Page 1

aprill/mai 2012 kliendile tasuta

Test: Parimad pubid Tallinn mõjub tervisele: Õhk, vesi, müra

Anu Saagim Mida me temast veel ei tea?


J채tame muusikas체ndmuste korraldamise professionaalidele. Toetame Nargenfestivali. Nordea kliendina p채채sed festivalile 20% soodsamalt.


Avasta uus i30. T estatud kvaliteet.

On uute m tete aeg. Uue p lvkonna Hyundai i30 www.hyundai.ee

TERE TULEMAST KVALITEETSETE AUTODE MAAILMA!

i30 keskmine kombineeritud k tusekulu 3,7-6,7 l /100 km, CO₂ heitmed 97-157 g/km

AMSERV TÄHESAJU, Tähesaju tee 14, Tallinn, tel. 620 0940; AMSERV PÄRNU, Tallinna mnt 89a, Pärnu, tel. 445 5735; AMSERV TURU, Ringtee 32, Tartu, tel. 730 0673; www.amserv.ee

TALLINN, Sõpruse pst. 18c, tel. 667 5511; TARTU, Ilmatsalu 28, tel. 742 4677; KURESSAARE, Kihelkonna mnt. 8a, tel. 452 4334; VILJANDI, Suur-Kaare 69, tel. 444 8866; HAAPSALU, Tallinna mnt.78, tel. 472 4010; RAKVERE, Narva 23c, tel. 327 0903; NARVA, Kerese 40g, tel. 356 9333; JÕHVI, Lääne 1b, tel. 339 6204; www.topauto.ee


Illustratsioon: Ed Labetski

K

ui tihti mõtleb linnaelanik sellest, kui puhtas keskkonnas ta elab? Kuni kraanist voolab vesi, mis maitseb vee, mitte kloori ega muu jäleda järele, kuni automüra ei raputa unest või tänavatolm silmi kipitama ei pane, ei tõusegi see ilmselt kuigivõrd teemaks. Kui linn on töö või õppimise tõttu ainuvõimalik elamispaik, siis tuleb ka kirglikul loodusesõbral või paadunud tervisehullul keskkonna kvaliteedi suhtes mööndusi teha. Kes linnasaasta kuidagi ei kannata, peabki kolima vähemalt linnapiirile, kui mitte lausa maale. Käesoleva Pulsi pealoos kirjutamegi sellest, mis seisus on 2012. aasta kevadel Tallinn kui elukeskkond. Missugust vett joome, missugust õhku hingame ja missugusesse mürasse uputab meid argipäev.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et puhtamaks on pealinnas viimastel aastatel muutunud üksnes vesi. Eeskätt transpordi põhjustatav müra ja õhusaaste näib pärast masu põhjustatud väikest kosutavat vaheaega jälle kasvavat. Mitme aasta tagant on tänavaile ilmunud tipptunniaegsed ummikud ja katkematu autodevool. See näitab selgelt, et kütus ja parkimine linnas ei ole veel kaugeltki üle jõu käivad, ning samuti seda, et ühistranspordi rohkemaks kasutamiseks on vaja palju ära teha – ja kaugeltki mitte ainult tasuta sõidu näol. Ainult see mugavat autoga sõitjat veel bussile ei meelita. Totaalse autostumise kasvutrendid nõuavad märksa moodsamat linnaliikluse kontseptsiooni: kiirtramme, kvaliteetseid linnalähironge, paremaid jalgrattateid jne. Pulssi huvitaksid just sellisest vaatenurgast kantud uudised linnavalitsusest. Ma olen kindel, et me pole selle huviga kaugeltki üksi.

Tiina Kruus toimetaja

Toimetaja: Tiina Kruus kujundAJA: Eerik Kändler Korrektor: Killu Paldrok Reklaam: Nordicom 5666 7770 Väljaandja: Linnameedia OÜ, Pärnu mnt 130-15, 11314 Tallinn www.pulsstallinn.ee, info@pulsstallinn.ee, 670 2287, facebook.com/pulsstallinn

aprill/mai 2012

5


DUNLOPI REHVID TUNNETAVAD TEED. Pakume autojuhtidele igap채evaseks s천itmiseks autospordi tipptehnoloogiast tulenevaid lahendusi.

Sport Maxx Race

DUNLOP TIRES

Sport Maxx RT

Equipped with Touch Technology www.dunlop-tires.ee


58

sisukord nr 13 aprill/mai 2012

26

23

Kaanel ANU SAAGIM. Intervjuud temaga loe lk 12.

70 8, 10 Linnauudised

48 Ilu. Lilleline ilu

12 Persoon. Anu Saagim – anu24.ee

52 Elustiil. Meeste tervis

18 Luubi all. Tallinn kui elukeskkond 23 Argipäev. Idea reklaamiagentuuri loovjuhi Andres Siemi päev 26 Test. Tallinna parimad pubid 30 Restoran. Uustulnuk Cru murrab traditsioone Foto: Mardo Männimägi

44

32 Toidu-uudised 34 Tehnikauudised

58 Teine pilk. Ameeriklane Bill Piper keset Koplit 62 Plaat 63 Kino 64 Kunst 67 Raamat 68 Teater 70 Külaskäik. Juss Piho Nõmme idüll 82 Üks maja. Fahle − paberivabrikust šikiks elumajaks

38 Mood. Suve magus ootus 44 Mood. Tähtsad pisiasjad 46 Võta šnitti. Kohviku­ pidaja Merle Randma aprill/mai 2012

7


uudised

Kõige suurem Gerry Weber Valli tänav 4 tegi uksed lahti Gerry Weberi kaubamärgi suurim esinduskauplus, mida saabus avama ka Weberi kaubamaja hoogne peastilist Wolfgang Kalk. Gerry Weberit müüakse Eestis alates 1996. aastast, 2009. aastal avati kaubamärgi esimene kauplus Kristiine keskuses.

Lennusadam läheb lahti

Klaar keset linna Kesklinnast leiab nüüd Valge Klaari − uue Apple’i esindus­ salongi, kus pakutakse kogu Apple’i tootevalikut ning ka hooldus- ja remonditeenust. Valge Klaari asutaja Heiti Kenderi sõnul on uus salong suunatud eelkõige profi- ja ärikliendile ning nõudlikumale erakasutajale.

12. mail avatakse Kalamaja serval mere ääres vägev vaatamisväärsus – kapitaalselt korda tehtud tsaariaegsed vesilennukite angaarid ehk Lennusadam. Muuseumi ekspositsioon asub kolmel tasandil: vee all, vee peal ja vee kohal ning on mõõtmetelt äärmiselt muljetavaldav. Vaadata saab allveelaeva Lembit, miininäitust, rannakaitsesuurtükke ja vesilennukeid, rääkimata riigi suurima akvaariumi täiest kohalikest kaladest. Lennusadama uue kohviku Maru menüü on inspireeritud moodsast Eesti köögist ning Läänemere kaladest. Avanädalavahetusel 12.-13.mail on Lennusadam avatud 33 tundi jutti, nii et eriliste elamuste jahtijad võivad kohale tulla ka öösel! www.lennusadam.eu

www.valgeklaar.ee

Pilve piirile Uuenenud Teletorn on tõeline kogu pere multikeskus, mis ühendab endas Eesti kõrgeima ehitisena vaatamisväärsust, 21. korrusel futuristlikku näitusesaali eestlaste saavutustest maailmas ning 22. korrusel brasserie’d ja restorani Teletorn, kus saab keha kinnitada ja uhket vaadet nautida. www.teletorn.ee

8

aprill/mai 2012

Värvika ajalooga menukas Prantsuse pesubränd Etam avas Kristiine kesku­ ses esinduspoe. Etam Lingerie asutati ligi sada aastat tagasi ja brändi populaarsust kinnitab tõik, et Etamil on maailmas üle 4300 poe. Etam pakub nii igapäevapesu kui ka glamuurset kaupa, mille ühendavaks omaduseks on mugavus. Facebook/ ETAM Lingerie Eesti

Fotod: tootjafirmad, erakogud

Võluv Etam


TANGI, POODLE JA SÖÖ soodsamalt Gold krediitkaardiga Gold krediitkaart on usaldusväärne maksevahend nii Eestis kui ka välismaal ning annab Sulle lisahüvesid: • TASUTA reisikindlustus kogu perele • Tangi, poodle ja söö SOODSAMALT • PREEMIAPROGRAMMI punktid kogunevad kiiremini Tutvu eripakkumistega www.swedbank.ee/premium Leia oma vajadustele vastav krediitkaart: www.swedbank.ee/krediitkaart

Naudi vabadust! Vaba tagasimaksega Gold krediitkaardi krediidi kulukuse määr on 20,785% aastas järgmistel näidistingimustel: krediidilimiit 2600 €, intress 16%, kuuhooldustasu 3,20 €, tagastamise tähtaeg 1 aasta. Reisikindlustust pakub Swedbank P&C Insurance AS, krediitkaarte väljastab ja preemiaprogrammi pakub Swedbank AS. Tutvu teenuste tingimustega www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteeri pangatöötajaga.


uudised

Särk arvutist Amanjeda loovjuht Katrin Kuldma avas online-butiigi, mis pakub meestele võimalust mõõdusärgid internetist tellida. Iga särgi kavand valmib online-butiigis kliendi mõõtudest ning maitsest lähtuvalt. Lisaks kiirusele ja mugavusele pakub see võimalust särk oma maitse järgi kujundada ning kogu protsessi 3D-mudelilt jälgida. www.amanjeda.com

Laste maailm

Kaubamajas laiutab nüüd uhiuus Lastemaailm. 4. korruselt leiab täienenud rõiva- ja jalatsivaliku, korrus kõrgemalt suure mänguasjapoe. Kogu Lastemaailm on ümber ehitatud just noortele klientidele mõeldes: siin leidub jäätisekohvik, lastejuuksur ja Lotte mängutuba. Lapsed saavad sõita karusselliga, testida proovikabiinide kõverpeegleid, ronida läbi kahe korruse ehitatud kellatorni jpm. www.kaubamaja.ee

Roheline luksus Aprilli lõpuni on Iida galeriis Suur-Karja 2 vaadata ehtekunstnik Andrus Rummi näitus „Kood”. Väljapanek toetub ideele, et maailm toimib tänu kodeeringutele, mida me õpime, mõtestame ja kasutame. Kollektsioon koosneb kullast, hõbedast ja terasest valmistatud kaelaehetest ja kõrvarõngastest. Näitus on lahti E−R 11−18, L 11−17.

Festivali „Saksa kevad” raames toimub 4.–13. maini Iida Galeriis (SuurKarja 2) jätkusuutliku disaini näitusmüük ehk pop-up shop „Disain, loomulikult!“, kus saab vaadata ning osta Eesti ja Saksa disainerite rõivaid, aksessuaare ning tekstiili. Looming on pigem luksuslik ja kvaliteetne, vastandudes arusaamale, et „roheline” on kole kottriidest kleit.

Stalini-aegsed majad

Taksoga merele Kui kõik sujub plaanikohaselt, saab maikuust alates sõita Tallinna ja Viimsi viie sadama vahet veetaksoga. RIB-tüüpi kiirkaater võtab peale kuni 14 inimest, taksopileti hind sõltub sõidetava maa pikkusest, jäädes 2–8 euro vahele. Veetakso sõiduperiood on kavandatud 1. maist 30. septembrini ja tegu pole tavamõistes takso, vaid lõbusõiduvahendiga nii tallinlastele kui ka turistidele.

10

aprill/mai 2012

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet andis välja raamatu „Stalinistlik maja. Kortermaja tüübid ja säästev uuendamine”.
Mõiste stalinistlik kortermaja alla mahub terve galerii hooneid aastatest 1940–1955, tagasihoidlikest puitelamutest kuni suurte kivihooneteni välja. Raamat pakub sisukat ülevaadet stalinistlike kortermajade ajaloost ning tüüpidest, vaadeldes nii hoonete välisilmeid kui ka interjööri.

Fotod: tootjafirmad, erkogud, Toomas Huik / Postimees

Koodiga ehted


Tere tulemast Viking Line’i maailma!

IS

LA

N

Alati parimad pakkumised TI

• Päevakruiisid • Autopaketid • Liinireisid • Hotellipaketid • Teemapargid

RUSSIA Gla

IR

LA

NT

I

Live

sgo w

rp o ol

Lee ds She ffiel

Birm

ingh a

d

m Lon to

T

o

R ot t erda

m

Eind Antw hove erpe n n

B E LG

IA

Brjansk Essen

Dortm und D Düssueisburg ldorf

Varsova

Homel

Avatud uus müügiesindus Tallinna südalinnas aadressiga Hobujaama 4. Info ja broneerimine telefonil 666 3966 või booking@vikingline.ee

www.vikingline.ee


persoon

Anu

käsi elu pulsil „Ma olen 27. sünnipäevast alates kartnud vanaks saada,” tunnistab Anu Saagim, kelle nime taha võivad õelamad inimesed nüüdsest kirjutada „käib kuuekümnendaid”. Ja lisab lohutavalt: „Siiski on täiesti võimalik vananemise hirm läbi põdeda − nagu viirus. Kuni järgmise puhanguni olen siis jälle täiesti terve.” Tekst: Margit Kilumets

L

epime kokku, et aitab selleks korraks numbrijutust. Ei hakka enam heietama ka ilulõikuste (neid on olnud kaks), alastipiltide (viimati ajakirjas­ Anne&Stiil), abielude (kolmas on käsil) ega pühakojadiskode (Pühavaimu­ kirikus) teemal. Mis oleks, kui prooviks kõigi bravuuritari puudutavate müütide ning kuulujuttude tagant õngitseda välja päris-Anu, kellel kindlasti ka oma hellad teemad, nõrgad kohad ning naiselikud unistused? Otsida üles need saagimlikud algosakesed, mis lateksist kooriku pragunedes­ tahes või tahtmata hakkavad välja paistma. „Tuld!” arvab Anu selle plaani kohta ning tellib endale toeks mustast riisist trühvlitega pikitud känkra, mida ta siis ülekuulamise käigus terahaaval murendama hakkab. Millegipärast­


Foto: Mardo M채nnim채gi Stiil: Liis Plato Meik: Merlit Veldi R천ivad: Monton, Stockmann Ehted: DyrbergKern/S'NOB T채name: Tarbekunsti- ja Disainimuuseum


Oma laia joone ja pöörase temperamendi on Saagim pärinud vene vanaemalt.

nud arvatavasti just sealt. Kuigi, mine võta kinni, sest ka Anu isa oli üle Saaremaa­tuntud nalja- ja napsimees ning kui külarahvas Anu hulludest tempudest­loeb, vangutatakse ikka isekeskis pead, et „See ju puhtalt oma isa tütar!”. Kuigi Anu kasvas põhiliselt ema ja vanaemaga, ei mäleta ta, et keegi oleks kodus isa kirunud või taga rääkinud. „Ju oleks põhjust olnud, aga kui isast juttu tuli, siis oli see pigem tore, mida räägiti,” mäletab Anu. „Ja meenub siinkohal lõik kunagisest naisteajakirja usutlusest, kus meedia- kui ta suri – ma õppisin siis alles algstaar väidab, et jätab pigem hommikul­ koolis −, oli mu ema tohutult ja lohutamatult kurb. Nii et ju see ikka oli söömata kui keha kreemitamata. Ju armastus, kuigi isa elas juba ammu on see üks neist hommikutest. teise pere juures.” Kui paluda Anul oma lapsepõlve Anu Nataly Saagim-Ratia: kirjeldada, tulistab ta pikemalt kaaluvene veri ja saare hing mata välja sellised sõnad nagu „rõõAnu kaks eesnime viitavad tema vene mus” ja „õnnelik”. Pole põhjust temas kahelda, kuigi meeletu tähelepanupäritolule: üks on tuletatud Annast ja vajadus istutati nüüdse skandaalitari­ teine Nataljast. Saagim on Anu ema sisse arvatavasti just neil pikkadel neiupõlvenimi ja Ratia tähistab bravuuritari abielu Soome ärimehe Risto­ õhtutundidel, kui ta kahel kohal tööd rabavat ema koju ootas. matti Ratiaga. Tähelepanuväärne on Vanade haavade arheoloogia ega siinjuures asjaolu, et oma isa pere­ konnanime jätab Anu meie jutuajami- väljakaevamised suhtemaastikul pole Anu teema. Ta tunnistab õlgu võdisse vältel taktitundeliselt ja korduvalt tades, et mõnest asjast kõneleminegi­ nimetamata. on ebamugav, aga jah, isapoolse sugu­ Anu emapoolse vanaema elujõud võsaga suhtlemisel on pidur peal. ja oskus pidutseda on tütretütres ke„Mõned aastad tagasi otsisid nad mu nasti tallel. Saagimite juured viivad üles ja kutsusid suguvõsa kokkutulePeterburi kanti ning oma laia joone,­ kule,” jutustab Anu. „Kõik oli imetore, pöörase temperamendi ja armastuse inimesed tõesti muhedad ja armsad, karusnahkade vastu on Saagim päri-

14

aprill/mai 2012


persoon

aga minul tagus kogu aeg peas, et kus nad olid siis, kui ma veel ei olnud See Anu Saagim? Miks ma ei huvitanud neid varem, siis, kui väike Anu päris emalt oma teise vanaema ja vanaisa kohta? Liiga hilja, liiga hilja tuli see kõik. Vähemalt minu jaoks.” On see vere kutse või midagi muud, aga Saaremaa on Anul alati südame­ küljes rippunud. Kunagi 1990ndate alguses, kui ta elas koos Ristomattiga USA-s ja mees hakkas seal suvekodu otsides ringi vaatama, tundis Anu, et käes on elu võimalus panna abikaasa­ kuidagi Eestisse armuma. Juhtuski nii, et ühiste tuttavate abiga õnnestus isand Ratia Saaremaale pukseerida ja rohkemat polnud vaja. „Juurdlesin oma nimetu igatsuse üle pikalt,” vangutab Anu pead. „Ise ma ju olin sellest jubedast Eestist põgenenud, pääsemise nimel isegi abiellunud ja nüüd – palun väga! − lihtsalt kisub tagasi. Aga ma sain, mis tahtsin. Ristomattil oli Soomes ka oma saar, selle ta kinkis tütrele ära ja nüüd on meil unelmate koht Saaremaal. Anu poeg Robin (12) ja ema Tiina (72) veedavad saarel pikki, tummiseid suvesid. Eelmisel aastal otsustas Anu, et teeb teoks oma ammuse unistuse ning taastab ühe lapsepõlvesuve sellisena, nagu ta seda mäletab − suve­ na, mis kestis ja kestis ja kestis. Anu müüris ennast suvekoju sisse, ei kutsunud külalisi, hoidis rahulikku joont ja … pidi kolmandal nädalal hulluks minema. „Ma käisin raugelt maasikal, lugesin, vedelesin, jalutasin – ühesõnaga, tegin kõike, mis igikestva suve juurde­ kuulub. Teisel nädalal hakkasin nihe­ lema, kolmandal kimasin korraks Soome – lihtsalt niisama − , ja siis tunnistasin endale, et mõnikord on parem, kui unistus jääbki unistuseks. Mul hakkas lihtsalt paduigav!”

Anu24 Anus on pauerit ikka väga palju rohkem, kui tema vanuseklassi normatiivid ette näevad. Ta teeb täiskohaga tööd Elu24 peatoimetajana, istub tüsedate tantsijate saate žüriis, veab koos Ženja Fokiniga stiilipäevikut. No ja otse loomulikult suhtleb, irriteerib ja figureerib hinge tõmbamata.

Ta teeb oma peatoimetajatööd sellise himu ja ihaga, mis muudab kõrvaltvaatajad isegi veidi ettevaatlikuks. Töönarkomaan? „Jah, ma istun iga päev toimetuse laua taga,” ennetab Anu mu küsimust. „Kirjutan lugusid, trein nuppe, aga ei pane neile tihtipeale oma nime alla, sest siis võtavad inimesed seda Saagimi-koefitsiendiga ja nende tähelepanu hajub lugudelt minu persoonile. Mulle kogu see internetimaailm tohutult meeldib – tunnen ennast seal nagu kala vees! Pealegi, ma saan olla ägedam ja julgem ja kindlasti väga palju kiirem kui ajakirjas. Võin käigu pealt asju muuta ja ümber teha, kui vaid vajadus tekib.” Anu ei varjagi, et läks pärast ajakirja Just! portaali tööle päris suure

Aastatega olen muutunud kinnisemaks. eelarvamusega. Samas on ta tänulik­ iseendale (oma riskijulguse eest) ja saatusele (pakutud võimaluse eest), sest kui Anu ja internet üles rivistada ning neid omavahel võrrelda, leidub nii mõndagi sarnast: mõlemad kompavad piire, on veidi pealiskaudsed, kuraasikad ja kohati äkilised. Anu suurim hirm puudutas esialgu töö tehnilist poolt: kas ta on võimeline õppima ja aru saama mõistete, võtete ja vidinate rägastikust, mis uue tööga kaasnevad? „Jube kiiresti elasin sisse,” on peatoimetaja hääles kuulda uhkusenooti. „Ise pildistan, panen üles, mõnikord torman nädalavahetuselgi toimetusse, et näiteks mõni esika pealkiri välja vahetada või hunnik pildigaleriisid üles laadida. Mul pole vaja ei Facebooki ega Twitterit, sest Elu24 kajastabki minu elu. Milleks duubeldada?”

Anu karjäär iseseisva tööinimesena­ pole pikem kui kümme aastat. Enne seda töötas ta Ratiate perefirmas ja oli sisuliselt abikaasa käepikendus. Ega Anu professionaalne seljasirutus­ Risto­mattit õnnelikuks ei teinud, aga kui naine kangekaelselt oma joru ajas, et talle pakutakse Eestis võimalust ­ennast proovile panna ja ka keegi olla, andis mees lõpuks järele. Mööndustega. „Meie kokkuleppe hind on see, et ma pean ise toime tulema,” tunnistab Anu. „Jube palju on mehi, kes siis, kui naine pead tõstab, raiuvad nagu rauda,­et hakkama saamine on vaid naise illusioon ja varsti on ta põlvili.­ Võib-olla see tõesti läheb mõnikord nii, aga minu siiras soovitus noortele naistele on küll ennast katsetada. Sain ise pikalt liugu lasta, elada lillelapse­ elu, reisida ja kulutada, aga sellest kõigest saab ühel päeval kõrini. Tuleb keegi olla ja midagi teha, mitte silmaklapid peas oma meest assisteerida.”

