Page 1


TÄNUAVALDUSED Värvilised illustratsioonid: Norman Arlott Teised illustratsioonid: Steve Cross, Chris Lyon, Andrew Mawson ja Tony Spalding

Originaali tiitel: New and updated edition SAS Survival Handbook 2009 edition John 'Lofty' Wiseman The Ultimate Guide to Surviving Anywhere HarperCollins Publishers Ltd. 77-85 Fulham Palace Road London W6 8JB www.collins.co.uk Esmatrükk: Harvill, 1986 Tekst © John Wiseman 1986, 2003, 2006, 2009 Illustratsioonid © HarperCollins 1986, 2003, 2006, 2009 Teine täiendatud trükk Kaane kujundanud Mari Kaljuste © Tõlge eesti keelde. Juhan Habicht, 2004, 2011 ISBN 978-9985-3-1907-9 Kirjastus Varrak Tallinn, 2011 www.varrak.ee Printon Trükikoda AS


Minu isale T. C. H. Wisemanile, kes näitas mulle elu väärtust ja kelle pühendumust teiste päästmisel ma püüan järgida


HOIATUS elles raamatus kirjeldatavad ellujäämistehnikad on mõeldud kasutamiseks oludes, kus inimeste turvalisus on tõsises ohus. Seetõttu ei võta kirjastajad endale vastutust, kui kirjeldatud võtete kasutamine või väärkasutamine toob kaasa raskeid vigastusi. Samuti peab arvestama, et ellujäämistehnikate harjutamisel ja arendamisel ei tohi riivata maaomanike õigusi ega sattuda vastuollu seadustega, mis kaitsevad mingeid looma- ja taimeliike ning piiravad tuli- ja külmrelvade kasutamist.

S


SISUKORD SISSEJUHATUS

8

1. ESMAVAJALIK

12

2. STRATEEGIA

50

3. KLIIMA JA MAASTIK

62

4. TOIT

108

5. LAAGRI PÜSTITAMINE

244

6. MÄRKIDE MÕISTMINE

348

7. LIIKUMINE

372

8. TERVIS

392

9. ELLUJÄÄMINE MEREL

480

10. PÄÄSTETÖÖD

504

11. LOODUSÕNNETUSED

528

JÄRELMÄRKUS AINEREGISTER

572 573


SISSEJUHATUS ul on olnud au teenida elukutselise sõjaväelasena 26 aastat Briti Lennuväe Eriteenistuses (SAS – Special Air Service). See on Briti armee eliitüksus, mis on saanud ettevalmistuse kõige raskemate operatsioonide teostamiseks igas maailmajaos, valdavalt isoleeritud ja ülejäänud väeosadest eemal asuvates paikades. Töötades väikeste rühmadena, seda sageli vaenlase territooriumil, on need mehed õppinud olema endale nii arstiks, hambaarstiks, teejuhiks kui kokaks. Tihti on lisavarustuse saatmine operatsiooni iseloomust tulenevalt võimatu ja nad peavad toime tulema sellega, mida nad loodusest leiavad. Nad peavad toime tulema igasuguste olude ja probleemidega, olgu siis inimeste tekitatute või looduslikega, ning jõudma turvaliselt tagasi omade juurde – seetõttu peavad nad endas arendama oskust ükskõik kus ellu jääda. Pärast teenistust maailma väga erinevates paikades sai minust SAS-i ellujäämiskursuse instruktor. Minu töö oli tagada, et väeosa iga liige suudaks neid oskusi kasutada. Need treeningutel ja operatsioonidel läbi proovitud oskused on selle raamatu aluseks. Kunagi varem pole vajadus ellujäämistreeningu järele olnud nii suur. Ühest küljest käivad inimesed eksootilistel puhkereisidel, võtavad ette raskeid matku ja sõlmivad ärisuhteid kaugete maadega, teisest küljest on viimased aastakümned olnud maailmas väga ebastabiilsed. 1989 langes Berliini müür, järgnesid Lahesõda, Bosnia, Kosovo, Sierra Leone ja Afganistan. Kogu maailma on mõjutanud 11. septembril 2001 toimunud sündmused. Pärast seda kuupäeva pole meie elu enam endine. On tähtis olla valmis igasugusteks sündmusteks ja ellujäämistreening on teie parimaks elukindlustuseks. Osates kasutada põhilisi ellujäämistehnikaid ja teades, mida hädaolukordades teha, muudate maailma enda jaoks turvalisemaks paigaks. Te võite sattuda hätta maailma suvalises eraldatud paigas: arktilisel jääl või kõrbes, troopilises vihmametsas või ookeanil. Probleemid, mis tuleb ellujäämiseks lahendada, on ühesugused nii sõjaväelasele kui tsiviilisikule. Erinevus on vaid selles, et sõdur võib soovida oma kohalolekut varjata, tsivilist aga püüab pääsemise huvides silma torgata. Erinevad looduslikud tingimused nõuavad erinevaid ellujäämisvõtteid. Mäed, džunglid, tühermaad ja sood

M

8


ELLUJÄÄMISEKS HÄDAVAJALIK

näivad ohtlikena, kuid igaüks neist pakub elule ka mingit tuge – kui te vaid teate, kuidas seda teha, võite leida toitu, kütet, vett ja peavarju. Väga tähtis on kliima mõju. Te peate teadma, kuidas tulla toime käreda külma ja kõrvetava kuumusega, need kaks mõjuvad organismile täiesti erinevalt. Ellujäämine sõltub põhimõtete tundmisest ja nende kohandamisest konkreetsetele oludele. Ellujäämise põhialused moodustavad sisulise püramiidi.

