Issuu on Google+


1001 PÄEVA MIS MUUTSID MAAILMA PEATOIMETAJA PETER FURTADO EESSÕNA AUTOR MICHAEL WOOD

Inglise keelest tõlkinud Tiina Kanarbik, Mari Pukkonen ja Virge Pihel

Kell 8.15 hommikul, 6. august 1945, Hiroshima.


Originaali tiitel: 1001 Days That Shaped our World

A Quintessence Book Esmatrükk Suurbritannias 2008. aastal Cassell Illustrated Octopus Publishing Group Limited 2-4 Heron Quays London E14 4JP A Hachette Livre company www.octopusbooks.co.uk Copyright © 2008 Quintessence Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata. ISBN 978-1-84403-615-8 (ingl k) ISBN 978-9985-3-1948-2 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Tiina Kanarbik, Mari Pukkonen, Virge Pihel, 2009 Tõlke toimetanud Malle Kiirend, Õie Kilter ja Eda Posti Kirjastus Varrak Tallinn, 2009 www.varrak.ee


Sisukord

Eessõna

6

Sissejuhatus

8

Register riikide järgi

12

Suur Pauk – 1. sajand eKr

20

1–999

82

1000–1499

162

1500–1699

254

1700–1899

386

1900–1949

612

1950 – tänapäev

768

Sõnaseletusi

942

Register

946

Piltide allikad

958

Kaasautorid

960

Tänusõnad

960


Eessõna Michael Wood, ajaloolane ja teleesineja 2007. aastal oli mul võimalus sõita Mosulis paikneva USA patrulliga kaasa ja käia Iraagi Kurdistanis. Minu reisi eesmärk oli seotud selle paiga ajalooga. Koidu edenedes võttis suvekuumus võimust ja mõne aja pärast higistasime oma kuulikindlates vestides kitsas soomusmasinas. Me ületasime Tigrise jõe ja peagi möödusime varemetes Ninive linna väravast, millega on seotud mälestused Vanast Testamendist ja Assüüria kuningatest, meedlastest ja pärslastest, kes „tormasid kui hundid lambakarja”. Suundudes vana teed mööda Babüloni poole, oli kõikjal me ümber näha jälgi Iraagi ajaloost – Assüüria kreeklaste, kristlaste, muhameedlaste ajaloost – koos mälestustega lahingutest, mida peeti assüürlastest kuni mongoliteni, ja arvatavasti mitte vähem saatuslikust praegusaegsest Iraagi sõjast. Vaateluugist välja piiludes tabasin end mõttelt, et tõeliselt elus ajalugu on alati just siin ja praegu. Mosulist eemal kerkib teisel pool tasandikku suur pruun mäemassiiv: see on Jabal Maqlub (tõlkes „tagurpidi mägi”), mida Iraagi kristlased tunnevad kui Tuhande Pühaku mäge. Päeva õhtusse kaldudes jalutasime selle tippu ja leidsime eest hunnitu vaate Kurdistani mägedele. Meie all laiuva lagendiku keskel, kuivanud ojasängi kõrval oli muistne järskude seintega muldvall. See kunagine muistne linn, mis praegu kannab nime Tel Gomel, on oma nime saanud selleltsamalt Gaugamela mäelt (tõlkes „kaameli turi”), millel me seisime. Vaatasime alla Aleksander Suure tähtsaima lahingupaiga peale, kus – nagu kreeklased hiljem väitsid – 49 000 lahinguis karastunud kreeklast lõid puruks Pärsia valitseja Dareiose peaaegu ühemiljonilise armee. Lahing tegi Aleksander Suurest Aasia valitseja, ja maailm polnud enam endine. See oli 1. oktoobril 331. aastal eKr. 1960. aastate lõpul, kui ma olin üliõpilane, oli levinud arusaam, mille järgi suursündmused ja üksikisiku roll ajaloos on tugevasti ületähtsustatud, et „päevad, mis muutsid maailma” on ilmne liialdus. Just vasakpoolsed ajaloolased rõhutasid, et ajaloo tegelikuks kujundajaks on sügavamad jõud, näiteks ühiskondlikud liikumised ja töölisklass. Veidi hilisemal ajal õpetas (minu meelest palju veenvamalt) Fernand Braudeli suurepärane raamat Vahemere kohta, et ajalugu toimib eri tasanditel. Kõige all on maastiku ja kliima longue durée, mille järgi kohandavad end inimelu sügavalt juurdunud ja pikaajalised mudelid. Selle peal on tsivilisatsioonide tõusude ja languste kiht ning alles kolmas kiht on l’histoire evenementielle – pelgalt sündmused, need ainult lühikest aega säravad jaanimardikad, mis korraks ajaloo pealispinda valgustavad. Olen kindel, et Braudelil on õigus. Sellest hoolimata tundub mulle, et vaieldamatult muutsid maailma nii Aleksander Suur inimesena kui ka Gaugamela lahingu päev. 6 | Eessõna


See tõdemus muudabki käesoleva valiku kaasakiskuvaks. Idee ise on lihtne: koostada põhjendatud nimekiri 1001-st kõige tähtsamast sündmusest inimkonna ajaloos. Need pole mitte lihtsalt sündmused, vaid ideed, avastused, kunstiline looming. Paljud selle raamatu lood äratavad minus mälestusi mu oma aastaid kestnud rännakutest ajaloolistel radadel: hääletamine üliõpilasena mööda Itaaliat selle „kontsa” alla, et leida Hannibaliga seotud paiku Cannaes, või reis piki Türgi lõunarannikut Issosesse. Ülikooliõpingute vahepeal Alesias viibides avastasin enda hämmastuseks, et nende kaevikute nõrgad piirjooned, mille varjus Julius Caesar gallialaste Rooma-vastase ülestõusu juhi Vercingetorixi väe esialgu ümber piiras ja seejärel alistuma sundis, on ikka veel nähtavad. Meenuvad mälestused uitamisest mööda México lagunevaid eeslinnu, et leida ainelisi jälgi (isegi suulisi pärimusi) Mehhiko langemisest 1520–1521, mida Adam Smith pidas ajaloo tähtsaimaks sündmuseks ning millega algas Kesk-Ameerika alistamine hispaanlaste poolt. Üks huvitav aspekt, mille see raamat välja toob, on ajalooline sünkroonsus. Näiteks Karl Jaspersi niinimetatud pöördeline ajastu (Axis Age). Mõte, et Buddha, Konfutsius, Laozi, Kreeka varased filosoofid ning mõned Vana Testamendi prohvetid võisid elada ja tegutseda ühel ja samal ajal: mida see fakt inimmõtte ajaloos tähendab, selle üle käib siiani elav arutelu. Nendel lehekülgedel tuleb ilmsiks ka teisi ajaloolisi kokkulangevusi, mis pole vähem rabavad. 7. sajandi jooksul muudeti otsustavalt kahe religiooni arengut: prohvet Muhammad suri (632 pKr); muhameedlastest araablaste väed tungisid Araabia poolsaarelt välja ja muutsid ajaloo kulgu; Xuan Zang saabus Kashmiri suure ajaloolise kultuurimissiooniga – selleks, et tuua Hiinasse tagasi budismi baastekstid, mis seejärel saavutasid kõigist maailma religioonidest arvatavasti suurima arvu poolehoidjaid. Käesolev valik on kahtlemata meie ajast lähtuv. Mõne põlvkonna pärast, kui India ja Hiina saavad uuesti maailma suurjõududeks ja Aasia jälle kord muutuste eestvedajaks, võivad tuleviku ajaloolased nimekirja üle vaadata ja silmata ajaloosuundumusi, mida meie pole märganud: leida nende ajale eelkäijaid, keda me täna veel ei näe. Kuid kas selles ei seisnegi lõpuks ajaloo igavene võlu? Ajalugu pole kunagi paigalseisev, vaid alati muutuv, ning nagu ma avastasin tol õhtul Põhja-Iraagis Kaameliturja mäel, kõige kütkestavam just siin ja praegu. Nimelt selles peitubki käesoleva kauni ja põneva raamatu võlu.