Kirjutamata elulooraamat Anu elust saaks seiklusjutu iga kell. Psühholoogilise romaaniga läheks aga keeruliseks, sest kangelanna keeldub halbu asju mäletamast. Samuti hävitab ta aju kõvakettalt vaenlaste nimed ja pahateod. „Minu unustamisoskus on lihtsalt­ geniaalne,” tunneb Anu oma eripära­ üle uhkust. „Näen seltskonnas inimest, kellega mul on olnud suur konflikt. Tean, et on olnud, järelikult – vaenlane! Aga miks ta on vastik inimene, miks vaenlane, seda ma lihtsalt­ ei suuda meenutada! Selles mõttes olen tõesti päikeseinimene, et mingit vana vaenu tiksutada ja eilses päevas­ sorkida – ei-ei-ei! Aastatega olen muutunud kinnisemaks, ei räägi sõbrannadelegi kõiki asju, sest mulle ei meeldi, kui nad viie-kuue aasta taguseid sündmusi üles kaevavad ja mulle meelde tuletavad. Või mingeid minu vanu meessuhteid lahkama hakkavad.” Seda võib Anule peale vaadates uskuda küll, et pigem eelistab ta, sarved­ ees ja küüned püsti, minna ning arusaamatused ära klaarida, kui lasta neil aastate kaupa vinduda. Kuigi bra-

aprill/mai 2012

15


persoon

vuuritari ümbritseb nii tihe pilv kuulujutte ja klatši, et taevast tema ümber selgeks puhuda ei jaksa ka kõige vingem klaarija. Anu ise liigub selles vines ülima professionaalsusega, aga kuidas talub kuulsa, et mitte öelda kurikuulsa ema poja rolli Robin? Kõik need lõputud küsimused piimavannide, ema armuafääride ja kindlasti ka isa kohta? Anu ei väärata, tõstab vaid kiirelt oma rohelise pilgu ja kinnitab – kõik olevat kontrolli all. Sest seda viga ta ometi ei tee, et jätaks tähtsad niidiotsad õhku rippuma ja Robini isa asjus teadmatusse. Veel on kindel, et Anule kõige lähedasemate inimeste ring – ema, õde, poeg ja mõned sõbrad – on hoitud ja hoolitsetud anulikult ülevoolaval moel. Hiljuti tormas ta juba varakoidikul ema sünnipäevale, kaasas peened šampanjad ja mitu torti, et külalised, kes päeva jooksul ema juurde sisse astuvad, millestki puudust ei tunneks. Esimese poole tunniga oli pidu püsti ja tütrel kevad südames. Aga Anu armsad peavad ka jaksama ja jõudma temaga sammu pidada. Kui ema palub vabandust, et ei julge liuväljal seda või teist piruetti teha ja

16

aprill/mai 2012

toob põhjenduseks vanuse, siis paneb see tütre silmi pööritama. „Mis tähendab „Vaata, kui vana ma olen!”? Kas Tina Turner või Joan Collins ohib ja kurdab oma vanuse üle? Mitte iial! Sellist juttugi ei ole!” Anu on trühvlitega pikitud musta­ riisi müüri poolenisti lammutanud. Ülejäänu sõidab kööki tagasi, saateks

vabandused, et endast rääkimine olevat nagu pikk psühhoteraapiaseanss, mille käigus võib isu sootuks kaduda­ ja toit külmaks minna. Me jätame sõbralikult hüvasti, aga mina ei saa kahjuks lõpuni aru, kui lähedale olen ma pääsenud või kui kaugele jäänud sellest naisest, kelle kohta on peaaegu igal Eesti inimesel oma arvamus.

ANU SAAGIMI eelistused SÖÖGIKOHT. Ma söön pigem silmade kui suuga. Seega peab mind ahvatlev söögikoht olema valgusküllane, avar ja seal peab olema muljetavaldav veinivalik. Seega nurrun näiteks meelsasti Pegasuse pehmetel sohvadel. Keeldun seda kohta uue nimega Fish&Wine kutsumast. Õnneks pole ka Pegasuse silti maja fassaadilt maha kistud. OSTLEMISPAIK. Toetun kogu oma võluva kehaga Eesti stilistide armeele. Mul pole piinlik laenutada neilt rõivaid üheks õhtuks ja kui miski väga meeldib, nuiata soodsa hinnaga endale päriseks. Vaba aja veetmise koht. Olen kino- ja teatrifriik. Aga selline spontaanne. Kinno võin hüpata nagu kohvipoodi kell kaks päeval ja kui teatrituhin peale tuleb, siis käin kas või igal õhtul, nädal aega jutti ja vaatan meelsasti nii hitte kui ka saasta. Saan rahulduse teiste elust pajatavatest jantidest.


LUUBI ALL

Millest sa elad ja hingad Mida suurem linn, seda suurem saastatus – oma osa annavad sellesse nii elanike hulk, liiklus kui ka linna geograafiline asend. Millist õhku hingab tallinlane, millist vett ta joob ja millistel tänavatel tuleks liigelda kõrvaklapid peas? Tekst: Kertu Jukkum, Ille Grün-Ots Pildid: Eerik Kändler

V

älisõhk on meie elukeskkonnas oluline tegur, mis mõjutab igaühe tervist. Kui näiteks toidu poole pealt saab inimene ise valikuid teha hinna, maitse või tervislikkuse põhjal, siis õhk on ühes piirkonnas elavate inimeste kopsudele üks ja sama. Siiski saame end saastunud õhu eest säästa ühel ja teisel moel. Siinkohal ei tule juttu mõnda­ väiksemasse-vaiksemasse Eesti linna kolimisest, sest näiteks Tartus on Emajõe ürgorus paiknemise tõttu talvisel ja varakevadisel ajal õhusaaste tase kõrgemgi kui Tallinnas. Pealinna selge eelis on mere lähedus, mis soodustab otseselt saaste hajumist.

Aastaaegade vaheldumine Halb õhukvaliteet oleneb küllaltki palju aastaajast ja linna piirkonnast. „Kesklinnas on üldiselt aasta läbi suhteliselt kõrge saastetase,” nendib Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juht Erik Teinemaa. Kesklinna kandis sõltub saastetase­ liiklusest, sellest tingituna on näiteks varahommikul ja nädalavahetusel saastetasemed märksa madalamad kui tipptundidel. Kevaditi 18

aprill/mai 2012

mõjutavad õhukvaliteeti tänavatolm ja naastrehvidega autod, mis teekatet kulutavad. Saastatud õhust pole pääsu ka teiste linnaosade elanikel. Aedlinnades on talvisel ja varakevadisel ajal saastetasemed kõrgemadki kui kesklinnas – seda põhjustab ahjude kütmine. „Ahjude korstnad on madalad, köetakse ühel ajal (külm ilm, õhtu ja/või hommik enne või pärast tööd), põlemisprotsess ei ole vanade ahjude puhul kõige efektiivsem, mõned inimesed kipuvad ahjudes ka prügi põletama,” loetleb Teinemaa põhjuseid. Varakevadel esineb sageli selline ilmastikunähtus nagu temperatuuriinversioon, kus maapinna lähedal on õhk jahedam kui kõrgemal – külm õhk üles tõusta ei saa ning samuti ei saa maapinnalähedases kihis (autod, eramute korstnad) tekkiv saaste hajuda. „Nii on õhtusel ajal näiteks Nõmmel või Pirital jalutades raske hingata, kuna õhk on kütmisest paks,” toob Teinemaa näite. Suviti õhukvaliteediga suuremat muret pole, sest hajumistingimused on head, maju ei köeta ja liiklus on tavapärasest hõredam. Sügiseti aga sajab tihti vihma, mis nii-öelda peseb õhu puhtaks ja muudab saastetasemed madalamaks.


LUUBI ALL

Linnainimene elab vähem Soome ja Rootsi suuremates linnades on suurim probleem liiklusest tingitud peened aineosakesed, mille tasemed kipuvad eriti kevadisel ajal üle piirväärtuse tõusma. Õhusaaste pole mitte ainult ebameeldiv sisse hingata, vaid see mõjutab ka tervist, ärritades silmi, ülemisi hingamisteid ja kopse. Samuti on viimased uuringud kinnitanud seost saastatud õhu ja südamehaiguste vahel. Hulga negatiivsema mõjuga on aga õhus leiduvad peened osakesed, mis läbivad ninaõõne ja kurgu ning jõuavad kopsudesse. Ülipeened osakesed võivad tungida otse vereringesse ning kahjustada inimese tervist pikka aega. Sellest tulenevalt elab linnainimene

Viimastel aastatel on märgata õhu kvaliteedi paranemist. keskmiselt vähem kui maainimene, kelle sissehingatav õhk on puhtam. 2007. aastal tehtud uuringust selgus, et tallinlane elab keskmiselt kaheksa kuud vähem kui linnast väljas elav inimene ainuüksi suurlinna suurema õhusaaste taseme tõttu. Siiski on Erik Teinemaa sõnul viimaste aastate jooksul märgata õhukvaliteedi paranemist. Osaliselt mõjutas seda masu, mille tagajärjel liikluskoormus kahanes, vähendades saastetasemeid eriti kesklinnas. Eelmisel aastal oli mõnede saasteainete vallas jälle märgata kerget tõusutendentsi. Samas on peente osakeste tasemed õhus jätkuvalt langenud. „Üheseid põhjuseid muutustele ei oska hetkel välja tuua,” nentis Teinemaa. Positiivset mõju avaldab kindlasti linlaste autopargi pidev uuenemine – heitkogused auto kohta erinevad sõltuvalt emissiooniklassist lausa mitu korda. Eriti tugevalt saastavad õhku vanemad diiselmootoriga autod, bussid ja raskeveokid. Iga linnaelanik saab aga üht-teist iseenda säästmiseks ära teha. Näiteks soovitab Erik Teinemaa võimaluse korral vältida jala käies suure liikluskoormusega tänavaid. Lastega ei ole kindlasti sobilik kaua jalutada linnasiseste suurte teede ääres. Ka tervisejooksu tehes või rattaga sõites võiks magistraale vältida. Ning kesklinna piirkonna elanikel tasub aknad sootuks kinni hoida, sest sealne õhk on tuulutamiseks ebasobiv.

aprill/mai 2012

19


LUUBI ALL

„Ise saab õhu kvaliteeti tagada sellega, et koduahjus ei põletataks prügi, kasutatakse alati kuivi puid, ahjud-korstnad on hooldatud jms,” loetleb Erik Teinemaa võimalusi. Samuti tasub liigelda vähem autoga ja seda eriti tipptundidel kesklinnas, et vähendada üldist liikluskoormust.

Tallinna vesi on hea „Joo kraanivett!” kutsub üles põhiosa pealinlastest veega varustav Tallinna Vesi, kes toimetab linnakodanikele päevas ligikaudu 70 miljonit liitrit joogivett. Firma kinnitab, et joogivee kvaliteet Tallinnas on väga hea ning kraanivesi sobib suurepäraselt janu kustutamiseks – vee kvaliteedinäitajad on läbi aegade parimad ja võrreldavad joogivee kvaliteediga Lääne-Euroopas. 2011. aasta jooksul tarbijate­ kraanidest võetud ligi 2000 veeproovist ei vastanud joogivee kvaliteedinõuetele vaid ­kaheksa.

20

aprill/mai 2012

ASi Tallinna Vesi kommunikatsioonijuht Mariliis Topp täpsustab, et numbriliselt vastas Tallinna Vee tarbijate kraanidest mullu võetud veeproovidest 99,66% esitatud nõuetele. Näiteks 2001. aastal olid nõuetekohased vaid umbes 61% proovidest ehk piltlikult väljendudes kaks klaasi kolmest. „Praegu jääb näitaja alla saja protsendi põhjusel, et mõnel pool mõjutab kvaliteeti torustik või tehtud remont, mille tulemusena vees tõuseb hägusus või raua tase,” selgitab Topp. Kui võtta linnaosade kaupa, siis päris ühesugune vesi ei ole. „Linnaositi erineb vee kvaliteet olenevalt sellest, kas piirkond on pinnavõi põhjaveetoitel. Üle 90% Tallinna elanikest (Kesklinn, Lasnamäe, Mustamäe, Põhja-Tallinn, Kristiine, Haabersti) saavad oma joogi­ vee Ülemiste veepuhastusjaamast ehk siis pinnaveest, ülejäänud aga piirkondlikest puurkaevupumplatest (Nõmme, Pirita, Merivälja). Nii pinna- kui ka puurkaevuveele kehtivad ühesugused nõuded ja mõlemad on vii-


LUUBI ALL

dud vastavusse kehtivate nõuetega,” täpsustab kommunikatsioonijuht. Linlaste vee kvaliteeti kontrollib ka Terviseamet ning ka nende kinnitusel ei ole meie joogivees haigustekitavaid mikroorganisme ega tervisele kahjulikke keemilisi ühendeid.

Vesi ei pane helendama Tallinna Vee kommunikatsioonijuht Mari­ liis Topp nendib, et nii Tallinna pinna- kui ka põhjavees leidub radioaktiivseid aineid - looduslikke radionukliide. Piirkondades, mis saavad joogivee pinnaveest ehk Ülemiste järvest (Kesklinn, Lasnamäe, Mustamäe, PõhjaTallinn, Kristiine, Haabersti), on looduslike radionukliidide sisaldus väga madal. Seal, kus kasutatakse põhjavett (Nõmme, Maardu, Saue, Tiskre, Pillado, Pirita, Merivälja ja Pärnamäe), on nende sisaldus kõrgem, ületades kehtestatud väärtusi mõnel pool 2–4 korda. Põhjuseks see, et erinevad puurkaevud ammutavad vett erinevatest veekihtidest. Efektiivdoosi alanda­ miseks segatakse eri kihtidest saadavat vett omavahel. Terviseameti andmeil moodustab põhjavesi kogu Tallinna võrku antavast veest umbes 10% ning seda tarbitakse Nõmme, Piri-

ta, Merivälja, Kloostrimetsa, Mähe ja Kakumäe kandis ning Raku-Raudalu piirkonnas. Praktikas aga ei ole ühegi linlase kraanist­ tulev vesi tervisele ohtlik. Topi sõnul tegi ­Terviseamet koostöös Kiirguskeskusega 2010. aastal riskianalüüsi, et hinnata radioaktiivsusest tulenevat mõju vee kasutajatele. Analüüsiti Nõmme, Maardu, Saue, Tiskre, Pillado, Pirita, Merivälja, Pärnamäe ja Keila puurkaevude joogivett ja jõuti järeldusele, et vee radionukliidide sisaldusest tulenev tervisekahjustus on vähetõenäoline. Samas soovitab Terviseamet ettevaatuse mõttes nendes piirkondades kasutada imikute toidusegude valmistamisel pudelivett.

Müra teeb liiga Müra on linnakeskkonnas möödapääsmatu­ nähtus, kuid mõistagi otsitakse pidevalt viise,­ kuidas selle mõju vähendada. Tallinnas on tihe­da liiklusega tänavatel müratasemed kõrged ja ületavad mitmes kohas välismüra­ piirtase­meid. Äsja valmis linna kohta uus müra­uuring, mida saab (ja tasub!) lugeda aadressil www.tallinn.ee/est/g3402s59564.

aprill/mai 2012

21


LUUBI ALL

Tallinna lärmirikkamad tänavad on mõistagi need, mida mööda kulgeb tihedaim liiklus: Paldiski mnt, Narva mnt, Vabaduse pst, Pärnu mnt, Tammsaare tee jmt. Olulisemad müravähendajad linnas on mürakaitseekraanid, kiiruspiirangud, sh raskeliikluspiirangud ning lennupiirangud. Pealinna müratõrjujaist tuntuim on 322 m pikkune võimas betoon­ ekraan Pärnu maanteel Järvel, aga väiksemaid puitekraane leidub ka mujal linnas. Need aita­ vad maapinnal ja kuni kahe meetri kõrgusel leviva müra vastu, kuid kõrgemate korruste puhul pole neist suurt abi.

Kõige suurem müraallikas linnas ongi auto­liiklus. Selle müratsoonis elavate inimeste arv Tallinnas ulatub üle 270 000, kuna mitme­korruselised elumajad on peamiselt ehitatud tiheda liiklusega tänavate äärde. Teiste allikate poolt põhjustatud müra tsoonide mõjualasse jääb alla 15 000 linlase. Kuivõrd on müra suurenenud võrreldes 2006. aastal tehtud sarnase uuringuga, on raske öelda, kuna kasutati erinevat metoodikat ning uues uuringus kaasati ka rohkem tänavaid, mis suurendab müratsoonis viibivate inimeste arvu. Samuti on vahepeal välja­ehitatud mitmed uued liiklussõlmed, mis muudavad liiklusmüra. Siiski võib öelda, et auto­ liiklusmüra mõjutsoonis on inimeste hulk märgatavalt kasvanud, samuti tööstusmüra­ tsoonis, samas kui raudteemüra on tunduvalt­ vähenenud. Lennuliiklus on Tallinnas aga võrreldes muu maailma mastaapidega nii väike, et selle müra arvestatavat kahju ei tekita. Rõõmsa tulevikumuusikana kõlab Tallinna jaoks uute trammide, elektrirongide ja diiselreisirongide soetamine aastail 2014–2015, mis muudab mürataset praegusega võrreldes märksa vaiksemaks. Samuti valmivad lähiaastail uued tänavad, mis jagavad liiklust ümber – Haabersti, Ülemiste ja Russalka ristmikud.

Tunnustatud Marbella Clubi restoran Tallinna vanalinnas Modernne Euroopa köök gurmeerestoranis M.C Grill

Avatud iga päev 12–23 Pühavaimu 13/15, Tallinn 10123 tel 699 7780, sales@schlossle-hotels.com

22

aprill/mai 2012

www.schlossle-hotels.com


Loovjuhi loov päev Reklaamiagentuuri Idea loovjuht Andres Siem suhtub väga loovalt oma töösse, päevategemistesse ja kulinaarsetesse eksperimentidesse. Aga mitte kunagi oma tööpäeva. „Mulle meeldib, kui tööl on kõik planeeritud,” tunnistab Siem. Tekst: Iiris Saar Fotod: Jelena Rudi

7.40 8.00

Kell heliseb esimest korda. Lükkan seda kaks korda edasi − väike hommikune traditsioon.

Hüppan voodist välja. Meie Norfolki terjer Alfie ütleb tere hommikust. Alfie on super koer, südamlik, võrratu iseloomuga. Saab augustis kuueaastaseks. Hommikul käib koeraga väljas minu elukaaslane. Niikaua, kui nemad on õues, käin mina kähku duši all. Enne veel lülitan sisse teleka. Tegemiste taustaks vaatan ja kuulan „Terevisiooni”. aprill/mai 2012

23


9.00

Jõuan tööle. Mul on minu arvates kontori kõige parem koht − taga nurgas, ümbritsetud kahe aknaga. Palju valgust tekitab väga hea atmosfääri. Käivitan arvuti, vaatan oma päevaplaani, koosolekuid ja kohtumisi. Mulle meeldib, kui kõik on täiuslikult planeeritud.

8.30

Ma pole siiani ära õppinud hommikusöögi söömist. Olen üritanud end mitmeid kordi sellega harjutada, väikeste juustutükikestega või puuviljadega, aga pole seda kunagi selgeks saanud. Minu hommikusöök ongi seetõttu klaas vett ja tass head kohvi piimaga. Meil on koduaknast väga ilus vaade Toompeale. Joon kohvi aknast välja vaadates.

8.38

Kastan lilled ja lahkun kodust. Kontorisse Maakri tänavale minekuks kulub täpselt 22 minutit. Jalutan läbi vanalinna ja räägin telefonitsi emaga. Meil on tekkinud traditsioon, et paaril hommikul tööle jalutades räägime temaga perekondlikest uudistest ja tegemistest. Täna oli teemaks nädalavahetuse reis Hiiumaale. Kui ma emaga ei räägi, siis mõtlen tööasjadele. Tihti tuleb just kõndides mõni hea idee.

11.00

Esitame Laima turundusjuhile animeeritud telereklaami. Tema kommentaarid olid inspireerivad: „Super! Teilt poleks vähemat oodanudki!” Sellised hetked annavad tohutult jõudu.

9.05

Võtan tassi kohvi ja lähen koosolekule. Ma olen väga hommikuinimene. Tahan kohe tööle hakata, kui kohale jõuan, sisseelamiseks ma aega ei vaja. Täna on majasisene koosolek, teemaks loovmeeskonna mahud ja tööd, mis on prioriteedid ja kas kõik on ikka õnnelikud. Ma ei mäleta, et mul oleks lapsena unistuste amet olnud, ülikooli suhtekorraldust õppima läksin pigem n-ö lambist kui suurest kirest ameti vastu. Seitse aastat tagasi tahtsin Eestist ära, sõitsin aastaks Londonisse. Kuu elasin niisama, siis otsustasin tööd otsida. Panin pressitud ülikonna selga ja seadsin sammud Bond Streetile, kus paar kilomeetrit luksusbrändide esinduspoode. Gucci poe juhatajaga saime kohe jutule ning järgmisel päeval ma seal töötasingi. Ma olin müüja, aga samas hoidsin silma peal ka poe üldisel muljel. Naastes kuulsin sõbra käest, et Idea otsib kedagi. Tollal ma ei teadnud täpselt, mida copywriter täpselt tegema peab, aga tänaseks olen töötanud Ideas juba kuus aastat. Viimase aasta ja paar kuud loovjuhina. Ma olen väga rahul.

9.30

Hakkan mõtlema uue kampaania peale. Minu põhikliendid on Laima, RMK, Liviko, Partnerkaart, Sotka, Asko jt. Panen klapid pähe ja süüvin poolteiseks tunniks müstilistesse reklaamisfääridesse. Viimased kaks kuud olen inspiratsiooni saanud Austraalia bändilt PNAU.

12.00

Kuna ma ei söö hommikusööki, siis iga päev täpselt samal kellaajal lähen lõunale. Kõik kolleegid teavad seda ja selleks ajaks mingeid ülesandeid ega koosolekuid ei märgita. Käin kolleegide või sõpradega lõunatamas enamasti Tornimäe Mamos. Ma ei võta kunagi kodusööki kaasa, sest ma ei taha ette teada, mida ma söön. Mulle meeldivad üllatused. Täna sõin kalasalatit. Üllatusüllatus.

24

aprill/mai 2012


argipäev

13.00 13.15

Teen veerandtunnise siesta. Sirvin ajakirju ja ajalehti.

Paneme tiimiga kokku Kuldmuna reklaamiauhinnale esitatavad tööd. Loodame parimat.

13.30

Mõtlen taas uue kampaania peale. Teinekord tulevad ideed kergelt, vahel jälle, kui mõte kinni jookseb, panen selle töö kõrvale ja hakkan mõne muu asjaga tegelema. Hiljem tulen kampaania juurde tagasi.

14.00 19.00

Lõpetan trenni ja jalutan läbi Kaubamaja toiduosakonna koju. Paar korda nädalas käin sõpradega väljas söömas, minu argipäevalemmikuteks on restoran Moon, Kukeke ja F-hoone. Aga täna sööme kodus. Mulle väga meeldib üks Kaubamaja kalaleti müüja. Ta oskab värsket kala soovitada ja on ülisõbralik.

Teen tööst kümneminutilise mõttepausi. Käin internetis antiigipoes vaatamas juba varem välja vaadatud vitriinkappi. Ma olen otsinud aasta otsa õiget. Pole. Kaks nädalat tagasi leidsingi peaaegu ideaalse. Praegu on see pruun, aga ideaalis tahan selle mustaks värvida. Ma väga armastan sellist tööd ise teha.

16.00–18.00

Kohtumine koostööpartneriga. Arutame, kas teha päeva- või öövõte, millal, kus ja mida filmida. Eelmisel nädalal oli öövõte. Tööpäev kestis 24 tundi järjest. See polnud hullu midagi, hea tiimiga on luksus koos töötada. Järgmine päev magasin viieni.

18.15

Swissôteli 11. korrusel on väike privaatne spordiklubi. Teen seal tunnikese spinningut, aerutamist ja niisama sulistamist.

19.30

Kodus võtab mind esimesena vastu Alfie. Ta tervitab soojalt ja rõõmsalt – musitab mind põsele. Me räägime kiiresti oma päevast ning lähme pooleks tunniks välja jalutama.

20.00

Hakkan süüa tegema. Täna on menüüs kala ja röstitud köögiviljad. Koju jõudes olen ma näljast peaaegu surnud. Paprikat tükeldades söön pool käigupealt ära või teen kiirelt banaani-mustika smuuti. Panen terve valge kala grillima ning pistan paprika ja sibula maitseainetega ahju küpsema.

20.30

Valge vein avaneb kui imeväel ja laud saab katte. Ma ei hakka kunagi üksi sööma, vaid ootan elukaaslase ära. Minu arvates on koos söömine väga oluline.

