Page 1

1001 AJALOOLIST PAIKA, MIDA ELU JOOKSUL PEAB NÄGEMA

PEATOIMETAJA RICHARD CAVENDISH EESSÕNA KIRJUTANUD KOÏCHIRO MATSUURA UNESCO PEASEKRETÄR

Inglise keelest tõlkinud Heino Pedussaar


Originaali tiitel: 1001 Historic Sites You Must See Before You Die General editor Richard Cavendish A Quintessence Book Esmatrükk Suurbritannias 2008. aastal Cassell Illustrated Octopus Publishing Group Limited 2-4 Heron Quays London E14 4JP www.octopusbooks.co.uk Copyright © 2008 Quintessence Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata. ISBN 978-1-84403-598-4 (ingl k) ISBN 978-9985-3-1849-2 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Heino Pedussaar, 2009 Tõlke toimetanud Krista Leppikson Luuletõlked: Mati Soomre lk 26, 206, 227, 232, 251, 283, 317, 333, 887, 524, 784, 813; Jaan Kross lk 236; Rein Raud lk 898; Ain Kaalep lk 592; Georg Meri lk 467; August Annist lk 644, 651, 800 Kirjastus Varrak Tallinn, 2009 www.varrak.ee


Sisukord

Eess천na

6

Sissejuhatus

8

Ajalooliste paikade loend

12

Ameerika

20

Euroopa

184

Aafrika

690

Aasia

752

Okeaania

916

UNESCO maailmap채randi nimekiri

942

Isikunimede ja s체ndmuste register

949

Kaasautorid

956

Fotode allikad

958

T채nuavaldused

960


Eessõna Koïchiro Matsuura, UNESCO peasekretär Igaüks, kes on oma silmaga näinud Egiptuse püramiide, Versailles’ peeglisaali, Aborney kuningapaleesid Beninis või khmeeride pealinna Angkori varemeid Kambodžas, tunnetab nende sajandite jooksul püsima jäänud hindamatute aarete erilist aurat. Üks UNESCO (ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsiooni) põhieesmärke on säilitada selliseid ainulaadseid kultuuriväärtusi kogu meie planeedil nii praeguste kui tulevaste põlvkondade jaoks. Selle ülla missiooniga on nüüdseks liitunud 185 riiki, kes on alla kirjutanud maailma kultuuri- ja loodusobjektide kaitse leppele, mida laiemalt tuntakse ülemaailmse kultuurija looduspärandi kaitse konventsiooni nime all. Pärast seda, kui see konventsioon 1972. aastal vastu võeti, on üha rohkem riike kogu maailmas avaldanud soovi maailma kultuuripärandi kaitseks midagi ära teha. Ettevõtmise aluseks on arusaam, et me kõik vastutame kõikide rahvaste ajaloo jooksul loodud kultuuriväärtuste ja kogu maailma looduse kaitse eest. UNESCO liikmed usuvad, et seda ühist pärandit säilitades ja tundma õppides suudame paremini mõista, kes me oleme, kust tuleme ja kuidas suudame ühiselt pingutades oma tulevikku säästlikult kujundada. Praeguseks on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud 851 objekti ning see nimekiri pikeneb iga aastaga. UNESCO-l on hea meel, et teoses „1001 ajaloolist paika, mida elu jooksul peab nägema” tutvustatakse osa nendest objektidest laiemale lugejaskonnale. Väga paljud kuulsad kohad kuuluvad maailmapärandi nimistusse. Aga tähelepanu alt ei tohiks välja jätta ka muid suurepäraseid objekte, nagu näiteks Carcassonne’i kindluslinn Prantsusmaal, Thingvelliri looduspark Islandil ning Kong Fuzi tempel ja haud Hiinas. Osa nendest paikadest on seotud inimkonna ajaloo süngeimate lehekülgedega, nagu näiteks AuschwitzBirkenau koonduslaager Poolas, vanglakompleks Robbeni saarel LõunaAafrikas või Gorée saare orjaturg Senegalis. Need kohad tähistavad jubedaid sündmusi, mida tulevased põlvkonnad siiski ei tohi unustada. Tutvudes selles teoses esitletud maailmapärandi nimistusse kuuluvate objektidega, ei tohiks unustada suuri jõupingutusi nende säilitamise nimel. Kui mõni uus objekt on nimistusse kantud, langeb vastutus selle hooldamise eest nii asukohariigi valitsusele kui rahvusvahelisele üldsusele. Asukohariik vastutab objekti kaitse eest, rahvusvaheline üldsus aga kohustub asukohariigi valitsust ning elanikke selles töös toetama. Turismist on saanud üks suurema käibega tööstusharusid kogu maailmas. Asjatundjate arvates jätkub selle kasv ka tulevikus. Sel põhjusel on turismiga seotud probleemid maailmapärandi nimistusse kuuluvate objektide halduse

6 Eessõna


seisukohalt üha kriitilisemaks muutnud, sest nimistusse lülitamine tähendab päris kindlasti külastajate arvu kasvu. Turismiobjektiks olekul on ilmselgeks plusspooleks sissetulek, mida saab pileti- ja tegevuslubade müügist ning annetustest. Seda raha saab kasutada vaatamisväärsuste kaitseks ja restaureerimiseks. Reisijuhid ja hotelliketid püüavad huvilistele kõikvõimalikku infot jagada ning külastajad saavad ohustatud kultuuriväärtuste kaitsmist toetada kohalikel pidustustel osaledes ja suveniire ostes. Samas võib kasvava mahuga turismil olla ka negatiivseid tagajärgi kas kohalikule sotsiaalelule, majandusele või keskkonnale. Et nende väljakutsetega toime tulla, peavad säästlikule turismile suunatud jõupingutused keskenduma keskkonna kaitsele ning negatiivsete sotsiaal-majanduslike mõjude piiramisele. Kokkuvõttes on säästev suhtumine maailmapärandi säilitamise seisukohalt esmase tähtsusega. Tsunamid, maavärinad ja muud loodusõnnetused ning inimeste tekitatud kahju rüüstamise, sõdade, saastamise, kontrollimatu linnastumise, loodusvarade kaevandamise või lihtsalt hooletuse näol ohustavad paljude maailmapärandi nimistusse kuuluvate vaatamisväärsuste saatust. Praegu on UNESCO kandnud 30 sellist objekti ohustatud maailmapärandi nimistusse. Selle eesmärk on juhtida tähelepanu nende kaitsele kohalikul ja nende finantseerimisele rahvusvahelisel tasandil. „1001 ajaloolist paika, mida elu jooksul peab nägema” tutvustab mitut ohustatud objekti, näiteks Shalamari marmorpaleed ja terrassaedu Pakistanis Lahores, mida ähvardab linna pealetung. Chan Chani Kolumbuse-eelsete linnavaremete püsima jäämist ähvardab looduslik pinnaseerosioon. Liikmesriikide koostöö ja ühiste pingutuste tulemusena on ülemaailmne kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon algatanud mitu edukat rahvusvahelist kampaaniat. Kodusõjas kannatada saanud Dubrovniku vanalinna taastamistööd Horvaatias ning jõupingutused Wiełiczka soolakaevanduse hävimise takistamiseks on selles vallas kaks suurepärast näidet ja neid objekte tutvustatakse ka selles teoses. Ma loodan kogu südamest, et „1001 ajaloolist paika, mida elu jooksul peab nägema” avab teie jaoks uue maailma – nimelt meie ühispärandi maailma, kus teie isiklik panus vaatamisväärsuste säilitamiseks võib paljugi kasu tuua.

Eessõna 7


Sissejuhatus Richard Cavendish, peatoimetaja

UNESCO maailmapärandi nimistu objektid on tähistatud selle sümboliga:

8 Sissejuhatus

Ajalugu koosneb inimolendite tegude ülestähendustest, kusjuures iga tegu on toime pandud kindlas kohas. Enamik ajaloolistest paikadest on hävinud, tundmatuseni muutunud või pole kunagi erilist huvi pakkunud. Selle raamatu jaoks oleme välja valinud 1001 paika, kus on aset leidnud midagi tähelepanuväärset ja mida tasub ka tänapäeval külastada. Need kohad asuvad kogu maailmas alates USA idarannikust ja lõpetades Vaikse ookeaniga teisel pool maakera. Nende ajalugu katab samuti ülipika perioodi ürginimeste ilmumisest miljoneid aastaid tagasi kuni kahekümnenda sajandi keskpaigani, mida praeguste arusaamade kohaselt võib veel ajalooliseks nimetada. Me otsustasime sellest raamatust välja jätta puhtlooduslikud objektid. Te ei leia siit mägesid, ookeane, jõgesid ega järvesid, sest neid me ajaloolisteks paikadeks ei pea. Samas leidub siin hulk kauni loodusega kohti nagu Runnymede Suurbritannias, kus kirjutati alla Magna Carta akt, Robinson Crusoe saar Tšiili rannavetes, kuhu jäeti maha Alexander Selkirk, Plymouth Rock Massachusettsis, kus maabusid kolonistid Euroopast, ja Botany Bay Austraalias – laht, mille avastas kapten Cook. Ühtlasi jätsime välja kõik hästituntud kunstigaleriid ja muud muuseumid. Te ei leia sellest raamatust Briti Muuseumi, Smithsoni Institutsiooni Ameerika Kunsti Muuseumi ega Louvre’i. Kuigi sellistes asutustes leidub palju ajalooliseid objekte, ei esinda nad reeglina paiku, kus oleks midagi ajaloolist aset leidnud. Enamik erandeid sellest reeglist on selles raamatus esindatud. Kõik kohad, kus on elanud kuulsad kunstnikud, usujuhid või muud ajaloolised isikud, paigad, kuhu nad oma jälje on jätnud ning kus praegu asuvad nende muuseumid, on meie silmis ajaloolise väärtusega. Olen kindel, et kui paluda kahel juhuslikul isikul koostada nimekiri 1001 ajaloolisest paigast, saaksime väga erineva valiku. Samas on maailmas kohti, mis on nii kuulsad ja silmapaistvad, et nende väljajätmine on välistatud. Sellised on Rooma, Ateena ja Jeruusalemm, Vabadusesammas, Lunastaja Kristuse kuju Rio de Janeiros, Pisa torn, Pompei varemed, Taj Mahal Indias, Hiina müür, Egiptuse püramiidid, Giza sfinks ja Tutanhamoni hauakamber, Petra ja Persepolis, Machu Picchu ning maiade templid Mehhikos ja KeskAmeerikas. UNESCO maailmapärandi nimistu oli selle raamatu objektide valikul asendamatu abimees. Püüdsime välja valida nii palju erinevaid kohti kui võimalik – soovisime, et need oleksid seotud inimkonna ajaloo erinevate aspektidega. Meie valik ulatub templitest ja katedraalidest koonduslaagriteni, Lihavõttesaare kujudest lahinguväljade ja kalmistuteni. Lisasime oma valikusse Washingtoni


teatri, kus tapeti president Lincoln, ja Briti sõjalaeva „Victory”, mille pardal suri admiral Nelson. Te leiate sellest raamatust paleesid ja häärbereid, losse ja kindlusi, linnamüüre, vanglaid, koopaid, kaevandusi, sildu, laevu, majakaid, mälestussambaid ja memoriaale, teatrihooneid ja kinosid, tänapäeva kuurorte ja kasiinosid. Oleme lisanud ka mõned ajaloolise tähtsusega hotellid, nagu näiteks Raffles Singapuris. Leidub ka üks raamatupood – City Lights San Franciscos, mis asutati 1950. aastatel ja kus tänapäevalgi on tunda biitnikute ajastu hõngu. Vanimate objektide seast tuleks nimetada Sterkfonteini koopaid LõunaAafrika Vabariigis. Ligi kolm miljonit aastat tagasi oli see inimkonna häll. Hiinas asub rohkem kui 50 000 aasta vanune leiukoht, kust avastati Pekingi inimese säilmed. Lascaux’ koobaste seinamaalingud Prantsusmaal on vähemalt 15 000 aastat vanad. Meie raamatust leiate nii Stonehenge’i kui Jeeriko, mis kuulub maailma vanimate linnade hulka. Lisaks nendele oleme välja valinud Jebel Acacuse kaljujoonistused Sahara kõrbes, Karnaki menhirid, Trooja varemed, Knossose palee Kreetal, kus olevat elanud legendaarne Minotaurus, ning Tara mäe, kus krooniti Iirimaa kuningaid. Sedasorti paikade seas on ka Wanuskewin Kanadas, kus ürginimesed kunagi piisoneid küttisid ja kus praegu pakutakse restoranis piisonilihast vorsti. Eelajaloolise perioodiga seotud vaatamisväärsuste seas on kogu maailmas religioosse tähtsusega mälestised alates Vana-Egiptuse templitest ning lõpetades Kreeka ja Rooma omadega. Neile lisanduvad kristlikud katedraalid, kloostrid ja misjonijaamad, moslemi mošeed ja juudi sünagoogid, hindude ja budistide pühapaigad, konfutsianistide ja taoistide templid Hiinas ning sintoismi ja zen-budismi templid ja muud pühamud Jaapanis. Kristuse Haua kirik Jeruusalemmas, Püha Peetruse katedraal Roomas, Püha Markuse väljak Venezias, Püha Jumalaema kirik Pariisis, Püha Vassili katedraal Moskvas, Gaudí Sagrada Família kirik Barcelonas, Sinine mošee ja Suleiman Toreda mošee Istanbulis ning suur Córdoba mošee Hispaanias ei vaja tutvustamist. Samasuguste pühade paikade hulka võib liigitada Buddha bodhi-puu Anuradhapuras (Sri Lanka) ja Ellora koopad Aurangabadi lähedal, mis varjavad nii hindu, buda usu kui džainismi templeid. Lourdes’is võime tänapäevalgi imetleda grotti, kus Pühale Bernadette’ile ilmus neitsi Maarja. Aksumi kirikut Etioopias peetakse traditsiooniliselt seaduselaeka asukohaks ning Vagharšapatis (kuni 1995 kandis see nime Etšhmiadzin) Armeenias olevat säilinud Noa laeva jäänused. Oma valikut tehes jätsime välja kõik kohad, mis on ligipääsetavad üksnes teatud usulahu kummardajatele – meie objektid on avatud kõigile lugejatele.

Sissejuhatus 9


Ajalooliste paikade loend Afganistan Jami minarett 822 Ameerika Ühendriigid Ajalooline Deadwood 39 Alamo misjonijaam 93 Alcatrazi vangla 72 Antietami lahinguväli 46 Arlingtoni riiklik kalmistu 55 Beehive House 86 Biograph Theater 41 Brooklyni sild 62 Cahokia kalmed 42 Carnegie Hall 64 Chelly kanjon 89 Crazy Horse 37 Dealey Plaza, Dallas 92 Disneyland 78 Eastern State Penitentiary 57 Ellis Island 65 Empire State Building 60-61 Ernest Hemingway kodu 100 Flag House 47 Fordi teater 52 Forest Lawn tüüpi memoriaalpargid 79 Fort Laramie 35 Fort Silli militaarreservaat 94 Fort Sumter 100 Frank Lloyd Wrighti maja 41 Gateway Arch 87 Gettysburgi lahinguväli 57 Golden Spike’i ajaloomälestis 85 Graceland 96 Graumani Hiina Teater 80 Hancocki šeikerite küla 69 Harpers Ferry 43 Hooveri pais 82-83 Jaapanlaste interneerimislaager 75 Kalaupapa ajaloopark 104 Kapitoolium 50 Kawaiahao kirik 105 Kennedy Kosmosekeskus 101 Kit Carsoni maja 91 Klondike’i kullapalaviku ajaloo park 34 Kongressi Raamatukogu 53 Kuberneri palee, Santa Fe 91 Kuldvärava sild 73 Lincolni memoriaal 54

12 Ajalooliste paikade loend

Little Bighorni lahinguväli 35 Martin Luther Kingi sünnipaik 97 Mesa Verde 88 Mission Dolores 75 Monticello 44 Mormoonide tempel, Salt Lake City 86 Mount Rushmore 36 Mount Vernon 45 National Baseball Hall of Fame 58 New Yorgi Rahvaraamatukogu 66 O.K. Corral 90 Old North Bridge 71 Pearl Harbor 102-103 Plymouth Rock 70 Raamatukauplus City Lights 74 Rose Bowl 77 San José kirik, Puerto Rico 144 Shiloh' lahinguväli 95 St. Patricku katedraal, New York 67 Stonewall Inn 59 Sutter’s Fort 71 Suur peavaksal, New York 63 Union Station, Los Angeles 81 Universal Studios 76 USA Ülemkohus 48 USS „Constellation” 47 Vabaduse kell 56 Vabadussammas 68 Valge Maja 49 Washingtoni monument 51 Vendade Wrightide memoriaal 98-99 West Pointi sõjaväeakadeemia 58 Virginia City 84 Wounded Knee monument 38 Wrigley Field 40 Antigua ja Barbuda Nelsoni laevatehas 145 Argentina Buenos Airese obelisk 179 Catedrala Metropolitana, Buenos Aires 182 Che Guevara lapsepõlvekodu 179 Córdoba Ülikool 183 Recoleta kalmistu 181 San Ignacio de Loyola kirik 180 San Ignacio Miní 178 Teatro Colón 182 Armeenia Etšhmiadzini katedraal 816 Päikesejumala tempel 815

Austraalia Ajalooline Port Arthur 929 Austraalia sõjamemoriaal 928 Botany Bay 924 Broken Hill 920-921 Cascade’i pruulikoda 929 Fremantle’i vangla 918 Hyde Parki sunnitööliste barakid 922 Kakadu rahvuspark 919 Melbourne’i kriketistaadion 925 Melbourne’i vana vangla 926 Pargas „James Craig” 922 Parklaev „Polly Woodside” 927 Perthi mündikoda 918 Sydney sadamasild 923 Vana parlamendihoone 927 Austria Belvedere palee 446 Esterhazy loss 455 Grazi relvakamber 454 Hofburgi palee 452 Kaisergruft 448 Kaiservilla 443 Keskkalmistu 449 Mauthauseni koonduslaager 442 Melki kloostrikirik 444 Mozarti sünnimaja 453 Schönbrunni loss 447 Semmering Railway 445 Sigmund Freudi maja 448 Staatsoper 450-451 Bangladesh Lalbaghi kindlus 862 Roosa palee 86 Belgia Brugge kellatorn 333 Canal du Centre’i laevatõstukid 336 Esimese maailmasõja kaevikud 334-335 Rubensi maja 337 Waterloo lahinguväli 337 Benin Abomey kuningapaleed 736 Boliivia Isla del Sol 168 Kuninglik rahapaja 171 San José jesuiitide misjonikirik 172 Tiwanaku 169 Vabaduse Maja 170