Eessõna | 7


Register riikide järgi AFGANISTAN 998 Mahmud saab Ghaznī emiiriks 161 1842 6. jaanuar Britid lahkuvad 520 1979 25. detsember Nõukogude Liidu sissetung 864 ALŽEERIA 1962 3. juuli Sõltumatus Prantsusmaast 802 AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1513 2. aprill Ponce de León kuulutab Florida Hispaania omanduseks 264 1541 8. mai Hispaania maakuulajad jõuavad Mississippi jõeni 293 1607 14. mai Rajatakse Jamestown, esimene Briti asundus 333 1614 aprill Pocahontas abiellub John Rolfe’iga 342 1619 august Esimene orjade müük Jamestownis 344 1620 11. november „Mayflower” maabub Cape Codis 345 1621 september/oktoober Puritaanidest väljarändajad tähistavad tänupüha 345 1626 24. mai Hollandlane ostab indiaanlastelt Manhattani saare 347 1630 17. september Bostoni rajamine 351 1664 27. august Uus-Amsterdam alistub inglastele 374 1682 9. aprill La Salle kuulutab Louisiana Prantsusmaale kuuluvaks 377 1682 25. aprill Kehtestatakse Pennsylvania põhiseadus 378 1692 19. august Salemi nõidade hukkamine 384 1752 Benjamin Franklin viib läbi katse välguga 406 1754 10. juuni Franklin pakub välja Briti asumaade ühendamise 408 1765 22. märts Riigilõivu kehtestamine tekitab pahameelt 415 1773 16. detsember „Bostoni teejoomine” 420 1775 17. juuni George Washington saab Kontinentaalarmee ülemjuhatajaks 423 1776 4. juuli Kirjutatakse alla iseseisvusdeklaratsioonile 425 1776 25. detsember Washington ületab Delaware’i jõe 425 1777 17. oktoober Burgoyne alistub Saratogas 426 1779 14. veebruar Kapten Cook tapetakse Hawaiil 428 1781 19. oktoober Cornwallis alistub Yorktownis 433 1783 3. september Pariisi lepinguga lõpeb Ameerika Iseseisvussõda 433 1787 17. september Kirjutatakse alla USA põhiseadusele 435 1789 4. veebruar George Washington valitakse ühehäälselt esimeseks presidendiks 437 1793 12. veebruar George Washington kirjutab alla põgenenud orjade seadusele 445 1793 31. detsember Thomas Jefferson astub välisministri kohalt tagasi 450 1796 19. september George Washington peab lahkumiskõne 455 1800 17. november Pealinnaks saab Washington 462 1803 30. aprill Louisiana ost kahekordistab USA territooriumi 467 1805 7. november Lewis ja Clark jõuavad avastusretkel Vaikse ookeanini 472

12 | Register riikide järgi

1814 24. august Britid ründavad Washingtoni ja Baltimore’i 481 1820 6. märts Missouri kompromiss orjapidamisest 488 1823 2. detsember Monroe doktriini väljakuulutamine 493 1826 4. juuli John Adamsi ja Thomas Jeffersoni surm 497 1830 6. aprill Asutatakse Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik 503 1836 6. märts Alamo alistub 509 1838 6. jaanuar Samuel Morse demonstreerib morsetähestikku 513 1842 30. märts Esimest korda kasutatakse tuimastina väävlieetrit 520 1844 24. mai Morse’i telegraafiteenusega saadetakse esimene sõnum 523 1846 19. veebruar Texase liitumine 523 1847 24. juuli Brigham Young rajab Salt Lake City 525 1848 24. jaanuar Californias avastatakse kulda, algab kullapalavik 526 1848 2. veebruar Guadalupe Hidalgo rahuleping 527 1850 Isaac Singer demonstreerib oma uut õmblusmasinat 532 1854 6. juuli Asutatakse orjapidamise vastane Vabariiklik Partei 537 1859 30. juuni Blondin ületab köiel Niagara joa 544 1859 16. oktoober John Brown ründab Harper’s Ferryt 545 1861 12. aprill Konföderaatide rünnakuga Fort Sumterile algab kodusõda 550 1862 20. mai Asunikeseadus suurendab kolimist Kesk-Läände 552 1862 17. september Antietami lahing 553 1862 22. september Lincoln annab välja esialgse deklaratsiooni orjanduse kaotamisest 554 1863 1. juuli Uniooni võit Gettysburgi lahingus 557 1863 19. november Lincoln peab Gettysburgi pöördumise 558 1865 9. aprill Robert E. Lee alistub Appomatoxis 561 1865 14. aprill President Abraham Lincoln mõrvatakse 562 1865 6. detsember Muudetakse konstitutsiooni, et orjapidamine keelata 565 1869 10. mai Kuldne nael ühendab Central Pacificu ja Union Pacificu raudtee 570 1871 8. oktoober Puhkeb Chicago tulekahju ja hävib kolmandik linnast 575 1876 7. märts Alexander Graham Bell patendib telefoni 578 1876 25. juuni Siuude ja šaieenide võit Little Bighorni lahingus 579 1879 21. oktoober Edison leiutab hõõglambi 582 1881 2. juuli Tulistatakse president Garfieldi, sureb septembris 584 1886 4. mai Tööliste protestid viivad Chicagos Haymarketi väljakul rahutuste puhkemiseni 589 1886 oktoober Grover Cleveland pühitseb sisse Vabadussamba 590 1890 29. detsember Siuu-indiaanlaste veresaun Wounded Knees 595 1901 6. september Mõrvatakse president McKinley 616 1902 12. märts Enrico Caruso esimene helisalvestis 617 1903 17. detsember Vendade Wrightide esimene lend mootori jõul töötava lennumasinaga 619 1906 18. aprill San Francisco maavärin 625 1907 20. veebruar Esimene immigratsiooniseadus 626 1908 1. oktoober Müügile ilmub automudel T Ford 629