21.00

Laon mustad nõud masinasse ja siis vaatame filme. Ma olen väga suur filmisõber, vaatan kõike draamast dokumentaalideni. Täna on filmimenüüs „Häbi” ja sarja „Mad Men” 5. hooaeg.

00.00 00.10

Lähen pessu. Ütlen head ööd ja poen teki alla.

Enne uinumist loen veel natuke. Kuigi ma pole e-raamatute vastane − olen neid ka omajagu ostnud −, on paberraamatut käes hoida teistsugune tunne. Natuke nagu... õigem tunne. E-raamatuga saab raamat enne läbi, kui ma selleks valmis olen. Kaua ma lugeda ei suuda, tihti jään magama, raamat püsti käes. Ma olen väga hea ja sügav magaja. Magan hommikuni ja vaatan unenägusid. aprill/mai 2012

25


Oi, külad, oi, kõrtsid Algava õllehooaja eel tegi Pulss tiiru pealinna pubides, et välja selgitada, kus ühendatakse kõige paremini püha kolmainsus: hea õlu, hea toit ja hea teenindus.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9. Tekst ja fotod: Pulss

1.

26

aprill/mai 2012


K Pulsi lemmikud 1. Põrgu Kui põrgutee olla sillutatud heade kavatsustega, siis Niguliste kiriku taha peidetud Põrgusse sisenemist (ja veel rohkem hiljem väljumist) raskendab keldritrepp, mis on hullem kui Tehvandi tõus. Põrgu menüü on napp, vaid suupistete nimekirjast leiab kümmekond rooga, suppe-salateid-pearoogasid on kokku umbes samapalju. Road on kõrtsilikult lihtsad, kuid kvaliteetsest toorainest ja suurepärased. Pulsi lemmikud on oivaline veise sisefilee ning lamba hakk-kotlett (mille soovitud küpsusastme küsib teenindaja hoolikalt üle). Mis puutub õllevalikusse, siis ainuüksi Saaremaa Pihtla taluõlle pakkumise eest väärivad kõrtsipidajad kuldset humalapärga. Kohalikest pruulijatest on esindatud ka Sillamäe, Karksi ja Viru õlletööstused. Väljamaiste rüübete nimekiri on pikk ja pädev. Kõik see pluss asjatundlik teenindus ja kõlaritest kostev Eesti rokiklassika teevad Põrgust ühe parima Tallinna kõrtsu. Kui see trepp ainult nii järsk ei oleks…

2. Drink Baar & Grill Drink Baar on koht, kus sai alguse torm õlleklaasis. Või siis õlleärkamine. Kõrtsi ning selle kõrval asuva õlle- ja siidripoe britist omanik on üks hääle­ kamatest õllekultuuri edendajatest ning väikestviisi ka kahe siinset turgu valitseva hiiu jalgealuse õõnestaja. Nimelt Drinki kaudu on meile jõudnud maailmas kõrgelt hinnatud pruulijate Brewdogi ja Mikkelleri toodang, ka põhjanaabrite Huvila ja samuti teiste maaletoodud kvaliteetõlled. Drink Baar on ehe Inglise pubi, õdus ja koduselt

test

ui saabusid kapitalism, vabadus ja konverteeritav valuuta, mis tõid otsekui kolm idamaa tarka meile friikartulid, „päris” ketšupi ja välismaa purgiõlle, kadusid õllesaalid, -baarid ja kõrtsid, lihtlabastest püstijalaõllekatest rääkimata. Ei olnud enam nii peen. Asemele asusid pubid ja polnud üldsegi tähtis, kas sisu vastas britipärasele sildile või mitte. Mõni oli Iiri, mõni niisama pubi ja mõni oli saksapärane Bierstube. Vähesed elasid need ajad üle, kuid ega nende koht täitmata jäänud. Aga Tallinnas on kindlad kaks asja: ei saa ealeski valmis see linn ja õlut voolab iga ilmaga. Heledat, tumedat, head ja halba. Tegime tiiru Tallinna kesklinnas, et vaadata üle kohad, kus valitsevad õlu, küüslauguleivad ja oataldrikud.

väike. Viimane on ka kõrtsi peamine­ miinus, sest õhtuti võib tekkida prob­ leeme enda ja õlleklaasi laua või leti taha mahutamisega. Pakutavate õllede nimekiri koosneb sadakonnast nimetusest ja on tõenäolisuselt Eesti pikim ja parim. Drinki söök, sh valik Inglise klassikutest, on heal tasemel pubitoit ning fish&chips küllap linna suupäraseim. Kõrtsis korraldatavad püstjalakoomuski ja mälumängu õhtud on populaarsed. Drink on parim paik neile, kes soovivad oma arusaama õllemaailmast avardada.

3. Hell Hunt Ligi 20 aasta eest Tallinna esimese pubina uksed avanud Hell Hunt on pealinna kõrtsinduse legend, mis näinud paremaid, veel paremaid ning halvemaid ja veel halvemaid aegu. Korra isegi täiesti põhjas ära käinuna suutis Hunt siiski jalule tõusta ja saba sirgu ajada ning on nüüd sama elav kui kuldsetel aegadel. Õhkkond on olnud läbi aegade Hundi suurimaid plusse. Soojade ilmade saabudes laieneb kõrts ka üle tee Rohelisele turule, mis on sumedatel suveõhtutel äraütlemata mõnus paik. Hundi õllenimekiri on võimas, jäädes napilt alla vaid Drinkile. Hinnatase on mõistlik, eriti vanalinna kohta, ja menüü pikk. Hundi ainus nõrgem koht ongi köök, mille toodangule küll otseselt midagi ette heita pole, kuid pisut rohkem isikupära ja särtsu oleks palunud küll.

4. Clayhills Pikal tänaval asuva Clayhillsi võõra­ pärane nimi on tegelikult kohalik, pärit kaupmeestelt, kes avasid aastasadade eest samas majas Tallinna esimese pudupoe. Nüüd on samas kohas sama

nimega Tallinna esimene gastropubi. Viimane sõna tähendab, et toit on peaaegu nagu restoranis (aga mitte päris) ning hinnad pisut kõrgemad kui ilma gastrota pubides (aga samas soodsamad kui restoranis). Ning kes toidu kõrvale veini asemel õlut soovib, et pea taluma sommeljee tanniinist ja etteheitest tiinet pilku. Roogade hinna­tasemelt on Clayhills Pulsi pubi­ tuuri käigus kogetutest kõrgemaid, jäädes eelroogadel 5–9 ning pearoogadel 10–19 euro suurusjärku. Hinnakvaliteedi-portsu suuruse suhe on aga paigas. Põhimenüü hitt on käsitsi valmistatud sealiha-õunavorstid. Õllevalik on Clayhillsis hea ja ka geograafiliselt pädev. Kõrtsisaal on hubane, õhkkond samamoodi. Clayhills on hea kompromissvalik juhtudel, kus temake tahab restosse, tema aga paari kannu ja kas või silmanurgast telekast vutti piiluda.

Pole viga 5. Baieri kelder Kui paluda juhuslikul inimesel selgi­ tada, millisena ta kujutab ette üht õllekeldrit Saksamaal, siis tõenäoliselt kattub kirjeldus 95% ulatuses Baieri keldriga. Ja ega nad eksi. Baieri kelder on vaikselt tiksunud St. Barbara hotelli all, asudes küll kesklinnas, kuid samas kõrval kõrtsitajate tavatrajektooridest. Ja eks hotellide söögikohtadesse suhtuta tihtipeale ettevaatusega. Baieri keldri puhul oleks see aga tõsine viga! Kelder on massiivsete võlvide ja müüridega, täpselt nagu üks õllekelder­ olema peab. Toit on saksapäraselt

aprill/mai 2012

27


TEST

toekas, lihane ja hapukapsane ning portsud mehised. Ei midagi vapustavat, kuid kõik on aus. Sea poolkoodi või saksapäraste vorstide rammususele vastukaaluks on menüüs ka kergemaid uimelisi ja sulelisi. Õllevalik, mida troonib Paulaner, vajaks siiski pisut täiendamist ja ajakohastamist. Mõistlik valik inimesele, kes tahab õlut, korralikku kõhutäit ja samas vaiksemat õhkkonda.

6. Brewery Rahvasuu ütleb, et palju tahad, vähe saad. Brewery suhtes peab see täiega paika. Investeeritud on Brewerysse silmanähtavalt heldelt, alates sisustusest ja lõpetades söömavarustusega. Sellest tulenevalt on raske aru saada, millega tegu. On see mikropruulikoja õllekas, gastropubi, sohvabaar või restoran? Ja keldris olla ka vinoteek. Ilmselt adusid seda peataolekut ka kunded, miks muidu Köögikubjas appi kutsuti. Tundub, et Brewery hakkab­ nüüd pilvedelt laskuma: menüü läheb uuendamisele, lisandunud on soomlaste Laitila pruulikoja toodang, ka kokk on uus jne. Mis aga samas tähendab, et muutuste keerises kohta on vara hinnata. Proovitud burger oli samas nii hea, kui üks kotletisai olla saab. Hinnatase on enamasti normaalne, kuid nii mõnedki õlled (trapistid näiteks) on konkurentidega võrreldes kallid. Soovitame käia muidu muljetavaldav õllenimekiri kriitilise pilguga üle ning mitte keskenduda ühe hulgimüüja pakutule. Samuti oleks mõistlik nimetada ümber omapruulitud õllede peenutsevad nimed, sest praegu ei viita neis küll miski kohalikule päritolule.

Drink Bar on suurima õllevalikuga kõrts Tallinnas. Lisaks väljamaa õlledele pakub Drink ka omanimelist kohalikku kesvamärga.

28

aprill/mai 2012

7. Bayern Böhmen Keller / Dubliner Bayern Böhmen Keller on koos ülakorrusel paikneva Iiri pubi Dublineriga värskeimad lisandused Vana Villemi kõrtsiketti, mille lipulaevaks on klassik Karja Kelder. Mis tähendab, et Dubliner on kerge Iiri aktsendiga Karja Kelder ilma keldrita ning BBK kerge SaksaTšehhi aktsendiga Karja Kelder, mis asub... keldris. Sellest tulenevalt kattub mõlemas nii menüü kui ka õllevalik teiste Vana Villemi kõrtsidega üsna, nii et kui olete ühte sattunud, siis olete kõigis käinud. Samas on tase kõigis ühtlane ja korralik. Hinnad on mõistlikud, menüüd pikad ja korralikud, õllesuupisteid palju ning põhiroad on lihtsad ja tummised kõrtsitoidud. Ka õllevalikule pole suurt ette heita, kuigi väike värskendus ja sortimendi laiendamine koha aktsendist sõltuvalt tuleks rohkem kui kasuks. Kes tahab suminat, ohtralt õlut ja tõhusat kõhutäit vana kooli õllekas, siis need kohad passivad nagu nahkvest vuntside ja ruudulise särgiga.

8. Molly Malone Molly Malone, Hella Hundi järel üks vanimaid järjepidevalt tegutsenud Iiri kõrtse Tallinnas, on end sisse seadnud otse Raekoja platsi kõrval. Ingliskeelne seltskond on siin ka üsna domineeriv, kuid pigem heas mõttes. Õhtuti, eriti kui mängib hea bänd, on Molly melukas paik. Arvestades kõrtsi asupaika turistilõksude reas, on hinnatase mõistlik − menüü põhiroogade hinnad jäävad enamjaolt 4–7 euro vahemikku. Samas − mida maksad, seda ka saad. Nii meenutab üks vähestest Iiri-pä-

rastest roogadest – Iiri pada – sõltu­ valt vaatenurgast kas leemerohket ühepajatoitu või kopsakat supiportsu. Lambaliha on kartuli-kaali-kapsa seas napilt. Molly Malone’i õllevalik on keskmise pikkusega ja esinduslik, kuigi iirlane Guinness tunneb ennast selle Iiri kõrtsi õllerivis üpris üksikuna. Molly trump on viskivalik, mis ületab pealinna kõrtside keskmist taset, kuid iirlasi võiks ka siin rohkem olla.

Jätab soovida 9. St. Patrick’s Neljast Tallinna kesklinnas tegutsevast St. Patrick’si pubist efektseim on Suur-Karja tänava Pühapätriku kõrtsituba. Keskaegse elamu säilinud ja pubisaalis uhkelt eksponeeritud konstruktsioonid ja ehitusdetailid on piisav põhjus istuda maha, õlleklaas ligi ja arhitektuuripärandit uudistada. Paraku on see ka ainus, mida selle keti puhul kiitvalt esile tõsta. Keskpäevasel ajal ummistavad St. Patricks’i pubisid einestajad, magnetiks odavad, kuid samas pehmelt öeldes mitte just märkimisväärset maitseelamust pakkuvad lõunakomplektid. Pubide igapäevamenüüs on fantaasiat samapalju kui mulliveel kaloreid ja õllevalik üheülbane. Kes eelistavad kohalikku laiatarbeõlut ja peavad juustukattega sealiha gurmeeroaks, tunnevad end St. Patricks’i pubides kui hiir juustukeras. Ja aknasse kiigates võite veenduda, et neid on palju. Kui üks arhitektuurne erand välja jätta, on St. Patrick’s isikupäratus ehedal kujul. Väikeses asulas oleks mõne sellise kõrtsi olemasolu tänuväärne, kuid Tallinna kesklinnas pigem mitte.

Brewery trumbiks on omapruulitud õlled ja uhke sisekujundus.


maitsejaht

Vahtu­ löödud kokakunst

Viru tänavale − kohalikele orienteeritud restoran? Imelik oled või? Umbes nii võiks kõlada esmane reaktsioon teatele, et Viru tänaval on uksed avanud restoran Cru. Turistilõksudega palistatud piirkonnas ei kiputa eeldama tõsiseltvõetava söögikoha olemasolu. Aga Cru kavatseb oma riskijulgust tõestada! Tekst: Pulss Fotod: Cru restoran

30

aprill/mai 2012

J

uba restorani sissepääsu tuleb otsida − uks ei avane kutsuvalt tänavalt, vaid sisenema peab kangi alt – just sel eesmärgil, et tee söögikohta leiaksid eeskätt kunded, keda huvitab vastse restorani prantsusepärane köök, mitte võimas pihv suure õllega. Restoran on kujundatud võtmes, mis peaks sobima vana maja ajalooga: palju robustset puitu ja metalldetaile. Laudadel pole linu, mis annab märku, et väga peeneks siin ei minda. Silma torkavad laeni veiniriiulid ja laudu kaunistavad toekad keraamilised taldrikud, mis spetsiaalselt Crule tellitud. Kuigi restoran kannab veinitermini nime Cru, ei ole veinivalik seni veel restorani tugevamaid külgi. Suuremat tähelepanu teemale


maitsejaht

saab kogeda restorani kolmapäevastel õhtusöökidel, kus külalissommeljee pakub toidu kõrvale oma valikut veine. Kuid restoran tegeleb usinalt oma veinipoole tugevdamisega ja loodetavasti saab klient peatselt seda ka oma keelel tunda. Restorani peakokaks on seni Carmen Cateringi juhtinud Dmitri Haljukov. Kiitust pälvib kõigepealt lauale kantud koha­ peal küpsetatud puuvilja-marjaleib, millele üllatavaks pealiseks võib määrida muuhulgas ka praerasva. Cru eelroogade seas valitseb kalakallak ja kergemad linnuliharoad. Langustiinisupp spargliga (5 €) serveeritakse efektselt: kõigepealt saabub lauda taldrik supi tõhusamate koostisosadega (Islandi merivähitartar, krõbe peekon, toorjuust), millele ettekandja valab peale leeme. Supi intensiivne maitse võib mõnele sööjale liiga jõuline tunduda, kuid teisele olla samas veenvalt isikupärane. Linnumaksapasteet veinimarmelaadi, värskete trühvlite, näkileiva ja marjadega (7.50 €) on siidine suutäis, mis päris edukalt mängib välja foie gras’ asemiku rolli. Visuaalselt vahvalt mõjub punase kapsa vahust kaunistus, kuigi

oma kirbehapukalt maitselt ei sulandu ta päriselt seltskonda. Pearoogadest pälvivad tähelepanu restoranide menüüdes harva nähtav metslind (19 €) ja krõbe ahvenafilee (13 €). Metslind varieerub menüüs vastavalt sellele, mis peakoka tuttava jahimehe püssi ette jääb. Seekord pakuti näiteks püüd, mida täiendas vutirilett ehk pikalt rasvas küpsetatud ja seejärel hakitud lihast vorm. Püü filee oli mahlakas ja kergelt krõmps, millega mooritud vutt hästi kokku passis. Kala värskusele paneb Cru erilist rõhku, hankides vastpüütud kala Eestist ja Atlandi kala otsejoonelt kalaoksjonilt Hollandis, kust saak peaks jõudma restorani pannile 24 tunni jooksul. Äärmiselt värske ja ülemäära maitsestamata kala üle võib restoran tõesti uhke olla. Üldmuljelt sarnaneb Cru hoolitsetud, hea välimusega inimesega, kes räägib õiget ja intelligentset juttu, kuid milles paraku on liialdatud ilukõne ja vahuga. Sõna otseses mõttes vahtulöödud garneeringuid kogesime seekord ilmselgelt liiga palju. Nagu roogade komponentegi − iseenesest hõrk ahvenafilee pidi enda vahetus naabruses taluma liiga arvukalt lisandeid, alustades kapparitest ja lõpetades mandlilaastudega. Sama võib öelda rammusa šokolaadivahu kohta, mida täiendasid omakorda erinevad magusad lisandid ja pealekauba veel kaunistav vaht! Üks Inglise kasvatusega proua filmist „Parim hotell Indias” teatas oma kulinaarsete eelistuste kohta umbes nii, et ta ei söö ühtegi rooga, mille nime ta ei suuda välja hääldada. Cru puhul tõlgendades: ei saa lõpuni usaldada toitu, mille kirjeldusest jääb pärast menüü läbilugemist meelde vaevu veerand. Selgeid maitseid oli vähe! Samas selle eheda ja hea leidsime pärast „vahu” kõrvaldamist lõpuks ikka üles.

aprill/mai 2012

31


TOIT JA JOOK

Neh jääb Kevad tõi kaasa head uudised restorani Neh fännidele. Tänavu ei koligi see Põhjala maitsete kants suveks tagasi sünnikohta Pädastesse, vaid jääb püsivalt pealinna. Peakokk Pihel on kokku pannud uue kevadmenüü, kus kõrvuti vanade lemmikutega säravad värsked: päeva kala, röstitud tibu, graavitud jaanalinnufilee, astelpajuhüüve jpm. www.neh.ee

Nagu kodus küpsetatud Juustukuningad on kohal Enne ei olnud Tallinnas ekstra juustupoodi? Nüüd on! Poetäis väärikaid hollandlasi ootab gurmaane Rotermanni keskuse aatriumis. Hollandi-­ Eesti paar Erwin ja Merit Wassenaar pakuvad oma juustukaupluses üle poole­ saja sordi eri vanuses juuste, juustukõrvast, sobivaid veine ja juustuaksessuaare. Maikuus avatakse Juustukuningate järgmine pood Nõmme turul. www.juustukuningad.ee

„Põllumehe Lemmikleivaks 2012” valitud Poodiumi „Käsitööleib” on tegelikult väga pealinnakeskne. Seda küpsetatakse Tallinnas ja müüakse vaid Tallinna poodides. Algselt  gurmeeleivana tuntust kogunud küpsetis on pisitasa leidnud tee igapäevasele toidulauale − leib seisab keemiavabana kaua värske. Selle aasta algusest müüvad Poodiumi tooteid lisaks Stockmannile, Kaubamajale ja Rimi „Talu Toidab” osakonnale ka suuremad Selverid. Facebook/Poodiumi Leib

Kohe näha, et vanad sõbrad Antonio Carluccio, Gennardo Contaldo Kaks ablast itaallast Ajakirjade Kirjastus Kaks Itaalia vanameest, head sõpra, kes juba aastaid levitavad saapamaa toiduvaimu Londonis, saadeti kodumaale meelde tuletama kõiki häid maitseid. Nii kondasidki nad mööda oma kodutanumaid ja panid kirja kõik hea. Peale lihtsate retseptide saab raamatust lugeda Itaalia söögikultuurist, usust jpm. Contaldo on kuulsust kogunud ka kui Jamie Oliveri esimesi kokandusmentoreid.

Ehtne Eesti asi Vesta Reest Toit talust ja turult Minu köök

Kreeka Mustamäe moodi Maailma lõpus (täpsemalt Akadeemia tee 15a), ühes Mustamäe kontorihoones, pesitseb nüüd Kreeka restoran Kalimera. Koha omanikud ja kokk pole küll kreeklased, kuid tunnevad seda riiki hästi ja impordivad Eestisse sealseid toidukaupu. Hommikuti saab Kalimerast omletti, Kreeka pirukaid ja pannkooke, päeviti võib kontorirahvas lõunatada (sellestki menüüst leiab helleenide toitu), õhtuti aga pakutakse à la carte Kreeka toitu ja Kreeka veini, mida täiendavad ka mõned road mujalt Vahemere kandist. Nädalavahetuseti passib koht igati perelõunateks, lastele on mängunurk. Facebook/Restoran Kalimera

32

aprill/mai 2012

Vesta juba hätta ei jääks, kui toidupoed ühel päeval uksed suleks. Ta on mütanud aastaid oma suvekodus ja selgeks teinud kõik, millest oma maalapi ja heade naabrite olemasolul süüa teha. Raamat jaguneb osadeks toidu päritolupaiga järgi, olgu selleks siis karjaaed või järv, ning road valmivad võimalikult vähese poekraami abil.


MAIASMOKKADE ENTSÜKLOPEEDIA Pille Enden, Lia Virkus Võrratud koogid Kirglikule küpsetajale pole koogiraamatutest kunagi küll. Siin on teile riigi ühtedelt parematelt retseptimeistritelt üle saja võimaluse kätt harjutada. Maailma kõige lihtsamate kookide kõrvale antakse näpunäiteid ka näiteks mündimaitseliseks šokolaadikoogiks mustikatega, koogiteoks Guinnessiga ja peedikoogiks.

Hiina glämm Restorani Moon ja Kalasadama vahetus naabruses uues klaashoones avati Hiina teemaja ja restoran Cha Dao. Restoran paneb rõhku teekultuuri arendamisele – tellida saab spetsiaalse tseremoonia ja pakutakse tähelepanuväärset assortiid teedest. Glamuurse hiinaka toidumenüü hiilgab pikkuse ja keskmisest kõrgema hinnatasemega. www.chadao.ee

Õhtusöök kotist Mis meil täna söögiks on? Kes poodi jõuab? Kes kala roogib? Õhtusöök.ee annab vastuse kõigile neile tihtilugu tekkivatele küsimustele. Maitsev ja tervislik söömaaeg valmib veebisaidilt tellitud toidu abil ainult 30 minutiga. Tekst: Tiiu Narusk Fotod: Jelena Rudi

„Ütleme ausalt − tundsime ise selle teenuse järele vajadust,” tunnistavad projekti „Õhtusöök koju” eestvedajad Piret Piir ja Siret Liivamägi. „Oleme väga töised naised, aga õhtuti on vaja kiiresti ja hästi süüa teha. Peale aja on tihtilugu puudus ka retseptiideedest.” Nende veebisaidi õhtusöök.ee kaudu saab valida järgmiseks nädalaks õhtusöökide retseptid ja kuller toob vajalikud toiduained koos valmistamisjuhenditega pühapäeval kohale. Nii et argiõhtul pole muud, kui toit kärmelt valmis vaaritada − lihtne nagu lego. Kodus hõljuvad värsked toidulõhnad ning toidutegu juhendi abil on võimetekohane isegi teismelisele.