Varustus

Teadmised Elutahe Kuigi ohtlikust olukorrast pääsemine võib nõuda suurt füüsilist pingutust, on ellujäämine eelkõige psüühiline pingutus. Kui ootamatu juhtumi tekitatud ärevus on vaibunud ja esialgne adrenaliinivoog lahtunud, siis nõuab edasine tegutsemine kindlameelsust. Meid hoiab käigus instinkt, mida võiks nimetada elutahteks. See on põhiomadus, mida me püüame kasvatada ja võimendada ning mis on vundamendiks, millele me rajame oma koolituse. Lihtne on kontrollida füüsilist valmisolekut, kuid väga raske on teada, kui tugevad me oleme psüühiliselt. Mida tsiviliseeritumaks me saame, seda nõrgemaks jäävad meie instinktid, seetõttu on tähtis treenida oma võimeid ning olla valmis igasugusteks sündmusteks. Elutahe

Elutahe on see, mis paneb meid igas olukorras jätkama ja mitte alla andma. On julgustav teada, et maakeral pole midagi, millega me hakkama ei saaks, või paika, kus meil poleks võimalik ellu jääda. Kui me järgime põhilisi reegleid, oleme ettevalmistunud ega kaota oma elutahet, siis tuleme toime. Mõnel inimesel on tugevam tahtejõud kui teisel, aga me kõik saame seda tugevamaks muuta. Mõned inimesed otsivad rasketes oludes abi religioonist, mõned

9


ESMAVAJALIK

mõtlevad oma lähedastele. Hirm ebaõnnestumise ees või kartus kaaslasi alt vedada aitavad samuti meie elutahet tugevdada. Abiks on ka lugemine ellujäämiseks tehtud sangaritegudest. Teil võivad olla põhjalikud teadmised ning parim varustus, kuid kui teil puudub elutahe, siis te hukkute. Teadmised

Elutahte vundamendile toetuvad teadmised. Mida rohkem neid on, seda hõlpsam on ellu jääda. Loodetavasti leiate sellest raamatust kõik hädavajalikud teadmised, kuid ka sellest veel ei piisa. Harjutage ja täiendage oma oskusi. Jälgige looduslähedasi inimesi, vaadake, kuidas nad elus püsivad. Rääkige inimestega, kes on karmide oludega toime tulnud, ning õppige nende kogemustest. Varustus

Ellujäämispüramiidi tipuks on varustus. Sõjaväes on meie varustus minimaalne, kuid me teame täpselt, mida, milleks ja kuidas kasutada. On mõned kõige olulisemad asjad, ilma milleta ei tohiks kodust lahkuda: komplekt hädavajalikke töövahendeid, nuga, kompass ja raadio- või mobiiltelefon. Selles raamatus kirjeldatud meetodite rakendamisel peab lugeja lähtuma oma paremast äratundmisest. Näiteks on kirjeldatud töökindlaid meetodeid, kuidas kontrollida, kas mingi taime vili või leht on söödav või mürgine. Kui tavaline inimene neid juhiseid hoolikalt järgib, siis väga tõenäoliselt ei juhtu temaga midagi halba, kuid väike risk on ometi. Inimesed reageerivad mürgistele ainetele erinevalt, mõnele inimesele võib osutuda ohtlikuks juba väga tühine kogus. Mõned kirjeldatud lõksudest on samuti väga ohtlikud. Kohtades, kus võib liikuda inimesi, ei tohi neid jätta järelevalveta ning hooletu käitumise korral võib lõksu valmistaja ka iseennast tugevasti vigastada. Siinkirjeldatavaid oskusi omandades peavad lugejad silmas pidama looduskaitse nõudeid ja vältima loomade julma kohtlemist, samuti tuleb arvestada seadustega, millega mõned siinsetest tehnikatest võivad vastuollu sattuda. Pidage meeles, see on käsiraamat käitumisest oludes, kus ellujäämine on esmatähtis, ning tegemist võib olla riskidega, millele argielus oleks rumal mõeldagi. Erinevate riskide kaalumine on osa ellujäämise stra-

10


ELLUJÄÄMISEKS HÄDAVAJALIK

teegiast. Viimane valik tuleb teha teil endal ja vale otsuse puhul ei saa süüdistada kedagi teist. Kuigi tegemist pole mingi ametliku õpikuga, püüan ma enda ja oma kolleegide kogemustele toetudes anda nõu, kuidas teha õigeid otsuseid. Kirjeldatavad meetodid ja oskused on aidanud elusid päästa ning nad aitavad ka teil ellu jääda. Lõpuks tahaksin ma tänada SAS-i, mis andis mulle võimaluse hankida kogemusi, millele see raamat tugineb, ning tänada Howard Loxtonit ja Tony Spaldingit, kes aitasid selle kirjastamisel. Ilma nende raske töö ja pühendumuseta poleks selle raamatu ilmumine saanud võimalikuks.

J. W. The Survival School, Hereford

11


-1ESMAVAJALIK E

llujääjaks saamine algab eeltööst – see tähendab väga mitmekülgset ettevalmistust. Siinses peatükis püüame tagada, et teil oleks õige varustus iga retke jaoks, mille te ette võtate. Tutvustame põhimõtet, et ükskõik kuhu minnes võtke kaasa taskusse mahtuv varustus, mis koosneb hoolikalt valitud abivahenditest. Nuga on kõige olulisem tööriist. See tuleb hoolikalt valida, seda tuleb tihedasti hooldada ning hoida ideaalses korras. Niisama tähtis on isiklik ettevalmistus – see, et te oleksite ränkades tingimustes valmis nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt tegelema ohtude ja stressiga. Teil peab olema selge ettekujutus, mida on ellujäämiseks tarvis. Esmajoones on vaja vett ja soola – ning te peate teadma, kuidas neid hankida.


ELLUJÄÄMISEKS HÄDAVAJALIK Ettevalmistus Uurimistöö Plaan Varustus Ootamatused ELLUJÄÄMISKOMPLEKT ELLUJÄÄMISPAUN NOAD OHUGA SILMITSI Põhivajadused VESI Vee leidmine Kondenseerumine Vesi taimedest Vesi loomadest SOOL