1909 6. aprill Robert Peary väidab, et ta jõudis esimesena põhjapoolusele 630 1920 16. jaanuar Keeluajastu algus 671 1925 1. jaanuar Edwin Hubble teatab teiste galaktikate avastamisest 680 1925 10. juuli „Ahvikohus” evolutsiooniteooria õpetamisest 681 1926 16. märts Esimese vedelkütusega raketi edukas lend 684 1926 23. august Sureb Hollywoodi staar Rudolph Valentino 685 1927 23. august Sacco ja Vanzetti hukkamine 687 1927 16. oktoober Al Jolson esitab esimesed sõnad helifilmis 687 1928 18. november Disney’lt linastub „Aurulaeva Willie” 688 1929 14. veebruar Valentinipäeva veresaun Chicagos 689 1929 16. mai Kätte antakse esimesed Filmiakadeemia auhinnad 690 1929 24. oktoober Wall Streeti börsikrahh 691 1931 1. mai Empire State Buildingu ametlik avamine 694 1931 17. oktoober Al Capone mõistetakse süüdi maksupettuses 695 1933 4. märts Presidendiks saab Franklin D. Roosevelt 698 1937 6. mai Plahvatab tsepeliin „Hindenburg” 706 1938 30. oktoober Orson Wellesi kuuldemäng „Maailmade sõda” tekitab paanikat 711 1939 2. august Einstein hoiatab Roosevelti aatomipommi ohtudest 715 1939 9. september Kinodesse jõuab „Tuulest viidud” 716 1941 7. detsember Jaapanlaste rünnak Pearl Harborile 731 1942 6. juuni Midway lahing 733 1945 12. aprill Sureb Franklin D. Roosevelt 746 1945 16. juuli Katsetatakse esimest tuumapommi 748 1945 24. oktoober Asutatakse ÜRO 753 1946 5. märts Churchill peab kõne „raudsest eesriidest” 755 1947 5. juuni USA riigisekretär kuulutab välja Marshalli abiprojekti 759 1948 10. detsember ÜRO-s võetakse vastu Inimõiguste deklaratsioon 765 1950 9. veebruar McCarthy kõne paneb aluse kommunistide nõiajahile 770 1952 1. november Katsetatakse esimest vesinikupommi 774 1954 12. aprill Bill Haley lindistab loo „Rock Around the Clock” 779 1954 2. detsember USA Senat mõistab McCarthy süüdi 781 1955 17. juuli Californias avatakse Disney park 782 1955 30. september Sureb James Dean 783 1955 1. detsember Alabamas algab bussiboikott 784 1956 21. aprill Elvis Presley jõuab muusikaedetabelites esikohale 785 1959 3. veebruar Sureb Buddy Holly 794 1961 6. september Bob Dylan esineb esimest korda New Yorgis 801 1962 10. juuli Kosmosesse saadetakse Telstari satelliit 803 1962 5. august Sureb Marilyn Monroe 805 1962 14. oktoober Kuuba raketikriisi algus 806 1963 28. august Kodanikuõiguste toetuseks korraldatud marss Washingtonis, King peab kõne „Mul on unistus” 810 1963 22. november Mõrvatakse John F. Kennedy 812 1963 24. november Jack Ruby tapab Lee Harvey Oswaldi 815


1964 9. veebruar Biitlid esinevad televisioonis 816 1965 4. jaanuar Johnsoni ideed „Suurest ühiskonnast” 817 1968 4. aprill Mõrvatakse Martin Luther King 826 1968 5. juuni Mõrvatakse presidendikandidaat Robert F. Kennedy 828 1968 24. detsember „Apollo 8” astronaudid pildistavad kosmosest Maad 830 1969 21. juuli Neil Armstrong on esimene inimene Kuul 832 1969 15. august Algab Woodstocki festival 834 1970 13. aprill „Apollo 13” on sunnitud katkestama lennu Kuule 835 1972 17. juuni Sissemurdmine Watergate’i 840 1973 2. jaanuar USA ülemkohus legaliseerib abordi 842 1974 9. august President Nixon astub tagasi ja presidendiks saab Gerald Ford 847 1975 4. aprill Rajatakse Microsoft 848 1977 25. mai Linastub film „Tähesõjad” 856 1977 16. august Sureb Elvis Presley 856 1978 17. september Camp Davidi kokkulepe pakub lahendust Lähis-Ida probleemile 858 1979 28. märts Three Mile Islandi tuumajaama avarii 861 1980 8. detsember John Lennon mõrvatakse 866 1981 12. august IBM alustab 5150 personaalarvutite tootmist 868 1983 23. märts Reagan kuulutab välja „Tähesõdade” programmi 871 1985 13. juuli Kontsert „Live Aid” 878 1985 2. oktoober Sureb Rock Hudson 879 1986 28. jaanuar Kosmosesüstik „Challenger” plahvatab 880 1989 24. märts „Exxon Valdezi” naftakatastroof 893 1990 20. aprill Hubble’i kosmoseteleskoop saadetakse kosmosesse 901 1993 13. september Oslo kokkuleppe allakirjutamine 906 1995 10. aprill Pommirünnak Oklahoma City’s 910 1995 3. oktoober O. J. Simpsonit süüdistatakse mõrvas 913 2000 26. juuni Valmib inimgenoomi kaart 918 2000 8. november Presidendivalimistel toimub häälte ülelugemine 919 2001 11. september Terrorirünnakud New Yorgis ja Washingtonis 920 2001 2. detsember Enroni firma on pankrotis 922 2003 1. veebruar Kosmosesüstiku „Columbia” häving 924 2005 29. august Orkaan Katrina ründab New Orleansi 929 2008 15. september Lehman Brothersi kokkuvarisemine 940 2009 20. jaanuar Barack Obama pühitsetakse presidendiks 940 ANTARKTIKA 1820 18. november Esmanägemine 489 1911 14. detsember Roald Amundsen jõuab lõunapoolusele 636 1912 29. märts Robert Falcon Scott sureb 637 1916 30. august Shackleton päästab oma meeskonna 653 ARGENTINA 1946 24. veebruar Juan Perón saab presidendiks 755 1952 26. juuli Sureb Eva Perón 773 1967 9. oktoober Che Guevara tapetakse 823

AUSTRAALIA 1770 19. aprill Kapten Cook jõuab Austraaliasse 416 1788 26. jaanuar Suurbritanniast saabub Esimene Laevastik süüdimõistetutega 436 1930 24. mai Amy Johnson maandub pärast soololendu Inglismaalt 692 AUSTRIA 1192 21. detsember Inglismaa kuningas Richard I võetakse vangi 193 1529 15. oktoober Osmanid piiravad Viini 285 1683 12. september Osmanid piiravad Viini 380 1791 5. detsember Sureb Mozart 440 1805 7. aprill Beethoveni sümfoonia „Eroica” esmaettekanne 470 1815 8. juuni Viini kongress 483 1848 13. märts Metternich vabastatakse ametist 529 1899 4. november Ilmub Freudi „Unenägude seletaja” 611 1938 12. märts Anšluss Saksamaaga 709 1938 9. november Kristalliöö 712 1983 22. oktoober Protestid USA rakettide kohaloleku vastu Euroopas 872

305 eKr Ptolemaios I saab Egiptuse valitsejaks 58 48 eKr 28. september Pompeius tapetakse 74 30 eKr 30. august Kleopatra sureb 79 391 Aleksandrias purustatakse Serapeion 106 1219 5. november Damietta langemine 202 1798 1. august Niiluse lahing 457 1799 19. juuli Leitakse Rosetta kivi 458 1811 1 märts Mamelukkide emiirid mõrvatakse 477 1869 17. november Avatakse Suessi kanal 571 1882 11. juuli Britid ründavad Aleksandriat kahuritega 584 1922 26. november Howard Carter avab Tutanhamoni hauakambri 674 1956 26. juuli Nasser natsionaliseerib Suessi kanali 786 1956 29. oktoober Iisraeli rünnak, mis viib Suessi kriisini 788 1967 juuni Kuuepäevane sõda 822 1973 6. oktoober Algab Jom Kippuri sõda 844 ETIOOPIA 1896 1. märts Aduwa lahing 602 1935 3. oktoober Itaalia väed tungivad maale 699

BAHAMA SAARED 1492 12. oktoober Kolumbuse saabumine 248

FALKLANDI SAARED 1982 12. aprill Argentina väed tungivad maale 869

BANGLADESH 1970 13. november Tsüklon (Ida-Pakistan) 837 1971 26. märts Iseseisvusdeklaratsioon 838

FILIPIINID 1521 27. aprill Magalhães tapetakse 278 1975 1. oktoober Muhammad Ali võidab Smokin’ Joe Frazieri 850