Pireti sõnul on retseptidega vaeva nähtud − ideid genereeritakse koostöös ajakirjaga Köök ja maitseid testitakse põhjalikult oma pere peal. Iganädalasest kuuest retseptist pooled on lapsesõbralikud ja pooled pakuvad pigem maitseelamust. Toorained on kvaliteetsed ja kui vähegi võimalik, siis kodumaised. Ikka selleni välja, et kui menüüs on kalasupp, püütakse hankida värsket kala põhjarannikult Jumindast. Õhtusöögi kokad teevad aeganõudvamad ja tüütumad ettevalmistused: keedavad puljongid ja kastmed, marineerivad lihad. Euroopas leidub sarnaseid teenusepakkujaid, aga enamasti tuuakse kliendile koju vaid retseptid ja toiduained. Õhtusöögi-naiste arvates jääb Eesti kliendile sellest väheks ning seepärast tehakse ka suur hulk ettevalmistusi nende eest ära. Moedisainer Ülle Pohjaheimo kasutab veebitoiduteenust mugavuse pärast: „Kui

lapsed kodunt lendasid, avastasin, et ma ei oska vähemale kui neljale süüa teha. Toitu kippus pidevalt üle jääma. Teiseks oli mulle liiga sisse harjunud poeskäimise rutiin, ikka lähed samade riiulite juurde ja valid samad koostisained. Õhtu­ söök teeb valikud minu eest ära: ühel päeval on supp, teisel liha. Sa teed head süüa ega pea süvenema. Isegi suuremate kokaoskusteta saab hästi hakkama.” Osa kliente jälle hindavad ajavõitu. „Ma tahan õhtul pärast tööd natuke lugeda, natuke lapsega rääkida – ma ei taha nii palju aega kulutada söögitegemisele,” põhjendab üks kunde. Argipäeva õhtusööki (E–N) saab tellida kuni neljapäeva südaööni, pühapäeval teevad profiköögis töötavad kokad ettevalmistustööd ja õhtul jõuab toidukott tellijani. Lisaks pakutakse veel teenust „Kokk koju” ja „Õhtusöök sõpradega”. Kui ees ootab tähtis sündmus, kuid endal ei ole mahti või soovi tervet päeva köögis veeta, teeb Õhtusöögi meeskond vajalikud ettevalmistused ja toidukott koos kokaga või ilma tuuakse sündmuspaika kohale.

aprill/mai 2012

33


tehnikauudised

• Sony jahib suuremat pilti Võimaldamaks kasutajale suuremat pilti, lõi Sony kokkupandava tahvelarvuti­ Tablet P. See käib lahti kui Nokia Communicator muiste, kuid klaviatuuri asemel on sealgi 5,5-tolline ekraan. Seadet saab kasutada e-raamatuna, kuna loob mulje, nagu loeksid päris raamatut, nostalgia­ riistana, kui tahad tunda ennast 90ndate ärimehena (Nokia Communicator!) või lihtsalt originaalse seadmena,­et veebis „tänapäeva asju” teha.

— Tour de France oma kodus Kuidas treenida maailma kuulsaimaks rattavõistluseks kodunt lahkumata? Istu sadulasse ja asu väntama, boksipeatused saad teha oma köögis. Veloergomeetrisse on programmeeritud kogu kuulsa Prantsuse rattatuuri rada. Eriliseks teeb seadme asjaolu, et tõusudel ja langustel muudab ratas peale vändakoormuse ka kallet ning sõidukogemus on väga ehe. Komplektist on puudu vaid šampanja ja austrid tuuri võitjale.

— Nutiprojektor Galaxy Beam Samsung viis ellu idee, et projektor võib olla väike ja selle saab peita muude seadmete, näiteks mobiiltelefoni­ sisse. Kui oled müügimees või muidu liikuv inimene, siis teeb see vidin su märsi mitu kilo kergemaks. Muidu täitsa tavaline Android-telefon, ei mingeid erilisi vingeid protsessoreid ega hiigelmälu. Tavaline tööriist helistamiseks ja slaidide kuvamiseks hämaramale kohvikuseinale resolutsiooniga 480 × 800.

— Robot küürib renne Kõik teavad, kui tüütu on sügiseti puhastada katuse servas asuvaid vihmaveerenne sügislehtedest ja okastest. Sobivat tööjõudugi napib – meie kultuuriruumis lapsi kasutada ei tohi, kuid õllekõhuga on mitme meetri kõrgusel jällegi eluohtlik turnida. Selle mure puhul pakub abi kuulsast ­koristusrobotite firmast iRobot pärit katuseklanija Looj. Ronid vaid korra üles, paned seadme paika ning edasi lihtsalt ootad, kuni ta pärast tööd sinu juurde tagasi sibab.

Asus PadFone on telefon, mis on tahvelarvuti, mis on sülearvuti. Moodsad nutitelefonid on võimsamad seadmed, kui veel äsja olid arvutid. Üldjuhul on nendes tublisti mälu ja äkiline protsessor, vaid ekraan on pisike, et taskusse mahtuda. Asus lõi tahvelarvuti, mille sisuks on nutitelefon ja mille saab klaviatuuri lisamisega muuta rüperaaliks. Muidu pistad tasku ja helistad, kui vaja, aga töö tegemiseks ühendad ta suure ekraaniga ja palun – vaata filme, kirjuta luuletusi või kola veebis. Android 4.0 (Ice Cream Sandwich) 4.3-tolline, 960×540 Super AMOLED-ekraan, mida katab Gorilla Glass 1,5 GHz dual-core Qualcomm protsessor 1 GB RAM mälu 8 MP kaamera

tehnikauudiseid vahendab

34

aprill/mai 2012

Tekst: Meelis Saaremäel Fotod: tootjafirmad

• Telefon-arvuti lõpuks kohal


Bowers & Wilkins

Mini Theatre Otsid väikest ja ilusat kõlarikomplekti, mis suudaks esitada kinosaaliga võrreldavat heli? Siin see on! MT-60D on B&W palju auhindu võitnud Mini Theatre kõlarikomplektide sarja tuliuus mudel. Kompaktne ja tagasihoidlik välimus peidab endas võimet täita ruum rikkaliku ja detailirohke heliga, mis muudab muusika, filmide ja mängude nautimise põnevamaks kui kunagi varem! Kõige selle taga on legendaarsete inglise helimeistrite aastakümnete pikkune arendustöö, mille ilmekateks näideteks on lisaks MT-60D süsteemile ka Nautilus ja Diamond-seeria kõlarid ning Zeppelin muusikakeskused.

www.bowers-wilkins.com Kauplus-salong: WW Passaaž, Aia 3, Tallinn info@valiheli.ee Tel: +372 53402492


tehnikauudised

• Multiratas Hondal on valmimas ratas U3-X, mis liigub igas suunas. Esmapilgul tundub, et tegemist on üherattalise seadmega, kuid tegelikult on rattaid palju rohkem ja nendega saab liikuda ka paremalevasakule. Nagu Segway, hoiab ka see sõiduvahend juhi püsti ning liigutab teda vaid suundades, kuhu sõitja soovib.

— Teemantidega rüperaalikate Ümbristefirma CoverBee esitles hiljuti uut toodet − teemantidega kotti, mille disainimisel on kasutatud suisa 8800 kalliskivi. Nende kõigiga käib kaasas vastav sertifikaat, kui näpud-põhjasajal peaks ilmnema vajadus vääriskivid maha müüa, aga kott ise käib veel küll. CoverBee Diamond Laptop Sleeve’i suu on dekoreeritud musta soobli karusnahaga, mis hangitud Siberist.

— Revolutsioon titekärunduses

— Pisike printer

Origami Stroller pole lihtsalt titekäru, vaid võimalusterohke­ kõrgtehnoloogiline seade. Kuigi nime poolest Origami, avaneb ja sulgub käru nupust. Vajamineva energia toodab masin lükkamise käigus pisigeneraatorist. Sama energiaga saad kärutamise ajal ka oma telefoni laadida. Kärul on tuled, mis pimedal ajal särades teed valgustavad ja ohutust lisavad. Juhtraual aga paikneb ekraan, mis annab infot õhutemperatuuri, kellaaja, läbitud vahemaa ja muu kohta.

Firma Berg väikese termoprinteriga saad välja trükkida oma päevakava, huvitavamad säutsud, sõprade asukohad­ foursquare’ist või mida iganes parasjagu vaja on. Suur A4-formaadis printer ei ole lahendus, kui vaja trükkida vaid näputäis infot teele kaasa. Little Printer on töölaual nunnu vidin, mis suhtleb nutitelefoniga neti kaudu. Saad vastavast appist seadistada ta ise koguma vajalikku infot ja siis selle välja trükkida. Märkmikuinimestele asendamatu.


Subaru XV alates

20 400 €

Kõigile Subaru mudelitele

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST


mood

Moelavasid on vallutamas hõrgud kommitoonid, lummav õhulisus ja luksuslikud kangad, mis justkui rõhutaks suve ootamise magusat võlu. Fotograaf: Stina Kase Stiil: Liis Plato Meik ja soeng: Liisi Roht Modell: Diana Mikita

Päikeseprillid: Dior, Pro Optika 270 € Püksid: Zara 49.95 € Topp: Made by Niki, Ulakas Kaunitar 31.15 € Ehe: Kadri Kruus, Ulakas Kaunitar 168 € Sõrmused: Dyrberg/Kern, S’NOB 77 €, Accessorize 13.90 € Kingad: Di Lio, Baggys 39 € Sall: stilisti erakogu

Suve magus ootus 38

aprill/mai 2012


Kleit: Chloé, Tallinna Kaubamaja 399.95 € Kõrvarõngad: Fankadelik 25 € Accessorize: 13.90 €, Monton 7.90 €

aprill/mai 2012

39


mood

Pintsak: Zara 99.95 € Pluus: S’NOB 89.90 € Püksid: Marks&Spencer 39.99 € Rihm: Vila 9.95 € Kingad: Vina Vestina, Baggys 45 € Kõrvarõngad: Dyrberg/Kern, S’NOB 26 €

40

aprill/mai 2012


Kleit: Fankadelik 325 € Kaelaehe: New Vintage by Kriss 59 € Kingad: Halens (halens.ee) 49.99 €

aprill/mai 2012

41


mood

Päikeseprillid: Dior, Pro Optika 270 € Pluus: Vila 34.95 € Kõrvarõngad: Dyrberg/Kern, S’NOB 26 €

42

aprill/mai 2012


"Laste moodi lastemood�

Kristiine keskuse II korrus Endla 45, Tallinn

www.monamie.ee


Tähtsad pisiasjad Uus hooaeg ei pea tähendama kogu garderoobi väljavahetamist, moepulsil saab sõrme peal hoida ka nutikalt valitud aksessuaaride kaudu. Väikeste detailide abil on lihtne teha just neid kõige ekstravagantsemaid ja moodsamaid valikuid ning lasta isikupäral kõnelda.

3

2 1

4

5

6

7

9 8

10

11

1. Kikilips: Tallinna Kaubamaja 25.90 € 2. Kell: Diesel, Viru Keskus 149 € 3. Kaabu: RVCA, Reede 38 € 4. Rihm: Nixon, Reede 50 € 5. Rinnarätt: Stockmann 14.90 € 6. Sõrmus: Diesel, Viru Keskus 79 € 7. Mansetinööbid: Dako, Tallinna Kaubamaja 24.95 € 8. Päikeseprillid: Dior, Pro Optika 370 € 9. Sall: Tallinna Kaubamaja 24.95 € 10. Kindad: Tallinna Kaubamaja 63.85 € 11. Rahatasku: WoodWood, Reede 55 €

44

aprill/mai 2012

Foto: Mardo Männimägi Stiil: Liis Plato

MOOD


võta Šnitti

Merle Randma

Mis stiil on teie lemmik?

Millele teie pilk veel pidama jääb?

Ma olen klassikalise stiili austaja, pärinud selle oma emalt, kes oli väga stiilne naine. Mul on riiete suhtes väga kindel maitse: mul on viis-kuus musta kõrge kaelusega sviitrit, neli-viis musta pliiatsseelikut, viis väikest musta kleiti. Klassikalised valged pluusid. Kitsad püksid. Suveks kolmveerandkäistega eri värvi Tsärgid. Mustad teksased. Väikesed paari nööbiga kampsunid. Materjalidest pits ja samet, seemisnahast kingad ja -saapad. Kulda-karda, sitse-satse, läikeid ja plisseeri minu seljas ei näe.

Mulle meeldivad väga peakatted, aga mitte laiade äärtega salapärased kübarad, vaid n-ö potid. Ma kannan neid vähe, aga nad on mul olemas. Viimati ostsin ühe Inglise kollase kübara, mis näeb välja nagu kõvakübar − suurepärane leid! Armastan ka kindaid, nende puhul eelistan samuti sametit ja seemisnahka.

Aga värvid? Värvi poolest olin kaua aega kas mustvalge või must. Aga olen teinud paar ebatavalist ostu, nt see punane kleit, mis mul hetkel seljas. Ma arvan, et ostan midagi värvilist veel.

On teil kirg kindlate kaubamärkide vastu? Ma ei vaata eriti kauba­ märki, vaid seda, et meeldib ja sobib. Ma võin osta Bossi mantli, aga ka mõne kiirmoebrändi pluusi. Kunagi tõin palju riideid Saksamaalt, aga enam ei osta ma üldse palju. Rõivad tuleb lihtsalt nii välja kanda, et jääks mulje, et need on uued. Ma võin osta megakalli asja, aga kui ma seda välja ei kanna? Asi peab lihtsalt sobima.

46

aprill/mai 2012

Milliseid ehteid eelistate?

Kas te sekkaritesse ka satute? Second hand ei ole eriti teema, aga ma hoian alles palju oma vanu asju. Kui käisin 7. klassis, lasi ema mulle õmmelda kleidi, mis on siiani moes – see on mu arhiiviese 60ndatest. 70ndatest on mul alles koortriidest kostüüm, millega võiks vabalt käia ka praegu. Mul on alles helekollane krimpleenist pükskostüüm,­ millega üllatasin poega tema 30. sünnipäeval, − see mahub seniajani selga. Hoian alles ka oma poja ja tütre mõnesid lapsepõlveasju: kingi, barette.

Kuni tänavu 24. veebruarini kandsin hästi pisikesi ehteid, täiesti märkamatuid. Ja siis lihtsalt läksin ja ostsin Swarovski kristallidega kõrvarõngad. Ma tunnen end nendega suurepäraselt! Väga tähtis on Šveitsi kell Rado, mis kingiti mulle 15 aastat tagasi. Sellest lahkun ainult ööseks. See on mul kõigi kaunistuste asemel.

Kui vaadata ajaloos ringi, siis naised, kelle stiil mulle istub, on Jackie­ Kennedy ja Audrey ­Hepburn.

Missugune on olnud teie suurim moeaps?

Mida te iial selga ei paneks?

Umbes 15 aastat tagasi olid moes mingid talutüdruku-tüüpi lillelised kleidid. Muretsesin endale ka, katsusin sellega olla ja käia. No ei, see lihtsalt ei sobinud mulle. Eest nööbitav ebamäärane rõivas ebamäärases eas inimestele. Kui olin üliõpilane, unustasin kord seeliku­ selga panna, aga avastasin selle kohe kooli jõudes ja jooksin vuttvutt-vutt koju tagasi.

Põlvpükse!

On teil stiilieeskujusid?

Mis peale riiete veel tähtis on? Juuksuri valik. Minu juuksur on Katrin Kruusma. Minu lemmiksoeng on tegelikult juuksekrunn kuklas või pea peal. Mida olengi seda terve elu kandnud, aga ühel hetkel muutusid pikad juuksed sobimatuks. Ka praegune­ stiil on ju tegelikult see­ sama minimalism. Ka punased huuled on minu kaubamärk.

Foto: Mardo Männimägi

Kunagise ETV diktori, nüüdse Boheemi kohviku pidaja Merle Randma (58) minimalistlik elegants võtab hinge kinni.


MOOD

3

5 2

9 8

1 6

7

3

10

4

Ettevaatust! Kevadel ähvardab teid enda alla matta tõeline õitelaviin. 1. Algupärase Green Tea parfüümi värskus on täiendatud kirsiõite naiseliku aroomiga. Elizabeth Arden Green Tea Cherry Blossom 50 ml EdT 36 € 2. Vahemere aedade õrn ja nüansirikas parfüüm, kus saavad kokku jasmiin, roheline mandel, muskus, mahlakad tsitrused ning pehmed puidutoonid. Bvlgari Mon Jasmin Noir L’Eau Exquise EdT 50 ml 66 € 3. The Flora Garden Collection on Gucci moemaja kuulsast Flora motiivist inspireeritud lõhnadebukett, mis koosneb viiest lillelisest parfüümist. Gorgeous Gardenia, Gracious Tuberose ja Glamorous Magnolia 30 ml EdT 56 € 4. Misti roosiõli sisaldav kehasprei kätkeb värsket lillelõhna. The Body Shopi Moroccan Rose Body 100 ml sprei 13 €

48

aprill/mai 2012

5. Puhas taimsete õlide kokteil on päästeingel rasusele ja probleemsele nahale. Decléori Aromessence Ylang-Ylang 15 ml 48.20 € 6. Oivaline raviv iiriseõli võitleb naha vananemise märkidega, silub ja mahendab. Decléori Aromessence Iris 15 ml 60.45 € 7. Uuenduslik geeljas tekstuur muudab huuled lopsakamaks ja täiustab värvi. Pupa Jeans N’Roses Lipstylo 12.10 € 8. Lillemustriga kaunistatud siidise tekstuuriga tootes on ühendatud põsepuna ja sära. Pupa Jeans N'Roses Blush Duo 20 € 9. Keerlevad rohelised lõhnanoodid, särtsakas rabarber ja vanillorhidee. Oriflame’i Lovely Garden 50 ml EdT 17.69 € 10. Mahe alkoholivaba roosivesi näole niisutab, värskendab, toniseerib ja puhastab. Patyka Absolis Rose Face Toner 250 ml 24.46 €

Tekst: Tiiu Narusk Kollaaž: Eerik Kändler Fotod: tootjafirmad, iStocphoto

Õielt õiele


ilu-uudised

Varvatose kolmik USA moedisainer John Varvatos esitles 2000. aastal oma esimest valmis- ja spordirõivaste kollektsiooni. Tema moemaja laia tootevalikusse kuulub ka meesteparfüümide kolmik. Unikaalseid hinnalisi lõhnaaineid sisaldav signatuurparfüüm Classic on loodud mehele, kes hindab isiklikku stiili ja tasakaalukust. Vintage’i juured on klassikas, mida täiendab sensuaalne ja maskuliinne kompositsioon. Artisan kätkeb endas vihjeid mõlemast varasemast parfüümist, kuid lisatud on värskust ja intrigeerivust. John Varvatos Classic/Vintage/Artisan EdT 75 ml 56 €

Patyka teeb pai Pariisi ilubrändile Patyka pandi alus 2004. aastal, et pakkuda uut seisukohta kosmeetikamaailmas – ühendada tava- ja mahekosmeetika parimad küljed. Patyka üks hitte on Biokaliftin − eksklusiivne, tehnoloogiline ja innovaatiline sari, mis sisaldab ülikõrge kontsentratsiooniga aktiivseid koostisaineid ja taimeekstrakte. Sarja peamised toime­ ained on seesamiõli, rukkilill ja nisuidud. Patyka Absolis on luksuslik holistiline orgaaniline nahahooldussari, mille kasutamine ei mõju leevendavalt mitte üksnes nahale, vaid ka hingele.

Ekstreemselt köitev Chanel Allure Homme’i 1999. aastal alguse saanud meestelõhnade kollektsioon täienes uue liikmega Allure Homme Sport Eau Extreme. Kuulsa parfüümimeistri Jacques Polge’i loodud parfüüm on iseloomulik kombinatsioon muskusenootidest, vürtsidest, aromaatsest värskusest ja mehelikest puiduakordidest. Värskuse, meelelisuse ja tugevuse ehe peegeldus.

Facebook/Patyka Eesti

Mereäärne restoran ja baar Tallinna südalinnas, Admiraliteedi basseini ääres

Kuunari, 10111 Tallinna, Estonia www.citymarina.ee / info@citymarina.ee aprill/mai 2012 49 Reserveerimine +372 5642004 Avatud 1. maist kuni 30. septembrini


promo

Tiibeti teraapiad tõrjuvad stressi ja väsimust Keskuses Lhamo töötavad kaks Tiibeti terapeuti: Riina Järvela ja Polina Kilimnik, kes mõlemad on õppinud tiibetlase Nida Chenagtsangi ja ainsa eestlasest Tiibeti arsti Anu Rootalu käe all. Õpingud ja täiendamine jätkuvad Rahvusvahelises Traditsioonilise Tiibeti Meditsiini Akadeemias.

Tekst: Tiiu Narusk Fotod: Tiibeti Teraapiakeskus Lhamo

Pika talve järel on tavaline, et inimesi kimbutavad väsimus, ülepinge ja mõtted tegemata töödest. Kevadine suurpuhastus kehale ja meelele tundub lausa möödapääsmatu.

M

inu seekordseks valikuks tasakaal tagasi saada on midagi isesugust − idamaiselt õdus Tiibeti Teraapiakeskus Lhamo Tallinna südalinnas. Algatuseks usutleb terapeut mind terviseteemadel, kaardistab minu terviseloo ja hetkeseisu, lõpuks määrab minu kehatüübi Tiibeti meditsiini seisukohast lähtudes. Selgub, et olen tuule tüüp, sapi sugemetega ja mul on tuule tasakaalutus. Mida selle teadmisega peale haka­ ta? Kehatüübi määramine on oluline, et valida sobiv õli, massaaži tempo ning teraapiavõtted ja ‑vahendid. Tasakaalutuse leevendamiseks soovi-

50

aprill/mai 2012

tab terapeut Hor Me teraapiat ja täispikka Tiibeti Kunye massaaži. Pärast lühikest jutuajamist juhatatakse mind teraapiaruumi, kus ootavad ees hõrk viirukiaroom ja rahustavad Tiibeti mantrad. Minu neljandatele sõrmedele ja varvastele sõlmitakse punased lõngad, et kaitsta kehas ringlevat kallihinnalist bLa kaitseenergiat. Esmalt tehakse rahustavat Hor Me teraapiat.­ Selleks kasutatakse sooja õlisse kastetud ravim­ taimepadjakesi, millega mõjutatakse teatud punkte pealael, peopesades ja jalataldadel. See on tõeliselt mõnus ja lõõgastav, mõtted kaovad kaugustesse ja soojus poeb kehasse.


Niimoodi pehmel matil lebades ja rätikute all pikutades saan kõrvadesse sooja õliga vatitup­ sud ja silmadele katte, et välismaailm segama ei pääseks. Mind võitakse üleni sisse kergelt aniisi ja muskaatpähkli järele lõhnava sooja seesamiõliga. Kui keha on meeldivalt soe ja lõdvestunud, painutab terapeut mind sujuvalt ja ringitab läbi liigesed. Surin liigub sipelgatena üle terve keha. Seljale, jalataldadele ja peopesadesse asetatakse soojad kivid. Järg jõuab lihaste sügavama töötlu­ seni. Magus valu õlavöötmes ja kaelapiirkonnas annab tunnistust arvuti taga istumisest tekkinud pingetest. Kui terve keha saab korralikult läbi mu­ ditud, tunnen tõelist vabanemist. Pea kolm tundi on möödunud märkamatult. Leban veel veidi rammestunult. Rohke õli on täielikult kehasse imendunud, jalad surisevad, peeglist möödudes märkan õhetavat palet. Kosutava taimetee kõr­ vale saan terapeudilt kaasa soovitused elustiili, liikumise ja toitumise kohta. Ka tuntud tõdesid peab aeg-ajalt meelde tuletama…

Kui eluenergia on nõrk, võime ka kergemini haigestuda.

