tõlge eesti keelde. Rein Turu, 2010 Tõlke toimetanud Kalev Lattik

40

Hiina–Jaapani sõja algus 1937. aastal.

26

2

EUROOPA LÄHEB SÕTTA 1939

44

Sissejuhatus

46

Ajatelg

48

Tee sõtta

50

Saksamaal võtab võimust natsiideoloogia, milles tähtsat osa etendavad propaganda ja juudivastased seadused.

■ BERLIINI OLÜMPIAMÄNGUD

28

Kodusõjad Hiinas

30

Euroopa valmistub sõjaks. Sakslased sisenevad

Sõjad, mis kasvasid üle rahvuslaste ja

Tšehhoslovakkiasse. Molotovi–Ribbentropi

kommunistide pikaajaliseks heitluseks.

salapakt NSV Liidu ja Saksamaa vahel.


■ VINTPÜSSID

52

Välksõda

76

Sakslaste sissetung Hollandisse, Belgiasse

Sõjakuulutamine

54

Hitleri sissetungile Poolasse järgneb sõja-

ja Prantsusmaale. Wehrmachti kiirete mehhaniseeritud diviiside edu õhujõudude toetusel.

kuulutamine Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt.

■ ADOLF HITLER

Dunkerque 56

78

Briti ekspeditsioonijõud jäävad Dunkerque’is lõksu. Suurbritannia ja Prantsuse vägede evakuee-

Poola hävitamine

58

rimine kuningliku mereväe ja väikelaevade abil.

Suurbritannia ja Prantsusmaa protestidest hoolimata ei suudeta midagi teha Poola

■ EVAKUEERIMINE DUNKERQUE’IST

80

Prantsusmaa langemine

82

päästmiseks Hitleri ja Stalini käest.

Kummaline sõda

60

Prantsusmaa vallutamine. Sakslased sisenevad

Prantsusmaa ja Suurbritannia ootavad Hitleri

Pariisi. Prantslased nõustuvad relvarahuga. Vichy

järgmist käiku. Olukord kodusel rindel.

valitsuse moodustamine eesotsas Pétainiga.

4

Kõrbesõda

124

Itaallaste sissetung Egiptusesse kukub läbi. Sakslased Rommeli juhtimisel tulevad Itaalia vägedele appi. Pealetungid ja taandumised Liibüas.

SÕDA LAIENEB

■ VÄLIMEDITSIIN

126

■ ERWIN ROMMEL

128

Konfliktid Lähis-Idas

130

Sissetung Süüriasse ja Liibanoni. Lähis-Ida naftamaardlate tähtsus. Sõda Iraagis. Iraani okupeerimine. Olukord Palestiinas.

1941

100

Sissejuhatus

102

Ajatelg

104 106

Sissetung Balkanile

132

Sakslased vallutavad kiiresti Balkanimaad. Briti väed lahkuvad Kreekast.

Esimesed kokkupõrked

62

Britannia lahing

84

Operation Barbarossa

Loid sõjategevus läänerindel. Britid pommitavad

Võitlus ülevõimu eest Suurbritannia taevas.

Saksamaa sadamaid. Lahingud merel.

Hitleri invasiooniplaanid. Radarite tähtsus.

Elu haakristi all

Invasioon jäetakse ära.

Elu Prantsusmaal, Hollandis ja teistes

Talvesõda

64

NSV Liit tungib kallale Soomele. Hoolimata

134

Sakslaste üllatav kallaletung Nõukogude Liidule algab rea rabavate võitudega.

vallutatud riikides. Raskused. Koostöö ja

■ WINSTON CHURCHILL

86

vastupanu. Juutide kohtlemine.

Blitz

88

■ ELU SAKSA OKUPATSIOONI ALL

■ LENINGRAD PIIRAMISRÕNGAS

136

Natside massimõrvad

138

esialgsetest lüüasaamistest saavad Nõukogude väed lõpuks väikese territoriaalse võidu.

108

Sakslased pommitavad lakkamatult Londonit

■ JOSSIF STALIN

3

66

Okupeeritud alad Nõukogude Liidus. Einsatzgrup-

ja teisi Suurbritannia linnu. Selle mõju tsiviil-

Eksiilvalitsused

elanikkonnale.

Prantslased, poolakad, tšehhid ja teised Hitleri

110

pe’d ning kommunistide ja juutide hukkamine. Babi Jar.

vallutatud rahvad moodustavad Suurbritannias

■ VARJUPAIK BLITZ’I EEST

Moskva päästetakse

90

eksiilvalitsusi.

Vene talv ja Nõukogude vägede otsustav

Suurbritannia valmistub totaalseks sõjaks

92

■ CHARLES DE GAULLE

112

■ PROPAGANDA

114

Salajane sõda

116

140

vastupanu peatavad sakslaste pealetungi.

Laste evakueerimine. Võõramaalaste internee-

Ameerika sõja äärel

rimine. Naiste uus roll tööjõuna. Kodanikukaitse

Prantsuse Indo-Hiina okupeerimise pärast. USA

abinõud. Toiduainete normimine.

SAKSAMAA VÕIDUTSEB

142

Ameerika ja Jaapani suhete halvenemine Hiina ja poliitika karmistub.

Luuretegevus, koodid ja nende murdmine.

■ KODUNE RINNE EUROOPAS

94

Liitlased dešifreerivad sakslaste koodi

■ FRANKLIN D. ROOSEVELT

144

Jaapan mängib sõjaga

146

„Enigma” ja jaapanlaste „Purpuri”.

Ameerika toetab Suurbritanniat

1940

68

Sissejuhatus

70

96

Roosevelti toetus Suurbritanniale hoolimata

Allveelaevasõda

isolatsionistide vastuseisust. Liitlaste

Sakslaste edukas sõjategevus laevaliikluse

ning anda ennetava löögi USA mereväele.

abistamise süsteem võimaldab USA-l anda

vastu Prantsusmaal asuvatest baasidest.

Sündmused viivad Pearl Harborini.

118

Jaapan otsustab hõivata kolooniad Kagu-Aasias

palju suuremat materiaalset ja rahalist abi.

Ajatelg

72 Itaalia astub sõtta

Sissetung Taani ja Norrasse

98

■ ELU ALLVEELAEVAS

Pearl Harbor

148

Jaapanlaste üllatusrünnak USA mereväebaasile

Hitleri edu nähes tungib Mussolini

Jaht Bismarckile

Sakslased vallutavad kaks riiki. Saksamaa

Lõuna-Prantsusmaale. Itaalia sõdib ka Kreekas

Saksa sõjalaevad jahivad Suurbritannia ja

kontrolli all oleva rannajoone pikenemine.

ning brittidega Ida- ja Põhja-Aafrikas. Sissetung

neutraalsete riikide kaubalaevu. Bismarcki

Briti Somaalimaale ja Egiptusesse.

põhjalaskmine.

74

120 122

Hawaiil. Roosevelt kuulutab selle „häbiväärseks päevaks”. Ameerika astub sõtta.

■ RÜNNAK PEARL HARBORILE

150


5

■ JUUTIDE KINNIVÕTMINE

Sissejuhatus

Malta ja Vahemeri

180

Malta korduv pommitamine.

Al-’Alamayn

182

Egiptuses. Briti vägede võit Al-’Alamaynis.

■ KAUBALAEVADE UPUTAMINE

206

■ SIDEVAHENDID

208

Sissetung Sitsiiliasse

210

Liitlased maabuvad Sitsiilias. Saar võetakse ära,

■ BERNARD LAW MONTGOMERY

184

Operatsiooni Tõrvik dessandid

186

kuid teljeriikide väed pääsevad mandrile. Mussolini kukutamine. Itaalia uus valitsus palub rahu.

152

156

Sissejuhatus

234

Ajatelg

236

Briti kuninglik õhuvägi pommitab ulatuslikult Saksa

Lahingud Mariaanide pärast

238

linnu. Suured õhurünnakud Kölnile ja Hamburgile.

Maabumised Saipanil, Tinianil ja Guamil. USA

Maabumine Salernos. Saksa langevarjurid

212

päästavad Mussolini. Sakslaste tugev kaitseliin

188

peatab liitlaste edasiliikumise Itaalias.

Tööstuse üleviimine itta. Naiste roll tööstuses ja

Saksamaa öine pommitamine

158 Sakslaste tung itta

Ida-India ja Filipiinid.

1942. aasta suvine pealetung Kaukaasia ja

190

214

võit lahingus Filipiini merel. „Suur Mariaanide

Saksamaa pommitamine päeval

Bakuu naftamaardlate suunas.

160

216

Nõukogude vägede võit Stalingradis

loodusressursse ja tööjõudu. Birma raudtee.

Sakslaste katastroofiline lüüasaamine sõja

192

tehaseid. Rasked kaotused päevastel õhu-

Naasmine Filipiinidele

rünnakutel hävitajate eskordi puudumise tõttu.

USA vägede maabumine Leyte saarel. Kamika-

ägedaima lahingu järel. Nõukogude väed

162

■ STALINGRAD

Guadalcanal Ägedad lahingud saare pärast maal ja merel.

166 Austraalia kaitsmine USA väed teevad Austraaliast oma baasi. Darwini pommitamine. Võitlus Uus-Guineas.

168 Ameerika tegutseb võidu nimel Ameerika tööstuse elavnemine. Sotsiaalsed ja majanduslikud muudatused. Naised tööjõuna.

170

■ NAISED TÖÖSTUSES

172

Salaarmeed

218

Saksamaa sõjatööstus

220

■ MAABUMINE FILIPIINIDEL

242

■ DOUGLAS MACARTHUR

244

Saksamaa sõjalist toodangut, kasutades selleks

Kannatav Hiina

246

orjatööd. Albert Speeri osa selles.

Chiang Kai-sheki rahvuslaste

SCHWEINFURTILE

Hoolimata tehaste pommitamisest suurendab

6

ebaõnnestumised. Jaapanlaste sissetung

Prantsuse vastupanuliikumine

222

Lõuna-Hiinasse 1944. aastal.

Vastupanuliikumise levimine pärast Vichy tsooni okupeerimist sakslaste poolt. Surveabinõud kohaliku

Pöördepunkt Birmas

elanikkonna vastu.

Liitlased peatavad jaapanlased India piiril.