14 16 17 18 19 27 28 32 35 38 39 40 41 43 46 48 49


ELLUJÄÄMISEKS HÄDAVAJALIK aakeral on väga vähe paiku, kus inimesed poleks end maksma pannud. Ka kohtades, mis on liiga ebasõbralikud püsiva kodu loomiseks, on inimesed leidnud võimalusi loodusrikkuste kasutamiseks, olgu selleks siis jahipidamine või kaevandamine. Sageli mõõdavad aga inimesed loodusega jõudu vaid rahulduse pärast, mida see neile valmistab. Peaaegu igal pool leidub looduses ellujäämiseks hädavajalikku. Mõnel pool on varusid rikkalikult, mõnel pool napilt – olemasolevate varude kasutamine nõuab tervet mõistust, teadmisi ja leidlikkust. Veel tähtsam on tahtmine ellu jääda. inimesed on tõestanud, et ka kõige karmimates tingimustes on võimalik ellu jääda – kuid vaid seetõttu, et neil on olnud meelekindlust ja tahtejõudu. Kui puudub elutahe, on selle raamatu oskustest ja teadmistest raskes olukorras väga vähe abi. Ellujäämine on elus püsimise kunst. Igat abivahendit, mis teil satub olema, tuleb käsitleda kui preemiat. Te peate teadma, kuidas kõike vajalikku loodusest võtta ning täielikult ära kasutada; kuidas tõmmata endale päästjate tähelepanu; kuidas leida tundmatul maastikul kaardi ja kompassita teed tagasi tsivilisatsiooni juurde, kui abi pole oodata. Te peate teadma, kuidas säilitada oma tervist ning kuidas haige või haavatuna ravida ennast ja teisi. Te peate suutma säilitada endas võitlusvaimu ning oskama sisendada seda ka neisse, kes on teiega samas olukorras. Varustuse puudumine ei tähenda veel, nagu poleks teil ellujäämiseks abivahendeid, sest teadmisi ja oskusi kannate ju endaga kaasas – seepärast ärge laske neil oskustel ja kogemustel rooste minna ning täiendage alati oma teadmisi. Me kõik oleme õppinud koduses ümbruses ellu jääma – kuigi tavaliselt me oma elamisviisist niiviisi ei mõtle –, kuid tõeline ellujääja peab õppima kohanema ka võõras ümbruses, samuti nagu tuttavas ümbruses, kui see loodusjõudude või inimtegevuse toimel järsult muutub. Ükskõik kes – noor või vana, mees või naine – võib leida end ellujäämisoskusi vajavast olukorrast. Järjest rohkem inimesi lendab kaugetesse maadesse, läheb merele purjepaadi või suure laevaga, käib matkamas või ronib mägedesse, veedab puhkust eksootilistes paikades – ning ohuolukorrad, millesse nad võivad sattuda, on järjest mitmekesisemad. Ellujäämisoskused pole seotud ainult selliste äärmustega nagu lennuki purunemine vastu mäekülge, laevahukk keset troopilist merd või autorike kusagil kõrbes. Iga kord, kui te autos turvavöö kinnitate, tagate sellega endale parema võimaluse ellu jääda. Enne sõiduteele astumist

M

14


ELLUJÄÄMISEKS HÄDAVAJALIK

vasakule ja paremale vaatamine ning enne magamaminekut lahtiste tulekollete kontrollimine on ellujäämistehnikad, mida te kasutate instinktiivselt. Just selliseid harjumusi tuleb teil endas arendada – nagu ka õppida uusi oskusi. Ellujäämise peamisteks elementideks on söök, tuli, varjupaik, vesi, õige tee leidmine ja ravi. Et neid tähtsuse järgi reastada, võib kasutada lühendit TAVO. Ükskõik, kas olete jääväljal või kõrbes, dþunglis, merel või mere kaldal, järjestus jääb ikka samaks.

T – Turvalisus Esimese asjana tuleb teil tagada, et olete kaitstud järgmise võimaliku ohu eest – olgu selleks siis lumevaring, metsatulekahju või plahvatav kütus. Jääge õnnetuskohale nii kauaks, kui see on ohutu, ja seejärel tagage endale kaitse loodusjõudude eest. See tähendab peavarju valmistamist ja enamasti ka lõkke süütamist. On mitu põhjust, miks sündmuskohale jääda: 1 2 3 4 5

Rususid on võimalik kasutada varjupaigana, märguanneteks jne. Rusud on maastikul silmatorkavad, neid on kergem leida. Tõenäoliselt on rusudes vigastatuid, keda ei tohi liigutada. Samale kohale jäädes hoiate energiat kokku. Kui lähtekoht, marsruut ja sihtkoht olid teada, siis on päästjatel õnnetuskohta lihtne leida.

A – Asukoht Järgmiseks sammuks pärast peavarju valmistamist on panna välja hädaolukorrast teavitavad leppemärgid. Teil on vaja juhtida võimalike päästjate tähelepanu oma asukohale. Tehke seda niipea kui saate.

V – Varude täiendamine Päästjaid oodates otsige vett ja toitu, et täiendada oma hädaabivarusid.

O – Orienteerumine Hea orienteerumine hoiab teid õigel teel ja on sageli osutunud teguriks, mis hädaolukorra lahendab. Kuid kui leiate, et olete eksinud, siis jääge alati sinna, kus te olete.

15


ESMAVAJALIK

Tervis Te peate ise olema enda arstiks ja kogu aeg hoolikalt jälgima oma tervislikku seisukorda. Ravige hõõrdumisville kohe, kui need tekivad, ärge oodake, kuni nad mädanema lähevad. Hoidke silm peal oma kaaslastel ja lahendage tekkivad probleemid viivitamatult. Kui keegi lonkab, jääb teistest maha või käitub imelikult, siis peatuge ja ravige teda.

ETTEVALMISTUS Skautide moto on asjakohane. Sellest peaks lähtuma igaüks, kes läheb reisima või kavandab mingit retke – tehke võimalust mööda kindlaks, millised ohud võivad tekkida ning milliseid oskusi ja vahendeid on vaja nendega toime tulekuks. Kõige elementaarsem põhitõde ongi ettevalmistus, sobiva varustuse kaasavõtmine ja võimalikult põhjalik planeerimine. Varustus võib olla kaalukeeleks õnnestumise ja ebaõnnestumise vahel, aga algajad võtavad matkama minnes enamasti kaasa liiga palju ning õpivad alles valusate kogemuste kaudu, mis on tegelikult vajalik ja ilma milleta saab vabalt hakkama. Pole just lõbus tassida suurt kotti üleliigse kraamiga, ise kahetsedes, et taskulamp ja konserviavaja on maha jäänud. Õige komplekti koostamine pole lihtne.