BELGIA 1815 18. juuni Waterloo lahing 484 1914 4. august Saksamaa tungib sisse 643 1940 11. mai Saksamaa tungib sisse 719 1983 22. oktoober Protestid USA rakettide vastu Euroopas 872 BIRMA (MYANMAR) 2004 26. detsember Tsunami 932 BOLIIVIA 1825 6. august Iseseisvuse väljakuulutamine 495 1879 14. veebruar Tšiili kuulutab sõja Boliiviale ja Peruule 581 1967 9. oktoober Che Guevara tapetakse 823 BOSNIA JA HERTSEGOVIINA 1914 28. juuni Ertshertsog Franz Ferdinand tapetakse Sarajevos 642 1995 4. juuli Serblased korraldavad moslemitele Srebrenicas veresauna 911 BRASIILIA 1500 23. aprill Kuulutatakse Portugalile kuuluvaks 256 1624 10. mai Bahiast saab orjasadam 346 1822 1. detsember Kroonitakse keiser Pedro I 492 COLOMBIA 1819 17. detsember Bolívar kuulutab välja SuurColombia vabariigi 487 EESTI 1989 23. august Balti kett 895 1994 28. september Upub reisiparvlaev „Estonia” 908 EGIPTUS 2575 eKr Giza suure püramiidi valmimine 24 1348 eKr Ehnaton võtab kasutusele uue religiooni 29 1279 eKr Ramses II kroonimine 30 1250 eKr Mooses juhib väljarändamist 31 331 eKr Aleksandria rajamine 55

GHANA 1957 16. märts Saavutab sõltumatuse Suurbritanniast 789 GIBRALTAR 1872 4. detsember Gibraltari väinas leitakse hüljatud „Mary Celeste” 576 GUYANA 1978 18. november Jonestowni enesetapud 859 HAITI 1801 7. juuli Toussaint L’Ouverture koostab uue põhiseaduse 465 HIINA 1122 eKr Ji Fa taevane võim 32 1122 eKr Zhou dünastia algus 32 497 eKr Konfutsius alustab Hiinas rändamist 42 260 eKr september Gaopingi lahing 61 221 eKr Shi Huangdi ühendab Hiina 63 202 eKr Liu Bang rajab Hani dünastia 66 1127 12. juuni Gaozong rajab Hangzhous LõunaSongi dünastia 181 1368 Mingi dünastia algus 227 1405 Zheng He taastab merendusliku ülevõimu 231 1644 25. aprill Keiser Chongzhen teeb enesetapu, Mingi dünastia langeb 361 1839 3. november Algab Eesimene oopiumisõda 516 1842 august 29 Nanjingi leping 521 1864 21. juuli Taipingi mässulised alistatakse 559 1912 12. veebruar Keiser Pu Yi loobub troonist 637 1935 22. oktoober Suur looderetk 700 1937 8. juuli Marco Polo silla lahing 708 1937 13. detsember Nanjingi vägistamine 708 1949 1. oktoober Kuulutatakse välja Hiina Rahvavabariik 767 1958 23. mai „Suur hüpe” 792 1966 16. mai Kultuurirevolutsioon 820 1972 21. veebruar Nixon kohtub Maoga 840

Register riikide järgi | 13


 eKr

Pühapaiga asemele kerkib Trieri linn Rajatakse Rooma riigi põhjapoolne pealinn Trier, mis areneb õitsvaks keskuseks.

Haruldane säilinud fresko Augusta Treverorumi aegsest Villa Rusticost; pärit u 200 pKr.

Kui Rooma esimene keiser Augustus andis aastal 18 eKr käsu ehitada linn Augusta Treverorum, ei võinud ta teada, kuivõrd mõjukaks see kunagi võib osutuda. Linn ehitati Moseli jõe kallastele muistse germaani hõimu treverite pühapaiga asukohta ning see paiknes juba kindlaks kujunenud kaubateel, seega võtmepositsioonil. Kuigi sellist teguviisi võis lugeda pühapaiga rüvetamiseks, õitses uus linn peagi – 2. sajandil pKr sai Treverisest (tänapäeval Trier) Rooma riigi Gallia Belgica provintsi pealinn, 3. sajandil keiser Diocletianuse keiserliku õukonna asupaik ning Lääne-Rooma keisririigi pealinn. Trier oli püha Ambrosiuse sünnikoht, varasem piiskoppide asupaik ning tähtis kristluse levitamise keskus.

80 • Suur Pauk – 1. sajand eKr

Linna seisund jumala teenimise keskusena elas üle frankide sissetungi ning Lääne-Rooma keisririigi kokkuvarisemise. See sai aastal 815 peapiiskopkonna keskuseks ning 12. sajandil valisid Trieri peapiiskopid isegi Saksa-Rooma riigi keisreid. Varauusajal oli linn õitsev kultuuri- ja kaubanduskeskus ning 1473 asutati sinna ülikool. Revolutsioonilistel aastatel oli Trier prantslaste poolt okupeeritud, kuid pärast Napoleoni kaotust aastal 1815 läks Preisi kunigriigile. 1818. aastal sündis seal Karl Marx. Praegu Saksamaa Reinimaa-Pfalzi liidumaal asuv Trier tähistas 1984. aastal oma 2000. aastapäeva. TB


Umbes 4 eKr

6. jaanuar

Jeesuse sünd Sünnib kristluse keskne kuju, Jeesus Naatsaretist.

Gerrit van Honthorsti (1590–1656; teatakse ka Gherardo delle Notti nime all) maal „Lapsukese jumaldamine” (u 1620).

Jeesus Kristuse täpse sünnikuupäeva paikapanek ei ole lihtne ülesanne. Uus Testament väidab, et see juhtus kuningas Herodes Suure ajal, kes valitses Juudamaal enam kui 30 aastat. Selle aja jooksul ehitas ta uuesti üles Jeruusalemma templi ning väljapoole linna kõrbesse suuri losse ja kindlusi. Paraku suri Herodes aastal 4 eKr, neli aastat enne üldiselt tunnustatavat Jeesuse sündimise aastat. Peale evangeeliumi lugude pole sündmuse kohta leitud muid, objektiivseid tõendeid. Rooma keisril Augustusel oli Süürias asevalitseja Quirinus, kes andis käsu oma alamate maksustamiseks, kuid see toimus umbes aastal 6 pKr, kümme aastat pärast Herodese surma. Pole ka teada, et ta oleks nõudnud sellega seoses inimeste tagasipöör-

dumist oma sünnikohta. Samuti pole tõendeid kolme targa mehe käigust Juudamaale ega Herodese lastehukkamisest (ehkki tema kui kurikuulsa julmuri puhul poleks see võimatu). Miski eespool mainitust siiski ei välista, et sel ajal tõesti üks laps sündis, kellest hiljem sai mõjukas õpetaja ja ravija ning kelle surm ligi 30 aastat hiljem viis erakordsete ja kauakestvate muutusteni. Kuid kõigile tuttavad piiblilood – teekond Petlemmasse, võõraste juurde öömajale jäämine, karjased, kolm hommikumaa tarka, põgenemine Egiptusesse – on pigem müütiline lisand. Evangeeliumid ei anna mingit aimu sündimise kuu, isegi mitte aastaaja kohta. Varakristlased pühitsesid seda 6. jaanuaril, kuid alates 4. sajandist pKr on Kristuse sündi pühitsetud 25. detsembril. PF

Suur Pauk – 1. sajand eKr • 81




. august

Vesuuv purskab, põletades tuhaks tuhandeid Rooma keisririiki tabab Napoli lahe ääres üks rängimaid loodusõnnetusi.

Jean Baptiste Genillioni (1750–1829) kujutatud Vesuuvi purse Napoli lahel. Elusalt kuuma tuha sisse põlenud inimese kipskuju, mis on valatud tahkunud tuhas ja laavas leiduvasse õõnsusse.