Bosnia ja Hertsegoviina Vana sild, Mostar 662-663 Brasiilia Keisripalee, Rio de Janeiro 157 Lunastaja Kristuse kuju 158 Maracanã staadion 155 Santo Antônio da Barra merekindlus 154 São Miguel das Missões 159 Terceira do Carmo ordu kirik 156 Bulgaaria Aleksander Nevski kirik 625 Kazanlaki hauakamber 626 Madara ratsanik 624 Rila klooster 627

Serapise tempel 715 Siwa oaas 701 Surnute linn, Kairo 710 Suur sfinks 712-713 Tutanhamoni hauakamber 720-721 Etioopia Aksumi obeliskid 729 Harari linnamüür 732 Keiserlik inklosuur 730 Lalibela kaljukirikud 731 Siioni Püha Maarja kirik 728 Filipiinid Corregidori saar 912 Intramuros 913 Malacanangi palee 914

Colombia Cartagena müürid 148 Kujude org 150 San Pedro Alejandrino villa 149 Zipaquira soolakaevandus 149

Gabon Lambaréné hospital 737

Costa Rica Inglite Jumalaema kirik 133

Ghana Cabo Corso kindlus 735 Manhyia palee 733 Püha Georgi kindlus 734

Dominikaani Vabariik Ozama kindlus 143 Ecuador San Francisco klooster 147 Egiptus Abu Simbeli templid 725 AI-Azhari mošee 703 Ali al-Rifa'i mošee 708 Bab el-Zuweila 704 Beit el-Suhaimi 705 Cheopsi (Hufu) püramiid 711 Dahšuri püramiidid 716 Džoseri astmikpüramiid 714 El Alameini sõjaväekalmistud 702 Hathori tempel 719 Horose tempel 724 Ibn Tuluni mošee 707 Kairo tsitadell 706 Karnaki tempel 723 Kom ash-Shuqqafa katakombid 702 Luxori tempel 722 Püha Antoniuse klooster 718 Püha Katariina klooster 717 Rippuv kirik 709

Gambia ja Senegal Senegambia kiviringid 726

Gruusia Stalini sünnipaik 817 Svetitskhoveli katedraal 818 Vardzia koobaslinn 817 Guatemala Halastaja Jumalaema kirik 128 Popenoe maja 127 Quiriguá arheoloogiapark 125 Tikal 126 Haiti Laferrière'i tsitadell 142 Hiina Draakoniluude mägi 876 Esimese Qini soost keisri mausoleum 879 Keelatud linn 873 Keiserlik suvepalee 867 Konfutsiuse tempel 878 Leshani hiiglaslik Buddha 883 Mandžu keisrite palee 870 Mao Zedongi isamaja 884-885

Mingide hauapaigad 871 Mingide dünastia linnamüür 881 Mogao koopad 866 Potala palee, Tiibet 865 Sun Yatseni mausoleum 882 Suur Hiina müür 868-869 Suur Metshanede pagood 880 Suvepalee 874 Taevatempel 872 Tai Shani mäe templid 877 Tiananmen 875 Hispaania 2. Mai memoriaal 562 Alcalá de Henarese Ülikool 563 Alcázar 581 Alhambra 582 Altamira koobas 540 Araabia saunad 544 Aranjuezi kuningapalee 567 Atapuerca koopad 557 Borja hertsogi palee 575 Burgose katedraal 554 Cámara Santa 538 Carambolo aardeleid 576 Cartuja klooster 584 Casa del Almirante 587 Catedral del Apostol 537 Córdoba Suur mošee 577 Covadonga lahinguväli 539 Debodi tempel 565 Ebro lahinguväli 552 El Greco maja 570 Escoriali klooster 561 Federico Paternina 543 Granada katedraal 583 Guadalete lahing 588 Güelli palee 550 Heraklese tuletorn 536 India Peaarhiiv 579 Kuninglik gobeläänivabrik 568 Kuninglik kabel 583 La Granja de San lldefonso 559 La Lonja de la Seda 574 La Sagrada Familia 548-549 Las Médulas 553 Lope de Vega maja 566 Madridi kuningapalee 568 Monumento a los Fueros 543 Murcia kasiino 576 Paavst Luna kindlus 573 Palacio de las Dueñas 578 Palose sadam 586

Ajalooliste paikade loend 13


Mount Rushmore (Keystone, Lõuna-Dakota, USA) Maailma suurimaid ja kuulsaimaid raidmonumente Mount Rushmore’i rahvusmemoriaal on pühendatud USA neljale väljapaistvale presidendile. George Washingtoni (1732–1799), Thomas Jeffersoni (1743–1826), Abraham Lincolni (1809–1865) ja Theodore Roosevelti (1858–1911) pead on raiutud graniitkaljusse ja nad jälgivad nüüd valvsalt Lõuna-Dakota kauneid Black Hillsi mägesid. Mõtte luua selline monument käis välja kohalik ajaloolane Deane Robinson. Seda peamiselt selleks, et turiste kohale peibutada. Idee on osutunud tulutoovaks – imelises paigas käib veidi enam kui kaks miljonit uudistajat aastas. Kongress kiitis Robinsoni kavatsuse heaks ja skulptor Gutzon Borglum asus sobivat paika otsima. Ta valis välja Mount Rushmore’i – peamiselt mõjusa kõrguse ja kohaliku graniidi hea kvaliteedi pärast. Töö algas 1927 umbes 400 skulptori ühisjõul ja vältas kuni aastani 1941, kui Borglum ootamatult suri. Selleks ajaks olid neli pead valminud, kuid samas ka toetusfondid tühjaks ammutatud. Töösse tekkis paus. Fantastilise galerii asupaigana osutus Mount Rushmore üsna vastuoluliseks. Kohalike lakota hõimu indiaanlaste jaoks oli see püha mägi, nemad kutsusid seda Kuueks Vanaisaks. Ühendriikide võimud tõttasid sealset maa-ala sundvõõrandama, toetudes kahtlastel alustel Fort Laramie’ lepingule (1868). Enamik indiaanlasi pidas seda hirmsaks teotuseks, et Ameerika presidentide auks loodav monument just selles paigas luuakse. Samas pole üldse juhus, et teise kuulsa raidmemoriaali Crazy Horse’i hiiglaslikud kujud jäävad Mount Rushmore’i lähikonnnas olevale teisele mäeveerule. Selle taiese lõpuleviimine pisendab Borglumi töö vilja. TP

Vasakult paremale: George Washington, Thomas Jefferson, Theodore Roosevelt ja Abraham Lincoln. George Washingtoni ja Thomas Jeffersoni kivist pead valmisid esimesena.

36 Ameerika • USA


Washingtoni monument (Washington, USA) Üks kõrgeimaid tugedeta rajatisi maailmas Washingtoni monument kõrgub Washingtonis National Malli lääneservas. Selles looduslikus pargis linna südames asuvad Kapitoolium, paljud ajaloomälestised ja mitu tähtsat muuseumi. Tegu on Washingtoni keskosa kauneima piirkonnaga. Iidsete Egiptuse obeliskide laadis kujundatuna kõrgub Washingtoni monument pikerguse peegeldava veekogu tagaserval Lincolni memoriaali vastas. Kõigest sellest kiirgub mingit eripärast ajaloolist vaimu. George Washington oli Ühendriikide esimene president. Ta vabastas oma riigi Briti võimu alt ja seadis sisse sellise valitsemissüsteemi, mis andis talle suure haldusvõimu. Washingtoni monument on omataoliste hulgas üks tähtsaimaid, sest põlistab mälestuse Ühendriikide suurest juhist ja tõelisest rajajast. 1833 asutasid John Marshall ja endine president James Madison ühingu Washington National Monument Society. Varsti kuulutati välja arhitektuurivõistlus, et presidendi monumendi loomiseks vääriline kavand saada. Parimaks peeti Robert Millsi uusklassitsistlikus stiilis visiooni, mis hõlmas ringjat dooria stiilis kolonnaadi, obeliski ja George Washingtoni ratsamonumenti. Praegust elegantset ja paeluvat lahendust plaan ette ei näinud. Kõik osutus liiga kalliks ja tööd alustati kõigepealt obeliskist. Kodusõda ja rahanappus panid kõigele piduri ning monument valmis alles kolmkümmend aastat pärast Millsi surma. Praegu on paigas ainult lihtne esialgselt kavandatud lisanditeta obelisk, mis aga on ehk just seepärast veelgi mõjusam. See on ka oma 269 meetriga kõrgeim ja saledaim ehitis Washingtonis. Lift ja trepistik viib huvilisi vaateplatvormile, kust avaneb panoraam tervele linnale. TP