VARUSTUSE NIMEKIRI Enne igat reisi või matka koostage nimekiri ja esitage endale järgmised küsimused: – Kui kauaks ma jään? Kui palju toitu ma selle aja jooksul vajan ja kas ma pean ka vett kaasa võtma? – Kas mul on selle kliima jaoks piisav kogus sobivaid riideid? Kas ühest paarist saabastest piisab või peaks läbitava tee pikkust ja pinna eripära arvestades võtma kaasa ka varupaari? – Millist erivarustust ma sellel maastikul vajan? – Milline komplekt ravimeid oleks kohane? Tehke kindlaks, kas olete kavandatud ettevõtmise jaoks piisavalt heas füüsilises vormis. Mida paremas vormis te olete, seda lihtsam ja nauditavam saab olema teekond. Näiteks kui kavatsete mägedesse matkama minna, siis treenige juba varakult ja kandke oma matkasaapad

16


ELLUJÄÄMISEKS HÄDAVAJALIK

sisse. Minge tööle ja tagasi jala ning kandke liivaga täidetud kotti, et oma lihaseid treenida! Vaimne valmisolek on samuti tähtis. Kas olete kindel, et eesmärk on teile jõukohane, olete piisavalt ette valmistunud ning teil on vajalik varustus olemas? Kõrvaldage kõik närivad kahtlused juba enne teele asumist. Valmistage alati ette ka varuplaan juhuks, kui miski läheb valesti. Väga harva kulgeb kõik plaanipäraselt. Mida teha siis, kui eesmärgini jõudmine osutub võimatuks? Mida teha siis, kui sõiduk üles ütleb või kui ilmastik või maastik osutuvad oodatust rängemaks? Kui lähete rühmaga, kuidas jaguneda, kui olud nõuavad lahkuminekut? Mis saab siis, kui keegi rühmast jääb haigeks? Tervisekontroll Laske oma tervislik seisund põhjalikult üle vaada ja kontrollige, kas teile on tehtud kõik vaktsineerimised, mida teie sihtkohaks oleval territooriumil nõutakse. Levinumad on vaktsineerimised kollatõve, koolera, tüüfuse, hepatiidi, rõugete, lastehalvatuse, difteeria ja tuberkuloosi vastu – teetanuse-vastane vaktsineerimine on aga igal juhul hädavajalik. Varuge nendeks süstideks aega – täielik kaitse tüüfuse eest tähendab kolme süsti kuue kuu jooksul. Kui reis viib teid läbi malaariapiirkonna, varuge piisav kogus malaariavastaseid tablette. Nende tablettide võtmist tuleb alustada kaks nädalat enne teeleasumist, et organism omandaks vastupanuvõime juba enne, kui te nakkuskoldesse jõuate, ning tablettide võtmist tuleb jätkata veel kuu aega pärast koju naasmist. Käige ka hambaarsti juures ja laske hambad üle vaadata. Hambad, mis tavaoludes ei valutagi, võivad külmas kliimas põhjustada suurt piina. Mõistlik on teele asuda võimalikult tervena. Koostage komplekt ravimitest, mida teil võib vaja minna, ning kui reisite rühmaga, siis tagage, et kõigi liikmete meditsiinilised vajadused oleksid kaetud. Kui üks rühma liikmetest pole vormis, kas siis tuleks ta maha jätta? See on sõprade puhul raske otsus, ent lõppeesmärki silmas pidades siiski paratamatu. Arvestage ka kõigi rühma liikmete võimekusega riskantsetes, rasketes või vastupidavust nõudvates oludes. Pingeseisund toob isikus esile senitundmatuid jooni ja iga rühmaga ette võetava retke kavandamisel on osalejate seas vaja teha mingi valik.

UURIMISTÖÖ Teil ei saa kunagi olla liiga palju teavet oma reisi sihtpunkti kohta. Võtke ühendust inimestega, kes on seal juba käinud, lugege raa-

17


ESMAVAJALIK

matuid, uurige maakaarte, hankige endale kaasavõtmiseks usaldusväärsed ja kaasaegsed kaardid. Uurige, mida on teada ko halike ini meste kohta. Kas nad on sõbralikud ja abivalmid või võõ raste suhtes vaenulikult meelestatud? Kas on mingeid kohalikke kombeid ja tabusid? Mida üksikasjalikumad on teie teadmised kohalike inimeste elulaadist – just mitteläänelike ühiskondade puhul, kus elu on palju looduslähedasem –, seda rohkem on teil vajaduse korral ellujäämiseks olulisi teadmisi. Kohalike elanike meetodid varjualuse ehitamiseks, lõkke süütamiseks, toidu ja vee leidmiseks ning ravimtaimede kasutamiseks tuginevad kohalike olude põhjalikul tundmisel. Uurige hoolega kaarte, püüdke saada maastikust ettekujutus juba enne selle nägemist ja hankige selle kohta võimalikult palju teadmisi: jõgede suund ja voolukiirus, kosed, kärestikud ja keerised. Kui kõrged on mäed ning millised on nende nõlvad – kas need on lumega kaetud? Mis suunas on mäeseljakud? Milline on taimestik, kus kasvavad millised puud? Milline on temperatuur, kui suur on kõikumine päevase ja öise temperatuuri vahel? Mis kell päike tõuseb ja mis kell loojub? Milline saab olema kuu faas? Mis kell toimuvad ja kui tugevad on tõusud ja mõõnad, milline on levinuim tuule suund ja kui tugev see on? Millist ilma on oodata?

PLANEERIMINE Koguge tulevase ekspeditsiooni liikmed regulaarselt kokku, et arutada läbi oma eesmärk. Jagage inimestele ülesanded: arst, lingvist, kokk, erivarustuse hooldaja, mehhaanik, autojuht, kaardilugeja jne. Tagage, et kõik liikmed oleksid varustusega tuttavad ning et varusid oleks piisavalt – eriti käib see patareide, kütuse ja lambipirnide kohta. Jagage projekt faasideks: algus, eesmärgini jõudmine, tagasitee. Sõnastage iga faasi jaoks selge eesmärk ning töötage välja ajagraafik. Koostage varuplaanid selliste erandolukordade jaoks nagu sõiduki purunemine, haigus ja vigastatud ekspeditsiooniliikme evakueerimine. Hinnates edasiliikumise kiirust, eriti jalgsi matkates, jätke pigem suur varu. Alati on meeldivam plaani ennetada. Liiga optimistliku graafiku järgimisest tekkiv pinge mitte ainult et tekitab nägelusi ja üleväsimust, vaid põhjustab väärotsuseid ja liigset riski, mis on kõige sagedasemad õnnetuste põhjused. Te ei saa kanda kaasas kogu veetagavara, vaid peate seda teel täiendama. Veeallikad on üks tähtsamaid tegureid marsruudi kavandamisel. Kui marsruut on paika pandud, tuleks sellest teistelegi teatada – et

18


ELLUJÄÄMISEKS HÄDAVAJALIK

võiks loota abile, kui midagi peaks viltu minema. Kui lähete mägedesse, siis teatage kohalikule politseile ja päästeteenistusele. Rääkige neile oma plaanist, kavandatud mineku- ja tulekuaegadest. Kui lähete automatkale, andke sellest teada automatkajate organisatsioonile. Kui lähete purjetama, informeerige sellest rannavalvet ja sadama juhtkonda. Hoolitsege selle eest, et alati oleks keegi, kes teab, kuhu ja millal te kavatsete jõuda, ning andke talle kokkulepitud aegadel märku – et häirekellad hakkaksid helisema, kui te mingil põhjusel ühendust ei võta. Veesõidukeid ja lennukeid hoitakse üldiselt kontrolli all ning kui need ei jõua sihtkohta, siis alustatakse marsruudil otsinguid ning päästesalk jõuab kohale. Harjutage endale sisse, et kuhugi minnes ütlete inimestele, kuhu te lähete ning millal kavatsete kohale jõuda või tagasi tulla.