248

Tšinditite ja kindral Stilwelli operatsioonid.

Sõjavangid Euroopas

LIITLASED TOOVAD SÕTTA PÖÖRDE

224

Mandalay ja Yangoni tagasivallutamine.

Liitlaste ja teljeriikide sõjavangide saatus. Punane Rist. Põgenemised ja karistused.

Kurski lahing

1943

196

Sissejuhatus

198

Ajatelg

200

■ GEORGI ŽUKOV

Briti SOE ja Ameerika OSS toetavad vastupanuliikumist Euroopas ja Aasias.

■ USA ÕHUVÄE RÜNNAK 194

tõsise kaotuse osaliseks.

164

240

zede esmakordne süstemaatiline kasutamine.

piiravad Saksa 6. armee ümber.

Jaapanlaste tõkestamine Korallimerel. Nende lennukiemalaevad saavad Midway saarte juures

kalkunilaskmine”.

USA õhujõud pommitavad Saksamaa linnu ja

Jaapan ekspluateerib vallutatud alade

Korallimeri ja Midway saared

ÜLEKAALUKAD JÕUD 232

Vastupanu Gustavi liinil

rias. Sakslaste ja itaallaste alistumine Tuneesias.

154

7 1944

USA ja Briti vägede dessandid Marokos ja Alžee-

Jaapanlased vallutavad Kagu-Aasia, Hollandi

Uus Jaapani impeerium

järgneb liitlaste edu Saksa allveelaevade vastu.

Tubruqi langemine. Rommeli pealetung

põllumajanduses.

Jaapanlaste pealetung

204

Laevakaravanid ja merelahingud Vahemerel.

Nõukogude Liidu päästmine Ajatelg

Vahekordade klaarimine Atlandil Lahingud Atlandil 1942–1943. Suurtele kaotustele

TASAKAAL NIHKUB 1942

178

226

■ DŽUNGLISÕDA BIRMAS

250

Rooma langemine

252

Sakslaste operatsiooni Tsitadell läbikukkumine

Anzio dessandid. Pikk lahing Montecassino

Kurski kaare likvideerimisel. Nõukogude vägede

pärast. USA väed sisenevad Rooma. Sakslased

võit suures tankilahingus 1943. aasta suvel.

taanduvad põhja uuele kaitseliinile.

174

■ SPIONAAŽ

176

228

Ettevalmistused liitlaste dessandiks

254

Plaanid ja väljaõpe invasiooniks Prantsusmaale.

Holokaust

Liitlaste juhtide võiduplaan

Sakslaste genotsiidipoliitika juutide vastu ja „lõppla-

Tippkohtumised Casablancas, Québecis, Kairos ja

USA vägede pealetung Uus-Guineas ja Saalomoni

hendus”. Auschwitzi ja teiste surmalaagrite rajamine.

Teheranis. Võetakse vastu otsus tungida Euroopasse.

saartel möödub jaapanlaste tugevatest kaitseposit-

202

Saarte hõivamine Vaiksel ookeanil

sioonidest. Maabumine Gilberti saartel (Kiribati).

230

Sakslased tugevdavad Atlandi valli.

■ DWIGHT D. EISENHOWER

256


D-päeva dessant

258

Lahingud Ardennides

284

Lahing Iwo Jima pärast

Õhudessantidele järgneb maabumine viiel

Sakslaste vastupealetung Ardennides.

Jaapanlased avaldavad väikesel saarel tunnelites

rannalõigul. Omaha lõigul võtab USA vägesid

USA väed piiratakse Bastogne’is ümber.

ja punkrites visa vastupanu.

310

vastu tihe tuli. Sillapeade rajamine päeva lõpul.

■ MAABUMINE OMAHA RANNALÕIGUL Läbimurre Normandias

260 262

Saint Lôs ja Falaise’is. Liitlased murravad Normandias läbi ja tungivad Pariisi poole.

■ SÕDURIPAUNA SISU

264

Pommiatentaat Hitlerile

266

Rahulolematus Saksamaal. Rühma Saksa

■ GEORGE S. PATTON

286

peakorteris Rastenburgis.

Okinawa

312

Võidetute saatus

338

lahinguid, samal ajal kui nende laevu ründavad

8 1945

protsess ja sõjakurjategijate kohtuprotsessid Jaapanis.

USA väed peavad saare pärast rea tõsiseid

Raudne eesriie

kamikazed.

340

Churchilli prohvetlik kõne. Marshalli plaan.

Jaapan piiramisrõngas

314

Berliini blokaad. Lõhestatud Saksamaa.

Jaapani pommitamine. Rannikuvete

Jaapani ja Lääne-Saksamaa taassünd

mineerimine ja allveelaevasõda laevade vastu.

Keisri alamad

316

342

USA abi kahele vallutatud riigile toob kaasa demokraatia ja majanduse taastumise.

Jaapani kodune rinne. Tahe võidelda hoolimata pommitamistest ja toidupuudusest.

LÕPPMÄNG

ohvitseride nurjunud katse tappa Hitler tema

Impeeriumide lõpp Potsdami tippkohtumine 288

318

344

India ja Indoneesia ning seejärel teiste Euroopa kolooniate iseseisvumine. Iisraeli riigi loomine.

Rahukonverents okupeeritud Saksamaal. Nõutakse Jaapani tingimusteta alistumist.

268

Sissejuhatus Ajatelg

vabastamine. Edasitung Saksamaale ja

292

Hollandisse lükkub edasi kütusepuuduse tõttu.

Saksa linnade purustamine 270

294

Dresdeni ja teiste Saksa linnade pommitamine

Operatsioon Bagration. Nõukogude vägede

süütepommidega. Jaltas arutlevad Roosevelt,

suvine pealetung jõuab Poolasse ja Balkanile.

Churchill ja Stalin sõjajärgse poliitilise lahenduse üle.

Punane Hiina

290

Pariisi, Prantsusmaa idaosa ja Belgia

Punaarmee pealetung

336

Jaapani ja Saksamaa okupeerimine. Nürnbergi

Sakslaste äge vastupanu Caeni ümbruses,

Prantsusmaa ja Belgia vabastamine

■ SÕJAJÄRGSED PÕGENIKUD

■ MEDALID

320

Hiroshima ja Nagasaki

322

346

Mao võit rahvuslaste üle Hiinas. Uue kommunistliku riigi rajamine.

Nõukogude vägede rünnak Mandžuurias.

Külm sõda

Kahele Jaapani linnale heidetakse tuumapomm.

USA ja Nõukogude Liit hakkavad looma üha

348

võimsamate tuumarelvade arsenali. Vastastikuse

■ HIROSHIMA

324

Jaapan alistub

326

hävitamise oht hoiab mõlemat poolt neid kasutamast.

■ DRESDENI POMMITAMINE

296

vastu. Nõukogude väed ei tule poolakatele

Liitlased tungivad Reich’i

298

appi.

Ameeriklased, inglased ja prantslased ületavad

Varssavi ülestõus

272

Poola Armia Krajowa edutu ülestõus sakslaste

Reini. Nõukogude vägede pealetung idas.

Vastupanu ja kodusõda Kreekas

274

Sakslaste viimane meeleheitlik vastupanu.

Itaallaste väljatõmbumine. Võitlus vastupanu-

Natside surmalaagrite vabastamine 300

rühmituste EDES ja kommunistide ELAS-i vahel.

Avastatakse surmalaagrid ning mõistetakse

Balkani ussipesa

276

natside sooritatud metsikuste täit ulatust.

Kaks peamist partisanirühmitust: rojalistlikud tšetnikud ja Tito kommunistid. Viimased

■ BERGEN-BELSENI AVASTAMINE

302

Viimased pealetungid Euroopas

304

ühinesid Punaarmeega, et vabastada Jugoslaavia.

Nõukogude ja Ameerika väed kohtuvad Elbel.

Sakslaste salarelvad

278

Umbusaldus liitlaste vahel. Nõukogude väed

Vastulöögid Suurbritanniale V-relvade –

vallutavad Berliini, võideldes meeleheitlikult iga

lendpommide ja rakettidega.

maja pärast.

Operatsioon Market Garden

280

Diktaatorite surm

Liitlaste langevarjuritel ei õnnestu vallutada

Hitleri enesetapp Berliini punkris. Valitsusjuhi

Arnhemis üle Reini viivat silda.

koha võtab üle admiral Dönitz. Itaalia partisanid

AUTOMAADID

Sõda mäletatakse

jaapanlased vastumeelselt lüüasaamisega.

Memoriaalid langenutele, filmid ja muu.

9

PÄRAST SÕDA 1946 – 1950

328

Sissejuhatus

330

Ajatelg

332

Kulud lüüakse kokku

334

306

tapavad Mussolini.

■ KUULIPILDUJAD JA

Pärast keiser Hirohito kõne kuulamist lepivad

282

Hirmuäratavad inimkaotused. Põgenikud,

■ VÕIDUPÄEV

308

kodudest väljaaetud ja sõjavangid.