„Mu suurim soov oleks kogeda, et sõda, see inimkonna nuhtlus, oleks Maa pealt pagendatud.” George Washington, USA president

Ameerika • USA 51


Newgrange (Drogheda, Iirimaa) Iidne haud, mis viitab teadmistele universumist Keegi ei tea, kes olin need kiviaja inimesed, kes ehitasid Euroopa oivalisima hauarajatise. Ilmselt olid need hiljem Iirimaad asustama tulnud keltide eellased. Suur kividest küngas Boyne’i orus, umbes 80 m läbimõõdus ja 12 m kõrge, ümbritseti hiljem umbes 35 püstkiviga, millest 12 on seniajani omal kohal. Nendesse raiutud keerukate spiraalide, siksakkide ja muude geomeetriliste kujundite tähendus on samuti müsteerium. Ühe teooria kohaselt on neil kõigil seos astronoomiliste nähtustega, näiteks päikese liikumise ja kuu faasidega. Seda seisukohta toetab fakt, et tegu oli kogukonnaga, kes sõltus põllundusest ja vajas head kalendrit. Lõunapoolsest sissepääsust viib kitsas 19 m pikkune ja massiivsete plaatidega kaetud koridor (mõned plaadid kannavad keerukaid sisseuuristatud kujundeid) rajatise keskel asuvasse väikesesse kambrisse. Usutavasti hoiti seal tähtsate isikute, võimalik et peapreestrite põrme. Südatalvel, 19. ja 23. detsembri vahemikus, seega talvise pööripäeva paiku, paistab igal hommikul paari napi minuti vältel päike piki koridori ja selle kiired jõuavad kambri sügavusse. Pole teada, kas see oli seotud usuga hauatagusesse ellu. Tagantjärele hakati seda hauda kutsuma Oenguse paleeks. Oengus oli kristluse-eelse Iirimaa peajumala Dagda poeg. 860. aastatel rüüstasid Newgrange’i viikingid. Nendest aegadest peale on see sügavalt müstiline paik, nagu ka paljud muud lähikonnas asuvad ajaloolised objektid. RC

Koridor, mille seinu vooderdavad massiivsed kivid, ja põrand on moodustatud vaheliti asetatud lamedatest plaatidest. Hauarajatise esisein on kvartskivist ja graniidist, kuid külgedelt sarnaneb see tavalise rohuga kaetud künkaga.

218 Euroopa • Iirimaa


Forthi raudteesild (Edinburghi lähedal, Šotimaa) Victoria-aegne suursaavutus ehituskunstis: sild, mis ületas Forthi suudmelahe Forthi jõe ahtaimas kohas Queensferry Narrowsis on kaks kõrvutist silda. Queensferry Narrows on nime saanud sellest, et 1129 ületas selle praam, mille Šoti kuningas David I oli nimetanud oma ema kuninganna Margareti auks. St. Andrewsi suunduvaid palverändureid tuli üle jõe vedada tasuta. 1883 alustati Forthi suurejoonelise, 2,5 km pikkuse raudteesilla ehitamist. Tegemist oli Victoria ajastu insenerikunsti ühe suurima triumfiga. Praegu ületab silla ööpäevas enam kui 200 Edinburghist kirdesse suunduvat ja sealt saabuvat rongi. Silded, mida kannavad tornid, juhivad raudtee mõlemalt poolelt kolmele tohutule konsoolsõrestikule, mis kõrguvad 104 meetrini ja on seostatud 105-meetriste kandesilletega. Forthi silla, millel on kaks 521 m peaava, projekteerisid John Fowler ja Benjamin Baker ning see läks praeguses vääringus maksma peaaegu 478 miljonit dollarit. Tippajal töötas sellel 4600 meest, kellest sadakond sai surma. Sild neelas 55 000 tonni terast ja kaheksa miljonit neeti. Viimane nendest oli kullatud ja selle paigaldas Walesi prints, hilisem kuningas Edward VII, aastal 1890, kui sild ametlikult avati. Tolle rajatisega käib kaasas kuulsus, et selle värvi uuendamine algab ühest otsast juba enne, kui maalrite töö teises otsas on lõpuni jõudnud. Vahest on see siiski ainult linnalegend... Forthi raudteesillalt avaneb tore vaade sellega rööpsele tavaliiklust kandvale rippsillale idas, mis on ainult jalakäijate ja kerge transpordi päralt. Uus sild valmis 1964 ja näiteks aastal 2002 ületas selle 250 miljonit sõidukit. RC

Forthi raudteesilla kolmel kaksikkonsoolil liigub päeva jooksul 200 rongi. Ehitamist alustati kolmest konsoolist ja nende massiivsetest betoonvundamentidest.

Euroopa • Šotimaa 245


Canterbury katedraal (Canterbury, Inglismaa) Paik, kus 1170 mõrvati peapiiskop Thomas Becket

„Jeesuse nimel ja kiriku kaitsemiseks olen ma valmis ka surma embama.” Thomas Becket, tsiteerituna Edward Grimi poolt; u 1180

316 Euroopa • Inglismaa

Paavst Gregorius Suure saadikuna ja kuninganna Bertha kutsel – viimane oli juba kristlane – saabus Püha Augustinus 597 Kenti kuninglikku õukonda Cantwarabyrigis. Ka kuningas Ethelbert oli selleks ajaks pööratud. Augustinus asutas seal benediktlaste kloostri, mille varemeid näeb veel praegugi. Siis aga laskis „inglaste piiskop” ehitada pühamu, mis muutus paljude sajandite jooksul üha suuremaks ja võimsamaks ning millest sai anglikaani kristluse peakirik. Normannist peapiiskop Lanfranc hakkas seda ümber ehitama 1070. Canterbury peapiiskopid on Inglismaa poliitikas alati tähtsat rolli mänginud. Võtmesündmus toimus selles katedraalis 1170, kui neli rüütlit mõrvasid peapiiskop Thomas Becketi. Arvatakse, et nad tegutsesid kuningas Henry II käsu kohaselt. Becketi sarga kohta kõneldakse imelugusid. Ta kanoniseeriti kiiresti ja sinna hakkas saabuma palverändureid nii kodu- kui välismaalt, kes mõjusid väga hästi nii katedraali prestiižile kui ka kassale. Geoffrey Chauceri „Canterbury lood” on kirjutatud 14. sajandil, kui autor ise nägi löövi ümberehitamist. Suur ehitustöö algas 1391. Vägev torn Bell Harry aga valmis alles 1505. Peaaltari taga asunud Püha Thomase sarga käskis Henry VIII 1538 hävitada. Vana palverännutee katedraali juurde läks mööda High Streeti ja Mercery Lane’i kuni uhke 16. sajandil ehitatud Kristuse kiriku väravani. Katedraal ise paistab silma oma uhkete mosaiikakendega. Külastajatele pakuvad huvi ka Becketi mõrvamise paik loodepoolses põiklöövis, samuti pihitool, kus Henry II kahetses pattu, mis ta oli teinud Becketit mõrvata lastes, ja Musta Printsi sark. 1988 lülitas UNESCO Canterbury katedraali maailmapärandi nimekirja – seda tänu suurele rollile, mis too kirik mängis kristluse toomisel anglosaksi kuningriikidesse. RC


Schwerini loss (Schwerin, Saksamaa) Võluv kindlus strateegiliselt heas asupaigas Schwerini järve saarel 1160 alistasid germaani ülikud Heinrich Lõvi juhtimisel ühe slaavlaste asula ja rajasid sinna kindluse. Sellest sai Mecklenburgi hertsogite asupaik. Nad ehitasid Schwerini kindluse põhjalikult ümber, muutes selle kaitserajatise asemel paleeks. Hertsogite residents oli seal kuni aastani 1765 ja siis uuesti alates 1837. Selleks ajaks oli terve ehitis jõudnud laguneda. Suurhertsog Friedrich I ja ta järglane Friedrich Franz II otsustasid lossi taastada, võttes arhitektuuri osas eeskujuks Prantsusmaal Loire’i ääres asuva Chambord’i lossi. Kui vaidlused mitme arhitekti vahel olid vaibunud, hakkasid tööd 1843 Georg Adolph Demmleri üldjuhtimisel pihta. Kõrge peatorn valmis 1847. Friedrich Franz sai siiski oma perega muinasjutulossi asuda alles 1857. Hertsogi tütre Elizabethi toas 1913 puhkenud tulekahju hävitas Schwerini lossis mõndagi ja kui 1918 monarhia Saksamaal lõppes, läks ehitis riigi omandiks ning sellest sai avalik muuseum.