„... nad asetasid padjad pea peale, justkui kaitseks langevate kivide eest ... ” Kaasaegse Plinius Noorema seletus

92 • 1–999

Vaevalt seitseteist aastat enne seda oli piirkonda tabanud katastroofiline maavärin. Maa võnked olid viimastel päevadel jälle tunda andnud. Siiski tabas 79. aasta 24. augusti keskpäeval Pompei, Herculaneumi ja teiste Napoli lahe äärsete linnade elanikke ootamatult näiliselt kustunud vulkaani võimas purse. Hiiglaslik suitsu- ja tuhasammas kerkis 30 km kõrgusele taevasse ning langes siis vihmana linnale, tekitades 3 m paksuse pimsikihi. Looduseuurija Plinius Vanem, kes oli lähedal asuvas Misenumis paikneva sõjalaevastiku ülem, organiseeris päästeoperatsiooni ja soovis seejärel vaadelda pilve selle vahetus läheduses – surm tabas teda järgmisel hommikul lahe kaldal. Tema õepoeg Plinius Noorem on kirjeldanud purskehetke: „See meenutas vihmavarju moodi männipuud, paiskudes tüvena väga kõrgele üles ja laotades tipus oma oksad laiali. See näis mõnikord ere, puhuti aga tume ja täpiline, sest selle koostises oli erineval määral pinnast ja tuhka.” Sel päeval veeres põlevate gaaside mürgine pilv mööda mäekülge alla ja haaras endasse kõik, kes olid Pompeisse jäänud. Nii Pompei kui Herculaneum kattusid pimsikihiga ning unustati sajanditeks. Häving oli Rooma riigi jaoks suurema päästeoperatsiooni korraldamiseks liiga ulatuslik, ehkki mõned päästmised aga ka rüüstamised leidsid siiski aset. Kahe päeva jooksul arvatakse olevat hukkunud kuni 20 000 inimest, enamik neist kuumade mürgiste gaaside sissehingamise tõttu. Pompei jäänused avastati alles 1748. aastal ning sellest ajast peale on tehtud arheoloogilisi kaevamisi. 19. sajandi keskel võetud kipsjäljendid laavas leiduvatest õõnsustest võimaldavad esitada häirivalt elutruid kujutisi selle linna elanike viimastest hetkedest. PF




. august

Hispaania liidab endaga Portugali Alcântara juures saab Portugal Hispaanialt lüüa ning see viib kahe maa ühendamiseni.

Alba hertsogi, Fernando Álvarez de Toledo portree (Antonis Mor, 1549)

„Religiooni üritust peab pidama kõigest muust tähtsamaks.” Felipe II, 1591

316 • 1500–1699

Augustis 1580, pärast Hispaania otsustavat võitu Portugali üle Alcântara lahingus, lisandus ka Portugal Felipe II valitsetavate maade muljetavaldavasse nimekirja, mis mingil ajal hõlmas territooriume Peruust Filipiinideni ja Patagooniast Põhjamereni. Portugali kuningas Sebastião oli 1578. aastal pärijat jätmata tapetud mõtlematus ristisõjas Maroko muslimite vastu. Trooni sai temast palju vanem onu Henri, kuid mitmed teised trooninõudlejad vaidlustasid tema seaduslikkuse, teiste hulgas ka Felipe II. Felipe proovis endale õukonnas toetust saada tagatoapoliitika ja intriigidega, kuid selle tagajärjel Portugali opositsioon ainult tugevnes. Pärast Henri ootamatut surma saatis Felipe hirmuäratava hertsog Alba võtma lahinguga seda, mida ta äraostmisega polnud saavutanud. 27. juunil asus võimas 23 000-meheline armee Badajozist Lissaboni poole teele, samal ajal kui Cadizist sõitsid välja 157 sõjalaeva, et blokeerida taganemisvõimalus mööda Taguse jõge. Alba sõjavägi ja laevastik kohtasid vastupanu harva. Tegelikult oli hertsog jõudnud 10 km kaugusele Lissabonist, enne kui väikesest Alcântara jõest lääne pool seisis tal lõpuks vastas teine trooninõudleja, Crato kloostriülem Dom António koos sõjaväega, kuhu kuulus 5000 Lissaboni linnakodanikku. Järgnenud lahingus sai Portugali vägi hävitava lüüasaamise osaliseks ja kaotas 4000 meest, neist 1000 langenutena; seevastu Hispaania kaotas vaid 500 meest. Kaks päeva hiljem vallutas hertsog Alba Lissaboni ning ühtlasi hõivas Indiast saabunud kaubakaravani, saades saagiks vürtse ja muid kaupu. Crato kloostriülemal õnnestus põgeneda, kuid 1580. aasta lõpuks oli enamik Portugalist Hispaania käes. 25. märtsil 1581 krooniti Felipe II Portugali kuningaks, kuid kahe maa liit, mis kestis järgmised kuuskümmend aastat, pigem suurendas kui vähendas Kastiilia ja Portugali vahelist antipaatiat. JJH




. september

Inglise maadeavastaja sõidab ümber maakera Francis Drake lüüakse pärast ümbermaailmareisilt saabumist rüütliks. Septembris 1580 jäi Drake pärast kolm aastat kestnud ümbermaailmareisi oma laevaga „Kuldne Emahirv” Londonis Deptfordis ankrusse. 1581. aasta aprillis lõi kuninganna Elizabeth I ta selle reisi eest rüütliks. Žest oli kalkuleeritud ninanips, mis oli suunatud katoliikliku vaenlase Hispaania vastu. Kui Drake oli Elizabeth I-le avaldanud oma ekspeditsiooni plaani, oli kuninganna teda julgustanud vallutama ja kimbutama ka teelejäävaid Hispaania laevu ja eelposte. Oma väikese 100-tonnise lipulaeva „Kuldne Emahirv” (varem „Pelikan”) tüüril, seilas Drake koos nelja saatelaeva ja 164 meeeskonnaliikmega 15. novembril 1577 Plymouthist välja. Ta liikus Magalhãesi teekonda järgides Lõuna-Ameerikasse ja jõudis 21. augustil 1578 Magalhãesi nime kandvasse väina. Drake läbis selle kõigest 16 päevaga – rekord, mis püsis terve sajandi. Drake’i esialgne plaan oli ületada Vaikne ookean ja jõuda Maluku saartele (Vürtsisaartele), et seejärel jõuga tungida tulutoovasse vürtsikaubandusse, kuid nüüd leidis ta, et sellel laiuskraadil oli see plaan võimatu. Ta võttis uue kursi põhja, hoides Tšiili ja Peruu ranniku lähedusse ning röövides Hispaania laevu ja sadamaid. Hispaanlased olid täiesti ette valmistamata, kuna polnud varem nendes vetes vaenulikke laevu kohanud. Suure saagi sai Drake laeva „Cacafuego” vallutamisel, millel oli Peruu hõbeda, kulla ja juveelide näol terve varandus. Raske saagikoorma all purjetas Drake edasi kuni tänapäevase Vancouverini (olles esimene eurooplane, kes silmas Kanada läänerannikut) ja jäi seal Põhja-California ankrusse. Sealt liikus ta passaattuules üle Vaikse ookeani Maluku saartele, kus võttis peale nelgilasti, mille oli ohverdanud sel ajal Portugaliga sõjajalal olev sultan. Liikudes portugallaste marsruudil Hea Lootuse neeme kaudu tagasi Euroopasse, lõpetas Drake 56 mehega oma ebatavalise merereisi. JJH

Francis Drake’i portree (detail); kunstnik Samuel Lane (1780–1859).

„... me leidsime ... linnud, kes ei oska lennata ... vähem kui päevaga tapsime 3000.” Reisimees on kirjeldanud pingviine

1500–1699 • 317




Londonis avatakse teater Globe Ringikujuline vabaõhuteater saab Shakespeare’i näidendite etendamise paigaks.

Londonis Southwarkis asuvat Globe’i teatrit kujutav akvarell asub erakogus.

