Page 1

KADUNUD LINNADE ATLAS Taasavastatud legendaarsed linnad

BRENDA ROSEN

Inglise keelest t천lkinud Kaja Riikoja


Originaali tiitel: The Atlas of Lost Cities Legendary cities rediscovered Brenda Rosen Esmatrükk Suurbritannias 2007. aastal kirjastuses Godsfield Press Octopus Publishing Group Ltd 2–4 Heron Quays, London E14 4JP Copyright © Octopus Publishing Group 2007 Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata. ISBN: 978-1-84181-327-1 (ingl k) © Tõlge eesti keelde. Kaja Riikoja, 2007 Tõlke toimetanud Evi Laido ISBN 978-9985-3-1496-8 (eesti k) Kirjastus Varrak Tallinn, 2007 www.varrak.ee


S ISUKORD SISSEJUHATUS

6

Esimene osa MERELINNAD

12

Teine osa KÕRBETE JA TASANDIKE LINNAD

40

Kolmas osa KÜNGASTE JA MÄGEDE LINNAD

64

Neljas osa DŽUNGLITE JA METSADE LINNAD

88

Viies osa KUNINGATE, KUNINGANNADE JA KEISRITE LINNAD

112

Kuues osa PÜHAD LINNAD

142

AINELOEND

172

TÄNUAVALDUSED

176


Sissejuhatus Maailma esimesed tsivilisatsioonid tekkisid umbes 5500 aastat tagasi Tigrise ja Eufrati jõgede vahelisel lammitasandikul, mida tuntakse praegu Iraagina. Ajaloolased ja arheoloogid on ühel nõul, et linnade teke näitab hõimude, pealikuühiskondade või teiste varajaste kogukondade arenemist tsivilisatsiooniks. Sõna „tsivilisatsioon” tuleb ladinakeelsest sõnast „civitas”, mis tähendab „linn”.

Paremal Persepolises (Iraan) Apadana (vastuvõtusaali) reljeefidel on kujutatud Pärsia keisri Kyros Suure poolt alistatud rahvaste esindajate protsessiooni, mis toob kuningale austusavalduseks kingitusi.

6

SISSEJUHATUS


M

uistsete linnade juures torkavad silma teatud ühised jooned. Nende ühiskond oli organiseeritud tegevusalade järgi selgete klassidena, nagu põllutöölised, käsitöölised ja kunstkäsitöölised, kaupmehed, sõdurid ja valitsejad ning nende kaaskonnad. Klassidel olid ühised poliitilised ja religioossed tõekspidamised ja nad tunnustasid ühiseid linnaelu norme ja kohustusi, nagu seadused ja maksud. Linnades väljendati oma tõekspidamisi tihti suurejooneliste ühiskondlike rajatiste ehitamisega, veevärgist ja heitvee ärajuhtimise süsteemidest paleede, haldushoonete, templite ja avalike taiesteni. Paljusid varajasi linnu ühendas rahasüsteem ja kaubandussüsteem, mille abil said nad teiste linnadega suhelda. Ja lõpuks kandsid varajaste linnade kõrgkihid ühiseid kultuurilisi ja intellektuaalseid teadmisi nagu kirjutamine, aritmeetika, geomeetria ja astronoomia. Linna aastatepikkuses arengus mängisid keskset rolli asukoht ja looduslik keskkond.

„Sõna „tsivilisatsioon” tuleb ladinakeelsest sõnast „civitas”, mis tähendab „linn”.” Üheks võtmeteguriks oli loodusvarade kättesaadavus, nagu vesi põlluharimiseks või kasulikud ja väärtuslikud maavarad, nagu vask, tina, ränikivi, hõbe ja kuld töötlemiseks ja kauplemiseks. Teiseks oluliseks teguriks, mis varajaste linnade kasvule mõju avaldas, oli sobiv ilmastik, nagu soodsad iga-aastased sademed, niisutavad üleujutused ja ennustatavad passaattuuled, aga ka ligipääs sadamatele, jõgedele või maismaal kulgevatele kaubateedele ja sõbralike kaubanduspartnerite geograafiline lähedus. Muistsetele linnadele mõjus hästi ka elanikkonna kasv sündivuse suurenemise, migratsiooni ning sõdades vallutatud alade elanike assimilatsiooni tõttu. Kõik need erinevad asjaolud mängisid rolli selles raamatus vaatluse alla võetud muistsete linnade tõusus.

MIKS MUISTSED LINNAD HUKKUSID

Ühised olid nii tegurid, mis linnade kasvu soodustasid, kui ka asjaolud, mis aitasid kaasa linnade allakäigule ja langusele. Mõned muistsed linnad õitsesid sajandeid, samal ajal kadusid teised merre, kõrbesse või džunglisse, või purunesid looduskatastroofides või sõjakate röövkallaletungide käigus. Kuid miks ühed linnad kasvasid jõudsalt ning teised kadusid? Ja mida võiksime õppida iidsete linnade krahhidest, mis aitaks meil oma linnu ka tulevikus õitsvatena hoida? Ühiskonnateadlased on määratlenud neli rühma tegureid, mis on mõjutanud muistsete linnade hukku. Vaatame igast neist mõnda näidet. LOODUSLIKE TINGIMUSTE MUUTUMINE

Esimene rühm tegureid hõlmab linna ilmastiku ja kliima muutumist. Varajase linna püsimine sõltus selle võimest varustada elanikke eluks vajalikuga. Aja jooksul võis linna asukoha kliima loodusliku muutlikkuse tõttu soojemaks või külmemaks, niiskemaks või kuivemaks muutuda, mis on inimtegevusega vähe seotud. Muutunud sademete või temperatuuri seaduspärasused, vulkaanipursked, mis täitsid atmosfääri tolmuga ja lasksid väiksemal hulgal päikesevalgusel Maale jõuda, ning looduslik erosioon, mis muutis jõgede sänge või rannajoont, on kõik kaasa aidanud muistsete linnade hukule. Kuigi varajased linnad ei saanud loomulike kliimakõikumiste vältimiseks midagi teha, oli inimtegevusel mõju sellele, kas kliimamuutustel olid hävitavad tagajärjed. Inimeste lühike eluiga ja kliimamuutuste pikad tsüklid tähendasid, et pärast aastakümneid kestnud soodsaid tingimusi hakkasid inimesed unustama, mis võib juhtuda ebasoodsamatel aegadel. Elanikkonna kasv ja põllumajanduse suurem toodang headel aastatel tähendas suuremat hulka toitmist vajavaid suid ja väiksemat hulka puutumata maad, mida saab üles harida, kui kliima muutub ebasoodsamaks. Kahjuks kohtab sellist mälukaotust ka mõnedes tänapäeva linnades. Kui rikkalikud vihmaperioodid täidavad mahutid veega, kasvab kuivemates ja soojemates kohtades

SISSEJUHATUS

7


ja tsunami tõttu mõne tunniga. Sellised lood muutusid veelgi asjakohasemaks pärast kogu maailma meedias levinud kirjeldusi 2004. aasta 26. detsembri tsunamist, mis kloppis India ja Kagu-Aasia rannajoont, ning orkaani Katrina, mis hävitas 2005. aastal New Orleans’i. Paistab, et kaasaegne tehnoloogia ei aita kuigi palju selliste looduskatastroofide purustavat jõudu vähendada. K ESK K ON N A KAHJ US TAMINE

Ülal Kuna suur Taklimakani kõrb laienes, neelasid edasinihkuvad liivaluited järkjärgult Siiditeeäärsed oaasilinnad, näiteks Loulani.