1990, pärast Saksamaa taasühinemist, hakati Schwerini lossi põhjalikult korda tegema. Osa sellest taasavati muuseumina ja hoonest sai ka kohaliku omavalitsuse töökoht. Mecklenburgi hertsogite paraadruumid on külastajatele avatud. AG

„Schwerini loss on alati olnud suurepärane, oma kunagised asukad on ta aga pärast nende troonist loobumist 1918 kaotanud.“ Dorothea S. Michelman, ajaloolane

Euroopa • Saksamaa 339


Normandia rannariba (Prantsusmaa) Liitlasvägede maabumispaik Euroopa mandril Teises maailmasõjas

„Teie vaenlane on hästi välja õpetatud, hästi varustatud ja lahingutes karastunud. Ta hakkab võitlema metsikult.” Kindral Eisenhower, D-Day käskkirjast 6. juunil 1944 Normandia liivarandadel polnuks raske maabuda, kuid betoonist punkritest tulistavad suurtükid põhjustasid suuri kaotusi. Liitlasvägede maabumisel lennutasid dessantüksused üles aerostaate, et õhurünnakuid takistada.

380 Euroopa • Prantsusmaa

1944, kui Itaalia kapituleerus ja Nõukogude Liit surus natse Ida-Euroopast välja, tundus liitlaste positsioon paljulubav. Väejuhid olid juba alates 1943. aastast kavandanud invasiooni Prantsusmaale. Liitlastel nappis hävituslennukeid ja Prantsuse rannikujoone omapära tähendas seda, et edukas dessant oleks mõeldav ainult kahes kohas: Calais’ ja Normandia rannikul. Otsustati viimase kasuks. See jäi küll kaugemale, kuid oli see-eest nõrgemini kaitstud, andes maabuvatele väeüksustele rohkem tegutsemisvõimalust. Pealegi arvati, et sakslastel oli raskem just seda plaani ette aimata. Maabumisoperatsioonile anti koodnimi „Overlord”. 160 000 meest ületas 6. juunil 1944 Inglise kanali ja sellisena sai „Overlordist” kõigi aegade suurim invasioon. Korraga maabumiseks valiti viis paika Normandia rannikul. Üks nendest oli 8 km pikk rannariba koodnimetusega Sward Beach, mis asus 9 km kaugusel Caenist. Britid maabusid seal suhteliselt väheste kaotuste hinnaga. Kanada väeüksused, kes ajalooülevaadetes sageli väärilise tähelepanuta on jäetud, alustasid tormijooksu pisut rohkem lääne pool paigas koodnimega Juno Beach. Invasiooni keskmest pisut eemal nn Gold Beachil saatis dessandi esimesel ööl britte suur edu. Ameeriklastel aga läks nn Omaha Beachil asi täbaraks. Nad kohtusid sakslaste hästi väljaõpetatud 352. jalaväedivisjoniga ja neil tuli maha pidada pealetungipäeva ehk D-Day kõige rängem lahing. Viimane viiest maabumispaigast jäi veelgi kaugemale läände ja seal läks dessant üsna hõlpsalt. Huviline, kes tänapäeval Normandias neid ajaloolisi paiku uudistab, leiab eest rahumeelsed liivarannad. Sakslaste punkrisüsteemide jäänused ja roostes okastraat aga räägivad praegugi kunagisest rängast lahingust. OR


Notre-Dame du Haut’ kirik (Ronchamp, Prantsusmaa) Le Corbusier’ religioosse arhitektuuri meistriteos Šveitsis sündinud Le Corbusier (õige nimega CharlesÉdouard Jeanneret) on suurimaid nimesid 20. sajandi arhitektuuris ja Notre-Dame du Haut’ kirikut peetakse üheks tema tähtsaimaks tööks. Le Corbusier oli tehnikaajastu inimene, kes samas ammutas inspiratsiooni looduspärastest ja loomulikest vormidest. Enim hakkas see tema töös avalduma pärast Teist maailmasõda, kui tehnika kõikehävitav jõud oli Le Corbusier’dki häirima hakanud. Kabel, mille katuse kuju loomisel oli autoril silme ees merekarp, seisab künka tipus. Eelmine kirik selles paigas hävis sõjas ja Le Corbusier’ sai ülesande see asendada. Tegu oli populaarse palverännukohaga, kuhu oli kokku tulnud väga palju usklikke. Seda arvestades kavandas Le Corbusier õue täiendava kantsli ja altari, et suuri jumalateenistusi saaks seal pidada. Samas seisab klaasvitriinis eelmisest kirikuhoonest päästetud neitsi Maarja kuju. Pühakoda on kujundatud asümmeetrilisena ja kui selle ümber kõndida, muutub vaade nagu skulptuuri puhul.

Müüride kontuur ja ka katus on lainjas. Põrand laskub altari suunas. Kõige uuemeelsem iseärasus on kindlasti hoone valgustus. Seintes on tosinate kaupa pisikesi ebaregulaarselt paiknevaid aknaid, päevavalgus hoovab aga sisse ka läbi katusealuse pika rõhtpilu. Nii tundubki, et valgus täidab tervet ruumi otsekui vaevutajutav õhuvoog. IZ

„Ruumikus, valgus ja korrastatus. Need on asjad, mida inimesed vajavad niisama palju kui argist leiba.” Le Corbusier, arhitekt

Euroopa • Prantsusmaa 419


Heraklese tuletorn (La Coruña, Hispaania) Vanim tuletorn maailmas Sellel kaljurüngal on tuletorn seisnud juba umbes 1900 aastat. Hispaania Brigantiaks kutsutud piirkonda okupeerinud roomlased ehitasid Heraklese tuletorni 1. sajandi lõpul või 2. sajandi alguses keiser Traianuse aegadel. Arhitekt oli Cayo Sergio Lupo ja imelisel kombel täidab see rajatis oma esialgset ülesannet tänaseni. Torni remonditi viimati 18. sajandil. Sinna on täiesti võimalik olnud paigaldada 21. sajandi tehnoseadmeid. Tippu viib 243 poolemeetrist astet ja 112 m kõrgusel merepinnast plinkiv valgus paistab 50 km kaugusele. La Coruña sadam kui jahtide ja kruiisilaevade populaarne sihtkoht on suuruselt teine Hispaanias. Sadu aastaid oli see põhiline sissepääsuvärav kristlastest palveränduritele, kes tulid pühale rännakule Santiago de Compostelasse. On arusaadav, miks roomlased ehitasid Heraklese tuletorni paika, mida üldiselt teatakse nime all Costa da Morte ehk Surmarannik. Roomlased pidasid maailma lapikuks ja arvasid, et just sealne rannajoon ongi perimeetriks. Paljude tuhandete meremeeste elu päästnud Torre de Hércules sai ruttu kuulsaks ja säilitas oma aupaiste pikki sajandeid. Seda on piltidena kujutatud keskaegsetes atlastes ja varasematelgi kaartidel. Tuletorni nimi pärineb Rooma müüdist, mis kõneleb Heraklesele antud 12 ülesandest. Üks vägitöö seisnes kolmepäise hiiglase Geryoni tapmises. Herakles matnud hiiglase pead praegusesse La Coruñasse ja käskinud sinna linna rajada. La Coruña vapikilbil ilutseb pealuu ja ristiasetatud sääreluude kohal tuletorn ja seda peetakse legendi heaks tõestuseks. LH

„See väga kõrge tuletorn on üks väheseid tähelepanuväärseid ehitisi, mis vaatavad Britannia poole.“ Paulus Orosius „Historiae adversum paganos“ (u 415)

536 Euroopa • Hispaania


Wieliczka soolakaevandus (Kraków, Poola) Keskaegne soolakaevandus, kus leidub huvipakkuvaid raidkunsti taieseid Wieliczka on Euroopa vanimaid soolakaevandusi. Kivisoola lademed avastati seal 13. sajandil ja seda toodi maapõuest välja pidevalt kuni aastani 1992. Kaevandusel on maa sees üheksa tasandit, millest alumine on 327 m sügavusel. Kokku on selles 2040 kambrit ja üle 300 km rõhtsaid käike, 26 maapinnale toovat püstšahti ja veel umbes 180 samasugust, mis seovad eri sügavuses asuvaid kambreid. Terve kompleks on hästi säilinud, ent kõige märkimisväärsem on see, et maa alla, otse soolalademesse, on ehitatud uhked kabelid, kaunistatud kohalike kaevurite tehtud soolast usuteemaliste skulptuuridega. Ei puudu isegi soolajärved, millel huvilised saavad pisikeste paatidega sõita. Üsna suur osa kaevandusest on praegu külastajatele avatud. Vanim kaevanduse pühamu on barokkstiilis Püha Antoniuse kabel. Esimene missa peeti seal 1698. Peale altarite ja detailiküllaste bareljeefide näeb kabelis hulka

soolast valmistatud taieseid, kaasa arvatud neitsi Maarja ja kaevurite kaitsepühaku Püha Antoniuse kujud. Suurem kabel on pühendatud kohalike soolakaevurite kaitsjale Pühale Kingale. Seda hakati välja raiuma ja viimistlema 1896 ning tööd jagus vaheaegadega kuni aastani 1993. Seegi uhke koobas on põrandast laeni soolast, kaasa arvatud altar ja kogu sisustus. Kõige tähelepanuväärsemad on vägevad soolakristallidest valmistatud lühtrid, mis 1918 varustati elektripirnidega. Paljud kambrid on nimeliselt pühendatud Poola ajaloo- ja kirikutegelastele. Üks kõige vahvamaid kogu rajatises on Kunegunda väike kamber oma päkapikukujudega. Need imiteerivad töötavaid kaevureid, kuid paraku sellisel viisil, mis ei tee au ei nendele ega ka Poola folkloorile. CK