VARUSTUS Kõigeks valmis olla on raske ülesanne, kui liigute jalgsi ja peate kõike vajalikku ise kandma. Ent ükskõik, mida te kaasa võtate – veenduge, et see oleks töökorras, vastupidav ja kasutatav mitmeks otstarbeks. Selle vahel, mida te tahaksite kaasa võtta ja mida te peate kaasa võtma, tuleks leida täpne tasakaal. Mingiks seikluseks valmistudes peate arvestama, millised võivad olla ohud ning kuidas neist üle saada. Seda nimetatakse ootamatuste planeerimiseks. Teadmised kliima, ilmastiku ja aastaaja kohta aitavad teil otsustada, mida kaasa võtta, ent teil tuleks tagada, et kõik rühma liikmed oskaksid kasutada kaasavõetud erivarustust. Uurimistööga kogutud teabega peaksite olema võimeline otsustama, mida eesmärke ja tingimusi silmas pidades kaasa võtta. Riietus Riietuse õige valik on väga oluline. Kui asute teele õiges riietuses, siis on edukas päralejõudmine tõenäoline. Inimene on troopikaalade loom ning suudab oma sünnipärases varustuses ellu jääda vaid troopikas. Niipea, kui me sellest vööndist lahkume, peame tagama oma kehale troopilised tingimused, seega siis vajame riideid. Riided ei anna sooja, nad lihtsalt ei lase keha toodetud soojusel haihtuda. Parasvöötmes on kõige ohtlikumateks looduslikeks mõjutajateks tuul ja vihm, polaaralade veelgi äärmuslikumates tingimustes on ohtlikum külm. Kui riietuse kihtidesse püütud soojus asendub pidevalt tuule ja vihmaga, ähvardab teid hüpotermia. Külmas kliimas on lahenduseks mitmekihilisus – kui läheb jahedaks, tõmmake kampsun

19


ESMAVAJALIK

selga; kui hakkab sadama, pange selga midagi veekindlat. Samas – kui kannate paksu jopet ning selle peal rasket seljakotti, siis valitseb oht, et hõõrdumine õlgadel ja nimmepiirkonnas võimaldab niiskusel kehani jõuda. Teil on vaja vahetusrõivaid ja täiendavaid sooje rõivaid peatuste ajaks. Kuumas kliimas on väga raske leida tasakaalu mugavuse ja praktilisuse vahel. Ning ka külmaga on ülekuumenemise oht, kui kannate pakse rõivaid ja seejuures tegutsete aktiivselt. Liikudes kandke nii vähe riideid kui võimalik ja kui teil on palav, siis on veekindla pealisriietuse kandmine pigem kahjulik, sest kondenseerumine leotab läbi alumised rõivakihid. Riietus peaks pakkuma kaitset ja sobima selga, piiramata seejuures liigutusi. Riietus peab hoidma keha sooja ja kuivana, ent jätma ülekuumenemise vältimiseks mitmeid tuulutusvõimalusi (kui hakkab külm, siis võite ju alati midagi täiendavat selga tõmmata). Kangatööstuses on viimastel aastatel olnud mitu olulist läbimurret ja tasub tunda pakutavate materjalide plusse ning miinuseid: Gore-Tex™ on suurepärane materjal, laseb õhku läbi, hoiab teid sooja ja kuivana ning jätab kehale tuulutusvõimaluse, kuid omad puudused on sellelgi. Õhku läbi laskvad kangad "töötavad" ainult puhtana. Mudaga kokku saades ja määrdudes ei toimi nad enam nii tõhusalt. Gore-Tex™ ei ole väga tugev ega kulumiskindel, vaid nõuab hooldust. Kõige õigem viis Gore-Texi™ kasutamiseks on kanda liikumise ajal tavalisi tuulekindlaid rõivaid ning puhkuse ajal tõmmata selga õhku läbi laskev varustus. Sünteetilised materjalid nagu näiteks fliis on väga levinud ning osutuvadki mõningates tingimustes paremaks looduslikest materjalidest nagu vill, suled ja puuvill. Tõmblukuga fliisjakki on lihtne selga panna ja ära võtta ning kandmiseks on see mugav. Valige endale tuulekindel fliisjakk ja sageli sellest piisabki. Kui läheb külmemaks, sobib fliis veekindlate rõivaste alla ning keha on välistingimustest hästi eraldatud. Valmistatakse ka matkarõivaid, mis oma talitluselt meenutavad loomanahka (nn Buffalo süsteem). Väliskiht on tuulekindel ja sees on kohev kunstvooderdis. Märjaks saades toimib see nagu kummiülikond. Külmades ja niisketes tingimustes matkamiseks on need rõivad igati sobivad, paadimatkadel ja koobastes aga lausa ideaalsed. Looduslikest materjalidest on villane kampsun endiselt väga hea valik, sest vill hoiab sooja ka märjana. Miinuseks on see, et vill venib ja muutub raskeks, nii et sokkide jaoks pole vill hea valik. Udusuled on kõige soojem ja kergem looduslik vooderdusmaterjal, kuid märjaks saades kaovad soojapidavad omadused täiesti. Puuvill toimib nagu taht, imeb kogu niiskuse sisse. Seega sobivad puuvillased rõivad troopikasse, mitte aga külmadesse märgadesse piirkondadesse.