Mida teraapia­keskuses veel pakutakse?

voolama panna. Teraapia tõstab energiataset, val­ landab tegutsemissoovi, õnnetunnet.

bLa energeetiline mas­ saaž on õhkõrn ja tundlik, nahast vaid riivamisi üle libisev, pigem kergelt kõ­ ditav. Ent ütlemata tõhus. Näidustatud kurnatuse,­ jõetuse, väsimuse, äre­ vu­se, häguse meele, kurbuse, säratu jume ja stressi korral. Tunnine massaaž algab ühelt kehapoolelt ja liigub mööda jalga üles pealaeni ja teiselt kehapoolelt taas alla jalatallani. Mudimise ase­ mel joonistab terapeut kehale Tiibeti tähemärke ning toob kuuldavale vastava märgiga seotud häälikuid. Kõik see kokku aktiviseerib erinevaid ke­ hapiirkondi ning taastab ja tugevdab bLa energiat, mille ülesanne on inimest kaitsta ja hoida. Kui elu­­energia on nõrk või tasakaalust väljas, oleme palju vastuvõtlikumad välistele ärritajatele ja võime ka kergemini haigestuda. Ka aitab see massaaž pärast šokki või traumat energia taas kokku koguda ja õigesti

Me Tza ehk kuumutus­ teraapia moxa (harilikust pujust "sigar" või koonus, mis ühest otsast süüda­ takse ja ravitavale punk­ tile suunatakse) ja teiste vahenditega on suure­ pärane abi vereringe ja aeglase seedimise paran­ damiseks, liigestehädade ja tursete puhul. Samuti leevenevad vaimsed ja emotsionaalsed häired: depressioon, mälukao­ tus, kurbus. Teraapia pe­ letab külmatunde. Moxa kasutab ära kuumuse raviomadusi − tugev soojus tungib sügavale, tule energia läbib punkte ja annab raviefekti Kuumus koos sellest leviva tuleenergiaga ja ravimtaime mõju suuda­ vad leevendada paljusid tervisehädasid ning mõni algusjärgus probleem võib ka täielikult kaduda. Me Bum ehk kuputeraa­ pia. Kuputeraapia aitab selja-, iseäranis ülaselja lihasvalu, kõrge vere­ rõhu ning köha korral.

Võimalik kasutada Kunye massaaži osana. Vanasti kasutati Tiibetis peamiselt vasest kuppe tänu vase omadusele imada endas­ se negatiivset energiat. Juk Chö ehk keppide­ teraapia on iidne ravi­ meetod, mida Tiibetis kasutasid ngakpad ehk mantratega ravijad. Seda teraapiat tehakse keha punktidel kerge koputusena, mis täidab n-ö energiapuudusest tekkinud tühimikud ja taastab energia loomu­ liku liikumise, võimalik kasutada Kunye massaaži osana. Padjakesed kinni­ tatakse pikkade rotangist keppide külge, millega puudutatakse õrnalt teatud punkte kehal ning tekitatakse nahale vibratsioon. Kui nendega toksitakse õrnalt eeskätt lülisammast, siis mõne kepi otsas on hoopis pui­ dust munakesed, millega mõjutatakse pehmeid piirkondi ja lihaseid. Sel moel taastatakse kehas sujuv energia liikumine ning ka inimest piinanud valu võib järele anda.

aprill/mai 2012

51


Kellel on pikem ja tervem? Kui Eesti meeste seksikuse, sarmikuse ja perekõlbulikkuse suhtes võib kuulda üsnagi vastakaid seisukohti, siis nende tervisega on asi üheselt selge. Eesti mees elab lühemat ja haigemat elu kui Euroopa Liidu mees. Mida saab ette võtta enne, kui on liiga hilja?

S Tekst: Kertu Jukkum Fotod: iStockphoto

52

veebruar/märts 2012

tatistika näitab, et kuigi Eesti meeste praegune keskmine eluiga on kõrgem kui kunagi varem, ulatudes üle 68 elu­ aasta, on käia veel pikk tee, et jõua kas või Euroopa Liidu keskmisele taseme­ le (vähemalt 75 aastat). Südamearst Margus Viigimaa sõnul on see aega­ nõudev protsess ja kuigi viimase kümne aasta jooksul on liigutud õiges suunas, valitseb meil nii rahvastiku tervise kui ka tervisekäitumise vallas suur ebavõrd­ sus. Ühes äärmuses paiknevad ülihästi informeeritud tervisefännid ja teises servas need, kel pole aimugi, mida ter­ vislik eluviis endas kätkeb, või kes sellest lihtsalt ei hooli. Tõsiasi on aga see, et meeste peamised varase surma põhju­ sed on vereringeelundkonna haigused, õnnetused, mürgistused ja traumad ning kasvajad. Neil kolmel suurimal haiges­ tumise ja surma põhjusel on ühised riskitegurid – Eesti mehi silmas pidades on neist kaks tähtsamat suitsetamine ja alkohol. „Toitumine on meil viimastel aastatel muutunud oluliselt paremaks, võimalu­ sed on avaramad ja kauplustes toiduva­ lik laiem,” hindab dr Viigimaa positiivset tendentsi. Ka meeste õnnetussurmasid on vähem, samal ajal on aga näiteks st­

ress suurenenud. „Kiirelt arenevate ühis­ kondade iseloomu juurde kuulub see, et need, et kellel on töö, töötavad üle, ning need, kel tööd pole, on tegevusetuse tõttu suures stressis,” räägib Viigimaa. Tihti püütakse terviseprobleemidega silmitsi sattudes pugeda pärilikkuse taha, kuigi uuringud on näidanud, et sellest sõltub vaid 20%, samal ajal kui eluviis määrab 50% tervisest. „Tubakas, alkohol, vähene liikumine ja stress suurendavad paljude haiguste riski kümneid kordi,” meenutab dr Viigimaa tuntud tõde. Uuringud on näidanud, et liikuma peaks vähemalt 30 minutit päevas, et tervist hoida ja väärtuslikuma eluviisi poole püüelda. „Kui 30–50-aas­ tane mees jõuab arstile enne infarkti, on ravivõimalused tänapäeval head,” tõdeb doktor Viigimaa. Ta näeb positiivsena vähemalt sedagi tendentsi, et pärast tervisekatastroofi n-ö viimase võimaluse­ saanud mehed muudavad enamasti oma elustiili. Siiski võiks sellega alustada varem, sest vaadates veel üht olulist ter­ visenäitajat – keskmist oluliste haiguste vabalt elatud aastate arvu −, jäävad Eesti mehed oma vastava näitajaga (48 eluaastat) Euroopa Liidu keskmisele (66) tublisti alla.


ole terve

Sven: Trenni saab teha ka kodus Sven Suursoho (37) töötab Skype’is. Tema amet eeldab päevast päeva tundide­ pikkust arvuti taga istumist. Kolm aastat tagasi tekkisid noorel mehel osalt tööviisist tingituna väljakan­ natamatud seljavalud. Ka üldine tervislik seis polnud kiita, kuigi näiteks liigse kaalu üle mees nurise­ da ei saanud. „Olin selline pehme, selg pidevast istumisest kühmus, roiete vahel pinge, mis omakorda­ tekitas valu,” meenutab Sven. Igasugune kiirem liigutamine pani hingeldama, isegi lühikese maa jooksusammul läbimine tõi kaasa põlvevalu ja pidev väsimuski oli kallal. Samal ajal suuremaid ja tõsisemaid terviseriske mees pel­ jata ei osanud – isegi hoolimata tõsiasjast, et ta oli enda teadmata läbi elanud miniinfarkti. „Ma ei tea täpselt, millal see juhtus − enese­ tundes polnud mingeid muutusi, kuid arstlik kontroll tuvastas tüsistuse,” räägib Sven. Eluviisi muutmisel said ot­ sustavaks ühtäkki lisandunud seljavalud, mille leevendamiseks alustas noormees harjutustega. „Tegin iga paari tunni tagant paar kätekõverdust, istessetõuse, kük­ ke ja hüppasin hüppenööriga,” loetleb senini täiesti spordikauge mees. Kõiki harjutusi sai muga­

valt kodus teha ning abivahenditest vajas ta esialgu vaid hüppenööri. Nii ei pidanud Sven vajalikuks spordiklubi uksi kulutamas käiagi, vaid tegi kodus trenni sobival ajal. Järjepidev kodune harjutamine ei jäänud tulemusteta. Vorm on kolme aastaga silmanähtavalt paranenud, selja- ega põlvevalust pole jälgegi ning koormused on ajapikku tõusnud kümneid kordi. „Kasutan nüüd harjutuste tegemiseks 15-kilost hantlit, sest eelmine treening läks liiga lihtsaks ja keha oli koormusega juba harjunud,” ütleb ta. Sven treenib kodus iga päev 40 minutit sessioonide kaupa. Kokku teeb mees ülepäeviti 600 käte­ kõverdust, 300 istessetõusu, 100 lõuatõmmet ja 300 kükki. „Oluline, et kõik lihasgrupid saaksid võrdselt koormust,” teab interneti vahendusel treenimise teoreetilise baasiga end kurssi viinud Sven. Ta on üle vaadanud ka oma toidulaua ja kuigi äärmuslikke muutusi pole selles vallas teinud, on süsivesikud-valgudrasvad isiklike vajaduste järgi paika pan­ dud. „Puuvilju söön küll palju rohkem kui enne,” täpsustab ta. Positiivne on

Tõbesid mees ei peljanud, kuigi oli enda teadmata läbi elanud miniinfarkti.

aprill/mai 2012

53


ole terve

muutus ka alkoholi ja suitsu rindel, sest endise poole paki sigarettide asemel tõmbab noormees paar sigarit päevas ning alkoholist lubab endale vaheteva­ hel vaid paar õlut. Nüüd, kui pöördelisest hetkest on möödas mõni aasta, kirjeldab Sven oma enesetunnet üliheana, mida kinnitas ka hiljaaegu läbitud arstlik kontroll. Selgus, et südamega on Svenil lood korras. Edaspidi on mehel kindel plaan suurendada nendesamade vanade heade harjutuste hulka ning lisaks tõsta kardiotreeningu osatähtsust, näiteks käia aeg-ajalt ujumas ja sõita suviti rattaga.

Toomas: vormi lõikuse abil Toomas (34, oma perenime avaldada ei soovi mingil juhul) on üks neist, kes õigel ajal elustiili muutis. Tõsi, eesmärgi poole liikumine on aeganõudev protsess ja ideaalini on veel käia pikk tee.

Kas maovähendusopp pole kergema vastupanu teed minek? Alates keskkooli lõpust hakkas seni terve noormehe kehakaal järjekindlalt tõusma. „18-aastasena kaalusin oma 180-sentimeetrise pikkuse juures 75 kilo ringis. 15 aastat hiljem aga peaaegu 120 kilo,” meenutab mees, keda ajapikku toi­ munud kaalutõus muretsema ei pannud. Enesetunde muutus kilode kasvades oli vaevumärgatav hoolimata sellest, et liigesed andsid ülekoormuse all tunda ning vererõhk oli normaalsest kõrgem. Eelmine suvi tõi aga sellesse idülli pöörde. Mehe vererõhk tõusis lakke, lisaks andis aeg-ajalt tunda valu südame

54

aprill/mai 2012

piirkonnas. Rääkimata jooksmisest või trepist üles kõndimisest, mis Toomale lausa vaevusi põhjustasid ning millele järgnes hingeldav puhkepaus. Sel hetkel sai selgeks, et kui kiiresti midagi ette ei võta, võib järgneda kõige hullem. Mees suutis loobuda suitsetamisest ning pöördus arsti poole, kes diagnoosis tal hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõve ker­ gema vormi. „Samal ajal kohtasin juhtu­ misi tuttavat, kes oli läbinud maovähen­ dusoperatsiooni ja rääkis sellest väga innustunult. Mulle tundus see parim ja kiireim viis olukorra kontrolli alla saami­ seks,” meenutab Toomas otsust, mis ta pärast üheksa kuud kestnud analüüse ja uuringuid noa alla viis. Kaal hakkas kiiresti langema ning peagi jõudis noor mees muretult trepist kõndida ning lapsega jalgpalligi mängi­ da. Kas maovähendusoperatsioon pole mitte kergemat vastupanu minek, kü­ siksid nii mõnedki? Toomas pareerib, et suur kehakaal on kurjast ning võitluses sellega tuleb teha kõik, mis võimalik. Suitsetamisest on mees prii tänaseni, kaal on normis ja tervislik ning lisaks on ta andnud endale lubaduse regulaarselt­ sportima hakata. „See lubadus on veel täitmata, kuid ma ei loobu sellest,” kinni­ tab Toomas.

Gunnar: Sõprade kogemused viisid muudatusteni Gunnar Ervin (42) on ettevõtja, kelle elus on sport olnud alati tähtsal kohal. „Teen trenni iga päev: jooksen, mängin tennist, suusatan, sõidan lumelauda, purjetan ja käin jõusaalis,” loetleb ta lemmikalasid. Tõenäoliselt just üli­ aktiivse eluviisi tõttu on ta vaatamata suhtelisele noorusele juba läbi elanud paar tagasilööki tervisele ning vajanud­ Hispaanias peetud tenniseturniiri ajal erakorralist arstiabi. Gunnari jaoks kõik tookord siiski laabus, kuid paraku lahkus tolle reisi ajal elavate seast tuttav advokaat, kelle süda äkkseiskus. „Olen sõprade kogemuste põhjal oma elus korrektuure teinud, hinnanud prioritee­ did ümber, hakanud liikumas õigemas suunas,” nendib Ervin. Tal on tuvastatud probleemid kõrge vererõhuga, mis sun­ nib teda aeg-ajalt vajalikku tabletikuuri läbima. „Ettevõtjana ei või ma endale lubada lühikesi tööpäevi, ei saa end pärast tööpäeva lõppu täiesti välja lülitada,” toob ta välja terviseprobleemide põh­ jused. „Kõrge vererõhk on ületöötamise ja stressi tagajärg. Stress ongi kõige hullem! Tuleks võtta rahulikumalt, seada konkreetsed piirid töö ja muu vahele,” on mees elust õppinud. Sport on tema jaoks tõeline pääste­ ventiil, sest liikumine viib mõtted mujale, aidates niimoodi kaasa vajalikule välja­ lülitamisele. „Näiteks tennist mängides saab partneritega paljudele problee­ midele ühiselt lahendusi otsitud, võib unustada kõik muu, mis väljaspool väl­ jakut ootamas,” räägib Ervin. Ta usub, et hoolimata üsnagi tihedast treeningplaa­ nist ja tõsistest saavutustest spordirindel ei kuulu ta sellesse äärmusesse, kes spordiga üle pingutavad. „Saavutusi on mu elus küllaga olnud ja see pole enam nii oluline. Teen kõike iseenda jaoks ja oskan ka kaotust nautida,” kinnitab ta ja lisab, et sportlane peab tunnetama piire, sest see ongi kunst.


silu oma aastad Tekst: Tiiu Narusk Fotod: Finissage Medical Spa erakogu, iStocphoto

Ilusüstid on lihtne ja kiire toimega iluravimeetod, mis vähendab delikaatselt vanuseilminguid.

Ü

hel päeval märkad sa seda kortsu. Või avastad jahmatusega, et oled otsekui üleöö kuidagi liiga vanaks jäänud. Ebameeldiva tõe näkkuütleja võib olla näiteks halastamatu veebikaamera.­ Või kui heidate päikesepaistelise ilma­ ga kiire pilgu peeglisse-poeakna­le, võite seal äkitselt näha hoopis teistsu­ gust iseennast kui harjunud. Mida vanem sa oled, seda sagedami­ ni võib ilmneda, et ka kallid imekreemid ei aita lontivajunud näo või aastate uuristatud mure­ kortsu puhul, mis näeb välja nagu Mariaani süvik. Sel puhul on tulemuslikum võimalus oma nägu värskendada ilusüstiga. Ilusüstide puhul kasutatakse kaht eri meetodit. Üks neist hõlmab botuliintoksiini, mille tuntuim esindaja on Botox. Botox halvab närviimpulsi, selle tulemusena korts lõdveneb ja siledam tule­ mus püsib 6–9 kuud.

56

aprill/mai 2012

Teine laialt kasutatav aine on hüaluroonhape, mis täidab nahaalused rakkude vahed, sidudes niiskust. Kui inimene hakkab vananema, väheneb kollageeni kogus kudedes, nahk muutub kuivaks ning tekivad kortsud. Viimaseid saab täita erineva konsistentsiga ainetega. Hüaluroonhape sobib eri näopiirkondadele. Näiteks huultel paranda­ takse vananedes hägusemaks muutuvaid piirjoo­ ni või muudetakse neid lopsakamaks. Tulemus püsib sama kaua kui botuliintoksiinidel – olene­ valt inimesest 6–12 kuud. „Praktika on näidanud, et teist korda protseduuri tehes püsib tulemus kauem,” märgib Pirital asuvas Finissage Medical Spas ilusüste tegev arst Toomas Männaste. „Soovid oma välimust parandada on väga erinevad,” tõdeb dr Männaste. „Kõige rohkem soovitakse siledamaks saada nn kurjusekortsu ja suu juures asuvaid nn marionettkortse, aga leidub ka neid, kelle ootused on kõrgemal, kui loodus üldse võimaldab. Tuleb arvestada ka seda, et teatud vanusest alates enam kõiki meetodeid kasutada ei saa, pärast 50.–60. eluaastat näiteks Botox ei sobi.” Jutule ei taheta võtta kliente, kes kipuvad protseduuride arvukuse sooviga üle pingutama, aga neid pole õnneks eriti palju. „Klassikaline tõde less is more kehtib meie kliiniku puhul kind­ lasti,” kinnitab dr Männaste. Tema hinnangul pole enne 30. eluaastat mõtet süstimist plaani võtta, kuna see on ikkagi sekkumine looduse kätetöös­ se. Tihti ei taheta teadvustada, et mida rohkem piirkondi silutakse, seda vähem emotsionaalne näoilme tulemuseks on − kuni täieliku kivinäoni välja. Iluprotseduuride puhul räägitakse tihti ka ohtudest ja muidugi ei saa neist mööda vaadata. Äärmiselt oluline on arsti kvalifikatsioon ja koge­ mus. Vähekogenud spetsialist võib annuse üle doseerida ja valida süstimiseks vale koha. Väga tähtis on rahulik atmosfäär ja kindel käsi. Täite­ süstide puhul peetakse teraselt silmas tuimastust, et mitte rikkuda valuaistingu tõttu süsti täpsust. Kes tahab protseduuride plussid-miinused en­ dale põhjalikult selgeks teha, see leiab internetist piisavalt kogemuslugusid, millega võib enne ilusalongi minekut tutvuda. Aga muidugi saab vastavat infot ka arstilt.


Enne

Pärast

promo

Kuidas protseduur toimub

E

simesel kohtumisel arstiga räägib klient oma soovidest. Arst pakub välja sobivaima lahenduse, muuhulgas ka süsti toimeaine. Konsul­ tatsioonil selgitab arst protseduuri olemust ning kirjeldab võimalikke kõrvalnähte. Vahel saab protseduuri teha ka kohe konsultatsiooni järel, kuid üldjuhul lepitakse selleks uus, kliendile sobiv aeg. Neil, kes nõelatorkevalu ei pelga, on ilusüst igati kerge taluda. Süstimis­ koht puhastatakse ja sellele kantakse valuvaigistavat geeli. Arst täidab süstla kortsu sügavusele ja asukohale vastava täitematerjaliga ning süstib selle ette­ vaatlikult osade haaval naha alla. Tunda on mõnda tavalist, võib-olla isegi väik­ semat (sest tavasüsti puhul tuimastit ju ei kasutata) valutorget, aga ei midagi märkimisväärset. Protseduur võtab olenevalt süstitava piirkonna suurusest aega 10–30 minutit. Pärast protseduuri süstimiskoht punetab ja võib veidi turses olla − see

Kasuta võimalust! Kuni 31. maini ajakirja Pulss lugejale Finissage'is kõik ilusüstid 25% soodsamad.

Enne

Pärast

võib kesta paar-kolm päeva. Seda võiks arvestada ja samaks või ka järgnevaks päevaks endale tähtsaid üritusi mitte plaanida. Otse protseduuri järel pole soovitatav punetust meigi alla peita ja ka mõne muu tegevusega (trenn, saun jms) soovitatakse veidi vahet pidada. Mõne päeva pärast on aga kõik korras.

Registreeri end telefonil 606 2214 või saada e-kiri finissage@finissage.ee.

Parema enesetunde nimel

Ära unusta salasõna PULSS!

Anu, personalijuht Millal tekkis idee oma välimust värsken­dada? Oli sellel konkreetne ajend?

www.finissage.ee

VÄGA oluline on arsti kvalifikatsioon ja kogemus. Enne

Olen iluprotseduu­ ride ületarbimisse alati skeptiliselt suhtunud. Ma ei leia ka, et tahaksin 40selt välja näha nagu 20. Ma olen olnud 20, nüüd tahan teada, mida on elul pakkuda järgmises etapis. Mulle meeldivad naerukurrud ja usun, et rõõmus nooruslik nelja­ kümnene näeb välja parem kui sama vana inimene, kes püüab välja näha 20. Iluprotseduuride vajalikkust ma aga ei eita. Kui midagi konkreetset väga häirib, siis parema enesetunde nimel saab palju ära teha. Mind häiris enda juures tõsiselt kurjaks tegev kortsuke kulmude vahel. Sõbrannad panid mulle aja kinni, lubasin asja peale mõelda. Kui aeg käes oli, läksin kohale pelgalt kohusetundest, et olin lubanud.

Pärast

Kui palju kogusite protseduuri kohta eelinfot? Eraldi ei uurinud. Konkreetse protse­ duuri kohta on ajakirjanduses päris palju infot olnud, nii positiivset kui ka negatiivset. Küll aga kiusasin protse­ duuri teinud meeldivat arsti paljude küsimustega.

Missugused olid kõhklused? Kõhklusteks olid võimalikud negatiivsed tagajärjed. Ma ei usu, et sellised asjad on ilma riskideta. Kõik oleme näinud hirmuäratavaid pilte, kus muidu ilusad inimesed on rohkete protseduuride käigus muutunud ja mitte positiivses suunas. Minu puhul oli tegu suhteliselt väikese protseduuriga, mille võimalik positiivne mõju ületas minu jaoks või­ maliku riski. Pealegi tean palju inimesi, kes on seda süsti ka mitmeid kordi teinud.

Millised olid kõige suuremad ootamatused? Ootamatu oli, kui lihtne kogu protse­ duur oli ja kui suur vahe oli minu ene­ setundel. Mõne aja pärast ei vaadanud peeglist vastu enam kortsus kulmuga naisterahvas.

Kuidas teie meelest praegu Eestis iluravisse suhtutakse? Mulle tundub, et suhtutakse rahulikult ja mõistlikult. Minu tutvusringkonnas on mitmed naised midagi teinud, aga alati on seal olnud ka mõistlik vajadus taga. Oleme ju selles eas, kus pool elu alles ees. Oluline on ennast oma kehas hästi tunda.

aprill/mai 2012

57


piiritagune

Ela täiega! Kopli multikeskuses Kamahouse tegutsev ameeriklane Bill Piper on ütluse „Elu on elamiseks” ehe tõestus. Ta on ehitanud lennukeid ja autosid, andnud panuse biotehnoloogia arengusse, konsulteerinud ettevõtjaid ning nüüd juhib siitsamast Tallinnast kaitseadvokaadina 900 klienti hõlmavat kohtuasja USA-s.