350

Register

352

Tänuavaldused

359


Eessõna T

eine maailmasõda oli kõige suurem ja laastavam sõda ajaloos. Ta kujundas maailma, kus minu põlvkond üles kasvas, ning tema pikad varjud taanduvad alles nüüd. Nagu igat väga keerukat ajaloolist sündmust on ka II maailmasõda raske trükisõnas kirjeldada. Mõnel hiilgaval teadlasel on õnnestunud impressionistlikke pintslitõmbeid kasutades visandada selle peamised jooned võrdlemisi vähestel lehekülgedel, ent need eesmärgikindlad piirjooned on jäänud üksikasjades paratamatult ähmaseks. Teised on keskendunud mõnele tahule. Riiulid ägavad näiteks Normandias ja Põhja-Aafrikas toimunut käsitlevate raamatute all. Paljud lääne autorid, kes kirjutasid külma sõja ajal, ei suutnud mõista idarinde pöördelist tähtsust, nii nagu Vene ajaloolased, kes kirjutasid oma „Suurest Isamaasõjast”, ei hinnanud õiglaselt lääneliitlaste jõupingutusi. Lühidalt öeldes, kuigi nüüdseks ei ole jäänud enam ükski II maailmasõja tahk läbi uurimata, on endiselt raske leida kõikehõlmavat ülevaadet, mida ei piiraks rahvuslik vaatenurk või lihtlugejale mõeldud raamatu maht ning mis oleks korralikult varustatud kaartide ja illustratsioonidega, nagu selline ajalugu olema peab. Ma soovitan soojalt seda raamatut, sest see annab just niisuguse käepärase ülevaate, mis on ammu puudunud. Selles võetakse teadmiseks, et II maailmasõda lõi lõkkele eelmise sõja sütest, ning pööratakse tähelepanu mitte ainult I maailmasõja ohtlikule pärandile Euroopas, vaid hinnatakse ka Jaapani rahulolematust oma osalemise viljadega. Näiteks on siin korralikult käsitletud sündmusi Hiinas, millest samuti on sageli üle vaadatud. Nii sõja põhjusi kui ka selle tagajärgi on vaadeldud üldisemas plaanis, asetades konflikti laiemasse konteksti. Sõja sündmused olid seotud pikkade ja keerukate niitidega ning eksitav oleks vaadelda mõnd üksikut episoodi isoleeritult, ükskõik kui oluline see ongi. Selle raamatu üks voorusi on, et siin tuuakse ühest küljest lugusid lahingutest ja operatsioonidest, kuid kujundus võimaldab lugejal näha, kuidas need seonduvad eelmiste ja järgmiste sündmustega. Siin mõistetakse, millist rolli etendas sõja masinavärk, kuid samal ajal lastakse paljudel osalistel rääkida pikalt oma läbielamistest. Raamat käsitleb toimunut globaalselt. See hõlmab sündmusi, mis toimusid maal, merel ja õhus, ning räägib mitte ainult suurmeeste tegudest, vaid ka selles kõige titaanlikumas sõjas osalenud tuhandete meeste ja naiste saavutustest ja vastupidavusest.

RICHARD HOLMES, 2009


1

SÕJA SEEMNED 1914 –1938 Rahulepingud, mis lõpetasid I maailmasõja, jätsid paljud riigid kibedat viha kandma ega suutnud kindlustada püsivat rahu. Tollases poliitilises ja majanduslikus ebakindluses oli tugev toetus parempoolsetel rahvuslikel parteidel, kellest kõige kurjakuulutavamad olid Hitleri natsid Saksamaal.


S Õ J A S E E M N E D 1914 – 19 38

SÕJA SEEMNED 1917. a revolutsioon paiskas vana Vene impeeriumi kaosesse, kuid bolševikel õnnestus Lenini juhtimisel luua asemele uus impeerium: maailma esimene kommunistlik riik NSV Liit.

Austria annekteerimine

Adolf Hitleri tõus võimule sai hoogu rahva toetusest 1930. aastate alguses kasvanud natsiparteile. Siin kõneleb Hitler oma pruunsärklastest toetajatele miitingul 1933. aastal, mil ta võttis üle Saksamaa kantsleri ameti.

eri n

K R E EK A

V a h e m (Prantsusmaa)

e r TUNEESIA i (Prantsusmaa)

DODEKANEESID (Itaalia)

LIIBÜA (Itaalia)

TOGO (Briti mandaat)

SI

KUVEIT

NIGEERIA KULLARANNIK

ASIR JEEMEN

N

TIIBET (autonoomne prk)

NEPAL

LEPINGULINE OMAAN OMAAN HADRAMAWT

PRANTSUSE SOMAALIMAA BRITI SOMAALIMAA

TANGANJIKA (Briti mandaat)

NJASSAMAA PÕHJA-RODEESIA

ANGOLA

MADAGASKAR

I N D I A O O K E A N

EDELAAAFRIKA BETŠUAANAMAA

LÕUNA-AAFRIKA LIIT

Hispaania kodusõda (1936–1939) oli sünge võitlus paremja vasakjõudude vahel. Saksamaa ja Itaalia toetasid Franco rahvuslasi tugevamalt kui NSV Liit vabariiklasi.

R

Benito Mussolini, Itaalia fašistliku liikumise algataja, tuli 1922. aastal jõuga võimule. Tema diktatuur toetus tugevale isikukultusele ja unistustele kuulsusrikka Rooma riigi taaselustamisest.

Abessiinia vallutamisel Itaalia poolt aastatel 1935–1936 kasutati Euroopa moodsat relvastust mahajäänud Aafrika riigi vastu. Keiser Haile Selassie uurib siin itaallaste lõhkemata pomme.

ahulepingutes, mis I maailmasõja ametlikult lõpetasid, sisaldusid Venemaal toimunu. 1917. aasta bolševike revolutsioon tõi riigi sõjast paljud 1939.–1945. aasta konflikti seemned. Saksamaa kaotas

oma impeeriumi, Ida-Preisimaa lõigati ära Poola koridoriga ning sakslased olid sunnitud tasuma liitlastele tohutu suuri sõjahüvitisi. Vana Austria-Ungari ja Osmani impeerium lagunesid väiksemateks riikideks.

välja, kuid siis laastas teda kodusõda. Pärast lühiajalist katset levitada kommunismi Euroopas tõmbus NSV Liit endasse. Nõrgad valitsused ja majanduslik ebastabiilsus hakkasid paljudes riikides polariseerima avalikku arvamust parem- ja vasakpoolseks.

Itaalia oli pettunud, et ta ei saanud nii palju territooriumi nagu liitlased, ja Itaalias, Saksamaal ja Jaapanis võitsid parempoolsed. Kuid juba Jaapanile tundus, et teda ei tunnustata maailmariigina. Lõpuks veel 12

TSEILON

SOMAALIMAA

AN UG KENYA

KAMERUN (Prantsuse mandaat)

I N D I A

ADENI PROTEKTORAAT

(Briti mandaat)

PRANTSUSE ERITREA ABESSIINIA EKVATORIAALITAALIA AAFRIKA

LÕUNARODEESIA PORTUGALI IDAAAFRIKA

EGIPTUS

A ST

(Saudi Araabia)

INGLISEEGIPTUSE SUDAAN

BELGIA KONGO

IRAAK

(Briti mandaat)

NI GA AF

BAHREIN E GI PT US TRANSJORDAANIA KATAR (Briti mandaat)

SÜÜRIA

KÜPROS

(Prantsusmaa)

KAMERUN (Briti mandaat)

TOGO (Prantsuse mandaat)

SIERRA LEONE LIBEERIA

TÜRGI

PÄRSIA IRAAK

DA

L PORTUGA

ALBAANIA

BULGAARIA

SÜÜRIA

(Prantsuse mandaat)

NAJD

GAMBIA PORTUGALI GUINEA

M ust mer i

ri

A

AV

LIIBÜA

PRANTSUSE LÄÄNE-AAFRIKA RUMEENIA

IA

LI

TÜRGI

A

IT

AA

H IS P A A N I A

ALŽEERIA

MAROKO

Must meri

A

RÍO DE ORO

TŠEHHOSLOVAKKIA

JU GO SL A

LI

KÜPROS PALESTIINA (Briti mandaat)

ALŽEERIA

POOLA

AUSTRIA UNGARI ŠVEITS

PRANTSUSMAA

HISPAANIA MAROKO

S A K SA M A A

SAARIMAA

MAROKO

N S V L

SKS

BELGIA LUKSEMBURG (Rahvasteliidu administratsiooni all)

HISPAANIA

LEEDU

me

(Rahvasteliidu administratsiooni all)

AA

NSVL ia

L

ää

DANZIG

HOLLAND

O O K EA N

LÄTI

POOLA

sp

S U UR B R I T A N N IA

EESTI

EESI

IIRI VABA RIIK

PRANTSUSMAA IT

TUN

m er i

ATL AN DI

Ka

TAANI

OT

SAKSAMAA

Põ h j a -

SOOME

SUURBRITANNIA

SO O M E

em

NO

RR

FÄÄRI SAARED (Taani)

ROOT

A

SI

ISLAND

RO

E U R O O PA

NO

RR

A

Saksamaa poolt 1938. aastal andis märku Hitleri territoriaalsetest ambitsioonidest, kuid see teostati ilma jõudu kasutamata ja enamik austerlasi tervitas seda.

1930. aastatel kaldusid Mussolini, Hitler ja jaapanlased territoriaalse


S Õ J A S E E M N E D 1914 – 19 38

1914–1938 Jaapani vallutused algasid 1931. aastal. Kasutades ära Hiina kodusõda, tungisid tema väed Mandžuuria provintsi, kus asutati marionettriik Mandžukuo.

K A N A D A NEWFOUNDLAND

Suur järvistu

MONGOOLIA

jaapanlaste kallaletung. Siin võtavad Hiina sõdurid sisse positsioonid Hiina müüril, püüdes sissetungijaid asjatult tagasi hoida.

JAAPANI KEISRIRIIK

Mariaanid (Jaapani mandaat)

FILIPIINID

PRANTSUSE INDO-HIINA

O O K E A N

GUAM

Karoliinid (Jaapani mandaat)

MALAIA

Nauru Solomoni saaredp

HONDURAS GUATEMALA NICARAGUA EL SALVADOR COSTA RICA PANAMA KANALI TSOON

A T L A N D I

TUULEPEALSED SAARED BARBADOS TRINIDAD JA TOBAGO

O O K E A N

BRITI GUYANA HOLLANDI GUYANA PRANTSUSE GUYANA

VENEZUELA

COLOMBIA ECUADOR

Cooki saared Ellice’i saared (Tuvalu) saared

Tonga

B R A S I I L I A

AMEERIKA SAMOA

Prantsuse Polüneesia

U

UusHebriidid

LÄÄNESAMOA Fidži

kestis 1920. aastatest kuni 1949. aastani. 1935–1936 võtsid kommunistid ette Suure Retke, et pääseda Guomindangi vägede piiramisrõngast.

Suur surutis algas USA-s pärast Wall Streeti krahhi. Kui pangad ja ettevõtted pankrotti läksid, jäi üle 13 miljoni töölise töötuks. Majanduslangus tabas peagi kõigi kapitalistlike riikide majandust ning kestis kuni II maailmasõjani.