8

SISSEJUHATUS

asuvate linnade elanikkond plahvatuslikult. Kui sademete hulk väheneb ja veevarud hakkavad kokku kuivama, tekitavad maastikutulekahjud, veepuudus linnas ja põllumajanduse ebaõnnestumised ajakirjanduses suurt kõmu. Lugedes, kuidas muistsed linnad edenesid või hukkusid, sest kliima muutus, tasub endalt küsida, kuidas ebasoodsad kliimamuutused võivad tänaseid linnu mõjutada. Teine eelnevalt kirjeldatud looduslike tingimuste muutumisega seotud linnade huku põhjus on loodusõnnetuste – üleujutuste, tormide, maavärinate, tsunamite ja vulkaanipursete – hävitustöö. Selles raamatus on palju selliste katastroofide kirjeldusi: Knossos, mille elegantsed paleed hävitas maavärin; Pompei, mille Vesuuvi purse mattis tonnide pimsi ja tuha alla; ja Port Royal Jamaical, mis hävines tugeva maavärina

Inimesed, kes elasid muistsetes linnades, põhjustasid just samamoodi tahtmatult keskkonnale kahju kui meie täna. Metsade raiumine, et võtta kasutusele uusi põllumaid või hankida ehituspuitu, liigne kalapüük ja küttimine, mulda kurnav põlluharimine ja muud keskkonna kahjustamise liigid ei olnud sobimatu „poliitika”, mida viisid ellu elukeskkonna vastu hoolimatud ühiskonnad. Pigem olid need inimeste poolt loodusressursside piiramatu kasutamise ettenägematud ja mõnedel juhtudel traagilised tagajärjed. Inimeste põhjustatud keskkonnakahju aitas kaasa paljude selles raamatus kirjeldatud linnade allakäigule. Näiteks, kui Copáni maajad hakkasid maju ehitama ja linna ümbritsevatel järskudel küngastel vilja kasvatama, viis nõlvade paljaks raiumine kontrollimatu erosioonini. Õrnast pinnasest tarvitati ära toitained ja vihmaveed kandsid kurnatud mulla alla orgu, kus see kattis viljakamaid põlde, vähendades nii ka sealseid saake. Samuti olid linnad, mille põllundus sõltus kõrvalasuvate jõgede niisutavast veest, haavatavad üleujutustest, nagu juhtus Moenjo Daro linnaga Pakistanis, või saagi vähenemisest pika põua tõttu, nagu juhtus Uri linnaga muistses Mesopotaamias. Tänapäeval arvavad paljud teadlased, et kõige võimsam looduslik ähvardus on globaalne soojenemine, mida põhjustab süsihappegaasi ja teiste gaaside atmosfääri paiskumine. Lood muistsetest rannikulinnadest, mis kadusid meretaseme tõusuga, nagu Mahabalipuram Indias ja Herakleion Egiptuses, lubavad mõista praegu selle probleemi ümber käivaid vaidlusi. Teadlased on hoiatanud, et Arktika võib suvel olla jäävaba juba 2040. aastal. Ookeani veetaseme oluline tõus võib ähvardada rannikulinnu


kogu maailmas. Näiteks Shanghais ja selle ümbruskonnas tähendaks veetaseme tõus 5,5–6 meetri võrra, et rohkem kui 40 miljonit inimest on sunnitud oma kodud maha jätma. SÕ D A

Paljud muistsetest linnadest, millest selles raamatus räägitakse, kadusid vaenulike naabrite rünnakute või kaugemate tsivilisatsioonide sissetungi tõttu. Varajased tsivilisatsioonid pidasid sageli sõdu, nagu näitavad müürid, vallikraavid ja muud kindlustused, mis paljusid selle aja linnu ümbritsesid. Sellised kaitsevahendid andsid muistsetele inimestele turvatunde ja aitasid tugevamatel linnadel korduvates rünnakutes püsima jääda. Kui vandaalid võtsid oma valdusse Leptis Magna Põhja-Aafrika rannikul, hävitasid nad linnamüürid ning muutsid sellega linna haavatavaks. Vähem kui saja aasta pärast olid berberid linna rüüstanud. Kuid siiski ei suutnud ka hästikindlustatud linn kindlameelsele vaenlasele lõputult vastu

hakata, nagu näitas Trooja ja asteekide pealinna Tenochtitláni langus. Ajaloolased on rõhutanud, et linnad, mis alistusid väljast tulnud rünnakutele, olid tihti siseprobleemidest nõrgestatud. Kliima muutumine, keskkonna kahjustamine, religioossed ja poliitilised tülid, epideemiad ja teised sisemised probleemid muutsid linnad vaenlase vallutusele tundlikumaks. Näiteks kui muistses Kambodžas vahetati hinduism theravaada budismi vastu, oli tulemuseks khmeeri kuningate poolvaimuliku võimu nõrgenemine, mis muutis Angkor Wati ja teised khmeeride linnad naabritele kergemaks saagiks. Mõnikord sai linna tahtmine teisi vallutada põhjuseks selle enda lüüasaamisele. Kartaago, mis oli nõrgenenud terves reas agressiivsetes sõdades Roomaga kaubandusliku ja sõjalise ülemvõimu pärast Vahemere piirkonnas, sai lüüa ja hävitati kolmandas kahe võimu vahelises sõjas. „Rahu Maa peal” on tänapäeval küll sama sagedane palve kui minevikuski, kuid sõdade levik hävitava jõu ja maailma linnade

kannatuste põhjusena ei luba seda arvestatava võimalusena võtta. Võib-olla peaksime meeles pidama, et kõige agressiivsemad tsivilisatsioonid olid tugevamate jõudude poolt kõige haavatavamad. Muistset Babüloni, mis asus Iraagis Bagdadist 100 km lõuna pool, on sõjaliste impeeriumide tõusude ja languste tulemusena palju kordi hävitatud ja üles ehitatud – viimati siis, kui Iraagi juht Saddam Hussein rajas linna varemetele priiskava palee – ainult selleks, et näha, kuidas see ameeriklaste juhitud vägede kätte langes. K A U B A V A HETUS E KADU

Kaubandus on alati olnud linnade elumahlaks, ja kõik, mis ähvardab kaubavahetust, ähvardab ka linna püsima jäämist. Rooma keisririigi ajal oli Efesose rannikulinn praeguse Türgi territooriumil tähtsaks kaubanduskeskuseks. Kui linna sadam – selle elutähtis side merekaubandusega – hakkas setetega täituma, proovisid Rooma insenerid kõike, et seda päästa. Nad ehitasid sadama ümber, süvendasid seda ja viimase abinõuna muutsid

Paremal See graniitlõvi paljastus Mahabaliburamis India lõunaosas, kui rannajoon 2004. aasta tsunami järel taganes. 7. sajandist pärinevad jäänukid võivad olla muistse sadama osa.

SISSEJUHATUS

9


jõe sängi. Neist kangelaslikest pingutustest hoolimata nihkus pääs merele lääne poole ja kaubanduse kadumise tagajärjel oli linn hukule määratud. Linn võis teda toitva kaubavahetuse kaotada mitmel põhjusel. Rivaalitsev jõud võis haarata kontrolli tähtsate kaubateede üle, nagu juhtus Petraga Jordaanias. Või hakkasid kohalikud kaubanduspartnerid oma kaupu otse välismaistele ostjatele turustama, nagu ilmnes Tartessoses Hispaanias. Teise võimalusena võisid tuul ja tõusuveed maasääre asukohta muuta, juhtides laevad uute asulate juurde, nagu juhtus Inglismaal Suffolkis Dunwichiga. Paljud muistsed linnad toetusid kaubandusele, et saada kõike eluks vajalikku. Aga kui kaubanduspartnerid muutusid nõrgemaks mõnel varem mainitud põhjusel, sattus löögi

alla linna ligipääs elutähtsatele kaupadele. Rahutused Lähis-Idas, mis kärbivad või aeglustavad nafta voolu janustesse tööstusriikidesse, on selle probleemi tänapäevaseks näiteks. Lisaks sellele muutusid sõbralikud linnad vaenlasteks (ja vaenlastest said sõbrad ja kaubanduspartnerid) tol ajal sama sageli kui praegugi. Ameerika filosoof ja esseist George Santayana kirjutas: „Need, kes ei suuda minevikku mäletada, on mõistetud seda kordama.” Mõtisklemine minevikulinnade kadumise põhjuste üle võib meil aidata teha vajalikke muudatusi, et tänaseid linnu ei tabaks sama saatus.