W Tekst: Kadri Masing Fotod: Rasmus Jurkatam

illiam H. Piper, mees parimas eas, on Tallinnas elanud aastajagu. Esimest korda sattus ta Eestisse kaks suve tagasi. Siinne kant polnud talle võõras − 1967. aastal oli ta vahetus­ üliõpilane põhjanaabrite juures ning hiljem elas Soomes veel kuus aastat. „Eesti oli toona isoleeritud ja ameeriklased ei olnud siia teretul­ nud, aga ma tundsin mõnesid eestlasi Soomes. Kaks aastat tagasi, kui ma siia külla tulin, sain aru, kui suurt mõju see regioon mulle avaldanud on,” räägib Piper, kes palub end pigem Billiks kutsuda. Mehe kutsus Eestisse Kaire Jakobson, kellega koos nüüd Koplis Kamahouse’i peetakse. „Tema jutt Eestis toimuvast tundus väga huvitav. Siinsed muudatused on mulle südamelähedased, sest

58

aprill/mai 2012

ma olen inimene, kes usub tegutsemisse,” räägib ta. Arengud, mis on toimunud Piperi kodumaal USAs, on tema jaoks loomuvastased. „See puu­ dutab just noori, kes naudivad liialt status quo’d, sisseharjunud eluviisi. Neil nagu polekski ambit­ sioone! Sellal, kui mina üles kasvasin, oli enami­ ku noorte eesmärk luua oma ettevõte, lennata pesast välja ja olla iseenda peremees,” räägib ta. Just siinsed noored võitsid Billi südame. „Mind kutsuti esinema noorte ettevõtlusprogrammi Entrum raames ja ma lausa armusin sellesse, mida siin tehakse,” räägib ta. Üks olulisemaid sõnumeid, mis tal noortele edastada, on vajadus otsustada, kas olla sõltuv või sõltumatu. Teiseks soovitab ta alati kasutada võimalusi, mida elu pa­ kub, ja õppida nii palju kui võimalik. „Tuleb leida see, mis on hetkel sinu jaoks kättesaadav − isegi kui see pole sama, mida sa alguses tahtsid, võta pakutu vastu, sest see võib aidata sul eesmärgini jõuda,” soovitab kogenud ärimees.

tema elu on olnud tõeline pokker ja oma kaardid on ta hästi välja mänginud. „Elu annab sulle kätte teatud kaardirea ja see, kuidas sa nendega mängid, on juba sinu enda teha,” räägib ta. Billi enda elu on olnud tõeline pokker ja kõik oma kaardid on ta maksimaalselt välja mänginud. „Life is about living − ela kõigest väest!” on ta veendunud. „Mu vanaisa asutas 1930. aastal väikelennuki­ firma Piper Aircraft, ta oli siis 50-aastane. Kui mul on üldse eeskujusid, siis tema – ta näitas, et kuna­gi ei ole liiga hilja,” räägib Bill, kellel on ka endal piloodipaberid taskus ning 2500 lennutun­ di seljataga. 1969. aastal tuli perekonnal ette­ võttest loobuda ning sellega kaotas Bill justkui kindla tuleviku perefirmas. Kuid samal suvel pakuti talle stipendiumi mainekas Notre Dame’i ülikoolis. „Me alustasime biotehnoloogia arendamist. Toona oli USA-s vaid kaks kohta, kus sellega tegeleti. See oli täiesti uus ja põnev ala,” meenutab Bill aegu, kui biotehno­ loogia areng oli veel lapsekingades. Kuigi talle pakuti ülikoolis kraadiõpet, tegi elu omad käigud ning noormees kutsuti hoopis armeeteenistusse. Neli aastat sõjaväge viis Billi Saksamaale ning koju naastes oli biotehnoloogia nii palju edasi arenenud, et tagasi minna oleks olnud liiga raske.


„Minu elus on olnud palju selliseid pöörde­ punkte, mis kõik on viinud suuremate ja pare­ mate asjade juurde,” ei kahetse ta siiski teadlase­ karjäärist loobumist. Tehnoloogia jäi tema ellu sellegipoolest. 1970ndate lõpus ja 80ndate alguses juhtis ta Soomes väikest autotööstust. Firma võib uhkusega oma nimele kirjutada kolme erineva mudeli disainimise, prototüüpimise, ehitamise ja turuletoomise. „Nagu ikka väikeses firmas, tegin ma seal kõike – olin peadisainer, tehnik ja vajaduse korral ka poes leti taga,” mee­ nutab ta. Meenutust autotöösturi karjäärist näeb siinsamas Kamahouse’is, kus seisab tema enda 1977. aastal ehitatud auto. „Kaks aastat tagasi Soomes Porvoos jalutades märkasin äkitselt tänaval sedasama autot. Olin väga üllatunud, et see oli täiesti töökorras. Tuli välja, et auto omanik kolib Indoneesiasse ja nii ma selle tagasi ostsin,” räägib Bill filmilikult kõlava loo. 1980ndate keskpaigas hakkasid Soome ette­ võtted otsima turgu USA-s. „Kõik olid toona liiga tagasihoidlikud, nii me hakkasimegi neid nõusta­ ma, koostasime äriplaane ja lõpuks leidsime end eksporditurult,” räägib ta. Edasised aastad Billi elus ongi paljuski seotud erinevate tehnoloogia­ ettevõtetega ning ettevõtlusalase konsulteerimi­ sega. Oma praeguse eriala, juura juurde jõudis ta soovist saada teaduskraad. „Mõtlesin pikalt, mis see võiks olla. Oleksin võinud pidada loenguid tehnoloogiavallas, aga kuna mul oli arvestatav­ praktika ettevõtlusest, tundus õigusteadus loogiline valik,” räägib Bill. Kuigi esialgne mõte oli võtta suund ärile, avastas ta end ootamatult hoopiski kaitseadvokaadi rollist. „Nagu öeldakse,

nakatusin pisikust. Mu toonane õppejõud küsis, kas ma oled mõelnud hakata kaitseadvokaadiks − mul olevat vajalikud eeldused, ning lisas: „See on ju nagu teater − kõik on üks suur näitemäng ja võidab see, kes rolli paremini mängib.” Praegu juhib Bill Tallinnast 900 kliendiga tarbijakaasust, millega hakatakse pärast kümme aastat kestnud tööd viimaks lõpule jõudma. Oma Texases tegutseva õigusbüroo juhtimisega Eestist ei ole tal mingit muret. Billile meeldib Tallinnas elada, kuigi ta peab seda liiga suureks linnaks. „Mulle meeldib väiksemate kohtade intiimsus, sa õpid inimesi tundma ja tead, kus kõik asjad asuvad.” Siiski on midagi, mis on Tallinnas tema jaoks lausa häirivalt väike. „Kas see on mingi nõukogude pärand, aga mind häirib, et ristmikel on pöörderaadius nii väike! Et kurvi mitte otseks sõita, tuleb enne pööret lausa seisma jääda,” imestab ta. Aga inimesed on siin toredad ja ka Kopli kui arenev linnaosa pakub oma arenemisprotsessis piisavalt võimalusi. „Eesti on ainulaadses situat­ sioonis − siin on olemas piiramatu potentsiaal, kuna turul on pidev konkurents, mis on arengu aluseks. Tuleb vaid leida uusi valdkondi, kus turunišš veel täitmata, ning tegutseda,” räägib ta. Eestisse kavatseb ta jääda seni, kuni siin on tema jaoks uusi võimalusi.

BILLILE MEELdib tallinnas elada, kuigi ta peab seda liiga suureks linnaks.

aprill/mai 2012

59


promo

Vahemere saared – otse ja omadega

Küpros

Mallorca

Sitsiilia

Saare suurus: 9251 km² Reisipaketi hind: loteriimajutus al 450 € Suurim võlu: segunenud kultuurid, soe kliima

Saare suurus: 3640 km² Reisipaketi hind: loteriimajutus al 445 € Suurim võlu: rohelus ja kaunid vaated, turvaline

Saare suurus: 25 460 km² Reisipaketi hind: loteriimajutus al 490 € Suurim võlu: antiikarhitektuur, taevalik köök

Küpros on Vahemeres suuruselt kolmas saar. Kuigi kultuuriliselt on Küpros tuge­ vasti seotud Kreekaga ja asub Euroopa vetes, on seal tunda idamaist hõngu – Türgi ja teiste naabrite mõjutusi. Oma jälje on jätnud ka Suurbritannia, mille võimu alt Küpros vabanes alles 1960. aastal. Turistile tähendab see muuhul­ gas, et Küprosel räägitakse head inglise keelt ja liiklus on vasakpoolne.

Mallorca on teada-tuntud päikesekum­ mardajate lemmik, mille trumbid on 550 km pikk vahelduv rannajoon, päi­ keseline kliima, äärmiselt mitmekesine loodus, kaunid mägised maastikuvaated ja taskukohane vahemereline menüü.

Soovitame vaadata: Petra tou Ro­ miou ehk Afrodite sünnipaik, kus armastus­ jumalanna merevahust ilmale tuli. Tróodose mäeahelik, mis kõrgub kuni 1952 meetrini ning peidab endas palju mõnusaid matka­ radu ja väikesi romantilisi külakesi. Rohked ilusad rannad.

60

aprill/mai 2012

Soovitame teha: Mallorcal rendi auto ja avasta saart omal käel. Teedevõrk on heas korras ja eksida võimatu. Esmalt võta suund pealinnast üles põhja poole Vallde­ mossa peale. Läbi mäeaheliku külakesele lähenedes avaneb sellele kaunis vaade, mis on inspireerinud Georges Sandi ja Frédéric Chopini. Veel paari kurvi taga asub võluv Deià, lõpuks aga jõuate Puerto de Sóllerisse, kus imetlege saare romantilisimat päikese­ loojangut.

Sitsiilia on nagu kontsentreeritud Itaalia – saarel on olemas kõik hea, mis Mand­ ri-Itaalias, ja palju omalaadseid väärtusi veel lisaks. Paradoksaalsel kombel on näiteks Antiik-Kreeka templid ja amfi­ teatrid tihti paremini säilinud Sitsiilias kui Kreekas endas. Soovitame peatuda: valmisreisid viivad eestlased kevadel Cefalù ja sügisel Taormina kuurortidesse. Võime kinnitada, et need on kogu Sitsiilia ühed romantilise­ mad linnakesed. Põhjarannikul asuva Cefalù südame moodustab kena liivarand pisikese kalurisadamaga, mida ääristavad vanad majad. Taormina on aga kaunis mägikülake idarannikul, mille idüllilisemaks paigaks on valgete ja mustade kiviplaatidega kaetud Piazza IX Aprile, kust avanevad imelised vaated merele ja Etnale.

Tekst: Estravel Fotod: Estravel, iStockphoto

Vahemere saared on kogu maailmas ihaldatud puhkusesihtkohad ja nii ka eestlaste seas. Õnneks jagavad reisikorraldajad sama arvamust ja pakuvad sinna rohkelt igas hinnaklassis reisipakette. Sel suvel võib Tallinnast otse puhkama lennata kuuele põnevale Vahemere saarele: Küprosele, Mallorcale, Sitsiiliasse, Kreetale, Rhodosele ja Korfule.


Ehtkreekalikult valged majakesed iidses Lindoses peidavad endas poekesi, kohvikuid ja pannkoogimaju.

Hera tempel Agrigento orus on vaid üks näide Sitsiilias hästi sälinud Vana-Kreeka ehituskunstist.

Kreeta

Rhodos

Korfu

Saare suurus: 8336 km² Reisipaketi hind: 2* hotell söökideta al 385 € Suurim võlu: kontrastid!

Saare suurus: 1407 km² Reisipaketi hind: 2* hotell söökideta al 459 € Suurim võlu: väikesel pinnal kontsentreeritult kõik Kreeka võlud

Saare suurus: 613 km² Reisipaketi hind: loteriimajutus al 495 € Suurim võlu: lopsakas loodus, itaaliapärane õhustik

Rhodos on üks Kreeka menukamaid puhkusesihtkohti ja põhjusega, sest suhteliselt väikesele pinnale on kokku surutud kogu Kreeka paremad osad: maitsev ja toekas toit, head veinid, rikas ajaloopärand, ilusad rannad ja kena loodus. Suur pluss on ka taskukohased hinnad! Saare läänerannik on tuntud lopsaka ja mitmekesise taimestiku poo­ lest, idarannik seevastu uhkeldab liivaste randade ja hubaste lahesoppidega.

Korfut iseloomustab Kreeka saarte kohta lopsaka looduse kõrval põnev kultuuri­ taust, mis on sündinud saart valitsenud veneetslaste, prantslaste ja brittide mõjutustest. Pealinna Kérkyra arhitek­ tuur meenutab isegi pigem Veneetsiat kui Kreekat, eriti kui suunate pilgu üles rõdude poole. Mõnus koht linnamelu nautimiseks on esplanaad, kus tänava­ valgustuse süttides kogunetakse terrassidele sumedat suveõhtut nautima, kaaslaseks klaasike vahustatud piimaga jääkohvi frappé’d.

Kreeta on kõige suurem Kreeka saar ning eestlaste seas üks populaarsemaid puhkusesihtkohti. Pole ka ime, arvesta­ des, et seal on üle 300 päikeselise päeva aastas. Kreeta on väga kontrastne paik – rannad vahelduvad muljetavaldavate mägedega, suured ja kaootilised linnad tillukeste maaliliste küladega ning väga kuivad, isegi kõrbelised alad roheliste­ oaasikestega. Saare võlu saab väga kiirelt kokku võtta järgmiste sõnadega: ouzo, Hania vanasadam, väike kaheksa­ jalg sinu taldrikus, looklevad mägiteed ja viinamarjaistandused. Soovitame teha: üsna Kreeta lähedal asub veel üks Kreeka pärl Santoríni, nii et kui ühest saarest väheks jääb, saab kaks külas­ tust mõnusalt ühendada.

Soovitame vaadata: kindlasti Rhodo­ se vanalinn, mis on põnevalt kirju kultuurilise taustaga ja kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Mäenõlvale puistatud valgetest majakestest koosnev keskaegne Líndose linnake. Juunist septembrini liblikaid tulvil täis varjuline Liblikate org.

Kelle jaoks siin nimetatud saared on juba käidud-nähtud, kiigaku Estraveli blogisse. Sealt leiad kahest loost koosneva artiklisarja, mis tutvustab ka Vahemere vähem tuntud saari ja saarekesi. Aga ole hoiatatud – lugemine võib tekitada reisipalavikku!

Soovitame teha: otsi enne reisi üles Gerald Durrelli Korfu-elu mälestused ja loe need lõbusad raamatud läbi. „Minu pere ja muud loomad” on neist esimene, aga kätte tasub võtta ka selle kaks järge. Tagame, et koged reisil siirast äratundmisrõõmu!

Rhodose vanalinn on suurim keskaegne linn Euroopas ja arhitektuurilises mõttes ka üks põnevamaid.

www.estravel.ee/uudised/tag/vahemeri

Piazza IX Aprile kuurortlinnas Taorminas.

aprill/mai 2012

61


muusika

Eesti esimene astronaut Iiris Magic Gift Box

E

i tea, kas Ii­ ris mängib veel nuk­ kudega, kuid män­ gumaa­ ilmast pole ta igatahes väljunud. Debüütalbumi veidrate võluväljade universumis hõljub ta kui astronaut. Diilides arvutist või unenägudest tulvavate tulnukate ja kollidega ning otsides teed muinasjullade ja muude mütoolendite vahel. Kui mitte taikonaudiks, siis hald­ jaks või võluriks kehastunud Iirise hääl on kergelt kime ja ebamaine. See kas meeldib või mitte. Vokaali­

Punane kõuts või kohik, aga armas ju

Traffic Sirius

Ed Sheeran Plus

Meloodiatest tulvil, moodsalt mitmekesise ja -kihilise, ena­ masti elektroonilise saatesaun­ diga lood. Laulud on veidi kui estraadilt nopitud või šlaagri šnitiga tembeldatud, ballaadili­ kud, kuid peamiselt mõõdukalt hoogsamas tempos. Ilusate poiste ilusad laulud emakeeles, sihtrühmaks õrnemad südamed. Juba tuntud paarile hitile („Elek­ ter”, „NASA”) tublisti lisalugusid kaasakiikumiseks.

20-aastane punapäine ja pisut pontsu poiss on Briti muusika­ auhindade tänavune topeltvõitja – parim meeslaulja ja läbimur­ deartist. Noorele eale vaatamata laulab ta tõsistel teemadel nagu prostituudid (hittlugu „The A Team”) jms. Poognaga meloo­ diad, ruuge karvase kassina õr­ nalt, aga sihikindlalt sülle, hinge ja vahetult südamesse pugev esitus. Teeme nüüd nii, et kuu­ lame ise kuti sentimentaalseid, lihtsaid ja otsekoheseid folk-hop ja R&B laadis laule ja otsustame, kas meile meeldib. Küünikud, ärge vaevuge!

62

aprill/mai 2012

Libahunt Kameeleon Tiina boheemlane laulutalgud Gotye Siiri Sisask Hommikupuu Enamik lugusid on varemast olemas, aga nüüd külakorras ümber võetud. Siiri kostitas metsa- ja metalimehi ning nood ei jäänud tööga võlgu. Kõlad on tuntud juba 1970ndatest: proge ja hardrocki vormelid, vanakooli käredad kitarririfid, klaver ja ballaadid. Bänd müdistab kui mootorsaag Družba parema­ tel päevadel. Erilisem veelgi on lauluesituse vägi: nii vabalt ja vähe kammitsetult ei ole Siiri, vähemasti plaadi peal, end mõnda aega näidanud ja tema suitsusegune hääl kähisenud − justkui vanal vinüülil.

Making Mirrors Kõik on kuulnud megahittlugu „Somebody I Use To Know”, aga kui selle põhjal album ette võtta, siis võib üllatuda – kas meeldi­ valt või vastupidi. Sest paipoisi häälega belglasest austraallane ei treigi kuulekalt ühesuguseid palakesi, nagu kommertsreeglid ette näevad. Kunstnikuhinge õhinal liigutakse eri žanris ja stiilis: soft Sting, Peter Gabriel ja Beck, retro, pop, jazz, sünt ja dub. Eklektiline ja ekstsent­ rilinegi, aga turvaliselt, mitte ekstreemselt.

Tekst: Tõnu Pedaru Fotod: tootjafirmad, Jelena Rudi

Seest soesiiras-siirupine, väljast siidikarvane

heelium sulandub orgaaniliselt muusikalise tervikuga. Biidid, sünt ja kitarrid piiravad, piitsutavad ja pingestavad unelevaid laulumeloo­ diaid, säilitades müstilise atmosfääri. „Astronaut”, „Weirdo”, „Glimmering” on ehk esimesena käivituvad ja mõjulepääsevamad. Aga lugusid on tosin − tegelikult, saladuskatte all sosistades, suisa 13! Visuaalselt ja muusikaliseltki veidi sarnast liini ajab ju Kerligi, Eesti neid suures linnas väikeste maailmavallu­ tusplaanidega põues. Jääme lootma, et traditsioonilise muusikatööstuse taristu, mis kutsutud lennutama Iirist orbiidile, saab hakkama. Sest start on antud.


film

Jaht reeturile Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk Tinker Tailor Soldier Spy R: Tomas Alfredson O: Gary Oldman, Benedict Cumberbatch, Ciarán Hinds, Colin Firth

L Leedu rahvuskangelase lugu Tekst: Maria Ulfsak-Šeripova, Aleks Lange Fotod: tootjafirmad

Tadas Blinda

avastaja Tomas Alfredso­ nil õnnestus John Le Car­ ré klassikust teha filmi­ versioon, mis on peaaegu niisama hea kui raamat, kusjuures see „peaaegu” on konvertimisest tulenev paratamatu puudujääk.

„Plekksepa...” filmiversioonis on olemas kõik, mis raamatu nii suure­ päraseks tegi: intriigid, draama, külma sõja närviline õhustik, pinged, suurepärased karakterid, emotsioo­ nid ja lihvitud spioonimängud. Gary Oldman teeb Briti salateenistusse pugenud reeturit jahtivat George­ Smileyt kehastades superrolli, talle sekundeerib Ühendkuningriigi näitlejate koorekiht. Alfredsoni film on mitmekihiline ja intelligentne meistriteos.

Keskpäevatund superreporteriga

Niidi­ tõmbajad Märtsi iidid

Lugu eksinud hingest

Tintini seiklused. Ükssarviku saladus

The Ides of March

Elupuu

L: George Clooney O: George Clooney, Evan Rachel Wood, Paul Giamatti, Philip Sey­ mour Hoffman, Ryan Gosling

Tree of Life

Tadas Blinda Pradžia

The Adventures of Tintin. The Secret of the Unicorn

R: Donatas Ulvydas O: Mantas Jankavičius, Agnė Ditkovskytė, Tatjana Liutajeva

R: Steven Spielberg O: Andy Serkis, Jamie Bell, Simon Pegg

Leedulaste ajalooline suurfilm viib vaataja aega, kui Vene riigi säädus oli ropp ja roojane ja mõisnikide kurjus, see rõhus rängaste. Ehk siis aastasse 1861, mil Leedus kaotati pärisorjus. Filmi nimitegelane on tavaline talumees, kellest vastu tahtmist saab mässuliste talupoegade juht ja hiljem rahvuskangelane, leedulaste Robin Hood. Filmis on kõike, mida ühelt selle žanri linateoselt tahta: kangelasi ja lurjuseid, armastust ja madinat, loodusvaateid ja pisarakisku­ mist. Ning törts kohustuslikku rahvusromantilist naiivsust kah. Tõenäoliselt jääb filmi päeva­ poliitiline sõnum mitte-leedu­ laste jaoks tabamata.

Ilmselt maailma kuulsaim reporter, belglasest koomiksi­ kunstniku Hergé loodud Tintin jõudis kinolinale Spielbergi ani­ meeritud seiklusloos, mis kokku miksitud kolmest koomiksist. Neist „Kuldsõrgadega krabi” on ka eesti keeles ilmunud. Spiel­ berg suhtub klassiku loomingus­ se lugupidavalt ning tulemuseks on nauditavalt suurejooneline, efektirohke ja humoorikas vana­kooliseiklus, nagu Hergé’le kohane. Lisakraami on plaadil ohtralt, kahju vaid, et eesti­ keelseid subtiitreid pole kaasa pandud. Ja kui tahate Lauri Leesi suust ühe merci teenida, siis öelge ikka ilusasti Täntään, mitte Tintin.

„Mida kõike elult võiks tahta, üht sooja kohta ja paari kingi. Et käia ajaga kaasas, kuni aeg otsa saab,” laulis Singer Vinger loos „Läbi elu”, võttes üpris hästi kokku ka „Märtsi iidide” sisu. Film laenab pealkirja Vana-Rooma kalendrist, kus iidid tähistavad kuu keskpaika. Kui märtsi iidid on ajalukku läinud Julius Caesari tapmisega, siis George Clooney lavastajatöö nii kõrgetasemelist intriigi ei paku, üht küünilisevõitu ja korralikku poliitdraamat aga küll. Film on heade näitlejatöö­ dega ning vaimuka dialoogiga hästilavastatud lugu võimumän­ gude telgitagustest, lojaalsusest, reetmisest ja kättemaksust.