„Siin laudsel lavaringil ... on teie mõttekujutus me kuningaile katuseks.” William Shakespeare „Henry V”, u 1599

326 • 1500–1699

1599. aastal avatud Globe oli kõige suurem ja ja sensatsioonilisem teatrihoone Elizabethi-aegses Londonis. Ringikujuline vabaõhuehitis asus Thamesi jõe lõunakaldal rahvarohkes piirkonnas, kus asusid karuja härjapuretamise areenid, mängupõrgud ja kõrtsid, ning see mahutas kuni 3000 pealtvaatajat, kes tulvasid vaatama William Shakespeare’i näitemänge. Seal kanti esimest korda ette „Hamlet”, „Othello”, „Kuningas Lear” ja „Macbeth”, mis paeluvad vaatajaid kogu maailmas tänapäevalgi. Shakespeare oli Londonisse saabunud Warwickshire’ist Stratford-on-Avoni linnast enam kui kümme aastat tagasi. Ta oli liitunud õukonnas üles astuva näitetrupiga Chamberlaini Mehed (hilisema nimega Kuninga Mehed) ning hakanud seal populaarsete komöödiate ja ajalooliste näidendite autorina endale nime tegema. Nende Ida-Londonis Shoreditchis asuv teatrimaja oli ehitatud renditud maale ning seoses rendilepingu lõppemisega kuulutas maaomanik ka hoone enda omandiks. Näiteseltskond laskis vana hoone salaja lammutada ja palgid Globe’i ehitamiseks üle Thamesi parvetada. Shakespeare’ist sai koos kuue trupiliikmega uues teatris osanik. Londoni rahvas tungles Globe’i, et näha viimast menulavastust, osa pealtvaatajaid istus lahtise taeva all õues lava ees, samas kui need, kes olid valmis kohtade eest maksma, täitsid kolm rõdu. 1613 põles algne Globe maani maha, kui lavastuses kasutatud suurtükk oli „Henry VIII ” etenduse ajal süüdanud põlema õlgkatuse. Teater ehitati kohe uuesti üles, kuid puritaanid sulgesid selle aastal 1642 ning seda ei avatud enam kunagi. Tänapäeval tõmbab Shakespeare’i näidenditega suuri vaatajahulki ligi kunagise Elizabethi-aegse teatri lähedusse ehitatud Globe’i täpne koopia. SK




. veebruar

Giordano Bruno – esimene teaduse märter Giordano Bruno põletatakse Roomas ketserina tema filosoofiliste tõekspidamiste pärast. „Teie hirm mulle otsust ette lugedes oli vist suurem, kui minu oma seda kuuldes” – nende sõnadega pöördus Giordano Bruno kohtunike poole, kui oli ära kuulanud oma surmaotsuse. Mõni päev hiljem, 17. veebruaril 1600. aastal viidi ta, suu tropiga suletud, Rooma Campo de’Fiorile ja põletati tuleriidal kui ketser. 1548. aastal Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuvas Nolas sündinud Giordano Brunost sai dominiiklaste ordu liige. Peagi muutus ta ortodoksse teoloogia suhtes järjest kriitilisemaks ning aastal 1576 pandi ta kirikuvande alla. Ta lahkus ordust ja põgenes Genfi, kus ta tegeles mõni aeg kalvinismiga, kuid leidis siis, et reformatsiooni läbi teinud kirik pole tema ideede suhtes sugugi sallivam, kui oli olnud katoliiklik. Seejärel võttis ta omaks rändõpetlase elu, asudes erinevatel aegadel Pariisis, Oxfordis ja Frankfurdis ning kirjutades traktaate väga mitmesugustel teemadel, muu hulgas matemaatika, maagia ja okultismi kohta. Tema filosoofilised teooriad, millele oli mõju avaldanud panteistlik müstitsism, sundisid teda kõrvale heitma aristotelliku kosmoloogia, mis asetas Maa universumi keskmesse. Kuigi ta oli Koperniku heliotsentrilisest teooriast mõjutatud, läks ta veelgi kaugemale, väites, et universum on lõputu ja sisaldab paljusid maailmu – idee, mis aimas ette tulevasi teaduslikke avastusi. Aastal 1591 reisis ta Veneetsiasse, kuid mõisteti Veneetsia inkvisitsiooni poolt ketserluses süüdi. Lõks tema ümber plaksatas kinni ning 1593. aastal anti ta üle Rooma inkvisitsioonile. Seitsmeaastase kohtupidamise jooksul ütles Bruno lahti oma teoloogilistest seisukohtadest, kuid jäi kindlalt oma filosoofiliste tõekspidamiste juurde. Ta pöördus palvega paavst Clemens VIII poole, kuid keeldus oma vaadetest tingimusteta taganemast ning mõisteti surma. Oma mitteortodokssete ideede visa kaitsmise eest peavad paljud teda esimeseks teaduse märtriks. SK

Giordano Bruno põletatakse teadusalase ketserluse eest tuleriidal; 19. sajandi lõpust pärit gravüür.

„...kui maa pöörleb ümber oma telje, mida me mõtleme siis tõusu ja loojumise all?” Vatikani ülestähendused kohtupidamisest Giordano Bruno üle

1500–1699 • 327




. oktoober

Vabadussamba sissepühitsemine Vabadust ja demokraatiat sümboliseeriv kuju on prantslaste kingitus.

Kuju esimeses faasis valmistas Frédéric Auguste Bartholdi selle savimudeli. Tõenäoliselt oli näo eeskujuks tema ema. Kuju osad pandi enne New Yorki saatmist Pariisis valmistamiskohas kokku.

„Too minu juurde vaesed, väsinud ja vabaduse ootel kössitavad hulgad ...” Emma Lazarus „Uus koloss”

590 • 1700–1899

USA kõige kuulsam kuju ja üks maailma kõige kergemini äratuntavaid ikoone seisab New Yorgi sadama sissesõidu juures paikneval saarel. Ta on seal vabaduse ja demokraatia sümbolina, pühendatud tohutule hulgale Euroopa immigrantidele, kes 19. sajandil USA-sse paremat elu otsima tulid. Emma Lazarus nimetab oma kuulsas samba jalamil olevas luuletuses seda pagulaste emaks. Tervitavat tõrvikut ülal hoidev kuju on üle 45 meetri kõrgune. See oli rühma Prantsuse haritlaste vaimusünnitus, kes imetlesid sügavalt USA-d ja soovisid tähistada 1776. aasta Iseseisvusdeklaratsiooni 100. aastapäeva. Neid juhtis Édouard-René Lefebvre de Laboulaye, paksu kolmeköitelise USA ajaloo koostaja, kes tahtis ka Prantsusmaal USA põhimõtteid järgivat vabariiki rajada. 1875. aastal sai Laboulaye koos mõne oma sõbraga Prantsusmaal võimule ja asutas Kolmanda vabariigi. Laboulaye kutsus Vabadussamba tõrvikut valgustavaks majakaks. Kuju ehitas Pariisis skulptor Frédéric Auguste Bartholdi, kes alustas terrakotamudeliga, mida suurendati neljas etapis, kuni valmis praegune suurus. Seda toetab rauast tugistruktuur, mille kavandas kuulsa Eiffeli torni projekteerija Gustave Eiffel. 1884. aastal võttis USA valitsus kuju ametlikult vastu, see võeti osadeks ja saadeti suurtes kastides New Yorki. Kuju aluse jaoks raha kogumise kampaaniat juhtis ajakirjandusmagnaat Joseph Pulitzer ning 1886. aastal pühitses president Grover Cleveland kuju ametlikult sisse. Kuju kroonini viivas trepis on 354 astet ning Vabadussammast külastab aastas 6 miljonit inimest. RC




. aprill

„Titanic” upub oma esimesel reisil „Titanic” satub jäämäe otsa ja upub, võttes kaasa 1517 inimest.