20


ELLUJÄÄMISEKS HÄDAVAJALIK

Jalanõud on väga oluline valik ja kui plaanitsete pikemat jalgsirännakut, siis laske oma jalgadel otsustada. Uued saapad kandke varakult sisse ja kaks nädalat enne teeleasumist hakake oma jalgu piiritusega määrima, et nahk tugevamaks läheks. Asjaarmastajate jaoks on riietuse valikul tähtsaimaks teguriks hind. Sõjaväe ülejäägid on väga populaarsed noorte seiklejate seas, kes armastavad kaitseriietusega tänaval uhkustada. Sõjaväevarustus on hea ja odav, kuid müüki jõudes siiski juba vananenud. Kaitsevärvi või tumedate riiete suureks miinuseks on see, et teid on raske leida. Sõdurid kannavad varjevärvust selleks, et neid ei nähtaks, teie eesmärk on hätta sattudes aga vastupidine. Suurem osa matkarõivastest on sinised või oranþid, paremal juhul mõlemat värvi, sel juhul saate end igal juhul nähtavaks teha. Ostke parimad riided, mida te endale lubada saate, ja pidage nõu hinnatud matkatarvete poe müüjatega. Pidage meeles – pole olemas halba ilma, on ainult ebasobivad rõivad. Magamiskotid Üldjoontes on kahte tüüpi magamiskotte. Ühtedes on vooderduseks kunstmaterjalid, teistes (seejuures kallimates) suled. Suled on kergemad ja peavad paremini sooja – aga ainult kuivadena. Kui sulgvooder saab märjaks, ei pea see enam üldse sooja ning selle kuivatamine on väga raske. Kui võib oletada, et suur osa matkast toimub märgades tingimustes, siis on kunstkiust vooderdusega magamiskott parem valik. Muidugi tuleb ka seda niiskuse eest hoida, sest märjas magamiskotis magamine on väga ebamugav. On olemas ka suurepärased Gore-Tex™ bivikotid, mis hoiavad teid kuivana ilma telgitagi, kuid kokkuvõttes ei asenda need siiski telki, mida saab kasutada ka toidu valmistamisel ja nõupidamisruumina. Hoidke oma magamiskotti veekindlas ümbrises ja suruge nii tihedasti kokku kui võimalik. Hoidke kott puhas, magama heites pange selle alla matt või pontšo. Seljakotid Et kanda kaasas kogu oma riietust ja varustust, vajate tugevat ja mugavat seljakotti. Valige parim, mida teie rahakott lubab. See peaks olema tugev, ulatuslikult reguleeritavate ja kindlalt raami või kattematerjali külge kinnitatud rihmadega. Kehvad rihmad venivad raske koormaga kiiresti välja. Koti juurde peab kuuluma mugav vöörihm. Koorma kandmise saladus ongi selles, kuidas seada raskus puusadele, mis on keha tugevaim tugipunkt, mitte aga õlgadele või seljale, mis väsivad kiiresti. Kas soovite sisemise või välise raamistikuga seljakotti? Sisemised on

21


ESMAVAJALIK

kergemad ja teevad pakkimise kergemaks, aga välised on tugevamad, tagavad raskuse ühtlasema jaotuse ja on eriti kasulikud kohmaka või raske varustuse kinnitamiseks – hädaolukorras ka haige või haavatud inimese transportimiseks. Korralik välisraam peaks hoidma koorma keha suhtes kõrgel, venitama niiviisi vähem õlgasid ja puusi, ning peaks kindlasti jätma koti ja selja vahele õhuvahe, et vähendada kontaktpinna higistamist. Raam lisab kaalu ja kipub ka takerduma kaljunukkide või okste taha, tehes seega tiheda taimestikuga kaetud alade läbimise veidi raskemaks, kuid see ei kaalu üles raami eeliseid. Lõpetuseks, valige seljakott, mis oleks tehtud tugevast ja veekindlast materjalist, eelistatavalt sisemise kinninööritava lisalapatsiga, mis ei laseks veel sisse sadada ega asjadel välja kukkuda. Külgtaskud on alati kasulikud, kuid need peaksid olema tõmblukkudega, mitte rihmade või nööridega, sest need ei pea varustust piisavalt hästi kinni. Varustuse pakkimine Kui ees ootavad niisked tingimused, siis pange kõik asjad kilekottidesse. Seljakoti pakkimisel pidage täpselt meeles, kus miski on, ja seadke asjad nii, et see, mida teil esimesena vaja läheb, ei oleks kõige all. Magamiskotti vajate tõenäoliselt viimasena, niisiis pange see kõige alla. Telk peaks olema kõige peal, samuti sobib koti peale näiteks raadio. Aga kui teil tuleb tegemist tugevate tuultega, siis ärge tehke oma koormat ka liiga kõrgeks, sest kõrget kuhja on raskem tasakaalus hoida ning te kulutate palju energiat ainuüksi selle püsti hoidmisele. Pange pliit ja keedunõud koti külgtaskutesse, sealt on neid peatudes lihtsam kätte saada. Jälgige, et sulav või lömastuv toidukraam oleks sobivates anumates. Soojas kliimas võiks eelistada toitu, mida saab süüa külmalt, ja teha ohtrasti sooja jooki. Külmas kliimas jälgige, et toidus oleks rohkesti rasva ja suhkrut. Millist toitu te kaasa võtate, sõltub teie maitsest, aga lähtuda tuleks sellest, et vitamiinide, mineraalainete, rasvade, valkude ja süsivesikute kogused oleksid tasakaalustatud. Mõelge ka sellele, kui suurel määral te võite leida toitu loodusest, ning kandke kaasas esmajoones seda, mida kohalikes oludes ei leidu. GPS GPS (Global Positioning System, globaalne positsioneerimissüsteem) on suurepärane seade, mis teeb tee leidmise märksa lihtsamaks. Sisuliselt on tegemist suhteliselt lihtsalt kasutatava seadmega, mis võtab vastu sidesatelliitide raadiolaineid ja teeb nii kõikjal maailmas kindlaks teie asukoha. Kasulik on teada, et seniste katsete kohaselt annab GPS 95-l