T A A SA V A ST AMINE J A UURIMINE

Lood kadunud linnade taasavastamisest ja arheoloogilised uuringud, mis aitavad mõista, kuidas need linnad kasvasid ja miks nad kadusid, võivad olla sama paeluvad kui linnade endi ajalugu. 18. ja 19. sajandil paljastasid vaprad Euroopa ja Ameerika maadeuurijad paljude kadunud linnade varemed kogu maailmas. Seiklejad raiusid endale teed läbi džungli, et avastada Machu Picchu, ja roomasid läbi Taklimakani kõrbe, et uurida oaasilinnu Hiina Siiditeel. Kahjuks oli mõnede selliste ekspeditsioonide, näiteks Türgis, Kreekas ja Egiptuses, eesmärgiks antiikesemeid koguda, mitte neid teaduslikult uurida. Kuid esemed, mis asuvad nüüd Euroopa ja Ameerika muuseumides, andsid hilisematele uurijatele suurepärast uurimismaterjali; mõned neist on tagastatud päritolumaa muuseumidele. Vasakul Kui khmeeri kuningate võim muistses Kambodz˘as religioonivahetuse tõttu nõrgenes, muutusid Angkori peenete reljeefidega kaunistatud templid varemeteks ja džungel mattis need enda alla.

„Need, kes ei suuda möödunut meeles pidada, on mõistetud seda kordama.” 10

SISSEJUHATUS


Käesoleval ajal viiakse paljude kadunud linnade arheoloogilised uuringud läbi rahvusvaheliste meeskondadega, kuhu kuuluvad lisaks kohalikele uurijatele teadlased teiste riikide ülikoolidest ja muuseumidest. Kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite kasutamine, sealhulgas satelliitidelt võetud pildid arheoloogilisest kohast, on uueks põnevaks võimaluseks teha uusi avastusi.

laadi looduse väljakutsetele. Kaks viimast peatükki vaatlevad linnu, mida seob ühine teema – need, mida valitsesid võimukad monarhid, ja need, mis toimisid pühade religioonikeskustena. Kui erinevate linnade lood välja kooruvad, tulevad välja paralleelid neisse gruppidesse sobivate kaasaegsete linnadega, ja me võime minevikus kadunud linnade saatuses märgata õppetunde tänastele linnadele.

Ülal Vesuuvi purse 79. aastal mattis Pompei, mis asus Itaalias praeguse Napoli lähistel, tuhandete tonnide tuha ja pimsi alla. Vulkaanipurse kestis umbes 19 tundi ning tuhasammas ulatus aeg-ajalt 32 km kõrgusele.

P IL K E T T E P O OL E

Selles raamatus esitatakse linnad kuues grupis. Esimesed neli peatükki vaatlevad erineva geograafiaga kadunud linnu – linnad, mis asusid mererannikul; kõrbetes ja tasandikel; küngastel ja mägedes; ning džunglites ja metsades. Nagu selgub, tuli kõigil üht tüüpi piirkonna linnadel vastu astuda teatavat

SISSEJUHATUS

11


VIIES OSA

KUNINGATE, KUNINGANNADE JA KEISRITE LINNAD Selles peatükis käsitletavad linnad olid muistsete kuningate pealinnad ja kindlused. Paljud Lähis-Ida kuningad on dateeritud piibliaega. Babüloonia kuningas Hammurapi võis anda ainet Piiblis Esimeses Moosese raamatus kirjeldatud Paabeli torni loole. Ramses II, kes võis olla vaarao Iisraeli rahva Egiptusest väljarändamise ajal (Teine Moosese raamat), toetas templi ja hauakambrite kompleksi ehitamist Karnakis. Ja Niineve kuninga Sanheribi sõjakäik Jeruusalemma vastu on kirja pandud Teises Kuningate raamatus. Teisel pool Vahemerd olid kuningad müütide ja ajaloo suurkujudeks. Priamose ja müüridega ümbritsetud Trooja langemist on meeles peetud Homerose „Iliases”. Muistse maailma suurim väejuht Aleksander Suur suri Persepolises, mille ta oli vallutanud. Tšingis-khaani ja tema poja õukond asus Aasia steppides, tseremoniaalses pealinnas Karakorumis. Ja Ameerikas nimetas tolteekide kuningas Topiltzin, Tula rajaja, ennast Quetzalcóatliks, et siduda oma võim Mesoameerika müütide Sulismaoga.


Linnad oma suuruses ja headuses Lood muistsetest suurtest kuningatest ja kuningannadest hägustavad sageli piiri mütoloogia ja ajaloo vahel. Kirjeldused kuningatest, keda on mainitud Piiblis või kreeka ja rooma eepostes ja ajaloos, on inimeste fantaasiat sel määral köitnud, et nende linnade ja tsitadellide taasavastamine ja väljakaevamised on mõnikord keskendunud tuntud lugude ajaloolise täpsuse tõestamisele või ümberlükkamisele.

M

õnikord on selline tulipunkti seadmine olnud kasulik, nagu näiteks Trooja taasavastamise puhul. Teistel juhtudel on mineviku suured lood soodustanud arheoloogiliste tõendite ebaõiget tõlgendamist, nagu küsitava „kuningas Minose palee” taastamine Knossoses Kreeta saarel. P IIBL IK U NING A D

Toetavate tõendite otsimine Piiblis mainitud kuningate ajaloolise autentsuse tõestamiseks on olnud Lähis-Ida muistsete linnade uuri-

misel oluliseks teemaks. Suurem osa tänapäeva teadlasi arvab, et Piibel ei ole täiesti usaldusväärne ajalooline dokument. Arheoloogilised tõendid on mõnikord piiblilugusid kinnitanud, kuid teistel juhtudel ei ole leitud tõendid veenvad. Selliseks näiteks on Teeba, muistse Egiptuse templite ja hauakambrite linn. Kuigi aastaarvud, mis praegu omistatakse Ramses II-le, ühele Teeba põhilisele ehitajale, ei sobi Moosese eeldatava Egiptuses viibimise ajaga, peetakse Ramses II traditsiooniliselt selleks

Paremal Assüüria kuninga Sanheribi (valitsusaeg 704– 681 eKr) reljeef. Piibli kirjeldus Jeruusalemma nurjunud piiramisest erineb raidkirjadest, mis on leitud väljakaevamistel Sanheribi pealinnas Niineves.