Ajalehemüüja kuulutab uudiseid Londonis White Stari peakorteri ees. Akvarellpostkaart „Titanicust”, mis võtab ette oma esimese ja viimase reisi.

„… see sündmus… äratas (maailma)..., kus on vähem rahu, rahulolu ja õnne.” Jack B. Thayer, „Titanicu” ellujäänu

638 • 1900–1949

Äsja valminud „Titanic”, 52 000-tonnine White Star Line’i lipulaev, oli suurim laev merel. Ta lahkus 10. aprillil 1912 Southamptonist Inglismaa lõunarannikul oma esimesele reisile New Yorki, ent ei jõudnud kunagi pärale. Neli päeva hiljem, kell 11.40, kihutas see tohutu Edwardi-aegne rikkuse ja tehnilise triumfi sümbol rahulikul merel selgel ööl täiskiirusel jäämäele otsa. Kokkupõrge tekitas pika sügava haava Titanicu keres ning ükshaaval ujutati üle veekindlad eraldatud osad, mis ootuspäraselt pidid selle tohutu laeva tegema täiesti uppumiskindlaks. Kaks tundi ja nelikümmend minutit pärast järjest suurenevat paanikat kaldus „Titanic” 65-kraadise nurga alla ja vajus, vöör kõigepealt, Atlandi ookeani jäistesse vetesse. Selle kakskümmend päästepaati suutsid kanda vaid poole 2200-mehelisest meeskonnast ja reisijatest ning mõni neist lahkus pooltühjalt. Järgmisel hommikul päästis liinilaev „Carpathia” 705 ellujäänut, aga 1517 inimest, sealhulgas „Titanicu” kapten Edward Smith, läks koos laevaga põhja. „California” meeskonda, kes oli õnnetuskoha lähedal, kritiseeriti seetõttu, et see oli pidanud „Titanicu” SOS-rakette peosaluudiks. Mõningaid meessoost ellujääjaid, sealhulgas White Star’i tegevdirektorit Bruce Ismayd rünnati seetõttu, et nad ei lasknud naistel ja lastel enda asemel pääseda, ning hukkunute hulgas oli suur osa „vahetekireisijaid” madalamatelt tekkidelt, kes olid emigreerunud parema elu otsinguil Ameerika Ühendriikidesse. 1985. aastal avastas ameeriklaste ja inglaste koostööühendus Robert Ballardi juhtimisel umbes 4 km sügavusel vraki asukoha. Sellest ajast alates on leitud sealt tuhandeid esemeid, mille hulgas on suur tükk laevakere esiosast, samuti on vrakist tehtud mitmeid fotosid ja filme. NJ




. september

Laevakatastroof Reisiparvlaev „Estonia” upub Balti meres ja hukkub 852 inimest.

Reisiparvlaeva „Estonia” vöörivisiiri tõstetakse välja pärast selle uppumist Balti meres.

1994. aasta 27. septembri õhtul kell 19.15 lahkus ro-ro-tüüpi reisiparvlaev „Estonia” Eesti pealinna Tallinna sadamast, et sõita Stockholmi. Laeva pardal oli 989 inimest, kellest 803 olid reisijad. Kui laev reisi alustas, olid tingimused merel mõõdukad, aga pärast varjulistest vetest lahkumist muutus meri tormiseks. Kell 1 öösel oli kuulda valju mürtsatust ja anti käsk laev üle vaadata, aga vöörivisiiri ja -rambiga oli kõik korras. Umbes kell 1.10 vöörivisiiri kinnitused purunesid, ramp andis järele ja avanes. Autotekile tungis kiiresti suur hulk vett. Kell 1.15 kaldus laev äkki kreeni ja reisijad sattusid paanikasse. Kiiresti jagati välja päästevestid, aga päästepaate ei olnud võimalik alla lasta, sest laev vajus suure kiirusega ja ilmastikuolud olid halvad. Kell 1.30

908 • 1950 – nüüdisaeg

öösel oli laev külili ja 20 minutit hiljem vajus see põhja, paljud reisijad ikka veel oma kajutites lõksus. See merekatastroof oli tänapäeval toimunutest üks suuremaid. Korraldati uurimine, et avastada, miks „Estonia” nii ruttu uppus. Ent paljud, kes kaotasid katastroofis oma sõpru ja lähedasi, ei ole siiani rahul vastustega, mis nende esitatud küsimustele anti. On olemas ka mitu vandenõuteooriat. See katastroof viis selliste laevade turvalisuse ja põhjuste, miks päästepaate ei saanud alla lasta, revideerimisele. Pärast seda on paljudele laevadele paigaldatud uue konstruktsiooniga taavet, mis võimaldab paate alla lasta mis tahes nurga alt ja ka halbades ilmastikutingimustes. TB




. juuli

Inimkond astub hiigelsuure sammu Neil Armstrong astub esimese inimesena Kuu pinnale.

Kuukulguri piloodi Buzz Aldrini saapajälg Kuu pinnal Apollo 11 missiooni ajal. Astronaut Buzz Aldrin kõnnib Kuu pinnal. Fotografeerinud Neil Armstrong.

„Houston, siin Vaikuse meri. „Eagle” on maandunud.” Neil Armstrong kuumooduli maandumisel

832 • 1950 – nüüdisaeg

Ülemaailmne 450 miljonist inimesest koosnev publik jälgis, kuidas kell 2.56 öösel GMT aja järgi näitas hägune mustvalge telepilt ähmast figuuri, kes ronis redelilt alla: „See on väike samm inimese, aga tohutu hüpe inimkonna jaoks.” Neil Armstrong, 38-aastane NASA katselendur, oli pannud oma vasaku jala Kuu pinnale – ta oli esimene inimene, kes kunagi oli astunud muule loodusobjektile kui Maa. Ta tegi fotosid ja kogus proove pinnasetolmust ning 20 minutit hiljem järgnes talle Buzz Aldrin, kes hüüdis Kuu pinnale astudes: „Kaunis. Kaunis. Suurejooneline üksildus.” Nad püüdsid hüpata väiksema raskusjõuga Kuu pinnal ning heiskasid seejärel USA lipu ja asetasid Kuu pinnale plaadi president Nixoni allkirjaga ja graveeringuga: „Siin astusid inimesed planeedilt Maa esmakordselt Kuu pinnale, 1969. aasta juulis. Me tulime rahusooviga kogu inimkonnalt.” Varsti pärast seda võttis Armstrong vastu telefonikõne Nixonilt. Nad olid „Apollo 11” pardal õhku tõusnud Kennedy Kosmosekeskusest 16. juulil ja Kuu orbiidile jõudmiseks oli kulunud kolm päeva. Armstrong ja Aldrin mehitasid kuumoodulit „Eagle”, mis pidi jõudma Vaikuse mere pinnale, samas kui meeskonna kolmas liige Michael Collins jäi orbitaalmoodulisse „Columbia”. Kui nad olid laskumas planeeritud maandumiskohale, loobus Armstrong arvuti juhtimisest ja maandas laeva käsitsi, 30 sekundit enne kütuse lõppemist. Pärast 21 tundi Kuu pinnal ühines „Eagle” jällegi „Columbiaga” Kuu orbiidil ja alustas tagasiteed. Kosmoselaev maandus 24. juulil Vaikses ookeanis. Suurem osa Armstrongi ülejäänud karjäärist möödus Cincinnati Ülikoolis lennundus- ja kosmoseehituse teaduskonnas ja ta keeldus kasutamast oma unikaalseid kogemusi isikliku kuulsuse või poliitilise võimu saavutamiseks. PF




. august

Printsess Diana hukkub autoõnnetuses Auto, milles sõidavad printsess Diana ja Dodi Al-Fayed, põrkab Pariisi tunnelis vastu posti.