22


ELLUJÄÄMISEKS HÄDAVAJALIK

juhul 100-st õige tulemuse. Ainult et satelliitside toimib vaid seal, kus pole takistusi – nagu näiteks puuoksi. Selget signaali ei saa ka liikumise ajal, nii et seadme kasutamiseks peate mõnda aega seisma lagedas kohas. Tasub siiski meeles pidada, et kui me toetume vaid tehnikale, taandarenevad meie loomulikud oskused ning kui tehnika peaks üles ütlema või ära kaduma, oleme lootusetult jännis. Nii et jääge põhioskuste juurde. Lugege kaarti, leidke tee ja kasutage GPS-i kontrollimiseks, kas teie otsused olid õiged. GPS-i ostmisel tuleks lähtuda mitmetest kaalutlustest. Millisel retkel te seda kasutate – kui kannate seda jalgsimatkal kaasas, siis ilmselt eelistate kergemat ja väiksemat mudelit. Millises kliimas te seda kasutate – ehk kas on vaja veekindlat mudelit (need on tavaliselt raskemad ja lisafunktsioonidega). Arvestama peaks ka patareide või akude kestvusega. Mõned seadmed on keerukamad, mõned lihtsamad – valige selline, mis teile meeldib. Enamasti on neil võimalus koordinaatpunktide sisestamiseks (merel on need lihtsalt pikkus- ja laiuskraadid, maal aga näiteks laagripaigad või silmatorkavad looduslikud objektid). On mitmeid mugavaid, pihku mahtuvaid seadmeid, mõni on koguni ühendatud käekellaga. Patareidega töötava varustusega on alati see häda, et kõige ebasobivamal hetkel saavad patareid tühjaks. Külmaga tühjenevad patareid kiiremini. Parem pole lugu ka akudega, nende laadimine on keset metsikut loodust raskendatud; liikumise ajal alatasa kaduma kippuv kontakt on tõeline tüütus. Kandke GPS-i paelaga kaelas, jaki all. See vähendab seadme lõhkumise ohtu ja kaitseb seda ilmastiku eest. Ärge pistke seda lihtsalt seljakotti või jätke kuhugi vedelema. Kui kavandate kaardil oma teekonda, valige välja silmapaistvad punktid, mida võiks hädaolukorras kasutada kokkusaamiskohtadena. Valige need ühtlaste vahemaade, näiteks tunniajaste jalgsimatkade järel. Sisestage need punktid GPS-i ning need hoiavad teid õigel teel. Aparaat näitab, kui kaugel te valitud punktist olete ja mis suunas tuleks selleni jõudmiseks minna. Raadiod Kui lähete kõrvalisse kohta pikale ekspeditsioonile, siis on raadio hädavajalik. Need on küll kallid, kuid oma hinda väärt – kui raadiosaatjad on teile liiga kallid, siis on kogu ekspeditsioon teile liiga kallis. Valige mudel, millel poleks liiga palju kanaleid, kuid mis vastaks teie vajadustele. Kui kanaleid on väga palju, kalduvad inimesed neid segi ajama ja valesid kasutama. Määrake töökanal, mida kõik ettenähtud aegadel kasutaksid. Määrake prioriteetne kanal hädaolukordade jaoks, millel keegi teie teadet ei segaks. Kui tegutsete

23


ESMAVAJALIK

koostöös rannavalve, metsavalve või muu organisatsiooniga, kontrollige varakult, et teie raadiod oleksid ühilduvad ning tehke kindlaks nende hädaabikanal (tavaliselt 16), kasulik oleks teada ka ülemaailmsete organisatsioonide sagedusi. Hoidke raadio turvalises kohas – parem, kui see on kogu aeg kellegi silma all, mitte kotis. Leppige varakult kokku märguannete graafik, kindlad kellaajad hommikul ja õhtul, mil raadio teel ühendust võetaks – eriti oluline on see suurema ekspeditsiooni puhul. Sisuliselt tähendab see seda, et baasis on keegi raadio juures ning kõik rühmad võtavad järgemööda baasiga ühendust. Tehke varakult kindlaks, kas valitud sagedused teie sihtkohas töötavad ja et igas rühmas oleks vähemalt kaks inimest, kes oskaksid raadiot kasutada. Igal rühmal olgu oma kutsung, sagedus ja kellaajad, millal endast teada anda. Nõudke, et kogu side käiks läbi baasi, mitte rühmadel omavahel. Kui selle üle puudub kontroll, võib tekkida suuri segadusi. Enne saate alustamist kuulake, kas laineala on vaba, muidu segate teisi. Igaühte võib mikrofoni taga tabada verbaalne kõhulahtisus, seepärast pange enne sideseanssi kirja, mida te tahate öelda ning seansi ajal hoidke pliiats ja paber käepärast, et teha märkmeid ning teile antavad instruktsioonid kirja panna. Nii saab hoida sideseansid võimalikult lühikesed ja patareid kuluvad vähem.

NB! Rütm

ärge hakake diskoreid jäljendama

Kiirus

rääkige aeglaselt

Hääletoon

rääkige pehmelt

Kõla

kõrgendage pisut häält; kohanimedest rääkides öelge need tähthaaval

Õhtul baasiga ühendust võttes teatage oma asukohast, senisest tegevusest ja kavatsustest edaspidiseks. Hommikuse sideseansi käigus annab baas värske ilmateate, õige aja signaali ja muud vajalikku teavet. LiNB! saks võib olla keskpäevane Signaal on nõrk jäärakutes ja sideseanss, milles teatakse orgudes. Signaal on tugev künkaasukohast. tippudes ja vee kohal. Kui olete jõudnud eks-

24


ELLUJÄÄMISEKS HÄDAVAJALIK

peditsiooni oodatavalt ohtlikusse järku, siis on otstarbekas, et baas oleks valmis täiendavateks sideseanssideks – kui tekib hädaolukord, saate juhtunust viivitamatult teatada ja abi kutsuda.

NB! Hädaolukordadeks mõeldud plaan lastakse käiku, kui kahe järjestikuse ettenähtud sideseansi ajal side puudub. Isegi kui kõik on korras ja lihtsalt pole õnnestunud ühendust saada, käsitleb baas seda hädaolukorrana. Te peate jääma või naasma punkti, mille asukohast te viimati teatasite, ning ootama ühenduse võtmist. Kui olete tõepoolest hätta sattunud, siis teab baas, kus te viimati olite ja kuhu te kavatsesite minna ning päästemeeskond teab, kuhu tulla.

Mobiiltelefonid Mobiiltelefon on üks 20. sajandi tähtsamaid leiutisi. Ohuolukorras võib see osutuda tõeliseks elupäästjaks. On näiteid ekspeditsioonidest, mille raadio halva ilma või ebasoodsa asukoha tõttu ei töötanud ja appikutse saadeti mobiiltelefoniga. Rühm alpiniste jäi Everestil hätta, kui nad olid tipus ära käinud ja alustasid laskumist. Nad püüdsid korduvalt baaslaagrit oma olukorrast raadio teel teavitada, kuid edutult. Rühma juht helistas mobiiltelefoniga oma naisele Hongkongi, too helistas Kathmandusse, sealt alarmeeriti Everesti baaslaagrit ning päästemeeskond asus teele. Mõned telefonid on paremad kui teised, niisiis tasub neid eelnevalt võrrelda. Samuti on enne teise riiki sõitmist hädavajalik oma mobiilsidefirmalt välja uurida, kuidas on mobiilivõrguga lood sihtkohas. Hoidke üht telefoni autos, abi kutsumiseks on see tõesti hindamatu abiline, ja kui on olemas vastav adapter, saab sigaretisüütajast voolu ning ei pea muretsema aku laetuse pärast. Maastikul on aku laadimine probleem, seepärast kasutage telefoni mõistlikult. Nii raadio kui telefoni puhul kulutab vastuvõtt vähem voolu kui saatmine, nii et otstarbekas on helistada ja siis oodata, et teile tagasi helistataks. Ärge sattuge paanikasse, kui midagi kuulda pole. Niiskus on kõigi elektriliste riistade vaenlane. Võib juhtuda, et saatja on korras ka siis, kui vastuvõtja on üles öelnud. Täiesti võimalik, et keegi saab teie saadetud signaali siiski kätte. Kui peaksite saama kinnituse, et päästemeeskond on teele asunud, piirduge vastuvõtuga.