AG Y

Hiina kodusõda

BOLIIVIA PAR

UusKaledoonia

UA

A U S T R A A L I A

HAITI

Jõulusaar

Gilberti saared (Kiribati)

DOMINIKAANI VABARIIK NEITSISAARED TUULEALUSED SAARED

KUUBA

U

PORTUGALI TIMOR

MEHHIKO

R P E

HOLLANDI IDA-INDIA

PAAPUA UUS-GUINEA

BRITI HONDURAS

V A I K N E

Hawaii

Marshalli saared (Jaapani mandaat)

BRITI PÕHJA-BORNEO BRUNEI SARAWAK

ÜHENDRIIGID

T Š I I L I

SIIAM (TAI)

AMEERIKA

Hiinat tabas 1937. aastal teine

H I I N A

Wall Streeti krahhis, mis algas 1929. aasta oktoobris, langesid aktsiad New Yorgi börsil ühe nädalaga 30 miljardi dollari väärtuses, mis põhjustas finantsmaailmas enneolematu paanika.

URUGUAY

ARGENTINA

FALKLANDI SAARED

MAAILM 1918–1938 Piirid 1925

ekspansiooni poole. Jaapan hõivas Mandžuuria ja tungis seejärel

vahendid rahu tagamiseks. Oma osa mängis ka 1929. aasta Wall

Hiinasse. Itaalia vallutas Abessiinia ja Hitler asus pärast Austria liitmist

Streeti krahhile järgnenud majandussurutis. Desarmeerimisele sai

Saksamaa koosseisu tükeldama Tšehhoslovakkiat.

komistuskiviks vastastikune umbusaldus. Suurbritannia ja

Lääne demokraatlikud riigid panid oma rahulootused

Prantsusmaa olid sunnitud uuesti relvastuma, kuid lootsid ikka veel,

Rahvasteliidule ja desarmeerimisele. Esimene neist osutus väga

et diktaatorite lepitamine aitab suurt sõda ära hoida, eriti pärast seda,

jõuetuks. Ühendriigid ei liitunud sellega ning nagu Jaapani ja Itaalia

kui Hispaania kodusõda oli silmanähtavalt paljastanud moodsa

agressiooni peatamise läbikukkumine näitas, puudusid sellel

sõjapidamise õudused. 13


S Õ J A S E E M N E D 1914 – 19 38

AJATELG 1914–1938 Versailles’ rahuleping ■ Rahvasteliit ■ Mussolini võtab võimu ■ Wall Streeti krahh ■ Suur surutis ■ Jaapanlased tungivad Mandžuuriasse ■ Hitleri tõus ■ Hispaania kodusõda ■ Anschluss ■ Hiina–Jaapani sõda ■ Itaallased tungivad Abessiiniasse ■ Müncheni kriis

1914–1916

1917–1918

1919–1920

1921–1922

1923–1924

OKTOOBER 1925 Locarno lepingud. Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia tunnustavad Versailles’s kokku lepitud alalisi riigipiire. Saksamaa lubab, et ei saada vägesid Reinimaale.

JAANUAR 1919 Kommunistide ülestõus Berliinis spartaklaste juhtimisel. VEEBRUAR 1919 Poola–Nõukogude sõja algus. Poolakad säilitavad oma iseseisvuse.

AUGUST 1914 I maailmasõja puhkemine; Saksamaa tungib kallale Prantsusmaale.

Kaevikusõda

APRILL 1917 USA kuulutab Saksamaale sõja.

1915 Surnud seis läänerinde kaevikutes.

28. JUUNI 1919 Versailles’ rahulepingu sõlmimine. Saksamaa tunnistab end sõjasüüdlaseks, kaotab kõik oma asumaad ja territooriumid Euroopas ning nõustub tasuma halvavaid sõjahüvitisi.

1925–1926

OKTOOBER 1922 Mussolini ja tema 30 000 toetajat marsivad Rooma. Mussolini moodustab fašistliku valitsuse.

Saksa kuulipilduja Maxim 08/15

VEEBRUAR 1916 Sakslased alustavad pealetungi Verdunile, mis kujuneb kuus kuud kestvaks verevalamiseks. JUULI 1916 Somme’i lahing. Katse sakslaste kaitseliinist läbi murda nurjub. Esimesel päeval langeb 19 240 Briti sõdurit.

Marss Rooma

JUULI 1917 Kolmanda Ypres’i (Ieperi) lahingu algus.

1923 Hüperinflatsioon Saksamaal jõuab haripunkti.

NOVEMBER 1917 Teine revolutsioon Venemaal. Bolševikud haaravad võimu.

Versailles’ rahuleping

JAANUAR 1923 Prantsuse ja Belgia väed okupeerivad Ruhri, et sundida Saksamaad reparatsioonikohustustest kinni pidama.

MÄRTS 1926 Sureb Hiina liider Sun Yat-Sen. Tema asemel saab Guomindangi juhiks Chiang Kai-shek (Jiang Jieshi). MAI 1926 Üldstreik Suurbritannias söekaevurite toetuseks lõpetatakse üheksa päeva pärast.

OKTOOBER 1922 Punaarmee vallutab Vladivostoki. See on viimane suurem lahing Vene kodusõjas. DETSEMBER 1922 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu loomine.

MÄRTS 1918 Venemaa ja Saksamaa kirjutavad alla Brest-Litovski rahulepingule.

1920 Saksamaal algab pidevalt tõusev inflatsioon.

8. NOVEMBER 1923 Müncheni putš. Hitler juhib äpardunud katset kukutada Baieri valitsus.

11. NOVEMBER 1918 Sõda lõppeb relvarahu sõlmimisega Prantsusmaal Compiègne’is seisvas raudteevagunis. Relvarahulepingule allakirjutamine

14

1924 Hitler veedab kaheksa kuud vanglas, kus kirjutab „Mein Kampfi”. Viie miljoni margane rahatäht

Müncheni putš

JUULI 1926 Guomindang alustab sõjategevust Põhja-Hiinas, püüdes riiki taas ühendada.


A J A T E L G 1914 – 19 38

„ Kas me soovime taastada Saksamaa vabadust ja võimsust? … Inimesed ärgu magagu, vaid teadku, et äikesetorm on tulemas.” ADOLF HITLERI KÕNEST MÜNCHENIS 20. APRILLIL 1933

1927–1928

1929–1930

1931–1932

JAANUAR 1927 Liitlaste desarmeerimiskomisjon lahkub Saksamaalt. Sakslased suurendavad suurtükkide ja soomusmasinate tootmist.

1933–1934 JAANUAR 1933 Hitler nimetatakse Saksamaa kantsleriks. VEEBRUAR 1933 Tulekahju Riigipäevahoones pannakse kommunistide süüks. MÄRTS 1933 Roosevelt alustab esimest ametiaega USA presidendina.

1935–1936

1937–1938

1935–1936 Itaalia vallutab Abessiinia. Mussolini teatab 1936. aasta mais selle riigi annekteerimisest. OKTOOBER 1935 Hiina kommunistid jõuavad pärast Suure retke lõppu Shaanxi provintsi.

Natside käeside

MAI 1928 Aasta pärast seda, kui lõpeb Hitleri poliitikas osalemise keeld, osaleb natsipartei esimest korda valimistel ja võidab Riigipäevas 12 kohta.

1929 Wall Streeti krahh. Ameerika aktsiabörsi kokkukukkumine paiskab Ühendriigid sügavasse majanduskriisi ja põhjustab kogu maailmas majanduslanguse.

MÄRTS 1936 Saksa väed okupeerivad uuesti demilitariseeritud Reinimaa.

APRILL 1931 Hispaanias kaotatakse monarhia ja kuningas Alfonso XIII lahkub maalt. Hispaania kuulutatakse vabariigiks.

MAI 1936 Prantsusmaal võidab valimised kommunistide ja sotsialistide liit Rahvarinne.

Sakslased korjavad majanduskriisi ajal sütt

Natside valimisplakat

SEPTEMBER 1931 Mukdeni intsident: osa jaapanlaste raudteest Mandžuurias lastakse õhku. Jaapan alustab Mandžuuria vallutamist.

JUULI 1936 Hispaanias algab kodusõda vabariikliku valitsuse ja kindral Franco rahvuslaste vahel.

APRILL 1937 Tsiviilelanikkonna pommitamine Baskimaa linnas Guernicas.

SEPTEMBER 1934 Hitler kuulutab tuhandeaastase riigi algust.

AUGUST 1936 Hitler kasutab Berliini olümpiamänge natside ideaalide demonstreerimiseks.

JUULI 1937 Intsident Marco Polo sillal annab jaapanlastele ettekäände tungida Hiinasse.

Natside paraad Bückeburgis Saksamaal

AUGUST 1928 Üle 60 riigi kirjutavad alla Kelloggi-Briand’i paktile, mis muudab sõja seadusevastaseks.

Jaapani väed tungivad Hiinasse

JUUNI 1934 Pikkade Nugade Öö. Paljud Hitleri vaenlased ja rivaalid arreteeritakse ja hukatakse.

APRILL 1930 Londoni mereväeleping. Suurriigid nõustuvad piirama oma sõjalaevastiku suurust. Jaapanlased kirjutavad alla vastumeelselt – see on viimane selline leping, mida nad on valmis sõlmima.

VEEBRUAR 1932 Jaapan asutab Mandžuurias marionettriigi Mandžukuo. JUULI 1932 Natsid võidavad Saksamaa Riigipäeva valimistel suurima esinduse.

Jaapani sõjalaevastiku lipp

Müncheni kokkulepe

MÄRTS 1938 Anschluss. Hitler annekteerib Austria. SEPTEMBER 1938 Müncheni kriis. Suurbritannia ja Prantsusmaa lepivad Hitleri sooviga annekteerida Tšehhoslovakkia saksakeelse elanikkonnaga piirkond Sudeedimaa.