Vrakk, mis jäi järele limusiinist, milles printsess Diana ja Dodi Al-Fayed tegid paparatsodest jälitatuna surmasõidu.

„Kellegi autos viibinu vastu ei olnud mõrvavandenõu.” Lord Stevens, detsember 2006

914 • 1950 – nüüdisaeg

Walesi printsess Diana oli üle maailma tuntud oma väsimatu heategevustööga – ta aitas lapsi, kodutuid ja aidsihaigeid. Sarmikas ja karismaatiline Diana võitis miljonite inimeste südamed. Meedia jälitas teda pidevalt. Alates tema kihlumisest prints Charlesiga 1981. aastal tundus, et ajakirjandus oli võimeline äärmusteni minema, et teada saada tema isikliku elu üksikasju. Diana hukkus Pariisis toimunud liiklusõnnetuses ja koos temaga tema kaaslane Dodi Al-Fayed, Egiptuse päritolu magnaadi Mohamed Al-Fayedi poeg, ning autojuht Henri Paul. Tema ihukaitsja Trevor Rees jäi õnnetuses ellu. Nad sõitsid hilja öösel Pariisi Ritzi hotellist Al-Fayedi apartementi. Auto liikus suurel kiirusel, põgenedes paparatsode eest. Nende Mercedes Benz S280 sedaan sõitis Pont de l’Alma tunnelis vastu posti. Hilisemad uuringud tuvastasid, et Paul oli olnud joobes. Uudis Diana surmast põhjustas Suurbritannias vapustavalt tundeküllaseid vaatepilte – üle kogu maa viidi tema mälestuseks lilli improviseeritud memoriaalidele. Umbes 2,5 miljardit inimest üle kogu maailma vaatas televisiooniülekannet Westminster Abbeys toimunud matustest. Kohe pärast Diana surma hakkasid ringlema vandenõuteooriad, mida osaliselt õhutas murest murtud Mohamed Al-Fayed, kes ei suutnud leppida mõttega, et tema poja surmal oli selline tavaline põhjus. Arvati, et Briti agendid olid Diana mõrvanud, kuna printsess oli ähvardanud monarhiat – kas kandes Al-Fayedi last, kavatsedes temaga abielluda, astuda islami usku, või mis tahes kooslus neist variantidest. 2008. aasta aprillis teatati, et surma uurimine tuvastas: Diana hukkus autojuht Henri Pauli ja paparatsode kuritegeliku hooletuse tõttu. JS




. september

Ema Teresa surm Ema Teresat leinatakse kogu maailmas. 81 aasta vanuses suri Calcuttas infarkti ema Teresa, kes neljakümne aasta jooksul oli hoolt kandnud India kõige vaesemate inimeste eest. Agnes Gonxha Bojaxhiu sündis 1910. aastal Skopjes, tänapäeva Makedoonia pealinnas. 18-aastaselt ühines ta Loreto õdedega ja temast pidi saama Indias katoliku nunn ja misjonär. Ta ei näinud oma perekonda enam kunagi. Pärast lühiajalist viibimist ühes Iirimaal asuvas kloostris, kus ta õppis rääkima inglise keelt, jõudis ta 1929. aastal Indiasse. 1946. aastal, pärast mitmeid aastaid õpetamist kloostris, otsustas ta minna Calcutta kõige masendavamate slummide inimeste sekka. Ta alustas kasutamata seisva hindu templi muutmist tasuta varjupaigaks, kus vaesed inimesed võivad väärikalt surra. Ka võttis ta endale ülesande hoolitseda pidalitõbiste ja hiljem orbude eest. 1950. aastal sai ta Vatikani loa rajada uus nunnaordu – Halastuse Misjonäride Ordu (Tegeva Armastuse Saadikute vaimuliku naisordu). Algul oli sel vaid 13 liiget. Ema Teresa surma ajaks oli ordul 4000 liiget ja seda toetas 100 000 vabatahtlikku. Nad tegelesid arvukate varjupaikade, orbudekodude ja heategevuskeskuste pidamisega üle maailma. Tema väsimatu töö tõi talle kiiresti maailmakuulsuse ja talle anti arvukalt rahvusvahelisi autasusid, sealhulgas Nobeli rahupreemia 1979. aastal. Talle anti 1996. aastal Ameerika Ühendriikide aukodaniku nimetus. Ehkki ema Terasele sai osaks ka kriitikat – näiteks süüdistati teda selles, et tema kliinikutes olid süstlanõelad korduvkasutuses –,oli kritiseerijaid vähe. Paljud nimetasid teda elavaks pühakuks. Pärast tema surma kuulutas paavst Johannes Paulus II ta õndsaks (suur samm pühakuks kuulutamise teel) ja temast sai õnnis Teresa Calcuttast. JS

Halastuse misjonärid avaldavad austust ema Teresale, nende ordu rajajale.

„Ma näen Jumalat igas inimolendis… Kas pole see kaunis kogemus?” Ema Teresa, 1974

1950 – nüüdisaeg • 915




. september

11. september 2001 Terroristid ründavad Ameerika Ühendriike ja umbes 3000 süütut ohvrit kaotab elu.

New Yorgi tuletõrjujad lähevad läbi Maailma Kaubanduskeskusest järelejäänud rusude. Põhjatorn põleb, samas kui lõunatorni haarab teise lennuki rünnates tulekera.

„Need teod purustavad terase, ent ei saa kahjustada Ameerika otsusekindlust.” President George W. Bush

920 • 1950 – nüüdisaeg

Õudused, mis leidsid aset päeval, mida Ameerikas tähistatakse lihtsalt kui 9/11, on Ühendriikide ajaloos ühed hirmsamad omasuguste seas. Al-Qaeda terroristlikust organisatsioonist innustunud moslemitest islamiäärmuslased tapsid umbes 3000 süütut ohvrit. 11. septembri hommikul kaaperdasid neli terroristide jõuku, igaühel kaasas oma piloot, erinevatest lennujaamadest Californiasse suunduvad reisilennukid. Kaks neist suundusid New Yorki ja lendasid tahtlikult sisse Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidesse. American Airlines’i Boeing purustas põhjatorni kell 8.46 hommikul ja United Airlines’i Boeing lõunatorni kell 9.03. Paljud seal tööl olnud inimesed hukkusid kohe, ent teised, sealhulgas päästemeeskondade liikmed, hukkusid või jäid hoonesse lõksu, kui see kokku kukkus. Teleülekanded purunenud hoonetest, mis olid muutunud tules ja suitsus kiviprügiks, ning meeleheitel inimestest, kes hüppasid kõrgematelt korrustelt kindlasse surma, tekitasid kogu maailmas õudust. Kolmas lennuk suundus Washingtoni ja lendas sisse Pentagoni. Neljandal lennukil, mis pidi Washingtoni Kapitooliumisse sõitma, hakkasid vaprad reisijad kaaperdajatele vastu ja püüdsid saavutada lennuki üle kontrolli. Võitluse käigus kukkus lennuk Pennsylvania väljale ning kõik pardal olnud hukkusid. Enamik terroriste tuli Saudi Araabiast. Al-Qaeda alustas oma tegevust Nõukogude Liidu sissetungi ajal Afganistani 1979. aastal. Selle asutas Osama bin Laden, rikas saud, kes võitles koos venelastega USA rahastatud Nõukogude-vastaste jõudude vastu. 1998. aastal andis bin Laden käsu tappa kõikjal ameeriklasi. 11. septembri sündmuste tulemuseks on USA sõda islamiterrorismi vastu. RC



http://www.serk.ee/files/arhiiv/1001paeva