Euroopa • Poola 605


Peetri ja Pauli kindlus (Peterburi, Venemaa) Kindlus, mis paikneb saarel Peterburi südames Peeter Suur asutas Peterburi linna 1703 maa-alale, mille ta oli hõivanud rootslastelt. Keisril oli plaan rajada sinna riigi uus pealinn. Kuna käis Põhjasõda (1700–1721) Rootsiga, otsustati esimesena paika ehitada Peetri ja Pauli kindlus. Asukohaks valiti üks Neeva jõe saar. Hiljem lisandusid vangla ja katedraal. Peagi hakkas kogu kompleks kajastama Peeter I eesmärki muuta Venemaa moodsaks riigiks. Tõepoolest, terve Peterburi ehitati Peeter Suure ainusoovi järgi. Puhuti viibis ka keiser ise kohapeal ja elas primitiivses, napilt kolme päevaga Peetri ja Pauli kindlusest ida poole ehitatud majakeses. Põhjasõja ajal osutus see kindlus tegelikult tarbetuks, sest Rootsi sõjalaevad ei pääsenud kordagi Peterburini. 1712–1733 ehitati saarele suur katedraal, mis sai hiljem kõigi Vene keisrite viimseks puhkepaigaks alates Peeter Suurest kuni hukatud Nikolai II-ni. Alates aastast 1720 kasutati kindlust garnisonina ja poliitvangide türmina. Oktoobrirevolutsioonis 1917 mängis Peetri ja Pauli kindlus tähtsat roll. Kõigepealt toimetati sinna varjule keisrile truid riigiametnikke, säästmaks neid rahva viha eest, lõpuks aga langes seegi bolševike kätte. 1924 hakkas seal tegutsema muuseum. Peetri ja Pauli kindlus kajastab Venemaa ajalugu Peeter Suure päevadest kuni Vladimir Leninini. See oli esimene ja tõeliselt mastaapne rajatis selles uhkes linnas, sümboliseerides keisrite absoluutset võimu revolutsioonieelsel Venemaal. Nii kindlus kui kogu Peterburi ajalooline keskus on alates 1990 UNESCO maailmapärandi nimistus. JF

„See oli viimane saar deltas ja ükski laev ei saanud sellest kindlusest möödumata siseneda.“ „Knopf Guides. St. Petersburg“ (1995)

668 Euroopa • Venemaa


Issanda Muutmise kirik (Kiži saar, Venemaa) Vene puitarhitektuuri oivalisim näide Issanda Muutmise (Preobraženskaja) kirik Kiži saarel on kõige väljapaistvam ja erakordsem puitehitiste kogum tervel Venemaal. Kõik need uhked sibulkuplid ja pühakodade seinad ehitati puidust, seejuures ei kasutanud toonased meistrid isegi mitte raudnaelu. Kiži saar seisab UNESCO maailmapärandi nimistus alates 1990. Issanda Muutmise kirik ehitati 1714 ja see demonstreerib suurepäraselt nii vene rahva rõõmsameelsust kui ehitusosavust. Peahoone tehti eranditult männipuidust. Kiriku profiil on püramiidjas, see koosneb kolmest kahanevas suuruses ülestikku asetsevast oktaeedrist. Katusel ilutseb 22 haavapuusindlitega kaetud sibulkuplit. Puidu mädanemise hoiab ära leidlikult välja mõeldud vee äravoolu süsteem. On tähelepanuväärne, et kõik see ehitati primitiivsete tööriistade abil, suuremas osas lihtsa kirvega. Ehitusmeistrite ja projekteerijate nimesid ei tea keegi. Pärimuse kohaselt olevat kiriku ehitanud üksainus puusepp nimega Nestor, kes heitnud pühakoja valmimise

järel oma kirve Oneega järve, kinnitades: „Mitte kunagi pole kusagil ehitatud ega ehitata ka tulevikus säherdust kirikut, mis võiks olla sellega võrdne.“ Kiži saarel on palju teisigi kirikuid, k.a üheksa kupliga Pokrovskaja (Lumeime) kirik (1764) ja 14. sajandist pärit Püha Laatsaruse kirik, mis on ühtlasi vanim säilinud puukirik Venemaal. Saarel saab aimu ka 18. sajandi Venemaa talumajapidamistest, ka on seal looduskaitseala. Issanda Muutmise kirik on üks Venemaa arhitektuuripärle. Selle täiuslikkus, vägevus ja elegants on ainulaadsed. Seda muljet võimendab teadmine, et kõige ehitamiseks kasutati ainult puitu ja primitiivseid tööriistu. Nii ongi terve Kiži saar ainulaadne mälestis Vene puitarhitektuurist ja kunagiste töömeeste osavusest. JF

Euroopa • Venemaa 677


Surnute linn (Kairo, Egiptus) Hauamaa nii elavatele kui surnutele 13. sajandi keskpaigas koosnes Egiptuse valitsejate armee peamiselt türgi orisõduritest ehk mamelukkidest. Pärast kristlike ristisõdijate invasiooni tagasitõrjumist 1250 haarasid mamelukkide juhid kontrolli riigi üle enese kätesse ja seadsid sisse režiimi, mis kestis 250 aastat. Mamelukid ehitasid toredaid paleesid ja mošeesid, kuid nende suurim panus Kairo ilmesse on tsitadellist põhja pool asutatud hauamaa, mis hakkas täiendama varasemat kalmistut, mis paiknes linnast lõunas. Surnuaedu peetakse üldiselt lahkunute linnadeks, kuid too kalmistu sai ka elavate asulaks, sest rahvas hakkas sinna kodusid asutama. Hauarajatiste enamik meenutab väikesi kahe- või kolmetoalisi maju koos aiakesega. Nende alla on maetud kadunukesed, kes lebavad surilinaga katmatult ühel küljel nii, et nende nägu jääb Meka poole. Sealsed hauaehitised olid nagu vaaraode püramiidide pisikesed järglased. Tubades said surnute lähedased ja sõbrad ka ööbida ning lahkunute kõrval süüa-juua.

710 Aafrika • Egiptus

14. sajandil otsustas hulk inimesi hauaehitistes lausa elama hakata. Sultanid ehitasid oma perekonna jaoks hoopis vägevamaid matusekohti. Näitena võiks tuua esimese tšerkessist sultani Burquqi (valitses 1382–1389) mausoleumi. 1470-ndatel laskis sultan Qait-bei rajada enesele suurejoonelise matusekompleksi koos uhke mošeega. Raha selleks saadi Euroopasse Kaug-Ida maitseaineid müües. Praeguseks on Surnute linnast saanud poodide ja elamukvartalite, täiturgude ja politseijaoskondadega linnaosa, kus peetakse ka lambakarja ja sõidavad isegi liinibussid. Seda vaatamata tõsiasjale, et kitsaste tänavate enamik kõlbab ainult eeslikaarikute liikumiseks. RC


Keiser Askia hauakamber (Gao, Mali) Monumentaalne saviehitis, püramiidjas islami stiilis hauakompleks Piirkonda piki Nigeri jõge Sahara kõrbest lõunas valitses keskajal Mali keisririik, mis ulatus Nigeeriast kuni Atlandi ookeanini. See kauples peamiselt kulla ja Sahara soolaga. Tähtsaimad linnad olid kaubateede ristumiskohta tekkinud Timbuktu ja Djenne, millest arenesid välja ka islami usukeskused. 15. sajandil tõrjus songhai hõim Mali keisri Timbuktust välja. Too hõim oli Nigeri ääres Gao linnriigi asutanud. Songhaid vallutasid ka Saheli, maariba vastu Sahara piiri. Esimene songhaist valitseja Askia Muhammad I läks 1495 palverännakule Mekasse ning tõi sealt kaasa oma hauapaiga rajamiseks vajaliku mulla ja puidu. Ehitusmaterjali olevat vedanud tuhanded kaamelid. Paljude kaugele väljaulatuvate puust teivastega püramiidjas rajatis on suurim kolonialismi-eelne ehitis selles piirkonnas ja eemalt paistab see nagu suur termiidipesa. Sinna on maetud mõned keisri järglased. Kompleksi kuuluvad kaks mošeed, kalmistu ja koosolekupaik. Pärast Askia

Muhammadi aegu eksisteeris songhaide riik veel kõigest sajandi, siis alistasid selle Judar-paša juhitud marokolased. 2004 arvati Askia hauakamber UNESCO maailmakultuuri pärandi hulka kui rajatis, mis kajastab kohaliku ehitustraditsiooni sümbioosi islami kultuurile omaste joontega ja ka Põhja-Aafrika mõjutusi. Kõik see kokku moodustab Sahelis ainulaadse Lääne-Aafrika arhitektuuristiili. Savist hauarajatist hakati selle püsimise tagamiseks regulaarselt hooldama juba alates ehitamise aegadest. Välispinda uuendatakse pidevalt. Sealseid mošeesid laiendati 1960-ndatel ja 1970-ndatel ning 1999 ümbritseti terve kompleks müüriga. RC