15


S Õ J A S E E M N E D 1914 – 19 38

EN N E 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses domineerisid Euroopas kaks liitu: Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia Kolmikliit ning Prantsusmaa, Venemaa ja Suurbritannia Entente. VANADE ARVETE KLAARIMINE Prantsusmaa tahtis tagasi saada oma endisi idaprovintse Alsace’i ja Lorraine’i, mis Saksamaa oli pärast 1870–1871 toimunud Prantsuse–Preisi sõda endale võtnud. Saksamaa heitis kadedaid pilke Briti impeeriumile ning pidas oma meretaguste valduste laiendamiseks vajalikuks luua sama tugev sõjalaevastik nagu Briti kuninglik merevägi, samal ajal kui Itaalia vaidles Austria-Ungariga Alpides asuvate territooriumide üle. Balkanil avaldas Serbia vastuseisu Bosnia annekteerimisele AustriaUngari poolt, kuna seal elas suur serblaste kogukond. Venemaa, kes hoidis slaavlaste poole, toetas Serbiat. SÕJA KATALÜSAATOR Säde, mis viis sõjani, süttis Balkanil. 1914. aasta juunis tappis Bosniat külastav serbia rahvuslane Gavrilo Princip Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi ja tema naise. Austerlased asusid valmistuma sõjaks Serbia vastu, venelased toetasid serblasi, sakslased asusid oma Austria liitlaste poolele ning Prantsusmaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni sõjaks Saksamaa vastu. UUED RELVAD I MAAILMASÕJAS Uus sõjatehnika, eriti kiire tulega kuulipildujad ja võimsad raskesuurtükid, viis mõlemal poolel enneolematute tapatalguteni.

SAKSA KUULIPILDUJA MG08/15

Vladimir Iljitš Lenin 1917. aasta revolutsiooni algatanud Lenin valiti sama aasta novembris riigipeaks. Sellel plakatil õhutab Lenin töölisi vabrikuid üle võtma ning varasid ümber jaotama.

16

Sõda, mis lõpetab sõjad Aastatel 1914–1918 toimunud sõjaga kulmineerusid kasvanud pinged Euroopas, kuid see levis maailma paljudesse osadesse. Seda iseloomustasid suured tapatalgud ja sõjatehnika üha laialdasem kasutamine peamistel rinnetel. Konflikti lõppedes olid mõned impeeriumid kadunud ning Euroopa kaart tuli ümber teha.

M

õlemal poolel arvati üldiselt, et sõda saab jõuluks läbi, kuid sõjaplaanid ei läinud täide. Aasta lõpuks oli sõda läänerindel jõudnud tegelikult surnud seisu, sest kiire tulega relvad muutsid kaitse tugevamaks kui ründajad. Samal ajal tekkisid väljaspool Euroopat teised sõjatandrid. Aafrikas sõditi Saksa asumaade pärast. Saksamaa mõjusfääris olnud Türgi astus sõtta 1914. aasta oktoobris ning India väed maabusid Basras ja avasid Mesopotaamias (tänapäeva Iraagis) rinde türklaste vastu. Kaukaasiast Venemaa lõunaosas sai venelaste ja türklaste lahinguväli. Itaalia hoidis 1915. aastal Prantsusmaa ja Suurbritannia poole ning sõdis pikka aega austerlastega nende ühisel piiril. Läänerindel valitses aastatel 1915– 1917 verine ummikseis. Liitlastel ei õnnestunud 1915. aastal oma pealetungidega sakslasi tagasi tõrjuda. Sakslased üritasid 1916. aastal Verdunis Prantsuse armeed välja kurnata ja moraali nõrgendada ning sama aasta suvel kandsid mõlemad pooled raskeid

kaotusi Somme’is Briti vägede pealetungi ajal. 1917. aasta kevadel andsid inglaste ja prantslaste uued rünnakud vähe tulemusi ning Prantsuse armees toimusid mässud, mis sundisid prantslasi kaitsele. Seetõttu jäi suvine pealetung peamiselt brittide õlule. See leidis aset Ieperi (Ypres’i) sektoris ja jäi lõpuks sõna otseses mõttes porri toppama.

rannikul Jüütimaa juures, mispeale Saksa avamerelaevastik tõmbus tagasi sadamatesse ega julgenud enam välja tulla. Selle asemel püüdsid sakslased kägistada Suurbritannia mereteid oma

Sõda merel

allveelaevadega. See vihastas Ühendriike. President Woodrow Wilson tahtis konfliktist eemale hoida, kuid luureteated, mis rääkisid, et sakslased püüavad mehhiklasi sõtta tõmmata, sundisid teda 1917. aasta aprillis Saksamaale sõda kuulutama.

Kuninglik merevägi kasutas Saksamaa vastu mereblokaadi ning sõja algperioodil toimusid Põhjamerel vaid väikesed kokkupõrked sakslaste avamerelaevastikuga. Kuid 1916. aasta mais toimus tõsisem kokkupõrge Taani

Üks peamine edasiminek sõjas puudutas õhujõude. Esialgu kasutati lennukeid vaid luureretkedel, kuid peagi võeti kasutusele ka hävitajad ja pommitajad.

„ Palugem Jumalat, et see peagi lõpeks ja et Ta kaitseks kallist Bertie’t.” GEORGE V SAKSAMAALE SÕDA KUULUTADES (TEMA POJAST BERTIE’ST SAI KUNINGAS GEORGE VI)


SÕDA, MIS LÕPETAB SÕJAD

PÄR AST Relvarahu tingimuste kohaselt tõmbusid sakslaste väed läänes üle Reini. Liitlaste väed järgnesid neile ja okupeerisid jõe idakalda. IMPEERIUMIDE LÕPP Sõja tulemusel lagunesid Osmani ja AustriaUngari impeeriumid. Euroopas tuli lõpp kolmele monarhiale ning endine Vene keiser mõrvati. Venemaa ise oli nüüd kodusõja haardes, sest nn valged püüdsid sõjaaegsete liitlaste abiga bolševikke võimult kukutada. Saksamaad ähvardas sõja järel revolutsioonioht 18 ❯❯. LAHINGUVÄSIMUS Paljud liitlased olid samuti kurnatud. Prantsusmaa oli kandnud raskeid kaotusi ja sõda oli laastanud suurema osa tema põhjaosast. Ka Itaalia jõud oli otsas, Suurbritannia oli aga majanduslikult nõrk ja pidi nüüd Lähis-Idas endisel Türgi territooriumil korda hoidma. UUS MAAILMAKORD Võidukad liitlased tulid kokku, et töötada välja rahutingimused, mis kindlustaksid selle, et Euroopa enam kunagi ei kannataks nagu aastatel 1914–1918. Samal ajal loodi Rahvasteliit 18 ❯❯, ülemaailmne organisatsioon, mis oli mõeldud sõdade ärahoidmiseks.

Prantsuse sõdurid ründavad Verdunis, 1916 Lahing kestis veebruarist detsembrini ning nõudis 540 000 prantslase ja 435 000 sakslase elu. See oli sõja pikim lahing.

Sõda idas Vene rindel olid võidukad keskriigid (Saksamaa ja Austria-Ungari). Hoolimata algul edukalt kulgenud pealetungist hakkas mitte ainult venelaste sõjamasin, vaid ka kogu Vene riik lagunema. 1917. märtsis loobus keiser troonist, kuid riik jäi sõtta. Siis asusid aga tegevusse kurjakuulutavamad jõud. Vasakpoolsed õhutasid sõjaväes rahulolematust ja üha sagedamini

juhtus, et üksused keeldusid sõdimast. Siis lubasid sakslased eksiilis elaval bolševike juhil Vladimir Iljitš Leninil sõita rongiga Šveitsist Rootsi, kust ta jõudis Venemaale ja ässitas rahva oktoobris revolutsioonile, mis kukutas valitsuse ja tõi Venemaa sõjast välja. Kui Prantsusmaale hakkas saabuma üha enam USA sõdureid, mõistsid sakslased, et peagi tuleb neil läänerindel seista vastamisi

24 MILJONIT inimest suri aastatel 1918–1919 Euroopas ja mujal maailmas gripiepideemia tagajärjel.

ülekaalukate jõududega. Seepärast võtsid nad 1918. aasta kevadel ja varasuvel ette rea pealetunge brittide ja prantslaste vastu, et näpata võit enne ameeriklaste peajõudude saabumist. Neil ei õnnestunud liitlaste kaitsest läbi murda ja nad olid sunnitud ise kaitsele LEPPEMÄRGID Mobiliseeritud sõdurid asuma. Augustis võtsid liitlased ette rea edukaid rünnakuid ja hakkasid sakslasi Sõjas langenud Mobiliseeritud sõdurid vankumatult tagasi tõrjuma.

14 13 12

Sügisel sundisid liitlaste üha tugevnev mereblokaad, järeleandmatu surve läänerindel ning kasvav poliitiline rahutus kodumaal sakslasi novembri alguses relvarahu paluma.

Relvarahulepingule allakirjutamine Sakslaste delegatsioon saabus 1918. aasta 11. novembri varahommikul, et anda allkirjad relvarahulepingule, mis lõpetas sõdimise läänerindel.

Sõjas langenud

11

9

1 0 Liitlased

Keskriigid

Bulgaaria

Mobiliseeritute ja langenute arv Türgi

2

Austria-Ungari

Teised

3

USA

4

Itaalia

5

Briti impeerium

6

Prantsusmaa

7

Saksamaa

8 Venemaa

Sõdurite arv miljonites

10

Inimkaotused olid mõlemal poolel hirmuäratavad. Siin ei ole võetud arvesse umbes 20 miljonit haavatut.

17


S Õ J A S E E M N E D 1914 – 19 38

Mõrane rahu Sõja lõpp 1918. aasta novembris tõi segadust paljudes lüüasaanud riikides, sest mitmesugused rühmitused hakkasid võitlema võimu pärast. Sõjaaegsed liitlased tulid kokku, et sõlmida rahulepingud, mis välistaksid sellised õudused Euroopas, mis oli äsja läbi elatud.

P

resident Woodrow Wilson oli 1918. aasta jaanuaris avaldanud nn neliteist punkti, mis pidid saama Euroopa rahu aluseks. Ta kutsus üles tagastama kõik territooriumid, mis keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanid ja Bulgaaria) olid sõjas hõivanud, ning andma Austria-Ungari koosseisus olnud etnilistele rühmadele ja Poolale enesemääramisõiguse. Wilson soovitas rahu tagamiseks moodustada ülemaailmse „üldise rahvasteühenduse”. Valitses ka arusaam, et sõja kaotanud riikide relvajõude tuleks piirata sellise

määrani, et nad endast mingit ohtu ei kujutaks. Peale selle tahtsid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et Saksamaa ja tema liitlased tasuksid hüvitistega nende põhjustatud ainelise kahju.