114

KUNINGATE, KUNINGANNADE JA KEISRITE LINNAD

vaaraoks, kes Piibli järgi muistse Iisraeli rahva orjastas ja seejärel vastumeelselt vabastas. Teisest küljest, 13. sajandil eKr püstitas Ramses II steeli, millel mainitakse kahte allutatud rahvast, kes tulid „teda kummardama”. Kas Iisraeli rahvas oli üks neist? Piibli seletus kinnitab, et Egiptuses orjadeks olles ehitasid juudid vaaraole Pitomi ja Raamsese linna. Raamses on identifitseeritud kui PerRamses, muistne linn Niiluse deltas, mida Ramses II laiendas ning kasutas põhjapoolse pealinna ja sõjalise baasina sõjakäikudeks Levandisse ja Kaananisse. Kui see määrang on õige, kinnitab see väidet, et Ramses II oli Piiblis mainitud vaarao. Muistsel Assüüria linnal Niinevel, mis asus tänapäeva Iraagi territooriumil, on samuti Piibliga palju seoseid. Niineve oli mitme võimuka Assüüria kuninga kants, teiste hulgas valitses seal Sanherib, kes vallutas Juudamaal 46 linna, vangistas või saatis maalt välja üle 200 000 juudalase ja piiras isegi Jeruusalemma. Kaks värssi Teisest Kuningate raamatust jutustavad järgmise loo: ingel kaitseb Taaveti linna, külastades öösel assüürlaste laagrit ja lüües une pealt maha sada kaheksakümmend viis tuhat assüüria sõdurit. Sanheribi sõjavägi oli purustatud ja ta pöördub häbistatuna Niinevesse tagasi, kus tema enda pojad ta peagi tapavad. Piibliuurijad olid väga elevil, kui Niineves, Sanheribi palee väljakaevamistel, avastati kiilkiri, mis annab Assüüria kuninga enda


kirjelduse Jeruusalemma piiramisest aastal 701 eKr. Sanheribi variandis oli piiramine võimas assüürlaste jõu näitamine, mille jooksul ehitasid assüürlased linna ümberpiiramiseks tornid ja väravate ette mullavallid, et takistada linnaelanike põgenemist, ning võtsid juudalaste kuninga Hiskija vangi „nagu linnu puuri”. Kuigi ta ei kinnita linna vallutamist, hoopleb Sanherib, et pöördus Niinevesse tagasi kulla, hõbeda ja muude rikkustega, mida piiratud linn lunarahaks andis. Teine tugevalt Piibliga seotud muistne linn on Babülon, mis on samuti leitud tänapäeva Iraagist. Hammurapi, Babüloonia esimene suur kuningas, ehitas tsikuraadi ehk torntempli, mis võis inspireerida Paabeli torni ehitamise lugu Esimeses Moosese raamatus. Vana Testamendi loos pani Jumal pahaks torniehitajate ülbet kavatsust ehitada torn, „mille tipp oleks taevas”. Selle pingutuse nurjamiseks käsib Jumal segada ehitajate keeled, et nad ei saaks enam üksteisest aru, ja pillutab babüloonlased üle kogu maailma laiali. Heebrea keeles tuleb linna nimi verbist balal, mis tähendab „segadusse ajama”. Piibliuurijad selgitavad, et Babüloni torntempli samastamine Paabeli torniga tuleneb tõenäoliselt faktist, et Esimene Moosese raamat sai oma kuju samal ajal, kui heebrealased oli Paabeli vangipõlves, mis algas 597 eKr.

Paremal Ramses II koloss seisab Karnakis Amoni templi juures. Ramses II peetakse Piibli Esimesest Moosese raamatust tuntud vaaraoks, kes muistsed juudid orjastas ja seejärel vabastas.

LINNAD OMA SUURUSES JA HEADUSES

115


VALI T SE J A D K R E E K A J A RO O M A MÜÜ T ID E S

Ka kreeka ja rooma mütoloogia on arheoloogilisi väljakaevamisi kannustanud ja kujundanud. Troojana tuvastatud koht tänapäeva Anatoolias, Türgi territooriumil, on sellest ajast peale, kui saksa arheoloogia entusiast Heinrich Schliemann 1870-ndatel selle taasavastas ja algsed väljakaevamised korraldas, olnud mütoloogiast inspireeritud uurimise tulipunktis. On tõenäoline, et Trooja asukohta ei oleks kunagi avastatud, kui Homerose eeposed ei oleks ajendanud Schliemanni seda otsima. Kuid tema üli-

116

innukad Homerose kirjeldatud Trooja tõendite otsingud viisid ta mõnede tõsiste väärsammudeni, mis hävitasid tõendid Trooja teistest kihtidest, ja juhtisid alguses sealsete leidude valele määramisele. Paris röövis „Iliases” Helena, maailma kõige ilusama naise ja Sparta kuninga Menelaose abikaasa. Et naist tagasi saada (ja võib-olla ka selleks, et saavutada kontroll Trooja merekaubandusteede üle), kogusid kreeklased 1000 laeva suuruse armaada ja hakkasid Mükeene kuninga Agamemnoni, Menelaose venna juhtimisel linna piirama. Mõlemal poolel võitlesid kuulsad sõjamehed,

KUNINGATE, KUNINGANNADE JA KEISRITE LINNAD

keda aitasid neid soosivad jumalad. Kui kreeklaste vapraim võitleja Achilleus tapab Hektori, tuleb kuningas Priamos vapralt öösel kreeklaste laagrisse paluma, et talle antaks poja surnukeha, et saaks korraldada kangelasele sobivad matused. Lõpuks on kreeklased võidukad. Achilleuse poeg tapab kuningas Priamose ning Trooja rüüstatakse ja põletatakse. Ka Knossose, Kreeta saarel Irákleio lähedal asuva pronksiaegse paleekompleksi väljakaevamised on mütoloogiaga seotud spekulatsioonide tõttu keeruliseks tehtud. Kui briti amatöörarheoloog Sir Arthur Evans selle


Vasakul Hammurapi, esimese muistse Babüloonia suure kuninga ehitatud torntempel võib olla inspireerinud piiblilugu Paabeli tornist, nagu on kujutatud flaami maalikunstniku Pieter Brueghel vanema 1563. aasta maalil.

Paremal Püramiid B-na tuntud ehitist Tula lähistel tõstavad esile sambad, mis on kujundatud karmide sõduritena. Tempel oli pühendatud Quetzalcóatlile, poolmüütilisele Mesoameerika kultuuriheerosele. Tula kuningad võtsid Quetzalcóatli nime, et siduda oma võim selle suure isikuga.

koha ostis ja seal väljakaevamisi korraldas, nimetas ta avastatud tsivilisatsiooni kuulsa Kreeka mütoloogilise kuninga Minose järgi Minose kultuuriks. Kreeka mütoloogias solvas Minos merejumal Poseidonit, keeldudes ohverdamast valget sõnni, kelle jumal oli saatnud. Et selle solvangu eest kätte maksta, pani Poseidon Minose abikaasa, kuninganna Pasiphae, härga armuma. Selle ühenduse järeltulijaks oli koletislik Minotauros, kes suleti kuulsa Ateena meistri Daidalose ehitatud labürinti, kes elas sel ajal Knossoses paguluses. Ateena sõjamees Theseus, kelle ateenlased kuningas Minosele andamiks saatsid, meelitas Ariadne (Minose tütre) labürindi saladust avaldama. Pärast Minotaurose tapmist põgeneb Theseus Knossosest, võttes Ariadne endaga kaasa, kuid hülgab ta Egeuse mere saarel Náxosel. See lugu, mida on ülistatud maalidel, ooperites ja romaanides, innustas ja mõjutas Evansi arheoloogilist tööd. Ta tõlgendas ja taastas osaliselt varemete kompleksi paigutust, mida ta kaevas välja nagu „labürinti” – nii et algse ehitise plaani ei saa enam paika panna. Ometi säilitas Evansi töö palju olulist, mis oleks muidu võinud kaduma minna. Näiteks paleekompleksi suur trepp oleks kokku kukkunud, kui Evans ei oleks seda taastanud. Pealegi pani tema töö aluse sellele, millele toetub kaasaegne Minose ühiskonna uurimine.