Aafrika • Mali 727


Suvepalee (Peking, Hiina) Maastikupargi kujunduse meistriteos Pekingi Suvepalee esimese järgu laskis ehitada 1750 keiser Qinglong, mandžude Qingi dünastias viies valitseja, kingitusena oma emale. Ta tegi sellest ühtlasi oma perekonna suveresidentsi, et Keelatud linna põuasest kuumusest ja argisest saginast eemal olla. Suvepalee koos selle juurde kuuluvate ehitistega asub metsarohkel mägismaal kolme tehislikult paisutatud järve ääres. Leidlike kujundajate põhikontseptsioon oli Hiina eri piirkondade ehitus- ja aiakunsti joonte kokkusulatamine. Suvepalee lähedale jäävat Lõunajärve palistavate aedade kavandamisel võeti aluseks kuulsa Hangzhou kandis asuva Läänejärve ümbrus. Huvide Harmoonia aia kujundamisel aga võeti eeskujuks Lõuna-Hiinas tüüpilised „veelinnad” oma rohkete kanalitega. Pika Eluea mäe põhjaveerule ehitati Tiibeti stiilis maju, Suzhou tänava äärde aga ehthiinalikke poode. Paleekompleks jagunes kolmeks osaks: administratiivne osa (sealt korraldati riigiasju), residents (kus elas keiser oma õukonnaga) ning järvede-

874 Aasia • Hiina

tiikide ja aedade osa. Veekogud, aiad ja ehitised moodustasid harmoonilise koosluse, mis mõjus haruldaselt kaunina. Sissetungijad Euroopast rüüstasid Suvepaleed esmalt 1860 ja siis uuesti 1902. Mõlema rünnaku järel ehitas ekstravagantne keisrinna Cixi selle taas üles ning paljude hiinlaste silmis hakkas see palee sümboliseerima rahvuslikku ja kultuurilist vastupanu välismaalaste barbarismile. Pärast 1911. aasta revolutsiooni ja uue vabariigi kehtestamist avati Suvepalee kõigile ja 1924 kuulutati see Pekingi rahvapargiks. UNESCO arvas Suvepalee maailmapärandi nimekirja 1998. AG


Tai Shani mäe templid (Tai’an, Hiina) Hiina kõige püham mägi, turistide ja palverändurite sihtkoht Tai Shani mäe ümber on tekkinud rohkesti legende. Üks legend räägib, et kui Pan Gu (Hiina mütoloogia järgi esimene elusolend) suri, sai tema peast Tai Shan, mida taoistid peavad üheks viiest kõige tähtsamast mäest. Oluline mägi on see ka budismis. Vana-Hiina keisrid pidasid seda mäge taeva valitseja pojaks. Esimeste tegude hulgas, mis iga vastne troonileasunu ette võttis, oli palvetada sellel mäel oma eellaste eest. Kui Konfutsius (Kong Fuzi) 6. sajandil eKr Tai Shanil ära oli käinud, nentis ta: „Maailm on pisike.” Aga aastatuhandeid hiljem deklareeris Mao Zedong: „Ida on punane.” Mäe tipp jääb 1546 m kõrgusele merepinnast ning seal on 22 templit, 97 varet, 819 kirjaga kivitahvlit ja 1018 kalju pinnale või kividesse raiutud tekstilõiku. Kõrgeimas tipus on taevase valitseja ehk Nefriitkeisri tempel. Vana legendi kohaselt valitses just tema tervet maailma. Monumendile selle ees pole kirjutatud midagi, sest keiser ei jäänud tekstiga rahule. Suurim ja terviklikem ehitis on Tai Shani mäejumala tempel, mis püstitati Qini dünastia ajal. Väga palju rahvast käib ka Asuursiniste Pilvede templis. See oli pühendatud Bixiale, taoistlikule koidujumalannale, kes kaitses sünnitavaid naisi. Juba väga ammustel aegadel raiuti sellesse mäkke trepp, millel on 6600 astet. Tänapäeva Hiina teadlane Guo Moruo nimetab Tai Shani „Hiina kultuuriks miniatuuris”. Tolle templimäe tähtsust iidsete Hiina tsivilisatsioonide ja tavade sümbolina hindab ka UNESCO: 1987 kanti see maailmapärandi nimekirja. Tänapäevalgi ronivad Tai Shani tippu tuhanded inimesed – need, kes seda suudavad, elavat 100-aastaseks. Mäe tipp on ühtelugu mattunud pilvedesse, kuid paljud soovivad seal kaasa elada just päikesetõusule, mis olevat vapustav vaatepilt. MA

„Hiina vanasõna „Langenud lehed jäävad juurte peale” tähendab seda, et inimese vaim naaseb pärast surma Tai Shanile.” UNESCO

Aasia • Hiina 877


Surmaväljade memoriaal (Phnom Penhi lähedal, Kambodža) Punaste khmeeride poolt halastamatult hukatute mälestusmärk Choeung Ekis, kunagises puuviljaaias, on Surmavälja memoriaal. Aastas käib seda vaatamas enam kui 100 000 inimest, kes saabuvad tervest maailmast, et näha oma silmaga kurikuulsaimat paika Kambodžas ja samas avaldada austust nendele, kes langesid punaste khmeeride brutaalse režiimi ohvriks. Punased khmeerid olid Kambodža kommunistid, kes olid otsustanud hakata linnadeta ühiskonnas maad uutmoodi harima. Nad haarasid võimu 1975 ja 1979. aastaks, kui vietnamlased khmeerid alistasid, olid nad jõudnud hukata 1,7 miljonit inimest. Enamik ohvreid isegi ei teadnud, kes on Pol Poth, sest kogu tapatööd tehti punaste khmeeride juhtorgani Angka (’opositsioon’) nime all. Phnom Penhi lähedastel Surmaväljadel hukkasid ja põletasid režiimi käsilased tohutu hulga inimesi. Ainuüksi Choeung Ekis kaotas elu 17 000 inimest. Seal torkab saabujale kõigepealt silma kolmekorruseline mälestuspagood, kuhu on virnastatud vähemalt 8000 ea ja soo järgi sorteeritud kolpa. Asi käis nii, et ohvrid kuulati kõigepealt Tuol Slengi nn ümberkasvatuslaagris üle ja viidi siis Surmaväljadele hukkamisele. Memoriaalpagoodi taga on massihauad, milles peituvad õhukese mullakihiga kaetud luutükid. Ümberringi laiuvad riisiväljad. Kõik näib kena ja rahulik, kuid nagu natside koonduslaagrid, oli seegi omal ajal uskumatu õuduse ja julmuse paik. Kambodža on budistlik riik ja paljud selle elanikud on veendunud, et inimkolpasid ei tohiks eksponeerida. Usutakse, et kuni surnu pole maetud, ei saa ta hing vabaks. Ometi pole muuseumi likvideeritud – nii tähtsaks peetakse toimunu meenutamist. Eks ikka lootuses, et midagi sellist ei kordu enam iial. OR

Choeung Ekist leitud kolpasid hoitakse selles mälestusstuupas kui genotsiidi tõendeid. Pol Pothi ohvrite fotod Tuol Slengi genotsiidimuuseumis Phnom Penhis.

908 Aasia • Cambodia


Larnachi loss (Dunedin, Uus-Meremaa) Uus-Meremaa ainus ehtne loss, mille ehitamiseks ei säästetud vahendeid Larnachi lossi ehitus algas 1871 ja 200 töömeest tulid selle ülesandega toime kolme aastaga. Siseruumide kujundamiseks kulus siiski veel tosin aastat. Austraalias sündinud William Larnachi panganduskarjäär sai alguse LõunaAustraalia kullaleiukohtades. Hiljem määrati ta UusMeremaal Dunedinis asuva Otago panga juhatajaks. Larnachil oli lisaks ettevõtja hingele hiigelsuur ego. Koha tulevase häärberi jaoks valis ta välja koos oma poja Donaldiga ratsaretkel Otago poolsaarele. Larnachi loss ehitati tema esimese naise Eliza jaoks, kombineerides uusgooti ja koloniaalstiili. Ehitusmaterjalide ja sisustuse pealt kokku ei hoitud. Töömehi kutsuti kohale kogu maailmast ja ka ehitusmaterjal polnud suures osas kohalik: marmor toodi Itaaliast, keraamilised plaadid Inglismaalt, klaas Veneziast ja Prantsusmaalt ning kiltkivi Walesist. Kasutati nii kohalikku puitu kui mitmeid eksootilisi liike. Lastetoas asuv ühetonnine marmorvann kujutab endast ühe ehtsa Herculaneumi vanni koopiat. 1886 ehitati lossi Larnachi lemmiktütre Kate’i 21. sünnipäeva tähistamiseks ballisaal. Paraku suri neiu varsti pärast seda ning tema vaim käivat nüüd ballisaalis kummitamas. Pärast seda, kui Larnach poliitikaga tegelema hakkas, võõrustas ta oma häärberis suurt hulka juhtivaid poliitikuid. 1898. aastal laskis Larnach end parlamendihoones maha. Kuna testamenti maha ei jäänud, läksid pärijad omavahel tülli ning lõpuks tuli loss maha müüa. Seda kasutati vaimuhaigla ning Teise maailmasõja päevil ka kasarmuna, nii et hoone seisukord aina halvenes. 1967. aastal ostis Barkeri perekond maja ära ning asus seda restaureerima. Nüüdseks on Larnachi loss kaunis nagu oma hiilgeaegadel ning sellest on saanud üks Dunedini peamisi vaatamisväärsusi. MA