Rahuläbirääkimised Üksikasjade selgitamine võttis mitu kuud ja vahepeal olid Saksamaal toimunud mõned olulised sündmused. Just enne Pariisi rahukonverentsi surusid vabakorpuslased – kommunismivastaste

„Kuus miljonit meest lamavad hauas ning neli vanameest istuvad Pariisis ja jagavad maid.” „NEW YORK NATION”, JUUNI 1919

EN N E Saksa väed taandusid pärast relvarahu sõlmimist korrapäraselt üle Reini. Nad naasid rahutustest pulbitsevale Saksamaale. MONARHIA LÕPP 8. novembril veendi keiser Wilhelmit troonist loobuma ning uus sotsiaaldemokraatlik valitsus seisis silmitsi kommunistide õhutatud ülestõusuga, mille käigus Baieri kuulutas end iseseisvaks sotsialistlikuks riigiks. Ka AustriaUngaris tuli monarhiale lõpp ning keisririigi lahutatud osad läksid oma teed. Bolševistlik valitsus Venemaal, mis oli teinud palju rahutuste ässitamiseks, oli nüüd tõmmatud kodusõtta kommunismivastastega, kes püüdsid teda kukutada. Liitlaste väed toetasid valgeid riigi põhja-, lõuna- ja idaosas. Kuid valgetel puudus keskne juhtimine ning neil jäi vajaka punaste ideoloogilisest tulisusest. UUS LOOTUS Selles õhkkonnas kogunesid rahutegijad 1919. aasta jaanuaris Pariisi, et arutleda lepingute üle, mis lõpetaksid ametlikult I maailmasõja ❮❮ 16 ja kindlustaksid selle, et tulevikus enam ühtki suurt sõda ei oleks.

Võidukad liidrid Prantsuse peaminister Georges Clemenceau (vasakul) ja Briti peaminister David Lloyd George saabuvad Pariisi rahukonverentsi istungile.

18

rühmitused – Berliinis suure karmusega maha kommunistide võimuhaaramiskatse. Üldvalimised tõid võimule sotsiaaldemokraatide valitsuse, kuid see seadis end oma julgeoleku pärast kartes sisse Weimaris, Berliinist 240 km edelas, ning seda kutsuti Weimari valitsuseks. 1919. aasta mais esitasid armutud liitlased Saksamaale tingimused, mille alusel nad oleksid valmis rahu sõlmima. Sakslasi jahmatas nende tingimuste rangus ning nad püüdsid neid leevendada. Liitlased olid järeleandmatud ja 28. juulil sõlmis Saksamaa

vastumeelselt Versailles’ rahulepingu. Riik kaotas kõik oma asumaad ja Poolale iseseisvuse andmisega eraldati Ida-Preisimaa ülejäänud Saksamaast Poola koridoriga, mis andis poolakatele Danzigi (tänapäeva Gdan´ski) sadama kaudu ligipääsu Läänemerele. Reinimaa demilitariseeriti ja jäi


MÕRANE RAHU

U S A P R E S I D E N T ( 18 5 6 – 19 2 4 )

WOODROW WILSON

liitlasvägede okupatsiooni alla ning Prantsusmaa võttis oma kontrolli alla kivisöe poolest rikka Saarimaa. Saksamaal ei lubatud omada mingit sõjatööstust ega ründerelvi, nt tanke ja lennukeid. Saksa sõjaväge vähendati 100 000 meheni ning ka sõjalaevastiku suurust piirati tunduvalt. Saksamaa pidi tasuma liitlastele kahe aastaga 33 miljardit dollarit (tänapäeva vääringus umbes 400 miljardit), mis oli riigi olukorda arvestades võimatu. Ka teised

44

riiki osales 1920. aasta novembris Genfis peetud Rahvasteliidu täiskogul.

teljeriigid kannatasid. Ungarile anti iseseisvus ning moodustati uued riigid Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia, mistõttu Austria jäi palju väiksemaks ja tal keelati igasuguse liidu loomine Saksamaaga. Türgi kaotas kõik valdused Lähis-Idas. Neist said Suurbritannia ja Prantsusmaa mandaatterritooriumid ning kreeklastel lubati okupeerida Bosporuse väina mõlemad kaldad. Peale rahulepingute sündis Pariisi rahukonverentsil ka Rahvasteliit. See pidi olema pigem riikide vaba ühendus kui sõjaline liit, selle eesmärgiks oli hoida desarmeerimise teel rahu kogu maailmas ning see pidi andma Revolutsioon Berliinis Weimari sotsiaaldemokraatlikule valitsusele lojaalsed sõdurid peavad Berliini tänavatel lahingut kommunistidest ülestõusnutega (spartaklastega), jaanuar 1919.

Versailles’ rahuleping Lepingu sellel leheküljel on rahukonverentsi peamiste delegaatide, nende hulgas president Wilsoni ja Lloyd George’i allkirjad ja pitserid.

masinavärgi, mis lahendaks tülid rahumeelselt. Rahvasteliit pidi paiknema Šveitsi linnas Genfis.

Hambutu jõustaja Rahvasteliit oli algusest peale mõrane. Tema kõige tõsisemaks puuduseks oli see, et Ühendriigid, mille president oli olnud tema arhitektiks, keeldusid liikmeks astumast. Nende seadusandlik kogu (Kongress) keeldus liikmeksastumise avaldust ratifitseerimast, mis näitas tegelikult, et suurem osa ameeriklasi ei tahtnud enam Euroopa asjadesse sekkuda Saksamaa eraarmeed Kommunistidega valitsemise pärast võidelnud mereväebrigaadi Ehrhardt rinnamärk.

Õppejõud ja jurist Woodrow Wilson ei võtnud poliitikat kuigi tõsiselt kuni 1910. aastani, kui ta valiti Demokraatliku Partei esindajana New Jersey osariigi kuberneriks. Kaks aastat hiljem sai temast USA president ja esimesel ametiajal õnnestus tal Ühendriigid sõjast eemal hoida. 1916. aastal valiti ta oma eduka poliitika tõttu tagasi ametisse. Kui tema riik sõtta astus, tegeles Wilson rohkem sõjajärgse maailma kujundamise kui sõja endaga. Tema neliteist punkti said selle aluseks ja ta oli esimene president, kes oma ametiajal välismaale sõitis, kui ta osales 1919. aastal Pariisi rahukonverentsil. Tema tervis oli kehvavõitu, jõupingutused Rahvasteliidu asutamisel tõid kaasa veel südameataki ning Kongressi keeldumine Versailles’ rahulepingut ratifitseerimast aitas kaasa tema surmale.

ning soovis tagasipöördumist isolatsionismi. Lisaks sellele ei kutsutud liikmeks ühtki sõjas lüüasaanud riiki ja Venemaad ning Rahvasteliidul ei olnud mingit võimu rahu tagamiseks. Juba enne kui Rahvasteliidu täiskogu esimest korda kokku tuli, puhkes Euroopas sõda. Äsja iseseisvunud Poolat ei rahuldanud piir Venemaaga ning 1919. aastal neelati alla suur osa Lääne-Ukrainast. 1920. aasta aprillis tungisid poolakad edasi, kuid bolševikud, kes olid kodusõjas olnud kõike muud kui võidukad, lõid nad tagasi. Järgnenud rahuleping jättis Poolale suurema osa sellest, mis ta oli vallutanud 1919. aastal. Kõik see leidis aset ilma Rahvasteliidu osavõtuta.

PÄR AST Sõjahüvitised, mida Saksamaa oli sunnitud Versailles’ rahulepingu alusel tasuma, tõid peagi kaasa hüppelise inflatsiooni. Nõrk valitsus polnud suuteline majanduslikku olukorda parandama ning Saksamaa avalik arvamus polariseerus vasak- ja paremäärmuslaste 5-MILJONINE vahel. RAHATÄHT VERSAILLES’ RAHULEPINGU ÜLEVAATAMINE Ka Türgi oli rahulolematu talle rahu toonud Sèvres’i lepinguga. 1922. aastal tõrjusid Türgi väed kreeklased riigi maismaaosast välja ning sundisid inglasi evakueerima oma garnisoni Chanakist (Çanakkale). Seejärel loobusid liitlased territoriaalsetest nõudmistest Bosporuse väina Aasia-poolsel kaldal. TULEVIKUPROBLEEMID Ka kaks võitjariiki polnud rahul. Itaalia oli saanud endale osa Austria territooriumist, kaasa arvatud Trieste sadama, kuid oli pettunud, et talle ei antud Saksamaa Aafrika asumaid. Rida nõrku valitsusi aitas kaasa rahulolematuse kasvule ja poliitilisele ebastabiilsusele. Tulemuseks oli Mussolini võimuhaaramine 20 ❯❯. Jaapan oli saanud endale Saksa lepingulised valdused Hiinas ja mõned Vaikse ookeani saared, kuid talle tundus, et teda ei kohelda maailmariigina. Elanikkonna kiire kasv ja loodusressursside vähesus tõid kaasa Jaapani sissetungi Mandžuuriasse 32 ❯❯.

19


S Õ J A S E E M N E D 1914 – 19 38

EN N E Fašismi ja natsismi iseloomustasid äärmuslik natsionalism ja militarism, aga ka meeletu antikommunism. RAHUTUSED ITAALIAS Itaalia oli enne sõda majanduslikult nõrk ning nõrgenes aastatel 1914–1918 veelgi. Vene revolutsioon kutsus tööstuses esile streigilaine ning talupojad hakkasid maid hõivama, mida Itaalia valitsus oli võimetu ära hoidma. Oli ka suur rahulolematus rahulepingute tulemuste suhtes ❮❮ 18. See avaldus esimest korda 1919. aasta septembris, kui rühm rahvuslasi hõivas endise Austria sadama Fiume (Rijeka), mis oli nüüd Jugoslaavia riigi osa, ja hoidis seda 15 kuud enda käes. Samal ajal tekkis Põhja-Itaalias teine, palju suurem rahvuslik liikumine. MUSERDATUD SAKSAMAA Saksamaal õhutasid paremäärmuslust peamiselt kaks tegurit. Esiteks mõnede rahulolematus sellega, et Weimari valitsus oli võitluseta leppinud liitlaste karmide rahutingimustega. Leidus ka neid, kes arvasid, et Saksa armee polnud lahinguväljal lüüa saanud ning poliitikud lõid 1918. aasta novembri relvarahulepingule ❮❮ 16 alla kirjutades Saksamaale noa selga. Peagi loodi uus poliitiline rühmitus, mis neid vaateid peegeldas.