T EISED

TUNTUD NÄITED

Ka paljudel teistel selles peatükis kirjeldatud kuninglikel linnadel on piibellikke, mütoloogilisi või kirjanduslikke seoseid:  Müüdid maajade kultuuri suurest kangelasest Quetzalcóatlist on segunenud suure tolteekide linna Tula ja selle asutaja, kuningas Topiltzini ajalooga, kes tolteekide valitsejaks saades võttis ametinimetuseks Quetzalcóatl.  Vergiliuse „Aeneis” jutustab Trooja kuninga Anchisese poja Aenease ja Kartaago kuninganna Dido traagilise lõpuga armuloo. Kartaago oli võimas linn Põhja-Aafrika rannikul, mis esitas Roomale väljakutse võimu pärast Vahemerel 2. ja 3. sajandil eKr.

 Nebukadnetsar II, kes valitses Babülooniat 1000 aastat pärast Hammurapit, on oluline tegelaskuju Vana Testamendi Taanieli raamatus, kus Taaniel seletab Nebukadnetsari prohvetlikku unenägu; Babüloonia kuningas on tegelaseks ka Hesekieli ja Teises Kuningate raamatus.  Detailne kirjeldus praeguses Iraanis asuva Persepolise, Dareios Suure rajatud linna põlemisest esineb kreeka ajaloolase Diodorose Sitsiiliast (u 90–30 eKr) töödes. Diodoros kirjutas, et pärast linna vallutamist Aleksander Suure poolt põletati Xerxese palee joomapeo käigus maani maha, kui naine nimega Thais veenis Aleksandrit linna põletama.

LINNAD OMA SUURUSES JA HEADUSES

117


TÜRGI KREEKA

EGEU SE

M

Epidauros

VA

HE MER I

Kreeta

Paremal Epidaurose suure vabaõhuteatri kaunis ümbrus ja hea akustika on tähelepanuväärsed. Lava keskel seisva näitleja sosistamist võib kuulda ka kõige kõrgemas, 55. reas istuv inimene.

170

PÜHAD LINNAD

ER I

Epidauros – Kreeka ter vistav pühapaik Epidauros oli muistne Kreeka linn Peloponnesose idaosas, 125 km Ateenast kagu pool. See oli muistse maailma kõige rohkem ülistatud tervistav keskus. Asklepieionit, kreeka tervistusjumala Asklepiose pühamut, kasutati kehaliste, vaimsete ja hingeliste haiguste raviks kombineerituna karastuse ja rituaalidega.


D

raamat peeti ravivaks, seepärast uhkeldab Epidauros muistse Kreeka kõige täiuslikuma teatriga. Peamine rituaal, mida Epidauroses kasutati, oli teatud uneravi, kus inimesed magasid koos pühas kambris, lootes unes näha juhtnööre ravimiseks. TE R VIST A V P RO G RA M M

Palverändurid, kes külastasid Epidaurost tervendust otsides, võisid osa võtta laiahaardelisest tervistava tegevuse programmist. Nagu varemed näitavad, olid paljud linna rajatised tervistamisega seotud. Seal oli staadion, kus pealtvaatajad nautisid osavus- ja jõumänge, gümnaasium loengute pidamiseks ja filosoofilisteks aruteludeks, saunad puhastumiseks ning suurepärane vabaõhuteater, kus muusikalised etendused ja näidendid ülendasid meeli ja puhastasid katarsise abil emotsioone: kreeka draama emotsionaalseks keskmeks oli kaastunde ja hirmu kombinatsioon. Pärast sel viisil meelte ja keha värskendamist võtsid spetsiaalset tervendamist vaja-

vad soovijad osa tervistava une rituaalist. Puhastunud, palvetanud ja pühitsetud osavõtjad sisenesid abatoni – pikka kitsasse hoonesse, kus nad veetsid öö lootuses, et jumalik arst Asklepios neid külastab. Selles rituaalis võis oma osa olla madudel. Muistsetes kirjeldustes on öeldud, et pühad maod limpsisid või puudutasid kahjustatud kehaosi, et ravi lõpule viia. Teistel juhtudel saatis jumal unenäo, kus näidati, mida tuleb teha, et terveks saada. Paljudel abatoni arheoloogilistel väljakaevamistel leitud tahvlitel on kirjeldatud imelisi ravikuure. MONUMENDID JA VÄLJAKAEVAMISED

Epidaurose vanimad ehitised on pärit 6. sajandist eKr. Väljakaevatud monumentide hulgas on Propylaia, väike tempel linna muistse sissepääsu juures. Kreekakeelne kiri ukse kohal lõpeb sõnadega: „Mõtle pühi mõtteid” – meeldetuletus, et tervenemiseks on vaimne ja hingeline tasakaal sama hädavajalik kui kehalinegi. Asklepiose templi kummaski otsas oli kuus kannelüüridega sammast ja 11 sammast külgedel. Sambad olid viimistletud ja eredavärvilised. Cella's (sisemises pühamus) asus suur kullast ja elevandiluust Asklepiose kuju, mille oli teinud Thrasymedes Paroselt. Epidaurose kõige mõjuvam ja ilusam ehitis on Tholos, ümmargune ehitis kahe kontsentrilise sammaste ringiga, mille kujundas

A SKLEPIOS

kuulus kreeka arhitekt Polykleitos 4. sajandil eKr. Asjatundjad alles vaidlevad selle muistse eesmärgi üle. Hiljutised väljakaevamised tõid päevavalgele, et Tholos oli ehitatud ümber väikese kivist labürindi, kuhu pääses cella'st luugi kaudu. On võimalik, et soovijad viidi labürinti tseremooniaks, mis pidi matkima visiiti allilma, enne kui neid uueks eluks tervendati. Epidaurose suurt teatrit kiideti arhitektuurilise ilu eest juba muistsetel aegadel. Ka selle kujundas Polykleitos ning ehitise plaan ja proportsioonid tuginevad püha geomeetria põhimõtetele. Teatri akustika on ikka veel üllatav: Epidaurose giidid demonstreerivad rõõmuga, kuidas orkestra keskel (muistse altari asukohal) seisva inimese sosinat võib kuulda isegi 55. reas, mis on kõige kõrgem istmerida. Teatri asukoht keset lopsakat maastikku, kust võib näha kaugele ümber lava, aitas kaasa publiku tervise parandamisele – ja teeb seda siiani, kui laval suvel näidendeid esitatakse.

JA KREEKA TERVISTAMINE

Kreeka müüdis oli Asklepios jumal Apolloni ja ilusa sureliku naise Koronise poeg. Apollon muutus armukadedaks, kui Koronis leidis sureliku armukese, ja ta määras, et laps jäetakse Epidaurose lähedale mäetipule. Hiljem kasvatas lapse üles tark ja andekas kentaur (inimese ülakeha ning hobuse kere ja jalgadega olend) Cheiron, kes õpetas Asklepiosele ravikunsti. Asklepios oli nii osav ravitseja, et ära-

tas ellu sureliku, kes oli surnud. See vihastas Zeusi, kes tabas teda välguga. Asklepiose kultusekujud kujutavad teda hoidmas elu saua, mille ümber on keerdunud madu. Madu, kes uuendab ennast kesta vahetades, seob Asklepiose loomuliku taastekkimise protsessiga.