R: Terrence Malick O: Brad Pitt, Sean Penn, Jessica Chastain, Hunter McCracken Režissöör Terry Malicku viies, Cannes’i festivalil Kuldse Palmi­ oksa pälvinud film jälgib Texase väikelinnas elava pere vanema poja (noorena Hunter McCrac­ ken, täiskasvanuna Sean Penn) elu läbi lapsepõlve süütute ja muretute mängude kuni puru­ nenud illusioonidega täiskas­ vanueani ning tema katseteni lappida suhteid isaga (Brad Pitt). „Elupuu” on poeetiline ja imp­ ressionistlik, tugeva religioosse alatooniga intiimne draama, mis keskendub inimeksistentsi kõige olulisematele küsimustele: ar­ mastusele, lepitusele, pettumu­ sele, usule, elu mõttele.

aprill/mai 2012

63


kunsti ruum

Vanalinnas Hobusepea 2 asub põnev hoone, mille sopilistest koridoridest võib leida mitmete kunstnike ja disainerite tööruume. Teiste kõrval asub seal ka ehtekunstistuudio Gram, mis koondab üheksat noort kunstnikku.

G

Grami tüdrukud: Lisa Kröber, Birgit Skolimowski, Kaia Saarna, Kertu Tuberg, Merle Kasonen, Linda al-Assi, Maarja Niinemägi.

rami naiskonda­ kuuluvad Maarja Niinemägi, Birgit Skolimowski, Kristiina Kibe, Linda al-Assi, Kertu Tuberg, Marita­ Lumi, Kaia Saarna, Lisa Kröber ja Merle­ Kasonen. See ei ole ideoloogilist ühtsust taotlev rühmitus, vaid eelkõige ühine tööruum, kus olemas vajalikud tehnilised võimalused nii näitusetööde kui ka klientide tellimuste teoks tegemiseks. Lisaks leiab siit ka väikese galerii, kus väljas stuudio püsiasukate looming ning kus korraldatakse aeg-ajalt näituseid. Huvilised saavad kohapeal osaleda ka ehtekunstikursustel − eelnev kogemus ei ole vajalik, piisab vaid soovist teha tutvust ehtemaailma köögipoolega. Igal üheksast ehtekunstnikust on erinev käekiri – stuudiot külastades võib galeriiruumis esmalt tutvuda valmis ehetega ja seejärel soovi korral ühendust võtta sobiva kunstnikuga.

Pulss ajas juttu seitsmega üheksast ehteloojast.

64

aprill/mai 2012

Tekst: Ülle Jehe Fotod: Terje Ugandi

Üheksa ühekorraga


Millest võiks alustada tutvust autoriehete maailmaga? Eesti kaasaaegne ehtekunst ei ela elevandiluust tornikeses, nagu see esmapilgul ehk tunduda võib. Lisaks pidevalt toimuvatele näitustele pakuvad ehteloomingule keskendunud A-galerii ja Iida galerii müügiks head valikut noortelt kunstnikelt. Spetsiaalselt tellitud autori­ ehe on eriline ja väärtuslik kingitus, aga ei maksa alati eeldada, et autoriehte tellimine on väga kulukas – kõik sõltub valitud materjalist ja teostamise keerukusest. Alustuseks võib lasta renoveerida või tänapäevase detailiga põnevamaks muuta ka mõne vanavanematelt päranduseks saadud ehte.

Missugune on Grami ehtekunstnike lemmikklient? Lemmikklient juba natuke teab, milli­ seid töid kunstnik on teinud, ja tellib käekirja arvesse võttes, jättes samas autorile vabad käed. Väga oluline on avatud suhtlus ja kliendipoolne kaasamõtlemine.

aprill/mai 2012

65


kunsti ruum

Mis või kes annab ehtele väe? Hea kunstnik suudab vääristada idee ja hea kandja kannab selle välja. Käsitöö ­lisab väärikale materjalile lisaannuse positiivset energiat.

Kumb on olulisem, kas ehte kandmismugavus või ainukordne visuaalne lahendus? Sõltub olukorrast − kord tuleb võtta eesmärgiks üks, siis teine. Ideaalis käivad need kaks küll koos, aga iga päev kantavasse sõrmusesse, mis kuhugi ei takerdu, on keeruline mahutada väikest maailma – sellised sõrmused lummavad vaatajaid näitustel.

Kui klient tellib kaitsva maagiaga ehte, siis milline see olla võiks? Midagi, mis annab kandjale vabaduse olla raamidest väljaspool.

Kellele Eesti avaliku elu tegelastest sooviksite ehteid kujundada? Ausalt öeldes igaühele, kes loodud ehte välja kannab.

Milline materjal teid kõige enam inspireerib? Materjal on tähtis, aga sellest olulisem on idee ja materjalide kooskõla. Vahel elab materjal loomeprotsessi jooksul oma elu ja annab ideele suuna.

Milline on olnud kauneim ehe läbi aegade? Kauneimad ehted ajaloos on lihtsad ja elegantsed – need, mille puhul materjali­ vastupanu on ületatud ja tehnika viidud täiuslikkuseni. Meil kõigil on erinevad lemmikud – näiteks Eesti ehtekunsti klassiku Leili Kuldkepi kivist graveeritud ehted või maailmakuulsa Prantsuse klaasi- ja ehtekunstniku René Lalique’i looming. Vaata ka www.gram.ee


raamat

Kaks pilku sõjatandrile Surnuist tõusnud mehed Toby Harnden Kunst

Ainus ellujäänu Patrick Robinson, Marcus Luttrell Grenader

aamat, milles kirjeldatakse Walesi kaardiväe 1. pataljoni sõjateed 2009. aasta suvel Afganistanis Helmandi provintsis, põhjustas Ühendkuningriigis ilmudes paraja skandaali, mis ulatus otsapidi Eestisse. Selle põhjuseks oli Eesti võimude rahulolematus sellega, kuidas Harnden käsitles brittidega koos võitlevate Eesti kaitseväelaste langemist. Raamatu sisu võtab tabavalt kokku alapealkiri: „Lugu sellest, kuidas britid tegelikult Afganistanis sõdivad”. Harnden kirjeldab alamehitatud ja -varustatud pataljoni võitlust vaenlasega, viies lugeja otse kuulivihina ja pommiplahvatuste keskele. Ta on suurepärane jutustaja, kes veenvalt vahendab sõja argi­ päeva jõhkrust, kangelaslikkust ja õudust. Sama täpselt analüüsib Harnden brittide sõjamasinat, mis ragiseb raha- ja vahendite puudusest, mida kihutavad taga poliitilised ambitsioonid ning suunavad valearvestused ja optimism.

inus ellujääja” on hoopis teisest puust, kirjeldades sõda Afganistanis hoopis teise nurga alt. Jutustaja Marcus Luttrell on USA eriüksuslane, kes koos kolme relvavennaga sattus lahingusse ülekaaluka vastasega. See oli võitlus, mille kõrval kahvatavad ka Hollywoodi mürglid. Luttrell oli ainus, kes nelikust eluga pääses ning ka tema pääsetee omade juurde oli uskumatu. Luttrell on 100% sõdur ja 100% patrioot ning seda on tunda igalt leheküljelt. Tema ehtsõdurlikult sirgjooneline ratsionaalsus võib mõnele tunduda eemaletõukav, tema siiras patriotism ja religioossus mõnele sinisilmne, aga see on neetult hea ja aus raamat.

R

Tekst: Aleks Lange Fotod: tootjafirmad, Toomas Toomsalu

Pätipoisist rahvuskangelaseks Aavo Pikkuus, kurat rattasadulas Gunnar Press Menu Kes tänapäeva noorte pidutsemist hukatuse märgiks peab, saab Aavo Pikkuusi elulugu lugeda vaid validoolitablett keele all. Tulevane rahvuskangelane, kelle vägitegudele kaherattalise seljas kogu Eesti rahvas hinge kinni pidades kaasa elas, oli nooruses tõeline pätipoiss. Ja nagu raamatu pealkirjastki aru võib saada, polnud Pikkuus tippsportlasenagi siidikinnas, tehes vajaduse korral endale teed küünar- ja sõrmenukkidega. „Kurat rattasadulas” on kaasahaarav ja emotsionaalne lugu raudse tahtejõuga isepäisest võitlejast. Ja selle loo moraal on lihtne: kangelaseks ei sünnita, kangelaseks saadakse. Läbi higi, vere ja pisarate.

Nende Itaalia Ülepeakaela. Armununa Lõuna-Itaalias Chris Harrison Tänapäev   Noor inimene kohtas oma elu armastust, pakkis asjad ja kolis kallima kodumaale. Seal ootavad ees värvikad tüübid, teistsugune kultuur, kummalised kombed, harjumatud söögid ja nii edasi. Ja lõpuks olid nad kõik seal seitsme maa ja mere taga rõõmsad ja õnnelikud. Eks ta ole, selliseid lugusid on kirjutatud tuhandeid, ja kirjutatakse ka edaspidi tuhandeid. Austraallase Chris Harrisoni Lõuna-Itaalia väikelinna kolimise loos on kõik võõral-maal-armununa-kohanemise-loo tüüpilised ja hädavajalikud detailid olemas, pluss gargantualik võitlus saapamaa bürokraatiaga. Kellele meeldib „Minu…” sari, sellele sobib „Ülepeakaela…” lugemiseks sama hästi kui pesto pastale.

A

Reportaaž silmusega kaelas Liibanon 2011 Madis Jürgen Go Grupp   Raamat reisist, mis algas kenasti, kuid võttis pöörde, mida ei soovita kellelegi. Mõistagi on selle raamatu peakangelasteks seitse eestlasest rännumeest, kes mullu Liibanonis rööviti ning 114 päeva pantvangis hoiti. Nende seni suures osas rääkimata loo pani kirja ajakirjanik Madis Jürgen, kes oli selleks ilmselt parim valik. Emotsionaalse, valusa ja hästikirjutatud raamatu ainus miinus on asjaolu, et tegemist on vaid kolmandikuga pantvangisaagast. Teine kolmandik ehk röövijate lugu jääb tõenäoliselt rääkimata. Viimase kolmandiku ehk päästeoperatsiooni üksikasjad on salastatud, kuid lohutuseks võib öelda, et sellega on veel vaid 49 aastat oodata.

aprill/mai 2012

67


teater

Heatujuline lavakalend

K oduväljakuks on Elmo Nüganeni juhendatud kursusele Tallinna Linnateater, kus lõpuspurdina võib näha nelja lavastust. Sama soojaga tehakse Eesti Draamateatris nii poiste („Seitse venda”) kui ka tüdrukute („Lõikuspeo tantsud”) tükke. Nähtud etenduste põhjalt võib lennu kohta juba üht-teist ka öelda, neile seejuures liiga tegemata. Ehk märkimisväärseim on, et end tuntakse just sõnateatri vormis hästi. Muidugi ei tähenda see, et tantsulised motiivid „Gizzelle’is” või füüsiliselt nõudlikud kohad „Scapini kelmustes” neil kuidagi halvasti välja kukuksid. Vastupidi! Aga ainult füüsise kaudu end täielikult mängu ei panda. Sõna ja sõnatuse­ prisma kaudu ongi ehk põnev just „Scapini kelmusi” ning „Gizzelle’i” omavahel võrrelda. Ühes rullub lugu lahti sõnades, mida noorte hea vorm ja tahe laval olla füüsilisest küljest toetavad, teises on keskmes liikumised,

68

aprill/mai 2012

Lavakunstikoolist hoogsalt välja kepsutav XXV näitlejahakatiste lend on sel koolilõpukevadel võtnud ette end nii mitmest küljest näidata kui ainult saab. Viimastes õpingutega seotud lavastustes pigistatakse endast välja nii nalju kui traagikat, nii sõnu kui ka tantsu. Tekst: Ele Pajula Fotod: Siim Vahur

mis vaid vahel sõnadega vürtsitatud saavad. Sel on aga ilmne mõju noorte suhestumisel tükki. Nalja ja traagika doseerimisel on rõhk just esimesel. Nii naeruväärsed kui ka tõsiseltvõetavad stseenid mängitakse küll välja, aga lennukamad on just need, mida saadavad­ publiku naerurõkatused.­ On ilmne, kui palju lõbu pakub poistele tibiriietuses mööda lava heljumine ja kui mõnus on neil endil puänte välja mängida. Tundub, et publikulegi pakub see

noorte ehe tahe naerutada siirast rõõmu, sest üsna väikese projektina alanud püstijalakomöödia „Kinoteater” (kus kolm XXV lennu noormeest kaasa teevad) on osutunud ülimalt populaarseks ettevõtmiseks. Tundub, et tegu on niisiis naljaalti ja sõnuseadva­ pundiga, kes on ühtse jõuna lavalaudu vallu­ tama asunud. Neist jääb mulje kui mõnusa sisekliimaga kursusest, kes heal meelel üksteise­ le abikäe ulatavad ning ruumi jätavad.

Vaata lavakate lõpuetendusi: „Biloxi blues” kuni 15. maini Linnateatris (välja müüdud) „Gizzelle” kuni 29. maini Linnateatris „Scapini kelmused” kuni 13. juunini Linnateatris „Lõikuspeo tantsud” kuni 20. maini Draamateatris „Seitse venda” kuni 2. juunini Draamateatris


ÄRI

1

STIIL Colonna moodne ärikinnisvara NARVA MNT 7a BÜROOHOONE

LASNAMÄE ÄRIMAJA

2

www.colonna.ee

www.colonna.ee

Büroohoone kontorid äri tuiksoonel, juurdepääs nii auto kui ühistranspordiga on kiire ja mugav. Lähedusest leiab palju teenindusasutusi, pangandus - ja ärikeskuseid. Büroohoone eraldub linnamürast ja on valgusküllase planeeringuga moodne ehituskompleks. Hoovipoolsele fassaadile avaneb põhjapoolne valgus, mistõttu suvel ei kuumene kontorid üle ja säilib meeldiv töökeskkond. Erinevad üüripinnad sobivad ka nõudlikumale ettevõtte vajadustele. 2

LOOMEMAJA NIINE 11 www.colonna.ee

Loomemaja Kalamaja/Kesklinna piiril. Avarad, loometööks sobilikud ruumid teiste tegijate keskel. Büroohoone asub Tallinna südalinna vahetus läheduses, kuhu juurdepääs nii auto kui ühistranspordiga on kiire ja mugav. Asukoha eeliseks on paiknemine väljaspool Tallinna tasulist parkimisala, mis teeb hoone asukoha mugavaks kliendiparkimist arvestades.

2

2

Soodsate hindadega, avatud planeeringuga A klassi tasemega kaasaegne ärimaja Osmussaare tee 8 asub Tallinnas Lasnamäe linnaosas ning arhitektuurselt kulgeb piki Peterburi teed Tallinna poole. Maa-ala jääb ühelt poolt Peterburi maantee ja teiselt poolt Osmussaare tee vahele. Ärimaja asub Lasnamäe kiiresti arenevas ning tervikliku infrastruktuuriga piirkonnas. Hoonel on viis maapealset korrust, hoonealune garaaž ning neli trepikoda ja lifti. Kõik büroo- ja kaubanduspinnad on mugavad ja valgusküllased. Unikaalne fassaadilahendus on moodne ja võimaldab paigutada kõik valgust vajavad töökohad akende juurde. Ligipääs kontoritele on mugav ja paindlik. Iga kontori juurde kuulub liftiga trepikoda. Lifti tööd saab programmeerida kliendi vajaduste järgi. Maa-alusest parklast saab liftiga kontorisse sõita. Hoones kokku 7200 m2 hästi valgustatud büroopinda. Pindade suurused algavad 131 m2.

3

1

3

3

Martin Sillandi +372 511 9962 martin@colonna.ee

Relika Roostalu +372 501 1806 relika@colonna.ee

Villardi 22-1 Tallinn Tel: +372 646 1004


Külaskäik

ELU nagu MAALI SEES

On suur õnn, kui saad oma elus teha just seda, mida ihkad. Maalikunstnik Juss Pihol ongi vedanud – talle annab hingerahu maalimine ja just sellega ta päevad läbi tegelebki. Tekst: Kersti Rea Fotod: Terje Ugandi

70

aprill/mai 2012

V

äikeste tänavate võrgustik on varakevadises keskpäevas vaikne ja inimtühi. Tihane esitab kevadhitti ja silmipimestav päike käib kõrgelt. Läbi mantliselja on tunda päikese juba tugevat paitust. Nii võtab mind vastu vaikne Nõmme linnaosa, armas ja kodune. Koputan lepitud kellaajal maalikunstnik Juss Piho majauksele. Uurin üksinduses kurvalt konutavat aiapin-

ki ja meeleolukaid uksepealseid vidinaid: vasekarva koputit ja nimesilti ning suurt musta klaaskristalli, mis õnnehoidvana konksu küljes ilutseb. Ukse kõrval õõtsub kevadtuules kurje vaime eemale peletav tuulekell. Kõik see tundub veidi teatraalne. See pole ka ime, sest uksetaguses maailmas elab maalikunstnik, kelle maalidki mulle alati veidi teatraalsed on tundunud, ning tema teatri- ja telekunstnikust abikaasa. Nii et kõik klapib! Logistan koputiga veel kord, kuid keegi ei kiirusta avama. Piilun kõrval­ asuvast aknast sisse − liikumas ei paista kedagi. Uudishimutsen veel


õuealal, kuni asi hakkab kahtlane tunduma. Kas kokkulepitud aeg läks pererahval meelest või oleme üks­ teisest mööda rääkinud? Koputan kõvemini ja katsun ust. See avaneb. Vastu jookseb rõõmustav Iiri setter. Uhuu-tan pererahvast ja tunnen end tõelise sissetungijana. Õnneks vastab peremees mõne aja pärast mu hõikele ja peagi tormab sagris juustega mees silmi kissitades ja sissemagamist siunates esikusse. Päevauni­ läks pikale, nendib ta vabanduseks. Tervitame, kaisutame ja oleme kohtumise üle rõõmsad − viimasest kokkusaamisest on möödunud pikk aeg. Juss pakub juba esikus välja kohvi. Istume kööki maalitud laua taha ja ma lasen ennast mõnuga teenindada. On argipäev ja ülejäänud pere on kuskil liikvel, nii et oleme Jussiga kahekesi. Kui mitte arvestada koer Morryt ja kaht kassi – pirakat Oswaldit ja väikest nimetut, kes on piraka Oswaldi ema.

Kui teed seda, mida armastad, tuleb ka kõik muu järele. Köögis istuda on alati eriti kodune. Ma ei tunne ennast külalisena, pigem omainimesena, kes lihtsalt korraks läbi astus. Kodutunnet lisavad laual suures kausis lõhnavad kaneelisaiad − Jussi kaasa Ivi on sõpruskonnas­ ­tuntud küpsetaja. Joome kohvi ja maiustame saiadega.

Teekond karikatuurist maalini Jussi isa oli tuntud karikaturist Evald Piho ja juba noorena hakkas poiss isa kõrvalt pilapilte nokitsema. Joonistamine oli tema lapsepõlves loomulik tegevus ja niiviisi see asendamatuks ja eluvajalikuks aegapidi muutuski. Esialgu karikatuurid, siis illustratsioonid. Sealt edasi kasvasid väikese­ formaadilised tööd aegamööda üle suuremõõtmelisteks maalideks. Juss Piho on tuntud, töökas ja produktiivne kunstnik, kellel on suur austajaskond. Personaalnäituseid on mehel üks-kaks aastas ja ega rohkem ei jõuakski, siis läheks asi juba jamaks kätte, nendib ta. Näitused on olnud üleval nii Tallinna mainekates galeriides kui ka väiksemates linnades. Lisaks veel mõni aeg-ajalt välismaal tiirutamas. Tõsiasi, et Juss on ilma akadeemilise hariduseta maalija, tuli mulle üllatusena. Küsimuse peale, kas nii on

raske „päris” kunstiringkonda sisse saada, kratsib kunstnik kukalt ja vastab, et seda ta ei arva. Tuleb küll teha rohkem tööd, et ennast tõestada. Aga tööd teha Juss armastab. Tegelikult ei nimetagi mees maalimist tööks, vaid vajaduseks. Ja kui teed seda, mida armastad, tuleb ka kõik muu järele.

Vaikelu tõelisuses Juss tõuseb ja käib korraks ära – ateljee aknal piipu tegemas. Mina silmitsen sellal aknatagust Nõmme vaikelu­ ja mõtisklen: Jussi maalid on minu jaoks mõjuvad pildid, mille sees tunnetan vaikust ja rahu. Veidi teatraalsed, veidi joonisfilmilikud tardunud kaadrid. Tegelased seal, inimesed ja loomad, on justkui hetke kinni jäänud: lumivalge pesu akna taga pesunööril kuivamas, kõrvaltoas mängi­ vast raadiost kostev klassikaline muusika ning kaugelt ninna tungiv­ magus piibulõhn tekitavad minus imetabase tunde, et viibingi Jussi maalis – vaikses ja staatilises vaikelus, peatunud hetkes. Läbi kunstnikepaari kodu on läbivalt näha maalitud pindu. Köögilaud, mille taga kohvitame, on Ivi meisterdatud. Tualetiuksel aga tunnen ära peremehele omase stiili. Lisaks on nähtaval palju sõprade kunsti. Klaveri

aprill/mai 2012

71


Külaskäik

kohal ripub aga vanaaegsena tunduv reljeef naise profiiliga. Piibult naasnud Juss seletab − üks tema esiemadest oli virtinaks Tolstoi mõisas ja see reljeef ongi Tolstoi enda kätetöö. Muljetavaldav mälestusese!

Argipäev või pühapäev? Töö või hobi? Perenaine Ivi ja poeg Aap (mõlemad sisearhitekti haridusega) saabuvad suurte kilekottidega poest. Sisearhi­ tekti amet nõuab sisustussalongide­ külastamist ja objektidel käimist. Ivi on selles peres niisiis liikuvam ja energilisem pool, Juss paiksem ja näiliselt ka rahulikum tüüp. Kuid püksid­ on selles majas kindlalt Jussi jalas, kinnitab Ivi, kuigi tihti arvatakse ekslikult vastupidist. „Kui ikka mina ütlen, siis nii on!” põrutab Juss. Tema hääles kostub sellist kindlust, et mul pole mingit põhjust selles kahelda. Ivi on tegus naine, kes rapsib korraga mitmel rindel: teatrilavastused, telesaated, kodused interjöörid, kohvikud ja mõisad. Ettevõtmisi jagub erinevatel aastatel erinevas pingereas

ja majanduskriisidele vaatamata. Lisaks veel kodu ja pere. Suurele koormusele vaatamata jätkub Ivil toetust ka Jussile ja tema tegemistele, seda on neid koos vaadates ilmselgelt tunda. Sellel perel ei ole argipäeva ja püha­päeva vahet. Kuna mõlemad abikaasad­on vabakutselised, siis ko-

Püksid siin majas on kindlalt Jussi jalas. dus nende aeg põhiliselt möödubki. Argipäevad ei erine pühapäevadest, või siis vastupidi, pühapäevad argipäevadest, sest tööd või lemmiktegevust – kuidas seda nüüd nimetadagi – tehakse nädalapäevale vaatamata. Vahel venivad jooniste (Ivi) või maalide (Juss) kallal nokitsemised hiliste õhtutundideni ja nii seitse päeva nädalas. Ivi töölaud asub suures toas. Jussil aga on maalimiseks päris­oma pühamu­– mõni aasta­ ­­tagasi sisse seatud valgus­küllane ateljee. Ateljeesse ringkäigule minnes, värskelt valminud maali „Koera süda” silmitsedes küsin kunstnikult, kas pilt on enne maalima asumist silme ees juba valmis. Ei, nii see asi ei käi, naerab Juss

72

aprill/mai 2012

mu mõtteavalduse välja. Enamik aega kulub istumisele ja lõuendile vahtimisele. Muudkui istud ja vaatad, istud ja vaatad. Ja siis ta hakkab vaikselt tulema… Juss on õnnelik inimene, sest pea terve elu on ta tegelenud vaid armastatud tegevusega. Noorpõlve jääb sõjaväeaeg ja paar töökohta, kuid enamiku ajast on tal olnud õnn olla iseenda tööandja. Ateljee igast nurgast piilub mõni tegelane. Maale on siin igas seina­ääres servapidi virnades. Riiulid ja lauapealsed ateljees on piinlikult korras. Kõik on puhas ja süsteemne! Karbikesed ja purgikesed on ilusa käekirjaga varustatud märgistustega. Värvipalett segatud värvidega on ainuke ebakorrapärane detail, mis silma hakkab. Ruumis valitseb loominguline, aga mitte lausa boheemlaslik õhkkond. Juss Piho on väga distsiplineeritud kunstnik.