SÜNDMUS

MARSS ROOMA 27. oktoobril 1922 puhkesid mitmes Itaalia linnas fašistide õhutatud mässud, mille juhid kutsusid peaministrit üles tagasi astuma. Järgmisel hommikul asus neli kolonni mustsärklasi riigi põhjaosast teele Rooma. Valitsus tahtis kuulutada välja sõjaseisukorra, kuid kuningas Vittorio Emanuele III keeldus sellest ja kutsus Mussolini Milanost Rooma valitsust moodustama. Järgmisel päeval võttis Mussolini kuninga pakkumise vastu. Tema mehed olid veel Roomast kaugel ning kuningas lubas neil tulla erirongiga Rooma ja pidada seal paraadi. Mussolini valitsuses olid sotsiaaldemokraadid, katoliiklased, liberaalid ja vaid neli fašisti. See olukord muutus peagi.

Fašism ja natsism 1917. aasta Vene Oktoobrirevolutsiooni poolt õhutatud kommunismi tõus Euroopas aitas kaasa paremäärmuslike liikumiste – Itaalia fašismi ja Saksa natsismi – loomisele. Seda polariseerumist soodustasid ka nõrk keskvalitsus ja üldine rahulolematus.

B

enito Mussolini oli õpetaja ja hiljem ajakirjanik, kes oli sõdinud I maailmasõjas. Itaalia sotsialistlikus valitsuses pettununa moodustas ta koos väikese rühma erinevate poliitiliste veendumustega inimestega Milanos 1919. aasta märtsis Fasci italiani di combattimento (võitlussalga). Kuigi rühmitus oli olemuselt rahvuslik, olid selle poliitilised eesmärgid segased ja seetõttu saadi 1919. aasta oktoobris toimunud valimistel vähe hääli. Varsti pärast seda arreteeriti Mussolini valitsuse vägivaldse kukutamise plaanitsemise tõttu, kuid vabastati süüdistust esitamata, sest fašistlikku soovitas moodustada liikumist ei liidu sotsialistidega, peetud ohtlikuks. et oma poliitilist baasi Järgmised laiendada, kuid jõuetud kaaslased olid selle valitsused üritasid vastu. vasak- ja 1922. aasta parempoolseid augustis kuulutati Itaalias lepitada, viimaks välja kuid edutult, ja üldstreik ning 1920. aastal Mussolini teatas, et poliitilised rahutused kui valitsus ei suutnud sagenesid. Mussolini seda ära hoida, siis kasutas segaduste aja Fašistide märk fašistid suudavad. Oma ära ja asendas oma Fasces on Vana-Rooma võimusümbol. sõnade kinnituseks lasi ta põhiliselt sotsialistliku Vitsakimp tähendab kollektiivset tugevust mitmes Põhja-Itaalia poliitilise platvormi ja kirves võimu. linnas põletada maha ägedalt kommunismisotsialistidele kuuluvad vastasega. hooned. Kaks kuud hiljem otsustas Fašistide seadus ja kord Mussolini, et on tulnud aeg marssida Mussolini pooldajad kandsid musta Rooma ning haarata seal võim särki, mistõttu neid nimetati (vt vasakul). mustsärklasteks, ning neil oli sageli Suur diktaator kokkupõrkeid kommunistidega. Nad Kohe kui Mussolini oli peaministriks töötasid selle nimel, et kõrvaldada nimetatud, võttis ta endale parlamendilt Põhja-Itaalias kommunistide mõju all aastaks ajaks täieliku võimu, et viia ellu olevad linnavolikogud. Peagi hakkas olulisi reforme. Ta võttis üle ka enamik itaallasi pidama fašiste korra tähtsamad ministriportfellid, kuigi kaitsjateks lõhestunud ühiskonnas. fašistid olid koalitsioonivalitsuses 1921. aasta mais valiti Mussolini ja vähemuses. Järgmise kolme aasta tema 34 kaaslast Itaalia parlamenti. Ta

„Kas valitsemine antakse meie kätte või me võtame selle Rooma marssides väevõimuga.” MUSSOLINI OMA KAASLASTELE, OKTOOBER 1922

20

Võitlus kommunistidega Mustsärklased barrikaadil Milanos fašistide peakorteri ees veidi enne marssi Rooma. Nende peaeesmärk oli lüüa kommunistid linnavolikogudest välja.

jooksul omandas Mussolini järk-järgult diktaatorivõimu. See kulmineerus 1925. aasta jõululaupäeval vastu võetud seadusega, mis vabastas ta aruandekohustusest parlamendi ees. Nüüdseks oli temast saanud Il Duce (Juht) ning kolm aastat hiljem keelati kõik parteid peale fašistide. Saksamaal osutus natside tee võimule palju pikemaks. Adolf Hitler oli nagu Mussolinigi rindesõdur, kuid ta polnud

Õllesaaliputš Hitler kõneleb 1940. aastal „õllesaaliputši” aastapäeval. Riigipöördekatse algas samas saalis toimunud miitingul.


FAŠISM JA NATSISM

Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei ehk natside partei asutaja. Saksa Töölispartei oli moodustanud Münchenis väike rühm rahvuslasi kohe pärast 1919. aasta kodusõda Baieris. Hitler oli siis alles sõjaväes. Ta saadeti Baierisse rahvuslaste rühmitustega

„Pole olemas sellist asja nagu 1918. aasta reeturite reetmine.” HITLER KOHTUPROTSESSIL PÄRAST NURJUNUD MÜNCHENI PUTŠI, APRILL 1924

tutvuma ja astus kohe sellesse parteisse. Kahe aastaga sai temast selle esimees ja ta muutis partei nime.

Natside filosoofia Hitler tahtis murda Versailles’ rahulepingu ahelad ja teha Saksamaast uuesti suurriigi. Rassiküsimused olid tema poliitilises manifestis samuti esiplaanil. Ta uskus, et aarja rass on kõigist teistest kõrgem ja juudid kujutavad endast maailmale sama suurt ohtu nagu kommunism. Nagu Mussolinigi uskus ta kõva käe taktikasse korra hoidmisel ja lõi selleks oma rünnaküksused Sturmabteilung (SA) ja Schutzstaffel (SS), millest sai tema isiklik ihukaitse.

Saksamaa oli 1923. aastal majanduslikult lootusetus olukorras. Ta ei suutnud reparatsioone tasuda, mistõttu Prantsuse väed okupeerisid Ruhri tööstuspiirkonna. Hitler arvas, et Weimari valitsus on kokkuvarisemise äärel, ja korraldas Münchenis riigipöördekatse. See ei läinud korda ja ta sattus üheksaks kuuks vanglasse, kus

kirjutas oma poliitilise testamendi „Mein Kampf” („Minu võitlus”). Pärast keelati tal avalikkuse ees kõnelemine. 1924. aastal leevendasid liitlased Saksamaale esitatud reparatsiooninõudmisi ning majanduslik olukord hakkas paranema.

Natside käeside Haakrist on iidne Lõuna-Aasiast pärit sümbol, mida sageli peeti õnnetoovaks. Natsid pidasid seda muistse aarja rassi märgiks. Seda punasest riidest käesidet tammelehtedega äärisel kandsid natsipartei kõrged ametnikud.

PÄR AST

Hitleri rünnak Münchenis Natside rünnakrühmlased tuuakse 1923. aasta nurjunud riigipöördekatse ajal veoautoga Münchenisse. Novembris toimunud ülestõusu toetas ka Saksa armee sõjaaegne staabiülem Erich Ludendorff.

Itaalias oli võtnud võimust marurahvuslus, kuid Hitler oli Saksamaal valitsevat meeleolu täiesti valesti hinnanud. Majandus oli tugevnenud ja rahvas tuleviku suhtes optimistlik. IL DUCE Itaalia, mille Mussolini lõi, oli kindlasti palju tegusam ja stabiilsem kui varasem riik. Suuremas osas Euroopas ja ka USA-s oldi tema saavutustest vaimustatud. Öeldi, et Mussolini „pani rongid sõiduplaani järgi sõitma”. Kuid kõige selle juures olid Mussolinil veel teised plaanid. Tema kaks põhieesmärki oli muuta Vahemeri Itaalia sisemereks ja laiendada Itaalia asumaid Aafrikas 34 ❯❯. VABADUS KÕNELEDA 1927. aastal tühistati Hitlerile kehtestatud poliitilise tegevuse keeld. Selleks ajaks oli keskmise sakslase elu tänu hüvitisenõudmiste leevendamisele märgatavalt paranenud ja Berliinist oli saanud Pariisi asemel Euroopa kõige elavam pealinn. Saksamaa oli võetud Rahvasteliitu ning ta sai oma eneseuhkuse tagasi. Kuna natside toetajaskond oli kahanenud, otsustas Hitler nüüd, et ainus tee võimule on võtta võim riigis oma kontrolli alla parlamendi kaudu 24 ❯❯.

21


S Õ J A S E E M N E D 1914 – 19 38

ITAALIA DIKTAATOR Sündinud

1883 Surnud 1945

Benito Mussolini „Ma tahan teha Itaalia suureks, lugupeetuks ja kardetuks.” BENITO MUSSOLINI, 1925

Ü

ksteist aastat enne Hitleri võimuletulekut Natsi-Saksamaa liidrina tegi Mussolini Itaaliast Euroopa esimese tsentraliseeritud fašistliku riigi. Esimese fašistliku diktaatorina Euroopas võttis ta tarvitusele mõiste „fašism” ning arendas välja sellega seotud ideoloogia. Ta valitses Itaaliat diktaatorina 20 aastat ning tema languse tõi kaasa hukatuslik osalemine II maailmasõjas.