E P I D A U R O S – K R E E K A T E R V I S TAV P Ü H A PA I K

171


Aineloend Kursiivis lehekülje numbrid viitavad illustratsioonide pealkirjadele

A Aboukiri laht 32 Abul-Saadat, Kamel 32 Adur Gushnasp 158–159 Aeneas 117, 122 Aeneis 117, 122 Agamemnon, kuningas 84, 86, 116 mask 84, 85 Ahet-Aton 143, 144, 154–155 Ahhemeniidide kuningriik 134, 135 Ahuramazda 159 Aigisthose 86 Aischylos 86 Akkadi dünastia 50 akkadi keel 129 Akkadi Sargon 50 Akrotíri 17, 22–23, 120, 141 seinamaalingud 22, 23, 23 Aksum 143, 162–163 obeliskid 163, 163 Siioni Püha Maria kirik 162, 162 Aleksander Suur 13, 26, 74, 113, 117, 129, 135, 137, 166–167 Aleksandria 32 Al-Farāfirah’ 42, 45 al-Hasa 42 Amarna kirjad 155 Amazonase jõgi 93 amatsoonid 166 Amon 124 Amoni tempel 125 Angkor 10, 148–149, 149 Angkor Wat 9, 144, 148, 149, 150 rekonstruktsioon 150, 150 antiikesemed 11 Antiochos I, kuningas 66, 74, 75 kujud 74, 75 Antirhodose saar 32 Antitauruse mäed 74 Aobamba kanjon 108 Ašoka, keiser 146 Aphrodisias 143, 144, 145, 156–157, 156

172

AINELOEND

Aphrodite: tempel 143, 144, 156–157, 156

Apollon 171 Arganthonios, kuningas 39 Argose tasandik 66 Arimaatia Joosep 69 Aristoteles 130 Ar-Rub’ al Khali kõrb 42 Artaxerxes, kuningas 137 Artemis 143, 144, 166–167 kuju 156 Arthuri legend 66, 68–69 Asklepios 144, 170, 171 Assurbanipal, kuningas 127 assüürlased 128 Astarte 156 asteegid 41, 60, 62, 110, 132, 143, 144, 144, 164 Athena 86, 143 Atlantis 17, 23, 39 Aton 143, 154, 154 Atreuse perekond 84, 86 Augustus, keiser 156 Avalon 66, 68–9 Avendano, Antonio de 90, 99 Ayodhya 102 Ayutthaya 102–103

B Baalbek 48–49 altariõu 49 Babülon 9, 115, 128–130, 128, 134 Ištari värav 128, 129 rekonstruktsioon 130 babüloonlased 50, 127, 146 Banerji, R. D. 59 Barth, Saksamaa 25 beduiinid 54 berberid 9 Bhagiratha 30 Bingham, Hiram 77, 90, 108 Blythburgh, Suffolk 36

C Chersiphron 166 Chichén Itzá 132

Chimalpopoca koodeks 132 Ciudad Blanca 89, 90, 110–111 Clapp, Nicholas 54 Coatlicue 60 Coca jõgi 92 Collinsville, Illinois 106 Copįn 8, 19, 89, 90, 94–97, 100 akropol 94, 95, 97 Hieroglüüfide trepp 94, 95, 97 palliväljak 94, 97 plaan 96, 96–97 Rosalila 95 Cortés, Hernán 60, 62, 90, 110, 133 Coyolxauhqui 61 „Crockeri maa” 45 Cromwell, Oliver 35 Cuauthemoc 60 Cusco 109

D Dahut, printsess 14 Dareios Suur 117, 134–135, 136 Dawkins, James 49 de Valera, Ruiadhri 82 Diaz, Juan 19 Dido, Kartaago kuninganna 117, 122 Diodoros Sitsiiliast 117 Domesday Book 36 doorlased 141 Douarnenezi laht, Prantsusmaa 14 Doumas, Christos, prof 23 džunglilinnad 89–111 Dunwich, Suffolk, Inglismaa 10, 14, 36–37 frantsiskaaanide abiklooster 36, 36, 37 Durga 31 Dwārka, India 14, 16, 20–21 Jagatmandiri tempel 21, 21

E Efesos 9–10, 143, 144, 166–8 plaan 168–169 Ehnaton (Amenhotep IV) 143, 144, 154–155, 154, 155 elamiidid 50, 128

elanikkond: kasv 7 Eldorado 89, 90–3 Emajumal: kujukesed 56, 57 Enûma"elisˇ 129 Epidauros 144, 170–171 vabaõhuteater 170, 171 Erdeni Dzu 139 Eremon, kuningas 82 erosioon 20, 28, 37 metsaraiumisele järgnev 107 Eufrati jõgi 50, 128, 129, 130 Evans, Sir Arthur 116–17, 140, 141

F Fairweather, mägi 44–45 fatamorgaana 44 Fawcett, Percy, kolonel 93, 93 Felipe II, Hispaania kuningas 95 Fellows, Sir Charles 26–27 Fewkes, Jesse Walter 73 Fiennes, Sir Ranulph 54 Fiorelli, Giuseppe 79 firbolgid 82 foiniiklased 48, 52 French, L. B. B. 45 freskod vt seinamaalid Freskode tempel 18, 18, 19 Freyle, Juan Rodriguez

G Galindo, Juan 95 Ganeša 30 Geiserich 53 Ghaggar-Hakra jõgi 58, 59 Gibraltari väin 17, 38 Glastonbury Tor 66, 68–69, 69 Glazunov, Ilja: maal 17 globaalne soojenemine 8–9, 20 Goddio, Franck 32, 33 Goell, Theresa 74 Goldingham John 28 gooti hõimud 167 Gradlon, kuningas 14 Grotefend, G. F. 135 Gröönimaa 43


Guadalquiviri jõgi 38, 39 Guatavita järv 90–91 Gwenole, Püha 14

H Hadrianus, keiser 53, 168 haigused 161 Haile Selassie 162 Hammurapi koodeks 128 Hammurapi, Babüloonia kuningas 113, 115, 117, 128, 130 Hannibal 122 Harald Sinihammas, kuningas 25 Hasan Dag 57 hauakambrid: lüükia 26, 27, 27 Hedin, Sven 46–47 Heliopolis 48 Henry III, kuningas 36 Hera 143 Herakleion, Egiptus 8, 32–33, 140 Herakleios, keiser 159 Herakles 38 Heraklese sambad 17, 38 Herodotos 27, 32, 39, 42, 129, 130 Herostratos 166–167 Herzfeld, Ernst 135 hetid 128 hieroglüüfid: egiptuse 124 maajade 94, 95 tahvlid 32 Hilton, James 66 hinduism 9, 20, 144, 148, 150, 152–153 Hiskija, kuningas 115 Hodder, Ian 57 Homeros 27, 32, 85, 113, 116, 118–119 Huayna Picchu 67, 76 Husrav I, kuningas 159 Husrav II, kuningas 159 Hussein, Saddam 9, 51, 128, 129 hõbe 122 hõljuvad linnad 44–45 Hüperborea 66

I ibeerlased 39 Ibrahim ibn Yaqub 24 Ilias 113, 116, 118–119 Ilium vt Trooja Ilmapuu 101 ilmastik 7 Ilus Helena 32, 116 Induse jõgi 58, 59 Induse tsivilisatsioon 58 Inglismaa: kaubandus 36 inkad 76–77, 108–109

Intihuatana (päikese kinnitamise sammas) 77 Irákleio, Kreeta 140 islam 21, 147, 163 Islandi saagad 24 Ištar 127, 156

J Jackson, A. V. Williams 158–159 James I, Inglismaa kuningas 93 Jayavarman VII, kuningas 148, 149 jebuuslased 146 Jeesus 147 Jeruusalemm 113, 114–115, 127, 145, 146–147, 147, 162 Johannes, Püha 166, 167 Jomsberg 24 Jomsvikingid 24–25 Joona 38, 39, 126 Jordan, jõgi 147 judaism 146–7 Juno 160 Juri Vsevolodovit, Vladimiri suurvürst 15–16 juudid vt judaism jääaeg 28

K kaaperlaevad 35, 35 kaevushauad 85 kalapalod 93 kaldaerosioon 20, 28, 37 kaldavool 37 Kali Juuga 20 Kaljupalee 66, 72–73, 73 Kalokairinos, Minos 141 kangad 122 „Kaotatud silmapiir” 66 Karakorum 113, 138–139 Karnak 113, 115, 124 kaubandus 7, 102, 104, 122 kadumine 9–10 kaug 56, 59 kohalik 106 mere 14 Siiditee 138, 139 viiruki 54, 55 keeled: akkadi 129 päritolu 128 Kekova 14, 26 keraamika: kaunistamine 73 keskkond: kahjustamine 8–9 khmeeride kuningad 9, 148 kiilkiri 51, 127, 128 kiiver: viikingite 24