Jäägitu kirg Ateljee õhtupäikeses juttu ajades libiseme märkamatult Jussi teisele suurele kirele – kalalkäimisele. See ei ole niisama kalalkäimine, vaid Jussi on jäägitult haaranud lendõngepüük. Hellalt käsitsedes esitleb Juss meile oma lendõngevarustust: ilusad torujad vutlarid, mis sisaldavad kokkupandavaid õngeritvu. Karbid tehis­ putukatega, mis on kaunilt värvilised ja õhkõrnade suletuttidega, et riputa või ehteks kõrva. Elegantne vildist kaabu ja kopsakat hinda õhkavad vettpidavad saapad. Juss selgitab õhinal, kuidas asi toimib. Tema vutlarites on ridvad neljandast kaheksanda klassini – erinevate kalade jaoks erinevad numbrid. Ridvad on kerged ja


nõtked – grafiidist valmistatud, korgist käepidemetega. Kallimad riistad on lausa bambusest. Juss räägib, et enamiku püütud kaladest laseb ta vette tagasi. Sest ega saak ole üldse tähtis. Oluline on kogu tegevus: looduses olemine, selle jälgimine, märkide otsimine − kus kala täna pinnalt võtab − ja kõditav hasart:

Maagiline lause – käes on ükspäeviku koorumise aeg – võib mõne mehe kevadel hulluks ajada. kas hakkab külge või ei. Vaid mõned üksikud kalad jõuavad Pihode söögi­ lauale ja siis valmistab neid kindlas­ ti kalamees ise. Maagiline lause – käes on ükspäeviku koorumise aeg – võib mõne mehe kevadel hulluks ajada,­ naerab Ivi (ükspäevik on kevaditi­kooruv putukas, forelli jt kalade maiuspala - toim). Siis ei loe ei bensiini hind ega mingi muu takistus – kõik heide-

takse kõrvale ja kihutatakse vee äärde. Kas üksi või koos ameeriklasest sõbra Scott Dieliga sõidetakse Põhja-­ Eesti veekogude äärde. Lemmik­ kohaks on siiski jäänud Valgejõe kalda­äärsed. Scott on Ameerikas üles kasvades lendõngitsemise pisiku juba emapiimaga kaasa saanud, räägib Juss. Nii kui kevad tuleb, nii see hullus lahti läheb. Need looduse rüpes veedetud päevad on maalikunstnikule meeliülendavad. See on elustiil, ilma milleta enam hakkama ei saada. Erinevate kalakohtade, jõgede ja järvede otsingutel on leitud imelisi paiku ja aeg seda harrastust pidades on läinud täie ette. Juss, kes muidu on rahulik ja tasakaalukas, muutub kalapüügist rääkides silmanähtavalt elavaks. Mulle tundub, et olen liiga kauaks lobisema jäänud. Pere on koju jõudnud ja kindlasti ootavad paljud tööd tegemist. Tänan lahket pererahvast ja sean ennast minekule. Väravast välja astudes rändan ajas edasi ja näen väraval tahvlit – Siin elas ja töötas Eesti kunstnik Juss Piho. Viibin peatunud hetkes aastal 2082. Seal kauges tulevikus olen uhke, et aastal 2012 kunstniku külalisena selles majas viibisin!

aprill/mai 2012

73


Pulssi levitavad vaba aja sisustajad

restoranid ja kohvikud

Artic Sport Club www.articsport.ee Arctic Sport www.arcticsport.ee Audentes Fitness www.audentesfitness.ee City Spa www.cityspa.ee Kino Artis www.kino.ee MyFitnessi spordiklubid www.myfitness.ee Spordiklubi Status Club www.statusclub.ee Spordiklubi Sparta www.spartasport.ee Valeri Studio Fitness&Yoga www.valeristudio.com Kalev Spa www.kalevspa.ee Hotell Barons www.barons.ee Savoy Boutique Hotel www.savoyhotel.ee Eesti Rahvusraamatukogu www.nlib.ee Kumu www.ekm.ee/kumu Spordiklubi Zelluloos www.zelluloos.ee Tere Tennisekeskus www.teretennis.ee Tondiraba Tennisekeskus www.tennisekool.ee Zelluloosi Spordiklubi www.zelluloos.ee

kauplused Baltman Bastion Ivo Nikkolo Monton Stuudio-kauplus "Oh So Retro" www.facebook.com/ohsoretrotallinn Mosaic

Bollywood www.bollywood.ee Butterfly Lounge www.butterflylounge.ee Café More Viru Keskus Cafe Refresh! www.caferefresh.ee Chicago www.chicago.ee Chocolaterie Pierre www.pierre.ee Fish&Wine www.fw.ee In Vino Veritas www.invinoveritas.ee Kohvik Boheem www.boheem.ee Kohvik NOP www.nop.ee Kohvik Peterson Lounge-restoran Novell www.novell.ee Mamo www.mamo.ee Mmuah www.mmuah.ee Kohvik Mozza www.mozza.ee Museum www.museum.ee nAnO www.nanohouse.ee Reval Café www.revalcafe.ee Sfäär www.sfaar.ee Spirit www.kohvikspirit.ee Sushi Cat www.sushicat.ee Vapiano www.vapiano.ee Wabadus www.wabadus.ee

autosalongid Pilot Motors Mariine Auto Info-Auto

Audi Tallinn Lexus Eesti

Fashion Angel Boutique Fashionclub Fashion House Fashion Palace Franky Fresco Boutique Gant Gerard Darel Guess G-Star

Hairmail Hugo Boss ICON Inspira Liu Jo Luxton Boutique Make Up Store Mario Melani MaxMara Nju Butiik

Replay Roosikrantsi Kingastuudio Sergio Tacchini S’Nob Studio T Šveitsi Kell Tango Boutique Mon Amie

Salong FashionHair Finissage Medical Spa Ilusalong Ginger Ilustuudio Ilusahver Ilu Võlu ilusalong Intersalon

Ilusalong JEM Ilusalong Kaunis Kaunimaks Ilusalong La Sharm Liilia ilusalong Pikk 40 salong Privileg Day Spa

Roosikrantsi ilusalong Savannah’ ilusalong Salong Scarlett Sim Salong Sinine Salong SKIN ilusalong

butiigid 2. Mood Aleksander Boutique Anna Boutique Armani Baldinini BonBon Lingerie Boutique Caprice Companys Don&Donna Elegance Boutique

ilusalongid Salon+ juuksurisalongid Alessandro ilustuudio Ilusalong Beauty Lounge Ilusalong Central Cinderella ilusalong Désirée ilusalong


KODU

1

STIIL

Colonna kinnisvara kutsub! KORTERELAMUD TOHU 5 JA 7

RIDAELAMU JASMIINI TEEL

2

www.tohu.ee

www.jasmiini.ee

Korterelamud Tohu 5 ja 7 asuvad Pirita-Kosel, Maarjamäel, valdavalt eramutega hoonestatud rohelises piirkonnas. Viieminutilise jalutuskäigu kaugusel on Pirita ürgorg ja Kloostrimets, kus on tervisespordi harrastamiseks loodud head tingimused. Lähimad bussipeatused paiknevad Kose teel ja Vana-Narva maanteel, lähim suurem kauplus on Pirita Selver. Arhitekt Janno Põldmaa projekteeritud korterelamud on täiskeldri ja ühe trepikojaga. Korterid on suurte aknapindadega, funktsionaalsete ja kompaktsete planeeringutega ning kujundatud selliselt, et ka siseruumides viibides oleks elanikel võimalik nautida asukoha looduslikke eeliseid. Pea igal korteril on rõdu või terrass. Mõlemas korterelamus on 18 ühe- kuni neljatoalist korterit. Iga korteri juurde kuulub panipaik soklikorrusel ja parkimiskoht elamut ümbritseval territooriumil. 2

Martin Sillandi +372 511 9962 martin@colonna.ee

Jasmiini tee ridaelamu on mõeldud perele, kellele see on võib-olla esimene suurem kodu. Kodu, mis on perele piisavalt ruumikas, soodsate pidamiskuludega, aga kujundatud ja viimistletud kvaliteetselt ning silmas peetud iga pere individuaalseid soove ja unistusi. Koduostja saab ise lõppviimistluse teha või teeme sisekujunduse ja viimistluse viimase detailini valmis meie – nii, nagu klient soovib. Jasmiini tee on hea asukohaga, Viimsi keskuse läheduses, kus mõne kilomeetri raadiuses on Pirita rand, tervisespordirajad, kaubanduskeskus ja ühistranspordiühendus. 2 km kaugusel on Haabneeme keskus, kus on lasteaed, kool, haigla, kaubanduskeskus, spordisaalid ja muud vajalikud teenused. Kesklinna on 11 km, keskmiselt 15 minutiline autosõit.

3

1

KORTERELAMU KOMEEDI 14 www.komeedi14.ee

Komeedi 14 on esinduslik eluhoone Tallinna kesklinnas. Elamu asub kesklinna sellises piirkonnas, kus on rohelust ja piisavalt vaikust ning samas on mugavaks linnaeluks vajalikud infrastruktuurid sobivalt lähedal. Korteritel on kvaliteetsed täispuidust raamidega Saksa tüüpi pakettaknad, tammespoonist siseuksed, põrandatel tammepuitparkett. Kõikidel korteritel on kas rõdu, terrass või mõlemad, igas kolmetoalises saun. Galeriimaja koosneb kahest eluhoonest, mis on omavahel ühenduses maa-aluse garaažiga. Viiekorruseline hoone on erilise projektilahendusega, nn galeriimaja, mille kõik korterid on eritasapinnalised, ulatudes läbi kahe korruse (poolkorruse kaupa). Keldrikorruse garaažis paiknevad soojad ja valvega parkimiskohad.

2

Relika Roostalu +372 501 1806 relika@colonna.ee

3

3

Villardi 22-1 Tallinn Tel: +372 646 1004


ARVA ÄRA

1. Tiskre asumis asub a. Tiskre oja b. Tiskre jõgi c. Tiskre paisjärv 2. Tiskre asum on Tallinna a. loodepoolseim. b. läänepoolseim. c. edelapoolseim.

T

nagu Tiskre, turvaline ja tõkkepuu või siis T nagu Teelahkme ja (säästu)tared. Õigupoolest ei olegi Tiskre asum suurt midagi muud kui kaks komplekti erinevas hinnaklassis eramuid: on Tiskre majad ja on Teelahkme majad. Neist esimene on heal järjel linnakodanike rahulik pesapaik rannaroostiku lainetuse taga, n-ö esimese laine uued majad, teine aga buumiaegse ehitusmöllu kiirlahendused. Kui satute sinnakanti külla (niisama vast mitte), siis kannatab võtta ette üks jalutuskäik või aeglane rattatuur ja visata pilk peale ühele elusuuruses kataloogikülale, mille klombitud kiviga fassaadide vahel on ka tõelisi arhitektuurikaunitare (vihje: neid otsi ikka merele lähemalt).

3. Tiskre asumi kohal asusid sadakond aastat tagasi a. merelained. b. karjamaad. c. talutared.

Milliselt leheküljelt ajakirjas on see pildi­fragment pärit? Uue mängu vastuseid ootame 31. maini aadressil info@pulsstallinn.ee. Õigesti vastanute vahel lähevad loosi uus šikk meesteparfüüm Chanel Allure Homme Sport Eau Extreme ning The Body Shopi Nutriganicsi noorendavad tilgad.

2300 WWW.MANDATU

MLIFE.EE

Eelmise ajakirja linnaosa-mängu õiged vastused olid 1b, 2a, 3c. Pildifragment asus lk 65. Loosi tahtel saavad seekord auhinnaks The Body Shopi Chocomania komplekti Anneliis Ahveldt ja Mozza kohviku kinkekaardi Kai Raudkivi. Võtame võitjatega ühendust!

2011

LIFE, VIRU VÄLJAK

veebruar/märts

2, TELEFON 681

TA S

U

TA

veebruar/märts 2011

MANDATUM

Foto: Peeter Langovits

Tunne OMA kodulinna: tiskre

Rikastumine mida tasub on risk, võtta.

Suurte varade väärtuse kasvatami parimat partnerit. ne tulemuslik investeerim Mandatum Life’l nõuab alati on unikaalne isfilosoofia ja Me haldame märkimisväärset ja aastatepikkused kogemuse seetõttu suudame kliendivar d. pakkuda sobivaid ade portfelli ning varahalduslahendus investeerim i ka kõige nõudlikum is- ja ale kliendile. Sa ei pea olema professionaalne investor, sest seda oleme meie.

Investeerimine.

Varahaldus.

Aeg kAh

Elukindlustus.

www.mandatumlife .ee

ele Kust leida roma ntikat?

TAllinn film

Karoli Kuusikn

is i resTorAnid

Head eesT

Kõrvuni moe

s

TELLI PULSS! www.pulsstallinn.ee/tellimine.php

Tee oma elu mugavaks! Nüüd saab ajakirja Pulss tellida otse koju või kontorisse. Ajakiri on endiselt tasuta, tellides tuleb tasuda ainult ajakirja kojukandekulud. Tel 670 2287, info@pulsstallinn.ee 76

aprill/mai 2012


võta kokku

Резюме

O

тмечающая свой первый юбилей яркая звезда бомонда Ану Саагим – живая легенда. Каждое её выступление в средствах массовой информации производит фурор, и в то же время у Ану есть и серьезная сторона – это её ежедневная работа в качестве главного редактора развлекательного портала. Из интервью с Ану, помимо других вещей, мы узнаём также и об её русских корнях и о тех важных выборах, которые ей приходилось делать в своей жизни. Стр 12 Насколько чист город Таллинн? Соответствует ли воздух, которым дышат горожане, и вода, которую они пьют, нормам? Какие районы города Таллинна наиболее благоприятны для здоровья, а какие следовало бы избегать? Pulss в объемной статье дает ответы на все эти вопросы. Стр 18

Стр 23 В последние месяцы, когда несколько известных людей одновременно оказались с инсультом в больнице, в центре всеобщего внимания встал вопрос о здоровье мужчин. Pulss интересуется у известного кардиолога, как беречь свое здоровье. Трое мужчин рассказывают об изменениях в своей жизни, которые они предприняли во имя здоровья. Стр 24 Наблюдаем за тем, как проходит день творческого руководителя рекламного агентства Idea Андреса Сиема. День модного горожанина содержит в себе много разных дел, но находится время и для любимой собаки, а также для того, чтобы пообщаться с друзьями и получить удовольствие от хорошей еды. Стр 28 Pulss посетил пивные пабы в центре города, чтобы выяснить, какие из них предлагают лучшую комбинацию из пива, еды и среды. Стр 32 Серия мод без особого труда убеждает, что в моде нынешней весны сцену полностью захватили нежные конфетные тона, очаровывающая воздушность и роскошные ткани. Стр 44 Рубрика Стильный человек знакомит с бывшим диктором ЭТВ, нынешней владелицей кафе Мерле Рандма. Выдержанная дама любит минимализм как в одежде, так и в прическе. Стр 52

Стр 65

Американец Bill Piper, жизненный путь которого полон захватывающих событий, теперь действует в Таллинне. Потомок основателя самолетостроительной фирмы, ученый и адвокат приложил руку к созданию нового центра Kamahouse в Копли. Стр 58

Рубрика В гостях ведет нас в дом известного художника Юсся Пихо в Нымме. Мы узнаём об истории рождения его картин, а также выясняется, что художник – заядлый рыболов. Стр 70 В Эстонии действует довольно редкий эксперт по попугаям Катарина, которая знает всё об этих птицах. У неё у самой дома живет четырехгодовалый попугай Робби, разговорчивость которого скучать не дает. Стр 63 В рубрике история рассказываем о легендарном здании, в котором много лет назад действовал Целлюлозно-бумажный комбинат. Несколько лет назад здание перестроили в шикарный жилой дом, названный по имени давнего руководителя фабрики домом Fahle. Стр 82 aprill/mai 2012

77


vaata pilte Anne Veski tuli vaatama, mida uuest poest garderoobi täienduseks leida on.

Saksa moemaja Gerry Weber peastilist Wolfgang Kalk avas Tallinnas kaubamärgi uue, Eesti suurima esinduskaupluse ning andis stiilinõu pealinna moejüngritele.

Tallinnas avati Eesti suurim Gerry Weberi esinduskauplus.

Kuulsa stilisti esimesteks klientideks olid Tanja Mihhailova ja Diana Klas.

Fotod: Aleksandr Guzhov Ivo Linna uudistab koos abikaasa Imbiga Gerry Weberi uusimaid rõivakomplekte.

Ööklubi BonBon ja ajakiri Kroonika taaskäivitasid populaarse peosarja „Kroonitud pead”. 7. aprilli peol valiti Somersby kevadtüdrukut ning kuulati Ithaka Maria kontserti.

Somersby kevadtüdruku žürii: Krista Lensin, Miss Estonia 2007 Viktoria Azovskaja, Saku Õlletehase HoReCa müügijuht Imre Avalo ja spordilegend Allar Levandi.

Lauljatar Jana Kask ja pidude promootor Gert Laasme.

Butiik Elegance esitles Hotel Baronsis enesekindlale ja ambitsioonikale naisele mõeldud uut kevadsuvist kollektsiooni.

Fotod: Maksim Toome

78

aprill/mai 2012

Butiik Elegance perenaine Inna Rose – muide, kunagine kolmekordne maailmameister laskmises!

Fotod: Ardo Kaljuvee

Enesekindlate ja ambitsioonikate naiste hulgas liikus ka eksmiss ja praegune TV3 reporter Kristiina HeinmetsAigro.


vaata pilte Kindla käega ettevõtja Tiina Talumees uurib, kas temast oleks ka lennukaptenina asja.

Teiste hulgas olid „Profline by Tiina Talumees”  modellideks armastatud näitleja Merle Palmiste…

Fotod: Jelena Lõhmus

Viru Keskuses toimunud moeüritusel FIBIT olid fookuses Eesti andekad moekunstnikud. Teiste hulgas toodi festivali publiku ette rahvusvahelises moemaailmas tunnustust kogunud Eesti päritolu moekunstnike Gerli Liivamägi ja Kristian Steinbergi autorikollektsioonid.

Vormi- ja ametirõivaste tootja Profline tutvustas Estonian Airi lennukis uut moemärki, mis loodud koostöös moedisainer Tiina Talumehega.

Gerli Liivamägi kollektsioon.

… ja Miss Estonia 1989 Cathy Korju.

Kristian Steinbergi kollektsioon.

Fotod: Jürgen Joost

Fotod: Diana Pashkovich ja Vladimir Ljadov

Etenduse muusikaline live-esitus pärines tšellokvartetilt C-Jam.

80

aprill/mai 2012

Külaliste hulgas oli ka presidendiproua Evelin Ilves.

Üks ürituse toitlustajaid oli Margit Härma (endine Hakoma).

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Kunstiakadeemia loovtudengid korraldasid laululava ruumides moeetenduse "Unes ja ilmsi”, kus esitleti Eesti moedisainerite loomingut. Tantsu-, muusikaja moeetendust tuli vaatama suur hulk inimesi ning kogu õhtu tulu annetati Vanalinna Hariduskolleegiumi lastele.

Moekunstnik Piret Ilves oli üks nendest, kelle loomingut sellel õhtul näha sai.

LHV Panga juhtfiguur Andres Viisemann koos abikaasa, Isshiki Sakiyoga.


MOODNE KLASSIKA

Komeedi kodune linnakorter Soliidne ja esinduslik eluhoone Tallinna kesklinnas. Elamu asub vaikses kesklinna piirkonnas, mis kÜidab rohelusega ning mugavaks linnaeluks vajalikud infrastruktuurid on sobivalt lähedal. Vaata lisaks Komeedi korterite pildigaleriid.

Martin Sillandi +372 511 9962 martin@colonna.ee

Relika Roostalu +372 501 1806 relika@colonna.ee

Villardi 22-1 Tallinn Tel: +372 646 1004


üks maja

Paberivabrikusse elama 2012

1964

T 82

aprill/mai 2012

allinna väravas Tartu maantee ääres Sossi mäe otsas kõrgub imposantne torn. Meie mõistes ehk mööndustega suisa pilvelõhku­ jaks tituleeritav Fahle maja on 1992. aastal töö lõpetanud tselluloosi- ja paberi­vabriku klaasist pealeehitusega keeduhoone.­Arhitekt Erich Jacoby kavandatud, 1926. aastast pärit ehitis ning ka varasemad rajatised esindavad meie tööstusarhitektuuri paremikku. Stiililt modernistlikud, kuid meile omaselt paekivist ehitatud hooned püsivad kenasti kompositsioonis koos. Omalaadseks kvaliteedimärgiks võib pidada nendele raken­datud muinsuskaitselist piirangut. Muide, väärtuslikuks on peetud ka vabriku Tartu maanteega piirnevat 1915. aastast pärit ilusat müüri. On märkimisväärne, et samas kandis – Lasnamäe veerul − tegutses juba 17. sajandil Eesti esimene paberiveski. 19. sajandil alustati esialgu paberi, peagi ka tselluloosi tööstuslikku tootmist, mille tarbeks ehitati järjest uusi hooneid. Vabariigi ajal oli paberi-

ja tselluloosivabriku juhiks aktiivne ning ka kultuuri- ja spordiedendajana tähelepanu pälvinud Emil Fahle, kelle auks hoone praegu nime kannab. Nüüdne arhitektuurne lahendus, mis pälvis Kultuurkapitali 2006. aasta preemia ning mida on kiidetud välismaalgi, väärtustab tööstusarhitektuuri ehedust ja võluvat robustsust. Sestap on KOKO arhitektid Raivo Kotov ja Andrus Kõresaar petlikule sulandumisele eelistanud ausat ajalugu ning selgelt eristuvaid lisandusi. Kui klaasseinte taha jäävate kodude peamiseks plussiks on suurlinlik võimas vaade, siis vanade paksude seinte taga on korterid ja bürood tõeliselt ebatavalised – suured, kõrged, mitmetasapinnalised, kummastavad, fragmentaalsete viidetega minevikule. Autorid soovisid tornile korruseid lisades rõhutada maamärgiks olemist ja ajaloolist kaalukust. Võib vaid tõdeda, et see pretensioonikas idee on väga hästi teostunud.

Tekst: Karin Paulus Fotod: Marina Pushkar / Postimees, Eesti Filmiarhiiv

Kunagisest paberi- ja tselluloosi­ vabrikust sai mõni aasta tagasi Tallinna üks moekamaid bürooja elumaju.


CASA STUDIO www.casastudio.ee

KÄSITÖÖVAIBAD • MÖÖBEL • VALGUSTID • TEKSTIILID • AKSESSUAARID KENTMANNI 10, TALLINN, TEL 683 3681, E-R 10-18, L 11-16 www.facebook.com/casastudio


PULSS  

Test: Parimad pubid. Tallinn mõjub tervisele. Anu Saagim: Mida me temast veel ei tea?

Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you