Tõus võimule Mussolini alustas poliitikuelu sotsialistina, kuid olles alati aldis dramaatilistele meelemuutustele, loobus ta sotsialistlikest tõekspidamistest rahvusluse äärmusliku vormi kasuks, mille ristis „fašismiks”. 1919. aastal moodustas ta kohalikud fašistlikud rühmitused Fasci italiani di

Lahing teravilja pärast 1925. aastal algatas Mussolini „lahingu teravilja pärast”, mille käigus rajati Kesk-Itaalias Pontino sooalade kuivendamisel saadud maadele tuhandeid uusi talusid. Teraviljatoodang suurenes, kuid seda teiste põllusaaduste arvel.

combattimento, mis koosnesid peamiselt noortest patriootlikest sõjaveteranidest. 1921. aastal kogunesid need rühmitused kongressile, et asutada fašistlik partei tugevalt paremrahvusliku antiliberaalse ja sotsialismivastase programmiga. Sõjajärgses Itaalias valitses majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline kaos ning edev ja isekas Mussolini esitas end rahvale ainsa mehena, kes suudab korra taastada. Tema rõhuasetus rahvuslusele ja vajadusele vabastada Itaalia sotsialistidest leidis üha tugevamat toetust, eelkõige alamkeskklassi, töösturite ja rikaste põllumeeste seas. 1921. aastal valiti Mussolini parlamenti ning tema fašistlik partei sai Itaalia parlamendis 35 kohta. 1922. aastal, kui poliitiline kriis Itaalias süvenes, oli kuningas Vittorio Il Duce Mussolini, kes oli tegelikult lühikest kasvu mees, nõudis, et temast jäetaks fotodel ja muudel piltidel jõulise ja aukartustäratava inimese mulje.


BENITO MUSSOLINI

Emanuele III sunnitud kutsuma Mussolini valitsust moodustama. Järgmisel aastal sai fašistide partei üle 60 protsendi häältest ning Mussolini võimulpüsimine oli kindlustatud. Kasutades osavalt propagandat ja jõudu, koondas ta paari järgmise aastaga kogu võimu oma kätte. Ta surus maha poliitilise opositsiooni, võttis oma kontrolli alla ajakirjanduse ja lammutas parlamentaarse süsteemi. 1928. aastaks oli ta muutnud Itaalia totalitaarseks riigiks.

Toetajatele kõnelemas

AJATELG

Hea oraator ja osav propagandist Mussolini pidas kõnesid massikogunemistel, et edendada oma isikukultust. Itaallastele räägiti pidevalt, et Mussolinil on alati õigus.

■ 29. juuli 1883 Mussolini sünnib Predappio väikelinnas Emilia Romagna maakonnas Forli lähistel. Tema ema on õpetaja ning isa sepp ja sotsialist. ■ 1910 Temast saab sotsialistliku partei sekretär Forlis. Ta peab end veendunud patsifistiks ja „antipatrioodiks”. Abiellub Rachele Guidiga. ■ 1911 Ta on vastu Itaalia ja Türgi sõjale ning vangistatakse patsifistliku propaganda eest. Kolib Milanosse ja hakkab toimetama sotsialistide ajalehte „Avanti!” („Edasi!”). ■ 1914 Hülgab pärast I maailmasõja puhkemist sotsialistlikud vaated ja asutab sõda pooldava rühmituse Fasci d’azione rivoluzionaria, millest saab fašistliku organisatsiooni alge. Kutsutakse sõjaväeteenistusse, saab haavata ja lõpetab silmapaistmatu sõjaväelasekarjääri.

Diktaatorlik võim Mussolini juhtis diktaatorina fašistlikku parteid ja rahvakaitseväge ning paljusid ministeeriume. Ükskord oli tema käes kaheksa tähtsamat ministriportfelli ning ta tegeles nii hädaabitööde kui ka välispoliitikaga. Ta kulutas rohkesti aega eneseülistamisele ning töötles rahvast fašistliku ideoloogiaga, mida ta nimetas 20. sajandi põhidoktriiniks. Lisaks sellele allutas ta tööstuse ja põllumajanduse üha enam riigi kontrollile. Vabad ametiühingud keelati, „korporatiivne riik” jagas majanduse

■ Märts 1919 Asutab fašistliku organisatsiooni Fasci italiani di combattimento, mis tõmbab ligi paljusid töötuid sõjaveterane.

Rooma keiser Mussolini tegi palju, et näidata oma „roomalikkust”. Sellel propagandapildil on teda kujutatud Rooma linnavaate taustal.

mis tõi kaasa Rahvasteliidu hukkamõistu, ja toetas Hispaania kodusõjas sõjaliselt kindral Francot. Need teod tõukasid Prantsusmaa ja Suurbritannia temast eemale ning

„ Itaalia ja Saksamaa liit ei ole mitte ainult kahe riigi või kahe armee liit ... vaid kahe rahva liit.” BENITO MUSSOLINI ROOMAS PEETUD KÕNE, 23 VEEBRUAR 1941

sektoriteks ning organiseeris tööandjad ja töötajad partei kontrolli all olevatesse rühmitustesse. Tegelikult oli Mussolini uus riik kohmakas, korrumpeerunud ja ebaefektiivne. Tema poliitikast said kasu vaid parteiametnikud ja varakad klassid.

Imperialistlikud unistused ja lüüasaamine Mussolini unistuseks oli muuta Itaalia Euroopa suurriigiks ja ta pidas end suureks riigimeheks. Ta soovis laiendada Itaalia mõjusfääri Vahemere maades ja Aafrikas ning püüdis seda saavutada diplomaatilise manööverdamisega. Ta kirjutas alla Locarno lepingule, millega kinnitati Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaa piirid, ning pidas Winston Churchilli „Rooma geeniuseks”. 1930. aastate keskpaigast alates aga võttis ta agressiivsema hoiaku. Ta oli vastu Saksamaa kavatsustele Austria suhtes ning moodustas 1935. aastal koos Suurbritannia ja Prantsusmaaga Hitleri-vastase rinde. Samal aastal aga tungis Mussolini kallale Abessiiniale (tänapäeva Etioopia),

lähendasid Itaaliat NatsiSaksamaale. 1938. aastal esines Mussolini vahendajana Müncheni konverentsil, kuid pärast sõlmis Saksamaaga Teraspakti, millega mõlemad pooled kohustusid teineteist sõja korral toetama. Kui sõda algas, hoidis Mussolini Itaaliat esialgu neutraalsena, et näha, kuidas sündmused arenevad. Pärast Saksamaa edukat kallaletungi Prantsusmaale asus ta viimaks sakslaste poole ning kuulutas Prantsusmaale ja Suurbritanniale sõja. Vaatamata Mussolini jutule Itaalia sõjalistest eesmärkidest ja võidust polnud tema riik sõjaks Häbistav surm Mussolini ja tema armukese Clara Petacci surnukehad ühes Milano bensiinijaamas möödakäijatele teotamiseks välja pandud. See oli Il Duce alandav lõpp.

valmis. Ta saatis väed Kreekasse, kuid need olid halvasti ette valmistatud ja Saksa sõdurid tuli neile appi saata. 1941. aastal ühines Mussolini Hitleri kallaletungiga Nõukogude Liidule ja kuulutas sõja Ameerika Ühendriikidele. Ilmse sõltuvuse tõttu Hitlerist ja juudivastaste seaduste kehtestamise tõttu Itaalias kaotas ta suurema osa oma toetajatest. Sellele aitasid kaasa ka pidevad sõjalised lüüasaamised. 1943. aastal oli Itaalia kaotanud oma hinnalised valdused Aafrikas ja kandis kaotusi kõigil rinnetel. Mussolini fašistidest kolleegid pöördusid tema vastu ning ta kõrvaldati ametist ja pandi vangi. Saksa langevarjurid vabastasid ta ning viisid Põhja-Itaaliasse, kus ta moodustas Hitleri toel fašistliku nukuvalitsuse. 1945. aastal, kui liitlaste väed tungisid peale kogu Itaalias, tabati Mussolini, kui ta püüdis Šveitsi põgeneda, ning Itaalia partisanid hukkasid ta.

■ 1921 Asutab Roomas Natsionaalfašistliku Partei ning valitakse parlamenti. Tema relvastatud salgad ehk mustsärklased terroriseerivad endisi sotsialistidest kolleege. ■ 28. oktoober 1922 Rooma langeb poliitilisse kaosesse. Mussolini ähvardab oma kaaslastega linna marssida. Kuningas Vittorio Emanuele III kutsub ta Rooma valitsust moodustama. ■ 1925 Mussolini omandab diktaatorliku võimu. Ta võtab endale tiitli „Il Duce” ning mitmed ministriportfellid ja asub muutma Itaaliat suurriigiks. ■ Oktoober– november 1925 Sõlmib Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaaga Locarno lepingu, mis garanteerib Saksamaale olemasolevad piirid.

MUSSOLINI „FAŠISMI DOKTRIIN”

■ 1935 Tungib Rahvasteliitu trotsides kallale Abessiiniale (tänapäeva Etioopia). Tema tegevus tõukab eemale Suurbritannia ja Prantsusmaa. ■ 1936–1939 Saadab Hispaaniasse kindral Franco toetuseks sõdureid ja relvastust. See lähendab teda Adolf Hitlerile ja Natsi-Saksamaale. ■ Oktoober 1936 Sõlmib sõpruslepingu Saksamaaga. Novembris Milanos peetud kõnes nimetab neid suhteid „teljeks”, mille ümber Euroopa riigid saaksid tiirelda. Hiljem hakatakse rääkima teljeriikidest. ■ 1938 Osaleb Müncheni konverentsil, näiliselt rahuvahendajana. ■ Juuni 1940 Kuulutab sõja Suurbritanniale ja Prantsusmaale. 1939. aastal oli juba annekteerinud Albaania, nüüd tungib kallale Kreekale. ■ 1941 Saab Põhja- ja Ida-Aafrikas ning Balkanil rea kaotuste osaliseks. ■ 1943 Liitlasväed maabuvad Sitsiilial ja löövad Itaalia väed põgenema. Mussolini kukutatakse ja pannakse vangi, kuid Saksa langevarjurid vabastavad ta. ■ 28. aprill 1945 Kui liitlased tungivad Põhja-Itaaliasse, võetakse Mussolini kinni ja lastakse maha.

23

http://www.serk.ee/files/arhiiv/maailmasoda  

http://www.serk.ee/files/arhiiv/maailmasoda.pdf

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you