Page 3

KLUBIRAAMAT 



Raamatust leiame info, millised on iga taime soovitatavad kasvutingimused ja kastmis­ režiim, kuidas paljundada ja millised on võimalikud kahjurid. Saame teada ka taime ajaloolise päritolu.

07.2008

07.2008

Raamat algab kompaktsete, kuid väga informatiivsete peatükkidega: • Miks me kasvatame toataimi? • Süstemaatika • Kust on toataimed pärit? • Mida taimed vajavad? • Rohkem ruumi • Ümberistutamine • Paljundamine • Kahjurid

Lõpus on ära toodud eestikeelne ja ladinakeelne taimenimede register. Fotod selles raamatus ei ole pelgalt illustratiivse iseloomuga, tegemist on tõeliste kunst­ fotodega, mille autor on silmanähtavalt süvenenud iga taime olemusse.

Raamatu põhiosa moodustavad liigikirjel­ dused. Toodud on taime süstemaatiline kuuluvus. Ühte sugukonda kuuluvad taime­perekonnad on toodud järjest.

KO GU VA D TS ED , VE TT 2. EP IF ÜÜ AD BR OM EE LI ti arenenud Neil on halvas

kahjurid

NIA ia GUSMAA Nd GUZMaN

A ila ulatub US liiki, kelle lev nnas on 180 vavad peaSelles pereko iani. Nad kas on st kuni Brasiil ed osa t Leh ses l. ool pea lõunap des puude lt vihmametsa tedel võivad aegu eranditu elist värvi leh ja pehmed. roh Nad on laiad, siledad unid vöödid. pru jel kül ned e alumisel on ainult mõ vahel olla leh kuid müügil ed, alis tav silindrilisest toataimedena us varieerub puÕisiku välim et id. selg liig on d üksiku ja kõrglehed juliseni. Õisik ivad kaua. käbi- või palliku värvi ning püs last kol ja nast, oranži

pErEKo

sitiflora

www.serk.ee

Guzmania dis

on AANIA ILUS GUSM pärit liik. Tal ja panamast ali Costa ricast tõttu pisut har Colombiast, este lehtede nik ppee tup ja e e last oma pikkad glehtede ja kol , punaste kõr valged rge ed Kõ kes us. Väi im . väl viljapeaga eb nan sar ik on pikaealilehtedega õis ks, kuid õisik lühikeseks aja õied avanevad a. kau ivad ne ja värvid püs

ia.

Ilus gusmaan

ALISEd 96 BroMEELI

Toataimede kohta on liikvel hulk müüte. Mis on õige ja mis vale?

riid.

Gusmaania hüb

gulata

Raamatu autorid Katarina Stenman ja Anders Wennström on bioloogid, kes on taimeteadusega tegelnud kahepeale kokku 40 aastat.

Guzmania lin

SMAANIA ruv KEELJAS GU See on variee st pärit liik. atud ja na-Ameerika Kesk- ja Lõu rohkem kasvat ge kõi st ate s gusmaani ida kuni kak liik, keda on vid võivad püs d. Õisiku vär hübridiseeritu kuud.

VrIISEA

iesea as ja LõunaKesk-Ameerik kelle kodu on ed võivad Ligi 250 liiki, ja. Jäigad leh Brasiiliani väl i kun rohelised, s vilt ika Ameer . Nad on vär sed seli mu e õisoo ster. pikaealin olla siledad või ktriibuline mu põi l nei as. Õied on ots kuid sageli pika varre b tse ase ja mõõkjas d. sik on sageli masti kollase iealised ja ena seevastu on lüh

pErEKoNd Vr

Fotode autor Lucia Röed on fotograafina töötanud üle 15 aasta.

ens

Vriesea splend

EA kuid SÄrAV VrIIS ad ja kõvad, pärit liik. pik ja Guyanast ist värvi ning Venezuelast sinakasrohel on ed leh d uva uunide triikergesti paind või punakaspr heliste, lillade ligi 50 cm laiade tumero õisik kasvab ane un avp as sär pudega. Mõõkj d. lase kol on d kõrguseks. Õie

Särav vriisea.

SEd 97

BroMEELIALI

Taimed toovad tuppa rohkem hapnikku. VALE. Taimed toodavad tõepoolest päeva jooksul hapnikku, aga nad kasutavad öösel suurema osa sellest ära.

Toataimed suurendavad toas õhuniiskust. ÕIGE. Suur osa kastmisveest aurub otse mullast või siis lehtede kaudu.

Kaktused ei vaja vett. VALE. Nad võivad küll ilma veeta kaua vastu pidada, kuid kasvamiseks vajavad nad suvel korrapärast kastmist.

www.serk.ee

puude otsas. e puu otsas Nad kasvavad sanne on taim e peamine üle ariku ja juurestik, sell vad tiheda kod ed moodusta Leh e. perekonmin kinnihoid luvad sellised kuu ma rüh Sellesse d elavad sadekoguvad vett. a ja vriisea. Na ea, gusmaani nad nagu ekm tsades. listes vihmame opi tro tes kas meteri ulda, kuhu rsesse orhideem Istutatakse poo . potid kasvatamine puukooretükke id eda jäm kse ikilde ja on nõrk. Asetata on lisatud pot sest juurestik ed, kes väi b ka põhpeavad olema e, kuid ta saa a sele aknalaual sed ool ed, nep leh lää ad ida- või a. Mida hallim päikealaual hakkam tsema. Mida japoolsel akn peab taim ase as koh s d. ma on õie valgusküllase iivsemat värvi s t, seda intens hta. Kodariku selisem asukoh ariku keskko Kastetakse kod kastmine s ma. mi ole t ga, vet ti ude peaks ala akse kõrvalvõs ne paljundat ti. paljundami akse eraldi pot tat istu ja ti õtlik. murtakse lah juritele vastuv Ei ole eriti kah

http://www.serk.ee/files/2008_07_B  

RAAMATUKLUBI TOATAIM ON SÕBRAKS JA SILMAILUKS 07.2008 Palju häid raamatuid!

http://www.serk.ee/files/2008_07_B  

RAAMATUKLUBI TOATAIM ON SÕBRAKS JA SILMAILUKS 07.2008 Palju häid raamatuid!

Advertisement