Kingstoni laht 35 kiri: hieroglüüfid 32, 94, 95, 124 kiilkiri 51, 127, 128 lineaarkiri A 141 lineaarkiri B 84, 85, 141 Kitež 15–16, 17 kiva’d 73 Kleopatra VII, kuninganna 32 kliima: muutused 7–8 klooster: budistide 139 Klytaimnestra 86 Knossos 8, 114, 116–117, 140–141, 140, 141 Koldewey, Robert 130 Kolumbus, Christopher 90 Kommagene kuningriik 74, 75 konkistadoorid 19 Konya 56 kopti õigeusklikud 163 kreeka õigeusklikud 147 koraan 147 Korfmann, Manfred 119, 120 Koronis 171 kosmoloogilised tõekspidamised 101 kreeklased 66 Kreeta 23 kristlus (ristiusk) 147, 160, 161, 162–163, 167 Krišna 16, 20, 21, 152 Kroisos, Lüüdia kuningas 166 Kublai-khaan 139 kujukesed: Emajumal 56, 57 kuld 90–91 Kuningate org 124 Kuningate saar, Suffolk 36, 37 kuninglikud linnad 113–141 kõrbelinnad 41–42, 46–47, 54–55 Kühne, Rainer 39 Kümme Käsku 162 Kyros II (Suur) 146 kingitused 6 Kyros Suur 129, 134 laevad: viiking 25, 25

L laevaehitus 36 lammitasandikud 41 Land’s End 66 laste ohverdamine 123 Lawrence, T. E. 54 Layard, Sir Austen Henry 127 Leptis Magna 9, 41, 52–53 basiilika 53 Lhasa 68

Lia Fáil 83 Linn Z 89, 93 linnad: ühised jooned 7 areng 7 hukk 7–10 Llactapata 90, 108–109, 109 Loegaire, kuningas 83 Lokešvara 148 loomise müüdid 101, 164 Louis XIV 102 Loulan 8, 42, 46–47 lukaanlased 160, 161 Lüükia 26–27 lüükialased 27 Lyonesse 66

M maajad 8, 18–19, 89, 90, 94, 95, 98, 100, 101, 110 maavärinad 8, 22, 33, 35, 48, 71, 157 Machu Picchu 10, 66, 67, 76–7, 76, 77, 108, 109, 109 Mackenzie, Colin 153 Magnus I, Norra kuningas 25 Mahabalipuram, India 8, 9, 15, 16–17, 28–31 Gangese laskumine (Ardžuna patukahetsus) 15, 29, 29, 30 pühamud 31 Rannatempel 28, 30–31 Mahābhārata 20, 30, 150 majad: paigutus 57 sissepääs katuse kaudu 56 ümar siseõu 59 Maracaibo lahing 35 Marathoni lahing 134 Marduk 128–129, 130 Marinatos, professor Spyridon 23 marmor 156 maskid: Agamemnoni surimask 84, 85 nefriitmask 101 Mason, Charlie 73 Mauch, Carl 105 Maudslay, Alfred 99 Mediina 147 meedlased 127, 128 Meka 147 Mellaart, James 57 Menelaos, kuningas 116 Menelik 162 Mesa Verde 66, 72–73, 73 metallikaubandus 36–37, 104, 122 metallitöö 138

AINELOEND

173


metsade raiumine 8 metsalinnad 89–111 metsaraie 107 México 60 migratsioon 7 mileeslased 82 Minerva 160 Mingi dünastia 139 Minos, kuningas 117, 140 Minose palee 140, 140, 141 Minose kultuur 23, 117, 140, 141 Minotauros 117, 140 Mira Bai 21 miraažid 42–45, 43 Mississippi jõe org 89, 90, 106 misteekide kultuur 19 Mithridates 74 Moctezuma, keiser 60, 133 Moenjo Daro 8, 58–59, 59 mongolid 15–16, 138, 139 Monomotapa keisririik 104 Mooses 162 Morales, Alfonso 101 Morde, Theodore 90, 110–111 Morgan le Fay 68 mosaiigid: Rooma ajast 52, 53 Moskiitorannik 110–111, 111 Mouhot, Henri 148 Muhamed, prohvet 42, 147 muiskad 90 mullatööd: künkad 106–107, 107 muslimid, vt islam mägede linnad 65–87 mägede linnad 65–87 mördita laotud müürid 77, 77, 104 Mükeene 65, 66, 84–7, 85, 120 tsitadelli rekonstruktsioon 86–87, 86–87 mündid 134, 138 müüdid ja legendid 14–17 keldi 82 kreeka 86, 116–117 Ladina-Ameerika linnad 89 loomise 101, 164 müütilised maad 66–69 Rooma 116, 117

N nabatealased 70, 71 Nabopolassar, kuningas 128 Nagaraja 148 Nanna (kuujumal) 50 Napo jõgi 92 Napoli 11 Narai, kuningas 102 Narasimhavaraman I, kuningas 28

174

AINELOEND

Naresuan, kuningas 103 natsism 68 Nebukadnetsar II 117, 128, 130, 146 Neitsi Maarja 166, 167 Nektanebos I 32 Nemrut Daği 66, 74–75, 75 neoliitikum 57, 82 Neptunus 160 New Orleans 8 Niels, Taani kuningas 25 Niilus, jõgi 124, 134, 154 Niiluse delta 32 Niineve 114–115, 126–127, 126, 128 Niineve, lahing 159 Ninoe 156 Niya 42, 46, 47, 47 Nofretete, kuninganna 154, 155

O O’Riordain, Sean P. 82 O’Sullivan, dr Muiris 82 oaasid 41, 42, 46–47 Oaxaca 19 observatoorium 108 Oder, jõgi 25 Ofir 90, 104 ohverdamine: inimesed 107, 123, 164 lapsed 123 Olaf, Rootsi kuningas 25 Orellana, Francisco de 92 Oresteia 86 Orestes 86 Orhoni jõgi 138 Orinoco jõgi 93 orkaanid 8 orud 66 oskid 78 Osmani türklased 13, 26, 42

P Paabeli torn 113, 115, 117, 128, 130 Pachacuti, kuningas 75 Paestum 143, 160–161 Apolloni tempel 160 Athena tempel 160, 160 Hera tempel 160, 161 Sukelduja hauakamber 161 Pakal Suur 100–101 Palacioas, don Diego Garcia de 95 Palenque 19, 89, 90, 100–101, 101 Päikesetempel 100, 101, 101 Pallava dünastia 28 palverändurid 143, 144, 146, 147, 171 Pampa 144, 152 paradiis 16–17, 66–69