25


ESMAVAJALIK

Altimeetrid Mägedes on altimeetri kasutamine hea mõte. Mõõdetud kõrguse võrdlemine kaardilt loetuga aitab määrata, millisel samakõrgusjoonel olete ning kui kaugele jääb tipp või järsak. Pole võimalik võtta kaasa nii palju varustust, et sellest piisaks kõikvõimalike hädaolukordade lahendamiseks. On abiks, kui teil on GPS, mobiiltelefon jne, aga kui teil on säilinud oskus improviseerida ja kohaneda, saate vajaduse korral hakkama ka ilma tehnikata. Õppige olulisi asju ise tegema ja kasutage tehnikat oma otsuste kontrollimiseks – ärge seadke end tehnikast sõltuvusse. Kõige tähtsamaks on tehnikapoolel sidevahendid. Kuni teil on side välismaailmaga, võite tunda end turvaliselt. Paljud legendaarsed ellujäämislood on saanud alguse vääratest teevalikutest ja inimeste äraeksimisest. Matka kavandades mõelge, milline võiks olla kõige hullem sündmuste käik ja küsige endalt, kas olete võimeline seda vältima.

NB! Asjad lähevad raskeks kätte mitme juhusliku sündmuse kuhjumise tagajärjel. Ilm halvenes järsult, raadio läks katki, mobiiltelefon kadus ära. Kaks inimest on vigastatud ja teil ei ole vett. Ärge alistuge. Kavandage sellised olukorrad läbi, siis tulete toime ka reaalsuses.

Sõidukid Merepinnast kõrgel või äärmuslikes oludes töötamiseks vajavad mootorsõidukid kohandamist, samuti tuleb enne teeleasumist teostada põhjalik ülevaatus, et kõik oleks tip-top korras. Te vajate lisapaake kütuse ja vee jaoks, samuti varuosi ja abivahendeid (täpsemalt on sellest juttu kliimavööndite ja maastike peatükis). Laevad ja lennukid Ükskõik, kas reisite väikese ja eravalduses oleva või suurele reisijateveofirmale kuuluva sõiduvahendiga – igal juhul pöörake tähelepanu hädaolukorras käitumise reeglitele. Nii laevanduses kui lennunduses nõuab juhtkond, et reisijaid sellistest asjadest informeeritaks – ning nende reeglite teadmine võib päästa teie elu. Kui tõusete lennukisse, peaks teenindav personal näitama, kus on varuväljapääsud ning selgitama, mida teha hädaolukorras. Laevadel viiakse läbi õppehäireid ja selgitatakse, kuidas vajaduse korral laevast lahkuda. Lennukis on kõige kaugemal sabaosas paiknevad kohad kõige ohutumad. Lennuõnnetuse korral murdub sabaosa sageli ära ja suurem osa ellujäänutest on reisinud just seal. Kui reisite eralennukis, küsige piloodilt

26


ELLUJÄÄMISEKS HÄDAVAJALIK

teekonna kohta: kaua see kestab ja millise maastiku kohal lend toimub? Pöörake tähelepanu üksikasjadele – hädaolukorras loevad just need.

OOTAMATUSED Kuidas valmistuda olukordadeks, mida te ei oska oodata? Juba teadaolevate raskuste ja ohtude vastu valmistumine on piisavalt keerukas, kuid kuidas varustada end toimetulekuks täiesti ootamatute õnnetustega? Ometi tulevad ootamatud katastroofid inimestele kohe pähe: laevahukk, lennuõnnetus või hädamaandumine tundmatul ja raskel maastikul. Just sellel põhjusel see raamat teoks saigi. On eraldi raamatuid mägironimisest, purjetamisest ja koobaste uurimisest, nagu ka raamatuid kõrbetest, dþunglitest ja polaaraladest. Loomulikult te loete neid, kui kavatsete sellise harrastusega tegelema hakata või niisugustesse kohtadesse reisida. Ent veel olulisem on omada laiemat ettekujutust oskustest, mida võib rakendada kõige erinevamates olukordades, ning arendada endas mõtteviisi, mis võimaldaks kasutada neid oskusi konkreetsete probleemide lahendamiseks. See ongi teie ettevalmistus ootamatusteks. See pole veel kõik. Te võite varustada end mõnede pisikeste asjadega, mis aitaksid teid mõnede ellujäämiseks hädavajalike probleemide lahendamisel. See võib osutuda kaalukeeleks õnnestumise ja ebaõnnestumise vahel. Need asjakesed mahuvad väikesesse karpi, mille võib pista taskusse või kotinurka ja igal pool kaasas kanda. See on teie ellujäämiskomplekt. Kui tõesti peaks tekkima hädaolukord, siis te rõõmustate, et see karp teil kaasas on. On kohmakamaid ja kogukamaid esemeid, mida lausa igale poole kaasa ei võeta – näiteks nuga, mille saab vööle kinnitada – ja veel mõned, mis kuuluvad reisile minnes ellujäämispauna juurde (lähemalt allpool). Improviseerida võite ka ilma nendes kahes komplektis leiduvata, kuid kindlasti annavad nad teile stardis teatud edumaa.

MIS JA KUIDAS Mis on kõige olulisem asi, mida ei tohiks ellujäämisvarustuse komplekteerimisel kindlasti maha unustada? Ärge mõistust maha jätke. Kui ühendada loogiline mõtlemine ja varasemad rasketes tingimustes ellu jäämise kogemused, siis pole miski võimatu.

27


/ellujaamisekasiraamat  

http://www.serk.ee/files/arhiiv/ellujaamisekasiraamat.pdf

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you