„Kahel ülemisel korrusel olid laed alla varisenud, elektrijuhtmed olid kadunud ning kogu hoone lekkis nagu sõel.” Margaret Barker, lossi omanik

Okeaania • Uus-Meremaa 937


UNESCO maailmapärandi nimekiri Selles raamatus on juttu 399 UNESCO maailmapärandi objekti kohta, mida identifitseerivad tingmärgid nende nime kõrval. Alljärgnev on UNESCO maailmapärandi ametlik nimekiri koos objektide sissekande ajaga, millele järgnevad viited selle raamatu lehekülgedele. Afganistan Jami minarett ja arheoloogiamuistised (2002) Jami minarett 822 Ameerika Ühendriigid Ajalooline Cahokia Mounds (1982) Cahokia kalmed 42 La Fortaleza ja San Juani ajaloolised asulad Puerto Ricos (1983) San José kirik 144 Mesa Verde rahvuspark (1978) Mesa Verde 88 Monticello ja Virginia Ülikool Charlottesville’is (1987) Monticello 44 Vabadussammas (1984) Vabadussammas 68 Argentina Jesuiitide kvartal Córdobas (2000) Córdoba Ülikool 183 Jesuiitide misjonikeskused Guaranis (1983/1984) San Ignacio Miní 178 Armeenia Etšhmiadzini katedraal ja Zvartnotsi templi varemed (2000) Etšhmiadzini katedraal 816 Austraalia Kakadu rahvuspark (1981, 1987, 1992) Kakadu rahvuspark 919 Austria Grazi ajalooline kesklinn (1999) Grazi relvakamber 454 Salzburgi vanalinn (1996) Mozarti sünnimaja 453 Schönbrunni loss ja aiad (1996) Schönbrunni loss 447 Semmeringi raudtee (1998) Semmeringi raudtee 445 Viini vanalinn (2001) Belvedere loss 446 Hofburgi palee 452 Keskkalmistu 449 Staatsoper 450 Wachau kultuurmaastik (2000) Melki kloostrikirik 444 Belgia Brugge vanalinn (2000) Brugge kellatorn 333 Neli Keskkanali lüüsi ja nende ümbrus, La Louvière ja Le Roeulx (Hainault) (1998) Keskkanali laevatõstukid 336

942 UNESCO maailmapärandi nimekiri

Benin Abomey kuningapaleed (1985) Abomey kuningapaleed 736 Boliivia Chiquitose jesuiitide misjonikeskus (1990) San José jesuiitide misjonikirik 172 Potosí kaevanduslinn (1987) Kuninglik rahapaja 171 Sucre vanalinn (1991) Vabaduse Maja 170 Tiwanaku kultuuri vaimu- ja poliitilise elu keskus (2000) Tiwanaku 169 Bosnia ja Hertsegoviina Mostari vanalinna Vana silla piirkond (2005) Vana sild 662 Brasiilia Jesuiitide misjonikeskused Guaranis (1983,1984) São Miguel das Missões 159 Salvador da Bahia vanalinn (1985) Santo Antônio da Barra merekindlus 154 Bulgaaria Kazanlaki hauakamber (1979) Kazanlaki hauakamber 626 Madara ratsanik (1979) Madara ratsanik 624 Rila klooster (1983) Rila klooster 627 Colombia Cartagena sadam ja kindlustused (1984) Cartagena müürid 148 San Agustíni arheoloogiapark (1995) Kujude org 150 Dominikaani Vabariik Santo Domingo koloniaallinn (1990) Ozama kindlus 143 Ecuador Quito linn (1978) San Francisco klooster 147 Egiptus Kairo vanalinn (1979) AI-Azhari mošee 703 Bab el-Zuweila 704 Beit el-Suhaimi 705 Ibn Tuluni mošee 707 Kairo tsitadell 706 Memphis ja selle nekropol, püramiidide väli Gizast Dahšurini (1979) Cheopsi püramiid 711 Dahšuri püramiidid 716 Džoseri astmikpüramiid 714 Serapise tempel 715 Suur sfinks 712 Nuubia mälestised Abu Simbelist Philaeni (1979) Abu Simbeli templid 725 Karnaki tempel 723 Luxori tempel 722 Tutanhamoni hauakamber 720 Püha Katariina klooster (2002) Püha Katariina klooster 717 Etioopia Aksum (1980)


Aksumi obeliskid 729 Fasil Ghebbi Gondari piirkonnas (1979) Keiserlik inklosuur 730 Harari linn (2006) Harari linnamüür 732 Lalibela kaljukirikud (1978) Lalibela kaljukirikud 731 Gambia Senegambia kiviringid (2006) Senegambia kiviringid 726 Ghana Kindlused Volta piirkonnas, Accras ning Kesk- ja LääneGhanas (1979) Cabo Corso kindlus 735 Püha Georgi kindlus 734 Gruusia Bagrati katedraal ja Gelati klooster (1994) Svetitskhoveli katedraal 818 Guatemala Antigua Guatemala (1979) Halastaja Jumalaema kirik 128 Popenoe maja 127 Quirigua varemed ja arheoloogiapark (1981) Quiriguá archeoloogiapark 125 Tikali rahvuspark (1979) Tikal 126 Haiti Riiklik ajaloopark: Citadel, Sans Souci, Ramiers (1982) Laferrière’i tsitadell 142 Hiina Chengde mägikuurort ja templid (1994) Keiserlik suvepalee 867 Emei mäe piirkond, k.a Leshani Buddha maastikuala (1996) Leshani hiiglaslik Buddha 883 Esimese Qini soost keisri mausoleum (1987) Esimese Qini soost keisri mausoleum 879 Keisri suvepalee Pekingis (1998) Suvepalee 874 Konfutsiuse tempel ja Kongi pere kodumaja Qufus (1994) Konfutsiuse tempel 878 Mingi ja Qingi dünastia keisrilossid Pekingis ja Shenyangis (1987) Keelatud linn 873 Mandžu keisrite palee 870 Mingi ja Qingi dünastia hauapaigad (2000/2003/2004) Mingide hauapaigad 871 Mogao koopad (1987) Mogao koopad 866 Pekingi inimese leidmise koht Zhoukoudianis (1987) Draakoniluude mägi 876 Potala palee ajalooline kompleks, Lhasa (1994/2000/2001) Potala palee 865 Suur Hiina müür (1987) Suur Hiina müür 868 Taevatempel ja keiserlik ohvrialtar Pekingis (1998) Taevatempel 872 Tai Shani mägi (1987) Tai Shani mäe templid 877 Hispaania Alcalá de Henarese ajalooline piirkond ja ülikool (1998) Alcalá de Henarese Ülikool 563

Alhambra, Generalife ja Albayzín, Granada (1984/1994) Alhambra 582 Altamira koobas (1985) Altamira koobas 540 Antoni Gaudí tööd (1984/2005) La Sagrada Familia 548 Güelli palee 550 Aranjuezi kultuurmaastik (2001) Aranjuezi kuningapalee 567 Atapuerca ajalooline paik (2000) Atapuerca koopad 557 Burgose katedraal (1984) Burgose katedraal 554 Córdoba vanalinn 1984/1994) Córdoba Suur mošee 577 Escoriali klooster Madridis (1984) Escoriali klooster 561 India Peaarhiiv 579 Katalaani muusika palee ja Püha Pau hospital Barcelonas (1997) Püha Pau hospital 547 Katedraal, Alcázar ja India Peaarhiiv Sevillas (1987) Alcázar 581 La Lonja de la Seda de Valencia (1996) La Lonja de la Seda 574 Las Médulas (1997) Las Médulas 553 Oviedo mälestised ja Astuuria kuningriigi kirikud (1985/1998) Cámara Santa 538 Pobleti klooster (1991) Santa María de Poblet 551 Salamanca vanalinn (1988) Salamanca Ülikooli portaal 558 Segovia vanalinn ja Segovia akvedukt (1985) Segovia akvedukt 560 Sevilla katedraal 580 Santa María de Guadalupe klooster (1993) Santa María de Guadalupe 569 Santiago de Compostela vanalinn (1985) Catedral del Apostol 537 Toledo linn (1986) El Greco maja 570 Sinagoga del Tránsito 572 Toledo katedraal 571 Vizcaya sild (2006) Vizcaya sild 541 Honduras Copán, maajade asula (1980) Copán 129 Horvaatia Dubrovniku vanalinn (1979/1994) Pile värav 655 Spliti vanalinn koos Diocletianuse palee varemetega (1979) Keiser Diocletianuse palee 654 Iirimaa Boyne’i oru ajaloolised mälestusmärgid (1993) Newgrange 218 Iisrael Akko (2001) Ristirüütlite pealinn Akko 765

UNESCO maailmapärandi nimekiri 943

http://www.serk.ee/files/arhiiv/ajaloolist  

http://www.serk.ee/files/arhiiv/ajaloolist.pdf

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you