Parsa 134 Partia 74, 158 Pasiphae, kuninganna 117 Patatahua 110 Patrick, Püha 83 Paulus, Püha 166, 167 Pausanias 86 Peary, Robert E. 45 pechid 110 Pedraza, Christobal de 110 Peking 139 Penglai 45 Per-Ramses 114 Persepolis 113, 117, 134–136, 135 Apadana (vastuvõtusaal) 6 Xerxese Haarem 136 Persepolise trepp 135, 136 troonisaal 136, 137 Petra 10, 65, 66, 70–71 Al Deir 71 Al Khazneh (varakamber) 70 kuninglikud hauakambrid 71 Piibel 113, 114–115, 117, 130 piraadid 35 Pizarro, Gonzalo 92 Pitom 114 pitsatid: kivipitsatid 59 tempelpitsatid 57 Platon 17, 23, 39 Plinius Noorem 78–79 Plinius Vanem 78–79, 168 Plutarchos 135, 166 Polykleitos 171 Pompei 8, 11, 65, 66, 78–80, 78, 81 Faunuse maja 80 seinamaalid 79 Vettiuste maja 80 Port Royal, Jamaica 8, 14, 15, 34–35 Porter, Robert Ker 159 Poseidon 117, 160 Poseidonia 160–161 postisüsteem 134 Potala palee 68 prahihunnik 56 Priamos, kuningas 116, 118, 122 Ptolemaiose kuningad 48 Puchstein, Karl 74 pueblod 66, 72–73 Puhas Maa 66 Punane meri 134 Puunia sõjad 52, 122 põud 8, 72, 95 päikesekalender 107 Päikesetempel 144 Pärsia impeerium 50, 74, 128, 129

pühad linnad 143–171 püramiidid 117, 133, 164, 165

Q Qal ‘at Hasa 44 Quetzalcóatl 110, 110, 113, 117, 117, 132–133, 164 Quimper 14

R raamatukogu: Niineves 127 Raamses 114 rahasüsteem 7 Raleigh, Sir Walter 91, 93 Rāmajāna 150 Ramathibodi, kuningas 102 Ramses I 124 Ramses II 113, 114, 115, 124, 125 Ramses IV 124 Ramses XI 124 Randall-Macher, David 105 rannikulinnad 13–39 Rawlinson, Henry 159 religioon: sümbolid 56, 57 rippuvad aiad 129, 130 ristisõdijad 147 Roerich, Nikolai 68 roomlased/Rooma impeerium 26, 41, 48, 52–53, 70–71, 74, 75, 161 Rubruck, William de 138 Ruz, Alberto 100

S Saalomon, kuningas 143, 144, 146, 158, 162 sadamad 14, 21, 22, 26, 28 samniitide sõda 161 Sanherib, kuningas 113, 114–115, 114, 127, 128 Santayana, George 10 Santorķni (Thera) 22–23, 141 Sargon II 127 Saroni laht 66 Sassaniidide dünastia 158 Saxo, Grammaticus 25 Schaden, Otto 125 Schliemann, Heinrich 85, 86, 116, 118, 141 Scilly saared 66 seaduselaegas 143, 162 Seeba kuninganna 90, 104, 105, 143, 158, 162 seinamaalingud 18–19, 18 Akrotíris 22, 23, 23 C¸atal Hüyüki majades 56, 57 egiptuse 155


hauakambrites 161 Pompeis 78, 79 seleukiidid 48, 74 Septimius Severus, Lucius 52, 53 Sepulveda, Antonio de 90 Seti I 124 Sewell, Robert 153 Shaddad, kuningas 54 Shanghai 9 Shangri-La 66 Shankaracharya 21 Shis’r 54, 55 Siddhārtha Gautama 145–146 Siiditee 8, 11, 41, 42, 46, 138 Simena 26 skulptuurid ja reljeefid: looma 31, 127 egiptuse 32, 33, 155 india 152–153, 153 marmor 156 „Preester-Kuningas” 59, 59 reljeefid 6 steatiidist linnud 105 kivist kilpkonn 139 tolteegid 132, 133 Gangese laskumine (Ardžuna patukahetsus) 15, 28, 29, 30 tempel 15, 17, 28, 29 Slane 83 Southwold, Suffolk 36 staadion 156 Stein, Aurel 46, 47 Stephens, John Lloyd 19, 95 Strabon 39 stuupad 146 Sumer 50 Suryavarman II, kuningas 150, 150 Susa 128 Suur tarandik 104, 105, 105 Suur-Zimbabwe 89, 90, 104–105, 105 Svend Harkhabe 25 Svetlojar, järv 15, 17 sõda 9

Š Šambhala 66–68, 69 Šiva 28, 30, 31, 143, 144, 152 šonad 89, 104

Z Zarathustra 159 Zarins, dr Juris 55 Zendan-i-Sulaimān 158 Ziegler, Gary 108 Zinnowitz, Saksamaa 25 Zoroaster 159

zoroastrism 158–159

T Taavet, kuningas 146 Takht-i-Sulaimān 144, 158–159, 159 Taklimakani kõrb 8, 10–11, 42, 46, 47 Tara 65, 66, 82–83, 83 Tara mägi 65, 66, 82–83, 83 Tarimi jõgi 46 Tarsis 38, 39 Tartessos, Hispaania 10, 14, 17, 38–39, 39, 122 tasandikud: linnad 41 Taylor, J. E. 50 Taylori prisma 127 teater: vabaõhu 170, 171 Teeba 114, 124–125, 125, 144 Teimiussa 26 Tenochtitlán 41, 60–63, 62–63, 90, 110, 132 plaan 61 Teotihuacán 98, 143, 144, 164–165, 165 tervistamine 170, 171 Tezcatlipoca 133 Texcoco järv 62 theravaada 9, 102 Theseus 117 Thesiger, Sir Wilfred 54, 55 Thomas, Bertram 54, 55 Thompson, Hugh 108 Thutmos (skulptor) 155 Thutmosis I 124 Tiamat 129, 130 Tigrise jõgi 127, 128 Tikal 19, 89, 90, 98–99, 99, 100 Timaios 122 Timur 157 tina 122 Titthion, mägi 144 tolteegid 19, 110, 113, 132, 165 Topiltzin, kuningas 113, 117, 132 tormid 36–7 Trooja 85, 113, 116, 118–121 rekonstruktsioon 120, 120–121 Trooja sõda 85, 86, 118, 119 troonid 101 tsikuraat (torntempel) 113, 115, 117, 128, 130 tsitadellid 65 tsivilisatsioon 6 tsunamid 8, 20, 23, 33, 35 Tšingis-khaan 113, 138 Tuatha De Danann 82 Tula 113, 117, 132–133, 164 Püramiid B 117, 133 tulekahju 35

pühad tuled 158, 159 Tulum 14, 16, 18–19 Tungabhadra jõgi 152 Tupac Amaru 109 Tutanhamon 124, 154 töökojad 59 tööriistad 106

U Ubar 42, 54–55, 55 Ugedei 138 „Unustatud impeerium” 153 Ur 41, 50–51 Suur tsikuraat 50, 51, 51 Ur-Nammu 50 Urubamba jõgi 66, 77

Ü ühiskond: klassid 7 üleujutused 8, 16, 39 müüdid 28

X Xanthos 27 Xerxes 117, 134, 135, 136

Y Ys 14 Yucatan: kaubandus 18

V, W Walberswick, Suffolk 36, 37 Valdemar Suur, Taani kuningas 25 vallutused 7 vandaalid 9, 53 Wat Phra Si Sanphet 102, 103 Wat Ratburana 102 Wat Yai Chai Mongkol 102 Weeks, professor Kent R. 125 Veracruz 60 Vergilius 117, 122 Vesuuv, mägi 8, 11, 65, 66 Wetherhill, Richard 73 Wheeler, Sir Mortimer 59 viikingid 24–25 kiiver 24 laevad 25 viiruk 54 Vijayanagara 143, 144, 152–153, 153 Vilcabamba 77, 109 Wilhelm II 49 William Vallutaja 36 Vineta 14, 24–25 Virūpa¯kša tempel 143, 152, 153 Višnu 31, 150, 152 Vitcos 109 Wolin, Poola 25 Wood, J. T 167, 168 Wood, Robert 49 Woolley, Sir Charles 50 Wu Ti, keiser 46 vulkaanipursked 8, 22, 57, 65, 66, 78–79, 141 värvid 122

Õ Õndsate piirkonnad 66

AINELOEND

175

http://www.serk.ee/files/arhiiv/kadunudlinnade  

http://www.serk.ee/files/arhiiv/kadunudlinnade.pdf